Zestid ehk viiped Zest ehk viibe, tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus või tegu. Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest
kui ainsa vastutava sõna vastab. On siiski kurb On siiski kurb, et pärib surm Näeb: inglid põlvitamas oma tiibe selle südame, leeksäravate katuste all maas, selle südame, täis joobumispuhke, mis nagu valged telgid mustas kõrbes: täis soovide sinisädelust kuid ometi loobumisuhke. mis vägivaldne armuheitlik viibe! On siiski kurb, et pärib surm selle südame Kõik, mida puudutand, sest käsi kõrbes. ja kõik tema laulmatud laulud Kas miski antud haaratavaks taas? Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm selle südame laulmatud laulud! Somnambuul Mustrohelisis lehis põlev õis. Üks üksik hing sääl kõnnib unepime. Tal narrikübar kulmel. Oma nime vist õndsalt üle õla heita võis. Ja läeb kesk sisisevat pimedust ta oma sisimase tule pärjas.
Ravioolid pelmeenitaoline Itaalia toit Roog küpsetis S Saago saagopalmi tärklisest toiduaine Saker riisivein Salatkress maitse ja salatitaim Savoia kähar peakapsas Selters soodavesi Sekk Kuivvein Selve - iseteenindus Sorbett mahlajäätis S Sampanja Sarlott magus vormiroog Sartöös liköör Serbett idamaine karastusjook Soppen õllekann Sveitser uksehoidja Z Zartinjöör pärl Zelee tarretis Zest viibe Zalusii - U Ubrik Ulukiliha metslooma liha Usanmjan Aasia maitseainesegu Utilitaarne kasust lähtuv V Vaakumpakend Vaalima rullima (pesu-tainast) Vaarak kohupiimasai Vormiriie Ö Önoloogia veiniteadus Ööbima Ööpäev
Vabakristlik muusika Oli mõjutusi Lähis-Ida ja Vana-Kreeka kultuurist. Vaimulik laul sarnanes juutide omaga. Kõrvale tõrjuti paganlikkude toretsevate pidustuste muusika ja pillid. Euroopa muusikakultuuri on mõjutanud vanakreeklaste muusikateooria (helilaadid) Levinud kaks põhilist laulutüüpi:Psalmoodia (salmitekstide laulmine) ja hümnoodia (uutele tekstidele loodud laulud). Hümnilaulude aluse rajajaks oli Milano piiskop Ambrosius. 4. sajandil võeti kristlus vastu Rooma riigis. Seoses 395.a lagunemisega, lõhenes ka kirik. Kujunes välja Rooma katoliku kirik (Läänkristlus) ja Kreeka katoliku kirik (idakristlus). Lääne-kiriku sümboolseks keskuseks jäi Rooma. Lääne-kristliku kiriku osatähtsus suurenes Gregorius Suure võimuletulekuga. Gregorius elas aastatel 540-604. Ta uuendas ka veel liturgiat ehk jumalateenistuse korda. Gregoriuse koraal on ühehäälne,ladinakeelne, saateta liturgiline ehk vaimulik laul. Rõhk on tekstil ja rütmil. Missa Kr...
arusaadavad ning see eeldab standardset arusaamise taset, mis võib aga raskusi tekitada. Võimalik on ka piltlikult suhelda, kuid see on väga aeganõudev ja sõnalisest keerukam. Piltliku suhtlemise eeliseks on see, et see säilib mälus palju kauem kui sõnaline, siit ka väljend ,,Hea pilt on väärt tuhat sõna". Kehakeel on samuti üks olulisemaid suhtlemissümboleid, kuid me ei suuda koguaeg oma tegemisi ja viipeid kontrollida ning sageli võib mingi vale viibe osutuda ,,saatuslikuks". Ühel päeval kutsuti mind välja, ma olin väga elevil-nõustusin minema, kuid ma olin väsinud koolist ja ta nägi mu silmist tüdimust, järsku ütles ta mulle väga üleolevalt:,,Sa ei pea minuga välja tulema, see pole kohustus!" Alguses ei taibanud mis tal veel hakkas, kuid hiljem mõistsin, et asi oli vaid mu pilgus. Välja me küll ei jõudnud aga hiljem saime oma asjad räägitud. Igale probleemile leidub alati lahendus
Gregooriuse laulu Erinevad rahvuslikud arengusuunad keskaja liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. 590 aastal valiti paavstiks Gregorius Suur. Gregrorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Greogorius Suur ei olnud muusik ega otseselt soetud laumisega, vaid kirkulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal on roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a'cappella liturgiline laul. Rütmilst taktimõõtu ei ole, vaid jälgib teksti loomulik kulgemist. Meloodia oli selleks, et rõhutada teksti. Laulu tekstid on tavaliselt ladainakeelsed. Esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lalujate grupp või ka koor. Gregooriuse laulul on kuus erinevat tüüpi: 1. Retsiteer...
KESKAEG(alguseks): *395.a Rooma impeeriumi jagunemine vi *476.a Lne-Rooma riigi langemine 4-10saj eelromaaniline aeg(kristlike ideede levik) 10-12romaani aeg(kpsus) 13-14gooti aeg(leminekuperiood) INIMESE MAAILMAPILT *Mtologiseeritud ruum igapevaelus arvestatakse leloomulike jududega *Iga nhtus on millegi smboliks ja smbol on samavrne vastava nhtusega nt(Peotis mulda smboliseerib maavalduse leminekut uuele omanikule; Kirik paikneb lne-ida suunaliselt) *Autor ei oma thtsust thtsam on tegu nt(tuntuimautor anonymos;Tagurpidine perspektiiv) *Kunst peab inimest mjutama nt(Kapp-altar kogub suletud asendis energiat; Gooti kiriku vlvid suunavad energia inimesele kirikus) VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vasta...
kunstimuusikale. Missa -Katolikiukiriku peajumalateenistus -igapäevane -seotud rituaalidega Jaguneb kaheks: -Missaordinaarium ehk kohustuslikud igal missal -Missaproprium ehk lisatakse vastavalt kirikukalendri päeval Ordinaariumi osad: Kyrie (palvelaul) Gloria (ülistuslaul) Credo (usutunnistus) Sanctus /Benedictus Agnus Dei (palvelaul) Noodikirja kujunemine -8.saj-9.saj Frangi riigi lõhenemise tõttu -Neuma ehk viibe -Noodijooned Guido Arezzost: -tegi joonte süsteemi -Algselt kasutati 4-ja noodijoont Ilmalik muusika ja rüütli poeesia -Vagandid ehk rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud -12.saj- esimesed üleskirjutised (kunstmuusika) -Kiriku hümnide periood -Kangelaslaulud, esitajad olid zonglöörid -Rändmuusikud ühinesid tihti vennaskondadeks Rüütlililaul -Alguse sai 11.saj -Araabi kultuuri mõjutused -Muusika ja luuletekst lahutamatu
1. Iseloomusta keskaja inimest ja tema maailmavaadet? Keskaja inimest kummitas patt ja teda ümbritsesid pidevalt ''ilmutused''. Selle maailma ja teispoolsuse vahel ei olnud piiri. Head inimesed läksid paradiisi ja hukatusse määratud põrgusse. Usuti imedesse. Kuna keskaja inimene oli kirjaoskamatu, jäi neil üle kõike kuuldut meeles pidada (tarkused, moraalsed ja usulised õpetused jms). See omakorda tagas neile hea mälu. Näiteks kohtuprotsessidel ja lahkarvamustes eelistati vanade inimeste tunnistusi, sest pika mäluga inimesed olid hinnas. Keskaja inimeste jaoks olid tähtsad sümbolid; arvati, et reaalsus on varjatud ja inimene suudab haarata vaid märke. Inimestele avaldasid suurt mõju kujundid ja värvid, kuna nad ei tundnud kirja. Näiteks sinine oli prantsuse kuningate ja Neitsi Maarja värv, punane imperaatorite, roheline nooruse ja võrgutamise ning kollane pettuse värv. 2. Millal kujunes Gregooriuse laul ja miks selline nimi? Lõp...
Loodusrahvad: Muusika: - matkis lindude ja loomade keelt - kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks - salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida - vaimulik (tavale), ilmalik (igapäevane), seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: - Arheoloogilised leiud - Keelpillid - Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: - Religiooniga seotud - Meelelahutus - Teadusega seotud - Seos universiumi ja muusika korralduse vahel - Muusikud ühenduses jumalaga 1.Sumerid 4500 eKr - Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi - Härjakujuline harf - Lauto - šukar - Topeltflööt - šem 2.Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal, pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides signaalpilliks šofar e huulikuta sikusarv - Kujunesid kutselised muusikud - leviidid 3.Vana-Egiptus 3000 eKr - 1100 eKr - ...
LOODUSRAHVAD Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel. 200 000 aastat tagasi - homosapiens (tark inimene) Muusika matkis loomi/linde Muusika abil suheldi kõrgemate jõududega - kasutati rituaalide keelt Vaimulik muusika - suunatud kõrgematele jõududele Ilmalik muusika - suunatud maisetele tegevustele/inimestele Paljude rahvaste müütides on laulule omistatud salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Oletused muusika juurtest: - Arheoloogilised väljakaevamised (kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, vaidlus tekib häälestuse üle) - Koopamaalingud Kiviajast - löökpillid Meso- ja neoliitikumist - flöödi- ja sarvelaadsed ja trompeti eelased (sumerite ajast ka lüüra, harfi ja lauto taolised) Vana-Egiptus - topeltšalmei, otseflööt ja harf Muusika tähtsus vanades kultuurides: - Oluline osa tseremoonias - Meelelahutus - Kujunes kunstmuusika seisus - Muusika, kui loodusteadus - Jumali...
Visioon (1963) Veel viimse õhtukiire liblik õlal, nüüd koidukargust ootab meelekoht. Ta ikka olnud iseenda oht. - Nüüd vaikus jäätub kõigel ebakõlal. Et oma huuled enne puhtaks kastab, kus huugab haudjas hääletuse lõõsk: et suu tal oleks jahedusest rõõsk, kui ainsa vastutava sõna vastab. Näeb: inglid põlvitamas oma tiibe leek-säravate katuste all maas, mis nagu valged telgid mustas kõrbes: mis vägivaldne armuheitlik viibe! Kõik, mida puudutand, sest käsi kõrbes. - Kas miski antud haaratavaks taas? EESTI KIRJANIKUD Jelizavet Smeljova Kogumik Kohtla-Järve 2012
KREEKA KEEL Kreeka keel on Kreekas põhiliseks suhtluskeeleks , seda räägib 99% elanikkonnast.Kuid mitte tingimata esimese keelena ( emakeelena) Kreeka keel on emakeel umbes 12 miljonile inimesele (peamiselt elanikele Kreekas ja Küprosel). Kreekas räägitakse ka inglisekeel , prantsuskeel ,itaaliakeel ja saksa keel.Siiski inimeste koguarv, kes räägivad Kreeka on hinnanguliselt umbes 20 miljonit, kas esimesesvõi teise keelena. Kreekas on püsima jäänud ka mõned iidsed murded.nendeks on : Cappadociani ,Küprose, Grico, Cretan, Pontic, Tsakonian, Yevanic. Yevanic ( keel mis on peaaegu välja surnud, see on juudi murre mida räägivad Romaniotesed.Praegu räägivad seda keelt umbes 50 inimest) Tsakonian ( keel mida räägitakse väga vähe , seda keelt kasutaakse Tsakonia piirkonnas Peloponnesosel.Keel on jagatud kolme murrdesse: Põhja-, Lõuna ja Propontis. Seda keelt räägb ainult 1200 inimest. PontiCretan murre ( seda keelt räägib umbes pool miljonit...
Sõnaliste võtete kasutamine on põhjendatud ja vajalik laste tähelepanu köitmiseks, tegevuste korraldamisel, eesmärgi püstitamisel ja laste tegevuse kommenteerimisel ning selle tulemuse fikseerimisel. Õpetamise algetapil, vaimupuude korral ka kauem, on tulemuslik rakendada jäljendamisel põhinevat õppeviisi. Sel juhul näeb laps täiskasvanu poolt sooritatud tegevuse etappe ja jäljendab neid kohe. Kui lapsel esineb raskusi, võetakse kasutusele esimene abistav võte- osutav viibe. Kui lapsel esineb ka siis probleeme, võetakse tema käed ja sooritatakse nendega vajalik toiming. Kui ülesannete lahendamine jäljendamise teel on muutunud lapsele jõukohaseks, tõstetakse nende raskusastet ja antakse lapsele ülesande lahendamiseks näidis. Võimalikud on kaks varianti. Esimesel juhul esitatakse lapsele näidis, mille valmimise käiku pole laps vaadelnud, ja palutakse teha samasugune. Teise variandina kasutatakse valikut näidise järgi. Sellisel juhul on tegemist
3) ühise tähelepanu kujundamine. Kui kasutada osutamist, siis areneb kõne paremini. Laps vaatab sinna, kuhu vaatab ema või isa. Maimikuiga kasutab pilkkonakti, et suunata ema/isa pilku. 3. Kõne arengu etapid. a) Sümboolne zest. b) Ühe sõna staadium: holofraas c) Kahe sõna staadium: telegrafkeel tugisõnade grupp (alati alguses või alati lõpus) avatud grupp (10 tuhanded) Alternatiivne keel - viibe d) Mitme sõna staadium. Alus-öeldis-sihitis. Ülereguleerimine grammatika reegleid kasutatakse üle, et reeglid käiks kõigi sõnade kohta (nt. ma söösin, luge seda) Lapsel on raske omandada mitme keele struktuuri läheb rohkem aega, aga omandab hästi, kergemini kui täiskasvanu. (Enne puberteeti on kerge omandada keeli, keeled on aktsendita.) Kui laps ütleb `mina' on ta vähemalt 18 kuune. Enne ta ei tea, et teisel inimesel on oma tahe ja omad mõtted
keel. Eesti viipekeel on kurtide iseseisev keel ja viibeldud eesti keel on eesti keele allkeel, mida kasutatakse kurtide ja kuuljate vahelises suhtluses. Viipekeeles on rohkem ikoonilisi ehk pildilisi viipeid kui vokaalses keeles ikoonilisis sõnu. Osalisellt motiveeritud viiped on näiteks kass ( parem peopesa silitab vasakut kätt pealtpoolt). Enamikku viipeid pole võimalik mõista, kui ei tea või pole õppinud nende tähendust. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe koosneb kolme liiki kereemidest: artikulaatorist ( nt sõrm v peopesa), artikulatsioonikohast (nt peopesa või otsaesine) ja artikulaatori poolt sooritatud liigutusest. Viipekeele süntaksi tüüpiline omadus on asukoha määramine. Viipekeelest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem: igale tähele vastab teatud tüüpi märk. Kurtide hulgas moodustavad omaette rühma pimekurdid, kes pole suutelised kasutama ei vokaalset ega tavalist viipekeelt.
vokaalsuses põhinevad keeled. Teate saatja, viipleja, toodab teate žestide, ilmete, asendi ja sellega seotud liigutuste abil. Vastuvõtja tõlgendab valguslainetena edasikanduvat teadet nägemismeele abil. Viipekeele olulisim vorm on loomulik viipekeel. Pole olemas ühte universaalset viipekeelt – eri maade viipekeeled on erinevad keeled, mis ei ole vastastikku arusaadavad. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe koosneb kolme liiki kereemidest: artikulatsioonist (nt sõrm või peopesa), artikulatsioonikohast (nt teine peopesa või otsaesine) ja artikulaatori poolt sooritatud liigutusest. 10. Ühiskonna mitmekeelsus. Mitmekeelsus võib realiseeruda nii üksikisiku, ühiskonna kui ka riigi tasandil. Maailmas on umbes 20 keelt, mida esimese keelena kasutab üle 50 miljoni inimese. Kaks maailma “suuremat ja tugevamat” keelt on mandariini keel ja inglise keel. Ülemaailmse tähtsusega on
toime)+füüsilised barjäärid sellega liikumisel. Treppidel liikumine.Suhtlemisel - ei hoia kinni ratastoolist, pakkuge oma abi, kohelda nagu kõiki teisi, suhelda otse temaga, vajadusel esita küsimusi. b) Nägemispuue pime v vaegnägiija. Suhtumine loomuli, normaalne; lahkumisel teavitada, juhtimisel küsida luba, üle küsida kas oli arusaadav, koera ei puutu ilma loata. c) Kuulmispuue mitmes astmes, mõni viibe võiks teada olla, paber+pliiats, näoga kl poole, raadio sulgemine, öeldu kordamine vajadusel, tähelep saamiseks kerge käevarre puudutus 68. Mida tuleb teenindajal teada ja teha selleks et paremini müüa? AIDA mudel (attention, interest/huvi, desire/ostusoov, action/ostmine) Tähelepanu küsimused mis paneksid kl kuulama ja mõtlema. Eripärasus Huvi ei lase ühelgi huvi ilmutanul lahkuda oma firma posit-d külgi välja pakkumata; ei
Kas viipekeeles on enamik viipeid kahe või ühe käega? Rohkem on sõnu ikka kahe käega. Sõrmendamine (tähtede näitamine) on ühe käega. Viipekeeles on ka släng. Kas kurdid käivad ka tavakoolis? Käivad. Reeglina käivad tavakoolis vaegkuuljad, kes kasutavadk kuuldeaparaate. Kutsekoolides on kurte palju, koos tõlgiga. Kuidas mitmetähenduslikest sõnadest aru saada? (ülekantud tähendus) Sõltub kontekstist, kuidas räägitakse. Telklaager/maja on sama viibe. üldjuhul saadakse aru, millest jutt käib. Kurdid kasutavad ka suud. Osad ei taha üldse suud kasutada, siis on keerulisem jutust aru saada. Mitut keelt oskavad kurdid ja kas erinevate keelte õppimine on raskem? Kõige rohkem oskavad nad keskmiselt 3-4 keelt. Eestikeel, eesti viipekeel. Eestivene viipekeel ja rahvusvaheline viipekeel. Sageli on emakeel viipekeel. Kui kurt õpib teist keelt, siis kas ta õpib suulist keelt ja viipekeelt samaaegselt ? Osatakse pigem viipekeelt.
ruumi ja valgust. Õppevaldkondadest: Matemaatika – nädalapäevad, värvused jne; Muusika – hommikuringi laulukesed ja pärast pikk muusikatund; mina ja keskkond – muusikatunnis lehtedega mäng, tuule puhumine, vihma sadamine, meres vee lainetus ja kalake seal sees; liikumine – erinevad liikumised ja tantsukesed muusikatunnis Hommikuringi õpetaja kasutas väga rahulikku, selget ja hea diktsiooniga kõne. Koos käis pilt ja viibe, kui seletati mõnd tegevust või sõna. Õpetaja kiidab lapsi tubli kaasa tegemise eest. Muusikaõpetaja oli väga tore, kõiki tegevusi seletas ta lastele lauldes. Oli ise väga aktiivne, positiivne ja rõõmsameelne, mis haaras lapsi aktiivselt kaasa tegutsema. Õpetaja oskas väga oskuslikult ära lahendada olukorra, kus üks lastest natuke kukkus ja pisut haiget sai. Kuigi muusikaline tegevus oli samuti ajaliselt päris pikk, suutsid lapsed väga toreda õpetaja
Eesti viipekeel on kurtide iseseisev keel ja viibeldud eesti keel on eesti keele allkeel, mida kasutatakse kurtide ja kuuljate vahelises suhtluses. Viipekeeles on rohkem ikoonilisi ehk pildilisi viipeid kui vokaalses keeles ikoonilisis sõnu. Osalisellt motiveeritud viiped on näiteks kass ( parem peopesa silitab vasakut kätt pealtpoolt). Enamikku viipeid pole võimalik mõista, kui ei tea või pole õppinud nende tähendust. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe koosneb kolme liiki kereemidest: artikulaatorist ( nt sõrm v peopesa), artikulatsioonikohast (nt peopesa või otsaesine) ja artikulaatori poolt sooritatud liigutusest. Viipekeele süntaksi tüüpiline omadus on asukoha määramine. Viipekeelest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem: igale tähele vastab teatud tüüpi märk. Kurtide hulgas moodustavad omaette rühma pimekurdid, kes pole suutelised kasutama ei vokaalset ega tavalist viipekeelt
Eesti viipekeel on kurtide iseseisev keel ja viibeldud eesti keel on eesti keele allkeel, mida kasutatakse kurtide ja kuuljate vahelises suhtluses. Viipekeeles on rohkem ikoonilisi ehk pildilisi viipeid kui vokaalses keeles ikoonilisis sõnu. Osalisellt motiveeritud viiped on näiteks kass ( parem peopesa silitab vasakut kätt pealtpoolt). Enamikku viipeid pole võimalik mõista, kui ei tea või pole õppinud nende tähendust. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe koosneb kolme liiki kereemidest: artikulaatorist ( nt sõrm v peopesa), artikulatsioonikohast (nt peopesa või otsaesine) ja artikulaatori poolt sooritatud liigutusest. Viipekeele süntaksi tüüpiline omadus on asukoha määramine. Viipekeelest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem: igale tähele vastab teatud tüüpi märk. Kurtide hulgas moodustavad omaette rühma pimekurdid, kes pole suutelised kasutama ei vokaalset ega tavalist viipekeelt
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendust...
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides or...
sugude vaheline erinevus · Keel ja taju kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist. · Sapiri-Worfi hüpotees reaalne maailm on alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Keel väljendab seda, kuidas grupp tajub nt selliseid maailma aspekte nagu ruum, aeg, värv vms. Keele hinnanguline mõõde. 5.1.7. Sümbolid: zestid Zest ehk viibe, tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus või tegu; väljenduslik käeliigutus. Vahel tähendab zest ka tahtlikult rõhutatud, ülepakutult suurejoonelist tegu. Zestikuleerimine on käeliigutuse tegemine (ehk väljendumine zestide abil, nt näitekunstis). (Wikipedia) Zestid keskajal omasid suurt tähendust, Euroopa keskaegset kultuuri nimetati ka zestiliseks kultuuriks. Nt kuni 13.sajandini omas zest suuremat tähendust kui notari allkiri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
