Mida kõrgemad kutseoskused seda kõrgem on palk. Sotsiaalsed rollid: staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Vastupidiselt omistatud staatusele on saavutatud e omandatud staatus teatavate valikute, teenete v pingutuste tulemus. Igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall. Staatusega sobivat käitumisstandardit nim sotsiaalseks rolliks. Rollikonflikt on see kus staatustega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Klassid ja staatused: jaotatakse klassideks majandusliku positsiooni alusel. Sotsiaalne klass- omandisuhe pole enam ainumäärav. Keskklass- teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni e staatust kui teised. Kõrge staatusega gruppe nim eliidiks v kõrgklassiks. Eliidist eristub mass, ka keskklass kuulub massi hulka naq tavainimesed. Kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgruppi nim alamklassiks
Loonusmaks (Talu toodang, naistel lõng & kangad, meestel puit & hein) Raha rent Teotööd Talupojad protesteerisid maksude kasvu vastu. Ei täitnud käsku / ei teinud tööd. Põgeneti linnadesse / välismaale. Hakati vastu mõisasundjale ( kubjas ) Kaevati mõisniku peale kohtusse. (adrakohtud) Mitte kõik talupojad ei maksnud ühtemoodi makse, osad olid vabamad, osad olid rangema kontrolli all. Talupojad erinesid üksteistest õiguste ning jõukustega. Talupoegade staatused. Vabad talupojad Adratalupojad Üksjalad Sulased Teenijad.
Avalik ja privaatne ala Avalik ruum ja eravaldus Inimeste erinev staatus Nt. tänav, purk, rand, kaubanduskeskus, lennu- raudtee- bussijaam jm. viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida, pildistada luba küsimata. Saadud materjali avaldamisel on piirangud- kui materjal võib kellelegi haiget teha ei avaldata (fotod kuriteo/õnnetuse ohvritest jm.) Poolavalik ruum Koolid ja meditsiiniasutused, politseijaoskonnad, valitsushooned, kinod, teater, hotellide vestibüülid, restoranid, kohvikud, baarid, muuseumid, kasiinod jm Kehtivad piirangud ja tuleb taotleda luba, näit. kohvikus filmimiseks või pildistamiseks tuleb taotleda omaniku nõusolek- külastajaid tuleb filmimisest, pildistamisest teavitada, et need kes ei soovi filmile või fotole jääda, saaksid lahkuda. Poolavalikud ruumid on ka kohtuhooned, vanglad ning neile kehtivad omad normid ja seadused, mis reguleerivad nii külastajate kui ka ajakirjanike liikumist ja tegevust. Privaatne ...
Vana-Rooma Vana-Rooma aeg oli: 8.saj eKr (753 Rooma linna asutamine) – 5.saj eKr (Lääne-Rooma keisririigi langemine) 753-610 eKr (8-6 saj Kuningate aeg ja Etruskite ülemvõim eKr) 510-30 eKr Vabariigi aeg 30-476 eKr Keisririigi aeg ROOMA VARAJANE ÜHISKOND Eesotsas oli rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos nõukogu-senatiga (kuhu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad). Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks, sugukonnad jagunesid perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Plebleid- Peamiselt lihtrahvas, kes jagunes omakorda jõukuse järgi Ratsanikud – Keskmiselt jõukad jalaväelised, ratsaväelised Proletaarid – Nii vaesed, et olid sõjaväest vabastatud Patrioonid – Rikkad (mida rohkem omasid kliente, seda võimsamad olid rahvakoosolekul) Kliendid – Vaene kodanik, kes andis end Patriooni kaitse alla. Ta sai patrioonilt kasutamiseks...
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Avalik sektor: ühiskonna juhtimine ja koordineerimine. Avalik sktor e Riik, tunnused: territoorium, elanikkond, suveräänne riigivõim. Riigi ainuõigus: kehtestada seadusi, koguda makse, rakendada sundi. Riigi institutsioonid: seadusandlikud instit., täidesaatvad inst., kohus, keskpank, järelvalveinst.- riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed. Riigiasutustele iseloom. Tunnused: struktuur ja hiearhia, moodustatakse riigi poolt ülesannete täitmiseks, rahastatakse riigieelarvest, töötajaskond palgalised riigiametnikud. A sekt. Üles.: seadusandlus korra tagamine, maksude kogumine ja ümberjaotamine, avalik haldus (riigi ja omavalitsuse plaanipärane tegevus, et teostada poliitikas püstitatud eesmärke), tellib teenust iseseisvatelt avalikõiguslikelt asutustelt (loodud avalikkuse huvides kongreetsete seadustega, nt ETV, ülikool jne). Erasektor: (tulundussektor) majandamine tootm...
3). Meie arvamusest teiste hinnangute kohta. Kusjuures tähtsaks peetakse autoriteetide hinnangut. Arvamus iseendast ei ole fikseeritud, see on pigem protsess, oma mina-pilt muutub, kuigi aeglaselt. Ise valime samuti endast kujundeid, mida peame tähtsaks ja eirame neid, mida ei pea tähtsaks. 16. Mis on staatus ja staatuste liigid? Staatus esindab in. postitsiooni sotsiaalses süsteemis. Meil on palju staatusi, sest osaleme paljudes süsteemides. Staatused jagunevad: 1). Omistatud staatused, need on suhteliselt muutumatud ja nende üle puudub meil kontroll (sugu, vanus, aadlitiitlid). 2). Omandatud staatused. Neid saame oma valikute ja pingutuste tulemusena (näit. ema-staatus, üliõpilase staatus, töökoha valik, eriala staatus). 3). Peremees-staatus, see on meie staatustest kõige tähtsam ja selle järgi meid sageli ka identifitseeritakse. Staatused võivad olla kooskõlas, võivad sattuda ka konflikti, see tekitab ängistust või depressiooni. 17
Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Tugevate traditsioonidega ühiskonnas (nt India, Prantsusmaa) pole liikumine ühest kihist või klassist teise nii suur kui mõnes tugevaid sotsiaalseid vapustusi üle elanud ühiskonnas (nt Ida- ja Kesk-Euroopa). Klassid ja staatused Varasemate ühiskondade iseloomustamisel kasutati enamasti jaotust klassideks majandusliku positsiooni alusel. Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole ainumäärav enam omandisuhe, vaid arvestatakse ka elustiili tunnuseid. Sotsiaalse klassi üheks tüüpiliseks näiteks on keskklass, keda iseloomustab sarnane elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga.
Ühekordsed kokkuleppehinnad Püsiklientide hinnad Paketid Nädalavahetuse hinnad Perehinnad Seeniorite hinnad Personali hinnad Comlimentary ja house use Milliseid tegureid peab arvesse võtma toa hinna kujundamisel? Et kataks kulud Vastaks nõudlusele Saaks kasumit Asukoht Konkurents Hooajalisus Tase Inglisekeelne terminoloogia - tubade tüübid, tubade staatused jmt. Nimeta erinevad tellimuste allikad. Central Reservation System(kõnekeskus) Global Disrtibution System (GDS) Müügiagentuurid Otsekontakt hotelliga Kuidas kanda käsitsi broneeringuid broneeringugraafikule. Mida peetakse silmas termini Welcome on arrival all? Kõik töötajad peavad: Olema oma töökohtadel kogu aeg nähtaval Korrektselt käituma Olema korrektse välimusega Tagama oma töökoha valmisoleku
(valimisreklaamid, kampaaniad jne) Idee-, valimis-, kampaania-, firma- ja tootereklaamid Avalik ja privaatne ruum Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad jne Lubatud pildistada ja filmida) Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskond, valitsushoone, muuseumid jms Lubatud pildistada ja filmida loaga) Privaatne ruum (maja, korter, suvila, aed Lubatud pildistada ja filmida vaid omaniku loaga) Staatused Avaliku elu tegelased Tavainimesed Kaitsetud inimesed Eksperdid Eesti ajakirjanduse ajalugu 1675 Post-Zeitung Lühhike öppetus Tarto maa rahwa Näddali-Leht Marahwa Näddala-Leht Perno Postimees Eesti Postimees
Organisats. Ei tohi kasumit teenida. Kolmas sektor on oluline tööandja paljudes maades, nt. SB,Sm,Usa.Eestis on hõivatud 4-5% tööjõust. Kuna kolmas sektor on seotud kõigi töösfääridega, siis KÜ väljajätmisel riik ei toimiks enam. Moodne riik tunnustab kodanikuühendusi oma partneritrena, kaasab neid seadusloomesse,rahastab neid, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. PARTNERLUSEST JÄI KIRJUTAMATA 4.Ühiskonna kihistus: mõiste, klassid ja staatused. Sotsiaalne kihistumus e. Stratikatsioon- teatud üh.tüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse e.straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele v poliitilistele ressurssidele. Klassid ja staatused. Räägitakse sotsiaalsest klassist, mille üheks tüüpiliseks näiteks on keskklass, keda iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga
Kihistuse mõiste: mitmed ühisk jaoks olulis tunnused jagavad inim-d kihtidesse e ühisk on sotsiaalselt kihistunud,mängib olul rolli ühisk korrastam, sidumisel,muutub pika aja jooksul.Praegu ühisk arengutempo kiireneb.Sostsiaalne mobiilsus-inim-te v tervete rühmade liikum ühest ühisk.kihist teise.Horisontaalne-ühest linnast,majandusharust teise,Vertikaalne-lihtöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi.Sots mobiilsus peegeld ühisk avatust ja arenguvõimet. Klassid ja staatused: Sotsiaalne klass-omandisuhe pole ainumäärav,arvestatakse ka elustiili tunnuseid. Keskklass:teatav elatustase,hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö. Nüüdisühisk tunnusjooneks kihistumise seotus inim-te haridusnäitajaga.Väheharitud madalad,kehvem töö,ei saa elatustaset parandada. Arusaam inim- te sünnipärasest võrdsusest, olenemata päritolust, nahavärvist, soost, rahvusest on muutnud klassipiirid ületatavateks ja tõstnud sots mobiilsust
Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi , aastakümnete või sadade jooksul. Vaid revolutsioonid toovad kaasa järske muutusi. Nüüdisajal suureneb Sotsiaalne mobiilsus mis tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonna kihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi) . Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Klassid ja staatused Varasemate phiskondade iseloomustamisel kasutatakse enamasti jaotust klassideks majandusliku positsiooni alusel. Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist , mille puhul pole omandisuhe enam ainumäärav, vaid arvestatakse ka elustiili tunnuseid. Sotsiaalse klassi üheks tüüpiliseks näiteks on keskklass , keda iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Nüüdisühiskonnas tunnusjooneks on kujunenud kihistumuse seotus inimeste
Kartulit hakati rohkem kasvatama, kuna see ei nõdnud palju kliimalt ning võimalik kasvatada sõja ajal. Lääne-Euroopa Ida-Euroopa Venemaa Olid vabad Puudus isklikvabadus Võis osta, müüa vahetada, Rentisid maad Ei tohtinud lahkuda maalt kinkida ja vahetada Maksti(raha, naturaal ja Neid võis müüa koos maaga Staatused sarnanesid orjale teorant) Töötasid isanda heaks Miks pooldati pärisorjusekaotamist? Riigivalitsejad Valgusfilosoofid Talupojad Osa mõisnike Et saada raha Arvasid et sünnivad vabana Saavad olla vabad Orjad ei olnud ning nii peab olema motiveerima töötama Linn kasvas kiiremini, kuna kaubandus oli parem ja kaubateede kujunemine.
Kõige tähtsam muutuste tekitaja. Uued ideed, teod, tehnoloogia arusaamad ja teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, grupilt grupile ja üh-lt ühiskonnale. Kultuuriline lõtk Kirjeldab tendentsi, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloofia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. 9. Muutuste omaksvõtmine (agendid) ja muutuste tüübid (227-229) Muutusi toetavad või neile on vastu inimesed, kellel on sotsiaalsetes süsteemides teatud staatused. Mõned staatused on mõjukamad kui teised ja nende staatuste omanikud on tõenäolisemalt muutuste agendid. Kui suguharupealik võtab uuenduse omaks, teevad seda ka tõenäoliselt teised liikmed. Muutuste tüübid järk-järgulised ehk kasvavad muutused (põllumajandus alates paleoliitikumist järk-järgult arenenud) ning revolutsioonilised muutused (üh poliitilise ja sotsiomajandusliku struktuuri järsk ja põhjalik ümberkorraldus). 10. E. Durkheim usust, sakraalne ja profaanne (194-195, 199)
kombeks. Alamklassi mõistel on põlastav iseloom. Kihistumisel on ühiskonna korraldamisel ja sidumisel oluline tähtsus, sest see paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile. Kihstumine on suhteline. Staatus on alati inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Hinnang atnakse mitte ainult grupile kui tervikule, vaid väga tihti ka igale grupi liikmele eraldi. Staatus on kas omistatud või omandatud. Omistatud staatused põhinevad tavaliselt muutumatutel tunnustel ja inimesed on selle positsiooniga seotud oma soovist või pingutustest sõtumata. Üldjuhul on see seotud kaasa sündinud omadustega, näiteks prints William on enda soovist hoolimata prints. Omandatud staatused põhinevad valikutel ja on seega saavutatud tahteavaldusena. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimese või grupi ümberpaiknemist sotsiaalse kihistumise süsteemis. See peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Ka sotsiaalset mobiilsust
ühiskonna) heaoluga. Õiglus kujutas endast eelkõige negatiivset väärtust, mis ei lubanud ligimesele kurja teha ehk ehk tema sotsiaalsest staatusest tulenevaid õigusi keelata (sotsiaalne staatus tekib kuna erinevatel rollidel on erinev tähtsus grupi jaoks, millest lähtuvalt rollide täitjaile antakse erineval määral võimu, tunnustust ja hüvitust. Sotsiaalse staatusega kaasnevad õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud). Selle üle, kas need staatused ja õigused ka ise õiglased on, ei vaieldud aga pea kunagi, see jaotus oli lihtsalt "antud". Õigluse sidusid heaolu mõistega utilitaristid, eriti Jeremy Bentham (1748- 1832), kelle järgi moraaliväärtustest saabki rääkida üksnes seoses üldise heaoluga. Utilitarismi puhul on individuaalsed nõuded õiglusele igal juhul allutatud sotsiaalsele kasule. Mina isiklikult ei nõustu utilitaristide põhimõttega, et õiglane on see, mis indiviidile kasu toob
teistest kõrgemat positsiooni ehk staatust kui teised. Kõrgeima staatusega gruppi nimetatakse eliit, eliidist eritub mass, siia kuulub ka keskklass. Kõige madalam klass on alamklass. Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Eliidist eristub mass, kõnekeeles ka tavalised inimesed või tavakodanikud. Siia kuulub näiteks keskklass, aga ka sinikraed. Staatused on alati sotsiaalsed, sest nad omandavad tähenduse vaid ühiskonnas ja inimestevahelises suhtlemises. Muutumatut tunnust nimetatakse omistatud staatuseks. Saavutatud ehk omandatud staatus teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemus. Igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall. Sotsiaalne roll- sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard. Rollikonflikt- olukord, kus ühe inimese (näiteks koolidirektorist lapsevanema) erinevatel
arengupuuetega laste õpetamisest ja kasvatamisest on ühtse teooriaga valdkonnaks hakanud kujunema suhteliselt hiljuti. Millist praktilist kasu võiks olla ühisjoonte väljatoomisel, seni üksteist üsnagi lahus arenenud oligofreno-, surdo-, tüflo- ja teistest eripedagoogkatest? Käesolevas artiklis püütakse põhjendada eripedagoogika ühiste seisukohtade vajadust meie vabariigi tingimustes. Interpersonaalsete suhete uurijad võivad lisada, et arengupuuetega laste staatused on normiga võrreldes püsivamad, kuid isiklikud suhted õpetaja ja koolitöö poolt kergemini mõjutatavad. Enesehinnang on sageli alusetult kõrge, ülehinnatakse ka oma asendit, aeglaselt kujuneb kaaslaste mõistmine ja kaasõpilaste omavaheliste suhete adekvaatne hindamine. Mitmed eripsühholoogia seisukohad on oluliseks põhjenduseks ühtsete nõuete väljatöötamisel kõikide anomaalsete laste õpetamiseks ja kasvatamiseks. Seda on vaja, sest
· CRM'is oleks võimalik näha võlglaste ja pikenduste infot · CRM'is oleks sündmused ja tegevused eraldi imporditavad · CRM-i põhjal on võimalik nädalaaruannet koostada 5 · Kõik kohustuslikud väljad peavad olema täidetud, kui ei ole sisestatud hoiatab haldurit ja ei sulge vormi · Kui kliendiga ei ole tegeletud 2 kuud ja staatused on aktiivne ja mitteaktiivne, siis süsteem peab automaatselt muutma kontakti staatust "Vabad" ja teavitus saadetakse määratud haldurile ja müügijuhile · Halduri väli sisestatakse automaatselt ( ei ole võimalik muuta ) · Halduri välja on võimalik muuta ainult siis kui kliendiga ei ole tegeletud 2 kuud · Halduri välja on võimalik muuta siis kui agent või müügijuht algatab kontakti ületõstmist, ületõstmisel saadetakse e-mail uuele ja vanale haldurile
TEHNOLOOGIA DIFUSIOONI MUDEL 1.tulemus uuenduste adaptsioon keskkonda, 2 keskkonna mugandumine uue tehnoloogiaga, 3 eri valdkondades arenevad uued funktsioonid ja muutub organisatsiooni sisestruktuur, 4 algen institutsioon võib muutuda ülearuseks, uued konkureerivad omavahel 10. Muutuste omaksvõtmine (agendid) ja muutuste tüübid Muutusi toetavad või neile on vastu inimesed, kellel on sotsiaalsetes süsteemides teatud staatused. Mõned staatused on mõjukumad kui teised ja nende staatuste omanikud on tõenäolisemalt muutuste agendid. Igas ühiskonnas on oma suunaloojad ja väravavahid, kes mõjutavad muutuste suunda. Kuigi meedia mängib kaasaegses ühiskonnas suurt rolli uute elementide tutvustamisel, jäävad inimestevahelised suhted siiski väga tähtsaks info hankimise kanaliks. Spetsiifiliste sotsiaalsete muutuste omaksvõtt sõltub paljudes
- diktaator - tribunus plebis - rahva eestkostja - aedelis - ediil ehk rahva politseinik Materiaalne eraõigus (1 õiguse jaotusi): - on see, mis reguleerib suhteid isikute vahel ja kehtestab nende vahel õigusi ja kohustusi (ost-müük) Protsessuaalne õigus - on see, mis reguleerib suhteid õiguste realiseerimisega (reguleerib õigusi ja kohustusi vaidluste käigus) Isikute olemise aluseks on õigus olla juriidiliselt tunnistatud isik Roomlastele omased staatused: status libertatis (vabadusseisund) - selle järgi jagunesid roomlased vabadeks ja orjadeks. Rooma kodanikku võidi ka müüa orjaks väljaspoole Roomat, kodanik võis ka langeda sõja ohvriks, ei maksnud ära võlga status civitatis (määrab kodakondsuse) - selle järgi jagunesid inimesed kodakondsusega ja kodakondsuseta isikuteks. Rooma kodanikud jagunesid rooma kodanikeks ehk latiinideks ja mittekodanikeks ehk
Mis on sotsiaalne süsteem? Sotsiaalne süsteem kujutab endast grupis kehtivat tervikuks liidetud sotsiaalsete staatuste Sotsiaalne süsteem on ühiskonna sotsiaalne struktuur on inimeste kategooriate vaheliste domineerimissuhete süsteem( peegeldab tootmise sotsiaalseid suhteid tööandja töövõtja vahel) Staatus, omistatud ja omandatud staatus. Staatus staatus esindab inimese positsiooni ühiskonnas , sotsiaalses süsteemis staatused on sotsiaalsete süsteemide alusmaterjal Staatusevaldaja. - isik, kes omab teatud staatust vaadeldaval ajamomendil Omistatud staatused muutumatud tunnused,need on sageli seotud ühiskondliku positsooniga, mis on omistatud sõltumata inimese soovist või tehtavast pingutusest Omandandatud staatused saadud valikute tulemusena teenete või pingutuste abil. nt. Abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena saavutatud staatus ühiskonnas. Roll, rolliootused, rollikonflikt.
Poliitiline inimene = küsimus sellest, millised ühiskondlikud eeldused määravad poliitika ja valitsemise toimimise eripära. Poliitiline inimene-kodanik? Kodani kui ühiskondlik-poliitiline subjekt Isik ja institutsioon, keda nähakse täieõigusliku osalejana poliitilistes protsessides –nii poliitika kujundaja kui poliitika tarbijana. Seejuures pole kodaniku institutsioon ja toimimine universaalne, seda mõjutavad ka kodaniku teised rollid ja staatused. Kodaniku “eelkäija” poliitika ja valitsemise ajaloos on alam. Teda poliitiliseks subjektiks veel lugeda ei saa,küll aga poliitika objektiks. Poliitiline sotsialiseerumine Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri ning kujuneb tema isiksus. Lihtsamalt öeldes määratleb inimene end ühiskonna suhtes. Sotsialiseerumisjärgud: Esmane e
Suhtudes töösse positiivselt suudetakse toiminguga kohaneda rutem ning toimimine on efektiivsem. Töö kulgeb sujuvamalt, ja mis kõige tähtsam, hoitakse aega kokku, kuna virisemise ja halva tuju välja elamise peale ei kulu liigselt aega. Arvutikeskkonnas tööd tehes on oluline jägida, mis toimub sinu ekraanil, sest see võib hoida kokku ajakulu. Suhtlusprogrammides on võimalik muuta enda staatuseid. Staatused on head indikaatorid sinu hõivatusest. Kui ei soovita olla kogu aeg saadaval ja kohe inimestele vastata, siis tuleb panna saatuseks “hõivatud” või “eemal”. Siis ei oodata kiireid vastuseid (2 lk 200). Samuti tuleks lülitada välja erinevad helid ja teatised, kui saabunud on kiirsõnum või uus e-mail või mõni kontakt on sisse loginud suhtluskeskkonda. Kui erinevad teatised on väljalülitaud, on
NIMI: Renata Jusupova 161061RIHKB.YK RIIK, POLIITIKA JA VALITSEMINE – SEMINARIÜLESANDED 1 (LOENGUTEEMAD 1-3) 1. Too näide aktuaalse poliitilise sündmuse kohta ning põhjenda, miks see on poliitiline. Sündmus: Valitsuse otsus kaotada 2020.ndast aastast eripensionid Millised on selles poliitikale omased sisulised elemendid? Avalikud asjad – ühiste asjade korraldamise küsimused (pensionireform puudutab otseselt suurt hulka ühiskonnaliikmeid) Otsuste elluviimine - poliitika rakendamine ja elukeskkonna mõjutamine (otsuse vastuvõtmine on poliitika rakendamine ja eripensionite kaotamine on otsene elukeskkonna mõjutamine) Kas sündmus seondub pigem a) politics’iga b) policy’ga Põhjendus: Kui algselt oli see vaid sotsiaalkaitseministri Margus T...
Mõlemal juhul toimub spetsialiseerumine, mille alusel töötajad grupeeritud on. Skeemilt ilmneb ka, et selline struktuur on hierarhiliselt arenenud, mistõttu juhtimistasandeid on kuni neli. Staatus- status Staatus ehk positsioon. Sotsiaalse grupi struktuuri saab vaadelda kui positsioonide süsteemi. Positsioonide tekke aluseks on vajadused. Kõrgemalt väärtustatud positsioonid asuvad hierarhias kõrgemal. Formaalsetes org.-des on staatused ette antud ja formaliseeritud. Staatused jagunevad saavutatud staatusteks ja omistatud staatusteks. Iga staatus sisaldab ühte või enamat rolli. 19. Struktuur toodete järgi. Sellise struktuuri korral võib näiteks arvutifirma üks osakond tegeleda tarkvara müügiga ja teine personaalarvutite müügiga, mis annab parema orienteerituse toodetele. Eelised: · Ühe tootega seotud tegevusi on hõlpus koordineerida; · Otsustamine on kiirem ja tulemuslikum; · Tooterühmade töötulemusi on hõlpus hinnata, arvepidamine lihtne;
Näiteks blokeerija, kes on kangekaelne, tõrges. Samas ka kiidukukk, riiukukk, jünger, edvik, narr, valvekriitik, arvamuste peilija). 4. Grupitöö segajad (näiteks üksteist vihkavad liikmed krooniline lobasuu) 6. Staatus- status Staatus ehk positsioon. Sotsiaalse grupi struktuuri saab vaadelda kui positsioonide süsteemi. Positsioonide tekke aluseks on vajadused. Kõrgemalt väärtustatud positsioonid asuvad hierarhias kõrgemal. Formaalsetes org.-des on staatused ette antud ja formaliseeritud. Staatused jagunevad saavutatud staatusteks ja omistatud staatusteks. Iga staatus sisaldab ühte või enamat rolli. 7. Grupi ühtsus- group unity Grupi ühtsus on juhtimist mõjutav aspekt. Grupi ühtsust peetakse grupimõtlemise kõige olulisemaks tekitajaks. Kõrgel tasemel valitsev grupi ühtsus piirab teisitimõtlemist sedavõrd, et sisemised vastasused kaovad. Grupi ühtsusele võib viidata sarnane taust, sageli ollakse eraelus head sõbrad või sugulased
3. RATSIONAALNE VÕIM - VÕIMU SEADUSLIK USALDAMINE PÄDEVATELE JA VÕIMEKATELE INIMESTELE. Vastavalt traditsiooniline (monarh), ratsionaal-legitiimne (firmajuht/riigipea) ja karismaatiline (Jeesus, Hitler) valitsemine. 2. Sotsiaalsed organisatsioonid, bürokraatia tunnusjooned, ratsionaalsuse irratsionaalsus SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID: 1) inimeste ühendus, mis moodustunud formaalsel alusel mingi eesmärgi saavutamiseks 2) teatud struktuuride kogum, mille elementideks staatused, rollid jms Kujutatakse kui gruppe, mis tekkinud inimeste vaba kokkuleppe tulemusena. Nende eelduseks nii eesmärkide saavutamine kui ka kõrge formaliseerituse aste. Org massiline teke ja areng on ind. ük tunnus. Organisatsioonil ük on ük tüüp kus ühiselule annavad otsustava ilme suured ja väiksed org-d. Tunnused: eksisteerib tööjaotuse alusel, juhtiv allsüsteem loob omad vahendid kontrolliks, luuakse eesmärkide täitmiseks ja hinnatakse realiseerimise tasemel.
Sealt ka nõue suum cuiqe - õiglaselt toimima tähendab anda igale inimesele "oma" ehk millele tal õigus. 6 Sel ajal ei seostatud õiglust inimese (või ühiskonna) heaoluga. Õiglus kujutas endast eelkõige negatiivset väärtust, mis ei lubanud ligimesele kurja teha s.o. "tema osa" ehk tema sotsiaalsest staatusest tulenevaid õigusi keelata. Selle üle, kas need staatused ja õigused ka ise õiglased on, ei vaieldud aga pea kunagi, see jaotus oli lihtsalt "antud". Õigusfilosoofias ja poliitilises filosoofias määratletakse pöördemomendina siiski 1971. aastat, mil John Rawls avaldas oma "Õigluse teooria" (A Theory of Justice) esitades süsteemse õiglusteooria. Nimelt võib tema arvates õigluse jälile jõuda küsides, millised printsiibid valiksid sotsiaalse elu juhtimiseks inimesed täieliku erapooletuse tingimustes. J. Rawls seadis omale
ning abielulahutuste juures.Triaadid on püsivamad kui diaadid, sest diaadides puudub võimalik vahendaja 3) vaenulikkuse rituaalne kanaliseerimine (näiteks viha kanaliseeritakse sportmängudesse, Ameerikas näiteks jalgpalli). 5. Peremees-staatus (5051), staatusekindlus ja -kindlusetus (121122). Peremees- staatuseks nimetatakse staatust, millega meid ühiskondlikult kõige enam identifitseeritakse (nt nunn- tema teised staatused (õde, tädi, 35-aastane, naine,õpetaja jne) jäävad tahaplaanile). Staatuskindlus tähendab olukorda kus inimene kuulub eri staatushierarhiates sarnasele astmele (nt valgenahalisel juhtival kohal USAs on kõrge sotsiaalne staatus nii võimu, prestiizi kui jõukuse hierarhiates või mustanahalises koristajal on kõigis sotsiaalsetes hierarhiates madal staatus). Staatuskindlusetus on eri tasemetel olemine sotsiaalsetes hierarhiates (nt
Suur osa kliinilises praktikas kasutusel olevatest hindamisvahenditest ei ole kohandatud eesti keele ja kultuuri kontekstile sobivaks. Ei olegi ühegi erialaühenduse või institutsiooni poolt välja antud vanemlike oskuste (stabiilsus, emostionaalne lähedus, turvalisuse tagamine, piiride seadmine) hindamiseks kasutatavaid mõõtmisvahendeid. 5.aprill Sotsiaalne areng. Sotsiaalsed staatused. Sotsiaalsed oskused: Sotsiaalne kompetents Isikutevaheline intelligentsus Suhtlemisoskused Inimese võime teiste inimestega edukalt suhelda. Sotsiaalsed oskused – üksikud, õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi üledande täitmise eesmärgil Sotsiaalne kompetentsus – puudutab peamiselt teiste hinnanguid. Kätiumise mõju teistele inimestele. Enesekohased oskused – oskused ja võimed, mis seonduvad emotsionaalse arenguga, enese omaduste
Need määravad, milliseid tooteid eelistada, mida toodete juures hinnata ja missuguseks kujundada turusuhted müüja ja ostja vahel. Tarbijate käitumine ei sõltu ainult majanduslikest ja kultuurilistest mõjuritest, vaid ka ümbritsevatest inimestest ja nendega suhtlemisest. Kokku moodustab see sotsiaalse keskkonna. Sotsiaalset keskkonda iseloomustavad sotsiaalsed klassid, võrdlusrühmad, perekond ja inimese staatused ning rollid. Sotsiaalsed klassid koondavad inimesi, kellel on ühesugused väärtuskriteeriumid, huvid ja käitumistavad. Klassikuuluvuse peamisteks kriteeriumideks on elukutse ja ametialane posit-sioon, kuid arvestatakse ka sissetulekuid, elamise kohta (linnaosa), haridustaset, varanduslikku seisundit, sugulussidemeid ja osalemist ühiskondlikus tegevuses. Võrdlusrühm on reaalne või kujuteldav isikute rühm, aga ka üksikisik, kelle norme ja
Kloostri asemel sai muusikakeskuseks linn. Eelkõige hakati viljelema loodus- ja armastusteemalist madrigali. Rahva seas olid populaarsed lihtsad humoorikad talupojalaulukesed ja tantsulaulud. Intstrumentaalmuusika muutus iseseisvaks, rahvamuusika mõjul tekkisid süit ja variatsioon. Sellel ajastul tekkis ka ooper. Esimene ooperiteater avati 1637. aastal Veneetsias. Ilmaliku muusika harrastus muutus üldiseks. Kasvas esituse professionaalsus, tekkisid ka professionaalse muusiku ja helilooja staatused. Mängitavaimad pillid olid viola ja lauto. Arhitektuur - Arhitektuur jälgis antiigi traditsioone. Palju kasutati sambaid ja kujusid. Kirikud muutusid lihtsamaks ja madalamaks. Iseloomulik oli ümar kuppel. Suurenes ilmalike ehitiste osatähtsus. Maalikunst, skulptuur - Kasutatakse palju piibli temaatikat. Saavutatakse inimese, looduse ja esemete tõetruu kujutamine. Skulptuuris vabastatakse inimene riietest ja tuuakse esile inimkeha ilu. Maalikunstis võeti kasutusele lõuend
keskkonnariske. Tteadmised ja tehnoloogiad on samuti riski allikaks. U.Beck globaalne riskiühiskond. · Individualiseerumine inimene on ise vastutav oma elu, käe käigu eest, inimene loob ise oma identiteedi. Riskiühiskond on individualiseeritud inimeste ühiskond, kus igal inimesel on oma elutee. Inimene peab pingutama kogu aeg, et jõuda elus edasi, või et säilitada olemasolevat elustiili. · Fragmentaarsus katkendlikud karjäärid, staatused, haridustee, elukohad. · Paindlikkus vajadus kohaneda turbulentse keskkonnaga Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: · A.Giddens (2009) Sociology, Polity, Cambridge. - Globalization and the Changing World, lk. 107-151. Küsimus kohustuslikust 'tekst kõigile': Milles seisneb peamine vastuolu mille põhjustajaks on ülemailmne võrgustumine? Allikas: Barney D. (2004) Key concepts, The Network Society, Polity, Oxford, lk. 25-33. 3
Sotsiaalse staatusega kaasnevad õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud kajastuvad ka vastavates rolliootustes. Iga sotsiaalse staatusega kaasneb vastav roll, iga rolliga aga staatust ei kaasne (olurollid). Rollis on nähtud staatuse muutlikku poolt: kui staatus väljendab sama tähtsusega rollide sarnaseid jooni erinevates gruppides, siis roll väljendab sama staatusega rollide sotsiokultuurilist eripära grupis (näit. kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid). Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle). Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu.
liikmed üsna sarnaselt) 1)Erinevad sotsiaalsed klassid tarbivad erisuguseid tooteid erinevatel eesmärkidel ja väärtustavad erinevaid tooteomadusi 2)Mitmetest uuringutest on selgunud, et erinevad sotsiaalsed klassid eelistavad eri tüüpi kauplusi 3)Erinevatele sotsiaalsetele klassidele sobivad erisugused meediad ja sõnumid 1. Iseloomustage võrdlusrühmi ja arvamusliidreid sotsiaalsete mõjurite seisukohast. (õpik lk 110) 2.Mis on staatused ja rollid ja kuidas nad mõjutavad ostukäitumist? Rollid: algataja, mõjutajad, eksperdid, otsustaja, ostja, tarbija, hoolitseja (õpik lk 111) 3.Mis on elustiil ja loetlege elustiili tuntumad mudelid. Elustiil väljendab inimese või segmedi eristuvat või teda iseloomustavat elamisviisi. Elustiili määramisel võib välja tuua 2 olulisemat käsitlust: 1)Väärtuspõhine (väärtuste põhjal on välja töötatud mitmeid elustiilide klassifikaatoreid
Need määravad, milliseid tooteid eelistada, mida toodete juures hinnata ja missuguseks kujundada turusuhted müüja ja ostja vahel. Sotsiaalsed mõjurid. Tarbijate käitumine ei sõltu ainult majanduslikest ja kultuurilistest mõjuritest, vaid ümbritsevatest inimestest ja nendega suhtlemisest, mis moodustab kokku sotsiaalse keskkonna. Sotsiaalset keskkonda iseloomustavad sotsiaalsed klassid, võrdlusrühmad, perekond ja inimese staatused ning rollid. Individuaalsed mõjurid. Tarbijate tegevused ja valikud sõltuvad paljudest individuaalsetest tunnustest, millest ostukäitumise seisukohast on olulisemad: · vanus ja pereelu tsükli faas, · majanduslik seisund, · haridus, · elukutse, · elustiil ja · isiksus. TURUNDUSE MÕJURID · Toode
Sotsiaalse staatusega kaasnevad õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud kajastuvad ka vastavates rolliootustes. Iga sotsiaalse staatusega kaasneb vastav roll, iga rolliga aga staatust ei kaasne (olurollid). Rollis on nähtud staatuse muutlikku poolt: kui staatus väljendab sama tähtsusega rollide sarnaseid jooni erinevates gruppides, siis roll väljendab sama staatusega rollide sotsiokultuurilist eripära grupis (näit. kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid). Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle). Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. 20
Ühiskonna alagruppide liikmed kaitsevad end ühiskonna mõju eest grupile piire luues ja neid tugevdades. Spetsiaalsed keeled ja zargoonid, erialasõnavara, erilised riided, käepigistused, muud tunnusmärgid. Solidaarsustunne grupi sees, kaitse võõraste sissetungi eest. 4) Sotsiaalne struktuur, grupid ja interaktsioon ühiskonnas - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 4 4.1. Mis on sotsiaalne staatus? Indiviid omab staatust, mis esindab inimese positsiooni sotsiaalses süsteemis. Staatused on sotsiaalsete süsteemide ehitusmaterjal. 4.2. Mis on staatuste kogum? Sotsiaalne süsteem kujutab endast grupis kehtivat tervikuks liidetud sotsiaalsete staatuste kogumit. Näiteks perekond - abstraktsioon, mis on staatusevaldajate, isiku, kes omab teatud staatust vaadeldaval ajamomendil. tunnustatud ühik. 4.3. Mille poolest eristub omistatud ja omandatud staatus? Omistatud staatus - muutumatud tunnused, mida on väga raske ise muuta. Sageli seotud
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-.... ; mõistetakse ka sageli tervet corpus iuris civiles't, kus kõrvuti nii eraõiguse, karistusõiguse kui ka avaliku õiguse normid Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud · Periodiseerind riigivõimu vormide alusel o Kuningate e rexide aeg(75...
maailmas. Kuid siiski on Kanada hõredalt asutatud vaid 3,2 inimest ruutkilomeetri kohalt ning sellega ta on maailmas alles 216 kohal ja isegi Eesti on kõrgemal kohal. (Canada, 2009) 5.2 Keeled Kanada kaks riigikeelt on inglise keel ja prantsuse keel. Kanada ametlik kakskeelsus on seadus, defineeritud Kanada Õiguste ja Vabaduste Põhikirjas, Ametlikus Keelte Aktis ja Ametlikus Keele Eeskirjas; mis on vastu võetud Riigikeelte erivoliniku poolt. Inglise ja prantsuse keelel on võrdsed staatused föderaalkohtus, parlamendis ja kõikides föderaalasutustes. Rahval on õigus piirkondades, kus on piisav nõudlus, saada föderaalvalitsuse teenuseid nii inglise kui ka prantsuse keeles, ja riigikeelsed õpped on samuti tagatud nende koolides kõikides provintsides ja territooriumitel. 12 Inglise ja prantsuse keel on emakeeleks vastavalt 59,7% ja 23,2% rahvastikust ja kodus räägitavatest keeltest 68,3% ja 22,3% rahvastikust
Eliidist eraldub mass, siia kuulub keskklass ja sinikraed. Staatus on inimeste poolt antud ja on hinnanguline. Omistatud staatus on muutumatu tunnus, mida inimene muuta ei saa, nt rass jne. Omandatud e saavutatud staatus on teatavate teenete, valikute või pingutuste tulemus. Inimese sotsiaalne staatus tähendab, et ühiskond ootab temalt teatavat käitumist. Rollikonflikt- inimese erinevad staatused ei sobi kokku omavahel, nt kui koolis on õpetaja ka mõne õpilasse ema. Inimgruppide eristumise alused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised, sh usulised. Tugev on niisugune ühiskond, kus on mitmeid erisusi, kui ükski neist ei domineeri. (vt. õ. lk 39) 3. Võim ühiskonnas. Võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine (Max Weber). Võimu ressursid võivad olla nii
*Erimärgistatud kütuse aktsiis (2008) *Piima kokkuostu korraldamine EL riikides (2009) *Karusloomakasvatus ja loomade kasutamine tsirkustes EL riikides (2009) ÜHISKONNA KIHISTUMINE *Mitmesugused olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. *Sotsiaalne mobiilsus-inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise . *Liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne Klassid ja staatused *Varasemate ühiskondade puhul lähtuti klassidesse jaotamisest majandusliku positsiooni alusel, nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole määravaks materiaalne olukord. *Tänapäeval klassipiirid hägustuvad, kasvanud on sotsiaalne mobiilsus . Kasvanud ka põlvkondade vaheline mobiilsus. *Endiselt püsib see, et ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni ehk staatust kui teised.
Cives Romani (Rooma kodanikud) Dediticii (välismaalased, kelle õiguslik seisund oli halvem kui peregriinidel) Servi (orjad) Gaiusel on jaotus ainult vabaks lastute kohta, ent sama kehtib ka vabalt sündinute kohta. Isikul on: Õigusvõime – õigus omada õigusi ja kohustusi Teovõime – õigus teostada ja omandada oma õigusi ja kohustusi Rooma kodanikel olid staatused (õigusvõime): 1) Status libertatis (vabad – mittevabad e orjad) CAPITIS DEMINUTIO MAXIMA 2) Status civitatis (kodanikud – mittekodanikud) CAPITIS DEMINUTIO MEDIA 3) Status familiae (persona sui iuris – persona alieni iuris; Paterfamilias – filius familias) CAPITIS DEMINUTIO MINIMA Rooma isikuõigus (teovõime): 1) INFANTES – väikelapsed – 7.eluaasta 2) IMPUBERES – noored vanuses 7-12/14, võisid teha tehinguid enda kasuks
suuri turge. Sagedamini moodustuvad sellised turud seoses toidukaupade, riiete, autode, muusika, mööbli jms. ostmisega. Sotsiaalsed mõjurid Tarbijate käitumine ei sõltu ainult majanduslikest ja kultuurilistest mõjuritest, vaid ka ümbritsevatest inimestest ja nendega suhtlemisest. Kokku moodustab see sotsiaalse keskkonna. Sotsiaalset keskkonda iseloomustavad sotsiaalsed klassid, võrdlusrühmad, perekond ja inimese staatused ning rollid. Sotsiaalsed klassid koondavad inimesi, kellel on ühesugused väärtuskriteeriumid, huvid ja käitumistavad. Klassikuuluvuse peamisteks kriteeriumideks on elukutse ja ametialane positsioon, kuid arvestatakse ka sissetulekuid, elamise kohta (linnaosa), haridustaset, varanduslikku seisundit, sugulussidemeid ja osalemist ühiskondlikus tegevuses. Sotsiaalsetele klassidele on iseloomulikud järgmised tunnused:
Sotsiaalse staatusega kaasnevad õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud kajastuvad ka vastavates rolliootustes. Iga sotsiaalse staatusega kaasneb vastav roll, iga rolliga aga staatust ei kaasne (olurollid). Rollis on nähtud staatuse muutlikku poolt: kui staatus väljendab sama tähtsusega rollide sarnaseid jooni erinevates gruppides, siis roll väljendab sama staatusega rollide sotsiokultuurilist eripära grupis (näit. kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid). Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Nt kuidas naise roll muutus- enne tähtsustus roll (naine hakkas ka tööl käima), naise staatus tõusis mehega võrdseks. Naise roll tähtsustus loomulikul moel ning siis toimus ka staatuse muutus. Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib
ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Lisaks on tal ka muud esitatud paragrahvis nimetatud kohustused. Juriidilise isiku kohta, kellel lasub raamatupidamiskohustus, saab ajutine haldur informatsiooni isiku raamatupidamisdokumente uurides. Füüsilise isiku puhul saab ta informatsiooni füüsiliselt isikult endalt ja avalikest registritest.20 Ajutise pankrotihalduri ja pankrotihalduri staatused ja kohustused on erinevad. Kui võlgnik on maksejõuetu ja kohus kuulutab välja pankroti, asub tegevusse pankrotihaldur.21 Pankrotihaldur on pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes (PankrS § 54 lg 1). Tema üks põhikohustustest on kaitsa kõigi võlausaldajate ja võlgniku õigusi ja huve ning tagada seaduslik, kiire ja majanduslikult
kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b. objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses. Näide: orja (ehk asjastatud inimene) muutmine vabast inimesest orjaks käis keskkonnamuutuse, suhete lõhkumise ja taasloomise, uue identiteedi andmise kaudu. Samamoodi asjadel. Me võime küsida sellised küsimusi asjade kohta: millised on erinevad staatused, mis on objektil erinevatel eluetappidel ja erinevates kultuurides ja kuidas need staatused realiseeruvad? Kust see asi tuli ja kes selle tegi? Milline on olnud selle asja karjäär ja milline võiks olla selle asja ideaalne karjäär? Mis juhtub selle asjaga vananedes? Näide: onni kasutus Sukude juures Zairis: onni eluiga, kasutused, mida see ütleb inimese kohta. Kapytoff leiab, et kaup/tarbekaup peamine olemus on olla vahetatud teiste asjadega, olles seega universaalne.
Karistusõigus Finantsõigus Eraõigus Sakraalõigus Isikul on: 1. Õigusvõime - omada õigusi ja kohustusi 2. Teovõime - teostada ja omandada oma õigusi ja kohustusi Rooma õigusvõime- caput Õigusvõimet oli võimalik kaotada: capitis deminutio Selle alusel on hilisemas traditsioonis leitud, et Rooma kodanikel olid järgmised staatused: 1. Status libertatis (vabad mittevabad e. Orjad CAPITIS DEMINUTIO MAXIMA 2. Status civitatis (kodanikud mittekodanikud) CAPITIS DEMINUTIO MEDIA 3. Status familiae (persona sui iuris persona alieni iuris; Paterfamilias filius familias) CAPITIS DEMINUTIO MINIMA TEOVÕIME 1. INFANTES väikelapsed 7. eluaasta 2. IMPUBERES noored vanuses 7-12/14, võisid teha tehinguid enda kasuks 3. PUBERES täisteovõime, võisid teha kõiki tehinguid
Lõpetades oma uurimustööd võin olla veendunud Heino Lipu, kui müstilise spordi suurkuju, tõelisuses. Uurides nii palju erinevaid materjale, arvamusi ja seisukohti on olnud mulje suhteliselt ühekülgne. Säärast tahet, võitlusvaimu ja viimse vere tilgani pingutust kohtab väga harva. Olen nüüd ka ise veendunud, et Lipu sarnast sportlast on eesti spordile jätkuvalt vaja. Tema innukast tööst Eesti spordi heaks peale karjääri lõppu, näitavad ka ju arvukad tunnustused ja auliikme staatused. Leidsin ka enda treeningraskuste ületamiseks jõudu, olles tuttav ühe omaaja maailma parima kergejõustiklase pingutustega. Lipp oli tagasihoidlik ja vaikne mees, kelle sihikindlus oli kuldaväärt. Loodan, et pealekasvavate põlvede noored sportlased tunnevad oma ajalugu ja selle suurkujusid. Eeskujusid, nagu Heino Lipp, on vaja uskumaks, et raske töö viib tippu. 14 Kasutatud kirjandus 1. Teemägi, E.. 1963
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
