TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolled Õpetajakoolituse osakond Katrin Hildunen AP II B kõ Kognitiivne areng Kodutöö areguõpetusest Juhendaja: Merle Rohtla Rakvere 2008 KOGNI- TIIVNE ARENG
Keskkond arengus oluline C.Darwin - lapse emotsioonide väljendumine. Areng on lapse pidev kohanemine keskkonnaga. KOGNITIIVNE ARENG Kognitiivne areng hõlmab ajas muutuvat keelelist, mõtlemise, õppimise, mälu ja arutlusvõime arengut ning on tugevasti seotud motoorsete ja emotsionaalsete aspektidega. Edukaks õppimiseks läheb vaja teatud emotsioonide regulatsiooni oskust. Kognitiivse arengu alla on liigitatud ka moraalne areng. Tunnetuslik e kognitiivne areng ja Jean Piaget Kõige suuremat mõju tänapäevastele arusaamadele arengust on avaldanud Jean Piaget. Sveitsi psühholoog, kes uuris peamiselt lapsi. Ta väidab, et inimene kohaneb keskkonnaga tunnetamise teel. Kohanemisvõime areneb: -assimilatsiooni (keskkonnast endale sobiva võtmine) -akommodatsiooni (keskkonnaga muganemise) vahendusel Tema teooria võtmeidee seisneb selles,et inimese teadmisi võib vaadelda kui mõistuse bioloogilist"organit"-teadmised on kohanemisvõimelised
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse...
Kognitiivne areng Kas areng on astmeline? Baldwin 20.sajandi algul o Intellektuaalsel arengul on võimalikud astmed. Areng ei seisne selles, et laps lihtsalt areneb, vaid muutused toimuvad mõtlemises. Sellega saame eristada astmeid. o Astmed: sensomotoorne, loogika sarnane, loogiline, hüperloogiline mõtlemine. Flavell. Kuidas astmeid defineerida: 1. muutus on kvalitatiivne – nt väikesed lapsed hakkavad mingil hetkel meenutama, mis on millalgi toimunud. Pildid, mida näeb, hakkavad meelde jääma. Tal tuleb see nähtu meelde ainult sellisel kujul, nagu ta seda kunagi näinud on. Ühel hetkel on ta võimeline seda mälupilti ise ümber kujundama. Väike laps ei pruugi oma ema ära tunda, kui ta tuleb juuksurist. Noor i...
Tartu 2011 Table of Contents Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kaks põhilist kohustust kognitiivses lingvistikas.............................................................................4 1.1 Üldistamise kohustus.................................................................................................................4 1.2 Kognitiivne kohustus.................................................................................................................4 2. Kognitiivne semantika ja kognitiivne grammatika...........................................................................5 3. Kognitiivse semantika juhtmõtted ...................................................................................................5 4. Kognitiivne semantika: suuremad teooriad ja lähenemised.....................................................
Kognitiivne areng Teema: Inimese organismi ehitus Õpilaste vanus: 14-15 aastat vana Selleks, et õpilaste tähelepanu köita on alguseks oluline teha nii, et klassis oleks ohutu ja sõbralik õhkkond. Kui õpilane on närviline ja tema meeleolu on pingul, siis see segab teda ja ei lasta informatsiooni tajuda. Et parimat tulemust saaavutada on vaja materjali järjestada, sest see laseb õpilasele rohkem meelde jäätma. Et õpilane oskas olulist ebaolulisest eristada, siis on vaja koostada tabeli, kus kirjutatakse põhiinformatsioon. Materjalide kinnistamiseks on vaja teha praktikalisi ülesandeid, kus õpilane peab oskama inimese kehal elundeid märkima ja nende funktsioone kirjeldama, sest see areneb teadusmõistet. Ülesanne võib olla nii kirjalik, kui ka Internetis tehtud. Kui õpilasel on arenenud ainult tavamõiste, siis see tähendab, et õpitakse materjali lihtsalt pähe, aga õpilane ei oska seda praktikas kasutad...
Kognitiivne Psühholoogia Pärnu Koidula Gümnaasium 12.C 2012 Ajalugu: Kognitiivne psühholoogia tekkis 20. sajandil 50-60ndatel aastetel. On tänapäeval kiirelt arenev suund. Esindajad: Jean Piaget ( 1896 - 1980) Endel Tulving Jean Piaget Jean Piaget on uurinud milliseid operatsioone lapsed teadtud vanuses teevad. Desenho Infantil - Laste joonistused. http://www.youtube.com/watch?v=24ESEERMoHg Kongnitiivne Psühholoogia uurib: Kuidas inimesed loovad maailma kujundeid oma peas, enda sees, mis edaspidi kajastuvad tema käitumises.
Kognitiivne Psühholoogia TOOMAS HENDRIK ELLERVEE Üldiselt Uurib vaimseid protsesse, vaimse info töötlemist Tekkis 1950 60 aastatel Kognitsioon Tunnetusprotsessid Jean Piaget Kognitiivse arengu teooria Assimilatsioon - sulandumine Akommodatsioon - muganemine Piageti arenguastmed Sensomotoorne staadium Operatsioonieelne staadium Konkreetsete operatsioonide staadium Formaalsete operatsioonide staadium Viited J. Uljas, T. Rumberg: ,,Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik", Koolibri 2002. https://et.wikipedia.org/wiki/Kognitiivne_ps%C3%BChholoogia https://en.wikipedia.org/wiki/Cognitive_psychology Tänan kuulamast!
Kognitiivne lähenemine 1950/60. aastatel tõusis kesksele kohale kognitiivne ehk tunnetuspsühholoogia, mis uurib eeskätt info vaimset töötlemist. Kognitiivset psühholoogiat huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas ning eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Nende probleemide käsitlemisel eristatakse intrinsiivset ja ekstrinsiivset motivatsiooni: 1) Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite
- Globaalne ja lokaalne eristamine ÄRATUNDMINE Äratundmise võtmeprotsessid - Stiimulite eristamine ja grupeerimine objektideks ja mitte-objektideks - Vahemaadest ja vaatepunktidest sõltumatus – kujutis on piisaavalt täiuslik peas - Tajukategooriate mitmetahulisus – koerte näide, koerad võivad väga erinevad olla See, et mittekanoonilised (tavapärased) objektide vaated n äratuntavad annab tunnistust et äratundmine on kõrgem kognitiivne protsess - Objekt on tajus fundamentaalne komponent, organiseerimise vähem (elame selleks et objekte ära tunda) - Seega on tajus mõõtmine ja järeldamine Äratundmisel: - Luuakse reetina sisendile toetudes objekti seisemine representatsioon - See säilitatakse edasise tarbeks - Käesolevat sisendit võrreldakse mällusalvestatuga - See võrdlus on reeglina vaatepunktist sõltumatu
Tallinna Väike-Õismäegümnaasium Kaidi Adamberg 11b Kognitiivne paradigma Mälu Õpetaja: S.Elving 2 Tallinn 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. LÜHIAJALINE MÄLU.................................
Kognitiivne psühhologia I Taju protsess Mis on taju? Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Taju on protsess, mille käigus sünnib väliskeskkonnast terviklik sisemine representatsioon, mis on aluseks keskkonna tunnetamiseks ja selles käitumiseks. Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? · Kiskjate vältimine · Õige toidu leidmine · Liitlaste ja sõprade leidmine · Laste ja sugulaste aitamine · Teiste mõtete lugemine · Teistega suhtlemine · Seksuaalpartnerite leidmine Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Representatsioon taju mõistes tähendab väliskeskkonnast saadud info ümbertöötlemist, sümbolite kaudu tegelikkuse esitamine ajus. Meeltesüsteem ja organismi omailm Milliseid füüsikalise energia liike suudab inimene tajuda? Keemilist (ma...
Mälu Mina valisin enda essee teemaks mälu. Arvan, et nii õpilase kui ka tulevase õpetajana on mul väga tähtis teada mäluliike ja mäluprotsesse. Õppijana on mulle väga oluline, et ma suudaksin õpitut endale paremini meelde jätta ning tulevase õpetajana peaksin teadma, kuidas valida kõige sobivamad õpisstiilid ning õpimeetodid, et soodustada õpilastel sügavat õppimist. Õppimise ja õpetamise seisukohalt on minu meelest kõige olulisem teada, millised on töömälu omadused. Töömälu on piiratud, aga selle maht mitte [CITATION And l 1061 ]. See tähendab, et inimene suudab korraga meelde jätta üsna vähe infoüksusi, aga info sisu võib olla palju mahukam [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Õpilasena saan rakendada seda teadmist nõnda, et jagan õpitava osadeks. Näiteks on taime õppimisel mõttekas jagada taim erinevateks osadeks. Esmalt tuleks muidugi vaadelda taimeraku ja taimekudede ehitust...
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi: X (5 aastane) Vaatlusaeg: 5.11.13- 8.11.13 Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng X X X X X Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng tase X X Ühismäng
tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine. Lühidalt võib öelda, et kognitiivne õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. Kognitiivse õppimise tunnused: *uue käitumise omandamiseks piisab ka selle ühekordsest nägemisest, *nähtu jäljendamine ei pea toimuma kohe, vaid siis kui on sobiv olukord, *uus käitumisviis omandatakse ilma välise tasustamisega, *uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavast tagajärjest- karistust püütakse vältida. Kognitiivne Stiimul tunnetusprotsessid reaktsioon Õppimise kognitiivsed käsitlused
Lektüür Aino Saar „Laps ja mäng“ Mäng ja lapse kognitiivne areng Mängu ja lapse kognitiivse arengu vahelise seose teemal tehtud uurimusi võib jaotada kolme rühma: korrelatiivsed uurimused, eksperimentaalsed uurimused ja treeningu uurimused. Korrelatiivsed uurimused püüavad kirjeldamise teel välja selgitada seost mängu ja mitmete vaimsete võimete vahel. Eksperimentaalse uurimuse eesmärk on selgitada eksperimendi mõju lapse kognitiivsele arengule
PSYCHOLOGY PART 1: CORE Biological level of analysis Outline principles that define the biological level of analysis. 1) Behavior can be innate, because it is genetically based. Evolution may play a key role in behavior. 2) Animals may be studied as a means of understanding human behavior. 3) There are biological correlates of behavior. Cognitions, emotions and behaviors are products of the anatomy and physiology of our nervous and endocrine system. Explain how principles of the biological level of analysis may be demonstrated in research. 1) Correlational studies: Study by Buss, who hypothesized that across cultures, men will prefer to marry younger women because of greater reproductive capacity and women will place greater value on a potential mate's earning potential to provide survival advantages. This evolutionary hypothesis was tested in 37 cultures by sending out questione...
Biheiviorism tekkis 20 saj. 20-l aastatel Ameerikas. Esindajad: B. Skinner. J. Watson, Thorndike. Mõiste: käitumispsühholoogia, mis käsitles põhiliselt stiimulit, reaktsiooni. Põhiteooria: inimese poolt antav reaktsioon on otseses seoses talle mõjuva stiimuliga(Skinner). Psühhoanalüüs tekkis 20.saj alguses Austrias ja Sveitsis. Esindajad: S. Freud, A. Adler, C.G. Jung. Mõiste: inimese pannevad tegutsema sugutung ja surmahirm Teooria: I inimese alateadvuses on tallel kõik inimese poolt kogetu ja see mõjutab kogu inimese elu. Eriline mõju on lapsepõlve kogemustes. Freud´i isiksusestruktuur: 1) Superego e. ülimina: kujuneb välja 12. eluaastaks. Eesmärk: inimene ise suudaks oma impulsse ja tegevust kontrollida ja juhtida (reeglid, normid, kohustused, ,,MA PEAN") 2) Ego e. mina: tegeleb igapäevaste asjadega. Lahendab ülesandeid, suhtleb välismaailmaga, peab otsustama mida teha. 3) ID e. ...
Psühholoogia koolkonnad Tänapäeva psühholoogias eristatakse 5 peamist koolkonda (teoreetilist suunda): 1.Psühhoanalüütiline (psühhodünaamiline) psühholoogia 2.Biheiviorism (käitumispsühholoogia) 3.Humanistlik psühholoogia 4.Kognitiivne (tunnetus-) psühholoogia 5.Bioloogiline psühholoogia Igal teoreetilisel suunal on oma eelised ja puudused. Ükski neist ei anna kõiki vastuseid. Vastavalt probleemile saab kasutada erinevate teooriate seisukohti, näiteks: Õppimine kognitiivne psühholoogia, biheiviorism Ajukahjustuse uurimine bioloogiline psühholoogia Elukutsevalik humanistlik psühholoogia Psüühiliste häirete ravi psühhoanalüütiline psühholoogia jm 1.1. Psühhoanalüütiline psühholoogia Koolkonna rajaja Sigmund Freud Uurivad MIKS inimene midagi teeb, uuriti seda, mida inimene ise ei tea Liikumapanevad jõud psühhoanalüütikute arvates Freud seks on liikumapanev jõud
MURDEIGA Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. 10-12 a - üleminek murdeikka 12-14 a - varane murdeiga 15-16 a - keskmine murdeiga 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded 12-18 ea: Füüsiline kasv Formaalne mõtlemine Identiteedi kujunemine Emotsionaalne kasv Osalemine eakaaslaste gruppides Suhted vastassooga Füüsiline areng Toimuvad suured muutused, füüsiline kasv on väga kiire - see kurnab ja väsitab organismi. Saavutatakse füüsiline ja füsioloogiline küpsus (T 12-a, P 13-a). Hormonaalsed muutused tekitavad emotsionaalset tasakaalutust. Toimub ka seksuaalne areng - seksuaalse identiteedi kujunemine, huvi vastassoo vastu, esimesed seksuaalkogemused. Murdeea keskel võib noor olla väliselt sarnane täiskasvanuga, kuid vastupidavus on väiksem (pikaajalise füüsilise pingutuse korral) ja suhteline jõud on väiksem (jõud kehakaalu suhtes) kui täiskasvanut...
• Kõne on mõistetav ka võõrastele inimestele . nimetuse järgi. • Kasutab vestluses 2 – 3 sõnalisi lauseid. • Tal on ettekujutus arvumõistest ja värvuste nimetustest. 3 aastane – keeleline areng 3 aastane – kognitiivne areng • Kolmeaastane laps orienteerub mõistmisel pigem • Lehitseb raamatut 1 lehe kaupa. sõnajärjele, mistõttu tavapäratu sõnajärjega lauseid • Ehitab enam kui 6 klotsilisi torne. võib laps mõista valesti. • Sõnavara kasvab pidevalt, kuid enam mitte nii kiiresti • Suudab manipuleerida ukselingi, kruvide ja kui esimesel poolaastal sest põhirõhk on grammatika purgi kaanega - aktiivsem käe ja randme omandamisel
otsimis-(põse puudutusel pöörba põed puudutuse poole ja avab suu, kaob 4 kuuselt), haaramis-(peopesa puudutamisel haarab esemest, sõrmest kinni, kaob 5 kuuselt), ujumis-(kõhuli vette pandult teeb ujumisliigutusi, kaob 6 kuuselt) ja pupillirefleks(silmaavad ahanevad ereda valguse käes(kestab eluaeg). 6. Jean Piaget' panus arengupsühholoogiasse (kognitiivne areng - seletada). Tunnetuslik ehk kognitiivne areng. Piaget uuris ja kirjeldas laste mõtlemise arengut. Inimene kohaneb keskkonnaga tunnetamise abil. Võetakse keskkonnast endale sobiv ja keskkonna mugavdamine. Sensomotoorne staadium: Sünnist kuni 2 eluaastani õpitakse kekskonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. Operatsioonieelne staadium: 3. kuni 7. eluaastani, objekte ja nähtuseid tähistatakse sõnadega, arvatakse et kõik mõtlevad ühtemoodi, raskusi järelduste tegemisega
Arenguteooriad Lektüür Gordon Willard Allporti individuaalse dispositsiooni õpetus Allport on psühholoogias tuntud kõige visama ja põhjalikuma isikuomaduste uurijana. Koos Odbertiga leidsid nad Websteri sõnastiku 1925. Aasta väljandest 18 000 inimest kirjeldavat sõna, millest ligemale neljandik iseloomustab nende hinnangul isiksust.Osa leitud sõnu kirjeldasid iseloomujooni, teised psüühilisi seisundeid, kolmandad kujutasid endast inimese hinnangulisi määratlusi, ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi. Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomu jooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Palju selgemat keelt kõnelevad inimese kordumatust loomusest tema individuaalsed omadused. Allporti meelest r...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool füsioteraapia õppekava Triin Teder Maia-Liisa Voolaid Mari-Liis Luukas Töömälu Referaat Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. TÖÖMÄLU MÕISTE 2. UURIMUSED 2. 1. "The cognitive and behavioral characteristics of children with low working memory" 2. 1. 1. Eesmärgid 2. 1. 2. Meetodid 2. 1. 3. Tulemused 2. 1. 4. Uurimuse kokkuvõte 2. 2. "Executive function in children with high and low attentional skills: Correspondences between behavioural and cognitive profiles" 2. 2. 1. Eesmärgid 2. 2. 2. Meetodid 2. 2. 3. Tulemused 2. 3. "Developing reading comprehension: combining visual and verbal cognitive processes" 2. 3. 1. Mentaalne mudel 2. 3. 2. Strateegiad Lõppsõna Kasutatud materjalid 2 Sissejuhatus Valisime referaadi teemaks töömälu, mida käsitleme kolme artikli põhjal. Esimene artikkel on v...
Psühholoogia koolieksam Kordamisküsimused 1.Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühikat ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psyche- hing,vaim; Logis-teadus (hingeteadus). 2.Psüühika on inimese sisemaailm, tema hingeelu, see on aju omadus peegeldada ümbritsevat tegelikkust. Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused kokku moodustavad psüühika. Psüühika jaguneb: ·Teadvus-inimestel ·Alateadvus- ei jõua teadvusesse ·Eelteadvus 3.Psühholoogia harud Teoreetiline haru- üldpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, psühhiaatria, arstiteadus. Rakenduslik haru- tehnopsühholoogia,tööstuspsühholoogia,organisatsioonipsühholoogia, kasutavad psühholoogia teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas. Üldpsühholoogia, perekonnapsühholoogia, parapsühholoogia, tööpsühholoogia, diferentsiaalpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia. Rakenduslik e. Praktiline psühholo...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMINE 1. Arengupsühholoogia põhimõisted: areng, füüsiline-motoorne, kognitiivne, sotsiaalne, külbeline, ja vaimne arend, kasvamine, küpsemine, õppimine, sensitiivne periood, kriitline periood. Areng–igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng–kasvamine, motoorsed oskused jm. Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne
Tõene Väär Küsimus 7 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Sotsiaalpsühholoogias uuritakse: Vali üks: a. grupisiseseid ja gruppide vahelisi protsesse b. teiste inimeste mõju üksikindiviidile c. inimeste vahelisi seoseid sotsiaalses suhtlemises d. õiged on A ja B e. õiged on A, B ja C ÕIGE!!! Küsimus 8 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Inimesel on võimalus oma tundeid reguleerida kahe erineva viisi kaudu. Üks neist on kognitiivne ümberhindamine. Mis asi see on? Vali üks: a. Inimene hingab korduvalt sügavalt sisse ja välja ning lõdvestab näolihaseid. b. Inimene kasutab lõdvestavat hingamist ning loeb mõttes kümneni. c. Inimene läheb enda jaoks halvast olukorrast ära enne kui kedagi ründab või sõimama hakkab. d. Inimene mõtleb enda jaoks halvale olukorrale ning mõtleb, mida see tema jaoks tähendab ning annab olukorrale uue tähenduse. ÕIGE! Küsimus 9 Väär 0,00 punkti 1,00-st
Teenindusfilosoofia ehk teenindustarkus hõlmab endas vabadust, holistilist ehk tervikliku vaateviisi ja kindlasti isiklikku tunnustamist- nii alustab oma ettekannet Sirje Rekkor Tallinna ettevõtluspäeval Viru hotellis. Mis siis on klienditeeninduse head ja vead? Teenindushoiakul on kolm komponenti: emotsionaalne, kognitiivne ja käitumuslik. Lühidalt öeldes- tunnen, tean, teen: mis kokku moodustavad teenindusvalmiduse. Teenindusvalmidus ise tähendab elulaadi, olla võimeline teisi hästi teenindama. Sirje Rekkori arvates on aga kõige olulisem see, et klient ei ole mitte ainult rahul vaid vaimustunud, sest vaimustunud klient saab emotsiooni, mis jääb pikemaks ajaks meelde- see aitab hoida kliendi eluaegset väärtust. Kliendi vaimustus on kindlasti see, mis tekitab soovi just antud ettevõtesse tagasi
koostöö, 8. kuu lõpus haarab asju kätte, roomab ja istuda ilma toeta, aastaselt kõnnib, 1,5 aastaselt söövad ja kõnnivad ise, 2 aastaselt jooksevad treppidel ja kihutavad rattaga. 7. Keskmine täiskasvanu iga 40-60 füüsilise tugevuse langus, tekivad orgaanilised muutused. 8. Närvisüsteemi areng närvirakke tekib järjest juurde, sellega kaasneb mõtlemis ja kõne oskus ja kui üks ajupoolkera saab kahjustada siis tema osa võtab teine pool üle(kuni 5a). 9. Kognitiivne areng( Jean Piaget'): Assimilatsioon - uus informatsioon liidetakse juba olemasolevale skeemile ja kui see ei sobi selle skeemiga siis toimub Akommodatsioon (muganemine) - kus laps kohandab seda skeemi keskkonnale. 11. Peagee staadiumid: 1) Sensomotoorne 0-2a. Õpitaxe tundma keskkonda, kasutatakse peamisi meeli. 2)Operatsioonieelne 3-7a asju tähistatakse sümbolitega, ei sooritata keerukaid mõtteoperatsioone; laps on enesekeskne. 3) konkreetsete operatsioonide 7-12a mõtlemine
E. Thorndike õppimisseadused: tagajärje seadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus. Sarrustamine (reinforcement) B.F. Skinner *Kinnitamine/Tasustamine (suurenda käitumist) -Positiivne -Negatiivne (põgenemine/aktiivne vältimine) *Karistamine (käitumise vähendamine) -Positiivne -Negatiivne (frustreeriv tasumatus)-millegi positiivse ära võtmine. 20.sajand psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid, psühhodünaamiline äsitlus, biheiviorism, humanism, kognitiivne, bioloogiline, evolutsiooniline, sotsiokultuuriline Humanism: Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. -inimene on olemuselt hea - vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema valikuid -soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole Humanistidest teoreetikud: Carl Rogers - valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus. Abraham Maslow - üritas erinevadi vajadusi kategoriseerida - inimese vajadus end tõestada.
Eksperiment valgustäpiga. Poistelaager Erich Fromm - armastuse käsitlemine. Martin Seligman - õpitud abitus. Eksperimendid koerte ja hiirtega. Julian Rotter - sotsiaalse õppimise teooria, kontrollikese (internaalne/eksternaalne) Irving Janis - grupimõtlemine. Gustave Le Bon - massipsühholoogia. Abraham Maslow - inimese vajaduste süstematiseerimine. Gordon Gallup Jr - Peeglikatse, eneseteadvus. George Herbert Mead - Peegelmina teooria. Leon Festinger - sotsiaalse võrdluse teooria. kognitiivne dissonants-kaks vasturääkivat ideed. Edward Hall - peidetud dimensioon. Intiimne, personaalne, sotsiaalne, avalik distants. Paul Ekman - 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Richard LaPiere - reis läbi USA Hiina abielupaariga. John Bowlby - kiindumisteooria. Robert Sommer - personaalne ruum. Distants ja orientatsioon. Albert Mehrabian - Kolm tähendust edasiandvat elementi: sõnad, hääletoon, kehakeel.
Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju
Söömishäired Mis on söömishäired? Kui mõtted söögist on hakanud täitma tervet päeva. Kui toidust on saanud vaenlane. Peamiseks eesmärgiks on saanud dieedipidamine. Haigus, mis võib lõppeda surmaga. Kes sellesse haigestuvad? Toitumishäired võivad tabada nii noori kui vanu, nii mehi kui naisi. Tuntud on nad aga peamiselt murdeealiste tüdrukute ja noorte naiste haigusena. Kuidas haigestutakse? Harilikult algab kõik mõõdukast dieedipidamisest, mis läheb üle rangeks enese ja toiduvaliku jälgimiseks ja/või söömasööstudeks, mida on raske peatada. Tekkepõhjused Märkus kehakaalu suhtes Vägivald, ahistamine Igasugused probleemid Lähedaste toetuse puudumine Madal enesehinnang jne. Anoreksia nervosa Enim märgatav söömishäire on söögiisutus ehk anoreksia . Anoreksia on tahtest juhitud nälgimiskuur. On äärmuslikult kõhnad. Enamasti on selle häire tunnused ühtemoodi ja arstide poolt hästi ära tuntavad. Haigel ...
Osutab pildil õigele esemele Oskab oodata Jagab mängu asju 3-4 aastased Kognitiivne areng Sotsiaalne Liigutusmäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng tase Hüppab Joonistab Jäljendab Jagab Vestlevad Kõnnib kujundeid igapäeva elu esemeid omavahel ja kikivarvukil mudelite Tervitamine, rühmadesse teistega Sõidab järgi viisakus Ootab oma Täidab kolmerattalisega Lõikab järjekorda
S.S 2010-05-22 STRESS JA ISIKSUS Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12 STRESS JA TOIMETULEK Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifilised ja üldised. Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel. Stress e kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi kulgemise 3 faasi : (Kõik algab esimesest kokkupuutest stressoriga s stressi tekitavad olukorrag...
Millega tegeleb kognitiivne ergonoomika ? Kognitiivne ergonoomika käsitleb tunnetustegevuse ja mõtlemise optimeerimist. See on üsna uus teadus. Kognitiivne ergonoomika on kognitiivse psühholoogia rakendamine praktikasse. Mis on probleem (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? Probleem on see, kui on tegemist uudse situatsiooniga ja puudub kindlaks määratud tegevuskava lahendamiseks Millal tekib probleem (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? Probleem tekib siis kui praktilise või teoreetilise ülesande ei piisa senistest teadmistest ja puuduvate teadmiste algoritm pole teada. Kas lahendamatuid probleeme on olemas ?
S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti palju lõikamisunenägusi Wood- peale isolatsiooni nähti palju suhtlemist
Weber, Fechner, Wundt, Kraepelin, Galton 4. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 5. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 9. Närvisüsteemi evolutsioonist. 10. Refleks ja instinkt. 11. Käitumist mõjutavad tegurid: hormoonid, bioloogilised rütmid, kasvamine ja areng, õppimine 12. Õppimine: harjumine, tundlikkuse teravnemine, klassikaline tingimine, operantne tingimine. 13. Inimese unikaalsuse kriteeriume 14. Kesknärvisüsteemi ehitusest. Peaaju ja selle osas
c) staatiline lihastöö d) tõstmine, kandmine e) äkilised pingutused Ergonoomia jaguneb: Füüsiline ergonoomia on seotud inimese anatoomiliste, antropoloogiliste ja füsioloogiliste tunnustega ning füüsilise aktiivsusega. Füüsiline ergonoomia tegeleb näiteks tööasendite, materjalide käsitsemise, korduvliigutuste ning töökoha korraldusega. Kognitiivne (tunnetuslik) ergonoomia on soetud vaimsete protsessidega, nagu näiteks taju, mälu, reaktsioon ja motoorne mälu, mis kõik mõjutavad inimese ja ümbritseva keskkonna koostoimet. Kognitiivne ergonoomia tegeleb näiteks vaimse töökoormuse, otsuste vastuvõtmise protsessi, usaldatavuse ja tööstressiga. Organisatsiooniergonoomia on suhtlemine, meeskonna ressursside organiseerimine, töö ja
fooniga. Tarkvaraergonoomika Kasulikkus näitab, missuguseid ülesandeid täidetakse arvutisüsteemi abiga. Kasutatavus näitab, mil määral on süsteem õpitav ja kasutatav. Suutlikkus näitab, mil määral suurendab süsteem kasutaja tööviljakust. Ohutus näitab, mil määral on tagatud inimeste ohutus ja seadmete töökindlus. Kognitiivne ergonoomika Kognitiivne ergonoomika optimeerib tunnetustegevust, sealhulgas probleemide lahendamist. Kognitiivne ergonoomika on uus teadusharu, mis sisuliselt eksisteerib alates 90. aastatest ning on eelkõige kognitiivse psühholoogia praktiline rakendus. Samas käsitleb kognitiivne ergonoomika teiste teaduste valdkondi. Näiteks tungib ökonoomikasse, et vähendada kulutusi probleemide lahendamisel ja otsuste langetamisel. Probleemide lahendamine ja otsustamine Probleem tekib siis, kui praktilise või teoreetilise ülesande lahendamiseks ei piisa senistest teadmistest
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.8 Küsimused: 1. Millega tegeleb kognitiivne ergonoomika ? 2. Mis on probleem (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? 3.Millal tekib probleem (vt Ülo Kristjuhani raamatust)?? 4.Kas lahendamatuid probleeme on olemas ? 5.Mida tuleb teha, kui probleem näib lahendamatuna (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? 6.Millised on psühholoogilised takistused probleemide lahendamisel (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? 7.Millised on probleemi lahendamise etapid ?(vt Ülo Kristjuhani raamatust) 8
Multifilmid TV vaatamisele kuluv aeg Haridussaated Pere suhtlemismudel Lapse sotsiaalne areng Osalemine üritustel Lapse kognitiivne areng Laste mängutavad Meelelehutuslikud valikud Lapse sotsiaalne areng Lapse kognitiivne areng
7. Mis on üldergonoomika ? Üldergonoomika on ergonoomika haru, mis tegeleb standardsetes mõõdetes ning olukordades olevate inimestega, keda on üldjuhul 95%. Mis on mikroergonoomika ? Mikroergonoomika on ergonoomika haru, mis käsitleb tegevuste kohandamist inimesele ühe asutuse sees 9. Mis on makroergonoomika ? Makroergonoomika on ergonoomika haru, mis tegeleb suurte süsteemide ergonoomikaga (linnad, suurettevõtted, keskkond jne.) 10. Mis on kognitiivne ergonoomika ? Kognitiivne ergonoomika on ergonoomika tulevikusuund, mis tegeleb inimese mõtlemise optimeerimisega eesmärgiga tulemusrikkamalt lahendada probleeme ja võtta vastu otsuseid. Selles valdkonnas tegeletakse näiteks töö ja tööülesannete otstarbeka jaotamisega, töö parema organiseerimisega, probleemide lahendamisega, otsuste vastuvõtmisega jne. Kognitiivse ergonoomika üks aktuaalsemaid valdkondi on praegu inimese tunnetuse suurendamine, mis aitab inimesel paremini
järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Selleks on aga üksnes käitumine. Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa. Sellele suunale pani aluse John Watson. Humanistlik lähenemissuund keskendub inimes sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast- näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseakutuatsioon. Kognitiivne psühholoogia uurib eeskätt info vaimset töötlemist. Kognitiivset psühholoogiat huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas. Psühhobioloogid seletavad käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Inimese areng eostumisest kuni vanuri eani. 1. Eostumisperiood kaks nädalat alates viljastumise hetkest. 2. Embrüonaalperiood kolmandast nädalast kuni 8. nädala lõpuni. 3
psüühilised protsessid b. psüühilised omadused c. kõik eelpool mainitud on psüühika osaks ÕIGE! d. psüühilised seisundid Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Millises psühholoogia koolkonnas on lähtud seisukohast, et inimene on üks tervik ja nii tuleks tervikuna uurida kõiki inimese psüühilisi protsesse ning teha seda ainult rangeid teaduslikke põhimõtteid järgides? Vali üks: a. evolutsiooniline b. humanistlik c. kognitiivne d. psühhoanalüütiline Küsimus 4 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Psühholoogias uuritakse seda, millised on inimese psüühilised protsessid. Samuti seda, kuidas ümbritsev keskkond mõjutab inimese mõtlemist ja käitumist. Lisaks soovitakse teada saada, millised tegurid mõjutavad ühiskonnas ilmnevaid protsesse. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 5 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst
..................................................4 3. Tänapäeva keeleteadus.......................................................................................................................7 3.1. Strukturaallingvistika...........................................................................................................7 3.2. Generatiivne grammatika.....................................................................................................7 3.2. Kognitiivne lingvistika.........................................................................................................7 4. Kokkuvõte..........................................................................................................................................9 Kirjandus............................................................................................................................................10
5) Muusikaline intelligentsus 6) Interpersonaalne intelligentsus 7) Intrapersonaalne intelligentsus 8) Naturalistlik intelligentsus Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimekust tänapäeval? 1) Uurimuslikul eesmärgil 2) Psühholoogilise konsulteerimise eesmärgil Kas intelligentsuse testide kasutamine koolides sageneb või väheneb üldtendentsina? 1) jah/Ei 3. Loeng Õpilaste isikuomadused. Kognitiivne stiil ja loovus. Õpilaste kognitiivne areng ja koolipraktika. Miliiste valdkondadena käsitletakse tavaliselt laste ja noorukite arengut? 1) Kognitiivne 2) Sotsiaalne 3) Füüsiline Psühholoogid iseloomustavad arengut tavaliselt muutuste järgi? 1) Kiiruse alusel 2) Vormi alusel 3) Muutuste toimumise järjekorra alusel Arengut defineeritakse üldjuhul kui süsteemi (organismi) liikumist...
100%) - Enneaegsetel enamasti IQ 10 punkti madalam + tekivad mingisugused arengu või terviseprobleemid - Enneaegsetega peab rohkem suhtlema Kultuurierinevused - Kas lapsi kasvatades peetakse olulisemaks seotust teiste inimestega või iseseisvust ja eneseteostust? - Kultuure kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele - Mänguasjade arv, raamatute arv Kognitiivne areng tunnetuse areng Kuidas võetakse infot vastu, kuidas infot seostatakse. - Imikute ajus luuakse uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vau kiirusega 100 000 ühendust sekundis - Arenguetapid algavad 2, 4, 10, 14 kuu vanuses; iga arenguetapi järel kaalub aju 10% rohkem Tunnetuslik ehk arusaamise ehk kognitiivne areng - Erinevates vanustes on lastel tüüpilised mõtlemisvead. - Staadiumite teooria o 1
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
afektiivsete komponentidega. 9. Õppimise erinevaid käsitlusi (nt biheivioristlik, kognitiivne). 10. Isiksuse erinevad käsitlused (psühhodünaamilised teooriad, tunnusjoonte teooriad, kognitiiv-käitumuslikud teooriad, humanistlikud- fenomenoloogilised teooriad) . Erinevad intelligentsusteooriad. 11. Areng. L. Kohlberg kõlbelise mõtlemise areng, E.Erikson psühhosotsiaalne areng, J. Piaget kognitiivne areng. 12. Agressiivsus, isiksuse patoloogia (mis on norm?), hoiakud (komponendid, funktsioonid); suhted ja grupid: atraktiivsus, konformsus, sotsiaalsed grupid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
