SOTSIOLOOGIA KONSPEKT Sotsioloogia õpik Oska võrrelda sotsioloogiat ja sotsiaalantropoloogiat. Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim).
võivad inimesed olla ja püüab leida sarnasusi erinevate ühiskondade vahel. Antropoloogia uurib suuri küsimusi, jagades need samal ajal väikesteks osadeks. Peaaegu kõiki sotsiaalseid süsteeme on võimalik uurida antropoloogiliselt. Kaasaegsed süsteemid aitavad kaasa uuringutele. ANTROPOLOOGIA KONTUUR Antropoloogia tuleneb kreeka keelest. Anthropos + logos = inimene + põhjus. Seega antropoloogia tähendab põhjusi ja teadmisi inimeste kohta. Sotsiaalantropoloogia tähendab teadmisi inimeste kohta ühiskonnas. Kultuuriantropoloogia tähendab teadmisi inimeste kultuurist. Suhe kultuuri ja ühiskonna vahel: Kultuur kirjeldab omandatud kognitiivseid ja sümboolseid aspekte olemasolu kohta. Ühiskond kirjeldab sotsiaalsete organisatsioonide seotust inimeste eluga, võimusuhteid ning vastastikuseid seaduspärasusi. Lühidalt öeldes: antropoloogia on teadus, mis võrdleb kultuurilist ja sotsiaalset elu. Tähtsaim meetod selle uurimiseks on vaatlus.
· Antropoloogia vaatenurgast on AA ennekõike nn. algeliste ühiskondade uurimine ajalooteadusest laenatud meetodite ja lähenemiste valguses, ennekõike tähelepanu pööramine ajalisele mõõtmele, sündmustele ja (võimalusel) kirjalikele allikatele. Ajaloolise antropoloogia põhisuunad · Bioloogilise antropoloogia suund (toitumise, elamisviiside, keha, haiguste jne ajalugu) · Majandusantropoloogia suund (majanduse, kaubanduse, erinevate vahetussüsteemide jne ajalugu) · Sotsiaalantropoloogia suund (sugulusstruktuuride, pere, ühiskondliku elu jne ajalugu) · Kultuuriantropoloogia suund (uskumuste, kujutluste, mõttesüsteemide, rituaalide jne ajalugu) Ajaloolise antropoloogia erinevad traditsioonid · Prantsusmaa: strukturaalantropoloogia mõju (Claude Lévi- Strauss: pere- ja sugulusstruktuurid, mõtteviisid jne). · Inglismaa: sotsiaalantropoloogia mõju (Edward Evans-Pritchard: ühiskonnakorraldus, sotsiaalsed praktikad jne).
osatähtsuse kasv (teoreetilistega võrreldes) ja USA osatähtsuse kasv (Euroopaga võrreldes). Nagu varem öeldud eristatakse tänapäeva sotsioloogias kolme peamist paradigma funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. Järgnev ülevaade lähtub nende kolme paradigma eristusest. Funktsionalism Funktsionalistliku paradigma all käsitletakse järgnevalt kolme teoreetilist voolu Briti sotsiaalantropoloogia, Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia ja Prantsuse strukturalism. Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus. Neid kolme voolu ühendab see, et nad kõik lähtuvad mingil määral Emile Durkheimist. Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika funktsionalism on mõjutatud eelkõige Durkheimi tööjaotuse analüüsist; Prantsuse strukturalism aga eelkõige Durkheimi religiooni analüüsist. Briti sotsiaalantropoloogia
ka tähenduse andmine. Näiteks puu pole inimese loodud, aga kui kogukond käib selle ümber palvetamas, siis see on loodud tähtsaks kogukonna osaks. Ka selle teooriaga tekib küsimusi, kas see on ikka õige definitsioon. Omal ajal arvati, et leitakse mingi definitsioon, mis rahuldab kõiki teadlasi, aga ei leitud. Ühte ja sama teadust nimetatakse erinevates kohtades erinevalt, nt: kultuuriantropoloogia – distsipliinikäsitlus, mis sai alguse USA-s sotsiaalantropoloogia – sama, aga sai alguse briti saartelt, nende puhul on sarnane see, et see kasvas välja mitte-lääne rahvaste uurimisest, st teadlased siirdusid oma kodumaalt kaugele või uurisid põlisrahvaid Volkskunde – mõlemad kaks on saksa teadustraditsioonist tulnud terminid, kui saksa teadlane uuris saksa talupoegi Völkerkunde – kui sakslased uurisid teisi rahvaid, näiteks kui mindi Aafrikasse etnoloogia – termin, mis on saanud valitsevaks distsipliininimeks, alates 1960
süsteem. Stratifitseerimise tunnused: majanduslik jõukus, staatus (prestiiz), võim. Uuris konkreetseid religioone. Religioone saab eristada selle alusel, kuidas nad suhestuvad ilmaliku maailmaga. 10. Vilfredo Pareto loogiline ja mitteloogiline käitumine. Sotsioloogia peab uurima mitteloogilist käitumist. Jäägid: kombinatsioonide jääk (emarebased) ja agregaatide püsivus (isalõvid) 11. Bronislav Malinowski Briti sotsiaalantropoloogia koolkonna rajaja. Bioloogiline funktsionalism inimestel on mitmesugused bioloogilised vajadused ja ühiskonna ülesanne on neid täita. Seda teevad erinevad sotsiaalsed institutsioonid (vajaduseks söömine institutsiooniks toidu varumine jne). Kultuuri kohta: institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele 12. Alfred Reginald Radcliffe-Brown Briti sotsiaalantropoloogia. Sotsiaalne funktsionalism institutsioonide ülesanne on ühiskonna vajaduste täitmine.
- On peamiselt huvitatud religiooni järgnevatest funktsioonidest: -distsiplineeriv - siduv - jõudu andev - eufooriline Durkheimi mõju - Suur mõju hillisemale Prantsuse sotsioloogiale ja antropoloogiale - Klassifikatsiooni ja sotsiaalse struktuuri vahelist seost rõhutav töö on tänaseni kasutusel klassifikatsiooni uurimustes. - Oma fookusega sotsiaalsele integratsioonile mõjutab ta paljusid antropoloogia suundi: Briti sotsiaalantropoloogia, antropoloogiline religiooniuurimine, küsimused riigi tekke kohta ning sotsiaalsete süsteemide areng. Briti antropoloogid leidsid ta teooriatele rakendust ka seadussüsteemides ja suguluses. - Teda peetakse struktuurfunktsionalismi rajajaks - USAs oli mõju väiksem M.Mauss (1872-1950) - Prantsuse sotsioloog - Uuris maagiat, ohverdust ja kingivahetust (gift exchange) erinevais kultuurides - Suur mõju Claude Levi-Straussile - Peamine teos "The Gift" (1923) - Durkheim oli Maussi onu
aspektid. Leslie White: Kultuur on kehaväline, ajutine kogum asjadest ja sündmustest (pole bioloogiline), sõltub sümoliseerimisest (kultuur pole iseeneslik, kultuuri osaks muutuvad nähtused, kui inimesed väärtusatavd mingeid objetke ning protsesse). Melville Herskovits (USA antropoloog): kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnast. (Samas on aga ju ka olemas loodusnähtused, mis omavad inimeste silmis olulist tähendust). Seega ei ole definitsioonid ammendavad. Kultuuri- või sotsiaalantropoloogia: tegelevad inimese olemuse uurimisega. Kultuuriantropoloogia lähtub kultuuri kontseptsioonist ning sotsiaalantropoloogia lähtub ühiskonna kontseptsioonist. Vahel kasutatakse neid sünonüümidena. Nad on välja asvanud koloniaalsüsteemist. Inglise kolooniate valitsemise süsteem: kohalike struktuuride kasutamine ning kaasamine administratiivprotsessi. Sellest tulenevalt oli hea teada nende rahvaste sotsiaalseid struktuure. See andis võimalise vältida konflikte, sujuvamalt elu korraldada
ajalugu kirjalikele, siis uuemal ajal on see eristus hägustunud, sest nii nagu antropoloogid kasutavad üha enam kirjalikke allikaid, pöörduvad ajaloolased sageli suulise teabe poole (näiteks nn. oral history). Briti antropoloog E. E. Evans-Pritchard (1902–1973) • “Antropoloogia peab valima, kas olla ajalugu või olla eimiski (…) Ajalugu peab valima, kas olla sotsiaalantropoloogia või olla eimiski.” Ajalugu vs antropoloogia: • tavapärased eristused ◦ Diakroonia vs sünkroonia (Claude Lévi-Strauss) ◦ Sündmus vs struktuur (Marshall Sahlins) ◦ Kirjalik vs suuline (Jack Goody) Mõiste “ajalooline antropoloogia” sünd • Esmalt sündis 20. saj. keskpaiku Ameerikas mõiste “etnoajalugu” (etnohistory), mis tähendas kitsalt Ameerika põliselanike ajaloolist uurimist, katset rekonstrueerida
Antropoloogia 20. saj alguse Inglismaal 20 saj alguseks oli üldine antropoloogia uurimisteema paika pandud primitiivne, metsik, varajane inimene ja tema kultuur, eksootilised kultuurid. Pandi paika ka antropoloogia terminid: etnograafia on kirjeldus kirjaeelsetest rahvasteest; etnoloogia on teadus, mis tegeleb kirjaeelsete rahvaste ajalugude konstrueerimise ja uurimisega; sotsiaalantropoloogia tegeles primitiivsete ühiskondade institutsioonide võrdleva uurimisega. Frazer nägi antropoloogiat kui sotsioloogia haru, mis uurib primitiivseid inimesi. 20 saj alguse antropoloogiale iseloomulikud jooned geograafiline difusionistlik lähenemine, sotsioloogiline lähenemine (sotsiaalsete fenomenide võrdlev uurimine). Durkheimi mõjul liikus sotsioloogia funktsionalismi suunas (huvi eri institutsioonide funktsioonide vastu). Malinowski
funktsioneerimist vaadeldnud funktsionalistlik antropoloogia). 3. Tänase antropoloogia huvi on keskendunud peamiselt tänaste ühiskondade toimimisele, kommetele jms, aga ka nende mõningatele ajaloolistele põhjustele. Nt evolutsionistlik antropoloogia uurib, kuidas seadused üldisemalt kujunenud on, siis funktsionalist nendib, et selle teadmine pole oluline. Olulisem on teada seaduste rolli. Antropoloogia ajalooline jaotumine eri regioonides Briti jaotus: Sotsiaalantropoloogia – uurib ühiskonda ja kultuurilisi nähtusi, seletades ja kirjeldades sotsiaalkultuurilisi ja ühiskondlike erinevusi ja sarnasusi. Bioloogiline/Füüsiline antropoloogia – tegeleb inimese bioloogilise mitmekesisusega nii ajas kui ruumis, kuidas on inimene kohastunud erinevates geograafilistes ja klimaatilistes piirkondades. Bioloogiline uurib lisaks inimestele ka teisi inimlasi, näiteks ahve ja pärdikuid.
muutumist ühiskonnas Sidistamise teooria uurib protsessi, mille tulemusena inimene määratletakse kui hälbiv Situatsiooni määratlemine protsess, mille abil inimesed hindavad ja tõlgendavad ümbritsevat sotsiaalset konteksti ja kujundavad sellele vastava suhtumise ja käitumise Skinneri karp täiuslikult kontrollitud keskkond Sooline kihistumine võimu, prestiizi ja omandi ebavõrdsel jagamisel põhinev staatuste hierarhia Sotsiaalantropoloogia uurib mittemodernseid ühiskondi või teatud kaasaaegses ühiskonnas erituvaid alagruppe Sotsiaalne hierarhia kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum Sotsiaalne integratsioon näitab, kuivõrd indiviid on seotud laiema grupiga Sotsiaalne kihistumine võimu, prestiizi ja omandi ebavõrdsel jagunemisel põhinev staatuste hierarhia Sotsiaalne liikumine institutsioonilisi ja stratifikatsioonisüsteemi muutusi pooldavate
Sotsioloogia on teadus inimese ühiskondlikust elust, gruppidest,ühiskondadest. Sotsiaalantropoloogia mõista inimekäitumise mitmekesisust, uurib mittemodernseid või ühiskonnas eristuvaid alagruppe. Sotsiaalne kujutlus isikliku kogemuse taga laiem ühiskondlik kontekst. Sotsiaalsed faktid (Durkheim ) on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. F Sotsiaalne integratsioon abielu, vaenulikkus ja ühtsuse õhutamine katoliikluses on sidemed mis ühendavad üht isikut teisega. F Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppe kirjeldavad iseloomustused mis tulenevad indiviidide
organisatsioon (Hochschild 1983, The Managed Heart: the Commercialization of Human Feeling – have a nice day!) • Keerukus – keskkonnategurid, mis võivad oluliselt mõjutada organisatsiooni toimimist. (nt. tööturu subjektide käitumine, demograafiline situatsioon, haridussüsteem, majanduse seis, õigusruum, jms.) • Muutlikkus – keskkonnategurite üldine muutumine ajas ja muutumise kiirus (nt kapitali liikumise suunad, migratsioon,). Sotsiaalantropoloogia- uurib mittemodernseid ühiskondi või kaasaegses ühiksonnas eristuvad alagruppe. Sotsiaalne mina- James (1910) igal inimesel on sama palju sotsiaalseid minasid, kui palju on erinevaid inimesi, kellega ta suhtleb. Sotsialiseerumine- eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri, õpib tundma ennast ja oma sotsiaalseid minasid. Demagoogia- tõe teadlik moonutamine Positivism- teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne
puu pole kultuuri osa. Oluline, et mida tähendab loomine, kõik sõltub sümboliseerimisest, millele me anname tähenduse, seega võib olla kõik kultuuri osa, nt päike. On loobutud lõpliku õige määratlusega. 1 Sarnaste asjadega tegelevad teadused võivad olla erinevates maailma paikades, kuid ka samades ülikoolides nimetatud erinevalt. Kultuuri v sotsiaalantropoloogia - Kultuuriantropoloogiaks nim sellist distsipliini eelkõige USAs, kuid ka nüüd mujal maailmas. Sotsiaalantropoloogia nim sai alguse Inglismaalt. Nende puhul on sarnane, et see kasvas välja mittelääne tsivilisatsiooni uurimisest, nt uuriti indiaanlasi jne. Inglased käisid nt Aafrikas, uurimishuvi on kaugete rahvaste uurimine, algselt. Volkskunde ja Völkerkunde - Saksa teadustraditsioonist tulnud terminid, Volkskunde kui saksa teadlane uuris saksa talupoegi
Surve kohandu miseks Veen mine, m õjutamine Grupikäitumine · Sotsiaalsetest suhetest Eelarvamused A gressioon Meeldivus ja intiimsus Abistamine, altruis m Seos teiste teadustega Sotsiolingvistika Sotsioloogia Isiksuse psühholoogia Kognitiivne psühholoogia Sotsiaalantropoloogia Seos teiste teadustega · SP ja sotsioloogia S uurib p õhiliselt gruppe, SP indiviide. Nt. abielusuhted: S: lahutuste, abielude tendentsid. SP: mis tekitab indiviidil s ü mpaatiat või antipaatiat. · Lisaks SP kasutab eksperi mente manipuleerides erinevate faktoritega. S on see raskendatud sotsiaalsete gruppide suuruse tõttu. · SP ja isiksuse psühholoogia ühine on indiviid.
tänapäeva sotsioloogia erineb klassikalisest on: empiiriliste uuringute osatähtsuse kasv (teoreetilistega võrreldes) ja USA osatähtsuse kasv (Euroopaga võrreldes). Nagu varem öeldud eristatakse tänapäeva sotsioloogias kolme peamist paradigma – funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. Järgnev ülevaade lähtub nende kolme paradigma eristusest. Funktsionalism Funktsionalistliku paradigma all käsitletakse järgnevalt kolme teoreetilist voolu – Briti sotsiaalantropoloogia, Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia ja Prantsuse strukturalism. Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus. Neid kolme voolu ühendab see, et nad kõik lähtuvad mingil määral Emile Durkheimist. Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika funktsionalism on mõjutatud eelkõige Durkheimi tööjaotuse analüüsist; Prantsuse strukturalism aga eelkõige Durkheimi religiooni analüüsist. Briti sotsiaalantropoloogia
(agregaatide püsivus) Emarebaste valitsemise aeg on majanduskasvu aga ka moraalse allakäigu aeg kuna ei suudeta rakendada võim. Siis haaraad võimu isalõvid, kehtestavad kõva käe poliitika ning majandus hakkab alla käima. Jällegi läheb vaja emarebaseid eliidis. Tänapäeva sotsioloogia USA tähtsus kasvab Funktsionalism lähtub Emile Durkheimist Briti sotsiaalantropoloogia inimeste bioloogiliste vajaduste (seeläbi ühiskonna stabiilsuse tagamine) rahuldamiseks on institutsioonid Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia Tegevusteooria inimtegevuse tunnused on: tegevus omab eesmärki, toimub mingis situatsioonis, on reguleeritud sotsiaalsete normide poolt Sotsiaalse korra probleem ühiskonnas eksisteerib kord sest kehtivad sotsiaalsed normid Süsteemiteooria sotsiaalne süsteem, kultuurisüsteem, psühholoogiline
loodud osa keskkonnast. Kui me anname mingitele nähtustele tähenduse, siis ta võib olla kultuuri osa. Segaseks jääb see, et mida tähendab inimese poolt loomine? Omal ajal arvati, et suudetakse välja mõelda kultuuri definitsioon, mis kõiki rahuldab. Küllaltki sarnaste asjadega tegelevad teadused võivad olla nimetatud erinevalt. Võimalikud nimetused ja mis vahe: Kultuuri või sotsiaalantropoloogias. Kultuuri omaks nimetatakse distsipliini (Ameerika Ühendriikidest levis). Sotsiaalantropoloogia Briti saartelt. Nende puhul sarnane on see,et see kasvas välja mitte lääne rahvaste uurimistest. Teadlased siirdusid kodumaalt kaugele. Levis kunagi arusaam, et mustadel pole oma kultuuri ja seda ahvitakse valgete pealt. Huvitusid kaugete rahvaste uurimisest. Volkskunde ja Völkerkunde on saksast tulnud teriminid. Volkskundeks nim sellist uurimist kui saksa teadlane uuris saksa talupoegi. Völkerkundeks nim kui uuriti teisi rahvaid, mitte sakslasi.
· Jagatud kultuur (s.h. keel, kombed jne) · Jagatud institutsioonid NB! Nagu mõiste ,,kultuur" on ka ,,ühiskond" abstraktsioon, mitte konkreetne materiaalne olem v asi. Sageli kasutatakse mõistet sotsiokultuuriline rõhutamaks ühiskonna ja kultuuri läbipõimitust. Aga siin ka taas eri maade traditsioonid erinevad, mida ühes kohas nimetatakse sotsiaalteooriaks seda teises kultuuriteooriaks ja vastupidi. Nt antropoloogias eristub 2 olulisemat traditsiooni Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika kultuuriantropoloogia. Tõsiasi on see, et kultuuriuurimine ei saa üle ega ümber sellest, et iga kultuur on ikkagi seotud teatud kindla ühiskonnaga, teatud poliitilise situatsiooniga, teatud ideoloogiatega. Marksistlik ja neomarksistlik kriitika kultuuriuurimises ongi juhtinud tähelepanu sellele, et ükski ühiskond pole kultuuriliselt homogeenne ei ühel ajastul ega ka ühel ajahetkel (nt mingi sündmus).
muundunud kujul üle võetud või poole peale jäänud; enda kultuuri eksootilisus on nö ära lörtsitud. - Toimub ühtesulamine (,,maailmaküla") ja samas barjääride kasv Postmodernistliku antropoloogia tunnused: · Kultuuri mõiste ümberdefineerimine · Refleksiivne analüüs · Ainele ja meetodile orienteerumine · Hüpoteeside kontrollimine · Pmst anything goes. :S Etnograafilised välitööd · Etnoloogia, kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia nurgakiviks. · Enne peaks üldise seisukoha järgi uurima rahva/piirkonna tausta, vältimaks segadusi, mis võivad tuleneda suurest erinevusest. · Mingis mõttes soodne minna ilma eelnevaid teadmisi omamata eelarvamus puuduks, vahetu kogemus. · Kiiresti peab püüdma sulanduda see on lihtsam eelnevaid teadmisi omandades. Olulisim meetod: osalev vaatlus · (Malinowski pärand). Tuleks veeta vähemalt 1 aasta grupis.
Strateegiate, teoreetiliste paradigmade, objektide paljusus. Puudub oma kanooniline bibliograafia, millele toetuda. Enesereflektiivne, üritab vastata küsimusele "mis toimub", anda mõtlemisviise, ellujäämise strateegiaid. Roland Posneri käsitlus kultuuriliste faktide maailmast: Kuigi ei ole üldtunnustatud määratlust kultuurilise fakti mõiste kohta, valitseb siiski kokkulepe, millised kultuuriteaduse osadistsipliinid uurivad milliseid faktitüüpe. Sotsiaalantropoloogia (ehk ühiskonnaetnoloogia) uurib ühiskonda, mis koosneb seal töötavatest institutsioonidest. Ühiskondliku kultuuri faktid: institutsioonid, riitused, kombed. Aineline etnograafia (material anthropology) uurib ainelist kultuuri, teiste sõnadega tsivilisatsiooni, mis koosneb ühiskonna toodetud hüvedest ja vahenditest. Ainelise etnograafia faktid: vahendid ja oskused. Kultuuriantropoloogia uurib kultuuri mentaalseid fakte
ruumis kauge ☼ erinevused: antropoloogid- informandid - info kogumine, uurimine inimestelt, kellelt nad uurivad, suuline; ajaloolased: kirjalikud dokumendid ☼ 1970. aastatel toimub kaks rööpset arengut: (kultuuri)ajaloolased avastavad (kultuuri)antropoloogia ja antropoloogid avastavad ajaloo E.E. Evans-Pritchard (1902-1973) ☼ “Antropoloogia peab valima, kas olla ajalugu või olla eimiski (…) Ajalugu peab valima, kas olla sotsiaalantropoloogia või olla eimiski.”1961 - 2 distsipliini dialoogi kaitse ☼ diakroonia vs sünkroonia(Claude Lévi-Strauss) - antropoloogia:sünkroonsed, ajas eriti ei muutu, struktuursed, sügavad, vajavad struktuurset analüüsi - ajalugu:diakroonilised, on muutused nii esimene kui teine on tähtsad koos ☼ sündmus vs struktuur(Marshall Sahlins) - ajalugu:sündmused, antropoloogia:struktuur, ei muutu -
Need analüüsid kujunevad tihtipeale edulooks, kus alguses ei saavutata kontakti, kuid mingi nipi abil pannakse kohalikud end usaldama. Ainele ja meetodile orienteerumine mis on objekt ja mis meetodeid kasutatakse. Uurijad on grupeerunud valdkondade, mitte koolkondade järgi. Hüpoteesi kontrollimine võtetakse mingi hüpotees ja hakatakse seda kontrollima. Etnograafilised välitööd - etnoloogia, kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia ,,nurgakivi" Joonised, fotod, intervjuud, esemete kogumine jne. Minnakse kohapeale ja vaadatakse, kuidas seal elatakse. Esimene kokkupuude valutum, kui neist midagi juba tead (eeluuring), samas ei pea A-Ost alustama. Kui oled varem lugenud, siis on kontakt tuttavam, tead, mida oodata. Samas kui pole varem kohalike kohta midagi uurinud, siis on esmane kontakt vahetum ja jätab suurema mulje (knowing nothing method). Igal uurijal oma viis, kuidas uurida.
Kuid see ei tähenda, et testiga mõõdetud vaimne võimekus määrab õppeedukuse, vaid viitab asjaolule, et testis keskmisest parema tulemusega lapselt on alust eeldada head õpiedukust. 14. Kultuur ja sotsiaalne käitumine Inimese käitumist mõjutab kultuur, kust ta on pärit. Inimese käitumist mõjutavad nii omaksvõetud hoiakud ja väärtused kui ka ühiskonna poolt peale surutud normid ja tavad. 14.1. Kultuuri mõju Sotsiaalantropoloogia on eri maade ju kultuuride süstemaatiline teaduslik uurimine. Võõrast maad külastamine avab sageli silmad ka enda kultuur suhtes. Just nagu kala, kes ei märka vett enne, kui on sellest välja tõstetud, ei märka inimene sageli ümbritsevat keskkonda enne, kui uue kultuuriga silmitsi seisavad. 14.2. Mis on kultuur Kultuur on mittepärilikult edasiantav informatsioon. Psühholoogias käsitletakse kultuuri sageli eraldi seisva või eristuva
varieeruvust. 8) Formuleeri võimalikud hüpoteesid. 9) Kontrolli usaldusväärsust ja põhjendatust, tuues välja hälbivaid juhtumeid, osalejate arusaamisi ja selgitusi. 10) Kirjuta läbi oma tegevust ja tehtud leiud. Etnograafia Etnograafia kui teadusharu antropoloogia uurib inimest tema elukeskkonnas, kohaliku kultuuri. Uurimismeetod sotsiaalteadustes. Rahvaluule ja folkloori tähenduses: etnoloogia. Juured: Funktsionalistlik sotsiaalantropoloogia Suurbritannias (Malinowski), Prantsuse strukturalistlik antropoloogia (Lévi-Strauss), Chicago Ülikooli sotsioloogia osakonna etnograafilised uurimused (Goffmann, Becker). Etnograafia on pikaajaline, üksikasjalik, otsene osalusvaatlus välitöö näol, uuritava kultuuri, institutsiooni seestpoolt tundma õppimine. Oma kultuuri etnograafilise uurimuse käigus pööratakse tähelepanu argielu asjadele ehk "kaevatakse" üles sotsiaalseid suhteid ning analüüsitakse nende sümbolilisi tähendusi
pööramine rituaalidele, uskumustele, sümbolitele, argielule jms. Antropoloogi käsitlus Ennekõike nn. algeliste ühiskondade uurimine ajalooteadusest laenatud meetodite ja lähenemiste valguses, ennekõike tähelepanu pööramine ajalisele mõõtmele, sündmustele ja (võimalusel) kirjalikele allikatele. Ajalugu vs antropoloogia Diakroonia (ajaline) vs sünkroonia (ruumis) Claude Levi-Strauss Sündmus vs struktuur Marshall Sahlins Kirjalik vs suuline (Jack Goody) Põhisuunad sotsiaalantropoloogia (sugulusstruktuurid, pere jne ajalugu) kultuuriantropoloogia (uskumused, rituaalid, mõtted jne) majandusantropoloogia (majandus, kaubandus jne) bioloogiline antropoloogia (toitumise, elamisviisid, keha, haiguste jne) Mida on antropoloogia panustanud ajaloouurimisse? 1) Uued uurimisteemad, uued küsimused, uute uurimisobjektide konstrueerimine; antropoloogia võimaldas oluliselt pikendada "ajaloolaste küsimustikku".
eestlased-venelased, maainimesed- linnainimesed) Interaktsionism Ühiskond moodustub Kuidas inimesed Kunst on viis maailma (Mikrotasandi inimeste suhtlemise ja suhtlevad ja maailma mõista, elu mõtestada paradigma) tähenduste andmise mõistavad käigus. Funktsionalistlik paradigma · Kolm voolu - Briti sotsiaalantropoloogia - Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia - Prantsuse strukturalism Briti sotsiaalantropoloogiale pani aluse koolkond, kellest üks oli Bronislav Malinowski (1884 1942). Tegi uurimusi Trobriandi saartel. Bioloogiline funktsionalism ühiskondlikud institutsioonid rahuldavad inimese vajadusi. Malinowski joonistas tabeli Inimese vajadused Sotsiaalsed vastused vajadustele Söömine Toidu varumine
Kirjeldab keelest lähtuvaid uurimistasandeid: keeleliste seoste mudel sugulusseosed. Sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur järgnevalt analüüsida mõtlemise vorme, nt teaduse teooriad. müütide teooriad ühiskonna teooriad Roman Jakobsoni järgi on kommunikatsioon vaadeldav kolmel tasandil: Verbaalsete teadete vahetus = lingvistika. Igasuguste teadete vahetus (1. sisaldub) = semiootika. Kommunikatsiooni uurimine = sotsiaalantropoloogia koos ökonoomikaga (2. sisaldub). Nendel kolmel tasandil on oluline roll tavakeelel. Jakobson tahab asetada kolm tasandit ja tavakeele ühele alusele, mille ta arvab olevat DNA geneetilise koodi. See omab 4 tähest koosnevat alfabeeti -- nukleotiide, mis omavahel kombineerudes moodustavad 64 ühendist koosneva geneetilise sõnastiku, mis edestavadki geneetilist informatsiooni. Jakobsoni järgi on tavakeel antud geneetilises koodis ja on samasuguse struktuuriga.
Antropoloogia laiemalt on uurimus inimestest, nii inimeste füüsilisest karakteristikutest kui ka mittebioloogilistest karakteristikutest, ehk kultuurist. Selles üldises tähenduses mõistetakse kultuuri kui teadmisi, uskumusi, moraali, jm oskusi ning kombeid, mida inimene on ühiskonna liikmena omandanud. 2 Antropoloogia jaguneb: füüsiline või bioloogiline antropoloogia ja kultuurantropoloogia või sotsiaalantropoloogia. Kultuurantropoloogia haruks loetakse etnograafiat ning etnoloogiat. Arheoloogiat käsitletakse sellise suhtumisviisi puhul kui kultuurantropoloogia minevikuvormi. Oluline on materiaalse kultuuri interpreteerimine. Kuidas kasutati mingit eset? Miks on mõned kalmed ümmargused ja teised kandilised? Siin kattuvad osaliselt arheoloogia ja etnograafia meetodid. Etnoarheoloogia Nagu etnograafidki, elavad arheoloogid kaasaegsetes kogukondades
· Suhted inimeste vahel · Jagatud kultuur (s.h. keel, kombed jne) · Jagatud institutsioonid NB! Nagu mõiste ,,kultuur" on ka ,,ühiskond" abstraktsioon, mitte konkreetne materiaalne olem v asi. Sageli kasutatakse mõistet sotsiokultuuriline rõhutamaks ühiskonna ja kultuuri läbipõimitust. Aga siin ka taas eri maade traditsioonid erinevad, mida ühes kohas nimetatakse sotsiaalteooriaks seda teises kultuuriteooriaks ja vastupidi. Nt antropoloogias eristub 2 olulisemat traditsiooni Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika kultuuriantropoloogia. Tõsiasi on see, et kultuuriuurimine ei saa üle ega ümber sellest, et iga kultuur on ikkagi seotud teatud kindla ühiskonnaga, teatud poliitilise situatsiooniga, teatud ideoloogiatega. Marksistlik ja neomarksistlik kriitika kultuuriuurimises ongi juhtinud tähelepanu sellele, et ükski ühiskond pole kultuuriliselt homogeenne ei ühel ajastul ega ka ühel ajahetkel (nt mingi sündmus). Kultuuriuurimises on kasutusel nt sellised mõisted nagu subkultuur või
võimalikult erinevatest vaatekohtadest. Sotsioloogia erineb teistest sotsiaalteadustest selle poolest, et koondab vähem tähelepanu ühiskonnaelu ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile. Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia uurimisvaldkond on äärmiselt lai alates indiviidide vahelise suhtlemise analüüsist kuni globaalsete ühiskondlike protsessideni. Seotud mitmete erinevate teadusharudega: Psühholoogia Ajalugu Sotsiaalantropoloogia Majandusteadus Politoloogia 9 Haldus Sotsioloogia kui teaduse erinevad vaatenurgad: · Psühholoogiline sotsioloogia tekkeaastatel mõjutas arusaamu ühiskonnas toimunust. Inimkäitumist mõjutavad ainult temast endast tulenevad tegurid. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus
annaabi.ee 
