PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Nimi 10.a Seksuaalne identiteet Referaat Pirita 2017 Sissejuhatus Seksuaalne identiteet on inimese seksuaalsuse ja seksuaalse suunitlusega seotud minapilt, mis kujuneb suhetes sotsiaalse keskkonnaga.1 Elu jooksul võib su seksuaalsus muutuda mitu korda. Nooruses puutud sa kokku sooidentiteediga kus sa õpid tundma kas sa oled poiss või tüdruk. Kõige tavalisem ja levinum tüüp on tänapäeval heteroseksuaal, mis tähendab, et ta tunneb seksuaalset ja romantilist tõmmet vastassoo vastu. Püüan lugeja panna
• Identiteet ja kommunikatsioon • Küsimuste esitamine • Peegeldamine Identiteedi peegeldumine kommunikatsioonis - saadetud sõnumid kirjeldavad isikut (sh. kes soovitakse olla) - teemad, sõnad, eneseväljendus, rõhuasetused jne - enda esitlemine, mulje loomine, (viisakus kui strateegia) - enda ja teiste defineerimine (kes olen mina X-ga suheldes, kes on X) Kommunikatsiooni suunamine/kujundamine Teadmine (skeemid – sisaldavad organiseeritud teadmist) iseenda, rolli, põhjuste kohta, skriptid, kategoriseerimine Motiivid – kommunikatsioon on suunatud eesmärgile Hoiakud Isiksus Emotsioonid Vanus (nt lihtsustamine, selgitamine, “pudikeel”) Sugu (nt ekspressiivsus) Kultuur Küsimuste esitamine Vestluse juhtimise tehnika Küsimuste esitamise funktsioonid: - info kogumine - kontroll interaktsioonides - huvi loomine teema vastu - huvi väljendamine - vastaja teadmiste kaa...
Keel ja Identiteet Arvan, et keel ja identiteet on omavahel seotud väga tugevasti, eriti meie, eestlaste jaoks kes me end sõnaotseses mõttes vabaks laulsime. Keel on aidanud säilitada meie kultuuri ning rahvust läbi pikkade ja raskete aegade. Võiks isegi öelda, et keel on pannud aluse meie kultuurile, mis omakorda pani aluse meie rahvusele. Võiks öelda, et keelest on arenenud välja identiteet. Inimesi seob üks keel, millest on sündinud ühine inimeste grupp, millel on eriline nendele omane kultuur. Näiteks on eestlaste kõige stereotüüpsem iseloomustus see, et oleme õelad. Seegi võib olla seotud meie keelega, sest ka meie keel on kohati vägivaldne. Meeldib eestlastele ju aega surnuks lüüa ning autost reisijaid maha lasta, inimestele meeldib end üles lüüa, vahest isegi käiakse salongis et keegi teine nad
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Kodukoha kultuuriline identiteet 2012 Kodukoha kultuuriline identiteet Pärnu on rikka ajaloo ja atraktiivse olevikuga pea 175-aasta vanune kuurortlinn, kus on mõnus elada, suurepärane puhata ning hea töötada. Linn on koduks umbes 43 000 inimesele ning võtab igal aastal koos maakonnaga vastu ligikaudu 700 000 väliskülalist. Pärnu looduslikult soodne asukoht mere ja jõe vahetus läheduses, lõunasse avanev madalaveeline liivarand, siinsete inimeste külalislahkus ning mõnus linnakeskkond on kaasa
Tänavaküsitlus: Piirilinna identiteet Vladislav Virtonen, Vladislav Lifsits, Pavel Smirnov 2. detsember 2017, 9:47 Tänavaküsitluse eesmärk oli teada saada, kelleks Narva elanikud ennast peavad identiteedi ja rahvuse poolt (kas eestlaseks, venelaseks, valgevenelaseks, soomlaseks või muuks) ja miks. Küsitlusest võtsid osa nii gümnaasiumiõpilased, kui ka täiskasvanud. 16-70 aastastele narvalastele oli esitatud küsimus, mis puudutab identiteeti, kelleks nad ennast peavad. Lisana kasutasime küsimusi, mis puudutavad kodakondsust ja sünnikohta. Vastused olid väga erinevad, mõned küsitletud isegi ei saanud täpselt vastata, keegi paigutab end mitmendatesse rahvustesse. Valeri, 10 klassi õpilane, ütles: "Pean ennast venelaseks, kuna vanemad on venelased. Aga on olemas nii vene kui ka eesti pass." Jekaterina, Narva Vanalinna Riigikooli üheteistkümnenda klassi õpilane, aktiivne noor, ütles: "Mina ei ole venelane ega eestlane." Sama kooli kümnenda...
Margit Rahvuslik identiteet globaliseeruvas maailmas Rahvuslik identiteet on üht rahvust iseloomustavad kultuurilised, ajaloolised ning keelelised eripärad. Globaliseerumisel on nii plusse kui ka miinuseid. Praeguses globaliseeruvas maailmas on märgata mitmeid muutusi nii suurte kui ka väikeste rahvuste identiteedis. Kuidas mõjutab globaliseerumine rahvuslikukku identiteeti? Rahvusliku identiteedi tajumine on muutunud häguseks paljudes suurriikides. Näiteks võib tuua Ameerika Ühendriigid, mille rahvastik on enamasti multikultuurne
1. Milliseid edasilükkamise põhjuseid ja nippe sellega toimetulekuks Te ise teate? 2. Miks inimesed lükkavad [teatud asju] edasi ja mis aitaks edasilükkamist vältida? Vastake sellele artikli põhjal. 3. Mida Teie edasi lükkate ja kuidas seda annaks Teie arvates parandada? 1. Tihtipeale on edasilükkamise põhjuseks laiskus, kuna töö tundub mahukas või raske ei viitsita sellega korraga tegeleda ning jäetakse viimasele hetkele, kuna arvatakse, et siis on töö palju kergem ja läheb kiiremini aga tegelikult see nii ei ole. Nipp sellega toimetulekuks oleks enda premeerimine, kui töö on valmis saad osta endale, midagi, mida oled ammu tahtnud aga pole seda endale lubanud. 2. Inimesed lükkavad asju edasi, kuna nad tegelevad pigem tühisemate asjadega, mis on huvitavad ja kerged. Teine põhjus on, et nad tunnevad hirmu või ebameeldivust selle töö suhtes ja pigem lükkavad selle edasi. Selle vältimiseks on mitmeid varjante. Esiteks igal hommikul ...
Raamatu teisest osast juba tuttav Ameerika luureagent Brandon Scofield hakkab oma vihavaenlase, Nõukogude liidu KGB agendi Vasili Taleniekoviga likvideerima Matarese perekonda läbi takistuste ja inimohvrite. Koos murravad läbi nad perekonna mõistatustest, kuid kõik ei lähe viperusteta ja Vasili ning raamatu teises osas Brandoniga abielus olev Antonia röövitakse. Nüüd peab aga Brandon ise hakkama saama ja üksi avastab ta, et Matarese üheks nõuandjaks on tulevane president, ja ka selle, et kogu Ameerika ja Nõukogude Liidu tähtsamad isikud on Matarese perekonnas. Kui luureagent aga Shepherd Boy-ga kokku saab, kes on Matarese pealik, lubab ta vastutasuks Taleniekovi ja Antonia vabastuse eest anda ära kõik tõendid, mis tõestavad, et tulevane president on Shepherd Boy enda poeg. Riskides korduvalt oma eluga, tapab Scofield ära kõik Matarese nõukogu liikmed ning võtab sihi sinna, kus KGB agent ja ta tulevane naine lõksus on. Kuid kui Brandon s...
Kas meie identiteet on kadumas? Laura Kupp Kõik siin maailmas on isiksused, eraldiseisvad ja isemoodi mõtlevad indiviidid, ent üsna paljud inimesed tahavad sarnaneda oma iidolitega. Kellegagi, kes neile eeskuju annab. Ent on ka neid, kes suudavad jääda iseendaks. Kuid kes olen mina ja mida tähendab jääda iseendaks? Et sellele vastata, peame kõige pealt vaatama tegureid, mis inimest mõjutavad. Inimest mõjutab kõige rohkem ühiskond ehk inimesed tema ümber. Teatud ajastul kehtivad õigekspidamised, tõed ja uskumused, ent alati leidub ka neid, kellele eelpool loetletu korda ei lähe. Näiteks A. Kivirähu raamatus ,,Mees, kes teadis ussisõnu" oli mets juba raamatu alguses inimestest üsna tühjaks jäänud, sest kõik läksid külasse elama, ning mida enam raamatu lõpu poole, seda hõredamaks jäi mets inimestest, ja lõpuks jäi metsa ...
emotsionaalne intelligentsus peamised mõjutajad suhestumisel lähedaste ja ühiskonnaga tervikuna. Sotsiaalpsühholoogia peamiseks uurimisteemaks on inimeste vastastikune mõju. Kui iseenast jälgida, siis tuleb vaadelda iseenda muutumist ja arenemist aja jooksul. Ma pole see, kes olin eile. Kogu elu on pidevas muutumises ja situatsioonid meie ümber on põnevad ja nendega toime tulemine on alati enda jaoks väljakutseks. Vaadates oma suhteid oma lähedastega pean tunnistama, et see identiteet meeldib mulle kõige enam. Suurepärane üksteisemõistmine, üksteise suhtes hoolivus ja igasugune abistamine teeb selle osa identiteedist tõeliselt nauditavaks. Gruppi kuulumine, kus kõik osapooled võtavad oma osa tõsiselt, ilma mööndusteta on parim. Mul on olemas üks eakas proua, kes on rahvuselt poolatar, keda ma aeg-ajalt külastan. Tema kaudu saab teatava ülevaate muukeelsete Eesti inimeste olemisest ja suhtumisest üldisemalt Eesti riiki. Ja see erineb üldisest pildist, mis
Ühiskonna kordamisküsimused 1. Pluralism- Huvide mitmekesisus ühiskonnas, nt. Erinevad tegevused õpilastel klassis. 2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5. Nulltolerants- Leppimatus ja sallimatus kõige suhtes, millega ei tohiks ega ei saa leppida, nt. Kuritegevus, tapmine, varastamine jne. 6. Kompromiss- otsus, lahendus, milleni jõudmiseks mõlemad osapooled teevad nõudmiste suhtes järelandmisi, kesktee, nt
41 526 km ja seal elab 16,4 miljonit inimest. Rahapühikuks on euro. Peamised tööstusharud Madalmaades on toiduainete töötlemine, keemiatööstus, naftatöötlemine, elektri- ja elektriinikaseadmete tootmine. Madalmaad on olnud suurte maalikunstnike kodumaaks. 17. sajandil tegutsesid hollandi meistrid, nagu Rembrandt van Rijn, Johannes Vermeer ja Jan Steen. 19. ja 20. sajandi suured kunstnikud Vincent van Goth ja Piet Mondriaan ei olnud vähem tähelepanuväärsed. Rahvuslus ja identiteet Hollandi maastik on igav ega paku vaheldust. Äkilised lisandused, nagu puud, on istutatud sirgete ridadenaja paigutatud mustritena. Vesi, mis ähvardab kogu maa enda alla matta, on korralikult suunatud sirgetesse kanalitesse, millel saab paadiga sõita. Enamik rahvaid näeb hollandlasi kui organiseeritud ja toimekaid inimesi, üsna sakslaste sarnaseid. Neid tuntakse kui roosapõskseid talumehi, kes elavad tuuleveskites ja kelle
kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond).(õpik lk
mõistlikke venelasi, kes arvavad, et asi on ikkagi hariduses ja suhtumises töösse.Venelased arvavad ka seda, et Eestis võiks olla rohkem teist keelt kõnelevate laste lasteaedu ja koole. Identiteet Identiteet on ühtsustunne mngi rühma või rahvusega.Integratsioon ja identiteedi kujunemine on kui vastastikune protsess, mis hõlmab nii enamus kui ka vähemusrahvusrühmi. Järgnevalt keskenduksingi mõningatele aspektidele sellises protsessis. Eesti identiteet pole midagi eraldiseisvat. See on käsitletav vaid ajaloolises ja sotsiokultuurilises kontekstis. Iseenda otsinguid tuleb tihti alustada teistest. Seetõttu on eestlaste identiteetide käsitlemisel oluline vaadata ka teisi rahvusgruppe, kellega jagatakse territooriumi ja kellega puututakse kokku igapäevases elus. On mitmeid küsimusi ja eluvaldkondi, kus eestlaste ja muulaste seisukohad erinevad väga
,,Hädas suhtlemisega" 1. Inimesed on sotsiaalselt ebavõimekamad ning tekib üha rohkem jõhkardeid ning perverte. Samuti peatub inimeste areng. Ning näiteks ajakirjanikud hakkavad kirjutama üsna labaseid tekste ning jätavad vahel mõne vea ka meelega sisse, et rohkem kommenteerijaid oleks. Näide tekstist: ,,Interneti kui kollektiivse aju asemel oleme saanud sõnavabaduse sildi all võimendatud kultuurituse, anonüümsed jõhkardid, virtuaalsed hukkamised." Näide tekstist: ,, Näide tekstist: ,, Suhtlusmeedia suurimaks probleemiks pidaski Hennoste lugejatega manipuleerimist. Juba tekstide pealkirjad on koostatud nii, et keegi ei saa neist rahulikult mööda minna." Näide tekstist: ,,Kui jätta teksti meelega väikseid vigu, tullakse neid parandama ja klikkide arv kasvab jõudsalt." 2. Ajakirjandus on muutunud pigem reklaamipõhiseks ning harva on artiklis kõik puhas ...
Minu ID-entiteet Sõnastik ütleb, et identiteet on teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes. Inimesed saavad sellest mõistest aga erinevalt aru ja see tähendab iga inimese jaoks erinevat asja. Minu jaoks tähendab identiteet minu olemust ja seda, kes mina olen. See näitab minu iseloomu ja seda, mida pean õigeks ja mida valeks. Kuid kas identiteet on alati olemas olnud ja kui tähtis on see tänapäeval? Millised on identiteedi ohud ning kuidas neid kaitsta? Identiteedi mõistet ei ole alati olemas olnud ning sellest on läbi aegade väga erinevalt aru saadud. Tuhandeid aastaid tagasi olid vaid osadel tähtsamatel inimestel nimed. Kõik see muutus alles mõned sajandid tagasi, kus nimed ja identiteedi said ka kõige tavalisemad talupojad.
Olulisemad identiteedi kujunemist mõjutavad tegurid Kõige olilisemad identiteedi kujunemist mõjutavad tegurid on sotsiaalne tegur ja ühiskondlik tegur. Üks tähtsamaid sotsiaalseid tegureid on kodu. Esmase pildi annavad: vanemad (perekond). Kodus õpib laps käituma, kui vanemad on korralikud ja eeskujulikud siis laps teab kuidas peab õigesti käituma aga kui vanemad ei hooli lapsest ja ei anna talle eeskuju siis laps ei oska teistega arvestada ja õigesti käituda. Teiseks tähtsamaks teguriks on ühiskond. Suurem osa ühiskondlikust tegurist on mõjutatud sellest milline on riigikord ja mis on riigis lubatud ja mis mitte. On riike kus on naistel vähem õigus või need üldse puuduvad. See tegitab suur ebavõrdsust naiste ja meeste vahel. Tähtsaim sotsiaalne tegur on sõbrad. Sõbrad mõjutavad lapse käitumist. Kui laps satub halba seltskonda siis ta võib hakata käituma nagu teised aga kui lapsel on head ja korralikud sõbrad siis ta peaks ka k...
ebakindel tunne. Mida rohkem samastab laps ennast oma vanematega ning võtab neid oma hoiakute kujundamisel eeskujuks seda vähem on nendevahelisi konflikte tulevikus. Paraku kipuvad enamik teismeeas olevaid noori end oma vanematega paljuski vastandama. See on tingitud omandatud kogemustest, mis saadakse läbi suhtlemise teiste noorte ja eeskujudega. Eriti torkab see silma rahalisel või klassilisel eristumisel. Nooremas eas areneb identiteet väga kiiresti, see on osaliselt tingitud noorte füsioloogilisest arengust ning suguküpseks saamisest. Identiteedi areng ja enese määratlemine tekitavad ridamisi küsimusi, mis nimetatud protsessi juurde kuuluvad. Küsimused nagu näiteks kes ma olen, mis on minu eesmärk, kuhu ma kuulun, kelleks ma tahan saada, mis mulle meeldib on ainult väike osa inimnese isiksuse arengust ja mõistmisest. Teise osa moodustavad isiklikud või kaudsed kogemused, päritolu ning eeldused.
võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühendus · Maailm Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine Identiteet · Samastumine, ühtekuuluvustunne,mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal · Ühised väärtused · Personaalne ehk isiksuslik identiteet MINAPILT per Mi ek sõbr Kool E Euroo na on d ad V pa Nüüdisühiskond · 19.saj. ravhusriigid, - ühiskonnad
Perekonnast eraldatud laste sidemete säilitamine koduga Referaat Tallinn SISUKORD .......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1.1 Vanemate õigused ja kohustused............................................................................. 4 1.2 Lapse äravõtmine vanemalt .................................................................................... 4 1.3 Linna-/ vallavalitsuse kohustused ............................................................................. 5 2. VANEMA ÕIGUSTE ÄRAVÕTMINE............................................................................... 5 2.1 Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed ja taastamine.................
Identity theft What identity theft means? It is a serious crime. Is it possible that somebody's identity can be stolen? It's not possible. Is the owner of an ID responsible, if somebody uses it? Yes. Types financial identity theft (using another's identity to obtain goods and services) criminal identity theft (posing as another when apprehended for a crime) identity cloning (using another's information to assume his or her identity in daily life) business/commercial identity theft (using another's business name to obtain credit) Identity theft may be used to facilitate crimes including illegal immigration, terrorism, and espionage. What are the techniques for obtaining personal information? Legal response Australia Imprisonment for 5 years. France five years in prison and fined up to 75,000. United States ...
Kultuuride jaotus Hofstede ja Lewise järgi Kultuurist üldiselt Kultuurid on inimeste kohanemisviisid elutingimustega. Kultuurid ei erine mitte üksnes ühe maa piiris vaid ka eri piirkondades. Kultuur ei saa olla ühtemoodi hea kõigi inimeste silmis... Hofstede viis kirjeldada kultuuri Kultuurid on jaotatud viie erineva dimensiooni vahel: Identiteet Hierharhia Sugu Tõde Ajaline mõju Identiteet Enamik jõukamate maade kultuurid küllalt individualistlikud Vaesemate maade kultuurid kollektivistlikud Kollektivismi puhul võib täheldada kohanemist vaesuse ja väheste ressursidega Individualismi puhul jõukuse ja arvukate ressursidega Hierarhia Ebavõrdsuse määr, mida peetakse inimeste vahel normaalseks. Nimetatakse ka võimudistantsiks Suure võimudistantsiga ühiskonnas ei pea keegi inimesi võrdseks.
Lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. Toimetuleku raskused õppimisel, suhtlemisel, huvialategevuses. Motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Kannatab 7-12% lastest. Rohkem poisse kui tüdrukuid. Neil jätkuvad probleemid ka täiskasvanuna. Jaguneb: • Domineerivalt tähelepanematus • Domieerivalt hüperaktiivsus • Kombineeritud tüüp 9. Mida tähendab identiteedikriis? Kuidas see võib kulgeda? • Peamine kriis – ego identiteet vs rollide hägustumine (isiksuse ärkamine, täiskasvanuks saamine) • Kui identiteediprobleemi ei lahendata, siis ollakse selles kriisis kogu järgnevas elus • Positiivne identiteet vs negatiivne identiteet (nn noorukite kambad) • Inimene võib jääda liiga ümbrusest sõltuvaks või liigse protestihoiakuga, kui protsess ei õnnestu 10. Mis iseloomustab mõtlemist vanemas koolieas (puberteedieas)?
KOOL ID-kaart Selle kasutamine ja võimalused XXX Juhendaja: XXX Tallinn 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 Algusaastad............................................................................................................................ 4 Kasutamisvõimalused............................................................................................................. 4 ID-kaardi kasutamine.............................................................................................................. 5 Turvalisus.....................................
ka tänapäevane traditsioon on rahva seisukohast kõigile üks, olles samas igaühele oma- tuttav, südameläedane, kodune ja rahvuslik. Noorem põlvkond ei pruugi olla väga hästi kursis vanema rahvaluulega, kuid see eest uuem on täielikult praktikas käiku lastud. Anekdoodid, mõistujutud, paroodiad, naljandid, pajatused- need on vägagi tuttavad ka uuemale põlvkonnale. Kohandatuna kaasaegsesse maailma on rahvaluulel ka tänapäeval inimeste elus oma täieõiguslik koht olemas. 2. Identiteet ja folkloor Identiteedi- kontseptsiooni ja folkloori vahel on märkimisväärne seos. Rahvuslikud tunnused nagu keel, riietus ja pärimused on välised märgid, mis näitavad, kes keegi on ja millisesse gruppi kuulub. Kui käsitleda veel eraldi alajaotusena rahvakeelt, rahvariietust ja rahvapärimusi, siis on selge, et etnilise identiteedi loobki folkloor, mida peetakse ka kultuurilise identiteedi kindlustajaks. Identiteedil endal on ka erinevaid määratlusi
1.1 1. Mis on kollektiivne identiteet? - Rahvuslikel, kultuurilistel, religioossetel, ajaloolistel, majanduslikel ja/või poliitilistel väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, ,,meie". 2. Ühiskonnaelu tasandid. - *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond): 1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne) 2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omani...
Minu ID-entiteet Identiteet on inimlik vajadus kuuluda kellegi või millegi juurde, samastuda teatud eluviisiga, mõttestiiliga ja väärtushinnagtutega. Kõik see on enesemääratlus, mille üheks põhjuseks on , et inimene tunneb hirmu üksinuse ees. Samas on see põhjus hea, sest kes meist tahaks olla üksinda. Seetõttu hakatakse otsima ja ühinema kellegi või millegi tugeva ja targaga, oma tegevuste aluseks võetakse teiste inimeste kogemusi, vältides nii üksikuks jäämist. See võib olla rahvus, isik, mingi
Lisaks sellele võib emotsioone väljendada mitteverbaalselt. Emotsioonide väljendamiseks: naer, nutt, oiged, kisa, üminad, ohked – ürgsemad SÕNA – emotsionaalse laenguga SÕIMUSÕNA – võimsaima laenguga põlgus, agressioon, frustratsioon jms negatiivne Keel kui identiteedi kandja Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondlikud ja sotsiaalsed murded väljendavad identiteeti. Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis. * piirkondlik murre – vihje päritolule (võroke, saarlane) * sotsiaalne murre – staatusele (rullnokkade keel – Aiku ja Pets) Keel kui loitsimisvahend Millestki rääkimine tähendab selle nähtuse esilekutsumist. Kui see on seotud usuga nõia maagilistesse võimetesse, võib enesesisendus räägitu tõeks muuta. Näide: nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine, vaimudega suhtlemine, vihmaloits Keel kui kultuuri kandja
situatsioonist sõltuvaks ning ebastabiilsemaks. See mudel on alt-üles käistlus. Enesehinnangu eristamine: a) Globaalne vs spetsiifiline- mõlemale tuleks valida eraldi mõõtevahend, sest need on eri tasandid. b) Stabiilne vs situatiivne- loomupärane (trait) ja püsiv enesehinnang versus muutlik ja olukorrast lähtuv (state). c) Personaalne vs sotsiaalne- Sots e.h. kohta on test, 4 alaskaalat: grupikuuluvus, privaatne kollektiivne e.h, avalik kol.e.h. ja identiteet (gruppi kuulumine on osa mu minapildist). Uurimismeetodeid veel: enesekohased küsimustikud, Q-sorteering, omadussõnade küsimustikud (adjective checklists), avatud küsimused ja kaaslaste hinnangud (peer- ratings); uuem meetod: implitsiitse eneseh.uurimine ehk teadvusele kättesaamatute enesekohaste tundmuste uurimine! Kõige populaarsem skaala on Rosenbergi skaala. Mõõdab üldist e.h. Sisaldab 10 lihtsat väidet. *Enesehinnang on pigem dünaamiline kui stabiilne.
Kõikidel, nii eestlastel, kui ka muulastel on oma arvamus selle kohta. Lugedes neid artikleid võib märgata, et paljud nende artorid kasutavad mõisteid, mis iseloomustavad seda, kuidas riik ja eestlased suhtuvad muulastesse ning kuidas nad elavad koos. Kõige sagedamini kasutatakse mõisteid "identiteet" ja "akulruratsioon". Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. Mõned artikli autorid arvavad, et identiteet on see põhjus, miks eestlased ja venelased siiamaani ei tulnud ühiseks arvamuseks ning siiamaani ei olnud lahendanud paljud probleemid. Eestlased ja venelased on liiga erinevad ja nende seisuhohad on erinevad ka. Identiteet on oluline iga inimese jaoks, sest igal inimesel on vaja ennast määratleda, teadma, et ta on miingi rühma liige ja võrrelda ennast teistega. Kui räägitatakse muulaste identiteedist, siis
arvutimängude ja suhtlusprogrammide liitumisest. Hinnanguliselt liigub virtuaalmaailmates praegu umbkaudu 30 miljonit inimest, paljud maksavad seal viibimise eest raha. Virtuaalmaailm erineb reaalmaailmast, mis tähendab seda, et seal kehtivad erinevad reeglid ning tavad. Virtuaalmaailma üheks tunnuseks võib pidada võimalust olla keegi, kes me tegelikult ei ole meil on võimalus luua endale hoopis teine identiteet ning paraku seda ka tehakse ning kahjuks mitte alati headel eesmärkidel. Samuti võib virtuaalmaailma tunnuseks pidada fakti, et paljud inimesed leiavad virtuaalmaailmast seda, mida nad reaalelust leida ei suuda - interneti suhe inimesega, kes elab teisel pool maakera ei ole enam harv juhus. Kõige olulisemaks virtuaalmaailma märksõnaks võiks aga pidada ,,suhtlust" ei ole vahet kus, suhtlusportaalides või mänguvõrgustikes, absoluutselt igal pool on tohutu inimeste
MÕISTED: Demograafia - teadusharu, mis uurib rahvastikku Iive - rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku jooksul Pos. iive - väike väljaränne, sündimus ületab suremuse Neg. iive - suur väljaränne, suremus ületab sündimuse Rahvus - rahvusesse kasvatakse, ühendab keel, kultuur, usk, kujuneb kasvades ja õppides Rahvas - piirkonda ning ühtekuuluvusest ja identideedist teadlik inimeste ühendus, sama päritolu, keel, religioon Integratsioon e. lõiming - püütakse siduda seni ühiskonnast eraldatud gruppe, mille puhul säilivad kultuuriline omapära ja keel Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid; kirjaldab ja uurib ühiskonna tasandeid Identiteet – inimese või grupi enesemääratlus Leibkond - sama eelarve ning elamiskoht, langetatakse samu majapidamisotsuseid Tööjõud - tööealised inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised Sotsiaalne struktuur - ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega ...
sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide-vahelise interaktsiooniprotsessi; individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; seotud samastumise ja eristumisega sotsiaalses interaktsioonis: individuaalsus, unikaalsus vs kuuluvus Vormid: primaarsed / esmased identiteedi vormid - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid- sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad Sotsiaalsed interaktsioonid: fokusseeritud ja mittefokusseeritud, esi-ja tagalava (Goffmann)- .... rutiniseeritud interaktsioonireeglid (Garfinkel)-
Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvulik identiteet. Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid – sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega. Võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda. Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale
bioloogilis-füsioloogilisi einevusi. Sotsiaalne sugu naiseks ja meheks olemise ühiskonnapoolseid ootusi, rolle ja naiste-meeste domineerimissuhteid. On leitud, et naissoost imikud võivad inimsuhetes rohekm reageerida, jäädes täiskasvanule lähemale; meessoost imikud võivad pingeliste olukordade tõttu olla rohkem stressis, kuna nad ei saa neid olukordi kontrollida. Tüdrukud hakkavad ka varem rääkima. Esmane sooline identiteet kujuneb lapsel välja kolmandaks eluaastaks. Siis suudavad nad vastata küsimusele ,,kas sa oled poiss või tüdruk?" enamasti õigesti. Samal ajal suudavad nad õigesti sooliselt identifitseerida ka teisi inimesi. Kolmanda ja neljanda eluaasta vahel kujuneb lastel soo mõistmisel välja stabiilsus, mis tähendab seda, et lapsed saavad aru, et sugu ei muutu aja jooksul ja et tüdrukutest kasvavad naised ja poistest mehed.
jaoks aga ebanormaalne, inimesed ei käitu inimlikult. Samuti saadetakse korda kuritegusid, mille teeb võimalikuks just see, et on Internetikasutajal on võimalus luua endale võltsidentiteet. Usun, et Internet teeb elu palju lihtsamaks ja mugavamaks, aga sellega tuleb olla ka ettevaatlik ja mõelda võimalikele probleemidele ja nende lahendamisele. Üheks peamiseks eesmärgiks võiks olla anonüümsuse kaotamine, näiteks Interneti kasutamiseks tuleks alati ID-kaardi abil lasta enda identiteet tuvastada. Päriselus ei kõnni me ju maskide ja valenimedega ringi, miks peaksime seda tegema arvutit kasutades?
individuaalselt. Tööde ettekandmine. II 2 II Elulood Memuaar, elulugu e Õ lk 14-15 Võrdlus teksti ja enda Kultuuriline Inimese elulugu kui biograafia Tv lk 8-9, H 1-4; kogemusega, arutelu, identiteet kirjandusteos 5-6 loovad ülesanded III 1 Inimese elu kui Inimese eksistents, Õ lk 16-17 Arutlus, diskussioon, Väärtused ja küsimärk mina ise, Tv lk 10-11, H 1- rühmatöö, kõlblus põhiväärtused 3 loovkirjutamine.
Minu ID-entiteet Sõnastik ütleb, et identiteet on teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes. Inimesed saavad sellest mõistest aga erinevalt aru ja see tähendab iga inimese jaoks erinevat asja. Minu jaoks tähendab identiteet minu olemust ja seda, kes mina olen. See näitab minu iseloomu ja seda, mida pean õigeks ja mida valeks. Kuid kas identiteet on alati olemas olnud ja kui tähtis on see tänapäeval? Millised on identiteedi ohud ning kuidas neid kaitsta? Identiteedi mõistet ei ole alati olemas olnud ning sellest on läbi aegade väga erinevalt aru saadud. Tuhandeid aastaid tagasi olid vaid osadel tähtsamatel inimestel nimed. Kõik see muutus alles mõned sajandid tagasi, kus nimed ja identiteedi said ka kõige tavalisemad talupojad.
Minu ID-entiteet Mida üldse tähendab identiteet? Sõnastiku järgi tähendab identiteet teadmist endast sotsiaalsetes olukordades ja suhetes. Minu jaoks aga on identiteet persooni olemus, iseloom, mõtted, eesmärgid, väärtused, mida peetakse õigeks, mida mitte. Identiteet on miski, mis on igal inimesel erinev, talle oluline, mis kuulub ainult temale. Identiteet muudab iga inimese unikaalseks ehk teistest erinevaks. Meil on mitmeid omadusi, millega me teistest erineme. Lisaks eelnimetatud punktidele elukoht, perekond, suhtlusringkond, sõbrad, ellusuhtumine. Me kõik kogeme erinevaid asju erinevat moodi. Mõni võtab juhtunut väga südamesse ega unusta seda eal, mõned inimesed aga ei lase sündmusel end heidutada, jätkates oma elu nagu poleks midagi juhtunudki. Identiteedi kujunemine algab kodust
1.Demokraatia mõiste ja jagunemine Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanike osalemini poliitikas, võimude lahusus ja valitsemine lähtub avalikest huvidest. Avaldumisvormid: · Otsene demokraatia võimu teostavab rahvas · Kadune demokraatia võimu teostatakse kellegi kaudu · Osalusdemokraatia kodanikkonna kaasatus poliitikasse · Elitaardemokraatia keskpunktiks on huvide esindamine ja mandaadi valdamine 2.Demokraatia võimalused, ohud ja puudused Võimalused: · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja tema vabadust · Tagab poliitilise stabiilsuse · Edendab ühist ja individuaalset heaolu · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust · Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Ohud: · Võimule võib pääseda harimatu mass · ,,51 protsendi türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla. · Liigne riigiaparaadi ja valitsuse...
Kas eestlased on kaotamas oma identiteeti kaasaegses globaliseeruvas maailmas? Minu jaoks oli alati raske rääkida identiteedist. Ma sündisin Tallinnas, Eestis, ning siin on minu kodumaa, sõbrad ja selles kultuuris ma elan. Teiselt poolt, mu emakeel on vene keel ning vanemad peavad end venelasteks. Kuidas siis saab laps otsustada, kes ta on? Eestlane? Venelane? Maailmakodanik? Tõsi, et identiteet on väga tihedalt seotud kasvatamisega peres ja koolis, aga täiskasvanueas identiteedi küsimus ikka jääb üheks raskematest. Selleks, et vastata teemas olevale küsimusele, peab esialgu seletada mõisteid. Minu arvates, täpsustama peaks mis on identiteet, kes on eestlased ning mis tähendab on kaotamas. Jah, esialgu võib tunduda, et mõisted on lihtsad ja arusaadavad, aga kui ma mõtisklesin kauem antud teemal ning lugesin läbi artikli, otsustasin täpsustada. Mulle
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012)
rollisisesed. Identiteet- indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid; on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi; on individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; on seotud samastumise eristumisega sotsiaalses interaktsioonis; kategoriseerimisega. Primaarsed / esmased identiteedi vormid -omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid -sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Võim- võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda Sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis
pehmenemine ja väiksemaks muutumine, lihasmassi vähenemine, erektsiooni vaibumine. Maskuleerumine- menstruatsiooni kadu, hääle madaldumine, karvakasvu kiirendamine, kehakaalu tõus. Rahulolu Üle poole T-seksuaal rahvast on rahul olnud oma muutumisega, ülejäänud osal on olnud raskusi erinevatel põhjustel. 6 peatükk- LGBD identiteetide konstrueerimisest o Identiteet on igal inimesel, vähemalt nendel, kes on kindla endas ja teavad kes nad on. Identiteetide paljusus Identiteete on mitmesuguseid: füüsilisi, seksuaalseid, karjääri, religiooni või rahvusega seotuid. Identiteet pole meie sügavaim olemus, vaid see, kuidas me maailma näeme, mis meie jaoks oluline ja mis meile meeldib. Identiteet pole alati oluline meie jaoks, vaid pigem teiste inimeste ja ühiskonna jaoks.
Advokaat/kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Alampalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astmega kohtust. Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puh...
Globaliseerumine e. Üleilmastumine- maailma maade vastastikuse sõltuvuse süvenemine,sarnaste arengute ja ohtude ilmnemine.Inimeste elukogemus,mured ja rõõmud on järjest sarnasemad.Massikultuur. 3 mõõdet: 1)majanduslik (rahvusvahelised korporatsioonid, majanduskriiside mõju)2)kultuuriline- (sarnased trendid, sümbolid, väärtused) ja 3)poliitiline üleilmastumine(tugevad rahvusvahelised organid) Internationaliseerumine e.rahvusvahelistumine- tihedam suhtlemine riikide ja rahvaste vahel.Ilmneb nt majanduses(kaupade liikumine), hariduses(õppijate vahetus) ja teaduses(teadlaste stazeerimine välismaal) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia e. IKT Kasvav mõju ehk digitaliseerumine- riikides,kus IKT valdkond on heal järjel, on ka arengutase kõrgem; riigid,kus IKT on mahajäänud, on ka sotsiaal-majandlikus mõttes mahajäänumad. Digitaalne lõhe- erinevus IKT tasemes ja kättesaadavuses(nii riikide kui põlvkondade vahel) Globaalprobleemid- Probl...
Youth. Identity Young, The Art of Youth Work. by: Kerry Yong Pille-Riin Pruus Autorist • Kerry Yong • 1977 seotud • Probleemide olemus Meetodika • Põhineb intervjuude kogumisest • 32 üksikisikut • 3 peamist põhjust Filosoofia • Olemuse mõistmine • Noorsootöö identiteet • Edukas Noorsootöötaja • Põhilised väljakutsed Identiteet • Olemus • Tähtsus • Mõjutavus Töö noortega • Noor hakkab teadvustama iseennast ning teisi! Kolb learning cycle 1984 Kasutatud kirjandus • https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.p hp/756593/mod_resource/content/0/The artoftheyouthwork.pdf TÄNAN KUULAMAST!
RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014. Vastused MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). 1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik, millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1.
kokkusaamisest on õhtumaise tsivilisatsiooni jõudmine Jaapanisse 19. sajandi keskel. Ühelt poolt integreeris Jaapan kõik endale positiivse, teisalt säilitas traditsionaalse ja religioosse identsuse. On avaldatud palju arvamusi tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkusest- Huntington, Fukuyama jt. Huntingtoni jaoks on tähtsal kohal demokraatia ning üksikisiku õigused. Huntington on öelnud, et kultuur ja ühisele kultuurile tuginev poliitiline identiteet ei kao vähemalt lähitulevikus. Inimesi määratlevad endiselt eelkõige rahvus, traditsioon, kultuur ja kohalik kogukond. Üleilmastumine ei tekita kogu maailmas kultuurilist ühtsust. Ta kirjutas, et kultuuri jõud on suurem kui üleilmastumise lõimiv jõud ja et inimeste lojaalsuse määravad lõplikult kindlaks kogukondlikud sidemed, mille aluseks on religioon, rahvus ja ühine ajalugu.Nõustun, et kultuurilised identiteedid ei kao vähemalt lähitulevikus, sest see kõik ei
Kodanikule on oluline, et riik ei jätaks teda hätta viletsuses, kaitseks välisvaenlaste, loodusjõudude ning vajadusel isegi kaaskodanike eest. Turvalisus, haridus ja sotsiaalteenused on peamised valdkonnad, mida riik pakub ning mida me igapäevaselt tunnetame. Riigile on oluline, et kodanik tunneks end selle riigi osana, austaks ja järgiks kehtestatud seadusandlust. Veendumaks, et ka kodanik nii käituks, on vaja tunnetada riiklikku identiteeti ning seda kogu ühiskonnas. Riiklik identiteet on stabiilsuse saavutamiseks, mis kujuneb kollektiivselt tegutseva kogukonnana. See põhineb ajalool, kultuuril ja oma keelel. Kujuneb ühtekuuluvustunne, samastumine ning riiklik tunnetus. Riiklik identiteet on saavutatav nii koduse kui koolikasvatusega. See ei ole lühiajaline projekt, vaid eeldab vaatamist tulevikku. Kodu ja kooli koostöös kujuneb edukas riik, mis paistab Euroopas silma lisaks headele palkadele ka oma elamis- ning õppimistingumustega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
