Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia tuleneb ladina keelsest sõnast societas, mis tähendab ,,ühiskonda" ja kreekakeelsest sõnast logos, mis tähendab ,,mõistet, õpetust". Sotsioloogial on palju erinevaid definitsioone: · Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ka ühiskonna liiget. · Sotsioloogia on inimeste sotsiaalsete suhete mudelite ja protsesside teaduslik uurimine (R. Stark). · Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. · Neil J. Semper on kinnitanud, et sotsioloogia on ,,inimeste uurimise viis" ja täpsustab, et ,,sotsioloogiat võib määratleda ühiskonna ja ühiskondlike suhete teadusliku uurimisena". Sotsioloogia kui teadusala sai alguse XIX sajandi esimesel poolel. Sotsioloogia tekkele andsid tõuke industriaalühiskonn...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsiaalne interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused Selle teema all vaadeldavad teemad kuuluvad sotsiaalpsühholoogia uurimisvaldkonda. Mitmete uurijate arvates on sotsiaalpsühholoogia jagunenud kaheks vooluks: 1) psühholoogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem indiviidist (uurimisteemad näiteks: hoiakud, sotsiaalne taju) 2) sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem ühiskonnast
Normatiivne lähenemine sotsioloog peab üritama ühiskonda paremaks muuta, seda vajadusel kritiseerima, ütlema kuidas asjad peavad olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikro- vs makrosotsioloogia Mikrosotsioloogia sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja seda kuidas nad maailma näevad. Makrosotsioloogia peab uurima suure-maastaabilisi nähtusi nagu riigid, organisatsioonid, ühiskonnad, tsivilisatsioonid. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism vs individualism. Holism sellised nähtused nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on siiski midagi enamat kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa. Individualism makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, inimtegude ja arvamuste summa. 4. Kas inimene on aktiivne või passiivne? Tegevus vs struktuur
uuritakse keele kasutamist ühiskonnas. Varieerumine ---geograafiline-murded e. dialektid ---sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass)-sotsiolektid(släng)-idiolekt e üksikisiku keel ---situatsiooniline(stiil, formaalsuse aste, lambi laused ühesõnaga emotsioonist)- registrid Sotsiolingvistika uurimisobjektid ja meetodid Praktiline sotsiolingvistika(keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas tähenduses sotsiolingvistika(labor jt) ehk kvantitatiivne sotsilingvistika:keeleüksuse varieerumine kvantitatiivse(statiline analüüs. Keelekasutuse sooline ja ealine varieerumine Saab uurida keele eri tasanditel:hääldus, grammatika jne Keel ja in´dentiteet-NÄITEKS kas mehed ja naised loovad endale keele kaudu identiteeti eri vahenditega/eri tasanditel
noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga Väljendid, väited "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". "Religioon on oopium rahvale.“ Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes Marxi ideed Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: 1. materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus (kultuurimaterialism) 2. klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest (Dahrendorf) 3. kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta (Frankfurdi koolkond) Inimese ja ühiskonna olemus Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon
"mõõduriista" - ankeedi, skaalad jne. Need unikaalsed vaid selle uurimuse tarvis. · See, mida käsitleme andmestikus objektiivsena, on sageli saadud läbi uuritavate inimeste subjektiivsuse (nt rahvaloendus). Empiirilise sotsiaaluurimuse erijooned Sotsiaalteadlane puutub kokku olukorraga, kus tema poolt uuritavad protsessid ja väljatoodavad seosed on loomult juhuslikud. See eeldab enamasti statistilist lähenemist: * empiirilised sotsioloogilised uurimused on sageli kvantitatiivsed, arvulised; * andmed kogutakse massiuurimustes; * rakendatakse statistilist andmetöötlust; * tulemused on tõenäosusliku iseloomuga. Osa uurimusi on kvalitatiivsed, nende juures oluline uurijapoolne tõlgendamine. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimused Kvantitatiivne uurimus Kvalitatiivne uurimus · eesmärk on saada võimalikult · eesmärk on saada terviklikku
HARIDUS Haridussotsioloogilised uurimiteemad: Hariduslik ebavõrdus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes Hariduse mõju ebavõrdusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas Koolis toimuvad sotsioloogilised prtsessid, õpiplaste ja õpetajate suhted Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon 0 tase alusharidus 1 tase põhiharidus 2 tase keskharidus 3 tase kõrgharidus Akadeemiline edukus kui hästi saab õpilane koolis õppimisega hakkama Seda näitavad: Eksamite tulemused Koolihinded Saavutustestid Raymond Boudon haridusotsused -> tekitavad ebavõrdsust. Iga etapi lõpus tuleb otsustada kas jätkata hariduse omandamist. Otsus langetatakse sõltuvalt
Inimesed õpivad ja arenevad kogu elu. Mulle tegelikult väga meeldib koolis käia ja õppida, sest nii huvitav on teada saada uusi asju. Mulle on ka tähtis, et minu vihikud oleksid korralikud ja loetavad. Sageli kirjutan vihikuid ka ümber, et nende järgi parem õppida oleks. Samuti on mul ka väga hea piltmälu. Tihti kontrolltööd kirjutades tuleb mulle täpselt vihikust ette see koht, mida töös küsitud on. Väga tähtsad õppimise juures on ka emotsionaalsed ja sotsioloogilised tegurid. Olen enda juures tähele pannud, et just need tegurid on mulle viimasel ajal tähtsaks saanud. Õppides on mulle väga tähtis, et minu ümber on inimesed, kes minu saavutusi toetavad, hindavad, aitavad ning tegemistele kaasa elavad. See annab juurde värskust, motivatsiooni ja optimismi, et jõuda lähemale oma eesmärkideni. Suurema osa elukogemustest moodustavadki õpikogemused, sest inimene õpib ju iga päev, kogedes erinevaid olukordi ning nendega toimetulemist. MOTIVATSIOON
Kui oma tegevust muudetakse alles siis, kui enam muud üle ei jää, on sageli juba hilja. Sotsiaalsed muutused avalduvad paljudes erinevates näitajates. Nimetagem mitmesuguseid demograafilisi näitajaid nagu sündivus, elanikkonna vanuseline struktuur, rahvuslik ja religioosne koosseis, piirkondlik paiknemine, perekondade suurus. Enamasti pakuvad huvi mitmesugused sissetulekute jagunemist ning inimeste haridust iseloomustavad näitajad. Sotsioloogilised uuringud annavad vajalikku informatsiooni inimeste eelistuste ja suhtumise kohta vaba aja veetmisse, säästmisesse, investeerimisse jne. Demograafilised muutused on pikaaegsed ja suhteliselt hästi prognoositavad. Tarbijate eelistused võivad samas muutuda kiiresti, pakkudes sageli ootamatusi. Sotsiaalse keskkonnaga koos käsitletakse ka kultuurilisi tegureid. Eesti rahvaarv on väike ning ettenähtavas tulevikus kahanev. Nagu enamiku Euroopa riikide, nii ka Eesti rahvastik vananeb
· Lepinguline vahekord on erinevalt staatusevahekorrast kõlbeliselt vaba: kumbki osapool võib selle igal ajal katkestada, eeldusel et lepingu tingimused on täidetud. · Põllumajanduslikust tööstusühiskonda ülemineku tagajärjed ühiskondlikele normidele olid nii ulatuslikud, et panid aluse sootuks uuele teadusele sotsioloogiale mis püüdis neid muudatusi kiljeldada ja mõista. · Paljud 20. saj keskpaiga sotsioloogilised tekstid käistlesid üleminekut gemen. Geselli võrdlemisi üheselt: ühiskonnad jaotati ,,traditsioonilisteks'' ja ,,uusaegseteks''. · Nüüdisaegse infoajastu demokraatiate üks suurimaid väljakutseid on praegu ühiskondliku korra säilitamine tehnoloogiliste ja majnduslike muudatuste käigus. · Enamiku nüüdisaegste liberaalsete demokraatiate puudus on selles, et nende kultuurilisi tingimusi ei saa võtta sugugi kindlana.
1980 Luule dadaism, sürrealism, futurism, Viivi Luik, Merle Kuresoo, Viivi Luik ,,Seitsmes rahukevad", Merle Kuresoo Ainulaadne nähtus M.Kuresoo n ekspressionism, biitluule. Enn Vetemaa, Lennart Meri, ,,Olen 13-aastane", Enn Vetemaa ,,Nukumäng", sotsioloogilised teatritekstid. Toi Proosa Suur muudatust ei toimu, Mihkel Mutt, Jaan Kross, Lennart Meri ,,Hõbevalgem", Mihkel Mutt ,,Hiired kirjandus murrang, suurenes dün erinevate tekstide kokkupõimimine, Doris Kareva, Hando Runnel, Tuules", Jaan Kross ,,Wikmani poisid", Doris Kareva ja mängulisus, esiplaanile tõusid
tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused; kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused; moraal üldtunnustatud põhimõtted; õigus kultuuris esindatud väärtused, mis on kirja pandud seadustes; kommunikatsioon ehk suhtlemine, mis seob ühiskonna tervikuks; meedia ajalehed, ajakrjad, raadio, televisioon; interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel; avalik arvamus sotsioloogilised küsitlused, uurimaks, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaalsest või poliitilisest probleemist; rhvastiku sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel; rahvastiku iive rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel; rahvus ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel; integratsioon rahva ühtsus; tööjõud tööealised ja
Teadmise süsteemsus Tavamõtlemine: Tihti ei lase end vastuoludest häirida. Inimese jaoks olulistes küsimustes tekitavad vastuolud siiski ebameeldivust. Teadus: Vastuoludest tuleb lahti saada,need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks. Teadmiste kontrollitavus Tavamõtlemine: tihti ei ole arvamust võimalik tõestada ega kummutada. Teadmine: on selge,mida peab tegema, et näha kas väide vastab tõele. Teadus sialdab siiskik ka kontrollimatuid väiteid. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on reaalselt olemas? Individualism,holism. Sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Loeng 17.09.13 Sotsioloogia ajalugu Ajaloo tähtsus või tähtsusetus Filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota Füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks. Milline on sotsioloogia? Robert K merton- sotsioloogia peab olema nagu füüsika: tõeline teadus peab oma mineviku unustama
Mis on sotsiaalne staatus ja roll? Mis tähendab sotsiaalne grupp? Mida tähendab institutsioon? Mida tähendab organisatsioon? Mida tähendab kogukond? Millised neli komponenti iseloomustavad antiikaja eelsotsioloogiat.*sotsialiseerumine, polis, klass, ideaalne riik? Kuidas näeb välja Platoni kirjutatud utoopia.*kõlblus,lugemine,muusika,religioon,keha*iseloom,vaim*filosoofia*praktiline tegevus? Miks Platon ei pooldanud demokraatiat? Milles seisnevad Aristotelese sotsioloogilised ideed? Millised on Renesanssi sotsioloogia peamised iseärasused.* Humanism(indiviid,õigus)*ratsionaalsus vs spekulatiivsus*Jumalast eraldumine(mina ja välised tegurid).Mida tähendab sotsiaalne leping.*ühiskondlik vs riiklik seisund;erahuvi=üldhuvi? Kes on sotsiaalse lepingu idee autor.*Thomas Hobbes? Mida ütleb Kant ja Rousseau sotsiaalse lepingu kohta*idee,praktiline elu, üldine huvi,reguleerida ühiskonda? Kes on sotsioloogia klassikud.*Auguste Comte,Emile Durkheim,Max Weber
LinnaPlaneerija ruumid – seadusruum, kultuuuriruum, majandusruum, sots.ruum, esteetikaruum, keskkonnaruum, eetikaruum, psüühikaruum –kõik proobleemid on sama tähtsad ja pole võimalik lõpuni lahendda, pidevad muutumises Mis on planeering, mis on planeerija rollid Kes määrab linna palge Kuidas mõjutavad teineteist inimesed, sotsiaalse kooslused jm huvigrupid amelik korraldus institutsioonid linn o arhitekti roll need kokku siduda Sotsioloogilised lähtekohad: Sotsiaalsete koosluste käitumismallid strukturaalfunktsionalistlik – ühiskonda hoiab koos harmoonia ja tasakaal(kriirika: kui tähelepanu keskendub harmooniale, ei küsi keegi kas kogu süsteem on olemuslikult väär) konfliktipõhisus – stabiilsus on olukord, mis vajab muutmist(sisu on kokkulepete puudumine, vaen, stabiilsus on olukord mis vajab muutmist, kes saab kasu sotsiaalsest korraldusest)
1. Miks toimuvad sotsioloogilised uuringud kindla teooria raames? 19. Milline on küsimuste psüholoogiline järjestus?Kõigepealt tulevad kerged küsimused, ankeedi Et andmed oleks üheti mõistetavad ning andmed ei tohi olla moonutatud. keskele pannakse kõige problemaatilisemad ehk kõige raskemini vastatavad küsimused, ankeedi lõppu 2. Nimeta uuringu teaduslikkuse kriteeriumid lähevad tundlikud, delikaatsed küsimused. Lõppu tulevad isikuandmed ja kõige lõppu tänusõnad. Uurimisprogrammi olemasolu (tagab, et uurimistöö oleks süstemaatiline) 20. Arutle teemal – kas kontrollküsimused lisada või mitte?Kontrollküsimuse esitamine - tõstab info Andmekogumise kindel meetod ...
6. Pressiteade on suunatud: töötajatele auditooriumile ajakirjanikele 7. Organisatsiooni (ettevõtte) sisekommunikatsiooni korraldamise võimalused (vahendid): grupidiskussioonid, ühiskonsultatsioonid, käsiraamatud, firma ajaleht ja ajakirjad, videod, bukletid jne. 8. AVALIKKUS sihtgrupid, kes organisatsioonile olulised. 1. Geograafilised- looduslikud või ka poliitilised piirkonnad 2. Sotsioloogilised- staatus, kuulumine gruppidesse 3. Demograafilised- sugu, vanus, perekonnaseis, haridus, sissetulek 4. Psühholoogilised- elustiil, väärtushinnangud Kordamisküsimused 1. Mis on kommunikatsioon? Kommunikatsioon on ideede, informatsiooni ja hoiakute edastamine ühelt inimeselt teisele, ühelt organisatsioonilt teisele või massikommunikatsioon meedia vahendusel. 2. Kommunikatsioonimudel.
õhkkonnas. Teadmiste omandamisel olen tähele pannud, et sageli jäävad meelde keerulisemad ja raskemad asjad (aastaarvud, võõrsõnad jne) kui kerged. Nii on ka elus eneses: ammuste tuttavate telefoninumbrid, autode numbrid, nimed ja näod on kergem meelde jätta ja nad jäävad iseenesest meelde, aga kui on vaja teada, kus ma panin võtmed või prillid, ei oska vastata. Väga tähtsad õppimise juures on emotsionaalsed tegurid ja sotsioloogilised tegurid. Olen enda juures tähele pannud, et just need tegurid on minu juures viimasel ajal tõusuteed kulgenud, ma tean, mida ma tahan ja kuidas seda saavutada. Õppides on mulle väga tähtis, et minu ümber on inimesed, kes minu saavutusi toetavad, hindavad, aitavad ning minu tegemistele kaasa elavad. See annab mulle juurde värskust, motivatsiooni ja optimismi, et jõuda lähemale oma eesmärkideni. Kuid üldjuhul meeldib mulle õppida siis, kui mind
teaduse ja teiste tunnetusvormide vahel. ,,Kirik on riigist lahutatud, teadus aga mitte" Antud lauset selgitatud sellega, et iga inimene saab valida endale usu, kuid keegi ei saa valida, seda mida koolis õpetatakse. Väga huvitav mõttekäik. Täielikku vabadust ei saavuta siin maailmas aga mitte keegi. Teadlast piiravad ikkagi mitmed olulised asjad kasutatava raha hulk, kolleegide, kaaslaste suhtumine, loendamatud füüsikalised, sotsioloogilised, ajaloolised probleemid jms. Kokkuvõtteks öeldakse, et igaüks peab järgima oma loomulike kalduvusi ja ajama oma asja. Raamatu lõpu poole pöördub autor küsimuse juurde, mille oleksin tahtnud talle ammu isiklikult esitada: ,,mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?" Seletab füüsikateooriate ja maailma vahelistest suhetest, millesse kuulub eksperimenteerimine ning mis annab aluse instrumentalismile vastu astuda
Kontrolli teostavad erinevad institutsioonid: pere, kool, sõpruskond jne. Karistusõigusliku sotsiaalse kontrolli fookus on kriminaalne käitumine. Kontrolli teostajateks on politsei, kohtud, justiitssüsteem, vanglad jne. II. 2. loeng - teooriad Hälbivust seletavad teooriad · Bioloogilised hälbivuse põhjused anatoomilistes, füsioloogilistes või neuroloogilistes anomaaliates. · Psühholoogilised hälbivuse põhjused isiksuslikes tegurites. · Sotsioloogilised hälbivuse põhjused sotsiaalsetes tegurites, asjaoludes või tingimustes. Bioloogiline teooria: Cesare Lombroso - Uuris kurjategijate ja mittekurjategijate anatoomilisi omadusi. - Kurjategijad erinevad tavakodanikest oma füsioloogiliste omaduste poolest. Kurjategijate koljuluu on eriline ja selle järgi on võimalik kindlaks teha sooritatud kuriteo liik. Tema uurimistöö lähtealuseid ja meetodeid kritiseeriti teravalt
Normatiivne lähenemine - Sotsioloogi kohus on üritada ühiskonda parandada, seda vajadusel kritiseerida, ütelda, kuidas asjad peaksid olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikrosotsioloogia - sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja nende maailmapilti. Makrosotsioloogia - Peab uurima suure-mastaabilisi nähtusi nagu riike, organisatsioone, ühiskondasid, tsivilisatsioone. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism - sellised nähtused, nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on tervikuna midagi muud kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa. Individualism - Makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, tegude ja arvamuste summa. 4. Kas inimene on aktiivne või passiivne? Tegevusteoreetiline lähenemine - inimene on oma valikutes üldiselt vaba,
23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25 Kaasmõjurid 26 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 28 Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31
· orjanduslik Vana-Kreeka, VanaRooma · feodaalne keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini · kapitalistlik industriaalrevolutsiooni produkt · kommunistlik selle esimene aste on sotsialism Marx inimese ja ühiskonna olemusest Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon. Marxi ideedest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud, millest tähtsamad on materialism, klassikonflikt ja kriitiline lähenemine. Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust. Põhjus, miks inimesed pahatihti teisiti käituvad, tuleneb ühiskonnast. Ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest. Marx aga pooldab selle kaotamist ja ühiskonna ühtlustamist. Ühiskonna uurimisel pole mõtet, kui tegelikkuses midagi ei muutu. Ühiskonda tuleb uurida kriitilisest perspektiivist lähtudes.
Mida tähendab põhjuste analüüs? miks konkreetne sotsiaalne fakt on tekkinud Kumb analüüsi vormist on tähtsam Durkheimi arvates? Põhjuste analüüs Mida tähendab anoomia? - olukord, kus normide süsteem on kaotanud oma selguse ja jõu. Milles poolest erineb orgaaniline solidaarsust mehaanilisest? - millised on need sidemed, mis ühendavad inimesi? mehhaaniline solidaarsus põhines inimeste sarnasusele, orgaaniline nende erinevusele. Milles seisnevad Karl Marxi sotsioloogilised põhiideed? - (kaasaegse konfliktiteoreetilise suuna rajaja); Tähtteos "Kapital"; Arengu alus konflikt (klassikonflikt); Indiviidi edukus sõltub ühiskonna sotsiaalsest organisatsioonist; institutsionaalse keskkonna arengust ja olemusest Mida tähendab sotsiaalne võõrandumine? - Inimese tööjõust saab kaup (ostu ja müügi objekt) => ta võõrandub tööst, töö tulemuisest, teistest inimestest ja ka inimloomusest (kuna töö on inimloomuse osa) Mida tähendab tootmise viis
täituda. Ning see mõjus temasse masendavalt. 30-ndate aastate lõpus sai ta tuntuks oma aktiivse fasismivastase hoiaku poolest. H. G. Wells suri 13. augustil 1946 Londonis. 4 Looming Wellsi kirjanikutee algas 1895. aastal. Selle tee võib tinglikult jaotada kolmeks: loodusteaduslikud sotsiaalkriitilise värvinguga ulmeromaanid (1895-19049, realistlikud romaanid (1905-1930-ndad), hilisemad sotsioloogilised pessimistliku kallakuga romaanid. Ta on kirjutanud ka hulga vaimukaid novelle, ilukirjanduse kõrval esseesid ja ülevaateteoseid. Kokku küünib Wellsi teoste arv üle saja. 5 Wellsile maailmakuulsust toonud romaanid ,,Ajamasin" (,,The Time Machine," 1895; eesti k. 1924), ,,Doktor Moreau saar" (,,The Island of Doctor Moreau," 1896), ,,Nähtamatu" (,,The Invisible Man," 1897, eesti k. 1913 ja 1966),
Osades Euroopa taludes oli suitsu köök regulaarses kasutuses kuni 20 sajandi keskpaigani. Nendel majadel tihti puudus korsten, oli vaid suitsukate kamina kohal, mis oli valmistatud puidust ning kaetud saviga. Suits tõusis enam-vähem vabalt, soojendades ülakorruse tube ning kaitses puidutööd kahjurite eest. Koloniaal Ameerika köökides valmistasid pioneerid süüa onni nurgas asuva kamina peal. Köögist sai eraldi ruum alles hiljem. Lõunas, kus kliima ja sotsioloogilised tingimused erinesed, oli köök tihti kõrvalhoones, eraldi mõisast, seda samadel põhjustel nagu feodaal köögis keskaja Euroopas. Köögis töötasid orjad ja nende töökoht pidi olema eraldatud meistrite eluruumidest tolle aja sotsiaalsete standardite tõttu. Eraldi "suve köögid" olid samuti levinud suurtes famides põhja pool. Neid kasutati saagikoristus töötajatele söögi valmistamiseks. 2 Köögi liigid 2.1 Sirge (üherealine köök) Üherealist kööki (vt
nad suudavad oma tegude üle järele mõelda ning suudavad õppida enda ja teiste vigadest. Modernne maailm Vaatleja ja vaatlusalused. Ehhki üritame sotsioloogias näha erapooletut intellektuallset akadeemilist distsipliini, mis vaatleb maailma kõrvalt, annab sotsioloogia enda olemasolu ometi tunnistust nendest samadest nähtusest, mida see kirjeldab. Merton - tänapäevase teaduse aluseks ei olnud tehnika areng, vaid uus maailmavaade. 14.saj tekkisid esimesed sotsioloogilised uurimused Ibn Khalduni, Platoni ja Aristotelese teoses. Järgnes 18.saj lõpu "Soti valgustusajastu" ja Adam Smith, David Hume ning Adam Ferguson. Sotsioloogia sünniks vajalike eeltingimuste hulka kuulusid nii traditsiooonide nõrgenemine, arusaama tekkimine, et sotsiaalne kord pole jumaliku päritoluga, kui ka suurenev sotsiaalne mitmekesisus. Modernsus. Moderniseerumine võimaldas lihtsa traditsioonilise ühiskonna killustumine
(H. Liimets 1982) Üheks esmaseks katseks kajastada sotsioloogilist ning sotsiaal- psühholoogilist teadmist fundamentaaldidaktilises mõistes võib pidada 1976. aastast pärinevat uurimust "Süsteemne käsitlus õpilase koolijõudluse analüüsimise". 1982. aastal väitis H. Liimets aga juba, et didaktika peaks olema käsitatav integraalse teadusena, mis ühendaks teoreetiliselt kõik didaktilise tegelikkuse seletamiseks vajalikud üldisemad filosoofilised ja sotsioloogilised teadmised, tegelikkuse üksikaspekte puudutavad teadmised. Integratiivse teadusena seisab aga didaktika paratamatuse ees uuendada senist kontseptuaalset süsteemi. (H. Liimets 1982) Kokkuvõte Heino Liimetsa uurimisprogramm oli eelkõige suunatud teoreetilis- metodoloogilistele otsingutele didaktikas. Ta püüdles traditsioonilise ainekeskse didaktilise paradigma kummutamise poole ning tahtis luua
organisatsioonilisest korraldusest. Seda tõestab ja kinnitab kuritegevuse ajalugu. 7 Kasutatud kirjandus: Sootak J. (1994). Alaealiste kriminaalvastutus õigusdogmaatika ja seadusandluse eripära. Eesti Jurist, nr.1, lk. 35-40. Rebane I. (1975). Algteadmisi kriminoloogiast. Tallinn: ,,Eesti Raamat." Ginter J. (1991). Klassikalised sotsioloogilised teooriad kriminoloogias. Tartu: TÜ trükikoda. Raska E. (2002). Kriminoloogia Sissejuhatus ainesse. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.
60% läheduses kõikuv osalus iseloomustab Ungarit, Leedut, Portugali, Venemaad, Suurbritanniat, aga ka Kanadat ja Indiat. Populaarne on valimas käimine Taanis, Rootsis, Austrias, Saksamaal ja Itaalias, kus oma kodanikuõigust kasutab üle 80% valijatest. Mõned analüütikud väidavad, et valimised pole tänapäeval enam nii populaarsed kui pool sajandit tagasi. Tõepoolest, osalus on mõnevõrra langenud, kuid see langus ei ületa 2-3 protsenti. Ka noorte hulgas läbi viidud sotsioloogilised küsitlused kinnitavad, et valimised on nende jaoks olulised. Peamiseks hääletusprotsendi mõjutajaks on riigi poliitiline kultuur- seal, ku valimas käimise traditsioon on sügavalt juurdunud, püsib osalusprotsent kõrge ka tänapäeval. 4. VALIMISED EESTIS Valitakse kas Riigikogu või kohalikkeomavalitsusi. Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem. Valitakse iga 4 aasta tagant. Kohtade jagamisel lähevad jagamisele kolme liiki mandaadid:
Tallinnase on 2013. aastal registreeritud 424 445 inimest. Tallinnas oli aastal 2011 arvel ligi 160 000 autot ning aasta-aastalt on autode arv ülespoole liikunud (1). Arvestades parklate suurust, siis meie ,,läbisõidu hoov" on igati mõistlik ning meelepärane ka inimestele, kes soovivad n-ö ekspresskassast kuni kümme toodet. See hoiab kokku nii parkimisplatse kui ka inimeste aega, mis muidu kuluks neil riiulite vahel siblimiseks. Sotsioloogilised uuringud, mis on samuti meie ettevõtte jälgimise all, annavad vajalikku informatsiooni inimeste eelistuste ja suhtumise kohta, säästmisesse ja investeerimisse. Ligi veerand Eesti elanikest eelistab osta toitu iga päev ning pooled ostavad süüa vähemalt neli korda nädalas, selgub uuringust "Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2012". Peamine toidukaupade ostukoht on suurem neist ostab oma toidukaubad 82% küsitletutest (2)
see suudaks täita seda ravimi funktsiooni? Referaadiks kasutatud kirjandus: - Morrison, K. (2006). Marx, Durkheim, Weber: formations of modern social thought. Second edition. London (etc): Sage. - Mitendorf, A. (2004). Hälbiva käitumise kujunemine kriminaalhooldusaluste tõlgendusel. Magistritöö: Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond. - Ginter, J. (1991). Klassikalised sotsioloogilised teooriad kriminoloogias. Tartu: Tartu Ülikool. - Ginter, J ja Kaugia, S. (1998) Emil Durkheim ja hälbekäitumise sotsioloogia. Juridica nr 5. 256-257.
omavahel süstemaatiliselt seotud (nt inimene seisab ja kell seisab). Polüsünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (üks lause võib koosneda ainult ühest sõnast, mis on tavaliselt väga pikk). Pragmaatika: on keeleteaduse haru, mis võtab keelelise käitumise ja tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti. Praktiline sotsiolingvistika: tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Prefiks: tüve ette liituv morfeem Presupositsioon: eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte Pro-sõnad: sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel (pronoomen käändsõna e noomeni asemel, proadjektiiv adjektiivi e omadussõna asemel jne). Propositsioon: lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab Psühholingvistika: keeleteaduse haru, mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide
seisab) Polüsünteetiline keel on keel, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (üks lause võib koosneda ainult ühest sõnast, mis on tavaliselt väga pikk). Pragmaatika on keeleteaduse haru, mis võtab keelelise käitumise ja tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti. Praktiline sotsiolingvistika - tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Prefiks - tüve ette liituv morfeem Presupositsioon - eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte Pro-sõnad - sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel (pronoomen käändsõna e noomeni asemel, proadjektiiv adjektiivi e omadussõna asemel jne). Propositsioon - lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab Psühholingvistika - keeleteaduse haru, mis keskendub keeleprotsessi
Ideede ja mõjude vahetus tundub küllalt elav, ja enamik praegusi maailmateatri nähtusi on meilgi mingil moel esindatud. Lisaks tuleb märkida, et teatrite koosseisud ja juhtkonnad on viimase kümnendiga tunduvalt noorenenud. Eesti teatri kohta võib üksnes nentida, et ühiskonna otsese peegeldamise või vastustamise asemel on see viimasel kümnendil eelistanud abstraktsemaid vaimseid, psühholoogilisi ja kunstilisi huviasetusi. Näiteks Merle Karusoo sotsioloogilised lavastused on silma torganud just oma erandlikkusega. Nagu eesti kultuuriloos tihti varemgi, on draama (võrreldes kasvõi luulega) jälle mõneti kõrvaline kirjandusliik. 1990.-te suureks nimeks oli Madis Kõiv, kuid tema näidendid pärinesid valdavalt varasematest aastakümnetest. Lihtsalt teatrid ületasid lõpuks oma kahtlused nende lavastatavuse suhtes: Kõivu harjumatu visionaarsus osutus järeleproovimisel äärmiselt teatraalseks.
Eesti: Tugev sees- ja välisolijate loogika Madalad pensionid Tugevad piirid ametite vahel (vähe ümberõpet) Töövõimetuspension vaheaste üleminekul Vähe hõivet toetavaid poliitikaid tööturult pensionile Kõrge mobiilsus 7. Sooline aspekt tööturul Soolise segregatsiooni põhjused 1. Sotsioloogilised Sotsioloogiline lähenemine Tööturg sisaldab stuktuurilisi nisse, kus teatud grupid on paremas ja teatud grupid halvemas olukorras (tööturu segmendid). Vastastikune tagasiside tööturu ja leibkondade vahel säilitab olukorda, kus naised on halvemate tingimustega töökohtadel. Institutsionaalne inerts ja tagasiside efekt pakkumis- ja nõudluspoole vahel lubavad diskrimineerimisel ja selle tagajärgedel püsida turujõududest sõltumata.
On jõutud järeldusele, et nimetatud võitlusihk tahaks aeg- ajalt maha laadimist. Malliõppimise teooria. Mingi konkreetne käitumisviis, antud juhul agressiivse käitumise heakskiitmine võimendab agressiivset käitumist. Hingeelu teooria: hirmu ja ohutunnet on lastel kui ka täiskasvanutel raske taluda. Frustratsiooni -agressiooni teooria: viha, ärritus ning kättemaksuiha tekitavad ka argielu pinged, pettumused ja sellest tulenevad enesehinnanguprobleemid. Sotsioloogilised teooriad: agressiivsuse kutsuvad esile ka teatud suhtlus struktuurid ( võimuvahekorrad, suured erinevused omandivallas). Kaasmõjurid: kalduvused ja pärilikkus, tähelepanuhäire, õpiraskus. Psühhiaatrilised haigused; orgaanilised ajukahjustused; narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine; isiksus- või käitumishäired 3 AGRESSIIVSET KÄITUMIST SOODUSTAVAD TEGURID Vanemapoolne vägivald. Kui vanemad ,,käituvad ise vägivaldselt, on nad lastele
3. Sotsioloogiliste uuringute lSbiviimine. Suur osa sotsioloogiast tegeleb igapäevaeluga, üsna tavaliste asjadega. Kuna me puutume igapäevaselt nende teemadega kokku, võib näida, et meie kogemused vastavad reaalsusele, et me teame juba niigi kõike. Paljud enesestmõistetavused osutuvad aga sageli lihtsalt eelarvamusteks, millel pole objektiivse tõega midagi pistmist. Eelarvamuste jõudu ei maksa alahinnata. Sotsioloogial on ka eelarvamuste kummutajana suur roll. Sotsioloogilised uurimused püüavad üldjuhul otsida teatavaid seosed mingite näitajate vahel ning püüavad neid seoseid seletada. Nagu juba öeldud, soovitakse ühiskonda mõista. Üldjuhul ei tehta siiski uuringuid oma lõbuks, vaid selleks, et protsesse reaalselt mõjutada. Väga oluline roll poliitikakujundamisel et lähtutaks õigetest andmetest. Näiteks selleks, et kujundada perepoliitikat ja soodustada sündimuse tõusu, on vaja teada, mis on need tegurid, mis lastesaamist takistavad? 4
Süüa ja juua piisavalt. Keha jääke ellimineerida/eritada Liikuda ja säilitada soovitud asend Magada ja puhata Valida kohane rõivastus Säilitada normaalne kehatemperatuur Hoida keha puhta ja hästi hoolitsetuna Vältida ohte ja vigastusi Psühholoogiline Suhelda teistega, väljendades emotsioone, vajadusi, hirme või arvamusi Õppida, avastada või oma uudishimu rahuldada selleks, et areneda ja olla terve ning kasutada saadaolevaid abivahendeid Vaimsed ja moraalsed Täita usurituaale Sotsioloogilised Tunda tööst rahuldust Mängida või võtta osa erinevatest rekreatsiooni vormidest Source: Henderson, 1966 : 22 Süsteemide mudel Süsteemide mudel õenduses näeb inimest multidimensionaalse olendina, kes pidevalt reageerib maailmas toimivatele ärritajatele. Süsteemid võivad olla organisatsioonid (näit.. YMCA, Rotary), 8 kogukonnad (näit
Põhiressurss masinad teadmised Põhiinstitutsioon firma ülikool Põhiotsustajad ärimehed eksperdid, managerid Võimu alus omand oskusteave (know-how) Valitsuse roll majandusvabadus valitsuse ja firmade koostöö (laissez faire) Postindustriaalse ühiskonna (edaspidi: PIÜ) sotsioloogilised teooriad Daniel Bell: "Postindustriaalse ühiskonna saabumine" (1975): PIÜ tunnuseks mitte kaubahulga maksimaalne tootmine, vaid võime juhtida muutusi ja kontrollida ühiskonda, mis eeldab kõrgetasemelise teadusliku, tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolitusega spetsialiste; eeldab ka globaalsemat, tsentraalsemat ja koordineeritumat juhtimist. Bell esines deideologiseerimise kontseptsiooniga. PIÜ on ebakindel, sest majandus juhindub
tulemusena. Rõhu aset. Ühiskonna ja indiviidivahelistele suhetele, sest need kujundavad ühiskonnaelu. Sotsiaalne fakt Tehes igapäevaelus otsuseid toodavad erigruppide liikmed sotsiaalseid fakte e korrapärasusi, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid liikmeid. DURKHEIM(ENESETAPU UURIJA) Ühtesid sotsiaalseid fakte saab seletada teiste sotsiaalsete faktide abil. Ta väitis, et seletavask faktiks on sotsiaalne integratsioon. Sotsioloogilised teooriad: Ühiskonna uurimine algab üldiste arusaamadegaselelst kuidas ühiskonnaelu on korraldatud ja kuidas osalemine mitmesugustes gruppides mõjutab käitumist. Teooria on loogiliselt seotud väidete kogum, mis selgitab terviklikku sündmuste klassi. Ilma teooriata jääksid infokillukesed omavahel seostamata. Sotsioloogia rajajaks peetakse 19.saj elanud prantslast Auguste Conet'e Samal ajal tekkis ka seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne- POSITIVISM. 22.09.2011
minevikuga nii, et mineviku tundmine oleks vahendiks käesolevast hetkest arusaamiseks. Lapsekeskne kasvatus 2012 Tuleks õppematerjali juurde juhatada, tutvustada selle ainevaldkonna rakendusvõimalusi argielus. (kollektiivne protsess) Teda on kritiseeritud mitmest seisukohast. Kuigi tal on selge nägemus milline kool olema peaks, väldib ta hoolikalt sotsiaalset ja poliitilist analüüsi sellest, millised koolid tegelikult on. Tema teoorias puuduvad sotsioloogilised ja poliitilised seosed. Dewey rõhutab liialt vaimset tegevust praktiliste probleemide lahendamisel. Tema järgi on kogu inimlik kogemus sotsiaalne, mis eeldab inimestevahelist läbikäimist ja vestlust. Dewey sobitab alguses lapsesse instinktide ja tungide nime all selle, mille lõpus toob välja ühistegutsemiseks võimelise ja suhtleva, tehnoloogilise täiskasvanuna. Arutleva uudishimu, imetluse ja austuse mõõtmed Dewey inimkirjeldusest puuduvad. 5. C.Freinet arusaam kasvatusest
6. Tootmise automatiseerimine: Tootmisprotsesside reziimide optimeerimine Toodete kvaliteedikontroll Mitmemõõtmelise lähetamise teabe jälgimine ja visualiseerimine 6 Hädaolukordade vältimine 7. Robootika: Objektide ja takistuste tunnustamine roboti ees Marsruudi loomine Manipulaatori juhtimine Tasakaalu säilitamine 8. Poliitilised ja sotsioloogilised tehnoloogiad: Valimistulemuste prognoosimine Küsitluste analüüsimine Reitingute dünaamika prognoosimine Oluliste tegurite väljaselgitamine Elanikkonna sotsiaalse dünaamika uurimine ja visualiseerimine 9. Turvalisus, turvasüsteemid: Näo tuvastus Isiku tuvastamine sõrmejälgede, hääle, allkirja või isiku poolt Autode numbrite tunnustamine Sissetungide avastamine Võltsingute tuvastamine
Müüdid, kunstiteosed jms. on üles ehitatud sellistele vastandustele. Juri Lotman (1922-1993) Vene strukturalism. Tartu semiootika koolkonna juhtfiguur. Lotman tegeles peamisele kirjanduslike tekstide analüüsiga. Aga põhimõtteliselt arvas ta, et kultuuri võib tervikuna vaadelda kui suurt teksti. Konfliktiparadigma Kõik konfliktiparadigma esindajad on mõjutatud Karl Marxist. Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: - materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus - klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest - kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta Üheks peamiseks vaidlusteemaks 20. sajandi marksistide seas on sotsialistlik revolutsioon Kas ja millistel tingimustel võib see toimuda? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Marksism 20. sajandi alguses Vladimir Iljits Lenin (1870-1924)
teadvuses ning selle poliitilist tähendust. Ühes suhtes on Karl Popper olnud väga tähelepanelik. 20. sajandil ilmneb vandenõuteooria ja sellekohane arusaam universumist usus, et kõigis olulistes asjades kujundavad ja liigutavad maailma ning inimest kontrollimatud bioloogilised ja sotsiaalsed jõud. Popper rõhutas nn "historitsismi viletsust", määratledes, kui tihedalt on omavahel seotud ühelt poolt filosoofilised ja sotsioloogilised teooriad, mis usuvad ühiskonna ja ajaloo halastamatutesse seadustesse, ja teiselt poolt totalitaarsed reziimid mis neid seadusi väidetavasti järgivad ja jõustavad. Popperi sõnul kalduvad kõik need nimetatud reziimid kasutama võimu progressi, inimese üldise õnne, looduse alistamise ja teiste "teaduslikult" põhjendatud ajalooseaduste nimel. Vandenõuteooria on sallivuse põhimõttele radikaalselt vastanduv nähtus. Kuigi seda leidub ka
................10 SISSEJUHATUS Tänapäeva käsipallist, mis on kiirem ja dünaamilisem kui kunagi varem on saanud üldiselt üks kiiremaid sportmänge maailmas ning nii individuaalsed, kui ka meeskondlikud sooritused rünnakul ja ka kaitsemängus on muutunud järjest kiiremaks ning võimsamaks (Sevim, 2008). Esitused käsipallis on kompleks erinevate mõõtmetega kompositsioonidest, mis tagavad mängijale hästi arenenud võimekuse, kaasaarvatud- füüsilised, motoorsed, psühholoogilised, sotsioloogilised, tehnika ning taktika võimed jne. Teadlaste roll on panna kokku sobima individuaalsed karakterid vastavalt nõudmistele spordis. See on mitmekülgne probleem spordis, kus võimalik edu on kindaks määratud nii, et individuaalsetest isiksustest moodustada jõuline ja tõhus meeskondlik kogum. On ka elemente, millega on võimalik määrata kindlaks tulemuste kriitilised seisud ning sellevõrra muuta tasakaalu saavutustes. See muudab raskeks
Normatiivne lähenemine – sotsioloog peab üritama ühiskonda paremaks muuta, seda vajadusel kritiseerima, ütlema kuidas asjad peavad olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikro- vs makrosotsioloogia Mikrosotsioloogia – sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja seda kuidas nad maailma näevad. Makrosotsioloogia – peab uurima suure-maastaabilisi nähtusi nagu riigid, organisatsioonid, ühiskonnad, tsivilisatsioonid. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism vs individualism. Holism – sellised nähtused nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on siiski midagi enamat kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa. Individualism – makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, inimtegude ja arvamuste summa. 4. Kas inimene on aktiivne või passiivne? Tegevus vs struktuur
Agressiivsuse kohta on mitmeid teooriaid: 1)Instinktiteooria – kaasasündinud enesekaitse ja alalhoiuks vajalik agressioon 2)Malliõppimise teooria – käitumismall võetakse üle eeskujudelt. Agressiivsust on võimalik õppida 3)Hingeelu-teooria – Väljakannatamatud tunded asendatakse talutavate tunnetega 4)Frustratsiooni-agressiooniteooria – argielu pingetest, pettumustest, enesehinnanguprobleemidest tekkiv viha, ärritus, kättemaksuiha 5)Sotsioloogilised teooriad – ühiskonnapoolne ootus ehk „Kõik mõtlevad, et ma olen agressiivne ja vägivaldne, eks ma peangi siis käituma vastavalt ootustele.“ 6)Kaasmõjurid – kalduvused ja pärilikkus – tähelepanuhäirete ja tähelepanu defitsiidi sündroom. Ka intellektuaalse arengu puudulikkus ehk kehaline, ajutalitlusest tingitud puue. (Rüdiger Penthin, 2003, 23 – 27). Peamiselt on laste agressiivsuse põhjustajateks mitmed sotsiaalpsühholoogilised riskitegurid:
- agressiivsus ja keskkonnastressorid: teooriad, mis eeldavad, et agressiivsust provotseerivad keskkonnast lähtuvad mittespetsiifilised stiimulid. Veenvaid tõendeid põhjusliku seose kohta ei ole. Psühhoanalüütilised (freudistlikud) teooriad Psühhoanalüütiliste kontseptsioonide aluseks on tavaliselt 3 eeldust: - agressiivsus on sisemine tung; - ta on mõjutatud senise elu poolt; - kui see mõju on olnud negatiivne, siis võib tulemuseks olla patoloogiline agressiivsus. Sotsioloogilised teooriad Sotsiaalteaduste raames arendatud agressiivsusteooriad tegelevad eranditult inimeste agressiivse käitumisega, kusjuures paljud autorid on seisukohal, et loomade käitumise uurimisel saadud tulemused ei ole inimesele ülekantavad. 4. Vägivaldse ja õigusrikkuva käitumise seos vanusega: kaasaegsed neurobioloogilised uurimussuunad. Huvipakkuvamaid tulemusi on saadud arengulise dünaamika uurimisel: - vägivaldsus on kõrgeimal tasemel väikelapseeas, edaspidise arengu käigus langeb;
Selline tähendab sageli elukestvaid protsesse. Mitteformaalne kasvatus (nonformal education). See tähendab enamasti täiskasvanute täiendkoolitust ning seda iseloomustab asjaolu, et siin pole eesmärgiks diplomide või tunnistuste saamine. Perekond kasvatuskeskkonnana Mis on perekond? Perekonna all mõeldakse eri kontekstis vägagi erinevaid asju. Laps võib perekonda arvata lemmikloomad, aga ema uus abikaasa ei ole tema jaoks perekonnaliige. Perekonnauurimused olnud on enamasti sotsioloogilised, sotsiaalpoliitilised või psühholoogi- lised. Perekonda on traditsiooniliselt käsitletud ka regiooni vaatenurgast. Perekonna määratlemise katsed Sotsiaalseadusandluses on sageli lähtutud nn külmkapiteooriast: perekonda kuuluvad samasse majapidamisse kuuluvad inimesed ehk need, kes käivad ühe ja sama külmkapi kallal. Siiski näiteks ühes majapidamises ilma vanemateta elavad õed-vennad või tudengikorteri elanikud ei moodusta perekonda
annaabi.ee 
