TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Meeleavalduse mõjust Retsentsioon aines Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Essee eesmärgiks on lugejale anda ülevaade, kas meeleavaldusega on võimalik mõjutada ratsionaalselt riigi käekäiku. Antakse ülevaade meeleavalduse olemusest ja tekkimisest. Arutletakse, millal üritus pigem luhtub ning milline meeleavaldus saavutab tõenäolisemalt edu. Põhilisteks probleemideks on vägivallatsemine, protesti lühiajalisus, probleemi ühtse mõistmise puudumine, meediakajastuse puudumine ning inimeste vähesus. Järeldatakse, et ratsionaalselt on võimalik riigi käekäiku mõjutada kui meeleavaldus on väga konkreetsele probleemile suunatud, esitatud on täpsed ja realistlikud nõudmised ning protest on massiline. Positiivne ja negatiivne Positiivne on kindlasti hea teema valik kuna teema on üpris aktuaalne
Mis oleks päästnud Enroni? 2001. aastal toimus meeleavaldus, kus üks protestija viskas Enroni juhile kreemitordi näkku, süüdistades teda energiakriisi tekitamises. Avalikkuses tekitas see pahameelt ning majandusanalüütikud hakkasid Enroni tegevust analüüsima. Enron proovis viimase õlekõrrena ettevõtet müüa 10 miljardi dollari eest, kuid raamatupidamisaruannetest leiti, et ettevõte on halvas seisus ning ettevõte kuulutas samal aastal välja pankroti. Enron oli 20. sajandi suurim elektri ja maagaasi turundajaid USAs
kooskõlastada ühist tegevust. Selle keti abil said ka Balti riigid oma suhteid arendada ja neid paremaks muuta. Balti rahval olid siiski sarnased tulevikutaotlused ja me olime ajalooliselt väga sarnased. Kõigist meist on käinud korduvalt üle erinevad sõjad ja meie olime ainsad riigid kes kaotasid Teises maailmasõjas pooleks sajandiks oma iseseisvuse, aga see tegelikult lähendas meid kõiki. Vabadus tuli nüüd tagasi saada ja selline rahva meeleavaldus andis sellele väga hea võimaluse. Minu meelest oli Balti kett väga otstarbekas ja hea meeleavaldus. Balti riigid tahtsid omale vabat riiki, nad ei tahtnud kellegi pinge all olla. See meeleavaldus aga ühendas kõiki Balti riike, kõik said tunda kui ühtsed nad on ja tegelikult me olemegi, me oleme kõik samaväärsed. Igaüks meist tahaks olla vaba ja seda tahtsid ka Balti riigid. Balti kett mõjutas kõike väga palju ja lõpuks ju saavutatigi iseseisvus
Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. 3 ÜHISKONNA POLITISEERUMINE Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. 1987. aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon –Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Järgmisel aastal aga moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Mõlemad
1987 augustis loodi Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp 23. august miiting Tallinnas Hirvepargis. See oli koos lätlaste ja leedukatega kokku lepitud 26. august ilmus ajalehes ,,Edasi“ IME ettepanek st. ettepanek viia Eesti täielikult territoriaalsele isemajandamisele 1988 2. veebruar 1988 tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva. 24. veebruar 1988 meeleavaldus Tammsaare monumendi juures 13. aprill 1988 loodi demokraatlik liikumine Rahvarinne Perestroika Toetuseks 14.-17. aprillil 1988 toimusid Eesti muinsuskaitsepäevad, kus toodi ka välja sini-must- valge lipp 17. juunil 1988 toimus 150 000 osavõtjaga meeleavaldus Tallinna Lauluväljakul (parteikonverentsi delegaatide saatmiseks Moskvasse) 1. juuli- september pikett poliitvangide vabastamiseks 13
Globaliseeruvad uudised 5. nädal 2014. a Ukraina meeleavaldus ● Julgeolekuteenistus hoiatas hüdro- ja tuumaelektrijaamade vastaste diversiooniaktide eest. ● Meeleavaldus valgunud üle Ukraina. ● Relvastatud rahvuskaardi loomine. -Eesti Päevaleht, 28. jaanuar Ukraina abirahad ● Putin pani Ukraina abirahad ootele. ● 15 miljardi dollari suurune abipakett ● Oodatakse Ukraina uue valitsuse moodustamist. ● Venemaa survestab Ukrainat -Postimees, 30. jaanuar USA üllatuslik majanduskasv ● USA majandus kasvas neljandas kvartalis majapidamiste kulutuste ja kasvava ekspordi toel
loodud 2. veebr. Tartu rahu aastapäeva tähistamine Apr Loominguliste liitde ühispleenum (Keelekultuuride kaitsmiseks) Rahul olematus Eesti NSV. Rahvuskultuurile tähelepanu. Apr Eestimaa Rahvarinne (Savisaar- üleskutse moodustada) Eesti kõige massilisem rahvaliikumine Apr Tartus muinsuskaitsepäevadel I korda avalikkuse ette sinimustvalge Nõukogude Eestis 16. juuni EKP KK I sekretäriks V. Väljas 17. juuni meeleavaldus lauluväljakul (ühtsustunne) Suvi IL, TKÜN(Töökollektiivide Ühendnõukogu) impeeriumimeelsed 11.sept Eestimaa laul ,'Ükskord me võidame niikuinii!'' 16. nov suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine. Moskvas valuline ja eitav 1989 23. Aug. võeti vastu keeleseadus( eesti keel riigikeeleks) 23. Aug. Eesti, Läti, Leedu rahvarinded org. Balti keti 24. veebr. Eesti lipp Pika Hermanni tippu Eesti NSV lipu asemele
TAASISESEISVUMISE ETAPID · fosforiidikampaania; · Hirvepargi miiting; · EMS ja ERSP loomine; · loominguliste liitude ühispleenum; · laulev revolutsioon; · iseseisvusdeklaratsioon; · üleminekuperiood; · IME majandusprogramm; · omariikluse taastamine. FOSFORIIDIKAMPAANIA 1987. aasta kevad Rahvas tunnetas esmakordselt ühtekuuluvuse jõudu. HIRVEPARK 23. august 1987 Poliitiline meeleavaldus, kus räägiti esmakordselt Hitleri- Stalini 1939. a. salasobingust ning selle tagajärgedest baltikumi rahvastele. EMS JA ERSP · 1987.a. lõpus EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts; esimene massiorganisatsioon · 1988.a. alguses ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei; esimene poliitiline erakond · pöörasid suurt tähelepanu eestlastele oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele- 1988. a.
Taasiseseisvumine 1987 1987 - fosforiidikampaania. Eesmärk Protestida fosforiidikaevanduste vastu mida taheti Eestisse rajada. august 1987 - Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG). Loodi selleks, et tuua päevavalgele tõeline sisu ja tagajärjed Baltimaale. 23. august 1987 - Tallinna Hirvepargis toimus poliitiline meeleavaldus. Eesmärk avalikustada MRP salaprotokoll. september 1987 - IME ehk isemajandav Eesti. Eesmärk viia Eesti täielikule isemajandamisele. 12. detsember 1987 - Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine (EMS) ! 1988 1.-2. aprill 1988 - Loominguliste liitude ühispleenum Toompeal. Eesmärk pöörata suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, kaasata ,,ärkamisse" haritlasi. aprill 1988 - Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sini-must-valge rahvuslipp. aprill 1988 - Eestimaa Rahvarinne
olukord, ajalugu. Perestroika ehk (majanduslik) uuendamine hakatakse lubama väikeettevõtlust. ) 2. Augustiputs e riigipöördekatse 1991. Eeldused Eestis: 1987 Fosforiidisõda 1986-1987. Taheti rajada hiidtehast, mille üle ENSV-l puuduks kontroll. Eestlased ei tahtnud loodussaaste ja migratsiooni tõttu. Tänu ajakirjandusele ja kodanikele tehast ei ehitatud. 23.august 1987: meeleavaldus Hirvepargis, kus nõuti MRP avalikustamist, juhib MRP-AEG. 1987 lõpp: esimene massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts 1987 külastas Gorbatsov Eestit. Siim Kallas, Edgar Savisaar, Tiit Made ja Mikk Titma esitavad ettepaneku Eesti üleminekuks turumajandusele: IME projekt. 1988 1988 ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (hiljem Kodanikekomitee ja ,,Isamaa'') 2.02.1988 Tartu Rahu puhul kogunemine tänaval 24.02
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Meeleavalduse mõjust Retsentsioon aines Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Essee eesmärgiks on lugejale anda ülevaade, kas meeleavaldusega on võimalik mõjutada ratsionaalselt riigi käekäiku. Antakse ülevaade meeleavalduse olemusest ja tekkimisest. Arutletakse, millal üritus pigem luhtub ning milline meeleavaldus saavutab tõenäolisemalt edu. Põhilisteks probleemideks on vägivallatsemine, protesti lühiajalisus, probleemi ühtse mõistmise puudumine, meediakajastuse puudumine ning inimeste vähesus. Järeldatakse, et ratsionaalselt on võimalik riigi käekäiku mõjutada kui meeleavaldus on väga konkreetsele probleemile suunatud, esitatud on täpsed ja realistlikud nõudmised ning protest on massiline. Positiivne ja negatiivne Positiivne on kindlasti hea teema valik kuna teema on üpris aktuaalne
1989. aastal tõusis esile võitlus 1939. aasta augustis NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu ehk Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollide tühistamiseks, millest loodeti uusi võimalusi iseseisvumiseks ning oma taotlustele tugevama rahvusvahelise toetuse saamiseks · .Balti Nõukogu eestvõttel otsustati korraldada 1989. aasta 23. augustil, kurikuulsa pakti 50. aastapäeval, võimas rahva meeleavaldus, et demonstreerida balti rahvaste ühtsust ja sarnaseid tulevikutaotlusi. Nii toimuski 23. augustil meeliülendav inimkett Tallinn-Riia-Vilnius, kus 600 kilomeetril ühendas käed umbes kaks miljonit inimest. Originaalne meeleavaldus hämmastas kogu maailma ja äratas väga suurt tähelepanu. Hiljem korraldati sarnaseid inimkette paljudes Ida-Euroopa maades ja NSV Liidu piirkondades. Meeliülendav protest julgustas osavõtjaid ja andis aastateks
tingimusi. 2. 1986 - Perestroika algus. 3. 1987 - Fosforiidisõda 4. 23.aug 1987 - Hirvepargi miiting 5. 1.-2.aprill 1988 - Loomeliitude ühispleenum 6. 13.aprill 1988 - Rahvarinde asutamise idee väljakäimine 7. 11.sept 1988 - "Eestimaa Laul" 8. 16.nov 1988 - Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 9. 23.aug 1989 - Balti kett 10. 9.nov 1989 - Berliini müüri langemine 11. 24.veb 1990 - Eesti Kongressi valimised 12. 15.mai 1990 - Interrinde meeleavaldus Toompeal 13. 3.okt 1990 - Saksamaa taasühinemine 14. märts 1991 - referendum Eesti iseseisvuse taastamiseks 15. 19.-21.aug 1991 - augustiputs 16. 20.aug 1991 - Eesti iseseisvuse taastamine Mõisted Uutmine-perestroika - NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine, ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine Glasnost - avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse suurendamine
Taasiseseisvumine ja tänapäeva eesti. 1987 Uus ärkamisaeg. Fosforiidikampaania 23.08 -MRP-AEG(Molotov-Rippentropi pakti avalikustamise eesti grupp) organiseeris 23.08 Hirvepargi miitingu Ajalehes Edasi esitatakse Isemajandava Eesti (IME) idee. 12.12- Loodi EMS(Eesti Muinsuskaitse Selts), mille juhiks Melliste, eesmärgiks taastada vabadussõda monumendid, koristustalgud. 1988 02.02- meeleavaldus Tartus aprillis loominguliste liitude ühispleenum, loodi rahvarinne Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad trikoloor juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting. Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek. juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine 01.-02. okt rahvarinde I kongress loodi Interliikumine 16
Iseseisvumise eeldused ◦ olukord maailmas ◦ olukord Venemaal ◦ olukord Eestis 1915 rinne Riia all ◦ allveelaevad Eesti vetes 1917 sept Riia sakslastele 29. sept Saksa dessant Saaremaale 23. veebr 1917 – rahutused Petrogradis 3. märts – võim Ajutisele Valitsusele ◦ kaksikvõim 2. märts – rahutused Tallinnas 26. märts – eestlaste meeleavaldus Petrogradis 30. märts – määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta ◦ Eestimaa kubermang, komissar J. Poska 23. mai – Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised 1. juuli – Maapäev tuli kokku ◦ Maavalitsus, J. Raamot, K. Päts Reformid ◦ rahvusväeosad, J. Laidoner ◦ eesti keel asjaajamiskeeleks 8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes 26
UNGARI ÜLESTÕUS 23. oktoober-10. september 1956 Kristina Kasemägi OSAPOOLED Ühel pool olid- Nõukogude Liit ja Ungari riiklik julgeolekupolitsei Teisel pool olid Ungari ülestõusnud PÕHJUSED Ungari tahtis olla iseseisev Kremli juhtkond otsustas Ungari okupeerida Meeleavaldus Poola toetuseks Avalik vastuhakk VIDEOD https:// www.youtube.com/watch?v=kHO1yK6RXys https://www.youtube.com/watch?v=liwFyRgtBlU TÄNAN VAATAMAST JA KUULAMAST!
protestilaine ja avaldati umbusaldust valitsuse vastu. Surve tulemuslikkust tajunud rahvast ei õnnestunud enam poliitikast eemale kiskuda. Teiseks vaadeldakse dissidentide korraldatud nõukogudevastast Hirvepargi massimeele- avaldust. Hirvepargis toimunu oli osa nn. rahvusküsimusest mis aitas kaasa Nõukogude võimu kokkuvarisemisele Eestis. MRP salaprotokollide avalikustamine sillutas teed Eesti, Läti ja Leedu iseseisvumisele. Hirvepargi meeleavaldus kasvas välja armastusest oma Eestimaa vastu. Peaosalejaid küll represseeriti ja naeruvääristati, kuid rahva valmidus tõe eest seista kasvas. O organiseeritud meeleavaldus totalitaarses ühiskonnas näitas rahva ühisvaimsuse ja –jõu kasvu ning julgust ajaloo ümberhindamisel. Kolmandas osas vaadeldakse laulu jõudu rahva liitjana. 10.Noorte laulu- ja tantsupeol Tallinnas 29.06.2007 ütles meie president Toomas
ÜRO vägedel korraldus agressioon peatada Hiina tungis kallale ÜRO'le 1953a sõlmiti vaherahu; Korea jagati 2ks riigiks NSVL mõjuvõimu vähenemine *Rahu maailmas oli kõige ohustatum 1953a puhkenud Berliini ülestõusu ajal avalik vastuhakk NSVL võimule, massimeeleavaldus rahutused haarasid kogu IdaSaksamaa lääneriigid ei osanud abi anda meeleavaldused aeti NSVL poolt jõuga laiali meeleavaldus suruti küll maha, kuid lõppu sellele siiski teha ei suudetud *Kesk ja IdaEuroopa kriis: 1956a stalinismi hukkamõistmine NSVl ja Jugoslaavia suhted normaliseerusid 1955a NSVL viis oma väed Austriast välja 1956a algasid Poolas streigid W. Gomulka tõus Poola valitsuse etteotsa *Ungari ülestõus: 1956a meeleavaldus Poola toetuseks "Molotovi kokteilid" I
korrarikkumisteks: rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere, vabastati Paksu Margareeta vangid jne. Korratused likvideeriti kiiresti. · Keskvõimu esindajaks sai kuberneri asemel komissar Tallinna linnapea Jaan Poska. · Rahvuslased seadsid eesmärgiks Eesti autonoomia. Jaan Poska Autonoomia saavutamine · 1917 märts: Ajutisele Valitsusele esitati kinnitamiseks autonoomiaseaduse projekt. Petrogradis toimus hiiglaslik eestlaste meeleavaldus, millega nõuti Eestile kohest autonoomiat. Ajutine Valitsus andis määruse Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. eestlaste meeleavaldus Petrogradis Autonoomiaseaduse sisu · Eestimaa ja Liivimaa kubermang liideti Eestimaa kubermanguks, mille keskus oli Tallinnas ja mida juhtis kubermangukomissar. · Kubermangukomissari kõrvale pidi üldvalimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu (Maapäev). Esimest korda ajaloos ühendati
Hinnad tõusid, raha kaotas järk-järgul väärtuse ning must turg, eelkõige salaviina müük lõi õitsele. 7. Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile (3)? Neg : Palju hukkunuid, hinnad tõusid, poe letid olid tühjad. Pos: Iseseisvumine, tekkis ohvitserkond, saadi rindekogemus? 8. Mida tähendas kaksikvõim Venemaal peale veebruarirevolutsiooni? Valitsesid enamlased ja vähemlased? 9. Kuidas saavutati Eestile autonoomia, ehk piiratud iseseisvus? 26.märts 1917 toimus eestlaste meeleavaldus Peterburis 10. Koostage kava: Eesti vabariigi loomine 1917-1918? (5p) Meeleavaldus Peterburis 26.märts Autonoomne Eesti riik 30.märts Maapäev valimised mai lõpus Maapäev kuulutas end ainsaks kõrgeks võimuks Eestis 25.nov Pärnus kuulutati välja Eesti vabariik 24.veb Iseseisvumine tehti ametlikuks Tallinnas 25.veb 11. Millised olid Eesti iseseisvumise olulisemad eeldused?(4) (Pole kindel kas tajun õigesti) Rahvusliku haritlaskonna teke Eestlaste majandusliku jõukuse kasv
Rahvusvahelisel tasandil: NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia 1987.a. Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, kus nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist. Meeleavalduse korraldajaks oli T. Madisson. MRP-AEG MRP Avalikustamise Eesti Grupp. 1987.a. sept.-s esitati IME projekt, ettepanek Eesti üleminekust isemajandamisele Titma, Kallas, Made ja Savisaar esitasid üleskutse minna Eestis üle isemajandamisele. 1987. dets. asutati Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon. Esimees T. Velliste
• NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. • Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia – 1987.a. • Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. • 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, kus nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist. Meeleavalduse korraldajaks oli T. Madisson. • MRP-AEG – MRP Avalikustamise Eesti Grupp. • 1987.a. sept.-s esitati IME projekt, ettepanek Eesti üleminekust isemajandamisele – Titma, Kallas, Made ja Savisaar esitasid üleskutse minna Eestis üle isemajandamisele. • 1987. dets. – asutati Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) – esimene võimudest
Balti kett- katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni.660km,2miljonit inimest.See aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil.23.08.1989 Eesti kongress- esindusorgan.Kutsuti üles end registreerima.veb 1990 Eesti Muinsuskaitse Selts- Demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon.1987. Eestimaa laul- rahvarinde meeleavaldus. Hiiglaslik massiüritus Tallinna lauluväljakul Rahvarinde organiseerimisel. 11.sept.1988 ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei.Poliitiline erakond.1988 Fosforiidikampaania-protest,mis sundis kaevanduse rahamist loobuma.1986 IME- Isemajandava Eesti majandusprogramm. Selle aluseks oli kogu Eesti viimine täielikule isemajandusele. Interliikumine- suurte üleliiduliste tehaste juhtide moodustatud Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Suvi 1988
Pidas kirjavahetust Eestist huvitatud õpetlastega Soomes, Saksamaal ja Ungaris. Eesti rahvusliku ärkamise kulminatsiooniks oli esimene eesti rahvuslik laulupidu 1869. aastal Tartus. Esmakordselt esitati sellel laulupeol J.V. Janseni sõnadele loodud laul Mo isamaa, mo õn ja rõõm, samuti Lydia Koidula luuletus - "Sind surmani küll tahan..." Esimene eesti üldlaulupidu oli ühtlasi esimene avalik ja võimas eesti rahvuslik meeleavaldus, mis süvendas eestlastes rahvuslikku ühistunnet. Koidula oli esimene naisajakirjanik Vanemuise seltsis etendati ka esimene eesti näitemäng, Lydia Koidula „Saaremaa onupoeg” (1870).
saavad Saksa ja Vene 2.Mis osapllot ja miks toetasid Baltisakslased maailmasõjas? Balti sakslased toetasid venemaad, kuna vene poolel said kaitsta oma õigusi 3.Kuidas mõjutas maailmasõda eestit? Sõjaline kogemus Eesti riigi tekkimine, paljud hukkusid 4.Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile ? Maapäev rahvus väeosade kokkutulek ja Eesti ala ühendati üheks autonoomseks kubermanguks. 5.Kavapunktidena Eesti Vabariigi väljakuulutamine 1917-1918? 29.märts 1917 Eestlaste meeleavaldus Peterburgis; 28.november 1918 Maapäev; 23.veebruar 1918 kuulutati pärnus välja Eesti Vabariik; 24.veebruaril 1918 Tehti seda ametlikult tallinnas 6.Millega paistasid silma saksa võimud Eestis 1918.a. okupatsiooni ajal? Kehtestati Eestis range okupatsioonireziim, omavalitsusasutustes anti jäme ots baltisakslaste kätte, Eesti seltsid ja erakonnad keelustati. 7.Millised olid iseseisvumise olulised eeldused? Tehti rahvussväed, Tehti Maapäev ; ärkamisaeg. 8
Fosforiidikampaania: 1986. a ühisliikumine uue fosforiiditehase ehitamise vastu, rahvas tunnetas ühtekuuluvust MRP-AEG: 1987. a Molotovi.Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, salaprotokoll sai kõigile teatavaks, 23. augustil Tallinas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus Eesti Muinsuskaitse Selts: 1987. a EMS, esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine ERSP: 1988. a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine Rahvarinne: RR, rahvaliikumine, mis taotles edendada rahvuskultuuri ja sümboleid, perestroika toetamine ,,Eestimaa laul": 1988
lahingukogemust tulevase Vabadussõjas. Lisaks tõi sõda kaasa mitmeid olulisi ebamugavusi palju tarbekaubad ( tee, suhkur, tuletikud jne.. ) Kaardi peal Eesti. Eesti 1917a. Veebruarirevolutsioon 1917 selle tagajärjel Vene keiser Nikolai II loobus tronist ja venemaal kehtestati vabariik. Venemaal tekkis kaksikvõim kuna võimule tulnud Ajutine valitsus jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad. · ENAMLASED · VÄHEMLASED 26. Märtsis 1917.a toimus eestlasteel meeleavaldus Peterburgis ( 40000 osavõtjat). Selletagajärjel : Eesti saavutas autonoomia. Tulemusena Maapäev esimene Eesti rahvaesindus. Oktoobrirevulatsiooni juhib V Kingsepp. Võim Eestis läheb enamlaste ehk kommunistide kätte. 28 nov. 1917.a Maapäev jõuab veel kuulutada end kõrgemaks võimuks Eestis kui saadakse kommunistide poolt laiali. (Eesti defaeto iseseisvumine)
• NL presidendiks sai Mihhail Gorbatšov (valiti Kongressi poolt valitud Ülemnõukogu poolt) • 1986a-Reykjavíkis toimus Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumine-NL ja USA suhted hakkasid parenema • 1987-Sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. • 1989-Gorbatšov lõpetab sõja Afganistanis ja viib NL väed sealt välja. • Boriss Jeltsin-Vene Föderatsiooni esimees • 1990 jaanuar-Leedulaste meeleavaldus Vilniuses Gorbatšovi visiidi puhul • Suveräänsete liiduvabariikide ühendus-Gorbatšovi poolt pakutud leping, mis tugineks kõikide liiduvabariikide poolt heaks kiidetud liidulepingule. • 1991.a märts-korraldati üleliiduline rahvahäälestus, kus 3/4 hääletanutest pooldas endise suurriigi säilitamist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldoovia boikoteerisid seda rahvahääletust. • 17. märts 1991-Üleliiduline referendum NSVL-i säilitamise küsimuses.
1985- Mihhail Gorbatsov pääseb võimule 1987 1987- fosforiidikampaania Agust 1987 - Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) 23. august 1987- Tallinna Hirvepargis toimus poliitilne meeleavaldus (eestvedajad- Madisson, Tarto ja Parek) 12.detsember 1987- Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine ( EMS) 1988 1.-2. aprill 1988- Toompeal toimus loominguliste liitude ühispleenum (Heins Valk) Aprill 1988- üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne. (Lagle Parek) Aprill 1988- Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 16. juuni 1988- vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt teda hakkas
Eesti vabariigi taasiseseisvumine - 1986 fosforiidisõda - August 1987 MRP-AEG o 23 august = Hirvepargi meeleavaldus - Detsember 1987 loodi EMS - 1988 loodi ERSP Pilistveres Jüri Vilms - 1. 2.aprill 1988 loomeliitude preemium - 12 aprill 1988 Rahvarinde loomine Kas oli mängus KGB käsi? - Aprill 1988 muinsuskaitsepäevad Tartus avalikuse ette toodi rahvusvärvid - Oktoober 1987 toodi rahvuslipp rahva ette Otepäl Võru Noortekolonn - 1988 sai EKP juhiks Hiiumaalt pärit mees Vaino Väljas - 17 juuni 1988 massimeeleavaldused lauluväljakul - Sept 1988 Eestimaa Laul
Balti kett http://www.thebalticway.eu/wp-content/uploads/2014/06/gallery.jpg Balti kett Oli suur poliitiline meeleavaldus, mis toimus 23. augustil 1989 aastal, nii Eesti kui ka Läti ja Leedu aladel. Baltimaad olid kaotanud vabaduse pooleks sajandiks. Sellega taheti näidata maailmale, kui suur on Baltimaade vabadustahe. Taheti ka tähelepanu juhtida MRP salaprotokollide, mis tõi kaasa Baltimaade okupeerimise, suure NSVL poolt. Balti kett Katkematu inimkett Tallinnast läbi Riia Vilniusse. Oli 620 km pikkune 2 miljonit inimest,
Keegi lossi teenistujate hulgast avas neile värava MIILITSA REAGEERING 05 Suurem osa venekeelne, väikearvuline, passiivne ,,TOOMPEAD 06 RÜNNATAKSE!“ Savisaar helistas raadiotoimetajale, EESTLASTE kutsus eesti rahvast astuma riigivõimu kaitsele SAABUMINE 07 Saavutati kiirelt enamus, piirati interliikujad sisse. Vilistati ,,Eesti! Eesti!“ 08 MEELEAVALDUS LÖÖDI LAIALI TAGAJÄRJE Valitsus moodustas D operatiivkomisjoni , rahvahulgad valvasid kogu öö tähtsaid objekte. Arvatakse, et seda meeleavaldust juhiti
BALTI KETT Ajalugu ● Balti kett oli rahumeelne poliitiline meeleavaldus. ● See toimus 23. augustil 1989. aadtal ● Umbes kaks miljonit inimest ulatas üksteisele käed 600 km pikkuses ketis läbi Baltimaade, näidates üles oma ühtsust püüdlustes vabaduse poole. ● Eesti, Läti, Leedu. Miks? ● 1940. aastal okupeeris Nõukogude Liit Balti riigid, leppides selles eelnevalt kokku natsi-Saksamaaga. ● Kokkulepe sõlmiti 23. augustil 1939 Moskvas ning see oli salajane. Seda dokumenti nimetatakse Hitleri-Stalini paktiks ja Molotov-
Pagemise tõkestamiseks ehitasid kommunistid 1961. aastal kahe Saksamaa vahelisele piirile Berliinis betoonist müüri. Ungari ülestõus. 1953. sai Ungari peaministriks Imre Nagy, kes hakkas Stalini surma järel kommunistlikku režiimi leevendama. Kuid juba 1955. aastal kukutasid tagurlased ta võimult. See süvendas Ungari valitsevas ladvikus reformimeelsete ja tagurlike jõudude vastuolusid. 1956. aasta oktoobris puhkes Budapestis üliõpilaste meeleavaldus, millel nõuti demokraatliku riigikorra taastamist. Võimud saatsid meeleavaldajate vastu sõjaväe. Demonstrantide tulistamise järel kasvas meeleavaldus üle valitseva režiimi vastaseks relvastatud ülestõusuks, mis laienes kiiresti üle terve riigi. Osa sõjaväest tuli ülestõusnude poole üle. Nagy moodustas koos Jànos Kàdàriga koalitsioonivalitsuse ning maailmale anti teada, et Ungari lahkub Varssavi paktist. ÜRO poole pöörduti palvega
Mosvale meelekohast valitsuse moodustamist.Eestile ja Lätile esitati ultimaatium 16.06.17.06 tuli üle eesti piiri 90000 okupatsiooniarmee sõdurit.Laidoneri sunniti alla kirjutama Narva diktaadile(kogu kontroll anti punaarmee kätte,keelustati meeleavaldused,eraisikutelt võeti relvad).Edasise tegevuse juhtimiseks saabus tallinna Stalini eriesindaja Andrei zdanov-hakati üles seadma uut valitsust.21.06 korraldati meeleavaldus ultimaatiumis esitatud nõudmiste toetamiseks.(pika hermanni tormis asendati eesti lipp punavalge omaga,üle võeti valitsushooned, politsejaoskonnad jms.)21.06 andis Päts allkirja otsusele, millega tuli uus valitsus.(valitsuses polnud ühtegi kommunisti, peaministriks sai Johannes Vares-Barbarus)21.07 kuulutas kommunistlik riigivolikogu välja ENSV. 06.08 ühendati eesti Nõukogude Liiduga.Ümberkorraldused:senine riigiaparaat lammutati,ametist
· 1959 lasti vette esimene tuumajõuseadmega jäälõhkuja (idablokk) 1960ndad · 1960ndad The Beatles muutus eriti populaarseks (läänemaailm) · 1960 Esimesed paraolümpiamängud Roomas (läänemaailm) · 1961 Esimene inimene kosmoses (idablokk) · 1964 esilinastus film ''Armastusega Venemaalt'' (läänemaailm) · 1967 turule tuli esimene koduseks tarbeks mõeldud mikrolaineahi (läänemaailm) · 1968 Prantsuse üliõpilaste meeleavaldus Pariisis (läänemaailm) · 1969 esimest korda inimkonna ajaloos laskuti Kuu pinnale (läänemaailm) · 1960ndate aastate lõpp hakkasid tekkima noorsooliikumised (läänemaailm) 1970ndad · 1970ndate aastate algus esile tõusis hard rock (läänemaailm) · 1970ndad aastad energia- ja majanduskriis · 1971 firmas Intel loodi maailma esimene mikroprotsessor (läänemaailm) 1980ndad · 1980ndad heli salvestamiseks hakati kasutama laserseadmeid
LIBERAALNE JA RAHVUSLIK LIIKUMINE Saksamaal kehtiva riigikorra vastu astusid välja 1. Jena üliõpilased. 1817 meeleavaldus - võimudevastane demonstratsioon. Jenas loodi Ülesaksamaaline Üliõpilasliit - tunnusvärvid: must, punane, kuldne. 1820. suruti maha. 2. 1830 algab Saksamaal liberaalne liikumine, mis koosnes: · üliõpilasliikumisest · liberaalne liikumine - vaja ühendada Saksamaa, soovisid valitseda koos aadliga . · rahvuslik liikumine - rahvuslik eneseteadvuse tõus, väljendus Noor Saksamaa (H.Heine) Itaalias taastati endiste dünastiate võim
Lääneriigid ei tulnud appi ning ülestõus suruti maha. Kuulutati välja sõjaseisukord ning tänavale toodi tankid. Kesk- ja Ida-Euroopas ootasid NSV Liidu ikestatud rahvad vabanemist. Sobival hetkel loodeti see Lääne abiga kukutada. Lääneriikide liidrite kinnitused: kommunismi all vaevlevatel rahvastel tasub vaid hirmuvalitsuse vastu välja astuda ning neile antakse abi. Tegelikult polnud lääneriigid valmis asutama vabastamise samme. Ungari ülestõus 1956-Toimus meeleavaldus Poola toetuseks, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Tänavatel toimusid lahingud. Võimule sai Imre Nagy, kes tahtis Ungaris demokraatia üles ehitada ning sõlmis kokkuleppe relvajõudude väljaviimiseks riigist. Kuna jällegi ei võtnud lääneriigid midagi ette otsustas NSV Liit ülestõusu jõuga maha suruda. Suessi kriis 1956-Egiptuse juht G. A. Nasser riigistas inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi konflikti lääneriikidega. Egiptuse poolele asus
• Rahulolematuse üldine kasv: rahvuslikud vastuolud, aktiviseerunud töölisliikumine. Grigori Rasputin Veebruarirevolutsioon • 17. dets 1916 – tapeti Rasputin • 1917. a algas rahutustega Petrogradis • 23. veebr (8. märts) - revolutsiooni algus, “Leiba!” “Maha sõda!” • 27. veebr – pealinn on ülestõusnute käes, “Maha tsaar!” • 1.-2. märts – sama teistes suurlinnades • 3. märts – tsaar loobub troonist Eestlaste meeleavaldus Petrogradis Kaksikvõimu aeg I • Revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga. • IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutise Valitsuse juhid Georgi Lvov Aleksandr Kerenski Kaksikvõimu aeg II • AV kehtestas riikliku vilja- ja kütusemonopoli. • Progressiivne tulumaks. • Ei väljutud sõjast. • Ei jagatud maad
Eesti poliitikute peamine eesmärk oli Eesti ala ühendamine üheks kubermanguks ja autonoomia saavutamine. 26. märtsil toimus Petrogradis eestlaste meeleavaldus. 30. märtsil anti välja Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, millega nähti ette Eestimaa kubermangu ühendamine ja valimiste kaudu Ajutise Maanõukogu valimine. Mai lõpus valiti Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev, mis oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Suvel loodi ka Rahvusväeosa. Autonoomia saavutamise järel: - muudeti asjaajamine eestikeelseks - vene ametnikud asendati eestlastega
pannakse seda tähele ja võetakse midagi ette. Halvemal juhul ei tehta sellest lihtsalt välja ja töö on luhta läinud. Kuid on olemas veel üks võimalus. Kõige tugevam ja kindlasti toimiv. Protesteerimine. Protestida saab mitut moodi. Kindlasti oleme näinud seintele kinnitatud palkateid ja kuulnud sõimavaid lauseid, samuti oleme ka näinud ja kuulnud uudiseid steikidest. Tavaliselt väikeste palkade pärast, aga see ei puuduta otseselt valitsust. Rohkem mõjub valitsusele meeleavaldus. Kindlasti mäletame pronks mässu ja selle tagajärgi. Tihti on tänavatel ka kambad protestijaid, kel käes loosungid. Kuna selline tegevus tekitab uusi probleeme lahendatakse need kiirelt või varem, et neid ei tekiks. Seega see on kõige parem viis oma tahtmist saada.
1985 tuleb võimule M. Gorbatšov ja algab perestroika(majandusreform) ja glasnost (avalikustamine) 1986 avalikustas Moskva kava Eestisse fosforiidikaevanduste rajamiseks 2. 1987 kevad fosforiidikampaania august MRP-AEG (Molotovi-Ribbentriopi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) eesmärgiks avalikustada 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja tagajärjed Balitmaadele 23. august Hirvepargi poliitiline meeleavaldus kõneleti avalikult MRP sobingust esimene režiimivastane massimeeleavaldus järgnes propaganda osalejate mustamiseks aasta lõpp loodi EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts) esimene demokraatlik üle-eestiline massiorganisatsioon 3. 1988 aprilli algus loominguliste liitude ühispleenum loomeinimesed lülitusid ühiskonna uuenemisprotsessi esitati nõudmisi keskvõimule
TAASISESEISVUMINE JA TÄNAPÄEVA EESTI 1985.aastal ,leidnud esialgu Eestis märkimisväärset vastukaja. Eesti NSV tolleaegne juhtkond eesotsas K. Vainoga oli veendunud , et Moskvas alanud uutmine peagi vaibub ning kõik läheb mõne aja möödudes vanaviisi edasi. Need lootused osutsusid siiski ekslikuks... Ühiskonna ärkamine: *1987.a fosforiidikampaania- see tekitas ühiskonnas protest,mille tekitas see,et Eesti NSV-s hakkas seisakuaegne sumbunud õhustik lagunema 1986.a lõpul,mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uure foforiidikaevanduste (Kabala-Toolse)rajamiseks Eestisse.Fosforiidikampaanias tunnetas rahvas esimest korda ühtekuuluvuse jõudu:asjaosalised olid sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. * 1987.a Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG)- 1987a. Augustis loodud Eesti esimene poliitiline ühendus.Selle grupi eesmärk oli avalikustada 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle taga...
autoritaarne riigipööre Eestis (12. märts 1934) – demokraatia lõpp, vaikiv ajastu MRP (23. august 1939) – Molotovi-Ribbentropi pakt, salajane lisaprotokoll Baaside leping (28. september 1939) – NSVL-i baasid Lääne-Eesti saartele, Paldiskisse ja Tallinna Narva diktaat (17. juuni 1940) – baasid terve Eesti territooriumil, 80 000 NSVL sõdurit Eestis lisaks juunipööre (21. juuni 1940) – „töörahva” meeleavaldus, senise valitsuse asendamine venemeelsetega ehk Vares-Barbaruse valitsus Eesti annekteerimine Nõukogude Liitu (6. august 1940) – NSVL võtab Eesti vastu suurde sotsialistlikku rahvaste liitu juuniküüditamine (14. juuni 1941) – 9000 inimese Siberisse küüditamine, peamiselt endised sõjaväelased, riigijuhid, haritlased Nõukogude võimu taaskehtestamine Tallinnas (22. september 1944) – Saksa okupatsiooni lõpp märtsiküüditamine (25. märts 1949) – 20 000 inimese küüditamine
Näide: milles ERLi algatajad Ain Saar ja Aavo Savitsch teatasid, et peavad vajalikuks avardada Eesti poliitilist maastikku uue liikumise näol. 14. aprillil oli Internetis avatud loodava liikumise esimene veebileht ja 23. aprillil foorum. 20. mail toimus Tõnismäel Tiit Madissoni ja Aavo Savitschi korraldatud sanktsioneerimata meeleavaldus, millega taotleti pronkssõduri teisaldamist Tallinna kesklinnast. Tipphetkel võis üritusel viibida kuni 1000 inimest. Viis aastat tagasi pronksiööna rahutused, mis puhkesid Tallinnas ja ka teistes Eesti linnades 26. aprillil 2007. Protestist Tõnismäel asuva pronkssõduri kuju teisaldamisplaanide vastu alanud rahutuste
linnatänavailt. Paraku avas aga kohale ilmunud sõjaväeüksus rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest, haavatuid oli üle 200. Päev pärast Tallinna tragöödiat kirjutas Nikolai II alla 17. Oktoobri manifestile. Keiser lubas oma alamatele kodanikuvabadusi, Venemaal lubati valida parlament ning vastu võtta põhiseadus, kuid oma olemuselt edumeelne manifest oli hilinenud ega suutnud enam revolutsioonilist liikumist peatada. Manifesti toetuseks toimus Tartus eesti seltside meeleavaldus, mille ees lehvis esmakordselt avalikult sini-must-valge lipp. Manifestis lubatud õigusi ära kasutades moodustas Jaan Tõnisson esimese eesti erakonna Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Siia kuulusid "Postimehe" ümber koondunud liberaalid. "Uudiste" toetajad moodustasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ). Süvenesid revolutsioonilised meeleolud ja mõisate rüüstamine jätkus täie hooga.
minna. Sellega algas Berliini müüri langemine ja 9. novembril 1989 lõhkus rahvas selle maha. Algasid üleriigilised meeleavaldused, mida juhtis opositsiooni liikumine Uus Foorum. Saksamaa taasühines. 1968 aastal maha surutud Praha kevad oli jätnud rahva meelsussesse sügava jälje. Maha surumisele järgnenud repressioonid olid inimesed ära hirmutanud. Peale Berliini müüri langemist toimus Prahas üliõpilaste meeleavaldus, mis politsei poolt laiali aeti. Inimestes oli tekkinud lootus ja kogunema hakkasid üha suuremad rahvamassid. Haveli juhtimisel moodustati opositsiooniline kodanike foorum. Havel ja Praha kevade läbiviija Dubcek korraldasid 24. novembril 1989 kõnekoosoleku. Sotsialismi leeri lagunemine oli nii juhus kui ka paratamatus. 1980 aastate teiseks pooleks oli Nõukogude Liit välja kurnatud ja madalseisus. Majanduslikult rasked tingimused nõudsid muutusi, mida Gorbatsov pakkus
sjapgenikke.! VEEBRUARIREVOLUTSIOONID! *Tallinnas puhkes revolutsioon mrtsi algul(massimiiting ja rahutused, vangla pandi plema) *Ajutine valituses mras Eestimaa kuberneri asemel komissariks Jaan Piska - tallinna linnapea-(oli tegelikult venemeelne ja igeusklik) Autonoomiataotlus 1917 mrts. *Rahvuslased agatasid autonoomiataotluse venemaa koosseisus ja Eesti alade hendamise *26 mrtsil toimus petrogradis eestlastest sjavelaste meeleavaldus. **Mrtsi lpus 1917 hendas ajutine valitsus eestimaa ja liivimaa kubermangu heks eestimaa kubermanguks.(asjaajamise keeleks sai eesti keel) *Moodustati maanukogu (maapev) Maapeva(valimised vitsid vasakpoolsed, kuid sinna said ka rahvuslased)maavalitsuse juhiks sai jaan raamot, hiljem pts(rahvuslased ei tohtinud omaiiklust vasakpoolsed tahtsid) *1917 moodustati ka valitsuse loal *rahvusveosad* Poliitilised parteid eestis 1917: *Eduerakond muudeti eesti demokraatlikuks erakonnaks
8 miljonit eurot, kusjuures Siim Pohlakule (EKRE fraktsiooni esimees ja erakonna aseesimees) esitatud küsimusele: ‘’Kust raha võetakse?’’ ei osanud ta vasatata. Seda probleemi saab lahendada lihtsalt – jätta referendumi rahvahääletus ära. Teine Eesti ühiskonnas palju erimeelsusi tekitav teema on abort. Paljud konservatiivsete vaadetega inimesed peavad aborti ebamoraalseks. Tallinnas toimus septembris abordivastane ning traditsioonilist perekonda tunnustav meeleavaldus, kus osalesid ka Mart ja Martin Helme. Ühiskonnavaheline konflikt tugevnes aga pärast riigikogu ‘’katuserahade’’ jagamist MTÜ-le Elu Marss. Abordi teema on üleval juba ka eelmisest aastast, kui Mart Helme ETV eetris süüdistas naistearste abortide sooritamisel Hippokratese vande rikkumises. See põhjustas suure pahameelelaine Eesti ühiskonnas ja ka Eesti Naistearstide Liidu poolt. Probleemi saaks lahendada kompromissiga liberaalide
Kuidas muutis kollektiviseerimine Eesti põllumajandust ja industrialiseerimise tööstust? Mida need endast kujutasid? Milliseid inimesi arreteeriti, jälitati ja küüditati 1944-1950? Miks viidi 25.03 1949. läbi II küüditamine ja kes olid selle ohvrid? 2. Millised positiivsed ja negatiivsed arengud toimusid Eestis 1970-1985? 3. Milles seisnesid ja kuidas viisid Eestit taasiseseisvumisele lähemale järgmised sündmused: fosforiidikampaania, IME programm, meeleavaldus Hirvepargis, ERSP loomine, RR loomine, laulev revolutsioon, suveräänsusdeklaratsioon, Balti kett, iseseisvusreferendum, otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest”. Millist rolli mängisid Eesti taasiseseisvumises A. Rüütel, E. Savisaar, S. Kallas, M. Lauristin, T. Kelam, T. Velliste, M. Laar, V. Väljas? Mil määral aitasid Eesti taasiseseisvumisele kaasa Gorbatšov ja Jeltsin? Teised Balti vabariigid?, läänemaailm?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
