Zestid ehk viiped Zest ehk viibe, tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus või tegu. Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest
kui ainsa vastutava sõna vastab. On siiski kurb On siiski kurb, et pärib surm Näeb: inglid põlvitamas oma tiibe selle südame, leeksäravate katuste all maas, selle südame, täis joobumispuhke, mis nagu valged telgid mustas kõrbes: täis soovide sinisädelust kuid ometi loobumisuhke. mis vägivaldne armuheitlik viibe! On siiski kurb, et pärib surm selle südame Kõik, mida puudutand, sest käsi kõrbes. ja kõik tema laulmatud laulud Kas miski antud haaratavaks taas? Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm selle südame laulmatud laulud! Somnambuul Mustrohelisis lehis põlev õis. Üks üksik hing sääl kõnnib unepime. Tal narrikübar kulmel. Oma nime vist õndsalt üle õla heita võis. Ja läeb kesk sisisevat pimedust ta oma sisimase tule pärjas.
Ravioolid pelmeenitaoline Itaalia toit Roog küpsetis S Saago saagopalmi tärklisest toiduaine Saker riisivein Salatkress maitse ja salatitaim Savoia kähar peakapsas Selters soodavesi Sekk Kuivvein Selve - iseteenindus Sorbett mahlajäätis S Sampanja Sarlott magus vormiroog Sartöös liköör Serbett idamaine karastusjook Soppen õllekann Sveitser uksehoidja Z Zartinjöör pärl Zelee tarretis Zest viibe Zalusii - U Ubrik Ulukiliha metslooma liha Usanmjan Aasia maitseainesegu Utilitaarne kasust lähtuv V Vaakumpakend Vaalima rullima (pesu-tainast) Vaarak kohupiimasai Vormiriie Ö Önoloogia veiniteadus Ööbima Ööpäev
Liturgilised laulud jagunevad: 1)Missa ordinarium (korduvad muutumatud) 2)Missa proprium (muutuvate tähtpäevadega seotud , erinevad laulud) Ordinariumi osad Kyrie eleison ; Gloria in excelsis deo ; Credo in unum deum ; sonetos/benedictus ; Agnus dei Noodikiri Gregoriuse koraal on levinud sajandeid suuliselt, vajamata noodikirja. Frangi riigi tekkega tuli hakata muusikat kirja panema (8-9 saj). Noodimärkidena kasutati neumasid (kreeka keeles viibe) konksud, kriipsud ja punktid. Üks neuma tähistas 1-4 helist koosnevat meloodia elementi ja rütmilise ettekandenüansse. Neumad kirjutati teksti kohale, alguses ühekõrgusele. Et helikõrgusi täpsemalt määrata, võeti kasutusele 10saj. noodijoon (nende arv võis olla 2-10) Guido Arezzost võttis kasutusele kompaktse joonte süsteemi ja silpnimetuse. Tal oli 4 joont.
arusaadavad ning see eeldab standardset arusaamise taset, mis võib aga raskusi tekitada. Võimalik on ka piltlikult suhelda, kuid see on väga aeganõudev ja sõnalisest keerukam. Piltliku suhtlemise eeliseks on see, et see säilib mälus palju kauem kui sõnaline, siit ka väljend ,,Hea pilt on väärt tuhat sõna". Kehakeel on samuti üks olulisemaid suhtlemissümboleid, kuid me ei suuda koguaeg oma tegemisi ja viipeid kontrollida ning sageli võib mingi vale viibe osutuda ,,saatuslikuks". Ühel päeval kutsuti mind välja, ma olin väga elevil-nõustusin minema, kuid ma olin väsinud koolist ja ta nägi mu silmist tüdimust, järsku ütles ta mulle väga üleolevalt:,,Sa ei pea minuga välja tulema, see pole kohustus!" Alguses ei taibanud mis tal veel hakkas, kuid hiljem mõistsin, et asi oli vaid mu pilgus. Välja me küll ei jõudnud aga hiljem saime oma asjad räägitud. Igale probleemile leidub alati lahendus
pikkade vokaliisidega -- tüüpiline responsooriumitele Peamiselt oli tegu suuliselt levinud ja säilinud traditsiooniga, mis sageli seotud ka improvisatsiooniga ning seetõttu võis mitmekesi koos lauldes kohati esineda ka mitmehäälsuse elemente. 8.-9. saj. kui tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul, tekkis ka vajadus need tekstid ja noodid kirja panna. Gregooriuse laulu kõige varasemad noodinäited pärinevadki 8.-9. saj.-st. Esialgu pandi muusika kirja neumadega (kr neuma- märk, viibe), mis kirjutati sõnade kohale. Neumad tähistasid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rütmilisi nüansse (mitte kindla helikõrgusega üksikhelisid), kuna noodijooni veel ei tuntud. Tänapäeval kasutatakse gregooriuse laulu klassikalises muusikas missas. Missa on katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks
ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vastab mitu nooti, meloodia ulatus vike, suured hpped muusikas puuduvad) Liturgia jumalateenistuse lbiviimise kord(thtsaim liik... MISSA 1)katoliku kiriku jumalateenistus 2)vaimuliku muusika anr Missa ordinarium tekstid, mis kirikuaasta vltel ei muutu Missa proprium tekstid, mis sltuvad kirikuaasta thtpevadest Reekviem leinamissa Sekvents vaimuliku luule vorm NOODIKIRJA KUJUNEMINE *muusika pandi kirja neumadega(-mrk, viibe) *11.saj vttis Guido Arezzost kasutusele kompaktse joonte ssteemi, lihtsustas ka noodilugemist vttes krvuti helide kindlaid krgusi thistavate thtnimetustega(a,b,c,d,e,f,g) *joonte arv sltus otstarbest Guido ksi- 20 erinevat srmeliigest seati vastavusse tollase helissteemi 20 heliga *suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks(al12.sajandist kujunes vlja) MITMEHLSUS *Esimesed teated mitmehlsusest prinevad 9. sajandist Organum mitmehlne liturgiline laul, mis koosneb gregoriuse koraalist ja 1
kunstimuusikale. Missa -Katolikiukiriku peajumalateenistus -igapäevane -seotud rituaalidega Jaguneb kaheks: -Missaordinaarium ehk kohustuslikud igal missal -Missaproprium ehk lisatakse vastavalt kirikukalendri päeval Ordinaariumi osad: Kyrie (palvelaul) Gloria (ülistuslaul) Credo (usutunnistus) Sanctus /Benedictus Agnus Dei (palvelaul) Noodikirja kujunemine -8.saj-9.saj Frangi riigi lõhenemise tõttu -Neuma ehk viibe -Noodijooned Guido Arezzost: -tegi joonte süsteemi -Algselt kasutati 4-ja noodijoont Ilmalik muusika ja rüütli poeesia -Vagandid ehk rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud -12.saj- esimesed üleskirjutised (kunstmuusika) -Kiriku hümnide periood -Kangelaslaulud, esitajad olid zonglöörid -Rändmuusikud ühinesid tihti vennaskondadeks Rüütlililaul -Alguse sai 11.saj -Araabi kultuuri mõjutused -Muusika ja luuletekst lahutamatu
Selle üldnimetuse alla mahub palju mitmesuguseid esitusstiile. Laul on enamasti ühehäälne ja saateta. Lauljaid võib olla üks, mitu või isegi koor. Lähtub loomuliku kõne rütmist, taktimõõt puudub. 4. Millal ja miks tekkis vajadus noodikirja kasutuse järele? 8.-9. sajandil tekkis Frangi suurriik ja oli vaja ühtlustada liturgiline laul suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. 5. Kirjelda noodikirja arengut. Muusikat pandi kirja neumadega (märk, viibe), mis kirjutati sõnade kohale. 10. sajandil prooviti märkida üles ka täpsemaid helikõrgusi, otstarbekaks osutus neumade kirjutamine eri kõrgustele. Selleks võeti kasutusele noodijooned, mida võis olla 2-10. Guido Arezzost võttis 11. sajandil kasutusele joonte süsteemi, mis on kehtivad ka tänapäeval. 6. Nimeta ja kirjelda mitmehäälsuse tüüpe keskajal. · Organum- gregooriuse ühehäälsele laulule lisati alguses üks, hiljem mitu saatehäält.
Jaguneb kaheks: - Missaordinaarium ehk kohustuslikud igal missal - Missaproprium ehk vahelduvad vastavalt kirikukalendri päevadele Ordinaariumi osad: Kyrie (palvelaul) - sissejuhatav osa Gloria (ülistuslaul) - sissejuhatav osa Credo (usutunnistus) - pärast jutlust Sanctus /Benedictus - altari rituali ajal Agnus Dei (palvelaul) - enne armulaua jagamist Noodikirja kujunemine - 8.saj - 9.saj Frangi riigi laienemise tõttu - Neuma ehk viibe/märk - Noodijooned Guido Arezzost: - Tegi joonte süsteemi - Algselt kasutati 4-ja noodijoont Ilmalik muusika ja rüütli poeesia - 11.-12.saj- esimesed üleskirjutised (kunstmuusika) - Vagandid ehk rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud (oskasid muusikat kirja panna, parodeerisid kirikulaule, kandsid ilmalikku muusikat edasi) - Kangelaslaulud ehk poeemid kangelaste vägitegudest (esitajad zonglöörid) - Kuulsaim “Rolandi laul”
propium ● laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel - missa ordinaarium - Missa odinaariumi 5 osa: ● Kyrie eleison - palvelaul ● Gloria in excelsis Deo - ülistuslaul ● Credo in unum Deum - usutunnistus ● Sanctus/Benedictus ● Agnus Dei qui tollis peccata mundi - palvelaul Noodikirja kujunemine - 8.-9. sajandil, mil kujunes Frangi Suurriik, tekkis vajadus tekstid kirja panna - Muusika pandi kirja neumadega(märk,viibe), märgiti sõnade kohale - Alates 10. sajandist mindi täpsemaks - Noodijoonte arv oli algul erinev (1-10) - Guido Arezzost võttis kasutusele kompaktse/praeguse joonte süsteemi - Alguses oli jooni 4 Ilmalik muusika ja rüütli poeesia - 11.-12.saj- esimesed üleskirjutised (kunstmuusika) - Vagandid ehk rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud (oskasid muusikat kirja panna,
Visioon (1963) Veel viimse õhtukiire liblik õlal, nüüd koidukargust ootab meelekoht. Ta ikka olnud iseenda oht. - Nüüd vaikus jäätub kõigel ebakõlal. Et oma huuled enne puhtaks kastab, kus huugab haudjas hääletuse lõõsk: et suu tal oleks jahedusest rõõsk, kui ainsa vastutava sõna vastab. Näeb: inglid põlvitamas oma tiibe leek-säravate katuste all maas, mis nagu valged telgid mustas kõrbes: mis vägivaldne armuheitlik viibe! Kõik, mida puudutand, sest käsi kõrbes. - Kas miski antud haaratavaks taas? EESTI KIRJANIKUD Jelizavet Smeljova Kogumik Kohtla-Järve 2012
= ; Kindlasti ei tasu muretseda oma puuduliku või suisa olematu kreeka keele oskuse pärast turismipiirkondades valdavad kõik teenindajad enamjaolt inglise keelt mingilgi rahuldaval tasemel, Korfu saarel on seoses tema asukohaga levinud kohalike elanike seas itaalia keele oskus ning turismihooajal on ajutisele tööle võetud ka suur hulk vene keelt valdavaid klienditeenindajaid. Ja kui sellestki jääb väheseks, aitab alati välja vana hea kehakeel aval naeratus, sõbralik viibe, huviline pilk - ja vastaskõneleja tähelepanu teie suunas on juba garanteeritud. Kreeklane on ju suhtleja! Ning kui lõpetuseks lisate veel juurde paar kreekakeelset väljendit, sulab vastaskõneleja meel ka ilma suure suvepäikeseta. Ja-sas! kasutatakse üldise tervitusena ja ka hüvastijätu viisakusena Kalimera! Tere hommikust! Tere päevast! Kalispera! Tere õhtust! Kalinihta! Head ööd! Efharisto! Tänan! Parakalo! Palun! Signomi! Vabandage! Vanakreeka keel
Sõnaliste võtete kasutamine on põhjendatud ja vajalik laste tähelepanu köitmiseks, tegevuste korraldamisel, eesmärgi püstitamisel ja laste tegevuse kommenteerimisel ning selle tulemuse fikseerimisel. Õpetamise algetapil, vaimupuude korral ka kauem, on tulemuslik rakendada jäljendamisel põhinevat õppeviisi. Sel juhul näeb laps täiskasvanu poolt sooritatud tegevuse etappe ja jäljendab neid kohe. Kui lapsel esineb raskusi, võetakse kasutusele esimene abistav võte- osutav viibe. Kui lapsel esineb ka siis probleeme, võetakse tema käed ja sooritatakse nendega vajalik toiming. Kui ülesannete lahendamine jäljendamise teel on muutunud lapsele jõukohaseks, tõstetakse nende raskusastet ja antakse lapsele ülesande lahendamiseks näidis. Võimalikud on kaks varianti. Esimesel juhul esitatakse lapsele näidis, mille valmimise käiku pole laps vaadelnud, ja palutakse teha samasugune. Teise variandina kasutatakse valikut näidise järgi. Sellisel juhul on tegemist
3) ühise tähelepanu kujundamine. Kui kasutada osutamist, siis areneb kõne paremini. Laps vaatab sinna, kuhu vaatab ema või isa. Maimikuiga kasutab pilkkonakti, et suunata ema/isa pilku. 3. Kõne arengu etapid. a) Sümboolne zest. b) Ühe sõna staadium: holofraas c) Kahe sõna staadium: telegrafkeel tugisõnade grupp (alati alguses või alati lõpus) avatud grupp (10 tuhanded) Alternatiivne keel - viibe d) Mitme sõna staadium. Alus-öeldis-sihitis. Ülereguleerimine grammatika reegleid kasutatakse üle, et reeglid käiks kõigi sõnade kohta (nt. ma söösin, luge seda) Lapsel on raske omandada mitme keele struktuuri läheb rohkem aega, aga omandab hästi, kergemini kui täiskasvanu. (Enne puberteeti on kerge omandada keeli, keeled on aktsendita.) Kui laps ütleb `mina' on ta vähemalt 18 kuune. Enne ta ei tea, et teisel inimesel on oma tahe ja omad mõtted
keel. Eesti viipekeel on kurtide iseseisev keel ja viibeldud eesti keel on eesti keele allkeel, mida kasutatakse kurtide ja kuuljate vahelises suhtluses. Viipekeeles on rohkem ikoonilisi ehk pildilisi viipeid kui vokaalses keeles ikoonilisis sõnu. Osalisellt motiveeritud viiped on näiteks kass ( parem peopesa silitab vasakut kätt pealtpoolt). Enamikku viipeid pole võimalik mõista, kui ei tea või pole õppinud nende tähendust. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe koosneb kolme liiki kereemidest: artikulaatorist ( nt sõrm v peopesa), artikulatsioonikohast (nt peopesa või otsaesine) ja artikulaatori poolt sooritatud liigutusest. Viipekeele süntaksi tüüpiline omadus on asukoha määramine. Viipekeelest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem: igale tähele vastab teatud tüüpi märk. Kurtide hulgas moodustavad omaette rühma pimekurdid, kes pole suutelised kasutama ei vokaalset ega tavalist viipekeelt.
vokaalsuses põhinevad keeled. Teate saatja, viipleja, toodab teate žestide, ilmete, asendi ja sellega seotud liigutuste abil. Vastuvõtja tõlgendab valguslainetena edasikanduvat teadet nägemismeele abil. Viipekeele olulisim vorm on loomulik viipekeel. Pole olemas ühte universaalset viipekeelt – eri maade viipekeeled on erinevad keeled, mis ei ole vastastikku arusaadavad. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe koosneb kolme liiki kereemidest: artikulatsioonist (nt sõrm või peopesa), artikulatsioonikohast (nt teine peopesa või otsaesine) ja artikulaatori poolt sooritatud liigutusest. 10. Ühiskonna mitmekeelsus. Mitmekeelsus võib realiseeruda nii üksikisiku, ühiskonna kui ka riigi tasandil. Maailmas on umbes 20 keelt, mida esimese keelena kasutab üle 50 miljoni inimese. Kaks maailma “suuremat ja tugevamat” keelt on mandariini keel ja inglise keel. Ülemaailmse tähtsusega on
toime)+füüsilised barjäärid sellega liikumisel. Treppidel liikumine.Suhtlemisel - ei hoia kinni ratastoolist, pakkuge oma abi, kohelda nagu kõiki teisi, suhelda otse temaga, vajadusel esita küsimusi. b) Nägemispuue pime v vaegnägiija. Suhtumine loomuli, normaalne; lahkumisel teavitada, juhtimisel küsida luba, üle küsida kas oli arusaadav, koera ei puutu ilma loata. c) Kuulmispuue mitmes astmes, mõni viibe võiks teada olla, paber+pliiats, näoga kl poole, raadio sulgemine, öeldu kordamine vajadusel, tähelep saamiseks kerge käevarre puudutus 68. Mida tuleb teenindajal teada ja teha selleks et paremini müüa? AIDA mudel (attention, interest/huvi, desire/ostusoov, action/ostmine) Tähelepanu küsimused mis paneksid kl kuulama ja mõtlema. Eripärasus Huvi ei lase ühelgi huvi ilmutanul lahkuda oma firma posit-d külgi välja pakkumata; ei
Kas viipekeeles on enamik viipeid kahe või ühe käega? Rohkem on sõnu ikka kahe käega. Sõrmendamine (tähtede näitamine) on ühe käega. Viipekeeles on ka släng. Kas kurdid käivad ka tavakoolis? Käivad. Reeglina käivad tavakoolis vaegkuuljad, kes kasutavadk kuuldeaparaate. Kutsekoolides on kurte palju, koos tõlgiga. Kuidas mitmetähenduslikest sõnadest aru saada? (ülekantud tähendus) Sõltub kontekstist, kuidas räägitakse. Telklaager/maja on sama viibe. üldjuhul saadakse aru, millest jutt käib. Kurdid kasutavad ka suud. Osad ei taha üldse suud kasutada, siis on keerulisem jutust aru saada. Mitut keelt oskavad kurdid ja kas erinevate keelte õppimine on raskem? Kõige rohkem oskavad nad keskmiselt 3-4 keelt. Eestikeel, eesti viipekeel. Eestivene viipekeel ja rahvusvaheline viipekeel. Sageli on emakeel viipekeel. Kui kurt õpib teist keelt, siis kas ta õpib suulist keelt ja viipekeelt samaaegselt ? Osatakse pigem viipekeelt.
ruumi ja valgust. Õppevaldkondadest: Matemaatika – nädalapäevad, värvused jne; Muusika – hommikuringi laulukesed ja pärast pikk muusikatund; mina ja keskkond – muusikatunnis lehtedega mäng, tuule puhumine, vihma sadamine, meres vee lainetus ja kalake seal sees; liikumine – erinevad liikumised ja tantsukesed muusikatunnis Hommikuringi õpetaja kasutas väga rahulikku, selget ja hea diktsiooniga kõne. Koos käis pilt ja viibe, kui seletati mõnd tegevust või sõna. Õpetaja kiidab lapsi tubli kaasa tegemise eest. Muusikaõpetaja oli väga tore, kõiki tegevusi seletas ta lastele lauldes. Oli ise väga aktiivne, positiivne ja rõõmsameelne, mis haaras lapsi aktiivselt kaasa tegutsema. Õpetaja oskas väga oskuslikult ära lahendada olukorra, kus üks lastest natuke kukkus ja pisut haiget sai. Kuigi muusikaline tegevus oli samuti ajaliselt päris pikk, suutsid lapsed väga toreda õpetaja
Eesti viipekeel on kurtide iseseisev keel ja viibeldud eesti keel on eesti keele allkeel, mida kasutatakse kurtide ja kuuljate vahelises suhtluses. Viipekeeles on rohkem ikoonilisi ehk pildilisi viipeid kui vokaalses keeles ikoonilisis sõnu. Osalisellt motiveeritud viiped on näiteks kass ( parem peopesa silitab vasakut kätt pealtpoolt). Enamikku viipeid pole võimalik mõista, kui ei tea või pole õppinud nende tähendust. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe koosneb kolme liiki kereemidest: artikulaatorist ( nt sõrm v peopesa), artikulatsioonikohast (nt peopesa või otsaesine) ja artikulaatori poolt sooritatud liigutusest. Viipekeele süntaksi tüüpiline omadus on asukoha määramine. Viipekeelest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem: igale tähele vastab teatud tüüpi märk. Kurtide hulgas moodustavad omaette rühma pimekurdid, kes pole suutelised kasutama ei vokaalset ega tavalist viipekeelt
Eesti viipekeel on kurtide iseseisev keel ja viibeldud eesti keel on eesti keele allkeel, mida kasutatakse kurtide ja kuuljate vahelises suhtluses. Viipekeeles on rohkem ikoonilisi ehk pildilisi viipeid kui vokaalses keeles ikoonilisis sõnu. Osalisellt motiveeritud viiped on näiteks kass ( parem peopesa silitab vasakut kätt pealtpoolt). Enamikku viipeid pole võimalik mõista, kui ei tea või pole õppinud nende tähendust. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe koosneb kolme liiki kereemidest: artikulaatorist ( nt sõrm v peopesa), artikulatsioonikohast (nt peopesa või otsaesine) ja artikulaatori poolt sooritatud liigutusest. Viipekeele süntaksi tüüpiline omadus on asukoha määramine. Viipekeelest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem: igale tähele vastab teatud tüüpi märk. Kurtide hulgas moodustavad omaette rühma pimekurdid, kes pole suutelised kasutama ei vokaalset ega tavalist viipekeelt
vaikivasse maailma Maailmas on mitmesuguseid viipekeeli. Eesti viipekeel on eesti kurtide omavaheline suhtluskeel. Erineb olulisest ASList. ASLi Eesti viipekeele ühine osa on suurem, kui inglise ja eesti keelel. Maailma tuntuim viipekeel American Sign Language (ASL) Viipekeel on loomulik keel: sellega saab väljendada kõiki mõtteid, tundeid ja soove nagu kõneldavas keeleski. Erivorm puutekeel (konspektis nr 12) Viibe: viibete moodustamise üksus on kereem 3 kereemitüüpi: See, mis artikuleerib, s. o liigub (käelaba, rusikas jne) käevorm (handshape) liigub Koht, kus artikulatsiooniliigutus aset leiab (keha ja näo eri piirkonnad) viiperuum kõik kohad on tähenduslikud Liigutus (sirge, sulguv, avanev jne) Kereemidel on tähendust eristav funktsioon (morfeem) Kereemide arv on viipekeeleti erinev
märkimise võimalused. Sõnad sõrmus, talled, seened, taimed, hääldatakse ühesuguse rütmiga, kuid tähevalik sõltub häälikuühendi (“punased”, “sinised” kaksikud) olemasolust / puudumisest sõnas. Alustatakse sõnadega, milles on teisevälteline suluta KH ühend (Tarmo) või pikk suluta KH (Pille) ja sama põhimõttega kolmandavältelised sõnad (talv, pall; Kalmer, kallab). Sõnatulpi lugedes tehakse üldistus sõnade hääldamise rütmist (sama viibe). Ühesuguse rütmiga sõnu käsitledes on vajalik õpetada lapsi jälgima, kas sõnas on häälikuühend või pikk/ülipikk häälik ning kas vastavalt tuleb kirjutada kahekordset tähte või ei. Kõikide “siniste” häälikute õppimisele järgneb analoogne üldistuse tegemine juba neljal tasandil (täishäälikud ja suluta KH ning vastavad häälikuühendid (seened-sallid-seinad- marjad; seeni-salle-seinu-marju)). Sõnatulpade lugemine annab võimaluse lastel vastava
sugude vaheline erinevus · Keel ja taju kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist. · Sapiri-Worfi hüpotees reaalne maailm on alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Keel väljendab seda, kuidas grupp tajub nt selliseid maailma aspekte nagu ruum, aeg, värv vms. Keele hinnanguline mõõde. 5.1.7. Sümbolid: zestid Zest ehk viibe, tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus või tegu; väljenduslik käeliigutus. Vahel tähendab zest ka tahtlikult rõhutatud, ülepakutult suurejoonelist tegu. Zestikuleerimine on käeliigutuse tegemine (ehk väljendumine zestide abil, nt näitekunstis). (Wikipedia) Zestid keskajal omasid suurt tähendust, Euroopa keskaegset kultuuri nimetati ka zestiliseks kultuuriks. Nt kuni 13.sajandini omas zest suuremat tähendust kui notari allkiri
annaabi.ee 
