3 1. Kaks põhilist kohustust kognitiivses lingvistikas.............................................................................4 1.1 Üldistamise kohustus.................................................................................................................4 1.2 Kognitiivne kohustus.................................................................................................................4 2. Kognitiivne semantika ja kognitiivne grammatika...........................................................................5 3. Kognitiivse semantika juhtmõtted ...................................................................................................5 4. Kognitiivne semantika: suuremad teooriad ja lähenemised...
Kognitiivne Psühholoogia Pärnu Koidula Gümnaasium 12.C 2012 Ajalugu: Kognitiivne psühholoogia tekkis 20. sajandil 50-60ndatel aastetel. On tänapäeval kiirelt arenev suund. Esindajad: Jean Piaget ( 1896 - 1980) Endel Tulving Jean Piaget Jean Piaget on uurinud milliseid operatsioone lapsed teadtud vanuses teevad. Desenho Infantil - Laste joonistused. http://www.youtube.com/watch?v=24ESEERMoHg Kongnitiivne Psühholoogia uurib: Kuidas inimesed loovad maailma kujundeid oma peas, enda sees, mis edaspidi kajastuvad tema käitumises....
Kognitiivne Psühholoogia TOOMAS HENDRIK ELLERVEE Üldiselt Uurib vaimseid protsesse, vaimse info töötlemist Tekkis 1950 60 aastatel Kognitsioon Tunnetusprotsessid Jean Piaget Kognitiivse arengu teooria Assimilatsioon - sulandumine Akommodatsioon - muganemine Piageti arenguastmed Sensomotoorne staadium Operatsioonieelne staadium Konkreetsete operatsioonide staadium Formaalsete operatsioonide staadium Viited J. Uljas, T. Rumberg: ,,Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik", Koolibri 2002. https://et.wikipedia.org/wiki/Kognitiivne_ps%C3%BChholoogia https://en.wikipedia.org/wiki/Cognitive_psychology Tänan kuulamast! ...
Kognitiivne lähenemine 1950/60. aastatel tõusis kesksele kohale kognitiivne ehk tunnetuspsühholoogia, mis uurib eeskätt info vaimset töötlemist. Kognitiivset psühholoogiat huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas ning eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Nende probleemide käsitlemisel eristatakse intrinsiivset ja ekstrinsiivset motivatsiooni: 1) Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite...
Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine. Lühidalt võib öelda, et kognitiivne õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. Kognitiivse õppimise tunnused: *uue käitumise omandamiseks piisab ka selle ühekordsest nägemisest, *nähtu jäljendamine ei pea toimuma kohe, vaid siis kui on sobiv olukord, *uus käitumisviis omandatakse ilma välise tasustamisega, *uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavast tagajärjest- karistust püütakse vältida. Kognitiivne Stiimul tunnetusprotsessid reaktsioon Õppimise kognitiivsed käsitlused...
Arvan, et nii õpilase kui ka tulevase õpetajana on mul väga tähtis teada mäluliike ja mäluprotsesse. Õppijana on mulle väga oluline, et ma suudaksin õpitut endale paremini meelde jätta ning tulevase õpetajana peaksin teadma, kuidas valida kõige sobivamad õpisstiilid ning õpimeetodid, et soodustada õpilastel sügavat õppimist. Õppimise ja õpetamise seisukohalt on minu meelest kõige olulisem teada, millised on töömälu omadused. Töömälu on piiratud, aga selle maht mitte [CITATION And l 1061 ]. See tähendab, et inimene suudab korraga meelde jätta üsna vähe infoüksusi, aga info sisu võib olla palju mahukam [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Õpilasena saan rakendada seda teadmist nõnda, et jagan õpitava osadeks. Näiteks on taime õppimisel mõttekas jagada taim erinevateks osadeks. Esmalt tuleks muidugi vaadelda taimeraku ja taimekudede ehitust...
Tallinna Väike-Õismäegümnaasium Kaidi Adamberg 11b Kognitiivne paradigma Mälu Õpetaja: S.Elving 2 Tallinn 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. LÜHIAJALINE MÄLU...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolled Õpetajakoolituse osakond Katrin Hildunen AP II B kõ Kognitiivne areng Kodutöö areguõpetusest Juhendaja: Merle Rohtla Rakvere 2008 KOGNI- TIIVNE ARENG...
Darwin - lapse emotsioonide väljendumine. Areng on lapse pidev kohanemine keskkonnaga. KOGNITIIVNE ARENG Kognitiivne areng hõlmab ajas muutuvat keelelist, mõtlemise, õppimise, mälu ja arutlusvõime arengut ning on tugevasti seotud motoorsete ja emotsionaalsete aspektidega. Edukaks õppimiseks läheb vaja teatud emotsioonide regulatsiooni oskust. Kognitiivse arengu alla on liigitatud ka moraalne areng. Tunnetuslik e kognitiivne areng ja Jean Piaget Kõige suuremat mõju tänapäevastele arusaamadele arengust on avaldanud Jean Piaget. Sveitsi psühholoog, kes uuris peamiselt lapsi. Ta väidab, et inimene kohaneb keskkonnaga tunnetamise teel. Kohanemisvõime areneb: -assimilatsiooni (keskkonnast endale sobiva võtmine) -akommodatsiooni (keskkonnaga muganemise) vahendusel Tema teooria võtmeidee seisneb selles,et inimese teadmisi võib vaadelda kui mõistuse bioloogilist"organit"-teadmised on kohanemisvõimelised...
Kognitiivne psühhologia I Taju protsess Mis on taju? Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Taju on protsess, mille käigus sünnib väliskeskkonnast terviklik sisemine representatsioon, mis on aluseks keskkonna tunnetamiseks ja selles käitumiseks. Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? · Kiskjate vältimine · Õige toidu leidmine · Liitlaste ja sõprade leidmine · Laste ja sugulaste aitamine · Teiste mõtete lugemine · Teistega suhtlemine · Seksuaalpartnerite leidmine Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Representatsioon taju mõistes tähendab väliskeskkonnast saadud info ümbertöötlemist, sümbolite kaudu tegelikkuse esitamine ajus. Meeltesüsteem ja organismi omailm Milliseid füüsikalise energia liike suudab inimene tajuda? Keemilist (ma...
Lektüür Aino Saar „Laps ja mäng“ Mäng ja lapse kognitiivne areng Mängu ja lapse kognitiivse arengu vahelise seose teemal tehtud uurimusi võib jaotada kolme rühma: korrelatiivsed uurimused, eksperimentaalsed uurimused ja treeningu uurimused. Korrelatiivsed uurimused püüavad kirjeldamise teel välja selgitada seost mängu ja mitmete vaimsete võimete vahel. Eksperimentaalse uurimuse eesmärk on selgitada eksperimendi mõju lapse kognitiivsele arengule...
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse...
sajandi algul o Intellektuaalsel arengul on võimalikud astmed. Areng ei seisne selles, et laps lihtsalt areneb, vaid muutused toimuvad mõtlemises. Sellega saame eristada astmeid. o Astmed: sensomotoorne, loogika sarnane, loogiline, hüperloogiline mõtlemine. Flavell. Kuidas astmeid defineerida: 1. muutus on kvalitatiivne – nt väikesed lapsed hakkavad mingil hetkel meenutama, mis on millalgi toimunud. Pildid, mida näeb, hakkavad meelde jääma. Tal tuleb see nähtu meelde ainult sellisel kujul, nagu ta seda kunagi näinud on. Ühel hetkel on ta võimeline seda mälupilti ise ümber kujundama. Väike laps ei pruugi oma ema ära tunda, kui ta tuleb juuksurist. Noor i...
Kognitiivne areng Teema: Inimese organismi ehitus Õpilaste vanus: 14-15 aastat vana Selleks, et õpilaste tähelepanu köita on alguseks oluline teha nii, et klassis oleks ohutu ja sõbralik õhkkond. Kui õpilane on närviline ja tema meeleolu on pingul, siis see segab teda ja ei lasta informatsiooni tajuda. Et parimat tulemust saaavutada on vaja materjali järjestada, sest see laseb õpilasele rohkem meelde jäätma. Et õpilane oskas olulist ebaolulisest eristada, siis on vaja koostada tabeli, kus kirjutatakse põhiinformatsioon. Materjalide kinnistamiseks on vaja teha praktikalisi ülesandeid, kus õpilane peab oskama inimese kehal elundeid märkima ja nende funktsioone kirjeldama, sest see areneb teadusmõistet. Ülesanne võib olla nii kirjalik, kui ka Internetis tehtud. Kui õpilasel on arenenud ainult tavamõiste, siis see tähendab, et õpitakse materjali lihtsalt pähe, aga õpilane ei oska seda praktikas kasutad...
- Globaalne ja lokaalne eristamine ÄRATUNDMINE Äratundmise võtmeprotsessid - Stiimulite eristamine ja grupeerimine objektideks ja mitte-objektideks - Vahemaadest ja vaatepunktidest sõltumatus – kujutis on piisaavalt täiuslik peas - Tajukategooriate mitmetahulisus – koerte näide, koerad võivad väga erinevad olla See, et mittekanoonilised (tavapärased) objektide vaated n äratuntavad annab tunnistust et äratundmine on kõrgem kognitiivne protsess - Objekt on tajus fundamentaalne komponent, organiseerimise vähem (elame selleks et objekte ära tunda) - Seega on tajus mõõtmine ja järeldamine Äratundmisel: - Luuakse reetina sisendile toetudes objekti seisemine representatsioon - See säilitatakse edasise tarbeks - Käesolevat sisendit võrreldakse mällusalvestatuga - See võrdlus on reeglina vaatepunktist sõltumatu...
Õige vastus on rasvases kirjas. 1. Kujutagem ette situatsiooni: Autojuht on võõras linnas ning soovib saada tänavale N. Kuna ta ei oska ise sinna sõita, küsib teed oma sõbralt. Sõber seletab, et sõites tänaval X pead jälgima valgusfoore ning pöörama vasakule peale kolmandat valgusfoori. Kuna autojuht oli pabinas, luges valgusfoore valesti ja keeras valele tänavale, kuigi tegelikult oli kolmanda valgusfoori kõrval suur silt „TÄNAVALE N“, mille juurest ta mööda sõitis. Millise terminiga saame kirjeldada situatsiooni, mil autojuht ei märganud tema jaoks olulist suurt silti? Tähelepanematus Hajutatud tähelepanu Tähelepanematusepimedus (Aru&Bachmann "Tähelepanu", 2009: 15) Õpiku peatükis on toodud sarnane näide tähelepanematusepimedusest ning õpikut lugenud õpilasele kindlasti meenub see lõik tähele...
Paljud uurijad peavadkeastustunnetuse all silmas seda, et aju mentaalsed toiminguid mõjutab omakorda keha seisund. Juhtfunktsioonid Tähelepanu Milline on juhtfunktsioonide roll ja kus nad ajus asuvad? Juhtfunktsioonid on täidesaatvad funktsioonid, frontaalsagara funktsioonid (kas aktiveerida või pidurdada), kognitiivne kontroll ja eneseregulatsioon, töömälu, tähelepanu (millal ümberlülitada, käitumise inhibitsioon, ülesande vahetamine. Asuvad frontaalsagara prefrontaalkorteksis. Milline on põhiline juhtfunktsioonide jaotus? - Metakognitiivsed protsessid - Emotsionaalsed/motivatsioonilased protsessid Millised on tähelepanu funktsioonid? Peamine ülesanne on välja valida meeleelundeid pommitava infotlva seast olline ja hetkevajadustea kokkulangev teave. Tähelepanu...
kuu lõpus haarab asju kätte, roomab ja istuda ilma toeta, aastaselt kõnnib, 1,5 aastaselt söövad ja kõnnivad ise, 2 aastaselt jooksevad treppidel ja kihutavad rattaga. 7. Keskmine täiskasvanu iga 40-60 füüsilise tugevuse langus, tekivad orgaanilised muutused. 8. Närvisüsteemi areng närvirakke tekib järjest juurde, sellega kaasneb mõtlemis ja kõne oskus ja kui üks ajupoolkera saab kahjustada siis tema osa võtab teine pool üle(kuni 5a). 9. Kognitiivne areng( Jean Piaget'): Assimilatsioon - uus informatsioon liidetakse juba olemasolevale skeemile ja kui see ei sobi selle skeemiga siis toimub Akommodatsioon (muganemine) - kus laps kohandab seda skeemi keskkonnale. 11. Peagee staadiumid: 1) Sensomotoorne 0-2a. Õpitaxe tundma keskkonda, kasutatakse peamisi meeli. 2)Operatsioonieelne 3-7a asju tähistatakse sümbolitega, ei sooritata keerukaid mõtteoperatsioone; laps on enesekeskne. 3) konkreetsete operatsioonide 7-12a mõtlemine...
Poistelaager Erich Fromm - armastuse käsitlemine. Martin Seligman - õpitud abitus. Eksperimendid koerte ja hiirtega. Julian Rotter - sotsiaalse õppimise teooria, kontrollikese (internaalne/eksternaalne) Irving Janis - grupimõtlemine. Gustave Le Bon - massipsühholoogia. Abraham Maslow - inimese vajaduste süstematiseerimine. Gordon Gallup Jr - Peeglikatse, eneseteadvus. George Herbert Mead - Peegelmina teooria. Leon Festinger - sotsiaalse võrdluse teooria. kognitiivne dissonants-kaks vasturääkivat ideed. Edward Hall - peidetud dimensioon. Intiimne, personaalne, sotsiaalne, avalik distants. Paul Ekman - 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Richard LaPiere - reis läbi USA Hiina abielupaariga. John Bowlby - kiindumisteooria. Robert Sommer - personaalne ruum. Distants ja orientatsioon. Albert Mehrabian - Kolm tähendust edasiandvat elementi: sõnad, hääletoon, kehakeel....
S 2010-05-22 STRESS JA ISIKSUS Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12 STRESS JA TOIMETULEK Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifilised ja üldised. Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel. Stress e kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi kulgemise 3 faasi : (Kõik algab esimesest kokkupuutest stressoriga s stressi tekitavad olukorrag...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
