Viirus-rakk interaktsiooni tüübid Tsütotsiidne (tsütolüütiline, tsütopaatiline) Mittetsütotsiidne (atsütopaatiline) Transformatsioon (rakkude vohamine) Produktiivne viirusinfektsioon rakus toimub viiruste produktsioon ja uute viiruste liberisatsioon, mis põhjustab peremeesrakkudes muutusi (raku hävimine). Abortiivne viirusinfektsioon ( mitteproduktiivne) katkenud, mittearenenud infektsioonid. Kõik abortiivsed viirus-rakk interaktsioonid on seotud latentsete ja persistentsete infektsioonidega. Latentsus (peidus olema, varjatud olema) peitumus, haigustunnusteta olek. Persistentne säiliv, katkestamatu, visa, persisteeruv. Tsütotsiidsed muutused viirusega infitseeritud rakus Tsütopaatilised viirused hävitavad raku, milles nad paljunevad. Selle tulemusena tekkinud raku kahjustusi nimetatakse tsütopaatiliseks efektiks (TPE). Abortiivsed viirused ei põhjusta raku hävingut, nad võivad organismis esineda ...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel
Eliit täidab neid funktsioone, millega mass hakkama ei saa. Valgekraeline kuritegevus kuriteod on seotud riikide poliitilise ladvikuga, kõrgete riigiametnike ja äriringkondadega. Homofoobia kartus või vaenulikkus homoseksuaalide ja homoseksuaalsuse suhtes. Assimilatsioon teise kultuuri omaksvõtmine: keele ülevõtmine, institutsionaalne sulandumine, abielu lõpetab kultuuri omaksvõtu ja inimene hakkab sarnanema ühiskonna tavaliikmega. Interaktsioon - 1.sotsioloogia läheneb ühiskonnaprotsessidele ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2.sotsioloogia läheneb läbi erinevate ühiskonnastruktuuri tasandite. Sotsialiseerumine kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Protsess, mille käigus toimub isiksuse kujunemine. Subkultuur erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris
eesmärkidest (tulevikus). Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) Käitumisel arvestatakse teise isiku käitumisega Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt eesmärgid) Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioonid ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt: - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) - suhtlemispartner - suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt normid, reeglid,
seda sellepärast, et nad on nõrgad interaktsioonid Tüüpilised mittekovalentsete sidemete energiad jäävad alla 40 kJ/mol, tavaliselt 4 40 kJ/mol Sidemete nõrkus võimaldab: ·pöörduvaid, tasakaalulisi interaktsioone ·pidevat tekkimist ja re-formeerumist juba mõõduka temperatuuri juures ·dünaamilisi makromolekulaarseid struktuure ·interakteeruda makromolekulidel erinevate partneritega Mittekovalentsed interaktsioonid hõlmavad: ·laeng-laeng interaktsioon ·van der Waalsi interaktsioonid ·vesinikside Mittekovalentsete interaktsioonide tüübid Laeng-laeng interaktsioon Kahe elektrilaengu vaheline interaktsioon Coulomb`i seadus: F = k D-1q1 q2 r-2 k = 1/(4 0). 0 on vaakumi dielektriline läbitavus (8,85x10-12 J-1C2m-1) Dielektriline konstant D näitab mitu korda on elektrostaatiline interaktsioon antud keskkonnas nõrgem kui vaakumis Vesi D = 80, orgaanilised solvendid D = 1 - 10
Võrdlev kasvatusteadus võrdleb ja analüüsib eri maade hariduspoliitikat, kasvatuslikku praktikat ning kasvatus ja koolitussüsteeme, kasutatud meetodeid ja saavutatud tulemusi. Võib olla nii ajalooline kui ka tänapäeva puudutav sotsioloogiline või psühholoogiline, empiirilise või või teoreetilise rõhuasetusega. Näide: Võrreldakse kahe riigi haridust omavahel. Didaktika võib jagada kahte ossa: Õpetus- ja õppimisprotsessi (keskne uurimisobjekt on õpetaja ja õpilase vaheline interaktsioon) ning õpetuse planeerimist puudutavaks valdkonnaks (õpetuse planeerimine). Ülddidaktika uurib erinevaid õppesituatsioone. Erididaktika püüab selgitada õpetuse olemust. Näide: Õpetatakse üliõpilastele emakeele didaktikat. Õpetust sellest, kuidas lastele õpetada emakeelt ja selle aluseid. Kasvatuspsühholoogia keskne uurimisobjekt on õppimis- ja õpetamisprotsessid. Jagatakse arengupsühholoogiaks (missugused on lapsed, kuidas erinevad),
võrdõiguslik us kultuurikeskonn a mõistmine ja arvestamine sotsiaalne interaktsioon kakskultuurilisus Kultuurilin e integratsioon kogemus assimilatsioon Akulturatsioo dekulturatsioon n
coiled-coil kõremate struktuuride teke) Valkude sekundaarstruktuurid -sheet Tavaliselt 5-8 aminohapet pikad -Antiparaleelsed vs. paralleelsed Hemaglutiniini primaar ja sekundaarstruktuur Terstiaarstruktuur Valgu tertsiaarstruktuur kirjeldab, kuidas paiknevad ruumiliselt polümeeri erinevad osad (heeliksid ja voldikud). Interaktsioonid, mis stabiliseerivad valkude kõrgemad struktuurid Vesiniksidemed polaarne interaktsioon, kus elektropositiivne H on jagatud kahe elektronegatiivse aatomi vahel (0,30nm) Ioonsidemed elektrostaatilised interaktsioon erilaenguliste aatomite vahel (0,25nm) Van der Waals interaktsioonid kahe kõrvutipaikneva aatomi elektronpilve fluktuatsioonidest tulenev jõud (0,35nm) Hüdrofoobne interaktsioon kahe hüdrofoobse kõrvalahela vahel Disulfiidsidemed kovalentsed sidemed Cys vahel Hemaglutiniini tertsiaar ja kvaternaarstruktuur
biosemiootika peamine uurimisvaldkond jääb suurima ja väikseima semiootilise vabaduse vahele. Suurima semiootilise vabadusega on inimene oma kompleksse kommunikatsiooniga ning väikseim näiteks bakter. Hoffmeyer seletab, et evolutsiooni käigus on tavaks liikuda organismidel suurema semiotilise vabaduse suunas, kuid peab tõdema, et "(...) meil puudub igasgune empiiriline tõestus, mis toetaks teooriat, et keeruus oleks evolutsiooni käigus suurenenud (McShea 1991) Semeetiline interaktsioon Semeetiline interaktsioon on kommunikatsiooniakt, milles tõlgendaja dekodeerib mingi liigi või isendi korduvat käitumist ning teeb selle põhjal järeldusi. Info saaja ja saatja ei pea olema samast liigist. Hoffmeyer seletab mõistet näidetega, mis hõlmavad eelkõige kommunikatsiooni erievate liikide vahel. Hoffmeyeri näidetest liikidevahelise semeetilise interaktsiooni kohta võib järeldada, et tihti on kommunikatsioon üles ehitatud mõlemapoolsel kasul ehk sümbioosil
Nad on spetsialiseerunud ATP sünteesile. mitokondrid kasutavad elektronide transpordist ja oksüdatiivsest fosforüleerimisest saadavat energiat kloroplastid kasutavad fotosünteesil akumuleeritavat energiat. Mõlemal organellil on oma DNA, ribosoomid,valgusüntees. Siiski sünteesitakse ENAMIK neis organellides vajaminevatest valkudest tsütosoolis ja transporditakse seejärel organellidesse (mitokondri ja genoomse DNA vaheline interaktsioon). Tuuma ja vakuoolide järel ühed suuremad organellid . Erinevalt mitokondrite (A) kristadest ei ole tülakoidid kloroplastides (B) seotud sisemise membraaniga. Mõlemas organellis on sisemembraanide pind väga suur ja nendega on seotud ensüümid, mille ülesanne on transportida . Elektronide transpordil vabanev energia muudetakse ATP-ks. Energia allikaks mitokondris on toidust pärinevad suhkrud ja rasvhapped, mida O 2 oksüdeerib CO2 ja H2O.
Vaatenurga laius sõltub teadusalast, mille raames kasvatust käsitletakse. Kasvatust nähakse eri viisil vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või produktina. Kasvatus on: sotsialiseerimine ühiskonda ja selle eri rühmadesse(KASVATUSSOTSIOLOOGIA), inimliigi arendamine (FILOSOOFILINE ANTROPOLOOGIA), isiksuse arendamine kasvataja ja kasvandiku interaktsioonis) Kasvatus on sugupõlvede vaheline interaktsioon Kasvatus: pikaajaline, eluaegne, inimese pidev mõjutamine, terviklik, taustal hariduse ideaal, eesmärgiks isiksuse kujunemine. Koolitus: organiseeritud, süstemaatiline, kindlatele eesmärkidele suunatud, perioodiline, on algus-lõpp, koolitusi annavad professionaalsed pedagoogid. KASVATAJA TEGEVUS Tavaliselt peetakse kasvatajaks mingit konkreetset inimest, aga mõnikord peetakse kasvatuse all silmas mingit ,,tahku" nt loodus, keskkond, kool jne.
Kevadsemester 2012/2013 Sissejuhatus sotsioloogiasse Eksami teemad Sotsioloogia mõiste - Sotsioloogiline vaatekoht - Seotus teiste valdkondadega - Strukturaal-funktsionalism, konfliktiteooria, humanistlik ja feministlik sotsioloogia Sotsiaalsed grupid Sotsiaalne struktuur Interaktsioon Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalne ebavõrdsus Kultuur Popkultuur, subkultuur Poliitiline süsteem (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.174-186) Uskumuste süsteemid (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.194-202) Konformsus ja hälbimine (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk. 86-102) Kohustuslik kirjandus: Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Soovituslik kirjandus: Giddens, A
Õppimise kolm dimensiooni ja õpibarjäärid Kokkuvõte Sarah Raichmann Illeris kirjeldab õppimist läbi kahe erineva protsessi väline interaktsioon õppija ja tema sotsiaalse-, kultuurse- ja materiaalse keskkonna vahel ning sisemine interaktsioon uute impulside ja juba omandatud teadmiste vahel. Illerise sõnul, et õppimine aset leiaks, on oluline, et mõlemad protsessid samaaegselt kasutust leiaksid.1 Ilerise teooria sarnaneb konstruktivistlikule õpiteooriale ning seekaudu ka Piaget teooriale, mispuhul arvatakse, et õppimine pole pelgalt impulsidele reageerimine, vaid pigem nende seostamine, informatsiooni liigitamine ja mõttevõrgustike loomine.2
Inimene ise on suur arenguprotsess kasvatuses. Alguses teised - pärast ta ise, ümbruskond ja keskkond. Kasvatus algab kodust ja lapse esimesest elupäevast. Vanemad on lapsele mitmel viisil kõige tähtsamad kasvatajad, kelle kõrval kool jääb üsna marginaalseks mõjutajaks. Paljud meie aja vanemad aga mõtlevad, et kool ja lasteaed peavad tegelema laste kasvatusega aga mitte vanemad. Peaks mainima, et kasvatus on kahe inimese ( kasvatava ja kasvataja) vaheline interaktsioon. (Hirsjärvi, Huttunen 1991.) Laps mõjutab vanemaid samal määral, kui vanemad last. Interaktsioon toetub suurel määral keelelisele informatsioonivahetusele. Me kõik võtame osa ühises keelemängus. Kasvatuslik mõjutus on alati suunatud kasvatajalt kasvatatavale. Igal kasvatajal on teadvustatud plaan, mida ta kavatseb teostada. Nende plaanide all mõistetakse suunajooni ja põhimõtteid , millele tegevuses toetakse. Kasvatus ei ole omaette väärtus. Selle
Pilet 5 1. Kalavalem ja meristilised tunnused 2. Läänemere kalastiku üldiseloomustus 3. Eesti tursklased 4. Neutraalne ujuvus miks on tähtis ja kuidas see saavutatakse? Pilet 6 1. Ahvenlased 2. Kus toimub luukaladel ja kõhrkaladel loote areng? 3. Valem (mis täht, mida sümboliseerib) 4. Ohustatud ja kaitstavad kalaliigid Eestis Pilet 7 1. Eesti kalafauna üldiseloomustus 2. Kalanduse ja kormoranide interaktsioon 3. Eesti võldaslased 4. Sooline dimorfism kaladel Pilet 8 1. Haug, angerjas, harjus 2. Võõrliigid Eestis 3. Kalavalem 4. Kõhrkalad
3. Kasvatust nähekse erinevalt sõltuvalt sellest, kui instrumentaalseks (vahendina kasutatavaks) seda peetakse. See on oluline, mille vahendina kasvatus toimib. Kasvatuse abil aidatakse inimesel toime tulla selles ühiskonnas, milles ta on sündinud või milles ta elab. Seda võib nimetada ka sotsialiseerimiseks. Kasvatus kui sugupõlvede vastastikune mõjutamine. Kasvatus on kitsamast vaatenurgast vaadeldes kahe inimese vaheline interaktsioon ja sellest vaatenurgast vaadeldes võib iseloomustada kasvatust järgmiselt: 1. kasvatamine on praktiline tegevus, inimeste tegevus(toimingud, tähelepanekud, mõtted, kujutlused) 2. kasvatus on interaktsioon- vanemad kasvatavad last ja laps vanemaid. Kasvatuse on inimene, nii kasvataja kui kasvatatav,subjekt, kes seab endale eesmärke ja juhib oma tegevust ning mõtestab elu. Interaktsioon toetub kommunikatsioonile. 3. Kasvatamisel on alati mingi eesmärk
tihedusest sôltuvat suremust. w = cN-1 graafik: logw = logc - logN (varjus kasvav taim); w=cN-3/2 graafik: logw = logc - 3/2logN (-3/2 tuleneb sellest, et taimed on 3D struktuurid, aga enamik energiat tuleb pinnaühiku kohta e. 2D). Sümmeetriline konkurents - kôik osapooled saavad vôrdselt kahju, nt. toitained. Asümmeetriline liigisisene konkurents - ühe osapoole väike algedu viib suure vôiduni, nt. valgus. 16. Populatsioonide vaheliste ineraktsioonide liigitus. 1) Neutralism e. 00 interaktsioon - kumbki osapool ei saa kahju ega kasu. 2) Konkurents e. -,- interaktsioon - vastasmôju, kus môlemad osapooled saavad kahju. 3) Kisklus, parasitism ja herbivooria e. +- interaktsioon - üks kasu, teine kahju. 4) Mutualism (sümbioos, protokooperatsioon) e. ++ interaktsioon. 5) Kommensalism e. +0 interaktsioon - üks pool kasu, teine ei saa midagi. 6) Ammensialism e. -0 interaktsioon - üks pool saab kahju, teine ei saa midagi. 17. Konkurents.
Esinemisel avaldavad publikule mõju järgmised toimimisviisid: - Tugeva häälega esitus (et oleks kuulda) - Publiku vaatamine - Sõnade selge väljahääldamine - Paus olulise sõna või lause järel, oluliste sõnade või lausete rõhutamine ((hääle tugevuse tõstmise kaudu). Hea esinemise korral publik kuuleb, saab aru ja kuulab. III LOENG 16.02.2012 Õpetaja ja õpilane: sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju (Kristi Kõiv, PhD). I. Interaktsioon – sotsiaalne mõju Sotsiaalpsühholoogia uurib järgmise valdkondi: Inimestevahelised suhted: teiste tajumine, meeldivus, suhete dünaamika, sotsiaalne mõju; Isiksus: mina-kontseptsioon, hoiakud; Grupikäitumine: konformsus, allumine, grupi dünaamika; Suhtlemise kolm külge: 1) Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon 2) Teise/te inimese/te mõjutamine ehk interaktsioon
külmavärinad, vererõhu langus, vahel sokiseisund. Vahel tekivad allergilised granuloomid. allergilised granuloomid (allergia; ld. granulum -- terake). Parasiitide ja nende vastsete ümber tekivad sooleseinas, maksas, kopsudes jt. elundites aeglase allergilise reaktsiooni tulemusena sidekoelised parasitaarsõlmed. allergiseeriv toime (allergia). Üks parasiitide patogeensetest toimetest peremehesse. Vt.ka allergia. amensalism (kr. a -- eitus + ld. mensa -- laud). Antagonistlik interaktsioon, mille korral üks liik pärsib teist ilma kahjuliku vastumõjuta. antagonistlike suhete evolutsioon (antagonistlik; ld. evolutio -- lahtiveeretamine). Looduslik valik püüab vähendada populatsioonide vaheliste antagonistlike interaktsioonide intensiivsust. Ökosüsteemi liikide sünkroonses evolutsioonis ja ökosüsteemi stabiilse seisundi puhul nõrgenevad aja jooksul väga ägedad antagonistlikud interaktsioonid
Inimene ise on suur arenguprotsess kasvatuses. Alguses teised - pärast ta ise, ümbruskond ja keskkond. Kasvatus algab siiski kodust ja lapse esimesest elupäevast. Vanemad on lapsele kõige tähtsamad kasvatajad, kelle kõrval lasteaed ja kool jääb üsna marginaalseks mõjutajaks. Kahjuks mõtlevad aga paljud meie aja vanemad, et lasteaed ja kool peavad tegelema laste kasvatusega aga mitte vanemad. Kasvatus on kahe inimese (kasvatatava ja kasvataja) vaheline interaktsioon. Laps mõjutab vanemaid samal määral, kui vanemad last. Interaktsioon toetub suurel määral keelelisele informatsioonivahetusele. Me kõik osaleme ühises suures keelemängus. Kasvatajalt - kasvatatavale on alati suunatud kasvatuslik mõjutus. Igal kasvatajal on õigustatud plaan, mida ta kavatseb teostada. Nende plaanide all mõistetakse suunajooni ja põhimõtteid, millele tegevuses toetutakse. Kasvatus ei ole omaette väärtus. Kasvatuse abil püütakse saavutada mingeid eesmärke. T
w=cN-3/2 graafik: logw = logc 3/2logN (-3/2 tuleneb sellest, et taimed on 3D struktuurid, aga enamik energiat tuleb pinnaühiku kohta e. 2D). Sümmeetriline konkurents kõik osapooled saavad võrdselt kahju, nt. toitained. Asümmeetriline liigisisene konkurents ühe osapoole väike algedu viib suure võiduni, nt. valgus. 16. Populatsioonide vaheliste interaktsioonide liigitus. 1) Neutralism e. 00 interaktsioon kumbki osapool ei saa kahju ega kasu. 2) Konkurents e. , interaktsioon vastasmõju, kus mõlemad osapooled saavad kahju. 3) Kisklus, parasitism, parasitoid ja (herbivooria) ehk näkitsemine e. +, - interaktsioon (tarbimine) üks kasu, teine kahju. a) kisklus saakloom tapetakse 1. katsel ja temast toitutakse +, - b) näksimine saakorganism sööb taimi +, - c) parasitism tarbija on seotud saakorganismiga intiimsest seotud ja on seotud ühega või kahega +, -
(lainepikkus), intensiivsus ja kestvus. Valgus on oluline fotosünteesiks ja nägemiseks. Ioniseeriv kiirgus alfa, beeta ja gamma (kõige vähem tundlikud bakterid). Vesi eluks vajalik ressurss, mille kättasaadavus on elu limiteerivaks faktoriks. Sademed 0-25 cm aastas: kõrb; 25-75 cm aastas: rohtla; 75-125 cm: kuivad metsad; >125 cm märg mets. Õhuniiskus ja selle muutumine mõjutab organismide aktiivsust; sellest sõltub ka transpiratsiooni intensiivsus. Temperatuuri ja niiskuse interaktsioon äärmuslikel temperatuuridel on õhuniiskuse mõju suurem kui mõõdukatel temperatuuridel. Kontinentaalne kliima ja mereline kliima. Atmosfääri gaasid CO2 ja O2 praegused kontsentratsioonid on fotosünteesi limiteerivateks faktoriteks. Vees on määravaks gaaside lahustumine. Gaaside difusioon vees on väga aeglane. CO2 lahustub vees paremini kui O2. Makro- ja mikrotoitainete kättesaadavus: Makrod: N, P, K, Ca Mikrod: ülejäänud u 40 keemilist elementi.
Sotsiaalpsühholoogia Inimestevaheline suhtlemine Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Suhtlemine, kehakeel 4 2. Suhtlemistõkked 5 3. Mõjutamine ehk interaktsioon 6 3.1. Mõjutamismehhanismid 6 4. Kuulamine 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Suhtlemisoskus kuulub sotsiaalsete oskuste alla ja nagu iga oskus nõuab ka suhtlemisoskus õppimist. Suhtlemisoskuse õppimine algab sünniga ja lõppeb surmaga. Suhtlemisoskus on elus vajalik
4. Kvaternaarne struktuur subühikute ruumiline organisatsioon Valgu ruumilise struktuuri määravad: heeliks leht SEKUNDAARSTRUKTUURID DOMEENID ehk SUPERSEKUNDAARSTR · peaahela ja kõrvalahela lubatud konformatsioonid · struktuuri stabiliseerivad interaktsioonid ·Hsidemed ·Ioonsed sidemed ·Hüdrofoobne interaktsioon KVATERNAARSTRUKTUUR KVATERNAARSTRUKTUUR ·Kovalentsed sidemed TERTSIAARSTRUKTUUR Hemoglobiini ahel 4 hemoglobiini ahelat moodustavad ja tubuliini Oligomeerse valgu molekuli assotsieerumine
Ma usun et oma nõudmisi tuleb õpilastele esitada. Suhtlemisoskusi saab enamasti jagada osaoskusteks, mis võivad omakorda koosneda tehnikatest: nt. Esinemisoskus koosneb: mitteverbaalse kommunikatsiooni oskustest( miimika zestid poosid, pausid jms) verbaalse kommunikatsiooni oskustest. Oskusest väljendada ennast arusaadavalt ja olla veenev. Suhtlemine - Tajumine(pertseptsioon) - Informatsiooni vahetamine( kommunikatsioon) - Mõjutamine (interaktsioon) Isikutaju on eelkõige teise inimese hindamine Kes ta on? Mis temalt oodata? Kasulikkus? Ohtlikus? Kas ta on neutraalne, meeldiv, ebameelidv? Isikutaju sõltub tajuta eelnevast kogemusest, hoiakutest, vajadustest- TAJU ON VALIV Taju on subjektiivne Isikutaju vead -viga mis on põhjustada eelinfost a) negatiivne eelinfo B) positiivne eelinfo - viga mis on pühjustatud negatiivsest hoiakust Nt õpilane kellel on hoiak ,,ta ei salli mind" tajub õpetajat vaenulikuna,
levib ning kinnistub uue levikuala Algas maadeavastajate uurimisretkedega 15. sajandil Protsess 1. Introdutseerimine ehk sissetoomine. Liik satub inimese kaasabil uude regiooni, enamasti juhuslikult, kuid mõnikord ka tahtlikult. 2. Naturaliseerumine on etapp, kus liik hakkab moodustama püsivaid populatsioone. 3. Kohastumine on organismi sobitumine uute keskkonnatingimustega. 4. Levik Invasiivne liik hakkab levima naaberaladele. 5. Interaktsioon ehk vastastikmõju teiste loomade ja taimede vahel 6. Stabiliseerumine Paljud invasiivid hakkavad looduslike liikide üle domineerima, tõrjudes viimased piirkonnast välja. Kuidas võõrliigid uude keskkonda satuvad? Tuuakse jahiloomadeks Juhuslikult laevadega, nagu rändrott Laevade küljes nagu rändkarp Ballastveega nagu vetikad Maismaatranspordiga Viljaseemnetega koos umbrohud Mõju loodusele Bioinvasioon on saanud globaalseks probleemiks, kuna invasiivsed organismid
Sotsiaalpsühholoogia Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides Uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist sotsiaalsetes situatsioonides Kirjeldab ja seletab indiviidi ja grupi käitumist, et käitumine oleks ennustatav Uurib, kuidas sotsiaalse keskkonna ja sidemete muutumine mõjutab identiteeti, kognitiivseid ja emotsionaalseid protsesse ning inimese võimeid Uurimisobjekt · Sotsiaalsete jõudude interaktsioon individuaalse käitumisega ja sotsiaalsete jõudude mõju indiviidi käitumisele ja väikese grupi dünaamikale · Indiviidi sotsiaalse käitumise olemus ja põhjused · Sotsioloogia ja psühholoogia kattumise ala Psühholoogia mõjutused · Biheiviorism Pavlov, B.F. Skinner - käitumine on motiveeritud kiitmiste ja karistuste poolt · Psühhoanalüüs S. Freud - käitumine on mõjutatud teiste inimeste poolt - isiksuse psühholoogia on sotsiaalpsühholoogia · W
1. Nimeta 1 sotsiaaltoo definitsioon.sotsiaaltoo eriala tegeleb sotsiaalsete muutustega,probleemide lahendamisega inimsuhetes ning inimeste joustamisega,suurendamaks nende heaolu. Toetudes käitumis- ja sotsiaalsete süsteemide teooriatele, sekkub sotsiaaltöö seal, kus toimub inimese ja teda ümbritseva keskonna vaheline interaktsioon. Sotsiaaltöös on põhjapaneva tähtsusega inimõigused ja sotsiaalne õiglus. 2. Millega sotsiaaltoo tegeleb (sots.too definitsioonist tulenevalt)?Heaolu on elukestev soorituse seisund, mis hõlmab füüsilisi, kognitiivseid ja sotsiaalsed-emotsionaalseid funktsioone ning mille tulemuseks on inimese kultuurilises kogukonnas oluliseks peetav produktiivne tegevus, rahuldustpakkuvad sotsiaalsed suhted ning võime ületada mõõdukaid psühhosotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme
Teabe vahetamine Erinevaid definitsioone: Informatsiooni, ideede, hoiakute, emotsioonide edastamine ühelt isikult või grupilt teisele (või teistele) sümbolite vahendusel (Theodorson ja Theodorson, 1969) Kommunikatsioon kui sõnumite vahendusel toimuv sotsiaalne interaktsioon (Gerbner, 1967) http://en.wikipedia.org/wiki/George_Gerbner Protsess, mille keskmes on sõnumite vahetamine - kavatsused (mida ja miks?), kodeerimine (verbaalne võimekus), saatmine, kanal, vastus, müra (saatja, vastuvõtja, kanal) Efektiivne k. – kui sõnumi vastuvõtja ja edastaja saavad sõnumist ühte moodi aru Erinevad mudeleid Lineaarne ühesuunaline (Shannon- Weaver’i mudel) - saatja, sõnum, signaalid, vastuvõtja, kanal
28. Ligikaudu mitu korda on tüüpilise kovalentse sideme (näiteks C-C side) lõhkumiseks vajalik energia suurem keskmisest soojusliikumise energiast 25ºC juures. Ca 100 korda, sest kovalentsed sidemed on toatemperatuuril suhteliselt püsivad ja ei katke soojusliikumise tõttu. Kovalentsed sidemed katkevad keemilistes reaktsioonides. 29. Reastage interaktsioonid nende toime sõltuvuse alusel interakteeruvate osakeste vahelisest kaugusest. Eraldatuse suhtes kõige vähemtundlik interaktsioon pange esimeseks? a) laeng-laeng interaktsioon b) dipool-dipool interaktsioon c) elektronkatete tõukumine Nii jääbki! 30. Mida näitab aatomi van der Waalsi raadius? Van der Waalsi raadius R näitab võimalikult komplekse molekulaarse kokkupakkimise efektiivset raadiust (nimetatakse ka mõjuraadiuseks). 31. Kui lähedale võivad teineteisele tungida (ringi tasapinnas) kaks aromaatset tsüklit? a) 0,34 nm b) 3,4 nm c) 0,034nm
Kujuteldavuse argument (mõttemudel) Moodne kujutletavuse argument: • zombid on kujtletavad • Kui kõik on kujutletav, siis on zombid olemas • kui zombid on võimalikult olemas, siis pole teadvus identne mõne füüsilise nähtusega e. kuidas saab inimese teadvus sellise füüsilise asjaga nagu zombid olla seotud • järelikult pole teadvus identne mõne füüsilise nähtusega Keha ja vaimu interaktsioon (vastasmõju)- interaktsionalistlik dualism Descartes – keha ja vaim on küll erinevad, kuid nad on omavahel seotud interaktsionaalselt e. vastasmõjus. Descartesi dualismi nimetatakse interaktsionistlikuks dualismiks. Kuidas toimub Descartesi järgi info liikumine vaimu ja keha (aju) vahel? Descartes kujutas keha kui mehhanismi. Mööda veresooni liiguvad väga peened osakesed,mis ajju jõudes muutuvad eluhinguseks või animaalseteks vaimudeks (animal spirits). Soonte avanemine on
geneetiliste kaugustega (mõõtühik:cM- sentimorgan. 31.Geneetilised markerid. Milleks neid kasutatakse. Loomi genotüpiseeritakse geneetiliste markerite (veregrupid, polümorfsed valgutüübid ja ensüümid, DNA mikrosatelliidid)abil nende identifitseerimiseks, vanemate ja sugupuu õigsuse kontrollimiseks. 32.Genotüüp ja keskkond. Reaktsiooninorm. Morfoosid. Fenokoopiad Genotüübi ja keskkonna interaktsioon. Genotüüpi võib määratled kui koostoimivate geenide kogumit, mis määrab organismi reaktsiooninormi erinevates keskkonnatingimustes. Feenotüüp on aga organismi tunnuste kogumik, genotüübi realiseerumise tulemus teatud keskkonnatingimustes. Genotüübi realiseerimine on piiratud teatud keskkonnatingimustega, milles organism areneb. Reaktsiooninorm on organismi keskkonnatingimustega kohanemise võimete piir.
Trp operon kirjeldas esmalt Charles Yanofsky et al.: Trp operon on ~7kb ja toodab 5 geeni produkti, mis vajalikud trüptofaani sünteesiks trpAE. Promootor ja operaator on üleval pool struktuursetest geenidest Juhtpiirkond (trpL) on trp AE kodeerivate ja operaatori vahel trpL sees on attenueeriv piirkond (att). TrpR (repressorvalgu geen) on promootorist eespool E. coli Trp operon'i skeem trp operoni regulatsioon: Kaks mehhanismi: 1. Repressor/operaator interaktsioon 2. Initseeritud transkripti terminatsioon 1. Repressor/operaator interaktsioon Kui trüptofaan olemas, siis see ühineb trpR geeni produktiga trpR valk ühineb trp operaatoriga ja takistab tarnskriptsiooni Repressioon vähendab trp operoni aktiivsust ~70x 2. Initseeritud transkriptiga termineerimine Transkriptsiooni kontrollib nn. Atenueerimine, mis tähendab lühikese mittetäieliku polüpeptiidi sünteesi
süsteemi kirjeldada... 8.Adiabaatiline on protsess, mille puhul ei toimu soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga. Tegelikkuses saavad adiabaatilisele lähedased olla ainult kiiresti kulgevad protsessid (kuna soojusvahetus nõuab aega). 9.Clayperoni võrrand: p*Vkm/T = R, mis seob ühe kilomooli ideaalse gaasi parameetrid, kehtib ideaalse gaasi korral normaaltingimustel (temp = 0 0C, p = 1 atm) 10. Ideaalne on gaas, milles igasugune molekulidevaheline interaktsioon puudub, sõltumata nende vahekaugustest. Molekulide mõõtmed ja ruumala loetakse tühiselt väikeseks võrreldes anuma ruumalaga ja jäetakse arvestamata. Molekul liigub vabalt, põrgates vahel kokku anuma seinetga. 11. Rõhk katseruumis 1 atm = 101 025 Pa Rõhk anumas, kui petrooleummanomeetri näitude vahe on 1 cm: ... N/m 2 12. Temperatuur iseloomustab osakeste energiat aines / kehas. Mida kõrgem
Tõmbejõud molekulide vahel kasvab molekulide lähenedes ja teatust punktist tõukuvad kiiresti. 36. Kirjeldage tähtsamaid molekulidevahelisi interaktsioone ja selgitage nende sõltuvust osakestevahelisest kaugusest. Ioon-dipool dipoolmomenti omavad molekulid orienteeruvad iooni ümber nii, et iooniga erinimeline dipooli ots oleks suunatud iooni poole, soolalahused. Stabiliseerib süsteemi. 2x kaugemal on interaktsioon 4x nõrgem. Dipool-dipool tahkises, mis koosneb dipoolmomenti omavatest molekulidest, on nende orientatsioon selline, et dipoolide erinimelised otsad oleksid võimalikult lähestikku. Sellise paigutuse korral on dipoolidevahelise interaktsiooni energia maksimaalne. Mida polaarsem seda suurem interaaktsioon. 2x kaugemal interaktsioon 8x nõrgem. Gaasifaasis ja ka vedelas faasis molekulid liiguvad (pöörlevad) üksteise suhtes. Selle tulemusena on ka dipool-dipool interaktsioonid
-- informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine -- suhtlemispartneri tajumine -- suhtlemispartneri mõjutamine Suhtlemise esimene komponent informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine näitab suhtlemise tihedat seost kommunikatsiooniga ehk teabe vahetamisega. Kommunikatsioon on suhtlemise informatsiooniline külg ehk mõtestatud märkide vahetamine saatja ja vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises kontekstis. Kommunikatsioon on sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. Eesti keeles on olemas erinevad mõisted ,,suhtlemine" ja ,,kommunikatsioon". Nagu nendest suhtlemise-komponentidest selgub, on kommunikatsioon osa suhtlemisest. Selleks et informatsiooni anda, peab olema midagi, mille kohta me informatsiooni anname, s.t objekt. Objekt võib olla mingi tegevus, mida on vaja teha, keegi inimene, kelle kohta me teavet anname, mingi ese või asi jne. Objekt kodeeritakse
järjestuses) Mõisted 2: - Multifaktoriaalsed tunnused tunnus, mis on hääratud rea geneetiliste ja keskkonnafaktorite kombinatsiooniga - Polümorfsus kahe või enama geneetilise variandi olemasolu populatsiooni isendite hulgas, kusjuures vähemalt kahe variandi sagedus on suurem kui 1% - Steriilsed mutatsioonid rida mutatsioone, mis vähendavad organismi paljunemisvõimet, kuni paljunemisvõime kaoni. - Geenide interaktsioon - - Epistaas mittealleelsete geenide produktide vastastikune mõju - Genotüüp organismi geneetiline struktuur - Fenotüüp genotüüp + keskkond - Pseudoautosoomsed regioonid sugukromosoomidel - - Epigeneetiline toime geeniekspressiooni ja rakufenotüübi muutused organismi arengu käigus, mis ei ole seotud muutustega DNA nukleotiidses järjestuses, vaid mittegeneetiliste faktoritega - Supressorgeen geen, mis surub maha mutantse geeni avaldumise
autoritaarse juht.stiiliga inimesed) Suhtlemisoskust saab parandada isikutaju tüüpvigade vähendamise ja kompenseerimise teel. Meie võimuses on: *t teadvustada ja teadlikult teostada enesekontrolli; * muuta etalonid võimalikult täpseks alanüüsides ned ja selle põhjal mõistuslike paranduste lisamine tavaliselt automaatselt kulgevale sotsiaalsele tajule. Suhtlemise kolm kluge 1. teabe vahetamine ehk kommunikatsioon 2. teiste inimeste mõjutamine e interaktsioon 3. teiste inimeste tajumine, hindamine, mõistmine e sotsiaalne pertseptsioon (taju)
miljardit aastat tagasi. Plancki aeg Plancki aeg 10 astmel -43, eristus omaette vastandikumõjuks gravitatsioon. 10 astmel -36 sekundit pärast Suurt Pauku eraldus tugev vastastikumõju. Siis veel aatomeid ei olnud, kuid sündis põhiline jõud, mis ühendab aatomituuma osakesi. Inflatsioon Inflatsiooni periood, mis kesti 10 astmel -36 kuni 10 astmel -32 sekundit. Selle käigus universum paisus ning tekkis tugev interaktsioon. Sai võimalikuks kvartside eristamine leptonitest. Kvargid ja antikvargid 10 astmel -32 kuni 10 astmel -5 sekundit. Temperatuuri langemisel ühinevad kvargid hadsoniteks. Vastastikumõjude eristamine 10 astmel -12 sekundit pärast Suurt Pauku eristuvad elektronmagnetiline ja nõrk vastasmõju. Elektronmagnetilist jõudu kannavad edasi footonid. Tänu nende interaktsioonidele sai võimalikuks prootoni eristamine neutronist. Aatomi tuumade teke
lapsele tähtsaim väärtuste edastaja (Martin Buber, 1878-1965). Kasvatamise toime on minu arvates efektiivne vaid vastastikuliselt, kui ikka kasvandik kuulab ja saab aru on tegemist kasvatusega. Ei ole loogiline kui kasvandik ei kuula ega huvitu kasvataja juhistest ja tööst, siis pole asi täielik. Kasvataja võib arvata, et on oma töö teinud, aga kui pole tulemusi, pole ka õiget tööd tehtud. Kasvatus on kui inimeste vaheline interaktsioon. Vanemad kasvatavad last ja laps vanemaid (Sissejuhatus kasvatusteadusesse, S.Hirsjärvi, J.Huttunen, 2005). Siinkohal ongi välja toodud, et kasvatustöö ja kasvatamine on vastastikune. Igas suhteski on kaks osapoolt, kasvatamine on ka üks suhe kasvataja ja kasvandiku vahel ning mõlemad peavad andma oma osa, et see oleks täiustatud ja tooks häid eesmärgistatuid tulemusi. Kasvatus on lühiajaline tegevus ja kasvandik peaks aru saama sellest, milleks talle on vaja
elemendi aatomiga on tegemist. Et prootonite arv tuumas võrdub ka elektronide arvuga elektronkattes (ioniseerimata aatomi korral), on erineva prootonite arvuga aatomitel erinevad keemilised omadused ja optilised omadused. Bohri postulaadid 1) Aatomid võivad eksisteerida nn. statsionaarsetes olekutes, kus nad energiat ei kiirga 2) Üleminekul ühest kvantolekust teise, aatom, kas kiirgab või neelab footoni või mitu footonit Tugev interaktsioon=tuumajõud tugeva interaktsiooni ülesandeks on prootonid ja neutronid tuumadeks siduda. Tuumajõud on jõud, mis mõjuvad prootonite ja neutronite vahel aatomituumas. (Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajõud, mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest (elektrostaatilisest) tõukejõust umbes 100 korda suurem. Et tuumajõudude mõjuulatus on väga väike (efektiivselt mõjub see vaid kõrvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ülisuurtes aatomituumades ei suuda
Siin on näiteks valk AlaX, mis deatsüleerib Ser-tRNA Ala ja Gly-tRNAAla. AlaX on leitud kõikidest eluslooduse riikidest. Asjaolu, et AlaRS võib ekslikult sünteesida ka Ser-tRNAAla, on üllatav, kuna seriin on alaniinist suurem ja teistele aaRS-dele pole suuremate aminohapete vältimine probleem. Ser-tRNAAla süntees on tingitud seriini biokeemilisest eripärast, mistõttu ei saa toimuda evolutsiooniliselt konserveerunud aaRS:aminohappe interaktsioon. Seetõttu arvatakse, et AlaX, mis sarnaneb AlaRS editeerimisdomääniga, on tekkinud samal ajal koos AlaRS-ga. tRNA struktuur tRNA sekundaarstruktuur. Kõikide tRNA molekulide sekundaar- ja tertsiaarstruktuur peab olema sarnane, et nad oleksid ära tuntavad elongatsioonifaktorite poolt ning et nad saaksid seonduda ribosoomiga. tRNA molekulidele on omane ristikheinalehe-kujuline sekundaarstruktuur
on sundiva jõu sagedus. 11. Tasalained ja seda iseloomustavad suurused. 12. Laine faas, faasikiirus. Lainevõrrand. Lainevõrrandiks nimetatakse avaldist, mis määrab võnkuva punkti hälbe olenevalt tema koordinaatidest x, y, z ja ajast t: = (x, y, z; t). 13. Superpositsiooniprintsiip. 14. Termodünaamiline ja statistiline uurimismeetod. 15. Ideaalne gaas. Omadused: o Molekulide vahel puudub interaktsioon ( puudub molekulide omavaheline vastastikmõju ehk ei toimu vastastikkuseid põrkeid). o Molekulidel puuduvad mõõtmed. o Molekulid on pidevad korrapäratus liikumises. N2, O2, H2 on hästi kirjeldatavad normaaltingimustel ideaalse gaasina. m- on gaasi mass M- gaasi molaarmass m0- ühe molekuli mass R- universaalne gaasikonstant R = 8,31 J/kmol - moolide arv = m/M 16. Jaotusfunktsiooni mõiste. 17. Maxwelli jaotus. 18. Boltzmanni jaotus
piiritu kasvu võimalus lähtekohaks on õppija ja saadud mitmekordne kogemuse interaktsioon eristamine
Teiseks tekitab see sõltuvust. Kuna inimene on võimeline tegema mitut asja korraga, mitte keskenduma suhtlemisele individuaalsete isikutega, loob see ideaalse keskkonna kiireks edasi arenguks 3. Isiklik seos käsitletava teemaga . Raamat on psühholoogi subjektiivse lähenemisega ühiskonna probleemile, millest enamus ühikonnast on teadlik, kuid midagi selle vastu ei tehta. Leian, et teema on õigesti tõstatatud ja väärib tähelepanu igaühelt, kes endast lugu peab. Kuna interaktsioon inimeste vahel on robotiseerumas, tuleb tähelepanu pöörata sellele, et sellega kaovad ka kõik sotsiaalsed tavad. Inimesed ei oska enam tantsida ega katri joosta, sest lihtsam ja huvitavam on omas mullis istuda, kuhu pääsevad teised sisse ainult läbi traadita ühenduse. Näen enda ümbergi robotiseeruvaid inimesi ja kohati on see vägagi tüütav. Väga õudne on minna välja inimesega, kes pidevalt treenib oma pöidlaid ja ruineerib oma probleemide lahendamise oskust ning võimet mõelda
teise · See võib toimuda ka omavahel mitte-suguluses olevate bakterite vahel · Toimub mullas, vees ja elusorganismides 20 aastat ja bakterid muutusid resistentseks (tänu konjugatsioonile) Staphylococcus aureus (põhjustab veremürgitust ja kopsupõletikku) resistentsus 1950 · Täna on erinevad S. aureus tüved resistentsed KÕIGI antibiootikumi vastu (MRSA = multiple resistance Staphylococcus aureus) Patogeeni ja peremeestaime vaheline interaktsioon: 1. Algne vastuvõtlikus: peale algset replikatsiooni patogeeni levik piiratakse väikese hulga rakkudega esmase infektsiooni koha lähedal. Enamasti on see seotud HR-iga (taimede üldine reaktsioon patogeenidele ja kahjuritele). Patogeeni poolt nakatatud ala ja selle ümbrus nekrotiseerub. 2. Piiratud vastuvõtlikus: 1. patogeen replitseerub ja levib taimes, kuid madalal tasemel, tulemuseks on vähesed sümptomid ja kahjustused. 2
Eeltoodud kujul raporteeritakse tihtipeale faktoriaalset eksperimenti. Faktoriaalse lahenduse puhul saab rääkida peaefekti(de)st ja interaktsioonist (koosmõjust). Eeltoodud näite puhul tähendab peaeefekt seda, et nt ainult ravimitüübist oleneb, kas ravi on efekti või ei seevastu ravimi doos ei ole oluline; realistlikum on ehk teistpidi doos on oluline, ent ravimitüüp mitte. Interaktsioon tähendab aga nt seda, et ravimite efektiivsus sõltub doosist nt ravim1 on efektiivne siis, kui doos on kõrge, ravim2 on aga efektiivne siis, kui doos on madal. Kõigi taoliste faktoriaalsete lahenduste puhul saab SPSS-is kasutada sama lahenduskäiku: Analyze General Linear Model Univariate Kui eeltoodud käsklus on sisestatud, siis on väga palju valikuid. Esmalt määratlege ära sõltuv muutuja ning sõltumatud muutujad (Fixed Factors).
...............................................................7 Kasvatus eri vaatenurkadest.........................................................................................................8 Kasvatusidee filosoofilises antropoloogias..................................................................................8 Kasvatus kui sotsialiseerimine.....................................................................................................8 Kasvatus kui sugupõlvedevaheline interaktsioon........................................................................9 Kasvatus kui inimestevaheline interaktsioon...............................................................................9 Kasvatustahe..............................................................................................................................10 Kasvataja kavatsused ja plaanid................................................................................................10
· Valguse muundamine närviimpulssideks algab fotokeemilise protsessiga, mille käigus lagundatakse erinevaid nägemispigmente fotoretseptorites, mis siis hiljem uuesti sünteesitakse. Rodopsiin (orgaanil. Molekul retinaal + valk opsiin) on pigment, mis sisaldub kepprakkudes. · Koonusrakkudes on 3 erinevat pigmenti, mille keemiline koostis pole päris üheselt selge. Interaktsioonid nägemissüsteemis: · Nägemissüsteemi osad on pidevas vastastikuses toimes. · Interaktsioon ajas - nt. mitut liiki adaptatsiooninähtused (kohanemine erinevate valguse- ja vaatlustingimustega). · Visuaalne adaptatsioon on tavaliselt seostatav ka silmaliigutustega, kuid nt stabiliseeritud kujutiste protseduuri puhul on see protsess häiritud! · Ökoloogiline sisu > tagab uute stiimulite kergema avastamise ja ei koorma närvisüsteemi. · Interaktsioon võib olla ka ruumiline reetina naaberpiirkondade vahel. Selline
iseloomustav dispersioonikomponent - kodispersioon ehk kovariatsioon genotüübi ja keskkonna vahel - Cov (G, E): P2 = G2 + E2 + 2Cov(G , E ) , Teine oletus, mille tegime fenotüübilise dispersiooni jaotamisel genotüübi- ja keskkonnadispersiooniks, oli see, et keskkonna muutus mõjub erinevatele genotüüpidele ühtviisi, s.t., et puudub genotüübi ja keskkonna interaktsioon (koostoime). See interaktsioon avaldub näiteks selles, et keskkonna muutus avaldab ühtede genotüüpide fenotüübiväärtustele suuremat mõju (erisuunalist mõju) kui teiste genotüüpide puhul (keskkonna muutus ei tingi kõikidel genotüüpidel samasuunalisi või lineaarseid fenotüübi muutusi). Joonis 2.2. Genotüübi ja keskkonna interaktsioon. keskkond P 1 P 2 3
annaabi.ee 
