Pe r e k o n d Kaimar Kallari Tp-10 2011 Eesmärk Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Perekond perekonna moodustamise aluseks on: abielu veresugulus või sugulussuhted lapsendamine mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooseluks Perekond perekonna elu ja tegevuse ühine eesmärk, ühised põhihuvid perekonnaliikmete seotus ühise majapidamisega, üks leibkond perekond täidab ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid funktsioone Perekonna tüübid Sugulussuhted eri kultuurides on olnud läbi aegade ja kultuuride väga erinevad. Üldiselt kirjeldab sugulussuhteid 3 muutjat: korraga lubatud kaasade arv
Soome-ugri keelkond Üldandmed • Uurali keelkonna suurim haru. • Soome-ugri keelkonda kuulub umbes 23 keelt. • Kõnelejate arv on ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit. Soome-ugri keelte omavahelised sugulussuhted Keeled ja nende rääkijad soome 5000000 eesti 1000000 karjala 40000 vepsa 6000 ingeri 300 liivi alla 20 vatja alla 50 saami eri murded 35000 mordva 750000 mari 550000 udmurdi 500000 komi 250000 ungarlased 14000000 handi 13000 Uurali algkodu Uurali keelte algkodu asub suure tõenäosusega Uurali läänenõlvast Obi jõe alamjooksuni. Üks mõjukamaid Uurali algkodu leidmiseks püstitatud hüpoteese on Péter Hajdú hüpotees. Uurali keelte eripära
Mandunud elund- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalsest tähtsusetu jäänukmoodustis. Olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus koekkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, konkurentsis toimetulek jne. Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia piirteadus, mis uurib taimede ja loomade jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks ammu elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid. Pseudogeen- genoomi DNA nukleodiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuudivea tõttu ei avaldu. Ribosüüm- katalüütilise e. ensümaatilise aktiivsusega RNA-molekul. RNA-maailm- elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjaks olid isereprodutseerunud RNA-molekulid, ribosüümid.
Pered · Talu pereliikmete vahel olid sugulussuhted. Peremehe perekond moodustas liitperes talutuuma, teised allusid neile. Peremees juhtis kogu tegevust (andis käsud, kooskõlastas). · Taluperedes valitses kindel tööjaotus: MEHED: metsa- ja veotööd, põllutööd, hobuste eest hoolitsemine, ost-müük-vahetus. NAISED: toit, riided, kariloomad, laste kasvatamine (nüpeldamine) käsitöö. LAPSED: alates 6. eluaastast peretöödes osalemine, hoiti nooremaid vendi/õdesid, karjatati loomi, tehti lihtsamaid tõid
• jumalakäsitlus • polüteism • jumalad (v.a Memphise Ptah) ei ole alati eksisteerinud, st neil on algus ja ka lõpp, kuigi nad elavad inimestest võrratult kauem • suurem osa jumalaid on zooantropomorfsed • jumalad on seotud maailma erinavate osadega (taevas, maa, allilm), erinevate loodusnähtustega (päike, kuu, viljakus) ja erinevate inimelu valdkondadega (põlluharimine, käsitöö, sõda jne) • Jumalatel on reeglina sugu ja neid seovad sugulussuhted • Nut ja Geb (taevas ja maa) ◦ taevas on naine ja maa on mees ◦ teistes usundites on see vastupidi Jumalad • Ra- tuntuim päikesejumal, samastati Amoniga (Amon-Ra) • Ra ja tema tütar Maat („õigus”, „tõde”) • Aton (kui päikeseketas lõppeb kättega, siis see on Aton) • Kuningas Ehnaton ja Aton • Amon- algselt Teeba kaitsejumal, viljakusjumal, Raga samastatuna (Amon-Ra) • Hapi- Niiluse üleujutuste jumalaid
ristumisbarjääri teke. 9. Mis näitab, et tekkinud on uus liik? Kui on tekkinud uus ühine geenifond ja elutingimused on sarnased, selle tuelmusena on samaliigi isenditel ka sarnased tunnused, milel järgi on neid võimalik eristada. 10. eelised Suudavad paremini kohastunud tingimustes hakkama saada. 11. Mõisted: Paleontoloogia (paleontology)- teadusharu,mis uurib ammu elanud organismide kivistisi või tegutsemisjälgi eesmärgiga teha kindlaks nende ehitus,areng, sugulussuhted ja eluviisid. Fossiilid ehk kivistised (fossils)- ammustel aegadel elanud organismide jäänused. homoloogilise elundid (homologous structures)- eri liikide elundid,millel on sarnane ehitus,kuid võib olla erinev funktsioon. Vestiigiumid ehk mandunud elundid - oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad (inimestel nt tarkusehambad, pimesoole ussripik) biogeneetiline reegel –
äärmiselt lühikest raidkirja, millest vanimad pärinevad 7. sajandist eKr. Ainus pikk tekst "Agrami muumia lõuendsidemed" koosneb rohkem kui 1500 sõnast. Kuigi on olemas palju materjali, sealhulgas lühikesi ladinaetruski kakskeelseid tekste, ja etruski kirja (tekkinud läänekreeka alfabeedist) osatakse ka lugeda, on siiski kaheldav, kas etruski keelt peale mõne (või mõnekõne) sõna võib pidada desifreerituks. Ebaselged on ka etruski keele sugulussuhted teiste keeltega. Varakult arenes Etruurias käsitöö ja kaubandus. Suurt osa etendasid etruskid vahetuskaubanduses. Nende laevad käisid nii Kartaagos kui ka Foiniikias. Kreekas tunti etruski kaubamehi vähemalt 6. sajandist eKr. Sel ajal olid Etruurias käibel joonia mündid; hiljem vermivad ka etruski linnad ise münte kreeka eeskujude järgi. Etruski kunsti varajased mälestusmärgid kuuluvad 7.6. sajandisse eKr. Õitseng langeb siiski peamiselt 4. sajandile eKr
Küsimused perekonna ajaloost 1) Millised tegurid võisid viia perekonna väljakujunemiseni? Soov saada järglasi ( mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele päranda) Abielu Sugulussuhted Mingi kokkulepe ühiseluks ( nt materiaalne) 2) Miks Sinu arvates peeti Vana- Roomas abielurikkumiseks ainult suhet vaba (mitte orjatarist) abielunaisega? Sest abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras. Naise seksuaalsus ei olnud vaba, kehtisid kindlad reeglid, nendest üle astumine tõi kaasa karmid karistused. 3) Võrdle perekonda vanaaja juudi (Heebrea) ühiskonnas ja antiikmaailmas (Vana-Kreeka, Vana-Rooma)
Uurali algkodu: - Uurali piirkonnas. - määramiseks on kasutatud lingvistilise paleontoloogia meetodit. Lingvistilise paleontoloogia meetod: -leitakse taime ja looma nimesid tähistavad sõnad keeltest, mis pärinevad algkeelest - sõnadele tuleb juurde bioloogia - sõnade levikuala uuritakse metsade järgi. Algkeel: - ühisuurali sõnu on umbes 200, neist 109 on eesti k olemas Ühisuurali alla kuuluvad: kehaosad, sugulussuhted, loomade, taimede ja loodusnähtuste nimed, asesõnad, numbrid. Eripärad uurali keeltes: - palju käändeid (28 ungaris) - muutelõpud ja tunnused (indoeuroopa keeltes on eraldi sõnad) Eesti keele lähimad sugulaskeeled Uurali keelkond 6000 ema Soome-ugri keeled 4000 ema Samojeedi keeled
teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Perekond kui ühiskonna üks olulisemaid alustalasid. Enamasti on peres 3-7 pereliiget. Perekond toimib kui grupijuht on hea. Perekonna ülesandeks on Jüri laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Ühiskonna stabiilsus ja harmoonia. Sugulussuhted eri kultuurides on olnud läbi aegade ja kultuuride väga erinevad. Üldiselt kirjeldab sugulussuhteid 5 muutjat: · korraga lubatud kaasade arv · milliste sugulaste vahel on lubatud abielusuhted · põlvnemise ja varanduse ülemineku mehhanismid · abikaasade elukoht ja seotus kaasade vanematega (kumma kaasa vanemate juurde abiellunud kuuluvad) · valitsevad võimusuhted perekonnas Perekonna käsitlus Araabia riikides
algupära valmi lõpus on tihti kokkuvõtlik vanasõnavormiline nn moraal. Vanasõna- ja kõnekäänuvormide vahekorrad ütlustes on väga tihedad ja mitmekesised. ,,Ühe ja sama ütluse" üldistavaid/mitteüldistavaid vorme on tihti raske eristada juhtudest, kus kõnekäänd kui ,,väiksem" on vanasõna kui ,,suurema sees. Eesti vanasõnade akadeemilises väljaandes on registreeritud u 1200 juhtu, kus vanasõnadel on kõnekäändudega tüpoloogilised sugulussuhted. Näiteks: Kalamees toidab kassi, kütt ei toida kedagi (vanasõna) ~ Toidab nagu kalamees kassi ja Kassi toidab ära 'kalasaagi suurused kohta' (kõnekäänd); Kes koera saba kergitab, kui mitte koer ise (vanasõna) ~ Ma ei tahtnud koera saba kergitada 'end ise kiita' (kõnekäänd). (A. Krikmann ,,Ütlusfolkloor", ,,Regivärsist netinaljadeni" lk 91, 93)6 Nagu varem öeldud, on vanasõnad seotud ka regilauludega. Õpetuslik värss või
Põhjuseks on see, et paljud puuliigid hakkavad õitsema alles 30-40 aastaselt või veelgi hiljem ja mitmed liigid ei õitse mitte igal aastal. Dendroloogiat võib defineerida kui teadust, mis uurib ja käsitleb puu- ja põõsaliike, nende vormilist mitmekesisust, levikut maakeral, paljunemist, evolutsiooni, suhteid väliskeskkonnga ning puude ja põõsaste kasutamist. Puittaimede süstemaatika Süstemaatika on üks bioloogia osadest, mis selgitab välja organismide sugulussuhted ja klassifitseerib organismid hierarhilisse süsteemi. Hierarhilist süsteemi võib käsitleda püramiidina, mis laineb järjest allapoole, kuna madalama tasemega väiksemaid üksuseid on järjest rohkem. Organismide rühmitamisel on olulisemateks näitajateks paljunemisorganite välimus, asetus ja paljunemistsükli kestus. Liik on süstemaatiline ja bioloogiline põhiühik. Liik ühendab eneses suure arvu indiviide ja koosneb vanadest, keskealistest ja noortest
Lähemalt vaadeldakse fraseoloogiliste isikunimetuste nominatsiooni, struktuuri ja põhisõna stereotüüpseid kujundeid. 2. FRASEOLOOGILISED ISIKUNIMETUSED 2. 1. Nominatsioonist Inimesel on keeles mitmesuguseid nimetusi olenevalt sellest, mille järgi teda nimetatakse. Indiviidi nimetusi keeles mõjutavad ühiskondlik positsioon, moraalsed ja eetilised tõekspidamised, vaimsed võimed, mitmesugused hoiakud, käitumine, perekondlik staatus, sugulussuhted, välimus, vanus, tegevusala, kõneleja suhtumine teemasse jms. Mõned näited: tähtis nina, halastaja samaariamees, Buridani eesel, vana känd, ilueedi, vaimne isa, lehma lellepoeg, kärnane lammas. Fraseoloogilise nominatsiooni funktsioon on inimese ümbernimetamine teiste sõnadega. Fraseoloogilised nimetused väljendavad kõneleja suhtumist ja on hinnangult enamasti negatiivsed. Kuna negatiivne on normist erinev, siis
konsulteerimata. 19. Lapsendamine · Esmaseks kriteeriumiks lapse huvid · Eesmärk luau vanema ja lapse suhe. · Nõusolekud lapsendamiseks: o Vähemalt 10-aastase lapse isiklik nõusolek o Vanema või eestkostja nõusolek o Abikaasa nõusolek o Nõusoleku kehtivus · Lapsendatud lapse õiguslik status · Varasemad sugulussuhted · Rahvusvaheline lapsendamine · Lapsendamise kehtatuks tunnistamine. 20. Eestkoste · Eestkoste mote ja eesmärk on kaitsa piiratud teovõimega alaealiste ning täisealiste isikute isiklikke ja varalisi õigusi ning huve. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle tegevusest sõltub suures ulatuses eestkostetava olukord (oma piiratud teovõime tõttu ei ole eestkostetaval reeglina võimalik ise enda huvide eest välja astuda)
ringi süsteemipäraselt ja gruppidena. Nii käituvad näiteks paljud seemne- või taimetoidulised linnud mittepesitsusajal. Grupp kui informatsioonitsenter - sageli sõltub toidu leidmine juhusest. Kolooniates elavad isendid saavad informatsiooni toiduallika asupaigast selle järgi, kust suunast "õnnelikud" isendid saagiga tagasi kolooniasse pöörduvad. Meemesilased jagavad infot toiduallika asupaiga kohta teistele Aktiivselt - informatsioonitsentri funktsioon arvatakse. Sugulussuhted ja kooselu. Noorloomade hajumine, et sisearetust vältida. Soospetsiifilise dispersiooni eelised. Diferentseeritud hajumine e dispersioon. Mõnel liigil isased, mõnel emased. Lindudel tavaliselt emased, sest linnud on territoriaalsed ja monogaamsed. Imetajatel tavaliselt isased, sest emased peavad noorloomade eest hoolitsema. Eelised: takistab sisearetust. Hoiatussignaalid ja sugulussuhted. Häälitsemine kiskja läheduses on potentsiaalse saaklooma jaoks harilikult riskantne.
Puudub ka surnuteilma valitsev jumalus. Surnu on jätkanud oma elu lihtsalt uues kodus hauas, hiies, kalmistul, seal kuhu ta maeti või kus ta hukkus, kuhu ta laip jäi. Hiiepuud, hiiekivid ja hiieallikad on kohad, mis surnutega seotud, milledesse siirduvad surnute hinged ja mis saavad seega erilist jõudu. Hiiepuud on lihtsalt matusepaiga hingepuud, hiiekivid on kalmekivid, vared, mille alla on surnud maetud, hiieallikad on varustatud surnute jõuga. Sugulussuhted seovad surnut elavatega, kes hoolitsevad, et tema elu võiks normaalselt jätkuda. Talle on pandud kaasa toitu, rõivaid, esemeid, tarberiistu, raha, ehteid. Surnutega tuli hästi läbi saada, mitte neid pahandada, et vältida surnute jõu vaenulikkust ja saavutada nende poolt lisajõudu ja abi. Aega mihklipäeva ja mardipäeva vahel (29.sept-10nov) (selles aja määratluses on kõikuvusi) kutsutakse hingedeajaks, mil liiklevad surnud ehk hinged
teised märgistavad teda vastavalt; perekond kindlustab emotsionaalsete vajaduste rahuldamise; perekond on sotsiaalse kontrolli süsteem normidest kinnipidamine, seksuaalsus jm. 43.Perekonna kui väikese grupi tunnused Perekonnal kui väikesel grupil on järgmised tunnused: väikesearvuline grupp, mille liikmed peavad end perekonda kuuluvaks perekonna moodustamise aluseks on: abielu veresugulus või sugulussuhted lapsendamine mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooseluks 44.Kaasaegsed perekonna tüübid Korraga lubatud abikaasade arv : Üks-monogaamia Abikaasa valik :vaba valik Põlvnemisliin: mõlemast võrdsel Abielupaari kodu:omakodu neolokaalne Võimusuhted:egalitaarne-suurem võrdsus Perekonna funktsioonid: spetsialiseerinud-kaitsta perekonda Struktuur :tuumikperekond
46. Populatsiooni koostis ja struktuur. Vanuseline, geneetiline ja suguline koosseis. 47. Fluktuatsioonid, populatsiooni tiheduse reguleerimine 48. ELAMUS- ELAMUSKÕVERAD- 49. KOAKSIAD- organismide vahelised suhted. 1) liigisisesed suhted s. o. ühe liigi isendirühmade suhted. a) ruumilised e. territoriaalsed suhted; b) funktsionaalsed suhted nt. tööjaotus, konkurents, kannibalism; c) sugulussuhted jm. 2) liikidevahelised suhted; a) otsesed (biootilised) b) keskkonnakaudsed (transabiootilised suhted). KONKURENTS- isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Populatsioonitiheduse suurenedes konkurentsi surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel, kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Taimedel eristatakse
elemendid on mõlemas keeles sõna lõpus, teistest keeltest võib näiteks kohaväljendi olla sõna ees (inglise keeles at school)]. Võrdlevajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ulatu rohkem kui 8000 aasta taha, kuigi keel arvatakse Maal olemas olnud vähemalt 100 00 aastat. Keelte muutumist uurivad: 1) ajalooline keeleteadus millised on keeled varem olnud ja kuidas on nad arenenud; millised on keelte sugulussuhted. Näiteks uuritakse Euroopa suurt rahvaste rännet. i. Millised on keeled varem olnud ja kuidas need arenesid tänapäeva keelteks. ii. Millised on tänapäeva keelte sugulussuhted 2) Sotsilingvistiline keeleteadus i. kuidas ühiskond mõjutab keele arengut ii. kuidas mingi vorm mõjutab arengut, mida kasutab mingi kindel grupp
nälga ja katku suri palju inimesed ja üldse hukkus palju inimesi. *Pärast Liivi sõda olid Eesti alad olid jaotatud kolme kuningriigi vahel: Saaremaa – Taanile, Põhja-Eesti – Rootsile ja Lõuna-Eesti – Poola-Leedule 18 *Poola-Rootsi sõda 1600-1629 Ükski neist riikidest ei olnud saavutatuga rahul; Poola ja Rootsi vahekorda komplitseerisid lisaks veel kuningakodade vahelised sugulussuhted, mis viisid leppimatult protestantliku Rootsi troonile Poola kuninga, jäiga katoliiklase Sigismund III. 1600. aastal arenes konflikt Poola ja Rootsi vahel sõjategevuseni, mille tulemusena ühendati võiduka Rootsiga ka Lõuna-Eesti (1625 läks Rootsi kätte Tartu linn). Altmarki rahuleping 1629 fikseeris Rootsi võimu kogu Mandri-Eestis. *Rootsi-Taani sõda 1643-1645 1643-1645 toimus Taani-Rootsi sõda Taani väinade pärast. See sõda lõppes 1645.a.
antud ühiskonnas kehtiva sugulussüsteemi, millel on vastav terminoloogia ehk terminite süsteem ja hierarhiad. Lewus Henry Morgan (1818-1881) – Sugulusterminoloogia tüübid Huvitus Indiaani hõimudest, kogus andmeid 51 sugulussüsteemi kohta Põhja-Ameerikas Omaha süsteem – ema vennapoega nimetatakse terminiga, mis tähistab ema venda (st kutsutakse onuks) ja ema vennatütart nimetatakse emaks. Kesksed sugulussuhted Suguvõsa Laiendatud pere – vanaemad/isa, vanemad, lapsed, vahel tädid ja onud Tuumikpere - Lähte perekond – pere, milles sünnitakse ja kasvatakse. - Taastootmisperekond – enda loodud perekond. Abielu... ...mehe ja naise vaheline ühendus, milles naise lapsed tunnistatakse mõlema partneri seaduslikeks lasteks AGA Formaalne vs mitteformaalne abielu Laste staatus vanemate juurde kuulumises erineb
Grupieluviisi põhjused. Grupieluviisi eeliseid turvalisuse seisukohast. Grupieluviisi eeliseid toitumise seisukohast. Elatakse grupis, kui see pakub paremat kaitset vaenlase eest ja kui on võimalik efektiivsemalt toituda. Turvalisus: (a) kõrgenenud valvsusaste (b) grupi lahjendusefekt (c) väiksem ohupiirkond (d) kiskja tähelepanu hajutamine (e) ühine kaitse tugeva vaenlase eest. Toitumine: (a) ühine jahipidamine (b) süsteemne ressursikasutus (c) grupp kui informatsioonitsenter Sugulussuhted ja kooselu. Noorloomade soospetsiifilise hajumise funktsioon, näiteid. Enamjaolt elavad kooselu või lähestikku sugulased. Hajumise funktsioon on inbriidingu ohu vähendamine. N: lindudel on hajuvaks sugupooleks enamasti emased. Põhjus: linnud on enamuses territoriaalsed ja monogaamsed. Isastel kui territooriumihoidjatel on kasulik jääda tuttavasse ümbrusesse, kus naabriteks on sugulased. Imetajatel on hajuvaks sugupooleks enamasti isased
See ei pea avalduma kohe vaid võib olla ka pikema ajalise avaldumisega. Ühesõnaga kõikidel tegudel on tagajärg, olgu see tegu nii väike või suur kui tahes. · Koaktsiad: o liigisisesed, s. o. üheliigi isendirühmade suhted. ruumilised e. territoriaalsedsuhted; funktsionaalsed suhted nt. tööjaotus, konkurents, kannibalism; sugulussuhted o liikidevahelised. otsesed(biootilised) keskkonnakaudsed (transabiootilised suhted). o Konkurents, isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B - - 0 0
olgu surnupesija kas siis meessoost või naissoost, siis peseb ta nii naissurnuid kui ka meessurnuid. KASUTATUD MATERJALID: 1.Trükised ja raamatud: M. Metsavahi, Ü. Valk. Regivärsist netinaljadeni ,Tallinn 2005. Rahvakombed, tavad, rituaalid:125 Akadeemia 18.aastakäik 2006 number 3. M. Mikkor, Platsenta söömisest tänapäeva Eestis maailmatraditsiooni taustal, Tabud teaduses ja elus:593-605. Akadeemia 10.aastakäik 1998 number 3. Linnaeestlaste sugulussuhted:460- 461. Akadeemia 12.aastakäik 2000 number 4. Sünnikombestikust linnas ja maal, Lapseooteajaga seotud pärimuslikud kujutelmad:807-813, Eelistatum sugu:814- 816, Platsenta:843- 847. Akadeemia 12.aastakäik 2000 number 5. Sünnikombestikust linnas ja maal, Toimingud vastsündinuga:1017-1025, Katsikul käimine: 1029-1032. Akadeemia 16.aastakäik 2004 number 11. Muutuvast matusekombestikust Eestis. Suhtumine surma ja matustesse: 2530-2532. Surnu pesemine: 2539- 2542
2. Ühiskonna kultuurilise järjepidevuse säilitamine 3. Perekond annab oma lastele sotsiaalse seisundi 4. Perekond kindlustab indiviidile emotsionaalsete vajaduste rahuldamine 5. Perekond on sotsiaalse kontrolli süsteem Perekonnal kui väikesel grupil on järgmised tunnused: 1. Inimeste kollektiiv, väikesearvuline grupp, mille liikmed peaad end perekonda kuuluvaks 2. Perekonna moodustamise alus on: abielu, veresugulus või sugulussuhted, lapsendamine, mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooselu 3. Perekonna ühised põhihuvid 4. Perekonnaliikmete seotus ühise majapidamisega, üks leibkond 5. Perekond täidab ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid funktsioone
-hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) 20. Keele muutumine, selle põhjused Sama päritolu keelete sarnasused aja jooksul vähenevad (vrd nt ungari ja eesti keel). Võrdlev- ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ualata kaugemale kui 8000 aasta taha. Keelt peetakse üldjuhul 100 000 aasta vanuseks nähtuseks. Keele muutmist uurivad: 1) ajalooline keeleteadus: kuidas keelte struktuur on aja jooksul muutunud? Millised on tänapäeva keelte sugulussuhted? 2) sotsiolingvistika: kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? Kuidas ühiskonnas võetakse kasutusele mingi uus vorm ja kuidas see levib kogu keelt kõneleva kõnelejaskonna vahel? 3) grammatisatsiooniteooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga (nt kaasaütlev kääne eesti keeles) Keele muutumise põhjused: 1) ökonoomia 2) analoogia (nt ebareeglipärasuse muutumine reeglipäraseks) 3) keelekontakt (laenamised) 21
-hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) 20. Keele muutumine, selle põhjused Sama päritolu keelete sarnasused aja jooksul vähenevad (vrd nt ungari ja eesti keel). Võrdlev- ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ualata kaugemale kui 8000 aasta taha. Keelt peetakse üldjuhul 100 000 aasta vanuseks nähtuseks. Keele muutmist uurivad: 1) ajalooline keeleteadus: kuidas keelte struktuur on aja jooksul muutunud? Millised on tänapäeva keelte sugulussuhted? 2) sotsiolingvistika: kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? Kuidas ühiskonnas võetakse kasutusele mingi uus vorm ja kuidas see levib kogu keelt kõneleva kõnelejaskonna vahel? 3) grammatisatsiooniteooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga (nt kaasaütlev kääne eesti keeles) Keele muutumise põhjused: 1) ökonoomia 2) analoogia (nt ebareeglipärasuse muutumine reeglipäraseks) 3) keelekontakt (laenamised) 21
poegade seltsis omaenda mõisas kui kellegi teise laua taha mõdu juues ja raasukesi näpates. * Rüsin vasallide ja uute läänide pärast, mis on 11. sajandil nii ilmne, võib seega olla tõepoolest sel perioodil alguse saanud aristokraatliku ekspansiooni laine üheks seletuseks. * 10. ja 11. sajandil tegi aadliperekonna enese struktuur läbi suuri muutusi. Lõdvalt seotud hõimlaskond, kelle jaoks emapoolsed ja isapoolsed sugulussuhted võisid olla võrdelt tähtsad ning kes ei omanud püsivat genealoogilist või territoriaalset keskust, asendus väidetavalt range ja kindla sugupuuga, mille puhul pärusvara ja esisünniõigus omandasid hoopis suurema tähenduse. Varasema perioodi laiema ja amorfsema sugulaskonna asemel hakkas domineerima üks meesliin, millest jäeti võimaluse korral välja nooremad õed-vennad, nõod ja naised. * 13. sajandi aadlidünastiatel oli 10
emotsionaalne tasakaal) Sotsiaalse kontrolli süsteem – eriti nooremale põlvkonnale, ühiskondlikud ja individuaalsed vajadused, normidest kinnipidamine (seksuaalne käitumine jne) PEREKONNA kui VÄIKESE GRUPI Tunnused: Inimeste kollektiiv; väiksearvuline grupp , liikmed peavad end kuuluvaks perekonda Moodustamise aluseks: abielu, sugulussuhted, lapsendamine, kooselu Pere elu ja tegevuse ühtne eesmärk, ühised pühihuvid Üks leibkond, seotus ühise majapidamisega. Liikmete seotus. Täidetakse ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid funktsioone Sotsiaalse side etapid 1 Ruumiline k omadused 2 Psüühiline k huvi 3 Sotsiaalne k. vahetus 4 S.toiming muuta teist 5 S.tegevus-t.süst,muutm.eks 6 s.interakts. vastast-te toimingute mõju 7s.suhted püsiv kokkul. sund 8 s
-hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) 20. Keele muutumine, selle põhjused Sama päritolu keelete sarnasused aja jooksul vähenevad (vrd nt ungari ja eesti keel). Võrdlev- ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ualata kaugemale kui 8000 aasta taha. Keelt peetakse üldjuhul 100 000 aasta vanuseks nähtuseks. Keele muutmist uurivad: 1) ajalooline keeleteadus: kuidas keelte struktuur on aja jooksul muutunud? Millised on tänapäeva keelte sugulussuhted? 2) sotsiolingvistika: kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? Kuidas ühiskonnas võetakse kasutusele mingi uus vorm ja kuidas see levib kogu keelt kõneleva kõnelejaskonna vahel? 3) grammatisatsiooniteooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga (nt kaasaütlev kääne eesti keeles) Keele muutumise põhjused: ökonoomia analoogia (nt ebareeglipärasuse muutumine reeglipäraseks) keelekontakt (laenamised) 21
10% eelneva taseme energiast või biomassist. Põhjus-tagajärg seosed. Kõigel, mida muudetakse algupärasest seisundist, on tagajärg. See ei pea avalduma kohe vaid võib olla ka pikema ajalise avaldumisega. Ühesõnaga kõikidel tegudel on tagajärg, olgu see tegu nii väike või suur kui tahes. 3. Toitumissuhted Liigisisesed, s. o. üheliigi isendirühmade suhted: ruumilised e territoriaalsedsuhted, funktsionaalsed suhted – nt. tööjaotus, konkurents, kannibalism, sugulussuhted Liikidevahelised: otsesed(biootilised), keskkonnakaudsed (transabiootilised suhted) KOMMENSALISM- kahe organismi suhe, mis on kasulik ühele, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Näiteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui mardikas nende pesas elab. Või siis samblik ja puu. ANTIBIOOS – mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. ALLELOPAATIA on antibioosi vorm
Kuidas klassisüsteemis kaasaegses Eestis on võimalused erinevatel positsioonidel olevatele inimestele? 60. Mis on perekond? Perekonna tunnused. Perekond on grupp inimesi, kes on omavahel seotud sugulussidemetega: veresugulus, abielu või adopteerimine. Perekonnal kui väikesel grupil on järgmised tunnused: väikesearvuline grupp, mille liikmed peavad end perekonda kuuluvaks perekonna moodustamise aluseks on: o abielu o veresugulus või sugulussuhted Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 14 Sotsioloogia alused Liina Käär o lapsendamine o mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooseluks perekonna elu ja tegevuse ühine eesmärk, ühised põhihuvid perekonnaliikmete seotus ühise majapidamisega, üks leibkond perekond täidab ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid funktsioone 61. Mida nimetatakse monogaamiaks? Polügaamiaks
omavahel solidaarsed, neil on ühised normid ja eesmärgid. Iga isik kuulub tavaliselt mitmesse gruppi üheaegselt. Need grupid võivad olla: 1) primaarsed (perekond, sõprade ring, külakogukond liikmete kontaktid on lähedased, nende vahel on ühtekuuluvustunne, kindlat kirjalikult fikseeritud normatiivset koodeksit pole vaja) 2) sekundaarsed (ametirühmad jne siin kindel vorm, organisatsioon, mis rühma koos hoiab). Sugulussuhted määravad paljuski ära sotsiaalelu korralduse: reeglid käitumiseks hädaolukordades, pruudiluna reeglid, omandiõigused, hüvede vahetus jne. C.Levi-Strauss: audentsed ühiskonnad(-baseeruvad konkreetsel sidemel inimeste vahel, mis on olulisemad kui kõik teised) ja vastanduseks mitteaudentsed ühiskonnad. Lapsevanem: isadus, emadus: Genitor sigitaja; genetrix biol. ema Prater sotsiaalne isa, sotsiaalselt ja õiguslikult tunnustatud isa, olenemata sellest, kas ta
on libe keel, kuid tige meel', st. ta loomus on selles plaanis vastuoluline. Vanasõna- ja kõnekäänuvormide vahekorrad ütlustes on üldse väga tihedad ja mitmekesised. "Ühe ja sama ütluse" üldistavaid/mitteüldistavaid vorme on tihti raske eristada juhtudest, kus kõnekäänd kui "väiksem" on vanasõna kui "suurema" sees. Eesti vanasõnade akadeemilises väljaandes on registreeritud u. 1200 juhtu, kus vanasõnadel on kõnekäändudega tüpoloogilised sugulussuhted. Näiteks: Kalamees toidab kassi, kütt ei toida kedagi (vs) ~ Toidab nagu kalamees kassi ja Kassi toidab ära `kalasaagi suuruse kohta' (kk); Kes koera saba kergitab, kui mitte koer ise (vs) ~ Ma ei 2 tahtnud koerasaba kergitada `end ise kiita' (kk); Hea peremees ei aja paha ilmaga oma koeragi toast välja (vs) ~ Säärase ilmaga ei aja hea peremees koeragi välja (kk). Loomulikest liigitustest Selgitame alul paari sõnaga nn
Vanusepüramiid populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis. Vanusepüramiidi kõrgus vastab maksimaalsele elueale ja laius näitab vanuserühmade osatähtsust. 4. Koaktsiad Koaktsiad, interaktsioonid organismide suhted Jaotuvad: 1) liigisisesed suhted s.o. liigi isendrühmade suhted a)ruumilised e. Territoriaalsed suhted b)funktsionaalsed suhted nt. Tööjaotus, konkurents, kannibalism c)sugulussuhted jm 2) liikidevahelised suhted a) otsesed(biootilised) b) keskkonnakaudsed (transbiootilised) Liikidevahelised suhted- eri eluvormide ja eri liikide isendite vahelised suhted, tsönootiliste suhete peamine rühm. Kahe liigi suhete koaktsiooni eritlemisel vaadeldakse oluikorda mõlema osalise seisukohast Kommensalism kahe org. Suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see
91. Milles seisneb vanuseline, sooline, rassiline ebavõrdsus? Kas ja kuidas ilmneb Eesti ühiskonnas? 92. Mis on perekond? Perekonna tunnused. Perekond on grupp inimesi, kes on omavahel seotud sugulussidemetega: veresugulus, abielu või adopteerimine. Perekonnal kui väikesel grupil on järgmised tunnused: väikesearvuline grupp, mille liikmed peavad end perekonda kuuluvaks perekonna moodustamise aluseks on: o abielu o veresugulus või sugulussuhted o lapsendamine o mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooseluks perekonna elu ja tegevuse ühine eesmärk, ühised põhihuvid perekonnaliikmete seotus ühise majapidamisega, üks leibkond perekond täidab ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid funktsioone 93. Mida nimetatakse monogaamiaks? Polügaamiaks? Kuidas polügaamia veel jaguneda võib? Mis tingib taoliste perekonnavormide kujunemist? Monogaamia - üks mees abielus ühe naisega.
Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha, ent keel arvatakse Maal olemas olevat olnud vähemalt 100 000 aastat. 15.09.2010 Keeleuurimise meetodid. Jaotused Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud sugulaskeeli, NT baski keel ja burusaski keel Keelte muutumist uurivad: 1) ajalooline keeleteadus: - millised on keeled varem olnud ja kuidas nad on arenenud tänapäeva keelteks? - millised on tänapäeva keelte sugulussuhted? 2) sotsiolingvistika: - kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? - kuidas mingi uus vorm, mida kasutab mingi piiratud grupp inimesi, levib terveskõnelejaskonnas ja muutub normiks (toimub keelemuutus)? 3) grammatisatsiooni?teooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga - grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega NT eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud nii:
Lévi-Strauss "Suguluse elementaarstruktuurid" 1945 Nagu foneemid, nii ka sugulusterminid on väärtuselemendid; nagu esimesed, omandavad nad väärtuse vaid tänu sellele, et moodustavad süsteeme; LS "Suguluse elementaarstruktuurid "sugulussüsteemid" nagu ka "fonoloogilised süsteemid" olid inimvaimu poolt välja töötatud mitteteadvusliku mõtlemise tasandil. Kuna täiesti erinevates kohtades langevad kokku sugulussuhted ja abielureeglid, võib arvata, et tegu on üldisema seaduspärasusega Claude Lévi-Strauss "Suguluse elementaarstruktuurid Sugulusstruktuuri eksisteerimiseks on vajalik kolme tüüpi peresuhete olemasolu: veresugulus (vend- õde), lähisugulus (mees-naine) ja sündimise (vanemad-lapsed). Guinea isa sõbrustab pojaga, õde vennaga, kuid naine kardab meest ja vennapoeg onu. Polüneesias vastupidi.
seksuaalne dimensioon, sõprus on ,,rahulik" võrreldes ,,tormakusega". Aristoteles : sõprus ja armastus pole selgelt eristatud, mõlemad on teatud moel kiindumused, aga sõpruses tuleb rohkem esile vastastikusust Platoni ,,eros" ja Paulus-Augustinuse ,,agape" - tähendavad armastust kitsamas mõttes. Probleemisituatsioon Ateenas Stabiilsustaotlus Varane Platon : Vabariik head poliitilist elu ei ole võimalik saavutada enne kui kõik sugulussuhted on välja juuritud. Hiljem muudab arvamust leebemekas : Seadused : loobub sellistest ümberkorraldustest, riigis kodanike vaba sõprus. Aristotelese vastus : Nikomachose eetika - ,,Sõprus hoiab (linn)riike koos" Aristotelese philia ,,Sõprus" on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Kas sõbrad on kui hüve või hädavajadus? Vastastikune heategemine ja sellest tekibki mõlemale poolele kasu. Sõprus eeldab vaba
· Normi järgimine · Positiivne enesehinnang. · Emotsionaalne erutus. Eriti empaatiliste inimeste puhul. Reaktsioon emotsionaalsele seisundile on abistav käitumine. · Tunnustuse otsimine · Kasu saamine. nt poliitika puhul: valimiskampaaniad. · Ühtekuuluvus. Abistatakse sarnaseid, neid, kes on mingi tunnuse alusel inimesega sarnased. Abistamine kui ühtekuuluvuse väljendus. · Abistamine ja sugulussuhted. · !! Abistav käitumine sõltub sellest, kuivõrd suur on potentsiaalsete abistajate hulk. nt kui abistajaid on läheduses palju, on väiksem tõenäosus, et inimene abistab. A. Batson. 4 põhimotiivi 4 põhimotiivi: Egoism (self-benefit): Prosocial acts contribute to the welfare of the actor e.g., gaining rewards, avoiding punishment
· Galli keel kadus u a-l 500 = substraat · Ladina keel prantsuse keele abstraat · Tulemus prantsuse keel (al. A-st 800, siis frangi keel), milles tänapäeval u 100 galli sõna superstraat. 2. loeng Kõik elus keeled muutuvad kogu aeg Keelte muutumist uurivad 1. Ajalooline keeleteadus: a. millised on keeled varem olnud ja kuidas nad on arenenud tänapäeva keelteks? b. Millised on tänapäeva keelte sugulussuhted? 2. Sotsiolongvistika: a. Kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? b. Kuidas mingi uus vorm, mida kasutab mingi piiratud grupp inimesi, levib terves kõnelejaskonnas ja muutub normiks (toimub keelemuutus)? 3. Grammatisatiooni?teooria: a. Tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga b. Grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende
diskrimineerimine (oodatakse, et pensionärid ei käiks tööl, vaid istuksid kodus). 92. Mis on perekond? Perekonna tunnused. Perekond on üheaegselt nii institutsioon kui väike grupp. Perekond on grupp inimesi, kes on omavahel seotud sugulussidemetega: veresugulus, abielu või adopteerimine Tunnused: Väikesearvuline grupp, mille liikmed peavad end perekonda kuuluvaks; Perekonna moodustamise aluseks on abielu, veresugulus või sugulussuhted, lapsendamine, mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooseluks; Perekonna elu ja tegevuse ühine eesmärk, ühised põhihuvid; Perekonnaliikmete seotus ühise majapidamisega, üks leibkond; Perekond täidab ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid funktsioone. 93. Mida nimetatakse monogaamiaks? Polügaamiaks? Kuidas polügaamia veel jaguneda võib? Mis tingib taoliste perekonnavormide kujunemist?
Kuna kaasaegse teadmise järgi loomarühmad tervikuna looduslikule valikule ei allu, siis tekib küsimus, kuidas sellised keerulise struktuuriga loomade seltsingud on saanud tekkida? Looduslikule valikule alluvad tõepoolest isendid, mitte rühmad, ja loomaseltsingud iseorganiseeruvad vastavalt nende üksikliikmete käitumisele, isendite omavahelistele interaktsioonidele. Sõnaga – seltsinguteks organiseerumise kalduvus peitub liigi isendite geenides. Sugulussuhted ja kooselu – On leitud, et üheks tähtsamaks teguriks, mis loomade seltsingutesse koondumist ja sotsiaalset käitumist oluliselt soodustab, on seltsingu liikmete vaheline sugulus. Hoiatussignaalid – Näiteks on pesitsuskolooniate ja mitmesuguste muudegi seltsingute puhul tavaline, et nende liikmed hoiatavad üksteist kiskja nähtavaleilmumise korral hoiatussignaalidega. Kuid häälitsemine kiskja
Need on tulnud ühisest balti algkeelest (balti keelte ühisest eelkäijast). Balti laenud näitavad tihedaid kontakte rahvaste vahel, sest sõnu on rohkelt ja valdkondades, mis eeldavad kontakte, tihedad sugulussidemed, nn „põhjusetud laenud“, vahetud kultuuridevahelised kontaktid. Segasustuse tagajärjel. Balti laenud esinevad kõikides lms keeltes! Peamised valdkonnad on jahindus, kalapüük, põllundus ja karjandus, kodune majapidamine, aga ka nt kehaosade nimed, sugulussuhted: hernes, hammas, kael, hein, lõhe, angerjas, sõber, mõrsja, mets, kirves, tara, puder, kollane, ruske. * Germaani laenud - germaani laenud on tulnud I-II aastatuh. – 13. saj., 200-300 tüve, germaanlastelt (lähtekohaks Skandinaavia). Need näitavad tihedaid kontakte, laenudel suurem mõju kui nt balti laenudel. Peegeldavad ka muutusi elukorralduses, ühiskonna korras. Sõnavara on kultuuriajaloolise tähtsusega. Peamised valdkonnad on põllundus ja
siseneme pöördumatult sellesse müüti... 3. Strukturaalne müüdikäsitlus. Mõnes mõttes tuleb tylorliku käsitluse juurde tagasi, müüt on teatud algne teadus. Nagu ka teadusele on müüdile omane klassifikatsioonisüsteemide loomine, andmete kogumine ja säilitamine, protsesside vaatlemine. Müüt on eesmärk iseeneses, sealt võib välja lugeda kõike. 4. Loomisloo keskne asend muistsetes kosmoloogiates. Loomislugude tüübid, ontoloogiline analüüs. Rituaalid, kombed, sugulussuhted on sageli loomislooline põhjendus. Loomislugu on kodifitseerinud mingi eluviisi. Kodu kosmoses. Kosmos kodus. 5. Kuidas saab miski olemas olla? (ontoloogilise filosoofia põhiküsimus) Miks on midagi olemas? Tänapäeva narratoloogilias tegeletakse suurte kirjapandud jutustustega, kus on tähtis eristada vaatepunkte ja hääli. Kelle hääl seda ütleb? Kas on üks või mitu loojat? MIllises järjestuses sündmused toimuvad
12.5. Kuidas sümbool-interaktsionistliku paradigma perekonna institutsiooni (teket) selgitab? Perekond on sotsiaalne konstruktsioon. Nt perekonnasisesed suhted varieeruvad seega kultuuriti nt lubatud kaasade arvu, milliste sugulaste vahel on lubatud abielud, põlvnemise ja vara ülemineku mehhanismide poolest, abikaasade elukoha ja seotuse osas (kumma kaasa vanemate juurde asutakse elama) ning valitsevate võimusuhete osas. 12.6. Mille poolest eristuvad sugulussuhted traditsioonilises ja kaasaegses ühiskonnas? Traditsioonilised ühiskonnad Kaasaegsed ühiskonnad Korraga lubatud Üks (monogaamia) või mitu Üks (monogaamia) abikaasade arv (polügaamia). Polügüünia - mitu naist Polüandria - mitu meest Abikaasa valik Vanemate valikud perekonnavõimu Suhteliselt vaba valik tugevdamiseks
· Funktsionalist · Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja · Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie" · Sotsiaalsed faktid · Solidaarsus Emile Durkheim · 1887.aastal sai Durkheimist Bordeaux' ülikoolis sotsioloogia kateedri juhataja ning oli esimene, kes asus sotsioloogiat õpetama kui iseseisvat ainet · Sotsioloogia ei leidnud kohe poolehoidu · Loengud sotsiaalteadustes: mõisted sotsiaalne solidaarsus, perekond ja sugulussuhted, intsest, totemism, enesetapud, kuritegevus, religioon, seadus jm Emile Durkheim · 1898.aastal asutas sotsioloogia aastaraamatu "Année sociologique" esimene sotsiaalteaduslik ajakiri Prantsusmaal 21 · Aastaraamatus ilmusid ka Durkheimi peamised tööd "Ühiskondlikust tööjaotusest", "Sotsioloogia meetodi reeglid", "Enesetapp", "Religioosse elu peamised vormid" Emile Durkheim
Armastus: selle tulemus ja tingimus. Friedrich Schlegel, Ideed (1801): ainult Vaenulike klannide võimuvõitlus, kahjulikkus polisele (Aischylose Oresteia) läbi armastuse, ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene Platoni vastus Schlegel, Athäneumi fragmendid: Armastus on terviklik ja väljendub ka meie Vabariik (u. 360 e.K.) – sugulussuhted välja juurida meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. Seadused – loobub sellistest ümberkorraldustest, riigis kodanike vaba sõprus Armastuse “privatiseerumine”, kõrgemale seadmine ühiskonnast ja riigist – Aristotelese vastus riik peab seda respekteerima (nt lahutuse küsimus) Nikomachose eetika: Teisalt: riik ise peaks samuti toetuma armastusele
contribute to the welfare of a social group – e.g., family, ethnic group, community (may lead harm to an outgroup) Principalism (upholding a moral principle): Prosocial acts follow from a moral principle – e.g., “greatest good for the greatest number” – linked with moral reasoning (Underwood & Moore, 1982) Abistamine ja sugulussuhted Kognitiivne mudel Prosotsiaalne käitumine Prosotsialse käitumise mudel Abistava käitumise uuring L.Soosaar-Linnasmägi, TLÜ, 2009 Üldine Pastaka abistamis Pime Jalavigastus pillamine Linn, Riik e indeks Koh Koh Koh Koh % % % %
Probleemsituatsioon Ateenas Kuidas saab linnriik (polis) harmooniliselt koos püsida, ilma et peaks pöörduma tagasi veresidemete või hõimusuhete juurde? Kreeka tragöödiad vaenulike klannide võimuvõitlus, selle kahjulikkus polisele (Aischylose Oresteia). Mis laadi inimeste vahelistele suhetele peaks riik tuginema? Mis laadi emotsionaalsed sidemed on inimese ja riigi vahel? Mis roll on sellises riigis sõprusel? Platoni vastus teoses Vabariik ütleb, et sugulussuhted tuleb välja juurida. Hilisemas teoses Seadused loobub sellistest ümberkorraldustest, riigis kodanike vaba sõprus, mis aitab klannihuvidest üle saada. Aristotelese vastus Nikomachose eetika: · sõprus (philia) ongi see, mis linnriike koos hoiab. ,,Sõprus paistab ka riike koos hoidavat ja seadusandjad kannavad selle eest rohkem hoolt kui õigluse eest." Philia vabal kiindumusel põhinev inimeste vaheline suhe. Selliseid suhteid võib olla eri
annaabi.ee 
