tundeid, huuled pehmeloomulisust või viha, lõug sensuaalsust, kael isiksuse siirust ja paindlikkust). Tema loodud distsipliin teadusringkondades tunnustust siiski ei leidnud. Uus füsiognoomika laine 19.saj lõpul, eriti just kurjategijate erilise välimuse teema F.Galton à proovis luua üldistatud portreed kurjategijatest kasutades selleks paljude kurjategijate piltide kombineerimist, et näha, kas midagi kattub üsna tulutu. Füsiognoomika küsimustega tegeles ka C. Lombroso à arvas, et kurjategijate on tüüpiline välimus nende identifitseerimiseks; ka tänasel päeval õiguspsühholoogias uuritakse näojoonte seoseid. Teiseks eelteadusliku etapi distsipliiniks, mille problemaatika ulatub tänapäeva, on olnud frenoloogia ehk teadus kolju väliskuju ja psüühiliste omaduste seostest. Selle loojaks on Franz Joseph Gall (1758-1828), kes arvas, et kõik võimed ja isiksuseomadused on kaasasündinud ning lokaliseeruvad aju erinevates piirkondades
J. Gall). Füsiognoomika-teadus inimese näojoonte ja psühhiliste eripärade omavahelistest seostest.Zürich pastor Johann Kaspar Lavater arvas,et on olulised näosade tunnused. (nt nina väljendub tundeid,huuled viha,lõug sensuaalsust jne) Frenoloogia-teadus kolju väliskuju ja psühhiliste omaduste seostest. Franz Joseph Gall arvas,et kõik võimed ja isiksuse omadused on kaasasündinud ja lokaliseeruvad ajuprotsesside erinevate piirkondades. 6. C. Lombroso teooria sünnipärasest kurjategijast. 7. C. Lombroso kriitika. 8. Õiguspsühholoogia-alase tegevuse elavnemine XIX saj. lõpul. Õiguspsühholoogia taassünd leidis 19.sajandil,mil meedikud ja teadlased hakkasid julgemalt käsitlema juura kuuluvaid probleeme.Kuritegevuse küsimustega tegelesid paljud väljapaistavad psühhiatrid.Juristid tegelesid seni arstide poolt peetud probleemidega. Saksa jurist Hans Gross defineeris
tihtipeale inimese intellektuaalse ja sotsiaalse alaväärtuslikkusega(Paul Broca). *Väikesed ajud on eksklusiivselt madala intelligentsusega inimeste tunnusjooneks (Paul Broca). *Mõõdeti koljuindeksit ja näokallet, millega üritati näidata kuhugile gruppi kuulumist. *Intellektuaalsete võimete poolest meenutab täiskasvanud neeger last, naist ja seniilset valget meest (Carl Vogt). *Oli arusaam, et naised on vähem intelligentsed kui mehed. Kehade mõõtmine *Cesare Lombroso väitis, et kurjategijad tunneb ära ahvi nina järgi ja nad ei oska sageli punastada. *Prostituutide jalad on tihti haardevõimelised nagu ahvidel (suur varvas asetseb teistest eemal). *Tätoveerimine on märk sünnipärasest kriminaalsusest. *Sageli sünnitakse kurjategijateks. IQ pärilikkuse teooria *IQ testi kasutati valedel eesmärkidel(inimesi ei saa lineaarselt IQ alusel reastada), mitte Binet kirja pandud põhimõtete alusel, mille sihtgrupp oli puuduliku õppimisvõimega lapsed.
Pos soodustavad normidepärast käitumist Neg karistavad käitumise eest Anoomia (E. Durkheim) olukord, kui vanad normid enam ei kehti aga uusi ka veel pole Kuritegevuse uuriine Kuritegude uuriine kui palju neid on Kurjategijate uurimine miks mõni saab ja teine mitte Ohvrite uurimine kui paljud inimesed on langenud kuritegude ohvriks, miks osal suurem risk Eugeenika rahva tõupuuduse eest hoolitsemine. Kurjategijad steriliseerida Cesare Lombroso eriline kriminaalne inimtüüp -> spets välised tunnused Evolutsiooni jääk, sarnanevad loomadele rohkem kui keskm inimene Edwin Sutherland kuritegevuse põhjused on sotsiaalsed Kuritegelikus keskkonnas elamine Robert K Merton sotsiaalne keskkond mõjutab inimesi, pakkudes neile eesmärke ja vahendeid. Neist kahest sõltub inimese käitumine Cloward ja Ohlin kuritegelikud subkultuurid Kriminal. Subkultuur org kuritegevus, kogenud kurjategijad õpetavad nooremaid
Filosoofide hulgas Wittgenstein ja Kierkegaard, kirjanike seas näiteks Pavese ja Hemingway, kes mõlemad valisid enesetapu. Poeetidel ja kirjanikel esineb eriti palju vaimseid häireid, peamiselt depressiivseid. Eestlastegi seas on omad kurvad kujud nagu Liiv ja Viiding. Tundub, nagu võikski hästi kirjutada vaid see, kellele paistab melanhoolia must päike. Elu viivad edasi hullud Hullu geeniuse imago tuline pooldaja eelmisel sajandil oli itaalia psühhiaater ja kriminalist Cesare Lombroso. Ta tõi oma väite kinnituseks terveid suguvõsasid andekaid kuutõbiseid. Lombroso ei olnud esimene, kes märkas loominguvõime seost vaimuhaigustega. Ei ole selge, kas «Problemata XXX» rohkem kui kaks tuhat aastat tagasi kirjutas Aristoteles ise või mõni tema õpilastest. Igatahes on selles tõstatatud küsimus, miks silmapaistvad inimesed kalduvad melanhooliasse. Musta sapi (kr melas `must' + chole `sapp') liig kehas tähendas tollal vaimset
mõned muud, seni lubatud teod (Sootak, 1994) Durkheim oli seisukohal, et kuritegevuse täieliku kaotamisega ei toimuks ka arengut. Näiteks sõjatööstusest, mis oli algselt mõeldud ,,vastase" hävitamiseks kasvasid välja avastused mis jäänuks tegemata, samuti kõrgtehnoloogia. Kriminaalse käitumise paradigma sündis 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses. Kriminaalsuse seletamisel suureks teerajajaks sai itaalia vanglaarst- psühhiaater ja kriminoloog Cesaere Lombroso (1836-1909) ja tema nö. ,,sünnipärase kurjategija" teooria. Uurides oma eluajal üle 11 000 kurjategija põhjendas Lombroso oma töös ,,Kuritegelik inimene" inimese kriminaalset käitumist anatoomiliste iseärasustega. Tugeva kriitika ja omandatud kogemuste najal tuli tal oma seisukohti siiski muuta ja tunnistada, et on olemas ka teistsuguseid kurjategijate tüüpe. Siiski on tänasessegi päeva kandunud tema arusaam sellest, et inimese käitumist mõjutavad väga paljud erinevad faktorid.
Frenoloogia: - käitumist juhib aju - erineva käitumise puhul järelikult erinev aju - kui on erinev aju, siis on erinev kolju Nad uurisid hästi palju kurjategijaid ja käitumistüüpe ning sealjuures, milline nende kolju välja näeb. 1758 1828 Franz Joseph Gall. Praeguseks põhiosa frenoloogia järelduste kompleksist on ümberlükatud. Välja arvatud kõrva tagune kühmuke mida suurem kühm, seda suurem potentsiaalne destruktiivsus. 1835 1909 Cesare Lombroso (Itaalia vangla-arst ja kriminoloog). Selleks ajaks oli loodusteaduslik lähenemine kogu maailmale välja arenenud kui frenoloogidel. Esile oli kerkinud Darwini liikide tekkimise ja evolutsiooni teooria. Lombroso hakkas Darwini teooria mõjul mõtlema ning ta märkas, et paljudel vangidel on atavisme (varasema arenguperioodi tunnus lööb välja üleni karvane inimene, võivad lõpused alles olla). Ta hakkas mõtlema, et kõik on arenenud loomariigist,
Eraldi tuleb nimetada Cesare Lombrosot (1835-1909), Itaalia vanglaarsti ja Torino ülikooli psühhiaatriaprofessorit, kes pani aluse kurjategija isiksuse süstemaatilisele uurimisele ning keda on sageli seetõttu nimetatud modernse kriminoloogia rajajaks. Tema peateos "Kuritegelik inimene" ilmus 1876. aastal ning see juhatas sisse uue suuna kurjategijate uurimisel – krinaalantropoloogia (antropoloogia – teadus inimesest). Tänase arusaama järgi oli tegemist kriminaalpsühholoogiaga, sest Lombroso lähenemise nurgakiviks oli kurjategija isiksus. Tol ajal uudse teooria juurde jõudmist on Lomboso kirjaldanud vägagi poeetilisel viisil: "Sel ajal hakkasin ma uurima kurjategijaid Itaalia vangilates ja sain teiste hulgas tuttavaks kuulsa teeröövli Vilellaga. See mees oli nii erakordselt osav, et võis, varastatud lammas turjal, ronida mööda järske mägesid. Tema küüniline jultumus avaldus avalikus hooplemises oma kuritegudega
Näiteks las lapsed otsivad, kui palju ja milliseid ühisomadusi nad suudavad leida inimese ja sipelga vahel. Ja kui nad kasvõi kolmneli leiavad, siis nad talle peale enam ei astu. Alushariduse empaatiakasvatuse kohustuslikuks osaks on muusika selle meloodiaosa on alati emotsionaalne, sunnivad lapse emotsionaalsusele, kaasaelamisele, kaasatunnetamisele ja seltkaudu kokuvõttes empaatiavõime arengule. Kunagi kuulus antropolog Lombroso väitis, et muusika on parim võimalus pidurdada pärilikku kuritegelikkust. Nüüd teadus kuritegelikkuse pärilikkusse ei usu, kuid empaatiavõime ja sadistliku käitumise seos on kinnitust leidnud.
Euroopas jäid bioloogilise suunaga tegelema sellised maad nagu Prantsusmaa, Belgia, oluliselt Taani, aga kui vaadata praegust momenti, siis bioloogilise koolkonna vaadete tunnustamine on jõudnud tagasi Venemaale, kus on täiesti arvestatavaid bioloogilise koolkonna suunas tehtavaid uuringuid. Samuti publitseeritakse ja avaldatakse bioloogilise suuna töid USA-s juba täiesti arvestataval tasemel. Bioloogilised teooriad kriminoloogias 2.1 Frenoloogia F. J. Gall, C. Lombroso Üheks esimeseks bioloogilise lähenemisviisi süstematiseerimise katseks võib pidada sellist õpetust nagu frenoloogia. Frenoloogia on oma juurtega pärit 18 -19 sajandi vahetusest. Teooria põhineb arusaamal, et kuna käitumise juhtimise protsessid toimuvad ajus, siis käitumise iseärasused peaksid peegelduma aju iseärasustes ning see peaks kuidagi puht väliselt olema ajus kajastatud. Arvati, et kui aju on erinev, siis mõjutab ta kuidagi teda ümbritsevat pealuud
Kvalitatiivne analüüs peab käima kvantitatiivse analüüsi ees. 13. Nimetage neuroloogiasse panustanud õpetlasi ning nende tegevust Herman von Helmholtz sõnastas energia jäävuse seaduse. Mõõtis erutuse kiirust närvikoes. Tegeles nii nägemis- kui kuulmismeeltega. Franz Joseph Gall frenoloogiale kaudselt alusepanija aju eri piirkonnad kontrollivad eri funktsioone. Paul Broca kõnekeskus, füüsilise antropoloogia esiletõus. Cesare Lombroso kriminaal-antropoloogia. Ivan Mihailovits Setsenov elektrofüsioloogia. Seletab aju ja närvisüsteemi tööd materialistlikult. Ivan Pavlov näitab, et kõiki füsioloogilisi protsesse kontrollib närvisüsteem. Refleksid koordineerivad olendi suhet keskkonnaga. Charles Sherrington võtab kasutusele sünapsi mõiste. (Keemilist kommunikatsiooni kirjeldas hiljem konna südames Otto Loewi). Camillo Golgi loob värvimismeetodid neuronite värvimiseks
Eneserõõn süü veeretamine enda peale Loeng IV 12.11.2013 Kaudsed tõendid peavad välistama teise võimaluse. Modus operandi (teoviis) kurjategija käekiri Abeunt studia in mores õppimine muudab käitumist Mens sana in corpore sano terves kehas, terve vaim Gens una sumus Me oleme üks hõim (rahvus/rahvas). Adolphe Jacques Quetlet (1796-1874) matemaatik, statistik, Cesare Lombroso antropoloogiline koolkond, itaalia psühhiaater, vanglaarst, kuritegevus on kaasasündinud (,,Kuritegelik inimene"). Otsis tõendeid, et inimese füüsiline ehitus tingib kuritegeliku külje. Frans List sotsioloogilise suuna rajaja, ,,Korteriseadus, mis tagab vabrikutöölistele inimväärse kodu ja perekonnaelu aitab hoopis rohkem kuritegevuse vähendamisele kaasa, kui tosin kriminaalseadust." Esimese astme kuritegu algab sealt, kus sanktsioon on üle 5 aasta.
Hälbekäitumise peamised põhjused · Tuleneb inimesest endast (isikuga seotud põhjused somaatilised, psüühilised) · Tuleneb ühiskonnast Hälbeid võib liigitada heaks ja halvaks. Normist kõrvale kalduv käitumine. Kus on hälbekäitumise juured? Kaks põhilist varianti. Kaks põhimõttelist seisukohta- hälbekäitumine tuleb isikust iseendast (somaatilised ja psühholoogilised). teiseks võib olla põhjustatud ühiskonnast. somaatiline- Lombroso- spetsiaalne kuritegelik tüüp. See sünnib kaasa, ise ei saa midagi parata. Varem või hiljem paneb ta toime kuriteo. Teiste jaoks on hea see, et ta on väliste tunnuste järgi ära tuntav. kuidas Lombroso neile järeldustele jõudis? Töötas vanglas- vanglaarst ja psühhiaater. Uuris vangide välimust ja pani välimuse kokku kuriteoga. nt tapjatel on niisugused asjaolud. Viis läbi ka lahanguid. Järeldus- selliste inimeste
valikuvariantide kohta, inimene teeb valiku nii, et ta saaks maksimaalselt kasu. 70. Gustav Schmoller, Thorstein Veblen kriitika neoklassikalisele majandusteadusele ja ratsionaalse valiku teooriale. Majandusprotsessid on mähkunud sotsiaalsetesse protsessidesse: turg ei ole teistest sfääridest lahus. Inimene ei ole ratsionaalne: ei suuda alati parimaid otsuseid langetada. Inimene ei ole alati maksimaalse kasu peal väljas. 71. Cesare Lombroso on olemas kriminaalne inimtüüp, kellel on spetsiifilised tunnused. Nad on jäänukid inimese varasematelt evolutsiooni tasemetelt. Nad seisavad loomadele lähemal kui keskmine inimene. 72. Edwin Sutherland kuritegu on õpitud ja selle põhjused on sotsiaalsed. Elatakse kuritegelikus keskkonnas, võetakse omaks kuritegelikud eeskujud. Kurjategijad on enamasti vaesematest piirkondadest pärit, kuid on ka valgekraesid (kõrge sotsiaalse päritoluga). 73
n Märkas, et sündidele ja surmadele on omaneteatud seaduspärasus. n Toimepandud kuritegude arv aastast aastani jääbpeaaegu stabiilseks. n Stabiilne on ka kuritegevuse struktuur. Quetelet on tuntud faktorite teooria looja. Nende faktorite hulka, mis kuritegevust mõjutavad, on: - keskkond, milles inimene elab; - perekondlikud suhted; - religioon; - sotsiaalne staatus. Antropoloogiline suund Cesare Lombroso (1836-1909) Oma järeldused kuritegeliku inimese kohta tegi Lombroso tuginedes mahukatele uuringutele. Ta uuris n 383 surnud inimeste ajukolpa, n 3839 elavate inimeste ajukolpa. n Kokku küsitles ja uuris ta 26 886 kurjategijat, keda ta võrdles 25 447 tudengi, sõduri ja teiste seaduskuulekate inimestega. Kurjategijate tüpoloogia: n Mõrtsukad n Vargad n Vägistajad Sulid Enrico Ferri (1856-1929) oli Lombrosoõpilane
Ta arvas,et kõik võimed ja isiksuseomadused on kaasasündinud ning lokaliseeruvad aju erinevates piirkondades.Kolju kühmukeste ja lohukeste kompimise järgi püüdis ta hinnata inimese psüühilisi omadusi.Gall jagas inimese "vaimujõud" kolme gruppi: a)madalad ehk loomalikud meeled(võimed),b)tundmismeeled ja c)arusaamismeeled,millest kõige kõrgemaks pidas ta mõtlemisvõimet. 19.sajandil said Galli frenoloogilised ideed populaarseks. 5.küsimus C.Lombroso teooria sünnipärasest kurjategijast Tema peateos "Kurjategelik inimene"(1876) juhatas siise uue suuna kurjategijate uurimisel-kriminaalantropoloogia(teadus inimestest).Lombroso nurgakiviks oli kurjategija isiksus.Tema vaated oli tugevasti mõjutatud Charles Darwini liikide evolutsiooniteooriast(1859).Lombroso peamine idee oli,et on olemas liik inimesi,sünnipärased kurjategijad,kellel on tugev eelsoodumus kuritegelikeks käitumiseks
10. Millised on neli erinevat deviantsuse seletusetüüpi? Tooge palun igaühe juurde 1. Bioloogiline ja 2. Sotsiaalne 3.Interaktsioonilised 4. Strukturaalsed psüholoogiline positivism seletused seletused positivism näide! Absoluutsed seletused: 1.-2. Varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid). Hiljem: otsitakse, mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu. Sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930., aga eriti 50. ja 60. aastatel (Mertoni anoomia). Relatiivsed seletused: 3. Interaktsiononilised seletused a) Deviantsus areneb tembeldamise kaudu (Howard S. Becker „Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance”, 1963): sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse
Kontrolli teostajateks on politsei, kohtud, justiitssüsteem, vanglad jne. II. 2. loeng - teooriad Hälbivust seletavad teooriad · Bioloogilised hälbivuse põhjused anatoomilistes, füsioloogilistes või neuroloogilistes anomaaliates. · Psühholoogilised hälbivuse põhjused isiksuslikes tegurites. · Sotsioloogilised hälbivuse põhjused sotsiaalsetes tegurites, asjaoludes või tingimustes. Bioloogiline teooria: Cesare Lombroso - Uuris kurjategijate ja mittekurjategijate anatoomilisi omadusi. - Kurjategijad erinevad tavakodanikest oma füsioloogiliste omaduste poolest. Kurjategijate koljuluu on eriline ja selle järgi on võimalik kindlaks teha sooritatud kuriteo liik. Tema uurimistöö lähtealuseid ja meetodeid kritiseeriti teravalt. Kaasaegne teaduslik mõte eitab hälbivuse taandamist bioloogilistele teguritele. Psühholoogiline teooria: Sigmund Freud
Feuerbachi õpetus oli vanema aja hirmutamisideedega võrreldes suur samm edasi. Klassikalise koolkonna kriminaalteooria, mis algusest lõpuni oli vaid teoreetiline, ei saanud olla abiks sotsiaalsetes katastroofisituatsioonides, mida industrialiseerimine põhjustas. Reaktsioonina klassikalise koolkonna steriilsuse vastu tekkis kaks voolu, mis võtsid oma teoreetiliseks lähtepunktiks inimese kui indiviidi ning mitte kuriteo. Neist ühe autor Itaalia arst Lombroso on esitanud mõtte, et kuritegevus on inimesse suurel määral geneetiliselt programmeeritud. Ta väitis, et kurjategijad on tihti umbes kolmandik kõigist rasketest kuritegudest ette määratud kurjategijaks saama. Kurjategijaks sündinu võis juba välimuse järgi ära tunda: madal laup, suured kõrvad, väljaulatuvad põsenukid, kiskjalik hoiak. Lombroso teooriad äratasid suurt tähelepanu. Veidi enne Lombroso teooriat oli toimunud
õpeta, nagu tahetakse kujutada, ning et ta vältimatult eksib õigluse vastu, surudes üksikud toimingud üldiste kuritegude kategooriasse ja eirab seeläbi konkreetseid asjaolusid (Goodwin 1994: 576). Ja siin tuleb esile veel üks anarhistide tolleaegseist eeldusist: nimelt väidavad anarhistid erinevalt liberaalide valikuvabaduse teooriast, et inimese käitumine on sotsiaalselt ja psühholoogiliselt tingitud: näen selles teatud sarnasust näiteks Enrico Ferri ja Cesare Lombroso vaadetega, kriminaalõiguslikust aspektist. Godwin leiab, et just seetõttu pole karistuse filosoofilised alused õigustatud, et nad põhinevad vaba tahte ja vastutuse vääral eeldusel. Kardan, et anarhistide mitmed eeldused võivad tunduda küllalt vastukäivad: esiteks inimese headus, teiseks tema käitumise determineeritus. Mida saab determineeritud käitumise juures nimetada headuseks? Ning mis on "headuse" mõte, kui ta ei sisalda eetilist heakskiitu ("hea" mõiste eeldab
Kuritegevust seletavad teooriad 2 Varane bioloogiline teooria 19. sajandil ja 20. sajandi algul valitsenud arusaam kuritegevus on kaasasündinud, kurjategijad on enamikus vaimselt alaarenenud. Eugeenika rahva tõupuhtuse eest hoolitsemine. Kuritegevus vähendamiseks tuleks kurjategijad steriliseerida. Cesare Lombroso on olemas eriline kriminaalne inimtüüp, keda võib ära tunda spetsiifiliste väliste tunnuste alusel. Need inimesed on jäänuk inimese varasematelt evolutsiooni astmetelt, nad seisavad loomadele lähemal kui keskmine inimene. Sotsiaalne teooria Edwin Sutherland (1883-1950) kritiseeris bioloogilist lähenemist: bioloogilised ja psühholoogilised tegurid omavad kuritegeliku käitumise põhjustamisel väheolulist rolli. Kuritegevus on õpitud ja selle põhjused on sotsiaalsed. Neist
definitsiooni absoluutne (teatud tegevused on relatiivne (deviantsus on sotsiaalselt tüüp iseenesest deviantsed) defineeritud) seletuse tüüp bioloogiline ja sotsiaalne, interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline positivistlik , positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad
Eesti näide on Nõukogude Liidu lagunemine ja Vabariigi taastamine. · Kuritegevuse teooria 1. Bioloogiline teooria (19.saj-20saj. algul) väitis et kuritegevus on kaasasündinud ning et kurjategijad on enamasti vaimselt alaarenenud; kuritegevuse vastu aitab kurjategijate ja vaimuhaigete steriliseerimine. Sellist tegemist nimetatakse eugeenikaks rahva tõupuhtuse eest hoolitsemine. 2. Sündinud kurjategija Cesare Lombroso poolt töötatud teooria. Inimese näotüübi järgi saab öelda kurjategija. 3. Sotsiaalne teooria üritas kuritegevust seletada eelkõige sotsiaalsete tegurite kaudu. Edwin Sutherland kritiseeris eelnevaid teooriaid ning väitis et bioloogilised faktorid on väheolulised. Kuritegevuse põhjused on sotsiaalsed. Peamiseks on kuritegelikus keskkonnas elamine, üleskasvamine. Kui inimene
Väljakutse juures nähakse moraalset õigustust ja nende abil püütakse üldjuhul muuta konkreetset ühiskonna aspekti, ilma et kõigutataks ühiskonna normatiivse struktuuri alustalasid. Tekivad grupis siis kui konventsionaalsed ja legitiimsed surve avaldamise vahendid ei ole toonud soovitavat tulemust või tulemusteni jõudmine võtab liiga palju aega 8. Hälbekäitumise bioloogiline seletus. Itaalia arst C. Lombroso avastas seose kriminaalse käitumise ja inimese teatud füüsiliste joonte vahel. Ta leidis, et inimeste seas eksisteerin nn ,,kriminaalne tüüp," mis on inimkonna arengu varasemate staadiumides asetleidnud degradeerumise tulemus. Lombroso väitis ka, et geenid on ainus puhtinimlik jõud (võim), mille mõjus ei ole alust kahelda, ja just geenid aitavad tema arvates saada selgust inimeste käitumisvariantide suhtes. Cesare Lombroso arvas, et hälvikud on inimese
populatsiooni intelligentsuse tõstmiseks tuleks soodustada ühiskonnas intellektuaalsete omaduste poolest silmapaistvate inimeste vahelisi abielusid. Nendes abieludes sündivatele lastele tuleks luua eraldi õppeasutused, et loomupärast kõrget intellektuaalset potentsiaali toetaks ka keskkond (idee pärilikkuse ja keskkonna rollist). Psühhofüüsika (Ernst H. Weber, Gustav T. Fechner) füüsilise stiumaltsiooni ja selle poolt tekitatud aistingute seoste uurimine. * (vt lisaks pdf fail Lombroso) (Põhjalikum ajalookäsitlus Hergenhahn, B.R (1992). An Introduction to The History of Psychology. 2nd Ed. Brooks/Cole Publishing Company: California) Eksperimentaalpsühholoogia teke Katsed mõõta ja numbriliselt väljendada psüühilisi protsesse. 1879. aastal rajas Wilhelm Wundt Leipzigis eksperimentaalpsühholoogia labori. Ühtlasi tähistab nimetatud aasta nö. teadusliku psühholoogia algust. Suunad psühholoogias
tüüp iseenesest deviantsed) sotsiaalselt defineeritud) seletuse tüüp bioloogiline ja sotsiaalne, interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline, positivistlik positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole
tüüp iseenesest deviantsed) sotsiaalselt defineeritud) seletuse tüüp bioloogiline ja sotsiaalne, interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline, positivistlik positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole
tüüp iseenesest deviantsed) sotsiaalselt defineeritud) seletuse tüüp bioloogiline ja sotsiaalne, interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline, positivistlik positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole
tasandada liberaalse turumajanduse pahupoolt. • Sotsiaalkindlustus (pensionid, haigus-ja õnnetusjuhtumikindlustus, töökaitse) • Karl Binding (1841-1920) • Karistuse ülesanne on õiglaselt kätte maksta. • • Ekvivalentsusprintsiip (sarnased juhtumid, sarnased lahendused) • • Proportsionaalsuse printsiip (karistus vastab kuriteole) • • Võlaprintsiip (kurjategija vastutus oma tegude eest) • Lombroso • L´omo deliquente 1878 – kuritegevus on inimesel geenides, kurjategijat võib välimuse järgi ära tunda. • 19. sajandil juurdusid põhimõtted • nullum crimen sine lege • nulla poena sine lege Common law Civil law Kodifitseerimata Kodifitseeritud Keskaja Inglismaal Mandri-Euroopa
afektiseisundis isik kaotab enesevalitsuse ja paneb toime mingi õigusvastase teo. Aktsentueeritud iseloom ei saa olla psühhiaatriliseks diagnoosiks, see jääb normi ja patoloogia piirile. Aktsentueeritud iseloomuga inimene on süüdiv ja tema üle saab kohut mõista, kuid ta võib ärrituda negatiivselt mingitele sotsiaalsetele teguritele. 19. sajandiks arenes välja hälbekäitumise bioloogiline seletus, mille üks tuntumaid esindajaid on Lombroso, kelle teooria märksõnaks on geenid. Pakkus välja kuritegeliku tüübi mõiste on olemas sünnipärased kurjategijad (kui inimese geenides on kuritegelik alge olemas, siis ta oma elu jooksul selle kuriteo ka sooritab; inimest saab päästa vaid see, kui suudetaks geneetilist koodi muuta). Kuritegelik tüüp on äratuntav tema välimuse vaatlemise teel. Kurjategijatel on kolju kuju erinev õiguskuulekate inimeste kujust ja nende aju omab teistsugust struktuuri.
a). Karistus tuleb ka täide viia, et seda peetaks reaalseks. Feuerbachi õpetus sai otsustavaks sammuks modernse ühiskondlik- preventiivse mõttekäigu suunas, milles rakendatakse nii individuaalseid kui ka sotsiaal-psühholoogilisi meetodeid. Juhendeid karistuse määramiseks ei andnud. Euroopas tehti seda kättemaksu süsteemi järgi, kus kriminaalseadus andis teatud karistusmäärad, mille seast kohtunik valis õige. 18.saj kasutati normaalkaristusena vabadusekaotust. Itaalia arst Lombroso- kuritegevus on inimesse suurel määral geneetiliselt programmeeritud. Kurjategijaks sündija võib juba välimuse järgi ära tunda- madal laup, suured kõrvad, väljaulatuvad põsenukid, kiskjalik hoiak jne. 19.saj aktsepteeriti kaht printsiipi, mille lõid valgustusfilosoofid: nulla poena sine lege- mingit karistust ilma seaduseta ja nullum crimen sine lege- mingit kuritegu ilma seaduseta. 25. Kriminaalprotsess. Enamikes Euroopa riikide kriminaalprotsessis leidus 19
- Antisotsiaalne isiksusehäire - Külm, kalkuleeriv suhtumine teistesse Bioloogiline teooria (19. saj 20. saj algus) inimestesse. - kuritegevus on kaasasündinud - Võimetus teistele inimestele kaasa tunda (vähene - kurjategijad on enamasti vaimselt alaarenenud empaatiavõime) - Cesare Lombroso: kurjategijaid saab ära tunda - 20% kõigist vangidest. näo ja kolju ehituse alusel - kuritegevuse vastu aitav kurjategijate ning Haigused vaimuhaigete steriliseerimine - Eugeenika rahva tõupuhtuse eest hoolitsemine - Nakkushaigusi oli kiviajal vähe, hakkasid rohkem levima siis, kui inimesed hakkasid lähestikku
industrialiseerumine nõudis üha enam haritud tööjõudu) Tugi oma ühiskonna väärtushinnangutele Oma ühiskonna väärtusnähtused sarnastatakse teiste rasside oletatavate joontega või mõistetamatute erinevustega Degeneratsioon, atavism Sellised jooned on tagasilangus ehk atavism evolutsioonilisel skaalal inimese vähemarenenud, teiste rasside seas domineerivate joonte juurde, nt: Cesare Lombroso uurimused kurjategijate koljudest jm välimuslikest tunnustest. Lääne prostituudi ja Aafrika naise väidetava seksuaalse promiskuiteetsuse võrrutamine. Rass kui võimas sotsiaalne konstruktsioon Rass on tohutu mõjuta sotsiaalne idee, millel puudub bioloogiline alus. Sellele tuginedes piiratakse juurdepääsu sotsiaalselt väärtuslikele ressurssidele. Millest tulenev omakorda kinnitab inimestele rassi reaalsus. Äärmine eraldatus Sentineli rahvas
Piiritlemine kodanike jaoks haldusorganisatsiooni enda jaoks Reaalpädevus valdkond Territoriaalpädevus Instantsiline pädevus Funktsionaalne pädevus ametiasutuse sisemine töökorraldus 60-66 Kriminaalpoliitika ja penoloogia Teaduslik kriminaalõigus Mis on karistuse eesmärk? Teooriad: kättemaks (tasakaal), himutamine (üldpreventsioon), eripreventsioon, rehabilitatsioon (sh teraapia), restitutsioon. Mis on kuriteo põhjus? Teooriad: vaba tahe, bioloogia (C. Lombroso, atavism), ühiskond (E. Durkheim, A. Quetelet; E. Sutherland: õpitud tegevus), psühholoogia (H. Eysenck, neurotism, sotsialiseerimishälbed) Viktimoloogia Karistusõigus kui avaliku õiguse autonoomne valdkond. Seos haldus- ja tsiviilõigusega: keelunormid. Õigusele (juriidilises mõttes) korrespondeerub (juriidiline) kohustus: Õiguserikkumine = õieti kohustuse rikkumine Õiguserikkumine õiguse respekteerimine ehk Kohustuse rikkumine kohustuse täitmine
Eugeenika rahva tõupuhtuse eest hoolitsemine. o Eugeenika 20.sajandi I poolel. Alaarenguga inimesi steriliseeriti nii USAs, Natsi Saksamaal, ka Eesti Wabariigis oli seadus sundsterilisreerimise kohta. Rasside vaheliste abielude keelamine USA-s Fitter Family Contests konkursid kõige paremate geenidega perede väljaselgitamiseks USA-s. o Sündinud kurjategija tolle aja teooria järgi. Cesare Lombroso (1835-1909) bioloogilise kuritegevuse teooria esindaja: tõi välja kriminaalse inimtüübi tunnusjooned: kongus nina; madal laup, suured lõualuud, kõrged põsenukid, vähene valutunne, terav nägemine. Sotsiaalne teooria: domineerib tänapäeval. Alusepanijaks Edwin Sutherland (1883-1950). Ütles, et bioloogilised ja psühholoogilised faktorid on väheolulised ja kuritegevuse põhjused on sotsiaalsed.
põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. (kuni 5 aastat II aste) c. (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 65. Miks inimesed panevad toime kuritegusid? Teooriad: vaba tahe, bioloogia (C. Lombroso, atavism), ühiskond (E. Durkheim, A. Quetelet; E. Sutherland: õpitud tegevus), psühholoogia (H. Eysenck, neurotism, sotsialiseerimishälbed) Viktimoloogia 66. Mis on karistatamise eesmärk? Võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Teooriad: kättemaks (tasakaal), himutamine (üldpreventsioon), eripreventsioon, rehabilitatsioon (sh teraapia), restitutsioon. 67. Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust?
mitte? Nendele küsimustele vastamiseks on väljatöötatud erinevaid teooriaid, mis pakuvad välja ka lahendusi hälbekäitumise kooskõlla viimiseks ühiskonnas aktsepteeritud normidega. Biogeenesed, psühhogeensed ja sotsiogeensed teooriad. Esimesed otsivad inimesest hälbivuse alget, sotsiogeensed teooriad keskenduvad eelkõige ühiskonna uurimisele. Bioloogiline lähenemine ehk "kriminaalsed tüübid" · Itaalia sõjaväearst Cesare Lombroso, töötas 1870ndatel inimeste kriminaalsust on võimalik määratleda nende kehatüüpide põhjal: Hullud erinesid tavalistest inimestest füüsiliselt Kriminoloidsed inimesed seesmine suundumus kuritegelikuks käitumiseks · Sheldon: Mesomorfse kehatüübiga ehk muskulatuursed I nimesed kalduvad maniakaal- depressiivsusse psühhoosi, alkoholismi ning on otseselt seotud kuritegeliku käitumisega;
iseenesest deviantsed) sotsiaalselt defineeritud) Seletuse tüüp: bioloogiline ja sotsiaalne interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline positivistlik, positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis
Kuivõrd vaimne ja kehaline arvati koos päranduvat, sai kurikalduvustest aimu kehalt vastavaid tunnuseid otsides (meetodeiks frenoloogia, antropoloogia). Pärilikkusteaduse arenedes, hakati rohkem analüüsima ka uuritava indiviidi esivanemate patte. Oli juhtumeid, mil antropoloog oli kohtus eksperdiks. Tänapäeval see distsipliin on oma tähtsuse minetanud, elades edasi eelarvamustes, mis meil nägude ja inimtüüpide suhtes on. Tuntuim kriminaal-antropoloog on Itaalias elanud Cesare Lombroso (1836-1909). Asjal oli aga ka positiivne pool just siinkohal sünnib tingimisi karistamise (karistuse diferentseerimise) kontseptsioon. Vaatamata teaduse edusammudele ei leiutatud 19. sajandi jooksul ühtegi asjalikku ravimeetodit vaimuhaigete raviks. Ravimisel lähtudes sellest, et vaimuhaiguse näol on tegemist inimorganismi olekuga vägagi ekstreemses olukorras kiputi ka somaatilisi ravivahendeid liigselt pruukima, alates aadrilaskmisest, narkootiliste ainete manustamisest ja
annaabi.ee 
