Sekulariseerumine- mis see on? Sekulariseerumine on protsess, milles ühiskonna alad ja kultuuripiirkonnad vabastatakse religioossete institutsioonide ja sümbolite mõju alt. See ei tähenda, et religioosseid sümboleid enam ei eksisteeri, kuid nendel sümbolitel ei ole alati religioosset tähendust. Samuti ei pea see alati tähendama, et inimene ei usu Jumalasse- inimene võib uskuda Jumalasse, aga ta elab, nagu Jumalat poleks olemas. Sekulariseerumist peetakse moderniseerumise vältimatuks tagajärjeks ning Euroopa
Askees, vaimsed ja kehalised harjutused Eetika Sünd: nõupidamine preestriga, millal eostada; pühakirja lugemine raseduse ajal; preester soovitab nime lähtuvalt sünniajast; pea paljaks ajamine. Surm: surnu tuhastamine Ahisma: vägivallatus nii inimeste kui loomade suhtes. Püha lehm Eetika Elu neli etappi: 1. Õppimise aeg 2. Kodu ja pere loomise aeg 3. Erakuna elamise aeg 4. Kerjava askeedina rändamise aeg. Eetika Taimetoitlus Sekulariseerumine ja individualiseerumine religiooni tähtsuse vähenemine ühiskonna ja inimese elus teaduse ja tehnika arengu tulemusel. Keskne tees: mida moodsam ühiskond, seda vähem religiooni; lõpuks kaob religioon sootuks. Sekulariseerumine Vastuväited: maailm on religioossem kui iial enne; religiooni kadumist on ennustatud juba 300 aastat; võitlust religiooni ja teaduse vahel pole; sekulariseerumine pole pöördumatu; ajaloost leiab küllaga näiteid,
Valgustusaeg Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Vaimuelu sekulariseerumine, uute protestantlike ideaalide (tööeetika jt) levi, loodusteaduste kiire areng, kasvav huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu, mis väljus laboratooriumi ja kabineti piiridest need tegurid määrasid oluliselt uue ajastu näojooni. Tähelepanu pöördus inimese sisemaailmalt sootsiumi positiivsetele välistele jõududele. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid. Ajastu märksõnadeks said Mõistus ja Valgus
Ühiskonnas on kahte moodi arenevaid süsteeme Aeglane, ühtlane, etteennustatav areng (majandus, keel) Hüppeline, ettearvamatu areng (kunst, poliitika) Uue ajastu teooriad Teooriad mis ei räägi mitte ühiskonna arengust üldiselt , vaid Ainult praegusest ajast Ajast mis varsti saabub Kaasaja sotsiaalsed protsessid Industrialiseerumine, moderniseerumine, urbaniseerumine, sekulariseerumine, postindustrialiseerumine, globaliseerumine, MacDonaldiseerumine, facebookiseerumine Peamised ajaloo perioodid viimastel sajanditel MAJANDUS KULTUUR Põllumajanduslik ühiskond traditsioaalne ühiskond Industriallne ühiskond modernistlik ühiskond Postindustriaalne ühiskond postmodernistlik ühiskond
Religioossed uskumused- kui tugev on inimese usk Religioosne kuuluvus, usulahk- islam , katoliiklus, protestantism, budism, maausk, ateism, puudub... Väine religioossus. Usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud; pole religiooni internaliseerinud ( omaks võtnud). Religiooni väline aspekt Sisemine religioossus- usklik on oma usus veendunud. Religiooni sisemine aspekt Sekulariseerumine Religiooni tähtsuse vähenemine 20. Sajandil toimus lääneriikides Viimastel aastatel tundub see protsess olevat peatunud Tsiviilreligioon Robert Bellah: ilmaliku võimu saamine religioosse austuse objektiks Tsiviilreligioon sisaldab samu elemente, mis tavaline religioon Rituaalid Püha tekst Suur juht, kõrgem olend Religioossed spetsialistid (vaimulikud)
Traditsiooniline usund - unustunnistuse alus : VT ja UT, kirku püha pärimus. Sakramendid : ristimine, salvimine, patukahetsus, armulaud, abielu, vaimulikuks pühitsemine, viimne võidmine. Kindel kord Traditsioonilised kristlikud usulised ühendused Eestis: Katoliku kirik, protestantlus, õigeusu kirik, vanausulised, baptism jne. sünkretism - uue usundi teke proselütism - usu peale surumine ilmalikustumine.- ehk sekulariseerumine, mille käigus usuliste institutsioonide, väärtuste, tõekspidamisete ja sümbolite mõju kahaneb.(Rohkem avatud ka teistele inimestele, kes ei käi kirkus) Ortodokslus. - õigeusk ehk Ida kirik Barett- peestri müts, mis sümboliseerib ilmakaari mitra,- kõrgema vaimuliku peakate, mis sümboliseerib võimu tonsuur,- munkade kiilaspea alba- tuunik, valge,pikk
Religioosse elu üldiseloomustus tänapäeval: 1. Valitseb sünkretism väga populaarsed on kõikvõimalikud segud erinevatest filosoofiatest, (eba)uskumustest ja usunditest. 2. Levinud on nn. rahvareligioon. 3. Esivanemate ja ka elusolevate vanemate kultus. N: matuseriitused, kodualtarid. 4. Haritlaskonna religioosne filosoofilisus ( eriti Hiinas). 5. Religioosset elu on mõjutanud kommunistlik periood nii Hiinas kui ka Põhja-Koreas, samuti Jaapani kaotus II maailmasõjas. 6. Kiire sekulariseerumine e. ilmalikustumine. Õpetus yin ja yang-ist: Õpetus on kogu Ida-Aasia filosoofilise mõtlemise keskmeks. yang valge, meesalge, loov, aktiivne, tugev, sümboliseerib taevast; yin must, naisalge, passiivne, pehme, sümboliseerib maad. Yin ja yang on vastandlikud jõud universumis. Kõik maailmas olev on tekkinud nende 2 jõu koosmõjul, eraldi neil loomisvõime puudub. Kuigi yin ja yang on vastandlikud on nad oma olemuses siiski kooskõlas
Klassikaline haridusskeem – õppimine eluea alguses Eluaegne õpe Religioon Uskumuse täpne sisu ei oma tähtsust senikaua, kui ideaalid ja rituaalid vähendavad individuaalseid muresid ja loovad sotsiaalset kokkukuuluvust Enamik süsteeme usub, et ainult üks ideekogum Uskumuste süsteemid Pärimusmüüt – kirjeldavad sündmusi ei saatõestda, lugu sellest kuidas sai grupp alguse Praeguse aja käitumisreeglid Linnastumine tekib sekulariseerumine Teadus ja tehnoloogia Sotsaalsete muutuste allikad Sotsiaalne muutus – protsess, mille kaudu muutuvad väärused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted Mõju mikrotasandile(kultuur, sots kultuur) ja mikrotasandile(interaktsioonja isikustasand) Keskkonnasündmused – loodussündmused/inimese tekitatud situatsoonid Sissetung Kultuurilised kontaktid Innovatsioon Populatsiooninihked Difusioon Tehnoloogia ja kultuuriline lõtk
2007 Briti sotsiaalsete hoiakute uuring, erinevad religioossete praktikate uuringud) ja jõudis tulemusele, et võrreldes Suurbritannia naiste üldiste hoiakutega toetavad feministid märkimisväärselt vähem traditsioonilist religiooni ja on mõnevõrra rohkem toetavad alternatiivse ja mitteinstitutsionaalse spirituaalsuse suhtes. Tulemusi põhjendas Aune 3 faktoriga: feministide maailmavaate sobitumine sekuralismiga; sekulariseerumine ja feministide roll selles ning feminismi seos alternatiivse spirituaalsusega. Kokkuvõttes võib öelda, et esimese kvantitatiivse uuringuna feministide religioossete tõekspidamiste kohta avaldas uuring kompleksse pildi, mis sobib hästi täiendama feministlike uurijate religiooni kohta kirjutatud uurimusi. Konteksksti loomiseks loetud artiklid: -Neitz, Mary Jo. 2014. Becoming Visible: Religion and Gender in Sociology. Sociology of Religion 2014, 75:4, 511-523 -McPhilips, Kathleen. 2016
korrale); äratuslik (äratusjutlustaja kõnedel või massiline usuline liikumine; pikemat aega ärkamislaine); sunnitud (äärmuslikud usuliikumised, lühiajaline ja piiratud hoiakute muutumine, kaob kohe kui survegi) 12. Usust taandumise mõiste ja liigid (Streibi, jt, 2009 tüpoloogia). - inimene loobub oma usulistest tõekspidamistest või tema religioosne pühendumine taandub või isegi hääbub - ühiskonna tasemel sekulariseerumine nt rel org minetavad oma sots mõju; usulised sümbolid kaotavad oma tähenduse ja inimeste usuline aktiivsus ning pühendumine langevad - üksikisiku tasandil apostaasia e dekonversioon nt kiriku vm usuorganisatsiooni külastamise sagedus; tänapäeval religioon üha individualistlikum; usulise pühendumuse vastandamine organisatsioonile; läbipõlemine; skandalistid. üks vorm on usuvahetus (üleminek teise kirikusse või usulisse org) 13
revolutsioon, kommunism) Nn "Suur" teooria, empiiriliselt võimatu testida Durkheim: Mehhaaniline solidaarsus- kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus. Orgaaniline solidaarsus- sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu Anoomia- sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. Weber: Sotsiaalse muutuse olemus- Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus). Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus ,,raudne puur" . Kapitalismi põhitüübid: Ratsionaalne- Vaba turg, kapitalistlik tootmine; kapitalistlik spekuleerimine ja finantseerimine. Poliitiline- Röövellikud poliitilised kasumid; Turukasum jõu ja võimu kaudu; Kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega. Traditsiooniline kaubanduslik- Traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud.
konsensus ja sarnasus; • Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu; • Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng Solidaarsus seob ühiskonna kokku (sotsiaalsed grupid – väärtuste ja traditsioonide kompleksid) 4. Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus) – kõigis eluvaldkondades (majandus, teadus, õigus, poliitika, religioon jne) • Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „raudne puur“ (bürokraatia, kasum kasumi pärast) Ratsionaalne kapitalism: kasumi-orientatsioon; võtmetegutseja: aktsiaseltsi tüüpi ettevõte raamatupidamine, bürokraatia, distsiplineeritud töötajad,
Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu; Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. Moraal kui ühiskonna „liim“, mh eelduseks lepingu institutsioonile; Max Weber-interaktsionalistliku suuna rajaja Muutused: • Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine(teaduspõhisus, süsteemsus) • Traditsioonilise ühiskonna vabanemine piirangutest,kuid bürokraatia • Materiaalsetele ressurssidele(kapital, tootmisvahendid) muutuses oluline kultuur: ressursid kui rööpad,kultuur kui vedurijuht(pöörmeseadja metafoor) Kapitalismi põhitüübid: • Ratsionaalne kapitalism-vaba turg, kaitalistlik tootmine; spekuleerimine ja finantseerimine (aktsiaselts)
Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu; Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. Moraal kui ühiskonna „liim“, mh eelduseks lepingu institutsioonile; Max Weber- internatsionalistliku suuna rajaja Muutused: • Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine(teaduspõhisus, süsteemsus) • Traditsioonilise ühiskonna vabanemine piirangutest, kuid bürokraatia • Materiaalsetele ressurssidele(kapital, tootmisvahendid) muutuses oluline kultuur: ressursid kui rööpad, kultuur kui vedurijuht(pöörmeseadja metafoor) Kapitalismi põhitüübid: • Ratsionaalne kapitalism-vaba turg, kapitalistlik tootmine; spekuleerimine ja finantseerimine (aktsiaselts)
rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Kaasaegne ühiskond Anoomia – sotsiaalsest muutusest tingitud traditsiooniliste normide kadumine, tähendusepuudus, sihitus, äng. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviididele kui ka ühiskonnale tervikuna. • Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos Sotsiaalse muutuse olemus – moderniseerumine (sekulariseerumine (kiriku mõju vähenemine) ja ratsionaliseerimine (teaduspõhisus, süsteemsus)). Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „raudne puur“ (bürokraatia, kasum kasumi pärast) Kapitalismi põhitüübid – 1) Ratsionaalne kapitalism (vaba turg, kapitalistlik tootmine, kapitalistlik spekuleerimine ja finantseering 2) Poliitiline kapitalism (röövellikud poliitilised kasumid, turukasum jõu ja
kogudusse o Religioossed uskumused kui tugev on inimene usk o Religioosne kuuluvus · Väline religioossus usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud; pole religiooni internaliseerinud. Nt. Inimene käib kirikus, et endale abikaasat leida. · Sisemine religioossus- vastand · Sekulariseerumine Religiooni tähtsuse vähenemine. 20. saj toimus lääneriikides sekulariseerumine. Hiljem sündinud inimesed käivad vähem religioossetel üritustel, mis tõestab sekulariseerumist. Eestis usu tähtsus aja jooksul vähenenud. · Tsiviilreligioon Robert Bellah: ilmaliku võimu saamine religioosse austuse objektiks. Tsiviilreligioon sisaldav samu elemente, mis tavaline religioon. Eelkõige peetakse siin silmas valitsusi ja riiklike süsteeme. Näiteks
võtab aluseks tänapäevase Euroopa religioonimaastikul viimaste aastakümnete jooksul väljakujunenud üldise olukorra, mida kirjeldavad paljud religioonisotsioloogid.1 Seda olukorda iseloomustab vajaduse vähenemine religiooni institutsionaalse vormi järgi, eriti kajastub see just protestantlike kirikute puhul. Eesti ja EELK kontekstis väljendub see kõige paremini konkreetsemalt liikmeskonna jätkuvas kahanemises, millele omakorda sekundeerib sekulariseerumine oma erinevates vormides ja etappides. Teisalt aga on inimestel jätkuvalt kõrge huvi vaimsuse ja religioossusega seonduva vastu. Kirikute poolt vaadatuna võib selliseid arenguid iseloomustada kriisi mõistega, mis kerkib esile Eesti kontekstis juba 1990ndate algul ja on sealtpeale jooksvalt kasutusel vastavates aruteludes, mis kirjeldavad kiriku olukorda. See tähendab samas aga ka arutlemist oma identiteedi ja kiriku rolli üle ühiskonnas. Uurimisülesanne ja -küsimused
Emile Durkheim: Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu; Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. Weber: Sotsiaalse muutuse olemus: Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus) Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „raudne puur“ (bürokraatia, kasum kasumi pärast) Kapitalismi põhitüübid: Ratsionaalne, poliitiline, traditsiooniline kabuanduslik Peamised domineerimistüübid: Religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos: Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim:
aastatest, sest seisukoht taevariiki pääsemise osas muutus radikaalselt. Protestantliku eetika kohaselt ei sõltunud patust vabanemine lahketest annetustest, vaid rangest, töökast ja jumalale meelepärasest elust. Seetõttu hakkas formeeruma uus paradigma -- tsiviilühiskond hakkas järk-järgult võtma enda kanda kõigi abivajajate aitamise kohustust. Selle võidukäigule aitasid kaasa ühiskonna moderniseerumisega kaasnenud industrialiseerimine, linnastumine, sekulariseerumine ja bürokratiseerumine (Roosileht, lk 269). 6 Sotsiaalala hõlmab suurt hulka olulisi küsimusi -- töö, perekond, lastekaitse, hooldamine, turvalisus jne. Iga ühiskonna eluavaldus on mingil viisil sotsiaalne ja niivõrd kõikehõlmava valdkonna korraldust ei saa jätta iseregulatsiooni meelevalda. Tutvumine Euroopa sotsiaalhoolekande institutsionaalse arenguga lubab järeldada, et igas riigis on
jõud juhib inimese saatust. Sakraalne- sisaldab pühasid, jumalikke ning müstilisi või üleloomulikke jõude. Profaanne- on maine, arusaadav ja mõistetav. Maagia- tähendab käitumist, mis on ette nähtud nähtamatute jõudude manipuleerimiseks. Moderniseerumine sugukonnapõhine tootmine on sularahal baseeruva põllumajanduse ja montaaziliinidega, traditsioonilisele võimule esitatakse väljakutseid igal tasandil. Sekulariseerumine- ilmalikustemine e. üleminek traditsiooniliselt ühiskonnalt kaasaegsele ühiskonnale. 19. Moderniseerumine, tehnoloogia ja sotsiaalsed muutused Sotsiaalne muutus- on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. Sotsiaalsed muutused toimuvad protsesside läbi, mis on kas ühiskonnasisesed või välised. Keskkonnasündmused maavärinad, haigused, Sissetungid-sõjad
Valgustusaeg on filosoofide ajastu, ühed tuntumatest on prantsuse filosoofid Voltaire, Rousseau, kelle mõtted viivad Prantsuse revolutsiooni 18. sajandi lõpus. Kirikulooliselt on oluline saksa religioonisõbralik valgustus, 18. sajandi teises pooles tegutseb seal liberaalteoloogia isa Johann Semler. Semler paneb aluse ajaloolis-kriitilistele piibliuuringutele, püüab anda teoloogiale vabaduse, kuid siiski kristlusele moraalselt truuks jääda. 2. 19. sajand. Kristlus ja rahvuslus. Sekulariseerumine. Õigeusu kirikute areng ja Vatikani esimene kirikukogu. 19. sajandi võtab kõige paremini kokku tsitaat saksa filosoof Nietzschelt "Jumal on surnud." 19. sajand oli tihe sekulariseerumise sajand. Kirik ja religioon on kaotasid oma juhtiva koha ühiskonna alustalana valgustusajal, 19. sajandiks oli kirikust saanud üks paljudest ühiskondlikest häältest. Kirik ei kujundanud enam üksi inimeste mõttemaailma. Jätkub väga võidukas industraliseerumine, linnad kasvavad meeletu
- Põllumajanduskultuur (dualism, külapühamud, viljakusmaagia ja preestrid, surnutel mitmed asupaigad) Kristluse kihistused läänemeresoome ruumis: Venemaa kristianiseerimine 988. aastal, kloostrite rajamine 13. saj. ristisõda läänest 16. saj. Moskoovia misjonid Loode-Venemaal 16.-17. saj. protestantism Läänemere ääres 18. saj. hernhuutlik liikumine 19. saj. ekstaatilised usuliikumised 20. saj. Nõukogude võim 21. saj. valikuline sekulariseerumine Protestantistlikus kultuuriruumis Kas algsete usuvormide assimileerumine (pirunkirkko, hiisi jne). Halvustav tähendus Või algsete usuvormide isoleerumine (hiis, vanapaganad) Kujunenud piir kristliku ja mitte-kristliku vahel Õigeusklikus kultuuriruumis Spetsiifiline sümbioos algsete ja kristlike usuvormide vahel: Rahvapärases usuelus tähtsam piir mitte kristliku ja mitte-kristliku, vaid inimliku ja ambivalentse teispoolsuse (metsikus, surmavald) vahel, kus kristlikud ja
negatiivselt seotud kriminaalsusega Eristatakse veel kahte religioossuse tüüpi: - väline religioossus (extrinsic religiosity): inimene usub ja käitub religioosselt eesmärgiga saavutada selle abil mingeid muid hüvesid (nt. leida sõpru) - sisemine religioossus (intrinsic religiosity): religioon pole inimese jaoks vahend millegi muu jaoks, vaid eesmärk iseeneses Religioon ja ühiskond Sekulariseerumine ilmalikustumine, religiooni tähtsuse vähenemine ühiskonnas. Lääneriikides on see protsess viimase sajandi jooksul toimunud, kuigi viimastel aastakümnetel on võib olla peatunud. 8 Tsiviilreligioon "mittereligioosne" nähtus (nt. lemmiklaulja, jalgpallimeeskond, riigipea) on saanud religioosse suhtumise ja käitumise objektiks
IDEOLOOGIAKS. Uskumuste süsteemide funktsioonid: avalikud ja varjatud. · Avalikud funktsioonid on mõte aidata inimestel toime tulla elu tundmatute aspektidega tseremooniad armulaud, laulatus jne · Varjatud funktsioonid on tugevatel traditsioonidel annavad grupiühtsuse vahetu kogemuse Püha (sakraalne) see sisaldab pühasid jumalikke müstilisi üleloomulike jõude ilmalik (profaanne) arusaadav mõistetav Moderniseerumine sotsiaalsete muutuste allikaks sekulariseerumine üleminekut tradits. Ühiskonnalt kaasaegsele iseloomustab ka ilmalikustamine Erinevalt kõhklematust usust ja keskendumisest järgmisele maailmale on põhitähelepanu koondunud sellele maailmale mõistusele teadusele tehnoloogiale Popkultuur Popkultuur massiühiskonnas: võrdle funktsionalistlikku ja konfliktiteoreetilist käsitlust. Funtsionalistlikud vaatenurgad: · Popkultuur toetab sotsiaalset korda pakkudes meelelahutust indiviididele tugevdades sotsiaalseid süsteeme
Religioosne kuuluvus, usulahk, islam, katoliiklus, protestantism, budism, maausk, ateism, puudub... Väline (extrinsic) religioossus usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud; pole religiooni internaliseeriunud. Religiooni väline aspekt. 40 Sisemine (intrinsici) religioossus usklik on oma usus tõeliselt veendunud. Religioossuse sisemine aspekt. Sekulariseerumine: tähendab religiooni tähtsuse vähenemist. 20.sajandil (ja ka ilmselt varem) toimus lääneriikides sekulariseerumine. Viimastel aastatel tundub see protsess olevat peatunud. Tsivilreligioon: Robert Bellah: ilmaliku võimu saamine religioosse austuse objektiks. Tsiviilreligioon sisaldab samu elemente, mis tavaline relisioon: rituaalid, püha tekst, suur juht, kõrgem olend, religioossed spetsialistid (vaimulikud). XV loeng 09.12 (ptk 23)
Vend Ferdinandile pärandas Karl V keisritrooni koos Austria pärusvalduste, Böömimaa ja Ungariga. Poeg Felipe II päris Hispaania koos meretaguste kolooniate, Madalmaade ja Itaalia valdustega. Reformatsioon ja usuvaenused Varauusaegse Euroopa kujunemist mõjutasid kaks vastandlikku ja samas omavahel seotud protsessi: konfessionaliseerumine ja sekulariseerumine. Kuigi enamasti peetakse domineerivamaks pooleks ühiskonna sekulariseerumist, purustas usupuhastus Euroopa keskaegse ühiskonnakorralduse, avades ukse uude ajastusse. Reformatsioon kui usupuhastus Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas alati vastuseisu ning nõudmisi ristiusu algete juurde tagasi pöörduda. Puhastamine paavstist ja lõpetades kiriku maalidega, mis segavad
Weber: sotsiaalse muutuse olemus? sotsiaalse muutuse olemus? Kapitalistliku majandussüsteemi arengu käsitlus laiemate lääne ühiskonna muutuste kontekstis: Kapitalistliku majandussüsteemi arengu käsitlus laiemate lääne ühiskonna muutuste kontekstis: Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus) Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus) Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „raudne puur“ (bürokraatia, Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „raudne puur“ (bürokraatia,
aga valdavalt haritlaste, formeeruva intelligentsi piiridesse ja laiemat kõlapinda ei saavutanud. Kirikuvastasusest kui ateismist lähtuvast ideoloogiast ei ole siinkohal kindlasti mõtet rääkida. Kirikuvastasuses mängisid kindlasti rolli ka ärkamisaegsete juhtfiguuride omavahelised vastuolud (Hurt-Jakobson). Neist tendentsidest tulenevalt esineb XIX sajandi II poole eesti kirjanike teostes kirikuvastaseid elemente, nt Vilde, Peterson, Faehlmann, Kreutzwald. XX sajandi alguses jätkus sekulariseerumine. Linnastumisega seoses toimusid suured sotsiaalsed murrangud ning inimesed eraldusid seetõttu (kodu)kirikust. Linna kolinud inimesed leidsid tihtipeale tööd suurettevõtetes, need olid aga kanaliteks, mille kaudu jõudsid Eestisse uued vasakpoolsed meeleolud. Tähtis roll on siin Venemaalt tulnud revolutsioonilistel ideedel, mis enamasti olid ka ka teravalt kiriku- ja usuvastase hoiakuga. Seda aega iseloomustab ka siiras vaimustus teaduse arengu ja saavutuste suhtes
mida nimetatakse marksismiks ja mis annab sellesse uskujatele sarnase kindluse, mis kristlus või judaism annab teistele. See on ametlik ideoloogia Hiinas, Kuubal ja mujalgi. Sisaldab jumalikele jõududele viitamata kõiki ususüsteemide elemente: ajalugu, käitumisjuhiseid, tulevikuennustust lõplikust õiglusest. 16.6. Mida on religiooni positsioonile ühiskonnas toonud endaga kaasa moderniseerumine ja sekulariseerumine? Moderniseerumine on toonud kaasa inimestele tunde, et nad on kaotanud kontrolli oma elu üle, sest asjade tegemise vanad tavad enam ei tööta ja uued on veel ebaselged ja harjumatud. Selline mõju on viinud mitmel pool esialgsete väärtuste taaselustamisele. Sekulariseerumine - üleminekut traditsiooniliselt ühiskonnalt kaasaegsele iseloomustab ka ilmalikustamine. Erinevalt kõhklematust usust ja keskendumisest järgmisele maailmale on
· Religioosne kuuluvus, usulahk islam, katoliiklus, protestantism, budism, maausk, ateism, puudub... · Väline religioossus usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud, pole religiooni internaliseerinud. Religiooni väline aspekt · Sisemine religioossus usklik on oma usus tõeliselt veendunud Sekulariseerimine · Religiooni tähtsuse vähenemine · 20. Sajandil (ja ilmselt ka varem) toimus lääneriikides sekulariseerumine · Viimastel aastatel tundub see, et see protsess on peatunud Tsiviilreligioon · Robert Bellah: ilmaliku võimu saamine religioosse austuse objektiks · Tsiviilreligioon Kollektiivne käitumine · mitme inimese teineteisest sõltuv käitumine või ühisest stiimulist lähtuv käitumine. Ühiskonda võib nim üheks suureks kollektiivseks käitumiseks. On arvata et inimeste grupp on midagi enamat kui liikmete summa. Vaatasime videot "starlings on autumn"
Usu elavnemine ei toimunud Ida-Euroopa maades ühetaoliselt. 1970. aastate lõpp 1980. algus oli religioossuse absoluutne madalpunkt igas Ida-Euroopa riigis. Uute religioossete liikumiste kasv. Suured erinevused maade vahel mis seda määravad? - Mitte kommunistlik minevik, vaid enne seda toimunu määrab praeguse olukorra. Moderniseerumine mida moderniseerunum oli riik enne Teist maailmasõda, seda väiksem on praegugi religioossus. 1960. aastatel toimu sügav sekulariseerumine, uute väärtuste, uue (noorte-)kultuuri tulek. Eesti, Läti ja Leedu - ,,Nõukogude Lääs". Moraaliväärtuste edasikandmine ja hoidmine jäi valgustusajastu järel naiste õlule. Moraalinormide kehastajad olid naised märgati, et pärast romantismiaega olid peamisteks kirikuskäijateks jäänud naised. 1923 religioon on tagurlik ja takistab Eesti progressi; usuõpetus tuleks koolides ära kaotada. Rahvahääletusel lükati see idee tagasi. Põhiline argument: mil moel on võimalik
ja kindlustuste võrgustiku, milles keskmeks sai 1652. aastal Lõuna-Aafrika tippu rajatud Kaplinn. 18. sajandi lõpul oli Lõuna-Aafrikas juba seitseteist tuhat buuri – valget kolonisti, kellest 53 protsenti olid Hollandi, 28 protsenti Prantsuse, 15 protsenti Saksa ja 4 protsenti muu Euroopa päritoluga. Virginia oli esimene Inglise koloonia Põhja-Ameerikas. Reformatsioon ja usuvaenused. Ristiusk varauusaja Euroopas: sekulariseerumine ja konfessionaliseerumine. Varauusaegse Euroopa kujunemist mõjutasid kaks vastandlikku ja samas omavahel seotud protsessi: konfessionaliseerumine ja sekulariseerumine. Kuigi enamasti peetakse domineerivamaks pooleks ühiskonna sekulariseerumist, purustas just usupuhastus (reformatsioon) Euroopa keskaegse ühiskonnakorralduse, avades ukse uude ajastusse. Reformatsiooni eeldused ja põhjused. Reformatsiooni eeldused ilmnesid juba keskaja lõpul.
eelistustes ja valikutes üha enesekesksemaks ning oma isiklikke huve järgivaks (Beck ja Beck-Gernsheim 2002). Selle kõrval on tähtis sekulariseerumine ehk ilmalikustumine, koos millega on vähenenud kristlikul 11 Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2006 maailmapildil põhinevate moraalinormide olulisus. (Ibd: 3) Eestis algas see nõukogude okupatsiooniga, mille vältel kõik religioosne oli põlu all.
tugevneb) - Lääne-Euroopas kaob talupoegade sunnismaisus, Ida-Euroopas (Venemaal) areneb alles uusajal tõeline sunnismaisus Varauusaja rahvusriik on keskaegse universaalriigi vastand: Kohalik tsentralism kaalub üles universaalse detsenralismi Toimub pöördeline muutus Euroopa riigistruktuuris Uusaja olulised tunnused 1500-1800 - Euroopa identiteedi peamiseks kujundajaks jäi ristiusk: - Ühtse katoliku maailma lagunemine - Subjektiivse religioossuse tugevnemine protestantismis/sekulariseerumine vaid (osa) eliidi hulgas. - Olulised konfessionaalsed pinged kuni 1648 *Ristiusu ekspansioon koloniaalmaailma - Domineerib monarhistlik mentaliteet Dünastiline mõtlemine: --Pärilussõjad - Poliitlises elus domineerib absolutism - Seisusliku korralduse Püsimine Hierarhiline ühiskond loomulik, kuna inimesed on sünnilt ebavõrdsed, neil on erinevad õigused: härras- ja alamrahvas, mehed naised Kõrgemad seisused: privileegid
vägi. Religiooni subjektiks on inimpsüühika. RELIGIOONI ÜLESANDED: Nähtusi seletav funktsioon Ühiskonda kindlustav funktsioon Inimest psühholoogiliselt toetav funktsioon Traditsiooni loov ja nõnda sotsiaalset mälu edasikandev funktsioon Émile Durkheim: Pole ühtki religiooni, mis oleks vale. Buddha: Tuhat munka tuhat usundit. Tolerantsus sallivus teistsuguse suhtes. Pluralism kultuuride, rahvaste ja religioonide mitmekesisus. Sekulariseerumine religioossete institutsioonide tähtsuse ja mõju vähenemine ühiskonnas. KUIDAS DEFINEERIDA RELIGIOONI ja MÕNINGAD RELIGIOONIKÄSITLUSED 1. Funktsiooni ehk religiooni ülesande kaudu? Põhjenduse andmine Nt religiooni algus on inimlikus hirmus (Plutarchos), või religioon on psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsionalistlik teooria püüab leida religioosseks nimetatu sotsiaalseid, psühholoogilisi ja poliitilisi rolle.
Konfliktiteoreetikute järgi on religioon sotsiaalse kontrolli vahend, mida valitsev klass enda huvides kasutab: hoiab inimesi paigal nende staatuses, allutab neid vastavalt reeglitele ning toetab ja õigustab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Paljud religioonid teenivad nn. mahajahutamisefunktsiooni, pehmendades viha ebaõigluse vastu. Ilmselgelt teenib selline funktsioon valitsevate klasside huve. 75. Mida nimetatakse sekulariseerimiseks? Sekulariseerumine tähendab protsessi, kus religiooniga seotud uskumused, tegevused ja institutsioonid kaotavad sotsiaalset tähendust ühiskonnas. 76. Maagia ja selle otstarve. Näited. Maagia käitumine, mis on ette nähtud nähtamatute jõududega manipuleerimiseks. Religioon püüab kokkuleppele jõuda mingi kõrgema jõuga. Maagiat kasutatakse alati siis, kui tulemust ei ole võimalik
oma suhet abieluks mitte registreerinud inimeste kooseluvorm. Vabast kooselust sündinud laste arv ületab abieludest sündinud laste arvu (alates 2007). Vaba kooselu kui kooseluvorm tekkis 1960. aastatel lääne ühiskonnas. Eestis alates 1970. aastatest. Vaba kooselu juures on tähtis see, et mõlemad partnerid tunnistavad ja tajuvad seda abielusarnase suhtena. Mis mõjutas vaba kooselu levikut? *individualismi kasv- järgitakse enda isiklikke huve *sekulariseerumine ehk ilmalikustumine- vähenenud on kristliku moraali olulisus *industrialiseerimine- sellega kaasnes naiste iseseisvuse kasv, soorollide, hoiakute ja väärtuste muutus ühiskonnas *riigi roll ja toetus- vähenenud on see, et naine sõltub mehest rahaliselt *lahutuste arv ühiskonnas- tajutakse et abielu ei ole püsiv ja sellepärast pigem ollakse vabaabielus *valikuvabadus- valitakse see mida peetakse endale sobilikumaks(juriidiline seotus, vastutus ja kohustused on
protestantlikul Inglismaal, 4) demokraatia arengut (Sveits, Holland, Inglismaa, Rootsi). Peale Vestfaali rahu hakkab usuline sallivus tasapisi kasvama! Türgi võõrausuliste oht ning ekspansioon Euroopasse. Suleiman Tore vallutused (1520 55), ähvardab Karl V riiki (Ungari). Türklaste uus ekspansioon 1680ndatel (mh Viini piiramine). Renessanss mõjutas eelkõige kõrgklassi elu, teatud sekulariseerumine, humanism, väljendub igas eluvaldkonnas renessanssi fenomen on makjavelism (N. Macchiavelli) eesmärk pühitseb abinõu moodsa tsiviliseerumisprotsessi algus (lauakombed, esteetika), häbitunde tekkimine oluline osa kunstil (antiigi taasavastamine), 16. saj lõpul saab valitsevaks manerism, millest sai vastureformatsiooni tööriist Välispoliitilised arengud 1500
Konfliktiteoreetikute järgi on religioon sotsiaalse kontrolli vahend, mida valitsev klass enda huvides kasutab: hoiab inimesi paigal nende staatuses, allutab neid vastavalt reeglitele ning toetab ja õigustab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Paljud religioonid teenivad nn. mahajahutamisefunktsiooni, pehmendades viha ebaõigluse vastu. Ilmselgelt teenib selline funktsioon valitsevate klasside huve. 75. Mida nimetatakse sekulariseerimiseks? Sekulariseerumine tähendab protsessi, kus religiooniga seotud uskumused, tegevused ja institutsioonid kaotavad sotsiaalset tähendust ühiskonnas. Praegu tähendab see pigem protsessi, mille käigus ühiskonna makrostruktuurid, organisatsioonid, grupid ja üksikisikud võõrandatakse religiooni mõjust ja sanktsioneerimisest. Traditsiooniliselt ühiskonnal, mis põhineb religioonil ja milles kirik etendab olulist rolli, minnakse üle
Rooma riik tegi palju katseid erinevaid religioone välja juurida. Ajuti toimus tagakiusamisi. 14. mai Kristlus Ristiusku võib paigutada erinevatesse kategooriatesse: maailmausundid (usund on levinud kõigil kontinentidel, on suure osakaaluga). Kristlasi on alla 2 miljardi. Tegemist on maailmas kõige jõulisemalt leviva usundiga, põhiliselt Aasias ja Aafrikas. Euroopas toimub küll siiski oluliselt tugevam sekulariseerumine. Levikult teisel kohal on islam. Maailmausundid tegelevad kavakindlalt misjoniga. Kristlus kuulub ka rajatud usundite hulka, sarnanedes selles mõttes budismiga. Ristiusus on erinevad konfessioon. Ristiusk kuulub lunastusreligioonide hulka. Gnoosises (teadmine, tunnetus) taotletakse inimese vangistatud jumaliku elemendi vabanemist maisest. Inimene viibib teadmatuse seisundis. Teadmine ilmutatakse kõrgema jumala poolt, kes pole materiaalse maailma looja. Suur osa gnostikuid pidasid
mõtted"). Inimese kohustused eelkõige Jumala ees, mitte kaasinimeste või riigi ees. HUMANISM seda iseloomustab vastandumine keskaegsele maailmapildile, seepärast on seda perioodi nimetatud ka renessansiks (taassünd), mil taasavastati antiiksed mõtlejad 15.-16. sajand Renessanss: Rooma autorite esiletõus Cicero (moraalifilosoof), Livius (ajalookirjutaja), Tacitus. Sekulariseerumine e ilmalikustumine. Skolastika vähenemine, selle asemele tulid ,,vabad kunstid" (7 vaba kunsti artes liberales, mida õpetati suuresti antiikautorite teoste järgi) Autonoomia auto ise nomos seadus (?) Autonoomsed tegutsejad konfliktis. Riigid (=) indiviidid. Põrkuvad nii üksikisikute kui ka tervete riikide huvid. Huvid. Riigi huvid ja indiviidi huvid on samuti konfliktis. Skeptitsism. 16. saj. Skeptitsism <-> loomuõigus
Individuaalne religioossus esiplaanil on üksiku inimese kogemus, tema enda mõtted usuasjadest ja selle kõrval tema kuulumine mingisugusesse organisatsiooni on teisejärguline, sest ta väidab, et tal pole seda vaja. Ta ei pruugigi ühessegi kuuluda. Kuulumine ilma uskumiseta inimesed, kes peavad oluliseks mingisugusesse organisatsiooni kuulumist, kuid teglikult ei usu. Võivad käia näiteks jõulude ajal kirikus. Seda kohtab Vana-Euroopa kirikutes. Sekulariseerumine traditsioonilise kristluse tagasitõmbumine ja selle mõju vähenemine. Esiteks maagia. Teiseks religioonis inimene ei püüa üleloomulikke jõude endale allutada, vaid nende abiga saavutada kontrolli tegelikkuse üle. Kolmanda astmena teaduse ja tehnika abil inimene püüab iseseisvalt seda saavutada. Läbi aegade on kristlik õpetus muutunud. Küsimus Kristuse olemusest. Dogma (midagi tardunud, jäika ja iginenut tavakeeles) Jeesus on üheaeglaselt tõeline jumal ja tõeline inimene
ristikujuline plaan, kõrged ristiga tornid viitavad inimese seostele taevaga) kujutav kunst, ikoonid (ülesandeks luua kokkupuutepind inimliku ja taevase maailma vahel. Tähtsamad isikud sageli kujutatud suurematena, et rõhutada taeva hierarhilist korda. Erinevate sündmuste üheaegse kujutamisega näidatakse aja ja põhjuslike seoste kadumist kontaktis taevaga.), teater ja filmikunst (,,Kristuse kannatused", ,,Da Vinci kood" jne). 109. Mida nimetatakse sekulariseerimiseks? Sekulariseerumine on ühiskonna usuliste väärtuste ja institutsioonide (nt kirikute) domineerimise asendumine mittereligioossete ehk ilmalike väärtuste ja institutsioonidega. 110. Mis on elatusviis? (Grete M) "Elatusviis" viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks. 111. Millisteks peamisteks osadeks jaguneb majandus (tootmine, jaotus, tarbimine)?
........................................................................ 136 12 18.1.12. Uskumussüsteemide düsfunktsioonid. ....................................................136 18.1.13. Religioossed organisatsioonid................................................................. 137 18.1.14. Uued religioossed liikumised.................................................................. 138 18.1.15. Sekulariseerumine................................................................................... 139 19. Sotsiaalne ebavõrdsus..............................................................................................141 19.1.1. Stratifikatsioonisüsteemid moodustatakse siis, kui inimesed paigutatakse teatud kategooriatesse. ..........................................................................................142 19.1.2. Kihistumise olemus..........................................
meditsiinist. Kirik hakkas püüdma oma tõdesid arstkonnale peale suruda- hing on tähtsam kui keha. Kirikud hakkasid püstitama takistusi inimeste lahkamisele, mis 13. sajandil ülikoolides juba alanud oli. Kirik tegeles ka juutide arstipraksisest eemaletõrjumisega. Millised protsessid arstiteaduses iseloomustavad Renessanssi esilekerkimist Katkuga seostatav kiriku ja ladina keele mõju vähenemine ning linnastumine- ühiskonna sekulariseerumine. Inimkeha uurimine muutus aktuaalseks- humanism. Varem oli keha olnud kui hinge varjupaik, nüüd kippus see saama asjaks iseeneses. Teadmised inimkehast, anatoomiast füsioloogiast- saades tuge filosoofilistest õpetustest, hakati eitama skolastilist teaduslikku meetodit. Teadus põhines nüüd kogemustel. Pelaetungivad haigused andsid hoogu haiglate, meditsiinikutse ja arstiõppe arengule.
ja eesmärk. Varem oli pöördumise põhirõhk inimese sisetunnetel, nüüd on suunatud see inimestevahelistel suhetele. Seega on pöördumine mitmetahuline, psühholoogiliselt mitmeti käsitletav ja ajas muutuv nähtus. 23) Apostaasia ehk dekonversioon. Apostaasia motiivid ja liigid Apostaasia ehk dekonversioon tähendab usust taandumist üksikisiku tasandil. Usust taandumist ühiskondlikul tasandil nimetatakse sekulariseerumiseks. Sekulariseerumine puudutab seega nii üksikisikuid kui ka ühiskondlikke institutsioone, tavasid ja seadusandlust. (Üheks süstemaatiliseks käsitluseks on Hale (1977) uurimus, kus ta intervjueeris erinevaid inimesi, kelle polnud (enam) aktiivset sidet usulise kogukonnaga) Kuigi uurimus on suhteliselt vana ja vastas tollasele Põhja-Ameerika kontekstile, avab ta siiski üsna ilmekalt organisatsioonilise eemalejäämise tüpoloogiate sisu. Näiteks
Kirik (peamiselt venelased, Põhja-Eestis) 3) Vanausulised (peamiselt Peipsi ääres, venelased) Usklikkus ja kirik- kirik kui ehitis on kahtlemata tähtis objekt nii linnas kui maal. Hoolimata usklikkuse üldisest leigusest, omavad kirikud suurt tähtsust meie kultuuriloos ja tänapäeval turimsitööstuses. Nt Saarema keskaegsetes kirikutes käib rohkem turitse kui koguduse liikmeid. Nt Nigulitse kirik on muuseum. Sekulariseerumine- protsess, mille käigus usuliste institutsioonide, väärtuste, tõekspidamiste ja sümbolite mõju kahaneb. Sekuleerimist on seostatud moderniseerumisega. On moodsa maailma tunnus, mida moodsam ühiskond, seda vähem religiooni. Ent tegelikult on moderniseerimine toonud maailmas kaasa pigem religiooni elavnemise. Sai alguse valgustusajastul. Mõne erandiga on maailm religioossem kui iial enne. Kadunud on usk traditsioonilistesse religioossetesse institutsioonidesse kui institutsioonidesse.
arusaamad ja ettekujutused maailmast mõistuspäraste ratsionaalsete seletuste abil. · Piiritu usk mõistuse mõjuvõimu · Sel ajal õppisid paljud lugema ka talupojad. Ka Eestis tõusis lugemisoskajate arv. · I. Kant ,,Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?" Valgustus see on inimese väljumine omasüülisest alaealisusest, püüe alati ja igas olukorras mõelda ise. · Järk-järguline sekulariseerumine · Absolutistliku riigikorra asendumine demokraatlikuga · Nn kolmanda seisuse esilekerkimine · 1776 Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon, 1789 Suur Prantsuse revolutsioon, valgustunud monarhiat tolereeritakse · Liberalismi ning inim- ja kodanikuõiguste sünd · Rahvahariduse areng ja kirjaoskuse massiline levik lugemisrevolutsioon · Loodusteaduste ka antropoloogia tormiline areng · Tööstuse areng
saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500 1800. Sellisest varauusaja dateeringust on lähtutud ka käesolevas raamatus. Varauusaega võib vaadelda kui üleminekuajajärku eelmodernsest ühiskonnast modernsele ühiskonnale, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. Keskaegsete struktuuride edasipüsimise kõrval said alguse uued protsessid: ühiskonna ja riigi sekulariseerumine, rahvusriikide kujunemine, turumajanduslike algete juurdumine majanduselus, maailma koloniaalne hõivamine jpm. Euroopa varauusaega võib vaadelda üldise arengumudelina teel agraarühiskonnast industriaalühiskonda. Euroopa osakaal maailma ajaloos pole kunagi varem ega ka hiljem olnud nii määrav kui seda varauusajal. Seda tunnetati juba kaasajal. 1605. aastal kirjutas Tommaso Campanella, et nii nagu päike
PROBLEEMID: Fausti meeleheide ning elu mõtte kadumine. Gretcheni sisemised konflikt. Tüdruk asus kahe tule vahel: Jumalakartlik elustiil ja ema manitsused vs armastus Fausti vastu ja magusad keelatud viljad. Traagiline armastus. Gretcheni murdumine suure pinge all paneb ta lollusi tegema ning tüdruk hukatakse. Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Vaimuelu sekulariseerumine, uute protestantlike ideaalide (tööeetika jt) levi, loodusteaduste kiire areng, kasvav huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu, mis väljus laboratooriumi ja kabineti piiridest need tegurid määrasid oluliselt uue ajastu näojooni. Tähelepanu pöördus inimese sisemaailmalt sootsiumi positiivsetele välistele jõududele. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid. Ajastu märksõnadeks said Mõistus ja Valgus
annaabi.ee 
