Keiser Nero 11.b Ingrid Sukk Üldinfo 15.12.37-09.06.68 sünninimi Lucius Domitius Ahenobarbus Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54 kuni surmani Caesari õe laps Oli abielus oma õega Nero välimus Heledapäine, siniste silmadega Paks kael, lõtv kõht, haisev ja täpiline keha Rahva ette ilmus ta tavaliselt paljajalu, ilma vööta rüüs, kandes kaela ümber salli. Paradoksaalne isiksus: ta oli artistlik, sportlik, brutaalne, nõrk, sensuaalne, ekstravagantne, sadistlik ja biseksuaalne Enne keisriks saamist 51
Augustus Sergei Saal Üldinfo • sünninimi Gaius Octavius (Thurinus) • Aunimi Augustus • 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr • Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr • Augustus oli esimene Rooma keiser Elukäik • Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus • Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur • Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar. • 46 eKr võttis Caesar Hispaanias sõduriks olnud noormehe ning adopteeris ta oma pärijaks Valitsemine • Aastaks 29 eKr oli 34-aastane Octavianus Rooma
Rooma keiser Nero Keiser Nero valitses aastatel 54-68 pKr. Just Nero olevat olnud eriti julm ning teinud palju kuritegusid. Ta oli käskinud mürgitada oma poolvenna ja seejärel käskis tappa ka oma enda ema kuid ema mõrv jäi keisri hinge piinama.Ta ei lasknud ennast sellest häirida ja lasi sellegi poolest tappa veel palju inimesi ja isegi pereliikmeid. Lisaks kuridegudele oli Nero väga suur kultuuri- ja spordihuviline. Ta käis tihti teatris ja võttis ka ise osa paljudest näitemängudest
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat 1890-1917 Keiser Nikolai I Gümnaasium Tallinn 2014 1.Õppetöö 1890.aastal muudeti kooli nime Gymnasium des Kaisers Nikolai I ning sellega kaasnes mitmeid ümberkorraldusi. Kõige tähtsamaks kujunes üleminek saksakeelselt õppetöölt venekeelsele. See ümberkorraldus lõppes 1892.aastal, sest siis toimusid küpsuseksamid esmakordselt kõigis aineis vene keeles. Saksa keelt kasutati edaspidi vaid saksa keele ning luteriusulistele ettenähtud usuõpetuse tundides
Tallinna 21. Kool Nero Keiser ja jumal, kunstnik ja narr 11C Tallinn 2014 Sisukord Tutvustus teosest........................................................................................................ 3 Minu arvamus teosest................................................................................................ 3 Referaatlik osa raamatust “Nero”........................................................
2) taastatakse aadlike omavalitsus 3) tagatakse luteri usu püsimine (ülejäänud vene riik õigeusklik) 4) saksakeelne asjaajamine 5) jäävad kehtima saksa seadused, saksa kohtumõistmine jne tartu ülikool saksakeelne ja luterlik nende alistumistingimuste tõttu(kapitulatsioonitingimused) nekrutivõtu vanusepiirang oli 17-37, kehtis ka pikkusepiirang (alla 160cm ei võetud) "püügipäev" kuulutati välja vaid mõisnikele Paul I - vene keiser 1796-1801 Aleksander I tema poeg Talurahva olukord 18.-19. sajandil pearahamaksu kehtestamine tõi kaasa rahutused talupoegades seas, sest nende meelest kui nad maksavad riigile maksu siis nad on riigi alamad ja ei pea mõisnike jaoks teotööd tegema, sõjavägi pidi neid veidi rahustama literaadid talurahva õigustest literaadid kõrgema haridusega inimesed, peamised kriitikud siinse olukorra puhul talupoegade õigustusele juhitakse tähelepanu juba 18.sajandil
● Egiptuse troonile Kleopatra ● alustas kodusõda, hiljem kuulutas ennast diktaatorik Kuidas jäi ajalukku? ● uus kalender, Caesari sünnikuu juulikuuks ● hea väejuht, lõi endale sõjaväe ● kuulus kõnemees ● uued seadused ● võttis kasutusele kuldraha ● Caesarile pakuti kuningatrooni, kuid ta keeldus Keiser Octavianus Augustus ● Gaius Octavius Thurinus ● 23. september 63 eKr-19. august 14 pKr ● esimene Rooma keiser ● auväärsest, kuid silmapaistmatust perekonnast ● võttis nimeks Gaius Julius Caesar Octavianus ● lisanimi Augustus Kuidas jäi ajalukku? ● 40 aastat isevalitseja ● 34-aastaselt ainuvalitsejaks ● impeerium ● II triumviraat ● 27 eKr Pax Romana ● esimene alaline sõjavägi Roomas Kuidas jäi ajalukku? ● “Leidis Rooma eest tellistest ehitistega, kuid jättis selle maha marmorist ehitistega” ● tema valitsemisaega peetakse Rooma vägevuse
Öösiti võis orjaks riietatud keisrit kohata Mulviuse silla juures, selles öises armuseiklejate kogunemispaigas, kus Rooma kalleimad prostituudid koos kaaskondadega tegid ahvatlevamaid ettepanekuid ja olid valmis neidsamu vastu võtma. Siis jälle liikus Nero kuni varaste hommikutundideni koos löömameeste kampadega mööda linna tänavaid ja noris vastutulejatega tüli. Nendest löömingutest ei tulnud ta alati võitjana välja- siniseks ja roheliseks pekstuna, pidi keiser vahetevahel oma riigiasjad edasi lükkama, sest oli mõeldamatu end niimoodi avalikkuse ees näidata.- Kui Nero naine Poppea naine rasedaks jäi näis keisri tundeelu jälle normaalsetele rööbastele seadvat. Ta sattus rõõmujoovastusse väljavaatest isaks saada. Ta lasi oma lapsel ilmale tulla samas kohas, kus ta isegi sündis- Antiumis. Kuid väike maimuke sündis veel enne neljakuuseks saamist. Mõõdutundetu nagu oma rõõmus, oli Nero ka oma valus
Colosseum Merilin Parv 10 klass Varstu keskkool Keiser Nero Asukoht Rooma kesklinn, Itaalia 3.regioon Isis et Serapis Konstruktsioon Piilarid Kolmveerandsambad Väljapääsud Müürid Konsoolkivid Kirjeldus Rooma impeeriumi suurim amfiteater Ehitamist alustati u. aastal 70, valmis aastal 80 Mahutas 50 000 pealtvaatajat 50m kõrge, ümbermõõt 527m 4 korrust 80 sissepääsu Puidust põrand, mille all asus hypogeum Otstarve Amfiteater Elukutseliste gladiaatorite võitlused Metsloomadega võitlemiseks Süüdimõistmised Keskajal kasutati kindluse ja kaevandusena Millises seisus on tänapäeval? 1349 toimus tugev maavärin, mis põhjustas välimise lõunapoolse seina varisemise Üks Rooma populaarseim turismiobjekt 1993-2000 toimus põhjalik restaureerimine Kasutatud kirjanuds Peter James, Nick Thorpe "Muistsed Leiutised" Tehnika Maailm 2001-1 "Amphitheatri flavium Rooma sümbol" Neil Stevenson "Arhitektuur" http://et.wikipedia.org/wiki/Colosseum...
Napoleoni viimsed aastad Marten Meibaum, TMKK, 8. klass Tilsiti rahu(1807) Seoses Prantsusmaa võiduga Venemaa üle oli viimane sunnitud rahu paluma Lepingu sõlmisid Napoleon ja Aleksander I Tilsitis Preisimaal Prantsuse vallutused jäid püsima; Venemaale jäi tegevusvabadus P.-Euroopas Tilsiti rahu Kahe poole sõpruse-, rahu-, ja liiduleping Abi pakkumine ja veenmine Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel. Suhete pingestumine Tilsitis sõlmitud ,,igavene sõprus'' oli vaid Napoleoni pettekujutelm; Venemaa sunnitud ühinemine kontinentaalblokaadiga(Inglismaa vastu) kahjustas tugevalt riigi majandust; 1812-Suur Armee Venemaal Pingete süvenemine kahe (Euroopa) suurriigi vahel viis paratamatult sõjani Napoleon kogus kokku sõjaväe, mis koosnes üle 650 000st mehest(ligi pooled neist olid pärit Pr. Liitlasriikidest Algne plaan oli sundida Vene vägesid taganema ja Moskvas Venemaaga liitl...
Kaubanduse edendamiseks võttis ta tarvitusele kallihinnalise kuldraha, kuna seni tarvitati ainult hõberahasid. U. 44 a. pakkus üks ta poolehoidjaist, konsul Marcus Antonius, talle kuningatrooni, kuid Caesar keeldus sellest: ta kartis rahva rahutust ja otsustas esialgu hoiduda ametlikust monarhia väljakuulutamisest. Keiser Octavianus Augustus Gaius Ocatvius Thurinus elas 23. september 63 eKr- 19. august 14 pKr. Gaius Octavius oli esimene Rooma keiser. Ta oli pärit auväärsest, kuid silmapaistmatust perekonnast. Kui Octaviuse isa ära suri, lapsendas Caesar Hispaanias sõduriks olnud noormehe enda pärijaks. Peale seda võttis Gaius Octavius enda nimeks Gaius Julius Caesar Octavianus. Hiljem sai ta lisanime “Augustus“ (auväärne). Augustus oli 40 aastat isevalitseja, kuid suutis nende aastate jooksul tuua Roomale kodurahu, kasvava õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. 34-aastaselt sai Octavianus Rooma ainuvalitsejaks
Aja jooksul hakkas sõjaväegi nõrgenema, sest meil polnud raha, et endale varustust osta. Kui Vabariigi lõpuperiood hakkas lähenema asendati meie sõjavägi palgasõjaväega. Nüüd oli meil võimalus teenida raha sõjaretkede eest ja saada palka. Kui me olime juba 30 aastat sõjaväkke kuulunud saime me endale maalapi. Meil ei olnud väga õigusi, kuid olime kodanikud ja tänu sellele saime me õiguse hääletada. Kui ma oleksin keiser Keisrina oleks minu käes Rooma võim. Ma oleksin ainuvalitseja, kuid ma peaksin siiski alluma ka 12 tahvli seadusele sellele pidid alluma kõik. Ma oleksin see, kes määrab ka kolooniatesse valitsejaid. Ma peaksin hoidma häid suhteid senatiga, sest muidu võib minuga juhtuda sama mis juhtus J. Caesariga. Rooma isiklik elu Suhted Roomas oli muistne komme, et vaesed inimesed andsid ennast rikkamate ja mõjukamate kaitse alla
seisusest, sama kehtis ka Romanovite suguvõsale:“noh, ega Maria Fjodorovna ei saa sul Timo vabaks laskma hakata … peale heategevuse pole poeg talle õiendamisruumi eriti jätnud“(lk131). Teos on kirjutatud päeviku vormis, enamus tegevustikust toimub Võisiku mõisas, Kivijalal, vahetevahel ka Pärnus, Põltsamaal ja Tartus. Esineb tihti peale ka ajaloolisi tegelasi: Otto W. Masing, Maria Fjodorovna(keisrite ema), Nikolai, Aleksandr Pavlovitš jne… TIMO – KEISER – MEMORANDUM Timotheus Eberhard von Bock oli ajalooline isik(1787 – 1836). Bock saavutas sõjaväes keisri ihukaitseväe polkovniku auastme. 1816. aastast elas ta koos Evaga (ja teoses väljamõeldud venna Jakobiga) Võisiku mõisas. Timo teenis enne seda keisri sõjaväes ning saavutas keisri ihukaitseväes polkovniku auastme. Timo pidas oma elu jooksul 61 lahingut, nendest 60 keisri eest ja selle viimase keisri vastu.
........................................5 Burrus ............................................................................................................................................6 Seneca..............................................................................................................................................7 Leiba ja tsirkust....................................................................................................................................7 Keiser laval......................................................................................................................................8 Rooma põlemine.................................................................................................................................10 Kristlaste tagakiusamine................................................................................................................10 Nero poliitika........................................................
q Jakobiinide Klubi liige EDULUGU q Touloni vallutamine, 1793 q Rojalistide mässu mahasurumine, 1795 q Sõjakäik Põhja Itaaliasse, 1796 1797 q Sõjakäik Egiptusesse, 1798 1799 q Kaheksateistkümnes brümaari riigipööre, 9 10. 11. 1799 ja kehtestas uue riigikorralduse Konsulaadi LAHINGUTEGEVU q S Marengo lahing, 1800 q Koalitsioonisõjad q Eluaegne konsul, alates 1802 q Uus seaduste kogu, 1804 q Prantsusmaa keiser, 1804 1814 q Austerlitzi lahing, 1805 q Trafalgari merelahing, 1805 KEISRIKS KUULUTAMINE q Friedlandi lahing, 1807 q Sõjakäik Venemaale, 1812 q Borodino lahing, 1812 q Leipzigi lahing, 1813 q Prantsusmaa keiser, 1815 (100 päeva) q Waterloo lahing, 1815 VIIMASED ELUAASTAD q Leipzigi lahing q Pagendati Elba saarele q Valitses keisrina 100 päeva q Waterloo lahing q Troonist loobumine q Saadeti Saint Helena saarele TIITLID q Prantsusmaa keiser
Nikolai II Artur Pärtelpoeg 10a 2016 – Nikolai II Aleksandrovitš Romanov oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. – Sündis 18. mai 1868 – 2000. aastal kuulutas Vene Õigeusu Kirik Nikolai II ja ta perekonna pühadeks märtriteks. Kroonimine – Nikolai Aleksandrovitš krooniti 18. mail 1896. – Moskva lähedale Hodõnka väljakule oli tulnud sadu tuhandeid inimesi, et osa võtta pidustustest ning saada ka kroonimise puhul kingitusi. – Vaatamata toimunud rahvatragöödiale läks uus keiser õhtul Prantsusmaa suursaadiku juurde ballile.
ülemjuhatajaks Hispaanias ja kutsus 219 eKr Hispaanias Rooma liitlaslinna Saguntumi vallutamisega esile Teise Puunia sõja. Ületanud Püreneed ja Alpid, jõudis ta kiiresti Itaaliasse ning nurjas sellega roomlaste plaani paisata oma sõjavägi Aafrikasse. Ta võitis Rooma leegione Ticinuse lahingus, Trebia lahingus (218 eKr, Trasimenuse lahingus (217 eKr) ja Cannae lahingus (216 eKr). Octavius-Augustus sünninimi Gaius Octavius ( 23. september 63 eKr 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser. Kuigi Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses ta autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. Cicero- Marcus Tullius Cicero (3. jaanuar, 106 eKr 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma
T.M.A. - Nikolai II tütred Kate Moira Ryan Venemaa viimase tsaari Nikolai II tütred Olga, Tatjana, Maria ja Anastassia naersid, nutsid, lootsid ja kurvastasid, ühesõnaga elasid aga kas see läks ka kellelegi korda? (Ene Kallas, Meie Maa, 19. juuni 2012). Lugu jutustas üsnagi üksikasjalikult Nikolai II tütarde paarist viimasest elunädalast. Samuti sellest, mida tütred üle elasid ja mida nad tundsid. Nikolai II oli Venemaa viimane keiser. Ta valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes Oktoobrirevolutsiooniga, kui tema perekond vangistati Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, seejärel viidi nad Tobolskisse ning nende viimaseks peatuspaigaks jäi Jekaterinburg. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, neli tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti maha 17. juulil 1918. aastal Jekaterinburgis. Seda traagilist lugu kujutaski K. M. Ryani draamal põhinev Kuressaare Linnateatri etendus.
suureks ohuks ungarlased. 955a. Purustas ungrlaste väed Otto I Suur. Püha-Saksarooma riik koosnes mitmesajast väikeriigist, mitte ainult sakslaste omadest: Lääne- ja Põhjamere äärest kuni Itaaliani välja ja ühendas erinevaid rahvusi. Valitseja kandis nii Rooma kui ka Saksa keisri nimetust. Peamiseks tülipõhjuseks oli kumma võim on suurem, kas paavsti või keisri. Tähtis küsimus: Kes määrab ametisse kõrgemaid vaimulikud, kas paavst või keiser? Kui paneb paavst, siis kõrgemad vaimulikud piiskopid, siis pooldaks nad paavsti ja vastupidi. Tüli kulminatsiooniks oli vastasseis Gregoriuse VII 1073.-1085.a ja Heinrich IV 1056.-1106.a vahel, mille laeks oli Canossas käik 1077a. Canossas käik eriti alandaval viisil andestust paluma, aga see omakorda tugevnes paavsti võim, sest ka linnad toetasid paavsti ja paavsti võimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal 1198-1216a.
M. Laur, A. Pajur, T. Tannberg ,,Eesti ajalugu II" Lk 7-14 Rahvuslik liikumine 1) Kellele lootis talurahvas 1840-1850.a talurahvaliikumiste ajal? Miks? Keiser Aleksander II-le, sest tema oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. 2) Kes olid (2) 1864. aastal algatatud palvekirjade kampaania eestvedajad? Adam Peterson- taluperemees (Paistu khk) Johann Köler- kunstnik (Peterburi) 3) Mis oli 1866. Aastal kehtestatud uue vallakorralduse olulisim sisu? Sellega vabanes nii vallavalitsus kui vallakohus mõisniku kontrolli ja eestkoste alt.
· Saksamaa Reini jõe tagused alad demiliseeriti ja läksid Prantsusmaale võlgade katteks panti · Teiste kaotajate riikidega sõlmiti eraldi rahuleping · Esimese maailmasõja tulemusena kadusid 4 keisririiki ( vene,-austria- ungari,-saksa,-türgimaa). · Nende varemetele tekkisid uued väiksemad riigid ( 8-väikest riiki ) Eesti Vabadussõda 1917.a Veebruar- toimus Venemaal revolutsioon, kukutati keiser. Hakati looma Eesti rahvuslikke väeosasi. Eestlased nõudsid peaministrilt Kerenskilt autonoomiat- ( piiratud iseseisvust ). Uueks valitsus juhiks saab V.Lenin. Bolsevikud kavatsesid vallutada terve Euroopa. 23. Veebruar kuulutab 1918.a Eesti ennast iseseisvaks riigiks. 24. Veebruar avaldatakse iseseisvus manifest tervele eestile. 1919.a hakkas Venemaa pidama eestiga salaseid läbirääkimisi. 2.02.20 veebruar 1920.a sõlmitakse Tartu Rahuleping.
Rooma ühiskond ja eluolu Seisuslik ühiskond Ülemkiht: · Keiser · Senaatoriseisus (ülikud) · Ratsanikuseisus (rikkad ja mõjukad) Alamkiht: · Vabad mehed(käsitöölised, põlluharijad, proletaarid) · Vabakslastud · Orjad Perekond · Patriaarhaalne pere pereisa võimu alla kuulusid naine, alaealised lapsed, abiellumata tütred, pojad oma peredega a kõik kodakondsed. · Naised isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Kasvatus ja haridus · Perekonna ülesanne
Nero Claudius Caesar Nero (15. detsember 37 - 9. juuni 68), Rooma keiser 54-68, Agrippina Noorema poeg, kelle lapsendas Claudius. Ta valitses pretoriaanide prefekti Burruse ja Seneca mõjuavaldusena aastani 62 kooskõlas senatiga, seejärel laskis jõukaid senaatoreid hukata ja konfiskeeris nende varandusi ning suurendas provintsidelt võetavaid makse. Nero kasutas saadud raha ehitamiseks ja vaatemängude korraldamiseks, ise ta esines teatris ja tsirkuses.64. a.süüdistas ta Rooma hiigeltulekahju pärast kristlasi ja laskis neid julmalt vaenata. 65. a
Keskaeg. Halvustava märgistusega, barbaarne, pime allakäigu aeg. Uued arusaamad - renesanss. Mõiste ise tuli käibele paavst Paulus II poolt. Sellest ajast on pärit Katoliku kirik. Oluline kaubandussuhete areng. Perioodid. Vara-Keskaeg: 476a-XI sajand (euroopa ajaloo kõige mustem periood, kindlad üksused puudusid, seadusteta aeg, sel perioodil kujunesid välja uued riigid, rooma keisririigi aladele tungisid sisse germaanlased. Rooma käsitöö, linnad ja kaubandus käisid alla. Ida-Rooma kohta see ei kehti. tõusis paavstide tähtsus, hakkas levima ristiusk väljaspool Roomat. Kujunes välja feodaalkord, maa kuulus feodaalidele, maad haris talupoeg. Ida-Rooma ja Bütsantsi esile tõus. Konstatinoopol - Euroopa suurim linn. 4 sajand pkr - rahvaste rändamine, kindlat põhjust ei tea keegi, oletatakse. Hunnid asusid liikuma mööda Aasiat lääne poole, äärmiselt sõjakad hõimud, liikusid Lääne-Rooma riigi aladele. Germaanlased võtsid üle tähtsaid positsio...
ESIAEG Hominiidid inimlaste sugukond. Eesti esiaja lõpul o Irdmuistised tööriistad, tarbeesemed, relvad, ehted Eesti ajalugu jaguneb: jne. o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad o Hendriku Liivimaa Keskaeg, varauusaeg, kroonika uusaeg, lähiajalugu. o ...
Bütsants 1. Bütsants oli muistse Rooma impeeriumi õigusjärglane kuna ametlikult oli riik jätkuvalt Rooma keisririik ja enamik selle riigi elanikest olid roomlased. Bütsantsi põhivaldused asetsesid küll Väike-Aasias, kuid Keiser Justinianuse valitsusajal suudeti taastada osa Rooma impeeriumi hiilgust vallutades nii Apeniini poolsaare kui osa Põhja-Aafrikast. 2. Bütsantsil tuli vastu seista araablastele, lõunaslaavlastele, langobardidele, bulgaarlastele ja türklastele. Armee efektiivsus tagati sõjaväe tugevdamisega ja vastupealetungidega vallutajatele 3. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja
10)Antisemitism-Juutide vaenulikkus. 11)Sionism-Juutide poliitiline liikumine. 12)Ekspressionism-Kirjanduse vool, mis seadis esikohale autori isiklike elamuste väljendamise. 13)Juugend-Kirjandusstiil, ilutsemine. 14)Agraarreform-maaomandisuhete ümberkorraldamine. 15)Riigiduuma-Venemaa parlamendi alamkoda. Isikud: 1)Vladimir Lenin-Vene enamlaste eesliider. 2)Friedrich Nietzsche-Saksa mõtleja, kes imetles kaunist kuid julma jõudu. 3)Wilhelm II-Saksa keiser. 4)Nikolai II-Peterburi isevalitseja võimuga keiser. 5)Jaan Tõnisson-Eesti poliitik 6)Konstantin Päts-Eesti advokaat 7)Pjotr Stolõpin-Teostas venemaale reforme. Sündmused: 1)Inglise-Buuri sõda: Euroopa riikidele pakkus koloniaalimpeeriumide väljakuulutamise ajal huvi Aafrika riigid. Suurim kokkupõrge oli Inglise-Buuri sõda. Buurid olid Hollandi päritolu asunikud. Nad äratasid maailmas tähelepanud tugeva vastupanuga vaatamata vastaste ülekaalule. Mindi üle partisanisõjale
Bütasantsi luksuskaupad olid hinnatud, eelkõige siid ja samet. Antiikajal toodi kogu siid Hiinast, sest nemad olid ainukesed, kes tundsid siidiusside kasvatamise ja siidiriide valmistamise kunsti. Siidiusside Hiinast väljaviimine oli rangelt keelatud, aga Bütsantsi rännudmehed kavaldasid hiinlased üle ja suutsid siidiussid Bütsantsi tuua. Peamisteks siidiusside kasvatamise kohtadeks muutusid Süüria ja Foiniikia. Selle kõige tõttu avati keiser Justinianuse käsul pealinnas suured siiditöökojad ja see käsitööala kuulutati riigi monopoliks. Siidiriiet müüdi kullakaalus. Bütsantsi siidiriiet peeti kõige kvaliteetsemaks ja nii ostisidki seda kuningad ja vürstid, piiskopid ja teised kõrgvaimulikud nii riietuse tarvis, kui losside ja kirikute kaunistamiseks. Veel levisid laialdasel alal Bütsantsis valmistatud ikoonid, jumalateenistuse riistad ja klaasnõud. Talurahvas ajas läbi
Kontrolltöö kordamisküsimused (Keskaeg, 810pt) 1. Bütsantsi tekkimine Erinevalt LääneRoomast, mis barbarite löökide all kokku varises, jäi Ida Rooma riik veel umbes tuhandeks aastaks püsima. IdaRooma pealinn oli Konstantinoopol, varasema nimega Byzantion. Selle järgi hakatigi IdaRoomat keskajal nimetama Bütsantiks. Konstantinoopol jäi riigi pealinnaks. (lk 44) 2. Keiser Justinianus valitsejana Kui keiser Justinianus valitsejaks sai, oli Bütsants juba piisavalt tugev, et hakata mõtlema muistse Rooma keisririigi ühtsuse ja hiilguse taastamisele. Aga ennem oli vaja alistada LääneRooma alale tekkinud germaanlaste riigid. Justinianus saatis oma väed esmalt PõhjaAafrikasse vandaalide vastu. Kui vandaalide alad olid tagasi võidetud, mindi edasi Itaaliasse. Nii algaski pikk ja verine võitlus idagootide alistamiseks. 20 aasta pärast sai Bütsants enda vanad
1848.a. revolutsioonid Euroopas • Revolutsioonisündmuste mõjul olid Euroopa valitsejad sunnitud tegema poliitilisi ja majanduslikke järeleandmisi: • Kehtestati põhiseadus või hakati seda välja töötama • Valitsemisse kaasati liberaalse kodanluse esindajad • Kutsuti kokku rahva esinduskogu • Sätestati kodanike ülddemokraatlikud õigused ja vabadused • Lühendati tööpäeva pikkust Saksamaa ühendamine õ. lk. 130 • Killustatud piirkond, keskajal 300 väikeriiki, keiser valiti • Preisimaa juhtimisel tekib ühtne Saksamaa • Kantsler (peaminister) O.v.Bismarck, kuningas Wilhelm I (1861-1888) • „raua ja verega“ • Sõjad 1860. aastatel Taani ja Austriaga, Preisimaa võidab • 1870 Prantsuse-Preisi sõda, keiser Napoleon III võetakse vangi • 18. jaanuaril 1871 kuulutatakse Versailles lossis välja Saksa keisririik, keiser- Wilhelm I; peaminister O.v. Bismarck 1870 kuulutatakse välja ka ühtne Itaalia kuningriik Sardiinia juhtimisel õ.lk. 126.
järkjärgult vaibuma. Skandinaavia elanike eelkristlik kultuur on tuntud värvikate jumaluste ja rikkaliku mütoloogia poolest. Samuti käibis muistses põhjalas kiri- ruunitähestik. Vaatamata Rooma impeeriumi lääneosa lagunemisele kestis Ida-Rooma ehk Bütsants veel tuhat aastat. (Bütsantsil olid soodsamad geograafilised tingimused; Konstantinoopol sai end kindlustada; suur armee; hea maksusüsteem) Riigi hiigelaeg oli keiser Justinianuse (VI saj) kui ka keiser Basileios II valitsusajal. Neil perioodidel kujutas Bütsants Vahemere piirkonna suurvõimu, õitses kultuur ja kaubandus. Bütsantsi valitses piiramatu võimuga keiser, kellele allusid ametnikkond ja armee. Ka Bütsantsi patriarh oli kindlalt allutatud keisrile ning kreekakatoliku kirik oli muudetud riigiaparaadi osaks. Seetõttu ja teoloogilistest vaidlustest tulenevalt kaugenes idakirik üha enam lääne katoliiklusest.
samuti elu- ja valitsemiskorraldus Põhiprintsiibid: läbiraaäkimised ühekaupa, kokkulepped eraldi erinevad sõltuvustingimused, et vältida ülestõuse riikide elukorraldus jäeti põhiliselt puutumata. Sõjaväe korraldus põhines vabadel talupoegadel talupoegade laostumine, kuna sõjakäigud pikad ja keegi ei hoolitsenud maa eest. Maavalduste suurusele tehti piirid ja sunniti suurmaaomanikud loovutama midagi talupoegadele. palgasõdurid Varajase keisririigi valitsemine Esimene keiser Augustus. Teine keiser Tiberius. Kolmas Caligula. Neljas Claudius. Viies Nero. Kesier võttis endale kõik põhirollid; valitsejal mitu ametit, mis andsid talle võimutäiuse. Vabariigist jäi magistraadid ja senatid. Kesiril pidi senatiga head suhted olema, kuna senatil oli vormiliselt kõige kõrgeim võim. Idaprovints Lääneprovints näited Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Gallia, Britannia, Hispaania,
eeskujuks Rootsi. Tema surma järel algasid riigis taas sisesegadused, nõndanimetatud paleepöörete ajajärk, kus valitsejad vahetusid suhteliselt kiiresti ja enamasti mängis sealjuures pearolli Kaardivägi. Olud stabiliseerusid alles Peetri tütre Jelizaveta Petrovna ajal (valitses 17411762), kuid temagi sõltus Kaardiväest ega omanud absoluutset võimu. *Katariina II 1762 tõusis Venemaa troonile keiser Peeter III, kes oli tegelikult sakslane Holstein-Gottorpi dünastiast ja Venemaa valitsusringkondades ebapopulaarne. Iseäranis oli neile vastumeelne tsaari ülemäärane Friedrich Suure lembus, mis lõpetas keisririigi jaoks täiesti kasutult Seitsmeaastase sõja. Nii toimus taas paleepööre ja võimule tõsteti Peetri abikaasa, kes oli samuti sakslane, Katariina II nime all. Katariina oli progressiivne ja haritud naine, kellel olid isiklikud suhted mitme tuntud valgustajaga
1 1. Arutle - kas mees- või naisisik avastas käärimise võlud...? Meesisik avastas kääritatud joogid oma laiskuse tõttu. 2. Sumerite õllesortiment? Tuntakse tavalist ja meeõlut. 3.Vana-Egiptuse õllepealinn oli? Babüloonia. 4. Kes ja kus kehtestas esimesena aktsiisi? Keiser Friedrich I (Barbarossa), Augsburgis. 5. Humala kasutamine algas? Aastal 768 pärinevad esimesed teated ka humala kasutuselevõtmisest. 6. Kas klooster ja õlu sobisid oma vahel kokku? Aja möödudes hakati kodusele pruulimisele kitsendusi tegema ning eesõiguse said kloostritele ja jõukamatele kaupmeestele. Eriti heaks peeti kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid
.................................. 7 2 Suur Hiina müür Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mis on ehitatud 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni selleks, et kaitsta Hiina dünastiaid põhjapoolsete rahvaste (mongolid, türklased jt) sissetungi eest. Umbes 6000 km müür on kõigi aegade suurim inimkätega loodud rajatis. Alates 3. sajandist ehitati üksikuid müürilõike, aastatel 220-200 lasi esimene Hiina keiser Ain Sihi Huangdi müürilõigud omavahel ühendada. Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Turistid külastavad enamasti Pekingi lähedal asuvaid müürilõike, kuid Suurt Hiina müüri võib vaadata ka mujal. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide,
kehtestada paavsti ülemvõim kreekakatoliku kiriku üle. Lisaks muudeti paavsti valimise korda. Kui senini valisid paavsti Rooma vaimulikud ja rahvas, siis nüüdsest Rooma peapiiskopkonna kardinalid. INVESTITUURITÜLI By Oll©®TM 2004 Investituuritüli oli tüli paavstivõimu ja ilmaliku võimu vahel. Selle põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa- Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Lõplikuks piisaks karikasse oli paavst Gregorius VII dokument märtsist 1075 paavsti diktaat. Sisuliselt nõudis paavst, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja ühtlasi tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Loomulikult ei tahtnud keiser sellega nõustuda. 1076. aastal kuulutas selleaegne keiser Heinrich IV välja paavsti tagandamise
Venestusaeg 1. Põhjused ja algus a) Põhjused: · 1881 võimuletulnud uus keiser Aleksander III oli tagurlike vaadetega. Rahulolematust riigis püüti leevendada õigeusu ning keisri- ja isamaa armastuse süvendamisega. See tõi kaasa äärealade venestamise. · Balti autonoomia muutus Venemaale ohtlikuks ka Poola ülestõusu (1863-64) ja Saksa keisririigi loomise tõttu (1871). · Eestis sai venestus alguse 1885, kui uuteks kubernerideks said vürst Sahhovskoi Eestimaal ja kindral Zinovjev Liivimaal.
· Oli Austria maalikunstnik , sümbolist. Sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis graveerija Ernst Klimti perekonda teise lapsena seitsmest. 1879. aastal astus Viini Kunsti ja Käsitöökooli (Kunstgewerbeschule), kus õppis kuni aastani 1883, omandades arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. Gustav Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonetesse seinamaale maalides. 1888. aastal sai Klimt keiser Franz Josef I'lt Kuldse Teeneteordeni oma panuse eest Austria kunstipärandisse. Gustav Klimt oli üks Wiener Sezession (Viini Setsessioon) liikumise loojaid ning 1897. aastal ka president. Seotuks jäi selle setsessiooniga kuni aastani 1908. 1890. aastate lõpul paluti Klimtil maalida Viini Ülikooli Suurde Saali kolm dekoratiivset laemaali. Neid kolme maali (Filosoofia, Meditsiin, Õigusteadus) kritiseeriti
Kanon Muratori. 20. Millal valmis Uue Testamendi kaanon ja mida see tähendab? Kontrollküsimused kristlus II kohta: 1. Milline on kristluse tuntuima misjonäri nimi enne ja pärast pöördumist? Enne pöördumist variser Saulus, pärast apostel Paulus 2. Kus hakati kristlasi kutsuma kristlasteks? Süüria suures maailmalinnas Antiohhias 3. Kuidas nimetati Rooma maailmariiki ladina keeles? Imperium Romanum 4. Milline keiser võrdsustas kristluse Rooma riigi teiste religioonidega? Keiser Constantinus 5. Millise ediktiga ja mis aastal see toimus? Constantinus ja Licinius Milaanos ühine edikt, mis sai tuntuks Milaano ediktina. Toimus aastal 313. 6. Milline keiser ja mis aastal kuulutas kristluse Rooma keisririigis riigiusuks? Keiser Theodosius Suur, aastal 380 kuulutas kristluse riigiusuks 7. Mis aastal jagunes Rooma riik kaheks ja kuidas neid riike kutsuti?
diktaatoriks, tapeti 44. eKr senaatoritest vandenõulaste poolt senati istungi ajal. 9. Colosseum - Rooma suurim amfiteater 10. Constantinus Suur jätkas Diovletianuse ümberkorraldusi. Valitses aastatel 306-337. Kuulutas välja usuvabaduse, mis tähendas kristluse legaliseerimist. 11. Diktaator (vabariigi ajal) valiti ametisse riigi tõsise ohu korral kuueks kuuks 12. Diocletianus - 284 .a võimule tulnud keiser, suutis riigis taas kindla korra jalule seada. Tegi palju ümberkorraldusi. (hiline keisririik) 13. Etruskid asusid Apeniini ps loodeosas, mida kutsutakse Etruuriaks 14. Foorum orus asuv sillutatud turu-ja koosolekuplats. 15. Gaius Gracchus vend Tiberius Gracchus. Eesmärk oli kehtestada maavaldusete suuruse ülempiir ja sundida maaomanike loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. 16. Gladiaatorid mõõgavõitlejad, traditsioon võeti üle etruskitelt
Kuidas Saksamaa sammus 2. maailmasõja suunas Aastatel 1914- 1918 toimus I MS, kus Saksamaa eesmärgiks oli purusteda Pransusmaa ja seejärel Venemaa, kuid tema plaanid ei läinud korda. Saksamaa sai lüüa ja valitsev dünastija Saksamaa keiser kukutati. Saksamaa ei saanud sellega leppida, ning hakkas valmistuma teiseks MS- ks. 28 juulil 1918. aastal sõlmis Saksamaa Versailles'i rahuleingu mille ta 1935. aastal ühepoolselt tühistas. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse, ning asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid talle siiamani keelatud tegevus. 18. 1919. kogunesid I MS võitnud riigide esindajad Pariisi lähistel Versailles' lossi, et määrata kindlaks rahulepingu tingimused. Konverentsil
1p Ida-Rooma riigi territoorium jäi barbarite rännuteedest eemale, riik oli kõrgemal tasemel ja seega rikkam. Tänu rikkusele oli Ida-Roomal korralik alaline armee ja tohutu riigiaparaat. 3. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud? Iseloomusta nende tegevust! 10p Caesar Ta oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada. Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi. Augustus Ta oli esimene Vana-Rooma keiser. Constantinus Suur Oli Vana-Rooma keiser, kes alistas Maxentiuse. Tema tegevuses oli alati kavalus. Ta asutas uue pealinna Konstantinoopoli. Jeesus Oli Kristlaste pühak. Vana-Rooma keisririigi sõdurid lõid ta Rooma prefekti Pontius Pilatuse käsul risti. Paulus oli üks esimesi aktiivseid kristluse levitajaid, tõlgendajaid ja organiseerijaid. 4. Seleta mõisted! 11p Kodanik Senat aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat
ühtseks laevatatavaks süsteemiks. Merelaevanduse areng tegi Hiinast domineeriva jõu Vaikse ookeani lääneosas. Elanikkond kasvas, arenesid linnad. Osati valmistada portselani ja püssirohtu. Viimane tõi kaasa tulirelvade kasutuselevõtu (pommid, rakettnooled, püssid ja kahurid).Leiutati ka paber ja trükikunst. Paberit valmistati kaltsudest. Hiljem graveeriti puutahvlile, raamatute hind alanes ja ka keskklass sai neid osta. Keisririik ja ühiskond: Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgem seaduseandja. Tiitel Taevapoeg tähistas tema võimu jumalikku päritolu. Kõik temaga seonduv oli ritualiseeritud. Enamiku ajast veetis keiser oma luksuslikus palees. Alamatega (v.a õukondlased ja kõrged aukandjad) puutus ta kokku ainult ringsõitudel ja tähtsamatel tseremooniatel. Valitsemine jäi rhkearvulise õpetatud ametnikkonna hooleks. Kujunenud olid sõjaväeline
Rahvatribuunideks arvult 10. pidid kaitsma lihtrahva huve. Senat: koosnes umbes 300 liikmest. Ametis olid nad koguelu. Senat juhtis riiki. Sõjavägi vabariigi ajal Varase vabariigi ajal koosnes sõjavägi vaid kodanikest. Hiljem asendati see elukutselise palgaväega. Tekkisid kodusõjad populaarsete väepealikute vahel jaa riigi asju otsustasid enamasti võimsad väepealikud. Senati võim vähenes. Rooma keisririik: Keisririigi kujunemine ja esimene keiser Kuna palgasõdurid ei allunud enam senatile vaid oma sõjapealikule, siis toimusid kodusõjad. Octavianus võttis endale Augustuse nime ja kehtestas riigis ainuvõimu ajades Antoniuse riigist minema. Algas keisririigi aeg. Esimeseks keisriks sai Augustus (octavianus) Institutsioonid ja võimu teostamine Pealtnäha oli riigikorraldus endine: senati istungid jätkusid ja igal aastal valiti magistraadid. Mõne aja pärast loobuti aga rahvakoosolekute kokkukutsumisest
samal ajal parandades terveid rakke. · Kanep püsib uriinis ühekordsel kasutamisel 3 päeva, pikaajalisel ja pideval tarvitamisel kuni kuu. 8 · Marihuaana tarvitamine suurendab tõsise munandivähi riski 70% · Jaapanis on lapike kanepipõldu vaid keiserlikul perekonnal, sest usutava järgi peab keiser kandma kanepikiust valmistatud rõivaid · Uurimused näitavad, et neil, "kes kasutasid marihuaanat esmakordselt pärast 12- aastaseks saamist, on kaks korda suurem tõenäosus täiskasvanuna tõsiste vaimsete häirete tekkeks kui neil, kes kasutasid marihuaanat esmakordselt 18-aastasena või hiljem." Kokkuvõte... Loodetavasti ei soodustada see ettekanne meelemürgi levikut ega selle õigustamist. Eesti
Aatrium- laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. Amfiteater- teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. Triumfikaar- algselt võidukaile rooma väejuhtidele püstitatud auvärav. Term- avalik saun vana-roomas Basiilika- kolme või enamlööviline piklik hoone Lööv- tavaliselt piki basiilikat paiknevad, omavahel sammastega eraldatud piklikud ruumiosad Colosseum (70-80 p. Ekr)ehitati keiser Vespasianuse auks- dooria, joonia, korintose; pidustused; 50 000 vaatajat; 80 sissepääsu. Keiser Constantinuse triumfikaar (4.saj algus). Keiser Trajanuse sammas (2. saj algus). Keiser Marcus Aureliuse ratsakuju (2. saj). Panteon 2.saj (kõikidele jumalatele pühendatud tempel). Kasutati telliseid ja betooni(põhilised ehitusmaterjalid) Rooma skulptuur ja maalikunst- õitses portreekunst, tehti esivanemate ja keisrite portreesid, jumalakujud puudusid.
kumbki pool oli äraootaval seisukohal. manööversõda- püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. separaatrahu- rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest liitlastest eraldi. okupatsioon- riigi maa-ala ajutine hõivamine teise riigi relvajõudude poolt. separatism- eraldumispüüe. keiser Nikolai II- oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses aastatel 18941917. keiser Wilhelm II - oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 18881918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises. keiser Franz Joseph- oli Austria keiser alates 2. detsembrist 1848 ja Austria-Ungari keiser alates 1867. Aastast. ertshertsog Franz Ferdinand- Austria ertshertsog ja troonipärija alates 1896 kuni surmani.
Bütsants Ülevaade ajaloost · Lääne-Rooma alad langesid 6. saj germaanlaste võimu alla. Ida-Roomas püsis keisrivõim kuni 15. saj, mil Konstantinoopli vallutasid türklased. Ida provintsid tugevamad ja jõukamad. · Bütsants nimi tuleb Konstantinoopoli kreekapärase nimetuse Byzantioni järgi. · Riik oli jätkuvalt keisririik ja selle elanikud nimetasid enda roomlasteks. Läänes nimetati neid kreeklasteks. · Kreeka keel -Bütsantsi riigikeel. · Keiser Justinianus (527-565) püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. * Vallutab juurde maid. * Tsiviilkoodeks kõik võrdsed (Corpus iuris civilis) * Ehitab Konsta vääriliseks pealinnaks. * Hagia Sophia (Püha Tarkuse) katedraali ehitus. · Keiser Basileios II (976-1025) Bütsantsi väline hiilgus, võim ja heaolu haripunkt. Vallutas Bulgaaria riigi, Bütsants võimsaim. Turvalisus, käsitöö ja kaubanduse ja kultuuri õitseaeg.
Caesar ta oli suursugus päritolu ja pidas ennast Romuluse sugulaseks . Ta oli Rooma ülempreester . Ta kuulutas välja korralduse et vaestele tuleb jagada leibaja korraldada uhkeid vaatemänge . Octavianus üks Caesari poolehoidja . Octavinus oli väepealik ning 30 ekr vallutasid tema väed Egiptuse . Pärast kodusõda oli kogu Rooma riik temas võimu all . Traianus oli keiser kes valitses aastal 98-117 pkr Roomat . Hadrianus keiser , kelle korraldusel rajati tema nimeline kaitsevall . Spartacus oli gladiaator . 74 71 aastal toimusid Itaalias suurte orjade ülestõus ning seal oli ta nende juht . ta oli gladiaatorite koolis treener . Ta pärines Traakiast . Pompeios üks Rooma võimukamaid väepealikke . vallutas Väike-Aasia , Süüria ja Palestiina . Antonios oli Rooma väejuht ja riigimees . valitses pärast Caesari surma idamaades Kleopatra Egiptuse võlus kuninganna
· filosoofia levik Marcus Tullius Cicero · 106 kuni 43 aastat eKr · kõnemees, filosoof ja riigimees · 14 kõnet Marcus Antoniuse vastu · tapeti Marcus Antoniuse käsilaste poolt · enamasti poliit- ja kohtukõned · suur osa tema kirjavahetusest säilinud · tema poolt öeldud tuntud väljend: ,,Oh ajad, oh kombed." Gaius Iulius Caesar · 100 kuni 44 aastat eKr · tema nimest on tulnud mõisted keiser ja tsaar · riigimees, kirjanik · tema haldas Galliat I triumviraadis · sai diktaatoriks, hiljem isegi jumala staatuse · Brutuse käsilased tapsid · ,,Märkmeid Gallia sõjast" · ,,Märkmeid kodusõjast" Titus Livius · 59 kuni 17 aastat eKr · ,,Rooma linna asutamisest alates" Publius Cornelius Tacitus · ,,Germanie" 98 aastat pKr · nimetas esimest korda eestlasi ,,aesti" · ,,Annaalid"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
