MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala TRANSFORMATIONAL LEADERSHIP MUUDATUSTE JUHTIMINE Kodutöö Juhendaja: Eneken Titov Tartu 2010 21.sajandi üks tähtsamaid väljakutseid organisatsioonidele konkurentsis püsimiseks on keskkonnas toimuvaid muudatusi ennetavate muutuste läbiviimine organisatsioonide seas. [1] Muudatuste juhtimine toimub siis, kui üks inimene algatab asendamas uuega vana tegevuse, teiste inimeste abil, eemärkide täitmise nimel. [10] 2000
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Evelin Tomingas MUUDATUSTE JUHTIMINE Referaat Tallinn2017 SISUKORD Muudatuste juhtimine 2 MUUDATUSTE JUHTIMINE........................................................................................ 3 Muudatuste juhtimise protsess ja juhi roll...........................................................4 Muutusteks valmisoleku loomine.....................................................................4 Muudatuste protsess ja visioon........................................................................5 Muudatuste maksumus.................................................................................... 5 Erinevus ülemineku ja muudatuse vahel...................................
TALLINNA ÜLIKOOL Riigiteaduste instituut MUUDATUSTE JUHTIMINE ORGANISATSIOONIS Kodutöö Tallinn 2014 Herakleitos (vana Kreeka filosoof 535-475 e.k.) : "Muutus on üha olev ja kõike hõlmav." "Muutustes leiame oma eesmärgi." Selleks, et kiiresti areneval maailmaturul õnnestuda, tuleb organisatsioonidel muutuda. Vajadus muudatuste järele ei ole aga ärimaailmas eales olnud suurem kui praegu.
Varauusaeg - muudatuste aeg maailmas Varauusaeg ( XV XVII saj ) kujunes murranguliseks ajajärguks ajaloos. Perioodile on iseloomulikud näiteks koloniaalvallutused, reformatsioon ja vastureformatioon, absolutistlik valitsemisviis , suured maadeavastused ja humanismi levik. Esmalt hakkas kujunema täiesti uus maailmavaade ,kuna hakati väärustama inimest ning tema hinge harmoonilist tervikut. Uue maailmavaate levikule aitas kaasa trükikunsti leiutamine 15.sajandil Johann Gutenbergi poolt ning esimesed eestikeelsed trükised (1525 ja 1535) ,mis omakorda kiirendasid hariduse arengut. Vananenud geotsetnriline maailmapilt asendus heliotsentrilise maailmapildiga ja üha enam tekkis õpetlasi ning valgustajaid ,kes aitasid levikule kaasa. Kuigi kirik oli uuenevatele seisukohtadele vastu ja selle tagajärjel hukkus mitmeid tolleaegseid silmapaistvaid inimesi ( G.Bruno) ,suudeti siiski järk-järgult edendada ja lähendada ...
teavitatakse personali memode kaudu, mida saadavad välja osakondade juhid. Vastavalt ametikohale on töötajatel ka rohkem vabadust, et klienti püüda/hoida (nt tellimuskeskus võib pakkuda majutuse pealt suuremaid soodustusi kui vastuvõtu administraator). Arvan, et kui viiakse läbi mingeid muudatusi, siis juhid peaksid oma alluvatele paremini neid seletama ( nt. mida see endast kujutab ja millised on ootused). Olulised tegevused muudatuste läbiviimisel: Info kogumine Võrdlemine Sarnaste juhtumite analüüsimine Töötajate teavitamine Tööjatate koolitamine Heakskiitmine Elluviimine Page 4 of 6 Kokkuvõte: Minumeelest viidi muudatus läbi päris edukalt. Kuid siiamaani tulevad kliendid Radisson Blu
1. Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon Kordamine eksamiks 1. Muudatuste mõiste ja olemus Muudatus kõige laiemas tähenduses on planeeritud vastupanu mingile survele või jõule. Organisatsiooni kontekstis on muudatus planeeritud või planeerimata vastus mingite jõudude survele, mis võivad olla organisatsioonivälised või sisesed. 2. Millised makrokeskkonna mõjurid kutsuvad esile muudatusi? Väliskeskkonnast avaldavad mõju tehnoloogilised, majanduslikud, sotsiaalsed, õiguslikud, poliitilised jt muutused. 3
Personalijuhtimine, Indrek Semm Juhendaja: Tartu, 2010 Inimesed on juba alates tsivilisatsiooni algusest juurelnud selle üle, kuidas muudatusi edukalt juhtida. Kui sajandeid tagasi sooviti teada, kuidas edukalt juhtida hõimu või riiki, siis tänapäeval keskenduvad muudatuste juhtimise uuringud peamiselt äriorganisatsioonidesse. Nii nagu ajas on muutunud juhitav organisatsioon, nii on muutunud ka muudatuste juhtimise roll. Kuna tänapäeva maailm muutub üha kiirenevas tempos, siis koos sellega suureneb pidevalt vajadus viia läbi muudatuste juhtimist organisatsioonis. Antud töö koostamise eesmärk on pakkuda välja soovitusi, mis aitavad edukalt läbi viia muudatusi organisatsioonis.
Millised muudatused ühiskonnas tõi kaasa vaikiv ajastu ? Peale Vabadussõda aatal 1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste liit ehk vapsid. Vapsid kandideerisid valimistel ning nende populaarus aina kasvas. Vapside poliitika polnud paljudele vastuvõetav ning kardeti vapside poolt korraldatud riigipööret ja nii viis 1934 aastal Päts ja Laidoner läbi oma riigipöörde mida tuntaksegi Vaikiva ajastu nime all. Vaikiv ajastu tõi kaasa mitmeid muudatusi ühiskonnas. Seoses 12.märtsi riigipöördega kuulutas valitsus välja 6 kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges Vabadussõjalaste ühingud. See tähendas seda, et Riigikogu enam kokku ei kutsutud. Vabadussõdalaste üle peeti kaks kohtuprotsessi. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes ning käivitati püha...
Muudatused kaudses k õnes kui pealause verb on minevikus (määrdsõnad ja näitavad asesõnad) Nr. Sõna Milleks muutub? 1. Here There 2. Now Then 3. Ago Before 4. This That 5. These Those 6. Today That day 7. Tomorrow The next day 8. Next The next 9. Yesterday The day before 10. Last Before
Mil määral mõjutas perestroika Eesti iseseisvuse taastamist? Oli aasta 1985. Nõukogude Liidu majandus oli väga kehvas seisus, sest tagurlik poliitika ja käsumajandus ei võimaldanud paindlikku arengut, palju ressursse kulus võidurelvastumisele ning idabloki riikides sotsialismi säilitamisele. Sel raskel ajal tuli võimule Mihhail Gorbatsov. Ta mõistis, et ümberkorraldusi on tarvis ning algatas reziimi pehmendamise ja ulatusliku süsteemi ümberkorraldamise perestroika. Kuidas sai sellest kasu Eesti? Aastal 1986 hakati läbi viima glasnosti Stalini-aegsete kuritegude ning repressioonide tegeliku ulatuse paljastamist. See tähendas ka mõistagi liberaliseerimist muudes elu valdkondades, tähtsaks sai ajakirjandus. Eesti rahvusmeelsus ärkas taas, sest Gorbatsov oli muutnud Liidu süsteemi inimlikumaks, võimaldanud osalist sõnavabadust. Gorbatsov aga ei näinud ette, et kui rahvast jõuga kinni ei hoita, tahetakse võõrvõimust ...
Kommunikatsioon ja üldsuse kaasamine keskkonnaalaste muudatuste teostamisel. Essee Eestis on viimastel aastatel käsikäes Euroopa Liidu nõuete ning demokraatia arenguga suurenenud üldsuse kaasamine nii kohalike kui üleriiklike probleemide lahendusprotsessi. Keskkond puudutab otseselt kogu elanikkonda ning seetõttu on igati loomulik ja loogiline, et iga kodanik saaks kaasa rääkida erinevate valdkondade tegevuste planeerimisel. Üheks kaasamise tõhustamise eelduseks on tugevam kommunikatsioon, sealhulgas
Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 12.R klass SUURBRITANNIA geograafia uurimus Hindaja: Kadri Marksoo Rakvere 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. GEOGRAAFILINE ASEND............................................................................................................4 2. ÜLDANDMED................................................................................................................................5 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................6 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE.......................................................................................................7 5. RIIGI ARENGUTASE......................................................................
Neurootilised juhid on tundlikud ja teiste suhtes vaenulikud) ja machiavellianism (Ideed Niccolo Machiavellilt kirjeldavad juhte, kes oma eesmärgi poole püüeldes manipuleerivad teistega. Nad ise ei usalda teisi ja teised ei usalda neid ka)) ja olukorra eetilisusest (rollimudelid, eetilisuse taust). Kuna eetilise juhtimise valdkond on veel uus ja teaduslikult vähe uuritud, siis uuriti eetilise juhtimise selgitamiseks sarnaseid juhtimisstiile nagu muudatuste juhtimine, autentne ja vaimne juhtimine. Muudatuste juhtimise, vaimse ja autentse juhtimise sarnasused ja erinevused eetilise juhtimisega Muudatuste juhtimine on moraalne juhtimine, mil vaadatakse enda soovidest kaugemale ja töötatakse koos ühiste firma eesmärkide nimel. Muudatuste juhtimine ja eetiline juhtimine on sarnased fookuse ja personaalsete isikuomaduste arusaamade poolest. Mõlemas
Stagnatsiooni süvenemine NSV Liidus. 1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970. aastail veelgi. 1970. aastateks toimus seisak NSVL majanduses ja ühiskonnna arengus. NSVL majanduse ulatuslik areng lõppes. Ebarentaabel majandussüsteem, lohakas suhtumine riiklikusse omandisse ning töötajate motivatsiooni puudus, ebakvaliteetse ja maailmaturgudel konkurentsivõimetu toodangu väljastamine olid viinud NSV Liidu majandusliku krahhi äärele. Kaupade puudus ehk defitsiit oli muutunud püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, mis viis korruptsiooni ja ,,letialuse kaubanduse" vohamisele. Siiski söandasid oma pahameelt nõukogude süsteemi üle väljendada vaid vähesed teisitimõtlejad ehk dissidendid. 1970. aastatel tugevnes dissidentide liikumine iga aastaga, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Seetõttu hakati dissidente taga kiusama- saadeti riigist välja, pagundati, pandi vang...
Maakunst Aleksandra Mussajeva 11klass. • Maakunst (inglise keeles land art) on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. • Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. vaata siin Tuntuimad esindajad • Michael Heizer • Richard Long • Robert Morris • Dennis Oppenheim
Praktikum 6 TIIM A YouSolution muudatusehalduse kord: EESMÄRK Muudatuste halduse kord määrab muudatuste halduse protsessi ja vastutuse. Korra eesmärk on tagada, et kõik ettevõttes tehtavad muudatused on registreeritud ning läbivad standardiseeritud protsessi minimiseerides sealjuures võimalikke IT-teenuste katkestusi. DEFINITSIOON Antud ettevõte hõlmab kõiki juhtumite/probleemide lahendamiseks ette võetavaid erakorralisi lahendusi. Nendeks on riist- ja tarkvara muudatused/lisamised, olemasolevate veebilehtede/ veebirakenduste hooldus ja arendustegevusest tulenevad muudatused.
Organisatsioonilist õppimist vaadeldakse kui sotsiaalset protsessi. mis toimub sündmusi ühiselt interpreteerides ja interpreteeringuid reflekteerides. Ida-Saksamaal üleminekumajanduse tingimustes töötavates organisatsioonides läbiviidud uuringute tulemusi arvesse võttes argumenteerib Gebbert (2002), et institutsionaalsed vormid ja organisatsiooniline õppimine on vastastikku seotud. Võttes kokku õppimise ja muudatuste seosed, võib öelda, et keskkond, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik üleminek, on organisatsioonilist õppimist algatavaks jõuks. Kuna selles keskkonnas tegutsevad inimesed on tugevalt seotud oma varasemate kogemuste ja mõttemallidega, on valmisolek organisatsiooniliseks õppimiseks välja arendamata ja institutsioone võib antud situatsioonis vaadelda eelkõige õppimise takistajana. Töötajate hoiakud on peetud organisatsiooni tulevase edu indikaatoriks
Kultuuridevahelisel suhtlemisel on väärtushinnangud äärmiselt suure tähtsusega. Enamik vastuolusid tuleneb just erinevatest väärtushinnangutest, sest väärtused kujundavad suuresti seda, kuidas inimene ümbritsevat mõistab, kuidas ta tegutseb, plaanib, otsustab ja suhtleb ning sageli kiputakse teise kultuuri/rahvuse esindajaid, nende kompetentsust hindama oma kultuuri väärtushinnangute põhjal.(Kaljund 2001 ). Organisatsioonilise muudatuste põhjused jagatakse organisatsioonisisesteks ja organisatsioonivälisteks ·Organisatsioonivälisteks on: muutunud turusituatsioon, tihenenud konkurents, turuosa suurenemine ja uute turgude otsimine, klientide suurenenud nõudmised, ettevõtete ühinemine, muutused õigusaktides, turu piiratus, esinduslepingu lõppemine. · Organisatsioonisisesteks muutusteks on: eesmärkide ja juhtimisstiili muutumine, struktuurimuutused, teenuste arendamine, ettevõtte halb
ametniku otsimine nõuab aega. Juhi seisukohalt oleks õige hoopis Inga vallandamine, kuna ta ei täitnud oma töökohustusi ja kahjustas ettevõtte kultuuri. Me võime oletada, et teised ametnikud ei soovi enam, peale Inga väljaütlemisi, temaga koostööd teha. Samuti me võime ka oletada, et sellise käitumisega võib Inga tulevikus mõjutada negatiivselt meie kliente, mis omakorda mõjutab negatiivselt hotelli mainet. 4) Millised oleksid muudatuste positiivsed ja negatiivsed mõjud? Muudatuste positiivsed mõjud (juhul, kui Inga vallandatakse): ettevõtte positiivse ja motiveeritud struktuuri taastamine; klientide säilitamine; töötajate üksteise parem mõistmine, koostöö arenemine (Veiko, Elmo ja Mare vahel). Muudatuste negatiivsed mõjud (juhul, kui Inga vallandatakse): uue ametniku otsimine nõuab aega, selle ajaga nad võivad kaotada kliente. Inga töökohale peab arvatavasti
2. Päevakord 3. Osavõtjad 4. Aeg, kestvus 5. Osavõtjate ettevalmistus 6. Sõnavõtjad 7. Juhataja, reglement, protokoll 8. Otsus 9. Järelekontrollisüsteem MUUDATUSTE JUHTIMINE Muudatus kõige laiemas tähenduses on planeeritud või planeerimata vastupanu mingile survele või jõule. Tehnoloogilised, majanduslikud, sotsiaalsed, õiguslikud, poliitilised ja konkurentsijõud on sundinud organisatsioone muutustele aastakümneid. Organisatsiooniliste muudatuste edu on tingitud seitsmest mõjurist, millele tuleb muutuste planeerimisel tähelepanu pöörata. Need seitse mõjurit on (Ackerman, Anderson): 1. Keskkond (sotsiaalne; äriline-, majanduslik; poliitiline; riiklik; tehnoloogiline; demograafiline; õiguslik; looduslik keskkond) 2. Turust tingitud mõjurid (klientide ootused ja vajadused määravad ettevõtte tegutsemise alused konkreetsel turul) 3
............1 2. Planeerimine ja strateegiline juhtimine..............................................................2 3. Delegeerimine.....................................................................................................3 4. Kontrollimine......................................................................................................3 5. Motiveerimine.....................................................................................................4 6. Muudatuste juhtimine.........................................................................................5 7. Personalijuhtimine...............................................................................................5 8. Kokkuvõte..........................................................................................................6 9. Kasutatud materjal..............................................................................................7 Sissejuhatus
ühe üldistuse eestvedamise ja muutuse kohta, siis ilma pühendunud järgijateta ei saa ükski muutus aset leida. Sellest lähtuvalt on vaja kaasata kõiki osapooli, kes vähegi vastava muutusega seotud on. Siinkohal on äärmiselt oluline, et neid mitte ainult ei informeerita, vaid kuulatakse ära ka nende vaated ning seisukohad.1 Kui lühidalt eelpool mainitut kokku võtta, siis muudatused võivad olla, kas oodatud või mitteoodatud, aga tänapäeval on nende vältimine võimatu. Muudatuste juhtimine peab 1 Taavi Jürgenson (2012). Töötajate kaasamine organisatsiooni muudatustesse Estiko Plastri näitel. Lk 3 5. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/28701/Jurgenson_Taavi.pdf? sequence=1 3 sisaldama oma olemuselt mõttelist arengut, planeerimist, hoolikat rakendamist, seiret ja konsultatsiooni ning selle kõige juures inimeste kaasamist protsesside mõjutamisse.
Liidu president. • Algatas glasnosti ja perestroika; • Algatas USAga tuumarelvastuse hävitamise lepingu sõlmimise; • Lõpetas külma sõja; • Lõpetas kommunistliku partei ülevõimu NLs; • Aitas kaasa NL lagunemisele. Mihhail Gorbatšovi tõus NSV Liidu etteotsa • 1985. a. Gorbatšov võimule; Eesmärk: käsumajanduse ja impeeriumi päästmine; Pingete leevendamine välispoliitikas ja võidurelvastuse pidurdamine. Muudatuste algus NSV Liidus • Perestroika ehk uutmine oli Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus (ka Gorbatšovi valitsemise periood). Perestroikale oli omane: – senisest suurem liberaalsus ning vabadus; – eraettevõtluse teatav tekitamine ja kaasamine; – hakkas ilmuma ka uusi trükiväljaandeid ja moderniseeriti vanu; – tugevnes ka vastupanu. Muudatuste algus NSV Liidus
Praktikum 8 TIIM A 1. Eesmärkide saavutamine CMDB abil: ● CMDB aitab kaasa IT-varade läbipaistvusele ja paremale haldamisele - ettevõtte laienedes muutub kogu süsteem keerukamaks, mistõttu CMDB loob võimaluse jälgida organisatsiooni IT-varasid. Näide: Ettevõtte ISolutioni töötajate arvu kasvades suureneb ka IT-varade maht ● CMDB abil saab prognoosida muudatuste potentsiaalseid mõjusid- CMDB võimaldab muudatuste halduritel teadvustada konfiguratsiooni üksuste vahelisi seoseid ja prognoosida milliseid kasutajaid, süsteeme, tarkvara ja konfiguratsiooni elemente võib eelseisev muudatus mõjutada Näide: Meie ettevõttes tuleb välja vahetada Wifi ruuterid. ● IT-varade seadistamise ja seoste andmed tuleb salvestada CMDB-sse, siis on
Kaastöövõtjat, tuleb Töövõtjale anda õigus väljendada oma arvamust Kaastöövõtja valikul. Juhul, kui töö käigus või eelnevalt kontrollitud andmetel selgub Kaastöövõtja ebapädevus, on Töövõtja kohustatud sellest Tellijat viivitamatult informeerima. Tellija nõudmisel peab Töövõtja tegema projekteerimisel vajalikke muudatusi. Tehtavate muudatuste ja lisatööde sisu ning mõju Lepingu täitmisele lepitakse kokku enne muudatuste tegemist, eriti kui selle tulemusel muutuvad Lepingu tingimused, mis on seotud töö nõuetele vastavuse, maksumuse ja tähtajaga, lepitakse kokku eraldi ja vormistatakse kirjalikult. Muudatusi tohivad nõuda ainult Lepingus määratud Tellija või tema esindaja. Kui Töövõtja leiab, et Tellija poolt projekteerimisel nõutav muudatus on põhjendamatu ning tooks Pooltele kaasa täiendavaid kulutusi või muutuvad Lepingu tingimused töö nõuetele vastavuse osas
2.3. Juhatuse poolt püstitatud müügi ja kasumieesmärkide täitmine. 2.4. Hotelli töö planeerimine, korraldamine, juhtimine ja kontroll. 2.5. Hotelli majandusaasta eelarve ja tegevusplaani koostamine ja juhatusele esitamine, eelarve täitmise tagamine ning eelarvele jooksva analüüsi eostamise korraldamine. 2.6. Olemasolevate teenuste ja toodete kvaliteedi ja tasuvuse kontrollimine, vajalike muudatuste planeerimine olemasolevate toodete ja teenuste arendamise strateegia piires ning vastavate muudatuste elluviimine. 2.7. Hotelli majandustegevuse korraldamine kinnitatud eelarve piires. 2.8. Hotelli personalipoliitika realiseerimise juhtimine. 2.9. Muude Juhatuse poolt antud kohustuste täitmine. 3. KOHUSTUSED Hotellijuht on kohustatud: 3.1. Lahendama iseseisvalt Hotelli juhtimise ja majandamisega seotud operatiivseid
Alates käesoleva aasta 1. juulist hakkab kehtima uus liiklusseadus, mis ühendab Eesti teeliiklust reguleeriva kahe põhiakti liiklusseaduse ja Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määrusega nr 48 kehtestatud ,,Liikluseeskirja" sätted. Uus liiklusseadus võimaldab seaduse tasandil rahvusliku liiklusohutusprogrammi selgemat reguleerimist ja loob suuremad eeldused liiklusohutuse paranemiseks Eesti teedel. Alljärgnevalt on välja toodud materjalid olulisimate muudatuste kohta seoses uue liiklusseadusega. Muudatused: · Halva nähtavuse korral on helkuri kandmine kohustuslik ka asulas · Uue liiklusseadusega muutub möödasõidumanöövri tähendus · Uus liiklusseadus kohustab sõidukijuhti pöörde sooritamisel teed andma · Uus liiklusseadus karmistab liiklusreeglite rikkumise korral esmase juhiloa vahetamist · Mopeedi juhtimiseks on vajalik mopeedi juhtimise õigus
koostada täpsemaid pikemaajalisi arengukavasid ning neid paremini ellu viia. Seetõttu tuleks hoiduda maksuseaduste kergekäelisest muutmisest ja iga vajalik muudatus peab olema otsustatud pikalt ette. Maksuseaduste väljatöötamine peab toimuma osalusdemokraatia põhimõttel ja nende menetlus ranges vastavuses Riigikogu kodukorra seadusega. Maksuseaduste muutmisel peab läbi viima põhjaliku analüüsi muutuste majanduslike mõjude kohta, samuti tuleb mõelda, millised probleeme võib muudatuste rakendamine endaga kaasa tuua. Tähtsamate 4 muudatuste kohta tuleb anda seaduseelnõu seletuskirjas põhjalik ja arusaadav selgitus. Maksuhaldur peab tähtsamatest muudatustest üldsust teavitama enne muudatuse jõustumist. Maksukoormus Eesti maksusüsteemis on viimasel aastakümnel tehtud palju muudatusi, mis on mõjutanud maksukoormuse jaotust: Tulumaksu määra vähendamine ja tulumaksuvaba miinimumi
koostada täpsemaid pikemaajalisi arengukavasid ning neid paremini ellu viia. Seetõttu tuleks hoiduda maksuseaduste kergekäelisest muutmisest ja iga vajalik muudatus peab olema otsustatud pikalt ette. Maksuseaduste väljatöötamine peab toimuma osalusdemokraatia põhimõttel ja nende menetlus ranges vastavuses Riigikogu kodukorra seadusega. Maksuseaduste muutmisel peab läbi viima põhjaliku analüüsi muutuste majanduslike mõjude kohta, samuti tuleb mõelda, millised probleeme võib muudatuste rakendamine endaga kaasa tuua. Tähtsamate muudatuste kohta tuleb anda seaduseelnõu seletuskirjas põhjalik ja arusaadav selgitus. 4 Maksuhaldur peab tähtsamatest muudatustest üldsust teavitama enne muudatuse jõustumist. Maksukoormus Eesti maksusüsteemis on viimasel aastakümnel tehtud palju muudatusi, mis on mõjutanud maksukoormuse jaotust: Tulumaksu määra vähendamine ja tulumaksuvaba miinimumi
·Ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta ehitise või selle osa ehitamisel väljastatud projekteerimistingimustele nende olemasolu korral ·Kasutusloa taotlus ei vasta nõuetele ·Kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele ·Kasutusloa taotlemisel esitatav ehitise mõõdistusprojekt ei vasta nõuetele ·Kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist. ·Kasutusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid ·Ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele. ·Ei ole tasutud riigilõiv. ·Ei ole esitatud ehitamise tehnilisi dokumente. ·Ehitamise tehnilised dokumendid ei vasta nõuetele.. ·Oluline keskkonnamõju on hindamata ,kui selle hindamine on nõutav. ·Ehitusseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud liiki kuuluva hoone
1. Personalijuhtimise eesmärk Personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. 2. Personalijuhi rollid 1. Juhtkonna huve esindav äriinimene Tutvustab firmat tööotsijatele Tunneb turgu ja äri olemust Saab aru, kuidas raha tekib ja kulub 2. Muudatuste kujundaja vastavalt äri vajadustele Suudab tagada strateegias ettenähtud muudatuste elluviimise Omab eesmärgitunnetust ja kindlat väärtuste süsteemi Suudab luua arusaamise muudatuste möödapääsmatusest 3. Organisatsioonisisene konsultant ja partner allüksuste juhtidele Tunneb vastutust firma eesmärkide saavutamise eest Tunnetab meeskonnatöö tähtsust On võimeline looma häid koostöösuhteid 4. Firma strateegia ja äri planeerija: Kuulub strateegia väljatöötajate hulka Teab firma plaane
ainult küljepaanid ,kuid Writeris on nii dokitud ,kui ka vabalt liikuvad aknad. Enamik kirjutamise, toimetamise ja ülevaatamise korraldusi on OOo Writeris samad ,mis MS Wordis ,kuid on väikesed erinevused detailides. Need on: 1. lause või lõige märgistamine 2. automaatne salvestus teatud aja möödudes 3. ühelt dokumendi objektilt teisele minek 4. teksti , vorminduse või stiili leidmine ja asendamine 5. keele valimine õigekirja kontrollimiseks 6. muudatuste märgistamine 7. muudatuste kommenteerimine 8. sõnad üldarv dokumendis 9. dokumendi parameetrite muutmine Dokumendi vormindamisel on OOo Writeris viit tüüpi stiile: 1. Pharagraph styles 2. Character styles 3. Frame styles 4. Page styles 5. List styles Dokumendi vormindamisel on MS Wordis aga neli tüüpi stiile: 1. Character styles 2. Pharagraph styles 3. Table styles 4. List styles
Nimelt, on õpilasel võimalus minna õppima ülikooli poiitikat või pedagoogikat ning omandades vajalikud teadmised, mida siinses ühiskonnas mõõdupuuks võetakse, on õpilasel siiski võimalus pürgida positsioonile, kus talle on seaduslikult volitatakse õigused, millegi üldisema muutmiseks. Aga kui keegi lõpetab ülikooli, siis sellisel juhul ei ole ta enam õpilane. Omaette küsimusena võib tõstatada muutuste läbilöömise hinna? Kas tõesti on haridussüsteem niivõrd muudatuste vajalik või kas on mõtete loovutada kogu oma aeg ja elu selle nimel, et läbi viia mõningad reformid? Selle küsimuse peale peab igaüks ise mõtlema, kui eesmärk kellegi silmis seda väärt on, siis kahtlemata on olemas reaalsed võimalused selle elluviimiseks. On ka tuntud idee, et on sort inimesi, kes leiavad ettekäändeid ja teine sort, kes leiavad võimalusi. Seega usun, et muudatuste realiseerimiseks on vajalik leida väärt idee, mille
kogumine, korrastamine, salvestamine ja levitamine. Riskihaldus-riskide määratlemine, analüüs, riskide maandamisega seotud tegevuste planeerimine, jälgimine ja kontroll. Soetuste haldus- toodete ja teenuste ost või hankimine ning samuti alltöövõtt. Projekti terviklikkuse haldamine- integreerib ja koordineerib kõik teised pädevusvaldkonnad luues ja rakendades selliseid tööriistaid, nagu projekti hartad (charters), projekti plaanid (project plans) ja muudatuste juhtimine (change control). Portfell, portfolio- strateegiliste ärieesmärkide saavutamiseks grupeeritud projektide või programmide või muude tööde kogumi efektiivne, tsentraliseeritud juhtimine (kaasa arvatud identifitseerimine, prioritiseerimine, volitamine ja kontrollimine). Portfelli projektid või programmid ei pruugi ilmtingimata olla vastastikuses sõltuvuses või otseselt seotud. Programm- omavahel seotud ja koordineeritult täidetavate projektide komplekt, mis
töötajad teistesse osakondadesse. Järgmisena tuleks luua visioon ja strateegia muudatuse läbiviimiseks. See on vajalik selleks, et oleks võimalik kogu toimuvat protsessi juhtida. Ma leian, et nimetatud ettevõttes loodi visioon, selleks oli kasumlikuse tõstmine väiksemate osakondade sulgemise näol ja töötajate ümbersuunamise kaudu. Samas otseselt ei loodud strateegilist plaani, et kuidas see muudatus peaks toimuma. Neljanda sammuna tuleks kommunikeerida muudatuste visioon. See tähendab, et tuleks luua ja ellu viia kommunikatsioonistrateegia, mis püsivalt kommunikeerib uut visiooni ja strateegilist plaani. Analüüsitavas organisatsioonis kommunikeeriti inimestele, milles muudatus seisneb ja mis on selle eesmärk. Seega võib öeda, et see samm täideti. Viienda sammuna tuleks ellu viia laia-pinnalised tegevused. Need seisnevad selles, et eemaldatakse eksisteerinud barjäärid ja juhitakse organisatsiooni muutumist. Julgustatakse ka
ettevõttes, kuid üldiselt on levinud meetod, kus kaasatud on siiski juhtkond, kelle vastutusalasse jääb eesmärkide ja tegevusplaanide loomine ja elluviimine, kuna nende rolliks on leida parimad meetodid ja tegevuspraktikad ettevõtte parimaks funktsioneerimiseks. Võib öelda, et mainitud meetod sobib eelkõige ettevõtetele kellel on plaanis läbi viia muudatusi näiteks töökorralduses, struktuuris ja kultuuris, kuid nende muudatuste paremaks elluviimiseks ja parimate tegevusstrateegiate väljatöötamiseks jääb enda ideedest ja praktikast puudu. Samas sobib meetod ka alustavatele ettevõttele, kes saab õppida teiste tegevusest ja saab enda tegevuse käivitamiseks ja hoidmiseks praktilisi juhendeid. (Benchmarking... 2012) Nagu igal meetodil ja võimalusel on ka benchmarkingul oma plussid ja miinused. Plussiks on võimalus leida erinevaid uuenduslikke lahendusi väljaspoolt
jõuavad nad sellesse keskkonna, mida nad ennustasid. X Viimane loeng Võitle või põgene. Igasugune muudatus on oht. Muudatustele ollakse vastu. Kui olukord muutub, peaksime uue olukorraga kohanema, siis muudame iseenda mingeid asju ja seisame määramatus olukorras, sest me ie tea veel, kuidas me mingeid asju teeme. See peab olema võimalikult hästi kooskõlas sellega ,mis tekib vastase või konkurentide tegutsemise läbi. Edukate muudatuste sammud Tunnetatud probleemid ja võimalused. Vajaduste rahuldamise võtmes on minigd mured. Sisemine loomingulisesus ja võimalused, mis tähendab, et tekivad ideed kuidas seda probleemi lahendada. Kohanemise ja rakendamise mote. Ressursid, mida saab kasutada. Nii võiks muudatused toimuda. See viib dilemmani. Kui võtame arvesse orgaanilise ja mehhanilise struktuuri, siis tekib dilemma. Muudatuste konteskstis see asi ei tööta. Muudatuste juhtimine. Neli kategooriat.
§ 32. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla või linnavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. § 33. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. § 37. Arengukava (5) Omavalitsusüksus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise
4.2 Üürnikul on õigus: 4.2.1 saada Üüriobjekt enda kasutusse hiljemalt [Üüriobjekti üleandmise kuupäev]; 4.2.2 teha muudatusi ja parendusi Üüriobjektile ainult pärast Üürileandjalt vastavasisulise kirjaliku loa igakordset saamist; 4.2.3 Lepingu lõppemisel võtta ära Üüriobjektile tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik Üüriobjekti kahjustamata. Kui parenduste või muudatuste äravõtmine ei ole võimalik, võib Üürnik nõuda Üürileandjalt hüvitist summa ulatuses, mille võrra on Üürileandja nõusolekul tehtud parenduse ja muudatuste tõttu tõusnud Üüriobjekti väärtus. 4.3 Üürileandja on kohustatud: 4.3.1 andma Üüriobjekti Üürniku valdusesse Lepingu punktis 4.2.1 märgitud kuupäeval; 4.3.2 võimaldama Üürnikul takistamatult kasutada Üüriobjekti; 4.3
heakskiitu ei andnud. Nii jõudiski Konguta valla ja Vellavere külaseltsi vaidlus maavalitsusse. 3 1. ERA- JA AVALIKSEKTOR Arvan, et kõik saab alguse suhtumisest, enda paremaks ja targemaks mõtlemisest, tihti ollakse kinni aegunud juhtimismallides ja põhimõtetes, antud teema puhul on seda näha ka Konguta valla näol. 21.sajandi üks olulisemaid väljakutseid organisatsioonidele on ümbritseva keskkonna muutumisest tingitud muudatuste läbiviimine organisatsioonide sees. (Alas,Oltjer,Sepper 2006:15) Erasektoris tikteerib turg väga jõuliselt, muudatused kas viiakse läbi või ettevõte peab oma tegevuse lõpetama. Seetõttu tekivad tihti just uuemad lahendused ja eesrindlikumad juhtimisvõtted erasektoris. Riigisektoriga on aga juhtimise seisukohalt probleeme isegi nii eesrindlikus riigis nagu USA: erasektoris väljatöötatud praktikad on visad levima või ei anna soovitud tulemusi.
37. Millised on personalijuhtimise valdkonnad? ● töö analüüs; ● personali planeerimine; ● personali värbamine ja valik; ● personali ja töökohtade hindamine; ● töö tasustamine / hüvitamine / motiveerimine, soodustused, palgapoliitika ● personali koolitamine, arendamine ja karjääri planeerimine; ● töösuhted (suhted tööandjate ja töötajate vahel); ● sisekommunikatsioon, muudatuste juhtimine; ● töökaitse- ja tööohutus. 38. Selgitage tööjõu planeerimise vajadust. Personali planeerimine on firmale sama vajalik kui kapitali ja raha planeerimine, kuna kvalifitseeritud töötajate olemasolu annab olulise eelise konkurentsivõitluses. Tööjõu planeerimine võimaldab ettevõttel: ● vähendada tööjõu värbamise ja koondamisega seotud kulutusi ● leida töötajate võimetele ja oskustele optimaalne rakendus
AKJ7124, Õigusteooria ja meetodiõpetuse erikursus Õppejõud - Tallinn 1. Sisukord 1. Sisukord................................................................................................................. 1 2. Sissejuhatus. .......................................................................................................... 3 2. Seaduse muudatuste põhiseadusega kooskõla analüüs. ........................................... 5 2.1. Eelnõu §1 punkt 1 Vabariigi Valituse seaduse §3. Vabariigi Valituse liikmed muutmine. .................................................................................................................. 5 2.2. Eelnõu §1 punkt 8 ja punkt 9 Vabariigi Valituse seaduse §30 lg 6 ja §37 lg 1 muutmine. .......................................................................................................
panid aluse sootuks uuele teadusele sotsioloogiale mis püüdis neid muudatusi kiljeldada ja mõista. · Paljud 20. saj keskpaiga sotsioloogilised tekstid käistlesid üleminekut gemen. Geselli võrdlemisi üheselt: ühiskonnad jaotati ,,traditsioonilisteks'' ja ,,uusaegseteks''. · Nüüdisaegse infoajastu demokraatiate üks suurimaid väljakutseid on praegu ühiskondliku korra säilitamine tehnoloogiliste ja majnduslike muudatuste käigus. · Enamiku nüüdisaegste liberaalsete demokraatiate puudus on selles, et nende kultuurilisi tingimusi ei saa võtta sugugi kindlana. · Ametlike situatsioonide olemasolu iseenesest ei taga veel seda, et õiged kultuurilised väärtused ja normid tehnoloogiliste, majanduslike ja ühiskondlike muudatuste surve all ka püsima jäävad. · Alateadlikult või mitte puudutasid selle kampaania teostajad väga kaalukat kultuuriteemat üksikisiku
Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. Vaatamata sellele, et tootjate lõikes võivad litsentsilepingu tingimused erineda, jäävad üldpõhimõtted samaks ja on üldjuhul järgmised: • ärivara on kaitstud autoriõigusega; • arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus teha programmist arhiivikoopia, mida ta võib kasutada üksnes juhul, kui originaal tarkvarapakett on muutunud kasutamiskõlbmatuks või on hävinenud; • muudatuste tegemine programmis ei ole lubatud; • arvutiprogrammi dekompileerimine (näiteks pöördprojekteerimine) ilma programmi õiguste valdaja nõusolekuta ei ole lubatud; • arvutiprogrammi alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) ilma programmi õiguste valdaja nõusolekuta ei ole lubatud. Jaosvara (shareware) Jaosvara on ärivara eriliik, mida võib kindlaks määratud perioodi jooksul tasuta kasutada (reeglina 14-90 päeva)
IRJ abil saab tagada organisatsioonile edu. Mõistet kasutatakse kahel erineval viisil: Kirjeldab juhtimistegevust üldiselt; Käsitleb inimeste juhtimist viisil, mis erineb täielikult personalijuhtimisest-erinev filosoofia, inimestele suunatud organisatsiooniline tegevus. 2. Inimressursi juhtimise eesmärgid, rollid ja ülesanded IRJ juhtimise eesmärgid: 1) Mehitamine- mingite funktsioonide jaoks inimtöötajate rakendamine. 2) Tulemustele orienteerumine 3) Muudatuste juhtimine 4) Administreerimine ROLLID JA ÜLESANDED: 1 IR J JU H T I Tu le m u s t e l M IN E e o r ie n t e e r it us M eh M uudat
Ametikohtumise ajakava 15.jaanuar- 16. Jaanuar 2014 aastal algusega kell 9.00 Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus 1.päev 15. Jaanuar 9.00 saabumine, registreerimine Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus 9.30 emafirma esindaja Albert Ajan Hollandist- nõupidamise avamine 10.00 finantsdirektor Riina Kasak- 2013. a. müügitulemuste esitlemine 11.30 kohvi ja söögipaus Dorbat catering 12.15 personalidirektor Maris Tamm- tulemustasude süsteemi muudatuste tutvustamine 13.45 kohvipaus 14.15 turundusdirektor Andres Avango- 2014. a turundusplaanide esitlemine 15.15 päeva lõpp 2.päev 16. jaanuar 9.00 saabumine, registreerimine Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus 9.30 koolitaja Madis Teesalu- müügitulemuste suurendamise võimalused 11.00 kohvi ja söögipaus Dorbat catering 11.45 koolitaja Rene Maiste- töötajate motivatsiooni hoidmine 13.00 koolituse lõpp 13.00- 16.00 vaba aeg 17.00 osalejate vastuvõtt hotelli Dorpat Restoranis 17
kuludeks. RT 1921, 48, 47. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 83. · Määrus Rein Vilms'ile tasuta hoonete ehitamiseks tarvismineva ehitusmaterjaali andmise kohta. RT 1921, 48, 48. Kinnitatud Riigikogu poolt 21. juulil 1921. RT 1921, 70, 77. · Seadus tolliseadustiku täiendamise ja muutmise kohta. RT 1921, 49/50, 49. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 84. · Seadus mõnede muudatuste kohta tulumaksu-seaduses. RT 1921, 49/50, 50. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 85. 10. juunil 1921 · Määrus teedeministeeriumile Narva raudteesilla ehitamiseks 30.000.000 margalise krediidi määramise kohta. 10. juuni 1921. RT 1921, 49/50, 51. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 86. 15. juunil 1921 · Seadus toitlusministeeriumi likvideerimise kohta. RT 1921, 53/54, 53. Kinnitatud Riigikogu poolt 30
üksuse tegevuse toimimise eest. Tüüpiliselt on ta sidepidaja kõrgema juhtkonna või juhi ja esmatasandi juhi vahel. Sellel positsioonil töötamiseks võiks olla nõutav ülikooliharidus. Enamik muutusi organisatsioonis on seotud kas esma- või keskastme juhi töövaldkonnaga. Muudatused peegeldavad organisatsiooni vajadust vähendada kulutusi. Muudatustega püütakse suunata juhtimist rohkem detsentraliseeritud juhtimise suunas, et suurendada madalama taseme juhtide osalust. Muudatuste käigus kokkuhoitud ressursid saavad tuua kasu nii töötajatele, juhtidele kui ka klintidele. Säästetud raha võimaldab omakorda kasutada uuenduslikke töövõtteid või võtta tööle lisapersonali. Selline juhtimise detsentraliseerimine võimaldab paremat enesetunnet nii juhtidele kui kogu personalile. Juhi erinevad rollid 8 2.2 JUHID VALDKONDADE JÄRGI Juhtimisvaldkondade järgi jagunevad juhid:
ajalt ka kollektiivse rahalise või mitterahalise preemiaga. Tulemustasusüsteem tuleb siduda kogu tiimi tulemustega. Samuti tuleb pöörata tähelepanu, et ergutustasu osatähtsus palgast ei oleks seatud liiga suureks, et see hakkaks asendama põhipalka. Tasu annab paremaid tulemusi siis, kui seda kasutada ühekordselt või lühiajaliselt nt ühel kuul kevadel ja ühel sügisel. Pakutud lahendus tagab selle, et antud probleem enam ei kordu, kuna nende muudatuste efektiivsust on lihtne jälgida ja vajadusel saab seda ka kiiresti muuta ning kohanda vastavalt turusituatsioonile. Esmalt tuleb korraldada üldkoosolek, mille kava paneb kokku firma juhtkond. Seal koosolekul püütakse leida antud probleemile sobivat lahenduset. Arutada, mis muudatusi 12 JUHTIMISSITUATSIOONI ANALÜÜS teha väljapakutud lahenduste osas ja töötajatelt tagasisidet koguda. Tagasisideme põhjal
liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Suletud süsteem tähendab siin süsteemi, mis ei ole vastastikuses mõjutuses süsteemiväliste kehadega. Impulsi valem on: m = keha mass 0v = keha kiirus Ühik: kilogramm-meeter sekundi kohta (kg*m/s). Impulsi jäävuse seadus Artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. Märkuse lisamise konkreetseid põhjusi vaata artikli muudatuste ajaloost või artikli arutelust. Impulsi jäävuse seadus on üks olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas. See väidab, et igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele ei süteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusst. Analüütilises mehaanikas tuleneb impulsi jäävus lagranziaani nihkeinvariantsusest välismõjude puudumisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
