Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"varieerub" - 1314 õppematerjali

varieerub - 1 kuni + 1. Väärtuse – 1 korral on tegemist täielikult negatiivse korrelatsiooniga X ja Y vahel, näiteks pikakasvulistel isadel on lühikesed pojad.
Kontserdi arvustus-Hullud otsivad sind
2
doc

Kontserdi arvustus „Hullud otsivad sind"

Kontserdi arvustus ,,Hullud otsivad sind" vol.5 ,,Hullud otsivad sind"on underground kontsertseeria, mille avapauk oli 9.veebruaril 2008 Kultuurikatlas ja millel esitatud muusika varieerub hardcore'ist diskoni. Valdavalt on Hullud küll punk üritus. ,,Hullud otsivad sind" vol.5 toimus 13. jaanuaril 2008 Kinomajas, juhuslikult samal ajal kui veidi kuulsaim rokküritus Green Christmas. Nimetusväärsed esinejad olid J.M.K.E, the Flowers of Romance(endine Vennaskond), Psychoterror ja Kurjam. Õhtu esimeseks suureks esinejaks oli Psychoterror. Nüüdseks juba n.ö. lege-punk (legendaarne punk) staatuse saanud bändi koosseisuks on Freddy - laul, Liba - trummid, Mozg

Muusika → Muusika
4 allalaadimist
Metall-alumiinium
36
pptx

Metall: alumiinium

• Alumiinium on kolmas kõige levinum element maakoores. • Alumiiniumi kõrge keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu teda puhtal kujul. • Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. • Järjenumber on 13. • Aatommass 26,98154. • Sulamistemperatuur on 660˚C. • Keemistemperatuur 2060˚C. Füüsikalised omadused • Alumiinium on suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne ja hästi sepistatav metall.  • Värvus varieerub  hõbedasest hallini. • Süttib raskelt. • Hea nähtava valguse ja infrapunakiirguse peegeldaja • Alumiinium on väga hea soojus- ja elektrijuht. Keemilised omadused • Alumiinium peab korrosioonile hästi vastu. • Korrosioonikaitse tõttu on alumiinium üks väheseid metalle, mis säilitab pulbrina oma hõbedase läike. • Alumiiniumi reageerimisel veega on võimalik toota vesinikku. 2 Al + 3 H2O → Al2O3 + 3 H2 • Alumiinium reageerib tõepoolest

Keemia → Metallid
23 allalaadimist
ATMOSFÄÄR
4
odt

ATMOSFÄÄR

osakesed üksteisest nii kaugel, et tavapäraselt osakeste põrkumisega siin temperatuuri defineerida ei saa. Termosfääris saab üks molekul liikuda keskmiselt umbes ühe kilomeetri ilma, et teise molekuliga kokku põrkaks. Termosfääri jääb ka Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) orbiit, mille kõrgus varieerub 320 kilomeetrilt 380 kilomeetrini. Võrreldes alumiste kihtidega on õhk ülevalpool turbopausi harva kohtuvate molekulide tõttu küllaltki halvasti segunenud. Turbopausist ülespoole jäävat ala kutsutakse heterosfääriks, allapoole aga homosfääriks. Termosfääri ülemine piir on eksosfääri algus ehk eksobaas, mille kõrgus oleneb päikese aktiivsusest ning jääb

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Vikerkaar
6
doc

Vikerkaar

Kuivõrd igal peegeldusel osa valgust väljub piisast, on iga järgmine vikerkaar nõrgem kui eelmine. Kolm korda piisas peegeldunud valgusest vikerkaar asub umbes 40° kaugusel Päikese suunast ja on juba nii nõrk, et seda pole võimalik eristada veepiiskadel ühekordselt hajunud valgusest. Kui korraga paistab kaks või rohkem üksteise kohal asetsevat vikerkaart, siis nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. Vihmapiiskade läbimõõt varieerub mõnest millimeetrist tugeva hoogsaju ajal mõne sajandiku millimeetrini uduvihmas. Suuremad vihmapiisad deformeeruvad kukkudes õhutakistuse tõttu, sellepärast ei ole suurtel piiskadel tekkiv vikerkaar päris täpselt ringi kaar. Uduvihma piisad on nii väikesed, et lisaks piiskadelt ja piiskades peegeldumisele ning murdumisele hakkab rolli mängima ka valguse difraktsioon piiskadel. Mida väiksemad piisad, seda olulisemaks muutub

Keemia → Keemia
26 allalaadimist
Putukad
28
docx

Putukad

homoloogideks. Tagakeha koosneb 11 lülist. Esimesel üheksal paiknevad jalgade rudimendid; lülistumata, kuid osalevad liikumisel. Tagakeha tipul paikneb kolm pikka jätket ­ urujätked ja sabaniit. Rudimetsetel tagakehajalgadel paikneb väljasopistav väga õhukese seinaga põieke. Suguava paikneb emastel harjashännalistel 8., isastel 9. lüli tagaserval. Eelistavad niiskeid elupaiku. Selts: Prussakalised (Blattodea) Suurus varieerub mõnest millimeetrist kuni 7 sentimeetrini, sõltuvalt elupaigast. Värvuselt helekollakas-pruun, võib varieeruda valkjast mustani. Kehakuju ovaalne ja lame. Pea kaetud eesseljaga. Liitsilmad asuvad pea külgedel; silmad madala eraldusvõimega, kohastunud pimedas nägemiseks.

Bioloogia → Bioloogia
39 allalaadimist
Pulkbakterid
4
docx

Pulkbakterid

Pulkbakterid ehk keppbakterid ehk batsillid on silindrilise või pulgakujulise ehituse, ümardunud otstega, Gram-positiivsed või Gram-negatiivsed, aeroobsed (mõnel juhul ka anaeroobsed) Bacillaceae sugukonda kuuluvad bakterid. Neid leidub nii vees kui ka mullas. Pulkbakterite suurus varieerub suurel määral: mõned meenutavad sigarette; mõned meenutavad aheneva otsaga sigareid; mõnedel võib olla pikkus ja laius peaaegu võrdne ning sellepärast meenutada kerakujulisi baktereid (Coccobacillus). Teadaolevalt kõige suurem liik on Bacillus megaterium, mille läbimõõt on umbes 1.5 μm (mikromeetrit)

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Pulkbakterid
2
docx

Pulkbakterid

Pulkbakterid ehk keppbakterid ehk batsillid on silindrilise või pulgakujulise ehituse, ümardunud otstega, Gram-positiivsed või Gram-negatiivsed, aeroobsed (mõnel juhul ka anaeroobsed) Bacillaceae sugukonda kuuluvad bakterid. Neid leidub nii vees kui ka mullas. Pulkbakterite suurus varieerub suurel määral: mõned meenutavad sigarette; mõned meenutavad aheneva otsaga sigareid; mõnedel võib olla pikkus ja laius peaaegu võrdne ning sellepärast meenutada kerakujulisi baktereid (Coccobacillus). Teadaolevalt kõige suurem liik on Bacillus megaterium, mille läbimõõt on umbes 1.5 m (mikromeetrit)

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
Iiri viski
12
odp

Iiri viski

Aroomilt on iiri viski parfüümne, liköörne ja maarohune Vanaiiri keeles on viski Uisce Beatha ehk ,,eluvesi" Valik iiri viskisorte Eestis Jameson Irish ­ välimuselt kena,kuldne,kirgas. Maitselt on rikas,magus,mandlikoorene,pehme ning aroomilt on tammine,vaigune, iirisekomm,pähkline,burboonine Asukoht poelettidel on viskide juures,enamasti sotimaa viskide vahetus läheduses,kättesaadavus on hea.Hinnaklass varieerub 9.89-23.50 vahel. Pärnu Tervise Paradiisi spa&hotelli ja veekeskuse joogikaardil asus Jameson Irish viski kaardil viskide kategoorias ja oli nimekirjalt teine,enne Jamesoni oli Tullamore Dew ja maksumus oli 4 cl 3 eurot. Tullamore Dew-välimuselt hele,kirgas,kuldne. Maitselt on kerge, magus, vürtsikas, lustlik soojus, huvitav,pikk ja kuiv järelmaitse.Aroomilt on algul kinnine, värske õunane, lilleline,aja jooksul avanes ja muutus

Toit → Joogiõpetus
11 allalaadimist
Kaslased
21
ppt

Kaslased

Pea ja keha pikkus: 0,550,77 m Saba pikkus: 0,330,6 m Turja kõrgus: 0,350,4 m Kaal: 4,510 kg Suguküpsus: 23 a. Innaaeg: Aastaringselt Tiinuse kestus: 6375 päeva Poegade arv: 23 Eluviis: Erakuna või paarikaupa Toitumine: Pisiimetajad Eluiga: Teadmata Karkal Ladina k. nimi: Felis caracal Keha pikkus: 0,50,8 m Saba: 0,2 m Turja kõrgus: 0,40,5 m Kaal: 1623 kg Suguküpsus: 624 kuuselt Innaaeg: Varieerub Tiinuse kestus: 7280 päeva Poegade arv: 16 Iseseisvus: 1020 nädalal Eluviis: Erak Toitumine: Pisiimetajad ja linnud Eluiga: 17 aastat Leopard Ladina k. nimi: Panthera pardus Pikkus: 0,91,5 m Turja kõrgus: 0,50,8 m Saba pikkus: 0,60,9 m Kaal: 40120 kg Suguküpsus: 2,53 a. Innaaeg: Kevad Tiinus: 90120 päeva Poegade: 26 Eluviis: Erak Toitumine: Imetajad Eluiga: 12 aastat Luitekass

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
IKT seadmetes kasutatavad materjalid ja nende omadused
38
pptx

IKT seadmetes kasutatavad materjalid ja nende omadused

IKT SEADMETES KASUTATAVAD MATERJALID Rasmus Roos JA NENDE OMADUSED VASK Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Sulamistemperatuur on 1083 °C eritakistus 20 °C juures on 16,78 nΩ·m värvus varieerub punasest kuldkollaseni. NIKKEL Lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ta on hästi töödeldav, kuid juba vähesed lisandid, eriti väävel ja hapnik, halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja korrosioonikindlust.  sulamistemperatuur on 1455 °C KROOM Kroom on tähelepanuväärne oma magnetiliste omaduste poolest. See on ainus tahke aine, mis näitab antiferromagneeti lisi omadusi toatemperatuuril.

Informaatika → Informaatika
4 allalaadimist
Mis on ja mida uurib genoomika
3
docx

Mis on ja mida uurib genoomika

Enamus baktereid haploidseid, mõned ka di-ja tetraploidsed (D.radiodurans). Teatavates situatsioonides ka 10 koopiat (M.jannaschi)! Genoomide suurus jääb 1-5Mb vahele. Väiksem genoom M.genitalium 517 geeni (genoomi suurus 580 kb), suurim M.xanthus 9,2 Mb. Genoomi suurus sõltub geeniduplikatsioonidest (sage arhebakteritel) ja korduselementide olemasolust ning arvust. ~85% genoomist valke kodeeriv (parasitaarsel M.lepraevaid 47,5%). GC hulk varieerub 67%-25%. Eukarüootidest erinev koodonite kasutamissagedus 5. Prokarüootsete mudelorganismide genoomiprojektid (E.coli, bakteriofaagid, multiresistentsuplasmiidid) Bakteriofaag X174 genoom: Bakteriofaagide genoom enamasti kaheahelaline DNA (ka üheahelaline DNA või RNA). Suurus 1.6 kb ­150 kb, umbes 200 geeni, lugemisraamid tihti kattuvad. E. coli sekveneeritud 1997 a. Genoom 4 639 221 bp. 4289 geeni (2657 valke kodeerivad, 1632 funktsioon teadmata). Neljandik geenidest

Bioloogia → Genoomika ja proteoomika
53 allalaadimist
Mineraalid
3
docx

Mineraalid

ning teralise või tiheda massina settekivimites. Värvitu või lisandite tõttu hall, kollane, pruun jne. Läige klaasjas, porsunud pinnal rasvane. Soolane maitse Sülviin - Sülviin esinev enamasti teraliste või tihedate massidena. Värvitu, piimvalge või lisandite mõjul pruunikas. Maitse kibesoolane. Fluoriit - Fluoriidi kristallid on tavaliselt kuubikujulised, harvem oktaeedrid. Esineb vahest ka tihedate teraliste või muldjate massidena. Värvus varieerub. Võib-olla violetikas, kollane, helesinine, roosa, roheline või värvitu. Läige klaasjas. Kriips valge. Lõhenevus täiuslik neljas suunas. Esineb peamiselt mitmesugustes soontes. Korund - Kristallid püramidaalsed, sammasjad või plaatjad. Värvus sinakas- või kollakashall, läige klaasjas. Läbipaistvad kristallid on tuntud väärismineraalidena: sinine - safiir, punane ­ rubiin.Kõvadus 9.

Maateadus → Maateadus
28 allalaadimist
Marss
5
rtf

Marss

aastal. Järgnes palju teisi, kaasa arvatud kaks Viking maandurit 1976. aastal. Pärast pikka 20 aastast vaheaega maandus 4. juulil 1997. aastal Marsil edukalt Marsi Rajaleidja (MarsPathfinder). Marsi orbiit on rõhutatult ellipsi kujuline. Üks selle tagajärgi on temperatuuri muutus umbes 30 C Päikese lähispunktis apheelioni ja periheelioni vahel. Sellel on suur mõju Marsi kliimale. Viking maandurid tegid kindlaks, et Marsi temperatuur varieerub 150 K kuni 295 K . Kuigi Marss on palju väiksem kui Maa, on tema pinna pindala umbes sama kui Maa maismaa pindala. Välja arvatud Maa, on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis, tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal).

Geograafia → Geograafia
24 allalaadimist
LAINEENERGIA VARIEERUMINE UURINGUALAL
20
docx

LAINEENERGIA VARIEERUMINE UURINGUALAL

significantly along the eastern Baltic Sea region (Figure 5). Lithuania and the Russian part of the Curonian Spit has been retained by a public body wave energy flux uniformly average of 1.5-2 kW / m. The same situation is also characterized by a wave of energy flow along the Lithuanian coast. Latvian coast is the southernmost part of the average values of 1-1.5 kW / m. SISSEJUHATUS Pikaajaline lainete keskmine võimsus ühe pikkusühiku kohta modelleeritud rannajoonel varieerub olulisel määral piki Läänemere idaosa (joonis 5). Leedu ja osaliselt Venemaa haldusalasse jääval Kura säärel on laineenergia keskmine voog ühtlaselt 1,5−2 kW/m. Samasugune olukord iseloomustab ka laineenergia voogu piki Leedu rannikut. Läti ranniku lõunapoolsemas osas on keskmised väärtused 1−1,5 kW/m. 1. PAKAAJALINE LAINETE KESKMINE VÕIMSUS Kuramaa piirkonnas aga on laineenergia intensiivsus juba mõnevõrra suurem. Üksikutes

Merendus → Merendus
8 allalaadimist
Sidekoed
10
docx

Sidekoed

elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused, sidemed).Uueneb kudedest kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha. 1 TOITEFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 1.1 Veri Veri koosneb vedelast rakuvaheainest- vereplasmast- ja vormelementidest- erütrotsüüdid (punalibled), leukotsüüdid (valgelibled) ja trombotsüüdid (vereliistrakud). Täiskasvanud inimese verehulk on ligikaudu 7% keha massist, seega varieerub verekogus 4,5-6 liitri piires. Vere peamiseks ülesandeks on transport: viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab seal jääkaineid, kannab laiali hormoone. Tähtis on ka vere kaitsefunktsioon, tehes kahjutuks organismi sattunud tõvestavad mikroorganismid ja nende mürgid. Vereplasma koosneb 90-93% veest, 7-9% valkudest ning 1-3% teistest orgaanilistest ühenditest ja mineraalsooladest. Erütrotsüüdid on kaksikkumera ketta kujulised tuumata rakud. Nende arv 1 liitris veres

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
Mügri
1
docx

Mügri

KOOL MÜGRI Arvicola amphibius või A. Terrestris Riik: Loom Hõimkond: Keelikloom Klass: Imetaja Selts: Näriline Sugukond: Hamsterlane Perekond: Mügri Liik: Harilik Mügri · Mõõtmetelt rotisuurune · Värvus varieerub hallikaspruunist mustani · Elab peamiselt veekogude läheduses · Taimtoiduline · Emasloom sünnitab 2-3 pesakonda, igas pesakonna on 2- 10 poega · Kutsutkase veel vesirottiks NIMI

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
SUITSETAMINE
14
pptx

SUITSETAMINE

Plaaster sisaldab nikotiini mitmes õhukeses lamineeritud kihis. Kui plaaster on paigaldatud, vabaneb sellest aeglaselt nikotiin ja imendub läbi naha vereringesse. Nikotiini kontsentratsioon veres ei tõuse järsult ja nii kõrgele tasemele nagu see esineb peale sigareti suitsetamist. Plaaster on mõeldud nikotiini manustamiseks ainult päeval. Tuleb paigaldada hommikul ja eemaldada õhtul. Plaastri võib paigaldada näiteks puusale, õlavarrele või rindkerele. Ravikuuri kestus varieerub individuaalselt, aga kliiniline kogemus on näidanud, et ravikuuri kestus peaks olema vähemalt 3 kuud 3.NIKOTIININÄRIMISKUMM Nikotiini sisaldav närimiskumm. Närimiskummi tugevus tuleb valida vastavalt suitsetaja tubakasõltuvuse astmele. Enamik suitsetajaid vajab 8-12 närimiskummi padjakest päevas. Ravikuuri kestus varieerub individuaalselt, kuid kliiniline kogemus on näidanud, et ravi peaks kestma vähemalt kolm kuud. Seejärel tuleb nikotiinidoosi järk-järgult vähendama hakata

Inimeseõpetus → Inimese õpetus
23 allalaadimist
Statistika uurimus
6
doc

Statistika uurimus

80-.... 1 85 85 17,14 293,8776 KOKKU 7 475 25064,29 Kaalutud aritmeetilise keskmisega saan keskmiseks kaalu numbriks 68 kg, vastav näitaja oli eelnevate arvutuste kohasel 72,9 ja 72 kg. keskmine 67,86 dispersioon 3580,61 standard hälve 59,84 varieeruvus 0,88 4. Varieeruvus Nüüd leian milline kolmest näitajast varieerub kõige rohkem, kas kasv, jalanumber või kaal? Tegin seda variatsioonikoefitsienti standardhälbe järgi. Kasv( cm) A-A1 (A-A1)2 165 -10,625 18626,95 166 -9,625 15378,34 169 -6,625 7417,516 170 -5,625 5378,906 172 -3,625 2260,188

Matemaatika → Statistika
292 allalaadimist
Uni
3
doc

Uni

Uni Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste elus, mida nimetatakse uneks. Me veedame lausa kolmandiku elust magades. Uni kestab ööpäevas keskmiselt 8 tundi, aga see varieerub individuaalselt. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Kehalisteks protsessideks on näiteks lihaste lõtvumise, muutused hingamises ja pulsi sageduses. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Ka ainevahetus aeglustub, immuunsussüsteem keskendub infektsiooniga võitlemisele ja suureneb kasvuhormooni nõristamine, mida vajame mitte ainult kasvamiseks, vaid ka keha seisundi parandamiseks.

Psühholoogia → Psühholoogia
13 allalaadimist
Statistiline uurimus
5
docx

Statistiline uurimus

45 6 34 5 83 1 Vanus Teleka vaatamine tundides Keskmine 31,91 3,27 St.hälve 21,21 1,35 Variatsiooni kordaja 66% 41% Antud tulemuse põhjal võib selgelt väita, et rohkem varieerub vanus TV Raadio 2 2 3 4 3 1 3 5 2 5 4 2 3 6,5 4 8 6 4,5 5 5 1 5 TV Raadio

Matemaatika → Statistika
36 allalaadimist
Etnoloogia abielurollid
2
rtf

Etnoloogia abielurollid

ja puudub teadmine kes on lapse isa - mees sotsiaalses kuvandis näitab ja markeerib kes on isa. Pruudiluna - peigmehe perekond peab midagi maksma pruudi perele (võtavad ära tööjõu). Pruuditeenistus Üle maailma vaadates naiste ühiskondlik norm vahekorraks on palju rangem. Regulaarselt 69% mehi ja 57% naisi harrastavad abieluvälist seksi. Surma ja matuste perioodil, vahetult enne jahi või sõjakäiku ei astuta vahekorda. Ühiskonniti varieerub millal pärast sünnitust astutakse vahekorda (Okeaanias kuskil 5 aastat on min aeg - suunatud selleks, et laps kasvaks hästi; demograafilise kontrolli mehhanism. Idee või norm võib olla, kuid see ei tähenda, et seda järgitaks). Küllaltki universaalne on negatiivne suhtumine homoseksualismi. Samas seda, mida homoseksualismiks peetakse, võib olla küllaltki erinev. Indoneesias kastreerimata pulli keha sööjat peetakse homoseksualistiks. Eriti ranged ollakse nendes

Antropoloogia → Etnoloogia
12 allalaadimist
Suurimad kasutatavad autokütused
14
pptx

Suurimad kasutatavad autokütused

Autokütused Martin Kalm Mootorid  Suurimad kasutused: 1. Diisel 2. Otto 3. Elektri Bensiin  Omase lõhnaga.   Keeb 30–200 °C  Enamasti värvusetu  Nafta töötlemisel  76, 80, 93  EL – S sisaldada ei tohi Diisel  Diisel – kollaka värvusega  Keeb 200-300 °C juures  Nafta töötlemisel Biodiisel  rasvhapete metüülesterite segu  Tooraineks taimeõli, loomne rasv  Kütteväärtus, võimsus madalam  Saaste väike  Maailmas 80% rapsiõlist. Toiduõli?  Taaskasutus  Volkswagen, Mercedez  Toidu lõhn (friikartulid, pannkoogid) LPG gaas - Liqufied Petrol Gas  Säästad oma raha  Sõidad puhtalt ja keskkonnasõbralikult  45% soodsamalt (10€ - 5,5€ )  Paigaldus varieerub 500-2300€

Auto → Autohooldus
6 allalaadimist
Mango kui mangopuu vili
2
docx

Mango kui mangopuu vili

MANGO Mango on mangopuu vili. Botaaniliselt on mango luuvili. Viljaliha on väga mahlane ja selle värvus varieerub helekollasest oranžini. Maitse meenutab virsikut ja võib olla väga magusast kuni poolhapuka või väga hapuni. Mangosid tarbitakse peamiselt värskelt, küpsena ja pooltoorelt. Neist valmistatakse salateid, mahla, marmelaadi, džemmi ja karrit. Tärkliserikkaid seemneid süüakse röstitult või keedetult, neist valmistatakse jahu ja tärklist ning neid kasutatakse loomasöödana. 100 grammi mango kalorsus on 60kcal, see sisaldab kiudaineid (1,6g),

Bioloogia → inimeseõpetus
1 allalaadimist
STATISTILINE UURING
9
docx

STATISTILINE UURING

Standarthälve 33,84 21,00 17,16 Variatsioonikordaja 62,3% 59,3% 90,6% Rea ulatus on maksimaalse ja minimaalse näitaja vahe, kuna antud uurimustöös on suurim ja vähim näitaja väga erinevad on ka rea ulatus suhteliselt suur. Dispersioon näitab uuritava suuruse varieeruvust ning standarthälve on ruutjuur dispersioonist. Variatsioonikordaja alusel saab öelda, et kulu joogile varieerub kõige rohkem lausa 90,6%, arve maksumus varieerub 62,3% ning kulu söögile 59,3%. 4. Variatsioonread ja nende põhjal arvutatud statistilised näitajad a. Arve maksumuse variatsioonrida Arve kokku, Laudade arv xi xifi xi-x (xi-x)2fi 15 ­ 45 18 30 540 -6 648 45 ­ 75 11 60 660 24 6336

Matemaatika → Statistika
49 allalaadimist
Miller-Diekeri sündroomi-MDS-
2
doc

Miller-Diekeri sündroomi (MDS).

väike sünnikaal). Lisaks nendele tunnustele täheldatakse sageli defekte pea ja näo piirkonnas (pisipealisus, pisilõualisus, mittetäielik luustumine, ebanormaalne silmade lõige, madalal asetsevad ja ebanormaaalselt arenenud kõrvad ja düsmorfne nägu), aju arengu häireid ja krampe ning südame-veresoonkonna ja eritus-suguelundkonna häireid. Deletsioonide puhul on arenguanomaaliad reeglina palju tõsisemad kui samade kromosoomipiirkondade trisoomiate puhul ning sündroomi fenotüüp varieerub suuremal määral. Tabel 24. Sündroomi kriitiline piirkond kromosoomis http://en.wikipedia.org/wiki/Miller-Dieker_syndrome Sündroom Kromosoom Piirkond kromosoomis Seisund Ala suurus Wolf-Hirschorn 4p- 4p16.1 monosoomia Kassikisa 5p- 5p15 monosoomia Patau +13 trisoomia Edward +18 18q11 trisoomia DeGrouchy 18q- 18q22-q23 monosoomia

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
Maaväline elu
6
doc

Maaväline elu

teadus ei välista seda. Ulmekirjanduses ja mujal populaarkultuuris on tulnukate motiiv väga levinud. Humanoidid Kõige kuulsam tulnukhumanoidi tüüp on greyd ehk hallid. Nende kasv varieerub umbes 110 cm-st 180 cm-ni. Neil puuduvad kehakarvad, nahk on halli värvi ning üldjuhul kannavad nad ka hõbeda- ja/või halli värvi kombinesooni. Nende pead on suured ja pirnikujulised. Silmade suurus varieerub, kuid need on üldiselt tunduvalt suuremad inimsilmadest ning

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
Läänemeri
21
ppt

Läänemeri

· Tingimused taimede kasvuks on Läänemeres üsna mitmekesised Vetikad · Ve tika d ka s va va d vö ö nd ite s . Kõ ig e m a d a la m a s vö ö nd is ka s va va d ro h e ve tika d , s iis tule va d p ruunve tika d ja kõ ig e s üg a va m a l o n p una ve tika te vö ö nd . Ve tika d p a kuva d va rju s e lg ro o tute le ja ka ka la d e le . Punavetikas · Punavetiktaimi on ligikaudu 4000 liiki · Olenevalt liigist ja kasvukohast varieerub punavetikate värvus roosast tumepunaseni · Meres on punavetiktaimed olulised orgaanilise aine tootjad · Punavetikate tähtsus seisneb ka vee looduslikus isepuhastumises Pruunvetikas · Mõni liik võib kasvada isegi 30-60 meetri pikkuseks · Pruunvetikate värvus varieerub oliivrohelisest tumepruunini · Nad kasvavad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, 6-15 meetri sügavusel · Eesti vetes on kõige sagedasem põisadru Rannikutaimed

Bioloogia → Bioloogia
34 allalaadimist
Hawaii saared vs Kanaari saared
28
pdf

Hawaii saared vs Kanaari saared

flora & fauna Troopilised vihmametsad Rikkalik loomastik Lanzarote La Palma Tenerife Fuerteventura Hierro La Comera Gran Canaria geoloogia Peamiselt tardkivim basalt. Mount Teide 3718 m Saared tekkinud Kanaari Hotspoti kohale kliima Subtroopiline kliima Ilmastik varieerub vastavalt asukohale. flora & fauna Vahemereline taimestik Mitmekesine loomastik järeldus Nii Hawaii kui Kanaarid on: Vulkaanilise tekkega arhipellaagid Erilise taimestiku ja loomastikuga Troopilise kliimaga Tänan kuulamast!

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
Brasiilia Köögi esitlus
10
ppt

Brasiilia Köögi esitlus

Brasiilia köök Köök Brasiilia köök on segu indiaanlaste, euroopa ja aafrika köökidest. varieerub suuresti regiooniti Jagatakse neljaks kagu, lõuna,põhja ja kirde köök Kagu köök Seedrimänniseemned Rio de Janeiro: Feijoada, farofa ja friikartulid São Paulo: pastel, virado à paulista Espírito Santo: moqueca capixaba Põhja köök Suuresti mõjutatud indiaanlaste toidukultuurist Pato no tucupi Kirde köök Suuresti mõjutatud aafrika köögist Vatapá Bobó de camarão acarajé Lõuna

Toit → Toitumise alused
12 allalaadimist
Läänemere elustik eksam 2012
2
docx

Läänemere elustik eksam 2012

1. Mis laadi loom on merikilk: 6. kus soolsus varieerub rohkem, kas kattegatis v emameres planktiline loom kattegrat põhja loom (õ) 7. kas suvel hakkavad õitsema sinikud v ränivetikad 2. Millised organismid on LM valdavad: sinikud merelised (õ) riimveelised 8. millist vetikat kasutatakse tööstuslikult mageveelised õige vastus ei ole ...adru, vaid see teine liik 3

Merendus → Läänemere elustik
18 allalaadimist
Inglismaa
8
pptx

Inglismaa

■ Religioon: Anglikaani kirik ■ Poliitliste organisatsiooni kuulu- vus: Juhtkond- Suurbritannia pe- aminister Theresa May ■ Majandusliku organisatsioon kuuluvus: Oluline roll on põllu- majanduses, tööstustootmises, kõrgtehnoloogilises tööstuses ja spordisektoris. (27,7% SKTst) ■ Enamik territooriumist on madalal kohal ■ Suurbritannia keskmine temperatuur on kõrgem kui teistes sama laiusega piirkondades. Aasta keskmine sademete hulk riigis varieerub vahemikus 3000 mm kuni 553 mm ■ Briti saarte looduslik taimestik on taiga ja segametsad, kus põhjas asuvad mänd, tamm ja kase; lõunapoolsete tamme-, küngas-tamme- ja tamme tuhk metsad. Mäedes on domineerivad puuliigid tamm, kask ja pöök ning mägede ülemises vöös asuvad heinamaad, veerised ja turbarakud ■ Suurima Suurbritannia fauna kõige sagedasemad esindajad on rebased, jänes, oras, siil, mitmesugused maumänderite imetajad

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Kuu mõõn ja kuu tõus
2
doc

Kuu mõõn ja kuu tõus

Läbi teleskoobi näeme me veel mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. 3. Atmosfäär Kuul pole atmosfääri. Kuid mõned tõendusmaterjalid Tsementinuilt vihjavad sellele, et Kuu lõunapooluse lähedal asuvates sügavates kraatrites võib olla veest tekkinud jääd. Kui see osutub tõeks, on see suure tähtsusega tulevastes Kuu-uurimistes. 4. Pinnaehitus Kuu koor on keskmiselt 68 km paks ja varieerub oluliselt 0-st all kuni 107 km-n Korolevi kraatrist põhjapoole Kuu tagumisel küljel. Koore all asub vahevöö ja arvatavasti ka väike tuum. Kuu vahevöö on ainult osaliselt sula. See on imelik, aga Kuu massi on tasakaalustunud tema geomeetrilisest tsentrist umbes 2 km võrra Maa suunas. Samuti on koor tihedam Maale lähemal asuvas küljes. Kuul on kaks tähtsamat maastikutüüpi: väga vana mägismaa ja suhteliselt tasane noorem Maria.

Füüsika → Füüsika
33 allalaadimist
Inimese mitmekesisus
6
docx

Inimese mitmekesisus

1. Värvus Valdaval enamikul imetajaliikidest on isendite naha-ja karvavärvus üsnagi ühesugune. Inviidide ja populatsioonide iseloomustamisel on olulisteks tunnusteks naha-, juukse- ja silmavärvus. Nende struktuuride värvuse määrab pigmendi melaniini olemasolu, kontsentratsiooni ja tüüp. Melaniine jaguneb kahte põhitüüpi- eumelaniin ja feomelaniin. Eumelaniin jagune kahte värvi- must ja pruun. Feomelaniinid on kas punased või kollased. 1.1 Nahavärvus Inimese nahavärvus varieerub peaaegu täiesti valgest üle roosaka, kollaka, punaka, helepruuni ja tumepruuni peaaegu mustani. Nahavärvuse järgi jagatakse inimesed rassideks- valged (kahvanäod), mustad, kollased, punased (punanahad). 1.2 Juuksevärvus See tunnus on üldiselt kooskõlas nahavärvusega, kui mitte alati. Euroopas võib leida väga heledanahalisi inimesi, kes on kas pruuni-, musta- või punasejuukselised. Karvade värvus ei lange ka alati täpselt kokku juuksevärviga. Ühiskonnas on palju mustajuukselisi

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
ENSÜMOLOOGIA PRAKTIKUM
10
docx

ENSÜMOLOOGIA PRAKTIKUM

Anna Pertel 134823YASB ENSÜMOLOOGIA PRAKTIKUM ALUSELISE FOSFATAASI ENSÜÜMIKINEETIKA 1. Ensüümi kontsentratsiooni (E) mõju reaktsiooni kiirusele (v) Varieerub fosfataasi kontsentratsioon, teised parameetrid on konstantsed. Töö käik: Eppendorf tuubi segasin puhverlahuse(pH=9,5), MilliQ vee ja pNPP. Inkubeerisin 2 minutit ning seejärel lisasin ensüümi (120 000x lahjendus) ning inkubeerisin 15 minutit. Reaktsiooni lõpetasin 0,1 M NaOH lisamisega. Seejärel määrasime optilise tiheduse 410 nm juures. Andmed: A=0,059 Ao=1 Co=1mg/ml Küveti laius: l=0,5 cm Ekstinktsioonikoefitsent: ε410 nm=18400 M-1cm-1 Reaktsiooniaeg: t=15 min Arvutused:

Bioloogia → Ensümoloogia alused
30 allalaadimist
Pemphigus foliaceus- Immunoloogia
2
pdf

Pemphigus foliaceus- Immunoloogia

(Tater et al., 2010) Haiguse kulg on enamasti krooniline ning aeglane. Kui ravi ei alustata, siis lööve laieneb ja võib komplitseeruda eluohtliku infektsiooni või metaboolsete häiretega valgu ning vedelikukaotuse tõttu. Epiteelbarjääri ulatusliku kadumise tõttu on infektsioonirisk suur. Raviga tuleb alustada kohe, kui haigus algab, esikohal on süsteemsed glükokortikosteroidid, asatiopriin, prednisoon ja tsüklosporiin, immuunsupresiivne ravi. Ravi efektiivsus varieerub 48%-88% ulatuses. On leitud et, kui immuunsupresiivse raviga samal ajal kasutada antimikroobseid ravimeid on ravi edukam. Tõenäoliselt see tõttu, et see vähendab sekundaarsete naha- ja kuseteede infektsioonide tekkimist. (Tater et al., 2010) Järeldused Pemphingus foliaceus on naha autoimmuunhaigus, mis võib esineda inimestel, koertel, kassidel, kitsedel, laamadel ja hobustel. Arvatakse et haiguse tekkimist mõjutavad geneetiline taust, ravimid, parasiidid ja UV-kiirgus

Meditsiin → Immunoloogia i
1 allalaadimist
Peipsi tint
1
rtf

Peipsi tint

zooplanktonist. Suguküpsed kalad neelavad meeleldi ka põhjas elavaid usse ning väikesi kalapoegi. Levinud põhjapoolkeral, Rootsis, Soomes. Eestis põhiliselt Peipsi järves ja Võrtsjärves. Kudema hakkab tint tavaliselt mai esimesel poolel tuulevarjulises veesisese taimestikuga kohtadesse. Marjaterad kleepuvad veetaimedele, liivale või kivisele põhjale. Tindi vastsed kooruvad 5 mm pikkustena, kuid nende edasine kasvutempo varieerub üsna tugevasti. Suur osa tinte sureb aga peale esmakordset kudemist. Väikeste tintlaste suurimaks vaenlasteks on kohad, kuid ka paljudele teistele näljastele röövkaladele on tindid ihaldatud saak. Tähtsamaks toidukonkurendiks peipsi tindile on rääbis ja ahven. Tänu tindi liha kõrgele toiteväärtusele on ta hinnatud nii kalatööstuses inimtoiduna kui ka loomasöödana.

Loodus → Loodus õpetus
3 allalaadimist
Konnaujumine
14
pptx

Konnaujumine

Konnaujumine Pea asend + kehaasend + kordinatsioon Kehaasend  Ründenurk varieerub kogu tsükli vältel  Enim horisontaalne keha asend on libistamise ajal, pärast jalgade lööki  Sissehingamisel on suurim keha ründenurk  Tsükli liikumise ajal on pea keha pikiteljega, kaela lihased on lõdvestatud, ujuja vaatab ette-alla Liigutuste koordinatsioon  Liigutuste ratsionaalne kasutamise ülesanne on võimalikult vähe kaotada kiirust ettevalmistus liigutustel ja maksimaalselt suurendada seda käte ja

Sport → Kehaline kasvatus
4 allalaadimist
Kiletiivalised
12
ppt

Kiletiivalised

Umbes 150 000 liiki. Kiletiivaliste ladinakeelne nimetus on Hymenoptera. Kiletiivalised on näiteks: mesilased, kimalased, herilased, sipelgad, lehevaablased, käguvaablased jpm. Pildi lisamiseks tee topeltklõps Kehaehitus Kõigil kiletiivalistel on kaks paari kilejaid lennutiibu. Tiibadel võib näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi. Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni. Peas asub ka paar liitsilmi ja 3 lihtsilma. Kiletiivalistel on tagakeha tipus muneti, mis vahel on ühendatud mürginäärmega ning kujunenud mürgiastlaks. Kiletiivaliste jaotus kehaehituse alusel Pidevkehalised (Symphyta) Munetilised (Parasitica) Astlalised (Aculeata) Eluviis Paljud elavad puidus. Mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid. Nad elavad peredena. Pesa hoitakse puhtana. Vastsetele tuuakse toitu.

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
Austraalia ja Suur Veelahkmeahelik
1
doc

Austraalia ja Suur Veelahkmeahelik

Suur Veelahkmeahelik Suur Veelahkmeahelik on Austraalia üks väheseid mägismaid, mis on kuiv, madal ja hõredalt asustatud, väljaarvatud idarannikul. Ahelik koosneb tegelikkuses mitmetest katkevatest ahelikest ja platoodest ja kulgeb piki Austraalia ida- ja kagurannikut 3600 kilomeetrit. Keskmiseks kõrguseks on 1200 meetrit, kõrgeim mägi, Kosciusko (2228 m), asub Kagu- Austraalias. Läbi terve aheliku varieerub maastik tugevalt. Cape York'ist põhjas on madalad mäed kaetud vihmametsadega. Edasi lõuna poole, 90 km Sidneyst läänes tõusevad liivakivist Sinimäed tasaste, metsaste kanjonite kohale. Veel edasi lõuna pool asuvad Lõuna-Alpid ehk Lumised Mäed , kus asuvad Austraalia ainsad üle 2000 meetrised mäed ja mis on tuntud oma suurte lumeväljade poolest. Mägedes elab üle 1000 hõimu, kes räägivad 700 erinevat keelt.

Geograafia → Geograafia
24 allalaadimist
Kokkuvõte  Faust
11
ppt

Kokkuvõte "Faust"

"Faust" Johann Wolfgang von Goethe Auli Lass ja Alice Post "Faust" · Värssdragöödia · Algvariant ­ 1773- 1775 · Trükki ilmusid ­ "Faust. Fargment" ­ 1790 ­ "Faust I" ja "Faust II" ­ 1833 "Faust" Romantism · Teose tegevis varieerub nii ajas kui kohas · Huvituti paljudest teadustest ja maagiast · Looduse ülistamine Tegelased · Faust · Margareta · Mefistofeles Faust · rahutu tegelane · Teadlane · Masenduses inimliku piiratuse tajumisest · Soovib näidata inimsoole teed paremusele · Ei ole oma tööga rahul · Jääb alati oma põhimõtetele kindlaks Margareta · Tänu temale pääses Faust taevariiki · Märkas, et Mefistofeles pole see, kellena

Kirjandus → Kirjandus
20 allalaadimist
Vähilaadsed
9
pptx

Vähilaadsed

https://www.youtube.com/watch? v=0jZe_VGLRYI Krabid · Tagakeha on redutseerunud · Neid katab enamasti tugev välisskelett · Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks · Ookeanites, maismaal ja ka magevees Ämblikkrabi · Sõrad, meenutab ämbliku · Vetikad, karbid, surnud organismid · Muneb · Meenutab ämblikku (liikumine) · https://www.youtube.com/watch? v=qoCiTkQnVWg Huvitav teada · Krabide suurus varieerub 1 mm kuni jaapani hiidkrabini, kelle jalgade siruulatus küünib 3,8 meetrini · Esimesed vähid elasid maal 500 miljonit aastat tagasi · Maailmas tuntud 38 000 vähiliiki · Eestis 326 liiki · Vähid kasvavad kogu elu Küsimused · Kellega võivad elada sümbioosis erakvähid? · Milleks on muundunud krabide esimesed käimisjalapaarid? · Kui pikaks võib ulatuda Jaapani hiidkrabi jalgade siruulatus? Kasutatud allikad · https:// www.youtube

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
Siirdemetallid
7
pptx

Siirdemetallid

4.perioodi VIII B-rühmas Põhilised oksüdatsiooniastmed II ja III Suhteliselt õhuke metall Korrodeerumisel vees või niiskes keskonnas tekib raua pinnale kohev, poorne, punakaspruun roostekoht Kõrgemal temperatuuril raud põleb Organismis vajalik hemoglobiini ja punaste vereliblede tootmiseks Sulamistemperatuur 1 538 °C Vask Kaks stabiilset isotoopi Normaaltingimustes tihedus 8,9g/cm³ 4.perioodi I B-rühmas Sulamistemperatuur on 1083 °C Värvus varieerub punasest kuldkollaseni Plastiline metall Hakati kasutama u 10 000 aastat tagasi Üks esimesi inimkonna poolt kasutatud metalle (vask + tina = pronks) Relvad, ehted, raha jne Hea soojus- ja elektrijuht Vask + mangaan + nikkel = elektritakistid reostaatidele Tsink 4 stabiilset isotoopi Tihedus 7,14 g/cm³ Sulamistemperatuur 419°C Keemistemperatuur 907°C Värvus sinakashall Tuhmub niiske õhu käes Põleb õhus ereda sinakasrohelise leegiga

Keemia → Keemia
9 allalaadimist
Viin
1
docx

Viin

Tauri Must Viin 1. Klassikaline kangus 40% vol (varieerub 30- 50% vahel) 2. Viin ehk vodka on neutraalse maitse ja lõhnaga võimalikult puhas, demineraliseeritud veega lahjendatud piiritus (etanool). Joogi puhtus saavutatakse korduva destilleerimise ja filtreerimisega, mille käigus kõrvaldatakse kõik ebasoovitavad lisaained. 3. Teoreetiliselt saaks viina kääritada mistahes orgaanilisest lähteainest, kuid harilikult on selleks siiski teravili (nisu, rukis, oder, mais, riis), vahel ka kartul, suhkrupeet vms. 4

Meditsiin → Terviseõpetus
39 allalaadimist
VASEMAAK
24
pptx

VASEMAAK

PILDID VIDEOD http://www.youtube.com/watch?v=GLOuP753KJM http://www.youtube.com/watch?v=8x18aZsJee4 RAKENDUSLIK KLASSIFIKATSIOON- AINE OLEKUT, KASUTAMIST JA KOOSTIST SILMAS PIDADES  Metallilised (metallurgia toore, maagid)  Mittemetallilised (ehitusmaterjalid, keemiatööstuse toore)  Põlevad (energeetikatoore) KUS LEIDUB VASEMAAKI? Looduses OMADUSED Värvus varieerub punasest kuldkollaseni Sepistatav Hea soojus ja elektrijuht KASUTUSALAD Elektrotehnikas Kaablites Elektrigeneraatorites OHUD • Kõik vaseühendid on mürgised VEEL MÕNED PILDIKESED KASUTATUD ALLIKAD https://www.google.ee/search?q=vasemaak&clien t=firefox-a&hs=Vkw&rls=org.mozilla:en-US:of cial&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=GvOcUoe7HYv 34QTkjYGgAQ&ved=0CAkQ_AUoAQ&biw=1138&bih=553# imgdii =_ http:// maavarad

Keemia → Keemia
3 allalaadimist
SATURN
8
pptx

SATURN

põhjustab vesiniku metalliliseks minemise · Atmosfäär 100km paksune · Kiirgab 2,5 korda rohkem energiat kosmosesse kui Päikselt pärineb. (Kelvin-Helmholtzi mehhanism) · Elu ei eksisteeri, rõhk on liiga suur ja puudub piisavalt tahke pinnas · Esinevad erinevad ilmastikunähtused Dragon Storm · Suur konvektsioonisoojuse torm Saturni lõunapoolkeral · Raadiolainete leiduvus Ringid · Jääst, kividest, tolmust tekkinud osakesed · Suurus varieerub liivaterast autoni · Kõigil kindel orbiit ja erinev kiirus · Avastas Galileo Galilei 1610. aastal teleskoobiga · C. Huygens 1655.a. kirjeldas esimesena ringe diskina Titaan ­ Saturni kuu · Saturni suurim kaaslane · Suuruselt teine kuu, sama suur nagu Merkuur · Suudab hoida märkismisväärset atmosfääri · 2008. aastal leiti tõestust vedeliku olemasolu kohta · Atmosfäär meenutab varast Maad

Astronoomia → Füüsika
1 allalaadimist
Kobras ehk piiber
9
pptx

Kobras ehk piiber

Kobras ehk piiber Kobraste paiknemine maailmas: Välimus Koprad on suured närilised: keha pikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas. Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad. Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. Saba on kaetud suurte sarvsoomustega . Elupaik Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Tammid Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad.

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
Uraan kokkuvõte
2
docx

Uraan kokkuvõte

sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst ning uraani tihedus on 1,27g/cm3. Uraani temperatuur võib langeda kuni -244 kraadini. Uraani atmosfäär koosneb 83% vesinikust, 15% heeliumist ja 2% metaanist. Uraani keskmine kaugus päikesest on ligi 3 miljardit kilomeetrit. Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem. Uraan teeb tiiru ümber päikese 84,3 maa aastaga. Uraani 13 rõngast on planeedist endast nooremad, ning koosevd tumedatest osakestest mille suurus varieerub mõnest mirkromeetrist kuni mõnekümne meetrini. Uraani telje kalle ekliptika (Maa orbiidi tasand) normaali suhtes on 97,77 kraadi. Uraani pöörlemistelg on peaaegu paralleelne päikesesüsteemi tasandiga, mille tõttu on aastaaegade vaheldumine uraanil täiesti erinev võrreldes teiste planeetidega. Uraani poolustel kestab polaarpäev ja polaaröö kokku 42 aastat. Uraani võrdlus maaga. Maa Uraan

Füüsika → Füüsika
1 allalaadimist
Esitlus - Marss
11
odp

Esitlus - Marss

korda väiksem maa omast. Marsi maapinda on natukene vähem, kui maakeral kuiva maad. Marsil on punakas toon tänu rikkalikule raua III oksiidi sisaldusele. (rooste pmst) ATMOSFÄÄR Marss kaotas enda magnetvälja 4 miljardit aastat tagasi. Seejärel on hakanud päikesetuuled ära tõmbama aatomeid Marsi nn atmosfääri väliskihtidest. See hoiab atmosfääri väga õhukese. Atmosfääri rõhk varieerub 30 Pa- 1155 Pa. Koosneb 95% süsinikdioksiidist, 3% lämmastikust, 1,6% argoonist. On jälgi sellest, et seal võib olla hapnikku ja vesinikku. Suurusega 1,5 mikromeeter osakesed muudavad Marsilt vaadates taeva kollakaspruuniks. MARSI KUUD Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos. Arvatavasti on tegu nn kinni püütud asteroididega. Tiirlevad väga lähedal Marsile. Marsilt vaadates tõuseb Phobos läänest, loojub

Füüsika → Füüsika
23 allalaadimist
Kipstooted
1
docx

Kipstooted

Kipstooted Kipsplaat. Kipsplaat (ka ühe tootjafirma Gyproc järgi küprok) on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokkupressitud kipsimassist. Tavaliselt on ehituses kasutatavate kipsplaatide paksus umbes 12mm (6,35 kuni 25 mm) ja laius 1,2 m (1219 mm). Pikkus varieerub 2-3 m piires. Seda kasutatakse majade siseremonditöödel , seintel , lagedel ja põrandatel. Kipsplaadi erinevad tüübid : · Standardplaat GN 13 · Eriti kõva plaat GEK 13 · Tuuletõkkeplaat GTS 9 · Remondiplaat GN 6 · Tuletõkkeplaat GF 15 · Põrandaplaat GL 15 · Gyptone-akustilised plaadid Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%

Ehitus → Ehitus
4 allalaadimist
Müüriherilane
4
docx

Müüriherilane

ehitatud torukesi ja herilasigi on üheskoos palju. Siiski on müürile tehtud pesatorud nagu üksikud korterid suurlinna hiigelmajas, kus naaber ei tunne naabrit. Ühiskondlikku eluviisi müüriherilased ei tunnista - igaüks on väljas vaid enda eest. Üldiselt kiletiivalistest Suurim kiletiivaline on 6 cm pikk Jaava saarel elav odaherilane, kõige väiksem on munakireslane pikkusega 0,21 mm. Viimane on üldse kõige pisem putukas. Peas on neil tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni. Peas asub ka paar liitsilmi ja 3 lihtsilma, kuid mõned sipelgad on täiesti pimedad. Osadel kiletiivaliste sugukondadel on kaks paari kilejaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad. Enamikul liikidel võib tiibadel näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Ees- ja tagatiivad on omavahel väikeste konksukestega ühendatud ning töötavad lennul ühtse kandepinnana. Tagatiivad on eestiibadest veidi väiksemad.

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun