vaid pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kasutasid 200. aasta paiku järgmist moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siis tekst papüürusele või pärgamendile. 15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel. Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente paljundama lahtiste metalltähtedega. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. Johann Gutengerg Johann Gutenberg sündis 1394. ja 1399. aasta vahel Mainzis, kui ta isa töötas peapiiskopi münditöökojas. Ta ise õppis kullassepaks, kellena tal tuli rakendada algelist trükitehnikat müntide ja medalite vermimisel. Patriitside ja tsunftide kokkupõrgete tõttu siirdus Gutenberg umbes 1436. aastas Mainzist Strasbourg'i. Seal elades hakkaski ta arvatavasti trükikunsti alal katseid tegema. 1440. aastal leiutaski Gutenberg trükiste paljundamise liikuvate trükitüüpide ja pressi abil. Tema leiutis oli
siiski mitte ühe inimese, vaid pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kasutasid 200. aasta paiku järgmist moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siis tekst papüürusele või pärgamendile. 15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel. Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente paljundama lahtiste metalltähtedega. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. Johann Gutenberg sündis 1394. ja 1399. aasta vahel Mainzis, kui ta isa töötas peapiiskopi münditöökojas. Ta ise õppis kullassepaks, kellena tal tuli rakendada algelist trükitehnikat müntide ja medalite vermimisel. Patriitside ja tsunftide kokkupõrgete tõttu siirdus Gutenberg umbes 1436. aastas Mainzist Strasbourg’i. Seal elades hakkaski ta trükikunsti alal katseid tegema. 1440. aastal leiutas Gutenberg trükiste paljundamise( liikuvate trükitüüpide ja pressi abil). Tema leiutis oli
Johannes (Johann) Gutenberg Tauri Udras Johannes Gutenberg · sündis vahemikus13941406 Mainz´is · 1411 aastal kolis perega Eltville´sse · 1418. aastal õppis Erfurti ülikoolis · 1420. aastatel omandas kullasepa elukutse · 1450.-ndal avas Mainz´is trükikoja · 1460. aastal rajas uue trükioja Hof Gutenbergi · 1462.-1465. aastatel rajas trükikoja Eltville ´sse · Gutenberg suri 3. veebruaril 1468 Mainz´is · Gutenberg leiutas liikuvate metalltähtedega trükikunsti ehk trükimasina · Arvatakse, et aastatel 1439-1448 täiustas Gutenberg oma trükimasinat · 1448. aastal avas oma esimese trükikoja · Tema suurimaks tööks on 42-realine Piibel (Gutenberg´i Piibel 1452-1455) · 1460.-ndal trükkis Hof Gutenbergis Catholicon´i (ususõnastik) · Kuna Gutenberg ei lisanud oma trükistele nime, unustati ta peagi · 1504. aastal nimetas aga professor Ivo Wittig teda trükikunsti leiutajaks
Teadus ja Ajalugu Ott Maarjo 10.a Johann Gutenberg (13951468) Johannes Gutenberg, õigemini Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg sündis 1395 aastal Mainzis ja suri 3. veebruaril 1468 Mainzis oli saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks. Ajavahemikus 14521454 trükkis ta umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli. Enne Gutenbergi leiutist oli raamatuid kopeeritud käsitsi kirjutades. Trükikunst andis võimaluse kiiresti ja suures koguses raamatuid
Joon oli toetumine autoriteetidele, kellest tõusis esile Aristotoles Roger Bacon ja empiirilise teaduse algus · Oxfordi ülikooli professor (1214-1294) · Esitas väite, et oskus teha katseid on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. · Istus 14 aastat vangis, sest tema väitsed tundusid olevat vastuolus Piibliga. · Uskus, et leiutatakse lennuk, teleskoop. Gutenberg ja trükikunst · Hakkas tähti valmistama metalli sulamist, trükipressiks sai esialgu oliivõlipress · Ta proovis oma ettevõtmist hoida salajas, oli mitmeid kordi kohtu all oma võlgade tõttu. · 1456. ilmus tema trükituna Piibel, mis on ka kõige esimene trükitud raamat Euroopas. Leonardo da Vinci (1452-1519) · Sai juba 20. aastaselt hinnatud meistriks
Varauusaeg kui murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas Euroopaliku määratluse järgi kestab varauusaeg 1492. aastast, mil Kolumbus avastab Ameerika, 1799. aastani, mil lõppeb Suur Prantsuse revolutsioon. Selle aja jooksul muutub Euroopa absoluutseks domineerijaks maailmas. Ühelt poolt säilisid ühiskonnas veel keskaegsed struktuurid, teisalt aga omandas ühiskond senisest märksa suurema dünaamilisuse. Tegu on ajaloolise ajastuga, mida peetakse revolutsiooniliseks murranguks ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas. Millised sündmused tingisid taolise murrangu? Terve 15. sajandi edendas Portugal meresõitu, prints Henrique Meresõitja toel ja initsiatiivil piki Aafrika läänerannikut mereteed idamaadesse otsima purjetades avastati Madeira saarestik ja Kanaari saared. See kõik tipnes aastaga 1492, mil Kolumbus avastas eksikombel uue maailmajao Ameerika. 1498. aastal avastas Vasco da Gama meretee Indiasse. Avastused avar...
Teda on ka suhteliselt odav toota. Paberit valmistatakse tselluloosist, linasest kaltsust või muudest kiududest. · Teadaolevalt vanim paberile trükitud raamat on hiinakeelne Teemantsuutra aastast 868. Gutenbergi galaktika · 15. sajandil raamatute levik Euroopas mitmekordistus seoses metallist trükivormide leiutamisega. Trükitehnoloogia arendamisse Euroopas andis suure panuse Johannes Gutenberg. Gutenbergi piibel on vanim Euroopas trükitud raamat, aastast 1454 või 1455. Seda trükiti 160 - 180 eksemplari, neist vaid 36 paberile. Gutenbergi piibli eksemplare on tänapäevani säilinud 12. Paljud eksemplarid on käsitsi illustreeritud, sarnaselt käsikirjadele. · Johannes Gutenberg (1400-1468)
Keskajal kirjutati Euroopas raamatuid käsitsi ja peamiselt eriliselt töödeldud õhukese vasika - või tallenahale - pärgamendile. Trükikunsti esimesteks eelkäijateks võib pidada Mesopotaamias umbes 3500 eKr kasutusele võetud silinderpitsateid. Varaseim trükikunsti vorm oli puulõige, millest Hiinas on säilinud näiteid ajast enne 220. aastat pKr, ning Egiptuses 4. sajandist. Hiljem leiutati trükinduses vahetatavad tähed ning trükipress mille töötas välja Johannes Gutenberg 15. sajandil. Trükikunsti leiutamine oli erakordselt tähtis sündmus. Raamatute hulk suurenes oluliselt. Johannes Gutenberg Sündinud vahemikus 13941406 Mainzis surnud 3. veebruaril 1468 Mainzis. Saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks. Ajavahemikus 14521454 trükkis ta umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli. Johannes Gutenberg 16. sajandi gravüürilt Gutenbergi piibel Trükimasin
Trükikunsti algus Euroopas ja Eestis. J.Gutenberg Johann Gutenberg on sündinud vahemikus 13941406 Mainzis ja surnud 3. veebruaril 1468 Mainzis. Ta oli saksa leiutaja, trükkar ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks. Sakslane Johann Gutenberg avastas Euroopas 1440. aastal trükikunsti. Trükikunst oli Hiinas juba varem tuntud, aga Gutenberg seda tõenäoliselt ei teadnud. Rohkete katsetustega leiutas Gutenberg viisi, kuidas metallist valatud üksikuid tähti raami külge lehekülje kaupa kokku laduda ja sellega siis paberile äratõmme teha. Seejärel sai tähed taas lahti võtta ja neist uus lehekülg laduda. Nii võis lühikese ajaga suhteliselt vähese vaevaga trükkida raamatuid sadades ja tuhandetes eksemplarides. Trükikunsti leiutamine oli erakordselt tähtis sündmus kuna raamatute hulk suurenes oluliselt. Raamatud muutusid palju odavamaks ja seega
RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD III JOHANN GUTENBERG JOHANNES GENSFLEISCH ZUM GUTENBERG Väga vähe dokumente alles isa kullasepp 1420 tüli poolõega isa päranduse üle täisealisus 1394-1406, 24. juuni 1400 sünnipaik: MAINZ, STRASBOURG kooliharidus: toomkool, kloostrikool, ladina St. Victor kloostrikool, sugulased, toetused Erfurt`i ülikool Johannes de Altavilla, ladina Eltville, emapoolne suguvõsa JOHANN GUTENBERG STRASBOURGI ~1430 isa järgi kullasepaks, 1436 katsetusi tegema, Anna kaebus naiseksvõtu kohta, Klaus tunnistaja; Klaus kaebab, et teda valetunnistajaks nimetatud 15 kuldnat 1440 sõlmis 3 linnakodanikuga peeglite valmistamiseks osaühingu, liikmed katsetasid tema juhendamisel mingi uue salapärase kunstiga 1441 kohtuprotsessle: press, tina, mingid vormid, kaks vinti ühe abilise surm JOHANN GUTENBERG sõber valmistas viinamarjapressist trükipressi
ajaloo kt kordamine ptk 20-22 ptk 20 Linnade teke ja linnakultuur Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga Linnamüüride vahele elas vähem kui kümnendik inimeste koguarvust Hoolimata kõigest etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli seda alles 10.-11. sajandist Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu üldse mingit tähtsust Vanaaja ja keskaja linnad erinesid omavahel täielikult Võrdlemisi palju võttis aega uue linnavormi kujunemine kaubandus käsitöö Pikka aega moodustasid linna ja maa ühtse majandussüsteemi ka linn oli pool agraarne Linna elanikud harisid oma põllulappi ja aiamaad, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi Majad olid muldpõrandaga ja puust (samasugused kui maal) Rikkamad linnaelanikud üritasid jäljendada maaülikude eluviisi, ehitades en...
Trükikunst kas keskaja oluliseim leiutis? Sakslane Johann Gutenberg avastas Euroopas 1440. aastal trükikunsti. Trükikunst oli Hiinas juba varem tuntud, aga Gutenberg seda tõenäoliselt ei teadnud. Rohkete katsetustega leiutas Gutenberg viisi, kuidas metallist valatud üksikuid tähti raami külge lehekülje kaupa kokku laduda ja sellega siis paberile äratõmme teha. Seejärel sai tähed taas lahti võtta ja neist uus lehekülg laduda. Nii võis lühikese ajaga suhteliselt vähese vaevaga trükkida raamatuid sadades ja tuhandetes eksemplarides. Trükikunsti leiutamine oli erakordselt tähtis sündmus. Raamatute hulk suurenes oluliselt. Raamatud muutusid palju odavamaks ja seega kättesaadavaks
Trükikunsti leiutamine - kas keskaja suurim saavutus? Selleks, et keskajal oma mõtteid jäädvustada ning neid laiale ilmale tutvustada tuli need panna kirja kirjavormis. Loomulikult oli see aeganõudev ja mahukas töö, mis muutus peagi vastuoluliseks igale endast lugupidavale ühiskonnakodanikule. Inimeste vaeva vähendamiseks leiutas Johann Gutenberg 1440. aastal rohkete katsetuste tulemusena trükikunsti. Kuigi trükikunst oli juba varem avastatud Hiinas ei teadnud Gutenberg sellest midagi. Katsetustega leidis ta viisi, kuidas metallist valatud üksikuid tähti raami küljes, lehekülje kaupa kokku laduda ja sellega siis paberile äratõmme teha. Pärast seda oli võimalik tähed taas lahti võtta ja neist uusi lehekülgi laduda. Mina leian, et Gutenbergi suurepärane mõtteviis tagas rahvale paremad võimalused ennast teostada. Tänu trükikunsti leiutamisele suurenes köidete hulk oluliselt. Selle tulemusena muutusid
Talupoiad olid tavaliselt ilma suure sõjalise oskusetta ja parem oli maksta, kui sõtta minna. Pealegi oli palju neid vaesunud rüütleid, kes oma maa kaotanud ja ei osanud teha midagi muud peale sõdimise. 11. Kuhu tekkisid keskajal linnad, miks? Millised ohud ähvardasid linna? Linnad tekkisid sinna, kus oli hea käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Linna ohustasid rüüsteretkedel olevad sõdurid, kes juhtusid linna lähedusse sattuma. 12. Gutenberg ja trükikunsti leiutamine. Trükikunsti leiutamine oli keskaja suurim saavutus. 1445a leiutas Gutenberg trükikunsti. Kõige esimene raamat, mis trükiti oli piibel 1456a. 13. Feodaalne killustatus Venemaal. Kiievi suurvürst pani teistesse tähtsamatesse kohtadesse valitsema oma poiad. Vürsti suremise järel tekkis konflikt, et kes saab maa endale. Need omakorda pärandasid maa edasi ja tekkiski palju väikseid piirkondi, kus valitses erinev isik. 14. Mongolite vallutused
varauusajal ka mujal Euroopas. Renessanss prantsuse keeles taassünd. Hiliskeskaegses Itaalias alguse saanud murrang Euroopa vaimuelus ja kultuuris. Levis humanistlik ellusuhtumine ja eeskujusid hakati otsima antiikkultuurist. Euroopa keskaja lõppu ja varauusaega nimetati sageli renessanssiajajärguks. Monarhia valitsemisvorm, kus riigi eesotsas seisab eluaegse ja tavaliselt ka päritava võimuga ainuvalitseja. ISIKUD: Johan Gutenberg sakslane, kes leiutas 1440'ndal aastal trükikunsti, kuigi see oli varem tuntud ka Hiinas, siis Gutenberg seda tõenäoliselt ei teadnud . Erasmus Roterdamist saksa humanist, kes uuris piiblit ja jõudis järeldusele, et katoliku kiriku õpetused on valed. Ta kirjutas teose " Narruse kiitus", kus ta naeruvääristas vaimulike ja ilmalike ahnust ja rumalust. Karl V Habsburgide troonipärija, kes sai Hispaania kuningaks. 1519. aastal valiti ta Karl V nime all Püha Rooma keisriks.
(matemaatika, füüsika ja astronoomia) Roger Bacon lähtus araabia käsikirjade uurimisest, kuid tegi seekõrval ka keemia ja füüsika katseid. Esitas väite, et kogemus annab tõese lahenduse. Oletas, et kunagi tekivad iseliikuvad sõidukid vette, maale ja õhku. Koostas esimese püssirohuretsepti. Vastuolus Piibli tõdedega, istus 14 a. vangis. Gutenberg ja trükikunst Trükikunst - keskaja suurim saavutus, pikaajalise arengu vili. Euroopas leiutas trükikunsti Johann Gutenberg. 1456. trükkis Piibli. Esimene trükitud raamat Euroopas. Erinevate kasutusalade (reformaatorlik liikumine) tõttu tugevdati tsensuuri. 1599. Keelatud raamatute nimekiri Leonardo da Vinci Tähtsamad saavutused maalikunstis ja skulptuuris, kuid oli ka arhitekt, insener, leiutaja ja loodusuurija. Projekteeris helikopteri, auru jõul töötava seadme, kruviga liikuva paadi jpm. Kirjutas peegelkirjas (vältimaks varastamist)
sultanaat - sultaniriik karavell – portugalaste poolt tehtud ookenisõiduks sobiv laev konkistadoor – hispaania ja portugali seiklejad kes aitasid koloniseerida ameerikat koloonia – väljaspool emamaad paiknev asundus uus maailm - ameerika maiad – indiaanlaste hõim yucatani poolsaarel inkad – indiaanlaste hõim peruus asteegid – indiaanlaste hõim mehhiko kiltmaal indiaanlane – põlisameeriklane Eldorado – suur avastamata kullamaa Kes olid? Johann Gutenberg – trükikunsti leiutaja euroopas Erasmus Rotterdamist – euroopa kuulsaim humanist Osman I – Osmanite dünastia algataja, Türklaste impeeriumi juht Heran Cortes – konkistadoor kes aitas vallutada asteegid Francisco Pizarro - konkistadoor kes aitas vallutada inkad Amerigo Vespucci – esimene maadeavastaja kes mõistis et ameerkia on uus manner Vasco da Gama - maadeavastaja kes purjetas ümber aafrika et jõuda aasiasse
Euroopa ajaloo periood 5.-15. saj (476 – umb 1500) Periood, mis jääb Vana-aja ja Uus-aja vahele VARAKESKAEG – 476-1000 (tume aeg) KÕRGKESKAEG – 1000-1300 (tipphetk) HILISKESKAEG – 1300 – 1500 (masendusperiood) 1200 paiku saab Eestist tänu ristisõdadele kristlik osa Euroopast Eestis algab keskaeg 1227, sest siis lõppeb muinasaeg Eestis lõppeb keskaeg 1558, algab Liivisõda Keskaja lõpuks peetakse: 1450 – Gutenberg leiutab trükipressi 1453 – Moslemid vallutavad Konstantinoopoli 1492 – Kolumbus taasavastab Ameerika 1517 (31.oktoober) – Martin Luther naelutab kirikuuksele 95 teesi - kirikureformatsiooni e usupuhastuse algus
Profaan* - ilmalik loss, villa, teater, kino Mõisted: Interjöör siseruum Eksterjör hoone väljaspoolt Fassad välisilme Famous Hindu Akshardham temple in South Delhi Monterrey Mexico, this is modern and luxury hotel Graafika Alaliigid: Joonistamine Paljudusgraafika: Trükigraafika (15saj. Kui Saksamaal leiutatid trükipress) Arvutigraafika, Gutenberg, originaal teoseid rohkem kui üks. Mõisted: Originaal Kunstniku ainuteos Reproduktsioon trükitõmmis, plakat, poster. Koopia Järele tehtud originaal Trükigraafika tehnikad: Kõrgtrükk Linoollõige, papitrükk. Trükitavad osad asetsevad trükialusel kõrgemal. Sügavtrükk Trükitavad osad asetsevad trükivormi süvistatult. Lametrükk Trükitavad ja mittetrükitavad osad astesevad õhel ja samal tasandil. Litograafia, valgustrükk.
Kulda otsides hävitasid hispaanlased indiaani riigid ning orjastasid nende asukad. Olukorda halvendasid nakkushaigused. Uue Maailma avastamisel muutus massiliseks eurooplaste väljaränne. Tõusis Madalmaade tähtsus meresõidu ja kaubanduskeskuste näol. Sellele aitas kaasa edukas põllumajandus. Maadeavastused tõid kaasa uute põllukultuuride kasutuselevõtu: kakao, tee (Hiina), kohv (Ida-Aafrika) jne. Paberi valmistamisest kujunes välja trükikunst.Tehti trükipressi, kullassepp Gutenberg võttis selle leiutamisel eeskuju viinamarjapressi tööst. Euroopas avastas trükikunsti 1454. Avastaja oli Johann Gutenberg. Trükkimiseks koostati sõnad liikuvatest metalltähtedest, tekst tuli teha peegelpildis. Trükkimis levik oli suur, trükkimine võimaldas valmistada korraga suure hulga raamatuid. Raamat muutus odavamaks ja kättesaadavamaks. Raamatutega levisid uued teadmised ja mõtted.
Miguel de Cervantes Leiutajad: Renessanss Eestis: Galileo Galilei valmistas esimese 15581583.a. toimunud Liivi sõja tagajärjel teleskoobi. läks Eesti Rootsi, Poola ja Taani võimu alla. Johann Gutenberg 1535.a. ilmus esimene eestikeelne trükitud leiutas trükikunsti. raamat.
Trükimasin on mehaaniline seadeldis, mille abil saab paberile või teistele materjalidele trükkida teksti ja muid kujutisi. Leiutati aastal 1454 Leiutaja Johannes Gutenberg Tüübid metallist tähtede kujutised mis laoti ritta, et nendest moodustuksid sõnad jne. Pandi alus aastal 1545 Mikolaj Koperniku poolt. Mudeli esmaseks väljatöötajaks peetakse Mikolaj Kopernikut, hiljem täiustas seda Galileo Galilei ja lõplikult tõestas selle Johannes Kepler. Loomisaasta 1545 maailma vanim siiani samas kohas asuv botaanikaaed. Asub Itaalias Kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.
· Muusikaloos on Itaaliast olulisemal kohal Prantsusmaa (14.saj.) ja Madalmaad (15 saj.). Teadus ja ajalugu · Mikolaj Kopernik (1473-1543) väitis, et Päikese ja tähtede näiv liikumine on seletatav Maa ja teiste planeetide tiirlemisega ümber Päikese ning samaaegse pöörlemisega ümber oma telje. Kopernik pidas Päikest universumi keskpunktiks. Teadus ja ajalugu · Galileo Galilei (1564-1642) valmistas esimese teleskoobi. · Johann Gutenberg (1400-1468) leiutas trükikunsti. · Martin Luther (1483-1546) algatas Saksamaal reformatsiooni (usupuhastuse). · Christoph Kolumbus (1451- 1506) avastas 1492.a. Ameerika. Eesti · 1558-1583.a. Venemaa algatatud Liivi sõda, mille tagajärjel Eesti läks Rootsi, Poola ja Taani võimu alla. · 1535.a. ilmus esimene eestikeelne trükitud raamat. · 1578.a. ilmus Saksamaal Balthasar Russowi "Liivimaa kroonika".
Põhja-Itaalias avaldus varem, sest nõrgemad feodaalsuhted, läbiv kaubatee. Uska kaotab aktuaalsuse, religioon taandub, usk inimese enda jõusse. HUMANISM maailmavaade, mis hindab isiksust, kaitseb inimväärtust ja isikuvabadust, inimese ja isiksuse vaba arengut. Eesmärk vabastada inimene keskaja kammitsaist. Eeskujud antiikajast. Nimetati taassünniks, sest toimus antiikkultuuri tagasitulek. KIRI antiikva lihtne mõõdupärane GRAAFIKA puulõige, vaselõige, söövitus TRÜKKIPRESS Gutenberg täheladu, Johann Getenberg leiutas trükikunsti. Trükipress ajastu sümbol HARIDUS tänu trükikunstile levis haridus Suur osa teadmisi renessansi kunstist pärineb maalijalt ja arhitektile GIORGIO VASARILT OLME elamud ehitati jaotatud ruumidega, valgusküllasemad, trepid, pargid Keskuseks Firenze. Eeskujuks antiikkunst. Linna tellimused avalikku ruumi. Metseenlus sponsorlus ARHITEKTUUR Peamine ühiskondlik ehitus. Ehitise osade proportsioonid. RUSTIKA jämedalt tahutud kivid.
HILISKESKAEG, VARAUUSAEG *Riigivõim kõrgja hiliskeskajal riigivõim koondus kuninga ja kiriku kätte. riigil puudus kindel territoorium. Riigi ühendas tervikuks valitseja isik, kellel võis olla valdusi väga erinevates kohtades. Riigid polnud püsivad. Feodaalne killustatus kuningatest vähesõltuvad suurfeodaalid hakkasid omavahel sõdima. Riigisiseselt tekkisid eraldi feodaalide ,,riigid". Kuidas toimus valitsemine? eksisteerisid nõukogud, mis koosnesid vasallidest kes tegelesid riigiküsimistega. Nõukogude liikmete hulgas polnud talupoegi. Suurimaks võimukandjaks oli riigis ikkagi kuningas ja kirik. *Gregoriuse reformid ja investituuritüli Gregorius leidis, et reformid on vajalikud, kuna senimaani olid paljud vaimulikud oma ametid välja ostnud. Seetõttu leidsid aset järgnevad reformid: 1) ainult paavst tohib piiskoppe ametisse määrata, 2) ainult paavst saab keisrile võimu anda, 3) pa...
Graafiline kunst · Graafiline kunstiks nimetatakse mingisuguse disaini väljatöötamist ja selle kandmist või printimist kas siis puu, paberi, metalli või plastiku peale. · Tang-i dünastia ajal, umbes 7. sajandil, ilmus välja nikerdatud või tahutud puu klotsidega printimine. · "Tinaladu" e. Iga tähe omaette trükkimine leiutati Bi Shengi poolt Song.i dünastia ajal 1041 ja 1048 aastate vahel. · Esimest korda kasutas sellist trükivormi Gutenberg Saksamaal, kes ka leiutas trükipressi, mis levis sealt veel Euroopas edasi ja lõpuks ka terves Maailmas. Täname tähelepanu eest! Koostasid: Neveli ja Sander-Siim
rünnakute eest plaan, kuidas muuta Arno jõe voolu, et Pisa üle ujutada muusikariistad, veepumbad, ümberpööratava vända mehhanismid ja aurukahur. Kahuri kavand Leonardo da Vinci ja lendamine Võlus lend tegi palju uurimustöid lindude lennu kohta helikopter ja deltaplaan Deltaplaani kavand Fakte renessansiperioodi teadusest : 1420 - 36 - luuakse perspektiiviteooria 1454 - sakslane Johann Gutenberg leiutab trükipressi 1543 - väidetakse, et Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber Päikese 1545 - luuakse esimene botaanikaaed 1593 - Galileo Galilei konstrueerib termomeetri 1608 - Galileo Galilei konstrueerib teleskoobi Kasutatud kirjandus: http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/ http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commo ns/thumb/2/29/Leonardo_da_vinci
Meedia tekstid Meedia on organiseeritud tehnoloogia mis teeb võimalikuks massi kommmunikatsiooni. Meedia liigitamine: ajaleht ja muud trükised. Raadio Televisioon Internet 1950 leiutas juhann gutenberg trükikunsti. 1985 tutvustati esimest antenniga raadiot Esimesed korralikud telesaated 1930 Tänaäevased televisiooni süsteemid 1950 Tallinna esimene värvisaade 1972 1969- arbanet 1990 avati internet komertskasutuseks 1993 Interneti kasv Meedia ülesanded 1. Avalikkumise loomine 2. Kriitika ja kontroll 3. Ühiskonnastamine 4. Kultuuri ja haridus 5. Meelelahutus Ajaleht Uudis Ülesanne- lugejale teada anda mis maailmas sünnib
töödeldud õhukesele vasika- või tallanahale pärgamendile. Pärgament oli üsna kallis ning kuna raamatute ümberkirjutamine võttis palju aega, olid raamatud kallid. 13.-14. sajandil hakkas Hiinast Euroopasse levima paber. Paber oli odavam ning sellele oli palju parem kirjutada, seetõttu hakati seda kasutama pärgamendi asemel. Kuid raamatute ümberkirjutamine oli endiselt aeganõudev. Olukord muutus, kui sakslane Johann Gutenberg leiutas 15. sajandi keskel trükikunsti. Trükikunst oli Hiinas juba varem tuntud, kuid Gutenberg seda tõenäoliselt ei teadnud. Gutenbergi trükimasin võimaladas metallist valatud tähti lehekülgedeks kokku laduda ning seejärel paberile äratõmme teha. Nii jätkates saadi trükkida kiiresti raamatuid. Lühikese ajaga võidi trükkida vähese vaevaga sadu ja tuhendeid eksemplare ühest raamatust. Trükikunsti leiutamine oli väga tähtis sündmus
Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus vürtside järele, kaubad olid vahenduse tõttu kallis, seliklusjanu, kullajanu(puudus väärismetallidest), vajadus turvalisemate mereteede järgi, müüdid pururikastest riikidest, ristiusus levitamine ja vajadus võidelda islamiga. Eeldused: karavellide leiutamine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompass, astrolaab), Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps. oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ühiskond oli valmis avastusteks, kirjutatud reisikirjeldused tekitasid suurt uudishimu, taasavastati Maa kerakujulisus. Tagajärjed: Ameerikale: koloniseerimine, neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse, nakkushaiguste levik, indiaanlaste massiline hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, ristiusu pealesurumine, kulla-ja hõbekaevandusse pandi neegrid tööle. Euroopale: maailmapildi av...
Meedia mu elutoas Meedial on väga pikk ajalugu, mille alguseks võib tinglikult pidada 15. sajandi keskpaika, kui Johann Gutenberg leiutas trükipressi. See muutis teabe edastamise inimmassidele tunduvalt lihtsamaks, kuna enam ei olnud vajalik iga raamatut käsitsi valmistada. Sellest ajast on meedia roll ühiskonnas aeglaselt kasvanud kuni 20. sajandini, kui alguses raadio ning televisiooni ja hiljem interneti leiutamine tõid kaasa informatsiooni plahvatusliku leviku. Kuid meedial nagu ka teistel kõikidel nähtustel maailmas on plusside kõrval ka oma miinused. Meie ühiskonnas on meedial mitmeid ülesandeid
da Vinci) Itaalia kirjandus: (Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia") Petrarca, Boccaccio ,,Dekameron" Niccolo Machiavelli (1469-1527)- itaallane, politoloogia algus. Teos ,,Valitseja" valitseja ei kasutanud ainult ausaid ja õiglasi meetodeid, ideaaliks ühtne Itaalia riik. Makjavellism- moraalinormidest mittehooliv poliitika, ta ei idealiseerinud seda, vaid pidas paratamatuks. Vahendeid valimata saavutada eesmärk. 1440- Johann Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Trükikunst hakkas kiiresti levima Euroopas. Erasmus Rotterdamist (1466- 1536) doktor, oskas paljusi keeli. Kõige mõjukam töö ,,Narruse kiitus" naeruvääristas elukutseid ja ühiskonnas levinud pahesid. Kriitiline vaimulike ja kiriku osas, aga tunnistas nende vajalikust. Piibel- ladina keelde. Thomas More (1478- 1535) jurist, parlamendi liige, peaminister Inglismaal. ,,Utoopia"
Rheinland-Pfalz Nimi Kool Geografie im Südwesten Deutschlands. Der größte See ist der Laacher See. Der größte Berg ist Erbeskopf (816m). Die Landeshauptstadt ist Mainz. Geografie Der Geysir Andernach ist der weltweit höchste Kaltwassergeysir 24 Landkreise Mainz Der Dom Über 1000 Jahre alt 116 m hoch Der Mainzer Dom verfügt heute über eine der kompliziertesten Orgelanlagen. Mainz Christuskirche Die Christuskirche von Mainz ist eine evangelische Kirche Wurde von 1896 bis zum 2. Juli 1903, dem Tag ihrer Weihung, erbaut. Traditionell finden auch die Universitätsgottesdienste der Johannes Gutenberg- Universität Mainz zu Semesteranfang statt. Mainz Schillerplatz Der Schillerplatz ist einer der zentralen Plätze in der Mainzer Innenstadt. Der Name Schillerdenkmal wurde anlässlich des 100. Geburtstags v...
Teadus renessansiajal Väga palju aitas uute ideede levikule Euroopas kaasa just trükikunsti areng. Ennem graveeriti tekst tervetele plaatidele, kuid aastal 1440 tõi trükikunsti murrangu Johann Gutenberg, kes tuli mõttele, teha üksikud kirjamärgi. Neid sai vastavalt vajadusele paigutada ja kirjutamine läks oluliselt kiiremaks. Samuti hakati lõplikult uskuma, et Maa on tõesti kerakujuline. Esialgu küll arvati, et Maa on kõige keskpunkt ja teised planeedid tiirlevad ümber maa, kuid varsti see arusaam muutus. Nimelt just Mikolaj Kopernik, tänu oma vaatlustele ja arvutustele jõudis järeldusele, et hoopis kõik planeedid tiirlevad umber päikese ja samal ajal pöörlevad veel umber oma telje. Seega oli just tema see, kes pani aluse päikesekesksele maailmapildile (heliotsentrilisele). Kopernikuga samal meelel oli ka Giordano Bruna ning tema oli koguni arvamusel, et Päikesesüsteem pole kaugeltki ainus, vaid ü...
Trükitehnoloogia eksami küsimused ja vastused (Eksam on 11.01) 1. Trükitehnoloogia arengu ajalugu ( Gutenberg/Senefelder ) Gutenberg 1397 1468. Peetakse esimese liikuva trükimasina leiutajaks. Suurtööks peetakse 1445. aastal 200 saksakeelse Piibli eksemplari trükkimist. Senefelder 1771 1834. Litograafia ja sellega koos ka lametrüki leiutaja ( aastal 1796). Litograafia- kivitrükk. Leiutas litoraafia pmst kogemata kukutades tindi niisutatud paberile. Peale mida hakkas ta katsetama kiviga, mis tulemina andis talle
1 Renessanss all mõistame vaimse kultuuri liikumist kõigil aladel. Tõi kaasa humanisimi, taassünni ja vapustas keskaegset mõttemaailma. Kirikuõpetus taevase elu õndsusest kaotab aktuaalsuse. Esile tõusis inimese individuaalsus. Humanism renessanssliku maailmavaate teljeks peetakse humanismi, veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu, kui nenede isiklike omaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik. 2 1450 J. Gutenberg leiutab trükikunsti. Lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15 saj. Saksamaal 3 Renessanssiajastu arhitektuur Itaalias: Itaalia ei võtnud vastu gooti stiili. Kõige vanem ja levinum lossitüüp on range kindluse taoline palazzo. Palazzod ehitati suurtest tahumata kividest. Teine ja kolmas korrus on tahumata pinnakividest, rõhutati horisontaalsust. Palazzod ülikute jaoks, pakkusid kaitset. Võetakse kasutusele tsentraalehitus kiriku püstitamisel
Tänu maadeavastustele avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. Tänu maadeavastustele arenes kaubavahetus, mis toimis mööda merd. Eelise said mere äärsed riigid. See aga omakorda tekitas sõdu, omamaks soodsat geograafilist asendit kaubavahetuseks. Peamiselt veeti vürtse ja maitseaineid. Paljud rahvad said tänu sellele oma toidulauda muuta selliseks nagu on see praegu. Keskaeg on tõesti üks tähtis etapp inimkonna arengus. Kuhu me oleksime praeguseks jõudnud, kui Johann Gutenberg poleks 1456-ndal aastal leiutanud trükikunsti? Vaevalt oleks meie majandus sellisel tasemel, kui see on praegu.
Trükikunsti algus - Pärgament Keskajal - käsitsi Õhukese vasika - või tallenahale pärgamendile Kallis Aeganõudev Raamatuid vähe Trükikunst Trükikunsti kasutuselevõtt Hiinas alanud sajandeid varem 13. - 14. sajandil levima Euroopas 12. saj Hispaanias 13. saj kasvas eurooplaste kirjaoskus lugemine muutus populaarsemaks 15. saj teisel poolel levis trükikunst Euroopas kiiresti - raamatud Johannes Gutenberg Umbes 1400 - 1468.a elas Leiutaja, trükkal, kullasepp 1440.a - trükimasin 1454.a paavsti dokumendid piibel Gutenbergi trükimasin Metallist valatud üksikud tähed Sai tähti taas lahti võtta Kerge ja kiire Raamatud - odavamad ja kättesaadavamad Hariduse ja teaduse kiirem areng Inkunaablid Trükikunsti leiutamisest kuni 1500.a Ehk hällitrükised Sõnast incunabula 1460. aastani 30 eri nimetust Raamatuid 100 - 300 Kogu maailmas 450 000
PõhjaEuroopas peeti sigu tänaval, kus nad toitusid tänavale visatud solgist. ÜLIKOOLID JA TEADUS Kirik hakkas tunnustama ilmaliku teadust. Keskajal hakkati ülikoolidele suuremat rõhku panema. Ülikoolide teadust nimetati kokku skolastikaks. Arenema hakkas matemaatika, astronoomia ja füüsika. Oxfordi ülikooli professor Roger Bacon, kes uuris vanaaeg ja araabia käsikirja ning tegi katseid keemia ja füüsika valdkonnas. Gutenberg avastas trükikunsti ning sellega kaasnes trükikunsti levik Keskajal. Leonardo da Vinci on kuulus kunstnik, leiutaja, arhitekt ja tundis huvi looduse vastu. Roger Bacon, Gutenberg ja Leonardo da Vinci KUNST:Romaanija Gooti kunst 10. sajandil tekkis romaani stiil LääneEuroopas 12.sajandi algul tekkis PõhjaPrantsusmaal gooti stiil. Kristlikul kirikul on rohkesti funktsioone: pidi mahutama ära suure rahvahulga, pidi hoidma
Michelangelo Buonarotti( 1475 1564), tööd Sixtuse kabeli laemaal Rafaello Santi( 1483 1520), tööd Sixtuse Madonna (1513-1514) Tiziano Vecellio( 1477 1571), tööd Urbino Veenus (1538) Renessanss, Madalmaad Jan Van Eyck( 1380 1441) Rogier Van Der Weyden( 1399 1464) Mieronymus Bosch( 1450 1516) Pieter Bruegemel vanem ( 1525 1569) Renessanss, Saksamaal Matthias Grünewald( 1470 1528) Albrecht Dürer( 1471 1528) Mans Gutenberg noorem( 1394/99 1468) Pildid Raffael Athena Kool( 1508 1511) Raffael Sixtuse Madonna ( 1513) Michelangelo Sixtuse Kabel ( 1508 1512) Leonardo Da Vicni Mona Lisa ( 1503) Jan ja Hubert Van Eyck Genti Altar ( 1432) Hans Holbein Saksa Kaupmees ( 1532) Dürer Püha Miikaeli Võitlus Lohega ( 1498) Tizian Lamav Venus Boticelli Kevad( 1478) Bosh Paradiis(1510) ja Põrgu( 1510)
Ülesanne „10 kuulsat sakslast” Kaimar Pihlapuu 1.Martin Luther Johann Gutenberg(c.1400-1468) • Enne teda paljundati raamatuid neid käsitsi ümber kirjutades. 2.Albrecht Dürer(1471-1528) • Oli akvarellvärvide kasutuselevõtja • Ta sai kaasa elada mõlemale hiigelpöördele Euroopa ajaloos – Ameerika avastamisele (1492) ja reformatsioonile (1517). 3.Johann Sebastian Bach(1685-1750) • Oma eluajal oli ta tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles ca 60-70 aastat peale surma. Praegu peetakse teda üheks suurimaks heliloojaks terves muusikaajaloos. 4.Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) • Rikkast perekonnast. Lapsi õpetas isa ja läbi aegade kokku kaheksa koduõpetajat. Noormees õppis ladina, kreeka, heebrea, inglise, prantsuse, itaa...
Inimest nähti, kui ühte looduse osa. Ja inimest käsitleti Jumala loomingu tuppsaavutusena. Tähtsam renessansiaegne linn oli Firenze. Linnad muutusid väga rikkaks. Lorenzo Valla-pani aluse tekstiriitikale. Vergiliuse teos ,,Aeneis"-Vana-Rooma eepos. Boccaccio ja Dante ei kirjutanud oma teosed enam ladina keeles, vaid toscana keeles ja sellega panid aluse Itaalia kirjakeelele. Boccaccio ,,Dekameron" Dante ,,Jumalik komöödia" Petrarca ,,Africa" Trükikunsti leiutas Johann Gutenberg William Shakespeare toesed : Komöödiad:Suveöö unenägu, Tõrksa taltsutus. Tragöödiad:Romeo ja Julia, Taani prints, Richard III, Othello. Nikolai Kopernik-tõestas heliotsentrilise maailmasüsteemi Maadeavastused : Põhjused : Taheti leida lühemat teed Indiasse. Euroopas hakkas kuld ja hõbe otsa saama. Eeldused: Eurooplased võtsid kasutusele kompassi(Hiina), võeti kasutusele ka uued laevatüübid, ladina puri. 1498.a. Vasco de Gama jõudis Indiasse. 1492. Jõudis Kolmubus Ameerikasse
žonglöörid ja špiilmanid, mis tõlkes tähendab “mängumeest”. Suur osa keskaja kirjandusest on anonüümne. See tuleneb mitte üksnes tolle aja kohta käivate dokumentide nappusest, vaid ka teistsugusest arusaamast autori rolli kohta – tänapäevane arusaam autorist sündis alles romantismi ajal. Keskaja kirjanduse tüübid olid ilmalik kirjandus, vaimulik kirjandus, naiskirjandus ja allegooria. (D.Sussareva) Pärimuse järgi jõudis Gutenberg trükikunsti leiutamiseni 1445. või 1446. aastal. 1456. aastal ilmus tema trükituna Piibel. Igal lehel oli tekst kahes veerus, kummaski 42 rida. See oli kõige esimene trükitud raamat Euroopas. Piibel jaguneb kaheks: Uueks ja Vanaks Testamendiks.Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Üldistatult sisaldab Vana Testament Iisraeli rahva ajalugu. Tegemist ei ole aga puhtakujulise ajalooteosega – iisraellaste ajaloole vaadatakse kui
Kunst, arhitektuur ja mood hakkasid jõudsalt arenema nii, et need oleks inimesele rohkem meeleheaks. Kuidas mõjus renesanss teadusele? Renessansi mõjul ei üritatud surmanuhtlust ega sotsiaalset ebavõrdsust ära kaotada. Kuna humanistid olid ka valdavalt usklikud, siis siiski austati Jumalat ja inimese kohustust teda teenida. Teadus kerkis vaikselt esile. Hakati uurima maailma ja kõike sellega seonduvat. Teaduse poolt, Johannes Gutenberg leiutas kunstitrüki, mille abil said inimesed nüüd kergemini oma mõtteid avaldada/jäädvustada ja neid teistele inimestele edasi avaldada. Leiutati ka kompass ja mikroskoop. Kuidas mõjus renessanss kunstile? Kuna inimesed irvitasid mõtetes ja olemuses lähtuda rohkem endast, siis avaldus ka arhitektuuris maisem hoiak- ehitised ei olnud enam nii kõrgustesse pürgivad. Endale kui ka ühiskonnale mõeldes tekkisid paljud ühiskondlikud hooned ja administratiivhooned.
Portree Farinellist Antonio Vivaldi Giovanni Boccaccio Kirjandus Renesansskirjandus Inimest peeti puudustes olenemata heaks Maapealne õnn ja harmooniline isiksus Sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Humanistid Renessansiaegsed õpetlased kui ka kirjanikud Johannes Gutenberg Pedro Calderón de la Barca Kirjandus Itaalias sai valitsevaks barokk, prantsusmaal klassitsism Baroki kirjandus Maailm on lõhestatud ja kaootiline Vastandite ja kontrastide kunst Väga emotsionaalne Baroki inimene sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud Skeptiline ja pessimistlik Kirjandus Pierre Corneille Klassitsismi kirjandus
Kogu õppetöö toimus loengute ja dispuutide vormis. - Keskaegset filosoofiat nimetatakse skolastikaks. Skolastikud püüdsid õppida võimalikult hästi tundma Jumalat ning uuriti antiikaja filosoofide (eriti Aristotelese) töid ning üritati neid kristliku õpetusega kokku viia. Kuulsaim skolastik oli Aquino Thomas. · Trükikunst: - Trükikunsti leiutajaks Euroopas on 15.sajandil Johann Gutenberg Saksamaal, kes 1456 trükkis esimese raamatuna Piibli. - Trükikunsti levimise tulemusena hakkasid raamatud (mida varem paljundati käsitsi kloostrites) odavnema ja need muutusid üha suuremale ringile kättesaadavaks. Trükikunst võimaldas olemasolevaid teadmisi üha suuremal hulgal tirazeerida, tõi kaasa teadmiste kiirema leviku ja aitas kaasa teaduse arengule. 2 · Keskaegne arhitektuur: NB
Paberi ajalugu Papüürus ...võeti kasutusele ca 3000 a.e.m.a. Egiptuses. Suurte papüürusvarte säsi lõigati pikkadeks ribadeks mis omavahel kokku põimiti ja sileda kiviga tasandati. Nii moodustusid tasase pinnaga ribad, millele kirjutati ja mis hiljem säilitamiseks rulli keriti. Pärgament... ...võeti kasutusele ca 200 a.e.m.a. Valmistati pargitud kitse- või lambanahkadest. Parim pärgament oli tallede nahkadest. Ka pärgamendil kirjutisi hoiti rullides. Paber... ...võeti kasutusele ca 150 a.m.a.j. Hiinas. Hiinlane Tsai Lun leiutas viisi uhtuda taimekiudusid vees ja lisada sinna liim. Puuraamile tõmmatud siidriide abil vormis ta paberipoogna jahvatatud massist. Poogen pressiti ja kuivatati. Paberivalmistamise kunsti hoiti saladuses rohkem kui 600 aastat Araablased õppisid vangistatud hiinlastelt paberivalmistamist, paberivalmistamise edasiarendamise keskuseks muutus Samarkand. Oskused levisid kreeka kaudu Itaaliasse kus hakati tegema paberit...
KANEP KANEP Kanep ehk Cannabis üks levinumaid narkootikume, mis näiteks Hollandis on legaliseeritud Jaguneb omakorda marihuaanaks, hashisiks ja vedelaks hashisiks Eestisse tuuakse kanepit Kesk Aasiast läbi Venemaa Tavaliselt suitsetatakse Suitsetamise eesmärgil on kanepit kasvatatud sajandeid, vanimad kanepisuitsetamise traditsioonid on on Indias, Afganistanis, Marokos ja Egiptuses. TAIME OSAD Varred vartest saab vastupidavat kiudu, millest on läbi aegade valmistatud köit ja kangast. Lehed lehtedest( ja ka vartest) on alati paberit valmistatud. Gutenberg trükkis näiteks esimese Piibli kanepipaberi peale. Seemned seemnetest saab kõrgekvaliteedilist õli, mida on kasutatud väga mitmel otstarbel. Toiteväärtus on suurem mistahes muul taimeõlil. Õied emastaime õied eritavad vaigulaadset ainet, mida on aastatuhandeid kasutatud ravimina. Emastaime õisi on põhjalikult uuritud ja ei ole avastatud peaaegu ühtegi kõrvalmõju. KANEPI MÕJ...
kaasa tõi? Saksamaalt saabunud jutlustajate toel levisid reformatsiooniideed Liivimaal laiemalt. 1523-24 hakkasid suuremates linnades jutlustama evangeeliumi usu õpetajad. Reformatsiooni kaasnähtuseks olid Liivimaal pildirüüsted. Hakati tegema ümberkorraldusi hariduses ja koolielus. 2. Nimeta 3 tähtsamat sündmust, mis lõid eeldused uue ajastu alguseks. 1492. aastal C. Kolumbus avastas Ameerika 15. sajandi keskpaiku leiutas J. Gutenberg liikuvate metalltähtedega trükimasina 1517. aastal algatas M. Luther reformatsiooni 3. Miks nimetatakse Poola kuninga valitsemise perioodi „halb“ Poola aeg? Ränk surve, jesuiitide tungimine linnadesse, lihtrahvas kannatas raske sõimu käes. 4. Kuidas on Eesti ajalooga seotud Ivan IV? Ivan IV rakendas Liivimaal inimeste massilist ümberasustamist. Kolmel korral küüditati Tartu elanikke
(sünd. 1394.--1399. a. vahemikul Mainzis, surn. a. 1468). Tema teene inimsoole seisab selles, et ta leiutas üksiku liikuva trükitähe (tüübi), millest laotakse lehekülje tekst ja trükipressi. Esimeseks selliselt kujundatud trükiseks on nn. «Fragment vom Welt-gericht» («Katkend maailma-õigusest»). Gutenbergi peatööks aga tuleb lugeda piiblit, millele ta pühendas aastad 1450--1455 ja mida nimetatakse lehekülje ridade arvu järgi 42-realiseks piibliks. Sellest järeldub, et Gutenberg loetakse inimeseks kes leiutas esimesena trüki kunsti, kuid arvatakse ka , et hiinlased olid esimesed trükikunsti leiutajad. Crécy lahing, kus kasutati esmakordselt tulirelvi.Esimesed tulirelvad loodi 14. saj. alguses. Suurtükk oli jäme otsast kinnine metalltoru. Toru täideti püssirohuga, süüdati süütenööriga. "lukk" lubas laskjal tulistada õigel hetkel. Plahvatusega paiskus torust välja raudkera. Varajased käsirelvad tulistasid kuni 9 meetri kaugusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
