Empaatia kaardi näide
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ12 Stella Selberg EMPAATIA ÕE TÖÖS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendajad: R.Orumaa S. Piirsalu E. Kotkas Tallinn 2012 SISUKORD 1. ÕE TÖÖ Õendus on elukutse, millel on loomupäraselt kõrged moraalsed eesmärgid. Selles ametis on
1) Selgita, mida tähendab autori mõte "oleme kõik oma aja lapsed"? Autori mõte "oleme kõik oma aja lapsed" tähendab seda, et inimesed on erineval ajal sündinud ja on sündides ikka lapsed. Meie aega iseloomustab informatsiooni üleküllus, arvamuste pinnapealsus ning sõnavabadus. Kõik need aspektid mõjutavad meie igapäevaelu. Kui palju igaüks nendele tähelepanu pöörab on iga inimese enda teha. 2) Kuidas kirjeldab autor praegust aega ja kas nõustud tema arvamusega? Põhjenda. Autor iseloomustab praegust infoajastut mitmete tunnustega. Esimene neist on informatsiooni üleküllus, sest erinevat teavet tervest maailmast saabub iga päev ning inimesed puutuvad sellega kokku nii tänaval, tööl kui ka meedia kaudu. Sellest omakorda on tingitud uudiste, arvamuste ja kirjelduste pinnapealsus, mis tekitab inimestes segadust ning probleeme. Üks peamisi infoajastu tunnuseid on ka piiramatu sõnavabadus, mida on autori arvates inimestel liiga palju....
1) Efektiivsete meeskondade loomine 2) Efektiivne planeerimine ja otsustamine 3) Inimeste motiveerimine 4) Visiooni edastamine 5) Muutuste esilekutsumine 6) Efektiivsete inimvaheliste suhete loomine Oma emotsioonide juhtimine - enesekontroll,kohanemine,saavutamine,initsatiiv,optimism,kergesti mõistetavus. Emotsioonide äratundmine teistes - Empaatia,organisatsiooniteadlikkus,teenindamine Suhtekorraldus- Inspiratsioon,mõjutamine,teiste arendamine,meeskonnatöö,konfliktiohjeldamine
kohe ära sööma. Aga nüüd pole seda päris mitu aastat juba olnud, sest oleme juba suured. Nüüd on juba traditsiooniks kujunenud ka vanaema juures käimine pühade ajal, sest ta on juba vana ja meil on lihtsam sinna minna kui tal meile külla tulla ja nüüd oleme juba piisavalt targad, et ennem kodus ei söö kui vanaemale külla mineks, sest ta kipub väga palju erinevaid toidukraame peale suruma. Empaatia sõna tuleneb kreekakeelsest pathos est e. tundest ja liide e(m) näitab selle väljapoole suunatust. Olen rohkem tuttav kognitiivpsühholoogiaga ja empaatia kuulub selle mõistelisse põhivarasse. Tänapäevases kasvatusteaduses mõistame empaatiavõime all inimese võimet teist inimest mõista iseendas kogetu kaudu: "ma mõistan küll, mida sa praegu tunned, mina olen sama tundnud". Empaatiavõime ei ole kaasasündinud omadus, vaid kujuneb inimeses arengu ja eneseanalüüsi kaudu
püsivus teatud objekti tajub inimene muutumatuna isegi kui objekti ümbrus muutub. Valivus inimene tajub objekti vastavalt oma eelistustele ja emotsioonidele. Mõtestatus inimene tajub selgemini neid objekte millel on tema silmis mingi tähendus ja taju sõltub oluliselt sellest tähendusest. Tunnuste ülekandmine inimene asetab tajutava isiku teatud kategooriasse ja omistav selle isikule selle kategooria omadusi. Samastamine - inimene üritab teise inimese mõtetega samastuda. Empaatia teise inimese tunnete tundmine. Ülekandmine Teisele inimesele kantakse üle oma enda iseloomu jooni Tundlikkuse alumine absoluutne lävi mingi ärrituse minimaalne toime, mis tekitab haistingu ( sosistamine ). Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärrituse maksimaalne tugevus mille korral veel tekib haisting. Eristus lävi kahe sarnase ärritaja vaheline väikseim erinevus. Haistingu kvaliteet igal haistingul on erinev kvaliteet, see on haistingu omadus mille järgi saab
5) Suhte korraldus. 6. Kuidas hinnata emotsionaalset intelligentsust? Vaatluse teel. Vaadates inimest ja teda tundma õppides. 7. Visanda puhas kõrge IQ-ga tüüp Puhas kõrge IQ-ga inimene on produktiivne, etteaimatava käitumisega, kriitiline, nõudlik, halva suhtlemis oskusega, ei oska teisi kuulate, kiiresti ärrituvad, tark. 8. Visanda puhas kõrge EQ-ga tüüp Puhas kõrge EQ-ga inimene on seltsiv, avatud, rõõmsameelne, ei kaldu äärmustesse, kaastundlik ja hoolitsev. 9. Mis on empaatia ja millele see tugineb? Empaatia on võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi ning see tugineb eneseteadvusele. 10. Kuidas empaatia avaldub? Võime samastuda teise inimese tunnete ja emotsioonidega. 11. Kuidas empaatia kujuneb ja millest see sõltub? Empaatia areneb vanusega ja määravaks saab empaatia kujunemisel keskkond, milles laps kasvab. 12. Kuidas tunded mõjutavad meid ja suhteid teistega?
Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 4. Hoiad alles tühjad piimapakid ja viid need kunstikooli tudengitele, kellel neid vaja kunstiprojektis 5. Annetad raha heategevuskasti 6. Jätkub paberil...... Prosotsiaalse käitumise liigitus (wardnen ja Christie, 1997) 1. Jagamine: asjade jagamine, kingituste tegemine 2. Abistamine: füüsiline või praktiline abi (nt koolitöös , õnnetusjuhtum) 3. Hoolitsemine : toetus, empaatia, lojaalsus, teise elu/asendi/seisundi mugavamaks muutmine 4. Kaasamine: sõbrunemine, teiste teretulnuks pidamine, isolatsiooni vältimine Prosotsiaalne käitumine saab liigitada nelja definitsiooni alla (bierhoff, 2002) 1. Planeeritud sersus spontaanne (tahtlikkus või mitte) 2. Tõsine versus vähem tõsine (abistava vajadus abi järele seoses probleemiga) 3. Otsene tegutsemine versus kaudne tegutsemine (abi andmise tüüp) 4
4. Mis on vaatlusõpe See on õppimise vorm, mis esineb siis, kui ÕO14 (observational learning, social jälgida teiste käitumist. Peegelneuronid nimelt learning) ja mis rolli mängivad aktiveeruvad mõlemal korral: nii jälgides teise selles peegelneuronid? inimese tegevust kui ka siis, kui ise seda tegevust teha, seega aitavad tegevust matkida 5. Mis on kogemuslik empaatia Kogemuslik empaatia on teise olendi L14 ja mis rolli mängivad selles (emotsionaalse) seisundi tahtmatu ja vahel ka peegelneuronid? märkamatu kogemine, mis on tõenäoliselt vahendatud peegelneuronite poolt. Millistest elementidest koosneb Liigutuskorraldus koostatakse eesmärgist, L11 liigutuste juhtimise süsteem? mälust ja tajust lähtuvalt (aju otsmikusagaras
emotsioone ja hoiakuid, toetab verbaalset kommunikatsiooni, on tagasiside vahendiks. 11. Universaalsed emotsioonid (6) Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad, vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust, lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõndest, täiskasvanud mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne) 1. Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine. Kehtivad rahvuslikud, soolised, vanuselised, erialased jne stereotüübid. 2. Eelarvamused- negatiivsed põhjendamatud stereotüübid, mille all kannatavad enam vähemusrahvused, naised ja vanemad töötajad. 3
valik olevat. Isiklikult pole ma kunagi kokku puutunud nö psühhopaatidega või psühhopaatiaga, kuid huviga võtaks endale eesmärgiks selle teemaga lähemalt tutvumise. Väga intrigeeriv oleks teada saada kuidas ära tunda psühhopaati või kas tänapäeva meedia (filmid jne) kajastab neid ning seda teemat õieti või pungutatakse üle liialt. Psühhopaatia Psühhopaatia on isiksusehäire, mille tunnuseks on empaatia puudumine. Robert Haire, vastava ala uurija, kirjeldab psühhopaate kui liigisisest kiskjat, kes kasutab sarmi, manipulatsiooni, meelitamist, seksi ja vägivalda, et kontrollida teisi ning rahuldada oma isekaid vajadusi. Südametunnistuse ja empaatia puudumine paneb neid võtma seda, mida nad soovivad ning tegema, mida nad tahavad, rikkudes sotsiaalseid norme ja ootusi ilma süütunde ja kahetsuseta. Neil puuduvad omadused, mis võimaldavad inimestel elada sotsiaalses harmoonias.
(observational learning, social käituvad ja õpime nende näitest/eeskujust. learning) ja mis rolli mängivad Peegelneuronid vallanduvad ka siis, kui üks selles peegelneuronid? vaatab, kuidas teine temaga sama toimingut sooritab. Nendel neuronitel on oluline roll teiste käitumise mõistmises ja käitumise jäljendamises. 5. Mis on kogemuslik Kogemuslik empaatia on teise olendi L14 empaatia ja mis rolli mängivad (emotsionaalse) seisundi tahtmatu ja vahel ka selles peegelneuronid? märkamatu kogemine, mis on tõenäoliselt vahendatud peegelneuronite poolt. Millistest elementidest koosneb On eesmärk, eesmärk tõlgitakse L11 liigutuste juhtimise süsteem? mingisuguseks korralduseks. Korralduse ÕO11
ja käitumise jäljendamises. Osalt võime hakata teisi tahtmatult matkima – neid kellega vestleme või kellega oleme ühes ruumis. ( paneme samal ajal jala üle põlve või silume juukseid jms.) 5. Mis on kogemuslik Kogemuslik empaatia on teise olendi empaatia ja mis rolli mängivad emotsionaalse seisundi tahtmatu ja ka selles peegelneuronid? märkamatu kogemine.( teise inimese nutt ajab nutma ja naer naerma) See on tõenäoliselt vahendatud peegelneuronite poolt. Millistest elementidest koosneb On eesmärk, eesmärk tõlgitakse liigutuste juhtimise süsteem? mingisuguseks korralduseks. Korralduse
Nendel neuronitel on oluline roll teiste käitumise mõistmises ja käitumise jäljendamises. Osalt võime hakata teisi tahtmatult matkima neid kellega vestleme või kellega oleme ühes ruumis. ( paneme samal ajal jala üle põlve või silume juukseid jms.) 5. Mis on kogemuslik empaatia Kogemuslik empaatia on teise olendi L13 ja mis rolli mängivad selles emotsionaalse seisundi tahtmatu ja ka peegelneuronid? märkamatu kogemine.( teise inimese nutt ajab nutma ja naer naerma) See on tõenäoliselt vahendatud peegelneuronite poolt. Millistest elementidest koosneb On eesmärk, eesmärk tõlgitakse L12
Sotsiaalne intelligentsus Marje Hindriksoo JA11KÕ Sotsiaalne intelligentsus ....on suhete tarkus, mis võimaldab toime tulla inimeste vahel toimuvaga Madal sotsiaalne intelligentsus Avaldub lastetoas, mänguväljakul, kasarmutes, vabrikutes jne Sotsiaalse intelligentsuse koostisosad Sotsiaalne teadlikkus · Esmane empaatia · Häälestumine · Empaatiline täpsus · Sotsiaalne tunnetus Sotsiaalse intelligentsuse koostisosad(1) Sotsiaalne osavus · Sünkroonsus · Eneseesitlus · Mõju · Hool Sotsiaalse intelligentsuse tunnused oskus öelda ja vastu võtta komplimente; abi pakkumine; vabandamine; kaaslaste eest seismine (kaitsmine); osalemine ühistes tegevustes; osalemine vestlustes; Sotsiaalse intelligentsuse tunnused(1) juhtimisoskuste omamine; tundlikkus kaaslaste tunnete suhtes
................................................. 2 Daniel Goleman...................................................................................................................4 Ka Goleman on sellele tähelepanu juhtinud:"Üheks lahenduseks on uus nägemus sellest, mida annaks teha koolis, harides õpilast kui tervikut, viies klassis kokku nii mõistuse kui ka südame. Ennustan, et kord tuleb päev, mil haridus hõlmab selliseid elulisi inimlikke pädevusi nagu eneseteadvus, enesekontroll, empaatia ning kuulamise, konfliktide lahendamise ja koostöö kunst, ja see on täiesti tavaline."................................................... 6 Teadlased vaidlevad, millised võiksid olla primaaremotsioonid või kuidas emotsioone üldse jaotada. Kuhu rühma panna armukadedus, usk ja lootus? Vaidlused emotsioonide klassifitseerimise üle jätkuvad ning ja järgnevatel lehtedel toodud jaotus ei ole lõplik, sest mitmed emotsioonid võivad kuuluda mitmesse rühma....................................
kevadõhk – kõik on järsku jälle lootusrikas. Kohmakate suhtlejate elu seevastu pole kerge. Madal sotsiaalne intelligentsus toob kaasa inimese isoleerituse, koolilastel näiteks valusaid tagajärgi põhjustava tõrjutuse ja kiusamise. Halvenevad õpi- või töötulemused, ülemused ei kipu veidravõitu suhtlejaid edutama. Tekivad tervisehäired, depressioon, alkoholism, agressiivsus. Sotsiaalselt intelligentne inimene toidab suhteid pidevalt. Empaatia ja hoolimine on psühholoogiliselt olulised, aga suhte hooldamisel on ka bioloogilised funktsioonid. See hoiab meie immuunsüsteemi korras. Uuringud on tõestanud, et inimene, keda armastame, saab meid maha rahustada ja võtta maha stressi. 3 Daniel Goleman Positiivsete suhete tekitamine ja hoidmine on targa inimese tunnus, kirjutab Daniel Goleman. Suhete kvaliteet on otseselt seotud meie karjääri ja füüsilise tervisega.
protsessid,mille käigus luuakse infotöötluse vah. pilt tegelikkusest(aisting,taju,tähelepanu, mälu,mõtlemine,kujutlus,keel) Taju-peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus,suletus,sarnasus ja hea jätk. Omadused-püsivus,valivus ja mõtestatus(olulised on ka kogemused,hoiakud,emtsioonid)/ Isikutaju-teise inimese tajumine, mõistmine,hindamin(mehhanismid-stereotüpiserim,identifitseerim, projitseerim. ja empaatia)/ Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid, orienteeruda ruumis.Ruumilikust tajutakse sügavustunnuste (binokulaarne nägemine,tausta perspektiiv,kattumine) abil./ Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta.Peale reaalse liikumise on ka näiv e. strboskoopiline liik ja esilekutsutud e. indutseeritud liik./ Ajataju-annab teavet aja kulgemise kohta ja on isikuti erinev./ Tähelepanu-filtreerib kogu meelte kaudu tuleneva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele
SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS SLAID 2 Sotsiaalne intelligentsus on suhete tarkus, mis võimaldab toime tulla inimeste vahel juhtuvaga sellega, mis ohustab suhteid. Sotsiaalselt intelligentne inimene toidab suhteid pidevalt. Empaatia ja hoolimine on psühholoogiliselt olulised, aga suhte hooldamisel on ka bioloogilised funktsioonid. See hoiab meie immuunsüsteemi korras. Madal sotsiaalne intelligentsus toob kaasa inimese isoleerituse, koolilastel näiteks valusaid tagajärgi põhjustava tõrjutuse ja kiusamise. Halvenevad õpi- või töötulemused, ülemused ei kipu veidravõitu suhtlejaid edutama. Tekivad tervisehäired, depressioon, alkoholism, agressiivsus.
motiveeritud on asüüli taotleja omaks võtma piirkonna kombeid? Hedonistlik ellusuhtumine Aina rohkem hakkab nooremates põlvkondades silma hedonistlikud maailmavaated. Noored väärtustavaad lõbu ja naudingut, ning teistele mõtlemine ei ole enam oluline. Maailmas on peale tulnud „lost generation”, kelle elud, on tänu edukatele vanematele kindlustatud ja muretud. Seetõttu ei peagi aitamist elus oluliseks. Empaatia tekkimine on raskem, kui abivajaja usund on siinsete elanike jaoks tundmatu, ning kui inimese väärtused on hedonistlikud. Juhul, kui kannatanul on tuttavamad uskumused ja aitajal on olemas empaatia ja ka märkab, kas nendest piisab abikäe ulatamiseks? “Mul ei ole aega.” Kui inimene on empaatiline ja abivajajad on märgatud, siis kiirema elutempo juures, ei ole töökohustuste, prioriteetsete ülesannete kõrvalt aitamiseks aega. Elu kiiret kulgemist põhjustab ka
On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 11. Universaalsed emotsioonid (6) rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse Loogiline järeldamine Empaatia sissetundmise võime, liigne empaatia tekitab subjektiivsust 14. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne Soe Külm
ignoreerinud.Hiljem aga selgub, et alateadvusel oli õigus. Usun, et kõigil meil on alateadvus ärkvel, suur osa meist lihtsalt ei kuula/ei kuule temahoiatusi! Vaimses edenemises on oluline oma alatedvust kuulama õppida.Olen inimesi aegade vältel tundma õppinud, kuid mitte veel kuigi palju MÕISTMA. Proovin seda külge arendada, proovin hoiduda halvustamisestja kohtumõistmisest. Mõistmine rajaneb oskusel asetada ennast teise inimese kohale ja võimes asju tema silmadega vaadata. See on empaatia ja seda on küllalt vähestele antud. Enamus inimesi vaatab ja otsustab kõike ainult iseenda mätta otsast. Mida rohkem inimene areneb, seda enam laieneb tema empaatia. Tõeliselt tark inimene suudab mõista enamuse inimestetegusid ja sündmuste põhjuseid. Ja ka prognoose teha selle alusel.Sellele ju rajaneb kogu diplomaatia. Kuid sina-mina-tema suhetes on samuti võimalik protsesse ja arenguid kujundada positiivsemaks, juba varakult ette näha veealuseid karisid ja neid teadlikult vältida
suurepäraselt suhelda. EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS KOOSNEB GOLEMANI JÄRGI 5-ST OSAST: o Eneseteadlikkus - oma tunnetest arusaamine ja nendel vahet tegemine. o Tujude kontrollimine - oma tujude kontrolli all hoidmine nii, et nad sobiksid vastavalt olukorraga ega läheks sellega vastuollu. o Enesemotivatsioon - oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine. Impulsiivsus ja kõhklemine ei kuulu emotsionaalse intelligentsuse juurde. o Empaatia - teiste inimeste tunnete hindamine ja võime neist aru saada. o Suhetega toime tulemine - inimestevaheliste suhetega toime tulemine, oskus lahendada konfl ikte ja pidada vestlusi erinevatel teemadel. SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS Sotsiaalne intelligentsus on inimese võime mõista ja arvestada teda ümbritsevaid suhteid ja teada nende mõju. Inimene suudab oskuslikult suhelda teistega, pannes kergesti tähele teise poole reaktsioone ja tundeid.
Abivalmis Emotsionaalne Täpne Auahne Viisakas Uudishimulik Otsustusvõimeline Domineeriv Rahulik Kontrollikalduvus Tähelepanelik Loov Usaldav Iseseisev Enesekindel Sihikindel VÕIMALUSED OHUD Kogemustele avatus (suur erialane Keskendumine (kiiresti kasvav töökoormus) tutvusringkond) Empaatia (võime ennast panna teiste olukorda) Arenemisvõimeline Ümberlülitatavus – ümbritsevast mürast pingetaluvus (suur töövõime) eraldumisvõimetus. Kiire reageerimine Sallivus – tegelemine liigsete pisidetailidega/ Tähelepanuvõime ebaolulisega. Sotsiaalne Avatus muutustele ja riskidele
Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst 20. Kuulamise liigid ja takistused kuulamisel Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest. Kasutada kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel Peegeldav kuulamine Täpsustamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine, kokkuvõtete tegemine Empaatiline kuulamine (empaatia "tunda koos" saksa keeles) - eesmärk tabada emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks Takistused kuulamisel: · Lahenduse kõrvaleheitmine: "Ma ei soovi seda sinuga arutada" · Tunnete eitamine: "teil ei ole põhjust muretseda..." · Selektiivne vastamine: teatud aspektidele keskendumine · Ebakompetentsusele rõhumine: "Mina ei ole kompetentne vastama" · Teema vahetus: muust rääkimine · Edasi suunamine: "Sa peaksid sellest rääkima arstiga"
Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst 21. Kuulamise liigid ja takistused kuulamisel Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest. Kasutada kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel Peegeldav kuulamine Täpsustamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine, kokkuvõtete tegemine Empaatiline kuulamine (empaatia "tunda koos" saksa keeles) - eesmärk tabada emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks Takistused kuulamisel: · Lahenduse kõrvaleheitmine: "Ma ei soovi seda sinuga arutada" · Tunnete eitamine: "teil ei ole põhjust muretseda..." · Selektiivne vastamine: teatud aspektidele keskendumine · Ebakompetentsusele rõhumine: "Mina ei ole kompetentne vastama" · Teema vahetus: muust rääkimine · Edasi suunamine: "Sa peaksid sellest rääkima arstiga"
Nõrgaks altruismiks saab pidada viimast näidet, kus inimese käitumine on motiveeritud kasvõi osaliselt sellest, et see käitumine tooks midagi head teistele või ei võtaks teise heaolu ära, ilma ise oma heaolu ära andmata. Tugev altruism on teise heaolu tõstmine enda heaolu peale üldse mõtlemata, ehk see võib kahjustada, kuid ei pruugi. Tugev altruism on täielikult motiveeritud teise heaolu tõstmisest. Altruismi kirjelduse juures tuleb mängu empaatia ja empaatiavõime. Empaatiavõime aitab inimestel seada end teise inimese vaatepunkti ja tunda neile kaasa ehk tunnetada nende valupunkte justkui ka ise. Suure empaatiavõimega inimesed seetõttu soovivadki tihedamini teisi inimesi aidata, sest valu, mis nad teistes näevad, teeb ka neile valu. (DeLamater & Myers, 2011). Suure empaativõimega inimesed näivad seetõttu justkui soojad ja hoolivad. Sotsiaalset bioloogiat uurivad sotsiobioloogid usuvad, et altruisltikud aktid ja empaatia
D GAG Mis on vabakasvatus? Täiskasvanute ja laste koos kasvamine võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal; kogemuste, väärtuste jagamine lastega; enesekasvatus; Tihti peetakse vabakasvatust hoolimatuks, inetuks käitumiseks. Vabakasvatus Eestis Kogus laiemat kõlapinda 1990ndatel; Kasvataja-õpetaja füüsilist kontakti tõlgendati kas vägivallana või seksuaalse ahistamine; Ilmnes laste-õpilaste poolne allumatus. Kasvatamine Lapse mõistmine; toetamine; solidaarsus; empaatia; Kokkulepped; Emotsionaalsed mõjutused. Vanema roll Enesekasvatus; piiride kehtestamine; lapsega kaasa mõtlemine; olla eeskujuks. Erinevused Laps tunnetab piire ilma käskude, keeldude ja karistusteta; Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt; Laps peab kõik ise ära proovima; Areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Täname tähelepanu eest!
Erinevad tajuliigid Tekstitaju Situatsioonitaju Kontaktitaju Mõistmistaju Distantsitaju Rühmataju Mis on isikutaju? Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja Teise inimese tajumine, mõistmine, hindamine Isikutaju on subjektiivne Isikutaju seaduspärasus - oreooliefekt Suur osa tajumisest toimub intuitiivselt Teise inimese tajumine määrab suhtlemisviisi Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine (tunnuste ülekandmine) Identifitseerimine (samastamine) Empaatia (kaasaelamine) Projitseerimine (ülekandmine) isikutaju vead Esmamulje efekt Oletatav sarnasus Loogiline järeldamine Kontrasti efekt Vaatleja-tegutseja erinevus Eelnev info (vale info) Miks on isikutaju oluline Tajumisel kujuneb vastastikune mõju Isikutaju aitab meil luua sotsiaalseid suhteid Me saame oma suhtlusoskusi parandada AITÄH kuulamast!
klientidest, hüvastijätt, naeratus, sõbralik, kehtestmine, koolitus, ääletoon), abivalmis ja kuulamine, konfliktide elukool, hea palkadest, sõbralik olema. Tagasi- motiveerimine, juhtimine, raamat, firma, side (pos ja neg). Töö- osata ei öelda, videotreening, paragrafid, Empaatia, vargus, kolleegidega, teha lisamüüki, kolleegid, elukestev paindlikkus, juhtkonnaga, kliendiga osata veenda, internet, samas õpe, planeerimine, suhtlemine. Kehakeele telefonimüük, valdkonnas planeerida, kontakti et mitte läbi valitsemine
MIDA TEHA? ABINÕUD: peaks valitsema poitiivne häälestus ja julgustav hoiak alustada võiks lihtsamatest ülesannetest, kus edu tuleb kiiremini ja kergemini ülesannete raskusastet ei tõsteta enne, kui on kujunenud rahulik ja reibas töömeeleolu vigade tekkimisel peaks järgnema positiivne didaktiline analüüs (vea analüüsimata jätmine võib mõjuda karistusena) väga oluline on kannatlikkus vältida tuleks ajasurvet ÕPETAJA ROLLIS ON OLULIS ED: Empaatia Kõne Suhtumisviis Järjekindlus ÕPETAJA PEAKS VÄLTIMA: liigne nõudlikkus Surve Kontroll Karistamine kriitika/negatiivne hoiak Ähvardamine
teistele) Prototüüp (nn parim liige) teadmiste kogum, mis Projektsioon enda tunnete ülekanne teise kõige paremini iseloomustab mingit inimeste, asjade või inimesse sündmuste kategooriat Loogiline järeldamine Empaatia sissetundmise võime, liigne empaatia tekitab subjektiivsust 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 19 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 20 Enesetaju Peegelmina (Cool) Enesetaju teooria (Bem): · Enesetõhusus ja mina-pilt tekivad teiste
”, “Ma juba ütlesin, et ma ei soovi osta”, “Ma olen juba mitu korda … . ” juhul, kui kokkuleppest ei peeta kinni (viidatakse kokkuleppele) Mina-sõnumeid kasutav – objektiivne olukorra kirjeldus ja selle mõju isiku tunnetele, elule jne. Kehtestava sõnumi sisu Suhte säilimisele aitavad kaasa sõnumi sisus esinevad komponendid nagu tänu avaldamine, selgitamine, vabandamine, katse leida kompromissi, empaatia väljendamine. Kolme tüüpi sisu: - käitumise kirjeldamine - käitumise kirjeldamine koos rahulolematuse väljendamisega - lisaks esitatakse soov/nõue Mina-sõnumid (I-language) – Mul on …, Ma arvan, et …. Täpne sõnum - Mul on kõht tühi, ma ei suuda keskenduda. Empaatia väljendamine – Ma saan aru, et sa …., kuid ma ….. Soovi (muutus) esitamine Kehtestav sõnum • Häiriva käitumise kirjeldus (täpne ja hinnanguvaba, vältida oletusi motiivide,
emotsionaalne reaktsioon olendi välis- või sisesündmustele. (õnnetuse tõttu saab inimene tõsiselt vigastatud, kuid inimene ei reageeri vigasaamisele;inimene saab oma lähedase surmateate, kuid inimene ei reageeri selle teatele.) Autism-endassesulgumus, eemaldutakse inimsuhetest ja need asendatakse omaloodud fantaasiamaailmaga. Diagnoos-haigusmäärang Ekstravert-suhtleb palju, reageerib kiirelt, aktiivne, tegutsemishuviline Emotsioon-tunne Emotsionaalne labiilsus-tasakaalutu inimene Empaatia-kaastunne Foobia-paaniline mingi asja kartmine Introvert-vajab rohkem aega tegelikkuse peegeldamiseks ja tunnetamiseks, neile meeldib individuaalne tegevus ja mõtisklemine. Pealtnäha passiivsed. Grupiteraapia-arutletakse kõige üle, mis toimub grupis inimestevahelises suhtlemises grupitöö käigus. Sageli teemadeks võõrandumine, üksindus, isolatsioon. Hüpohondria-vaimne häire, mille all kannatavad inimesed ilmutavad ülemäärast ja põhjendamatut muret oma tervisliku seisundi pärast
loomist. Olukord, kus nõustaja asetab kliendi madalamale positsioonile (nt käitub ülihoolitsevalt või võtab ülemusliku eksperdirolli), viib kliendi madala eneseväärikuse tunnetamiseni ning suurendab sõltuvust ja see võib takistada usalduse loomist. Kui nõustaja saavutab kliendiga hea psühholoogilise kontakti, on loodud psühholoogiliselt turvaline nõustamisruum, kus klient saab jagada oma elust sügavalt isiklikke aspekte. Empaatia on võime mõista kliendi tundeid, kogemusi ja arusaamu. Empaatiline olla see ei ole lihtsalt lahke ja järeleandlik käitumine, kliendi identiteedi omaksvõtmine, kliendiga emotsionaalselt üheks isikuks saamine. Sel juhul pakuks nõustaja vaid kaastunnet. Empaatia erineb kaastundest. Kaastunne tähendab haletsust ning võib süvendada kliendi abituse tunnet ja meeleheidet. Empaatia on sisse elamine teise inimese elamuslikku maailma, haavatavuse või valu mõistmine. Empaatia
...................................... 8 2 SISEJUHATUS Iseseisvatöö töö autor valis oma iseseisva töö teemaks Ida-Tallinna Keskhaigla ülesandeid ja kohustusi ning sotsiaalnõustamine haiglas. Kuna ise töötab Ida-Tallinna Keskhaiglas Töötervishoiukeskuses 8 aastat. Ida-Tallinna Keskhaigla põhiväärtused on, et patsiendi vajadused on alati esikohal. Ausus, empaatia ja koostöö tagavad turvatunde, mida inimesed ja ühiskond haiglalt ootavad. Ka on soov, et haigla töötajad oleksid uhked oma haigla üle. 3 1. IDA-TALLINNA KESKHAIGLA EESMÄRGID 1.1. Visioon Tahame olla tipptasemel tervishoiuteenuseid pakkuv Tallinna Haigla, mis on esimene valik patsiendile, koostööpartnerile ja töötajale. 1.2. Missioon
vahel Uimasti – aine mille tarvitamine mõjutab inimest Seadusega lubatud legaalsed uimastid – kohv , energiajook, must tee Piiratud kättesaadavusega legaalsed uimastid – retseptiravimid, alkohol, tubakatooted Illegaalsed uimastid – kanep, amfetamiin, heroiin Kuidas uimastist keelduda – Tänan ei, Ma ei tarvita, Ei ma ei soovi Kiusamine – tahtlikult teisi kahjustav käitumine mis kordub teatud aja tagant uuesti Põhjused kiusamiseks – kadedus, kättemaks, empaatia võime Kiusatava tunded – ei taha süüa, ei saa magada, elutahe kaob
DRIAAD: 3 inimese suhe GRUPISUHTED: võrgustik AGREGAAT: isiklik suhe puudub, toetab-kohustab nt ühiselamu Autokieneetiline efekt( Sherif )- taju illusioon mille korral liikumatult valguspunkt näib pimedas liikuvat Allumine- sotsiaalne mõju vorm, mille puhul eeldatakse käsutäitmist BEHEVORISTID- nopivad kokku ja liidavad, järeldus luuakse detailidest, elemendipõhine ja ratsionaalne Diskimineerimine- Eelarvamuste väljanäitamine, jagatud suhtumine, võtame omaks kategoriseerimise viis Empaatia-võime asetada enat teise inimese positsioonile, seotud prosotsiaalsusega. Eelarvamuste vähendamine: osalistel võrdne staatus, isiklikult tuttavad, kokkupuude mittestereotüüpsete isikutega, kontaktide gruppide vahel peab olema sotsiaalne toetus, peab esinema vajadus ühispingutuseks( Sherifi realistliku konflikti teooriast) Eneseteadvus ehk minakontseptsioon,üldistatud pilt iseendast. Mina-eneseteadvuse väljendus,
on sama erinevad. 2 Jaksata anda ja võtta- empaatiast ja kurnatusest. Võimet teiste inimeste olukorda sisse elada nimetatakse empaatiaks. Et sisseelamisvõime hoolekandetöös kasu tooks, peab sellega kaasnema tegutsemine- me võime kuitahes palju teistele inimestele kaasa tunda aga kui sellele ei järgne teod, siis on meie empaatia temale vähese väärtusega. Empaatia olulisus hoolekandes on seotud sellega, et paljudel vaimsete puuetega inimestel on raske oma tahet, tundeid ja vajadusi väljendada. Hooldajal hoolekandeasutuses on üks amet- palju rolle: * ei ole võimalik anda lihtsat ja ühetähenduslikku ülevaadet hooldaja tööülesannetest hoolekandesüsteemis. Raskuspunkti asukoht sõltub sellest, kus ja kellega töötatakse. Mõned näited: * olla hooldatava usaldusisikuks ja esindajaks küsimustes, milles ta ise ei saa enda eest
10. aneemia- kehvveresus, vere punaliblede vähesus 11. positiivne vaimne energia- vaimne heaolu 12. negatiivne vaimne energia- psüühikahäired, vaimsed probleemid 13. meditatsioon- süvakeskendumist taotlev vaimne tegevus 14. autosugesstioon- enesesisendus, iseenese mõjutamine mõttes või häälega lausutud sõnade abil 15. eksistentsiaalne- olemasolusse puutuv, selle seisukohast oluline IV osa mõisted 1. endogeensus- sisetekkelisus 2. empaatia- kaasaelamine, võime mõista teise inimese tõelisi tundeid 3. seksuaalne- sugueluline 4. erootika- seksuaalsed tundmused ja elamused ning see, mis neid põhjustab 5. moraal-kõlblus, juhindumine reeglitest, mis määravad inimese käitumise ja kohustused ühiskonnas 6. askeet-kõigist elu rõõmudest loobunud inimene 7. identiteet- enesemääratlus, eneseteadvus 8. amputeerima-jäset või elundit lõikuse teel eemaldama 9. kooma- raske teadvusetus 10
et klient on oodatud; kliendil tekib kindlustunne, et tooted ja teenused on kvaliteetsed *************************************************************************** *** Kliendi ootused Kindlus (asjatundlikkus, viisakus, oskus äratada usaldust, naeratada, pakkuda abi) Usaldusväärsus (täidab kliendi soovi õigeaegselt) Nähtavus (füüsilised vahendid ja varustus, enda ja kaastöötajate välimus) Empaatia (hool ja tähelepanu kliendi suhtes) Innukus (õigel ajal märgata kliendi nõutust, pakkuda abi ja lisateavet) Teenindus peab jätma kliendile kauakestva positiivse mulje, õigustades kliendi ootusi ja vajadusi Teenindajast sõltub firma maine; Kliendil tekkib ettekujutus firma usaldusväärsusest, abivalmidusest ja teeninduse kvaliteedist töötajate (töötajast tippjuhini) põhjal. Iga klient on tähtis;
20.sajand psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid, psühhodünaamiline äsitlus, biheiviorism, humanism, kognitiivne, bioloogiline, evolutsiooniline, sotsiokultuuriline Humanism: Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. -inimene on olemuselt hea - vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema valikuid -soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole Humanistidest teoreetikud: Carl Rogers - valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus. Abraham Maslow - üritas erinevadi vajadusi kategoriseerida - inimese vajadus end tõestada. Inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada, vajaduste hierarhia teooria. Kognitiivne psühholoogia: Termin kognitiivne pärineb U.Neisserilt. Keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma. Väline stiimul > !!! > Käitumuslik vastus
3. Spontaanselt 4. Probleemikesksed 5. Iseseisvad 6. Autonoomsed kultuurist ja keskkonnast neil on oma moraali ja eetika maailm, mida nad järgivad 7. Gemeinschaftsgefühl koosolemise tunne, ühtekuuluvuse tunne 8. Müstilised 9. Altruistlikud 10. Eraklikud 11. Demokraatlikud 12. Eetilised 13. Huumorimeelsed 14. Loovad 15. Avatud kõigele uuele, mis ümbritsevad 16. Tipp elamusi (peak experiances) kogevad Carl Rogers (1902-1987), sündis Ameerikas, on kuulus psühholoog, empaatia-teraapia suuna looja. Oli tugeva praktilise suunitlusega. Ta arvas, et isiksusel on ennast aktualiseerida (ta rõhutab Maslow´'st rohkem aktualiseerimise ainuvajadust ning, et see iseloomustab kõiki elusolendeid). Samuti on tema arvamus "organismiline väärtustamine" iga elusolend teab ise mida tal hetkel vaja on Aktualiseerimise tingimused: 1. Mina kontseptsioon self kui: a. Sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) kuidas ja mida me
inimesest individuaalselt. Olla julge ja kanda seda, mida soovid, käituda vastavalt enda tujudele, käia meelepärastes kohtades, suhelda oma sundimatute inimestega ning elada oma elu just vastavalt oma maitsele. Või sulanduda ühtlasesse massi ning käituda selliselt, nagu ühiskond meid kujundanud on muutnud hüpiknukkudeks. Sellises okkaliseks kujunenud elus, kus esikohal pole sageli enam rahu, armastus ega empaatia, ei saa me aga kedagi teist, peale enda süüdistada. Meedia on küll suur mõjutaja, kuid alustama peaks iseendast. Oleme ju kõik kellelegi midagi halvasti öelnud, oli see siis kogemata või meelega. Me ei tea, kuidas see mõjuda võis. Kuid ühes asjas olen kindel, tahtmine olla keegi teine on omapära muutmine elutuks tühermaaks. Marionett ei taha aga ju sihilikult keegi olla. Takistamaks seda, tuleks mõelda enne rääkimist läbi, kas pahakspanevaid
Tal on mingil määral õigus, kui ta kritiseerib tänast koolisüsteemi, kuid tema poolt pakutud alteratiivid sarnanevad muinasjuttudega. Kui toimiksime Hansoni arusaama järgi, peaksid gümnaasiumis põhilised õppeained olema headus, suhtlemine ning õnnelik olemine ning me puutuksime kokku õnne valemitega ning muude võluretseptidega, kuidas olla õnnelik. Sellisel juhul kooli lõpetades peaksid meie teadmised piirduma enese ja teiste mõistmise, empaatia ja praktiliste suhteoskuste, eneseväljenduse ja kuulamise ning koostööoskustega. Aga kuhu jäävad ametialased teadmised? Justnimelt need, mille me omandame gümaasiumi järel ülikoolis või põhikooli järel kutsekooli ning mis garanteerivad meile oskused soovitud erialal. Ma mõistan, et see kõik on tore ja kena, et me oskaksime kollegidega hästi suhelda, me mõistaksime neid ning meie koostöö sujuks aga kui meil ei ole ametialaseid oskuseid, ei ole meil kollege, ega töökohta
olukorras, 6. Lapse tervise säilitamine ja tugevdamine, tema liikumisvajaduse rahuldamine; 7. Kollektiivse õppe- ja kasvatustöö iseseisvale tegevusele ülemineku printsiip (laps- haridusprotsessi subjekt); 8. Perekonna ja koolieelse lasteasutuse koostöö printsiip, mille tulemusel luuakse lapse arenguks vajalik ühtne keskkond; 9. Kreatiivsuse printsiip loominguvajaduse ja loominguliste oskuste kujundamine; 10. Laste ja täiskasvanute vaheliste inimlike suhete (empaatia) loomise printsiip; 11. Kahe kultuuri eesti- ja venekeelse - integreerimise printsiip (teiste kultuuride eripära ja väärtuste arvestamine); 12. Mängulisuse printsiip mäng kui lapse põhitegevus kindlustab lapse igakülgse (parenemise, võimaldab kinnistada omandatud oskusi ja teadmisi.; 13. Vastastikuse rikastamise printsiip kommunikatiivne interaktiivsus.
esemete ja keskkonna omaduste üle, nt: kuju, suurus, kiirus, paiknemine ruumis, magusus, kõrgus, kuid ka kavatsused, meeleolu, suhtumine, eesmärk jm. Taju terviklikkuse tagavad nt objektide lähedus, suletus, sarnasus ja ,,hea jätk" (nt pidev joon). Taju peamised omadused on: püsivus e konstantsus, valivus e selektiivsus, mõtestatus ja kogemuste, hoiakute, emotsioonide mõju. Taju liigid on: isikutaju (nt empaatia, samastamine), ruumitaju (kolmemõõtmeline pilt, sügavustunne), binokulaarsus (kahe silmaga nägemine) ja liikumistaju (näiv ja esilekutsutud liikumine, ajataju). Esineb ka illusioone ehk eksitaju, kus tegelikkuses eksisteerivaid objekte või nähtusi tajutakse moonutatult. 3. Tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus
korral võib abi saada mänguteraapiast) mängu kaudu tutvub laps ümbritseva maailma ja inimestevaheliste suhetega, kooliküpsuse saavutamine (füüsilised ja psüühilised võimed sh. sihikindlus ja keskendumisvõime, iseseisvus, kriitikataluvus, empaatia, kognitiivsed võimed). Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Kainiku etapp (7-12/14 a.) Lapsel tekib vajadus tõsise tegevuse järele. Tähelepanu on peamiselt tahtmatu, mälu mehaaniline, mõtlemine konkreetne ja vähekriitiline. Märksõnadeks ongi: abstraktse mõtlemise areng, kriitilisus teiste ja enda suhtes, võõrdumistunded, füüsiline areng,
Saavutusvajadus (David McCelland) http://www.bbc.co.uk/blogs/adamcurtis/2009/10/kabul_city_number_one_part_3.html Saavutusvajadus (David McCelland) Maslow' vajaduste hierarhia Eneseteostuse- vajadused Kultuuriline motivatsioon · Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon Suunatud teiste inimestega suhete loomisele ja säilitamisele Nt armastuse-, eneseohverduse- ehk altruismi-, teiste tunnetele kaasaelamise ehk empaatia-, usaldusväärsete püsivate suhete olemasolu ehk kiindumuse- ning mitmesugustesse inimkooslustesse kuulumise vajadus · Kas teiste inimeste lähedalolek mõjub alati soodsalt motiveerivana? Sotsiaalne soodustamine ja sotsiaalne looderdamine · http://www.youtube.com/watch?v=u6XAPnuFjJ
Keelatud vili on magus Miks tänapäeva noored kasutavad järjest rohkem mõnuaineid? Kas need on tervist väärt?Ei, mitte mingil juhul, kõik mõnuained tekitavad sõltuvust.Kuid sellegipoolest ei hoolita kõrvalmõjudest.Jääb mulje, et noortel puudub empaatia panna ennast olukorda või mõelda, et kõk pole korras.Eestis on järjest rohkem noori, kes kahjustavad oma tervist mõnuainetega. Suitsetamine on juba nii tavaliseks muutunud, et igal tänavanurgal võib näha mõnda noort, kes salaja suitsu kimub.Olen isiklikult kokku puutunud inimestega, kes noorena on suitsetamise küüsi sattunud.Olgu need siis halvad sõbrad või mingi muu põhjus, mis sellisele teele viib.Võibolla peaks EV seadusi veel karmimaks muutma, et olukord paraneks
annaabi.ee 
