märgatavalt usklikumad kui täna, näiteks annetasid nad usulistel eesmärkidel vabatahtlikult suuri summasid missade läbiviimiseks, eri eluetappide tähistamiseks või kirikuhoone ehitamiseks. R. Starki lootust, et uued religioossed liikumised täidavad tekkinud tühiku, S. Bruce ei jaga. Ta viitab sellele, et kuigi neid on palju, on nende liikmeskond väga väike ja nad ei suuda tekkinud vajakajäämisi rahuldada. Seega võib tõdeda, et sekulariseerumine on olemas, kui kasutada seda mõistet Euroopa olukorda kirjeldava terminina kirikliku religiooni mõju ja tähtsuse vähenemise kohta ühiskonnas. Alates Thomas Luckmannist ja tema raamatust ,,The Invisible Religion", mis ilmus 1967. aastal, on hakatud vahet tegema religiooni ortodokssel, rituaalsel, institutsioonilisel tasandil ning tundeid, kogemusi ja religioosseid uskumusi hõlmaval tasandil. Kui esimene näitab selget vähenemist, siis teine märkimisväärset püsivust
3. Erakuna elamise aeg 4. Kerjava askeedina rändamise aeg. Eetika Taimetoitlus Sekulariseerumine ja individualiseerumine religiooni tähtsuse vähenemine ühiskonna ja inimese elus teaduse ja tehnika arengu tulemusel. Keskne tees: mida moodsam ühiskond, seda vähem religiooni; lõpuks kaob religioon sootuks. Sekulariseerumine Vastuväited: maailm on religioossem kui iial enne; religiooni kadumist on ennustatud juba 300 aastat; võitlust religiooni ja teaduse vahel pole; sekulariseerumine pole pöördumatu; ajaloost leiab küllaga näiteid, et jumalateenistustest osa ei võeta.
Valgustusaeg Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Vaimuelu sekulariseerumine, uute protestantlike ideaalide (tööeetika jt) levi, loodusteaduste kiire areng, kasvav huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu, mis väljus laboratooriumi ja kabineti piiridest need tegurid määrasid oluliselt uue ajastu näojooni. Tähelepanu pöördus inimese sisemaailmalt sootsiumi positiivsetele välistele jõududele. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid. Ajastu märksõnadeks said Mõistus ja Valgus
Ühiskonnas on kahte moodi arenevaid süsteeme Aeglane, ühtlane, etteennustatav areng (majandus, keel) Hüppeline, ettearvamatu areng (kunst, poliitika) Uue ajastu teooriad Teooriad mis ei räägi mitte ühiskonna arengust üldiselt , vaid Ainult praegusest ajast Ajast mis varsti saabub Kaasaja sotsiaalsed protsessid Industrialiseerumine, moderniseerumine, urbaniseerumine, sekulariseerumine, postindustrialiseerumine, globaliseerumine, MacDonaldiseerumine, facebookiseerumine Peamised ajaloo perioodid viimastel sajanditel MAJANDUS KULTUUR Põllumajanduslik ühiskond traditsioaalne ühiskond Industriallne ühiskond modernistlik ühiskond Postindustriaalne ühiskond postmodernistlik ühiskond
14 Perekond Perekonna tüübid Tuumikpere- abielupaar ja nende lapsed Laiendatud pere-abielupaar, nende lapsed, nende sugulased Abielu tüübid Monogaamia-üks mees ja üks naine Polügaamia-rohkem kui kaks abikaasat Polügüünia-üks mees, mitu naist Polüandria- üks naine, mitu meest Kultuuride sagedus ideaalse abielutüübi järgi Monogaamne 24% Pologüünne 75% Polüandriline 1% (Tiibet) Eesti Vabariigi perekonnaseadus paragrahv 4. Mitme samaaegse abielu keeld-abielu ei või sõlmida isikute vahel, kellest üks on juba abielus. Abikaasa valiku printsiibid Eksogaamia- abikaasa valitakse völjastpoolt oma sugulaste gruppi. See printsiip hoiab ära intsesti e verepilastuse Endogaamia- abikaasa valitakse nende inimeste seast, kes kuuluvad valija...
Traditsiooniline usund - unustunnistuse alus : VT ja UT, kirku püha pärimus. Sakramendid : ristimine, salvimine, patukahetsus, armulaud, abielu, vaimulikuks pühitsemine, viimne võidmine. Kindel kord Traditsioonilised kristlikud usulised ühendused Eestis: Katoliku kirik, protestantlus, õigeusu kirik, vanausulised, baptism jne. sünkretism - uue usundi teke proselütism - usu peale surumine ilmalikustumine.- ehk sekulariseerumine, mille käigus usuliste institutsioonide, väärtuste, tõekspidamisete ja sümbolite mõju kahaneb.(Rohkem avatud ka teistele inimestele, kes ei käi kirkus) Ortodokslus. - õigeusk ehk Ida kirik Barett- peestri müts, mis sümboliseerib ilmakaari mitra,- kõrgema vaimuliku peakate, mis sümboliseerib võimu tonsuur,- munkade kiilaspea alba- tuunik, valge,pikk
Religioosse elu üldiseloomustus tänapäeval: 1. Valitseb sünkretism väga populaarsed on kõikvõimalikud segud erinevatest filosoofiatest, (eba)uskumustest ja usunditest. 2. Levinud on nn. rahvareligioon. 3. Esivanemate ja ka elusolevate vanemate kultus. N: matuseriitused, kodualtarid. 4. Haritlaskonna religioosne filosoofilisus ( eriti Hiinas). 5. Religioosset elu on mõjutanud kommunistlik periood nii Hiinas kui ka Põhja-Koreas, samuti Jaapani kaotus II maailmasõjas. 6. Kiire sekulariseerumine e. ilmalikustumine. Õpetus yin ja yang-ist: Õpetus on kogu Ida-Aasia filosoofilise mõtlemise keskmeks. yang valge, meesalge, loov, aktiivne, tugev, sümboliseerib taevast; yin must, naisalge, passiivne, pehme, sümboliseerib maad. Yin ja yang on vastandlikud jõud universumis. Kõik maailmas olev on tekkinud nende 2 jõu koosmõjul, eraldi neil loomisvõime puudub. Kuigi yin ja yang on vastandlikud on nad oma olemuses siiski kooskõlas
Klassikaline haridusskeem – õppimine eluea alguses Eluaegne õpe Religioon Uskumuse täpne sisu ei oma tähtsust senikaua, kui ideaalid ja rituaalid vähendavad individuaalseid muresid ja loovad sotsiaalset kokkukuuluvust Enamik süsteeme usub, et ainult üks ideekogum Uskumuste süsteemid Pärimusmüüt – kirjeldavad sündmusi ei saatõestda, lugu sellest kuidas sai grupp alguse Praeguse aja käitumisreeglid Linnastumine tekib sekulariseerumine Teadus ja tehnoloogia Sotsaalsete muutuste allikad Sotsiaalne muutus – protsess, mille kaudu muutuvad väärused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted Mõju mikrotasandile(kultuur, sots kultuur) ja mikrotasandile(interaktsioonja isikustasand) Keskkonnasündmused – loodussündmused/inimese tekitatud situatsoonid Sissetung Kultuurilised kontaktid Innovatsioon Populatsiooninihked Difusioon Tehnoloogia ja kultuuriline lõtk
Ülevaade loetud kirjandusest. 14.02.2018 1)Aune, Kristin. 2011. Much less religious, a little more spiritual: the religious and spiritual views of third-wave feminists in the UK. Feminist Review No. 97, religion & spirituality, 32-55 Sekulariseerumist käsitlevaks artikliks valisin Kristin Aune uurimuse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi feministide religioossetest vaadetest. Konteksti lisamiseks lugesin ka Neitzi (2014) ja McPhilipsi (2016) artikleid, mis muuhulgas annavad ülevaate feminismi rollist ja seostest sekulariseerumisprotsessiga. Kuigi naiste ja religiooni teemal on palju uurimusi kirjutatud, sealhulgas ka läbi feministliku vaatenurga, on üllatavalt vähe uuritud feministide endi vaateid religioonile ja spirituaalsusele. Kristin Aune uurimuse eesmärgiks ongi see lünk täita ja uurida end kolmanda laine feministidena määratlevate (peamiselt noorte) naiste suhtumist religiooni ja spirituaalsusesse. Meetod: uurimuse a...
korrale); äratuslik (äratusjutlustaja kõnedel või massiline usuline liikumine; pikemat aega ärkamislaine); sunnitud (äärmuslikud usuliikumised, lühiajaline ja piiratud hoiakute muutumine, kaob kohe kui survegi) 12. Usust taandumise mõiste ja liigid (Streibi, jt, 2009 tüpoloogia). - inimene loobub oma usulistest tõekspidamistest või tema religioosne pühendumine taandub või isegi hääbub - ühiskonna tasemel sekulariseerumine nt rel org minetavad oma sots mõju; usulised sümbolid kaotavad oma tähenduse ja inimeste usuline aktiivsus ning pühendumine langevad - üksikisiku tasandil apostaasia e dekonversioon nt kiriku vm usuorganisatsiooni külastamise sagedus; tänapäeval religioon üha individualistlikum; usulise pühendumuse vastandamine organisatsioonile; läbipõlemine; skandalistid. üks vorm on usuvahetus (üleminek teise kirikusse või usulisse org) 13
revolutsioon, kommunism) Nn "Suur" teooria, empiiriliselt võimatu testida Durkheim: Mehhaaniline solidaarsus- kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus. Orgaaniline solidaarsus- sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu Anoomia- sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. Weber: Sotsiaalse muutuse olemus- Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus). Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus ,,raudne puur" . Kapitalismi põhitüübid: Ratsionaalne- Vaba turg, kapitalistlik tootmine; kapitalistlik spekuleerimine ja finantseerimine. Poliitiline- Röövellikud poliitilised kasumid; Turukasum jõu ja võimu kaudu; Kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega. Traditsiooniline kaubanduslik- Traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud.
konsensus ja sarnasus; • Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu; • Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng Solidaarsus seob ühiskonna kokku (sotsiaalsed grupid – väärtuste ja traditsioonide kompleksid) 4. Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus) – kõigis eluvaldkondades (majandus, teadus, õigus, poliitika, religioon jne) • Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „raudne puur“ (bürokraatia, kasum kasumi pärast) Ratsionaalne kapitalism: kasumi-orientatsioon; võtmetegutseja: aktsiaseltsi tüüpi ettevõte raamatupidamine, bürokraatia, distsiplineeritud töötajad,
Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu; Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. Moraal kui ühiskonna „liim“, mh eelduseks lepingu institutsioonile; Max Weber-interaktsionalistliku suuna rajaja Muutused: • Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine(teaduspõhisus, süsteemsus) • Traditsioonilise ühiskonna vabanemine piirangutest,kuid bürokraatia • Materiaalsetele ressurssidele(kapital, tootmisvahendid) muutuses oluline kultuur: ressursid kui rööpad,kultuur kui vedurijuht(pöörmeseadja metafoor) Kapitalismi põhitüübid: • Ratsionaalne kapitalism-vaba turg, kaitalistlik tootmine; spekuleerimine ja finantseerimine (aktsiaselts)
Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu; Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. Moraal kui ühiskonna „liim“, mh eelduseks lepingu institutsioonile; Max Weber- internatsionalistliku suuna rajaja Muutused: • Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine(teaduspõhisus, süsteemsus) • Traditsioonilise ühiskonna vabanemine piirangutest, kuid bürokraatia • Materiaalsetele ressurssidele(kapital, tootmisvahendid) muutuses oluline kultuur: ressursid kui rööpad, kultuur kui vedurijuht(pöörmeseadja metafoor) Kapitalismi põhitüübid: • Ratsionaalne kapitalism-vaba turg, kapitalistlik tootmine; spekuleerimine ja finantseerimine (aktsiaselts)
Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja olulisemad tekstid ka Moodle’st). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Majandus ühiskonnas • Põhimõisted: kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega (edastatakse järgmistele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele; on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis) majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Erinevad tasandid: ühiskond, majandussüsteem; tööstusharu, turg; organisatsioon; leibkond, perekond; üksikisik. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kest...
o Religiooniga seotud käitumine kui tihti käib kirikus, kas kuulub kogudusse o Religioossed uskumused kui tugev on inimene usk o Religioosne kuuluvus · Väline religioossus usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud; pole religiooni internaliseerinud. Nt. Inimene käib kirikus, et endale abikaasat leida. · Sisemine religioossus- vastand · Sekulariseerumine Religiooni tähtsuse vähenemine. 20. saj toimus lääneriikides sekulariseerumine. Hiljem sündinud inimesed käivad vähem religioossetel üritustel, mis tõestab sekulariseerumist. Eestis usu tähtsus aja jooksul vähenenud. · Tsiviilreligioon Robert Bellah: ilmaliku võimu saamine religioosse austuse objektiks. Tsiviilreligioon sisaldav samu elemente, mis tavaline religioon. Eelkõige peetakse siin silmas valitsusi ja riiklike süsteeme. Näiteks
võtab aluseks tänapäevase Euroopa religioonimaastikul viimaste aastakümnete jooksul väljakujunenud üldise olukorra, mida kirjeldavad paljud religioonisotsioloogid.1 Seda olukorda iseloomustab vajaduse vähenemine religiooni institutsionaalse vormi järgi, eriti kajastub see just protestantlike kirikute puhul. Eesti ja EELK kontekstis väljendub see kõige paremini konkreetsemalt liikmeskonna jätkuvas kahanemises, millele omakorda sekundeerib sekulariseerumine oma erinevates vormides ja etappides. Teisalt aga on inimestel jätkuvalt kõrge huvi vaimsuse ja religioossusega seonduva vastu. Kirikute poolt vaadatuna võib selliseid arenguid iseloomustada kriisi mõistega, mis kerkib esile Eesti kontekstis juba 1990ndate algul ja on sealtpeale jooksvalt kasutusel vastavates aruteludes, mis kirjeldavad kiriku olukorda. See tähendab samas aga ka arutlemist oma identiteedi ja kiriku rolli üle ühiskonnas. Uurimisülesanne ja -küsimused
Emile Durkheim: Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu; Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. Weber: Sotsiaalse muutuse olemus: Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus) Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „raudne puur“ (bürokraatia, kasum kasumi pärast) Kapitalismi põhitüübid: Ratsionaalne, poliitiline, traditsiooniline kabuanduslik Peamised domineerimistüübid: Religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos: Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim:
aastatest, sest seisukoht taevariiki pääsemise osas muutus radikaalselt. Protestantliku eetika kohaselt ei sõltunud patust vabanemine lahketest annetustest, vaid rangest, töökast ja jumalale meelepärasest elust. Seetõttu hakkas formeeruma uus paradigma -- tsiviilühiskond hakkas järk-järgult võtma enda kanda kõigi abivajajate aitamise kohustust. Selle võidukäigule aitasid kaasa ühiskonna moderniseerumisega kaasnenud industrialiseerimine, linnastumine, sekulariseerumine ja bürokratiseerumine (Roosileht, lk 269). 6 Sotsiaalala hõlmab suurt hulka olulisi küsimusi -- töö, perekond, lastekaitse, hooldamine, turvalisus jne. Iga ühiskonna eluavaldus on mingil viisil sotsiaalne ja niivõrd kõikehõlmava valdkonna korraldust ei saa jätta iseregulatsiooni meelevalda. Tutvumine Euroopa sotsiaalhoolekande institutsionaalse arenguga lubab järeldada, et igas riigis on
Sotsioloogia on teadus inimese ühiskondlikust elust, gruppidest,ühiskondadest. Sotsiaalantropoloogia mõista inimekäitumise mitmekesisust, uurib mittemodernseid või ühiskonnas eristuvaid alagruppe. Sotsiaalne kujutlus isikliku kogemuse taga laiem ühiskondlik kontekst. Sotsiaalsed faktid (Durkheim ) on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. F Sotsiaalne integratsioon abielu, vaenulikkus ja ühtsuse õhutamine katoliikluses on sidemed mis ühendavad üht isikut teisega. F Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppe kirjeldavad iseloomustused mis tulenevad indiviidide individuaalse käitumise aktidest. F Tähendus- mille inimesed annavad oma ühiskogemustele, mõtestavad oma kogemusi vesteldes teistega. Olulised koolkonnad ja kesksed autorid, nende iseloomulikud tunnused ja koolkondade erinevused Karl Marx majanduslik sector, Durkheim sotsiaalne statistika, Weber verstehen meetod, Merton keskastme teooria. Võib olla hoopis geograafiline koolkond- ge...
Valgustusaeg on filosoofide ajastu, ühed tuntumatest on prantsuse filosoofid Voltaire, Rousseau, kelle mõtted viivad Prantsuse revolutsiooni 18. sajandi lõpus. Kirikulooliselt on oluline saksa religioonisõbralik valgustus, 18. sajandi teises pooles tegutseb seal liberaalteoloogia isa Johann Semler. Semler paneb aluse ajaloolis-kriitilistele piibliuuringutele, püüab anda teoloogiale vabaduse, kuid siiski kristlusele moraalselt truuks jääda. 2. 19. sajand. Kristlus ja rahvuslus. Sekulariseerumine. Õigeusu kirikute areng ja Vatikani esimene kirikukogu. 19. sajandi võtab kõige paremini kokku tsitaat saksa filosoof Nietzschelt "Jumal on surnud." 19. sajand oli tihe sekulariseerumise sajand. Kirik ja religioon on kaotasid oma juhtiva koha ühiskonna alustalana valgustusajal, 19. sajandiks oli kirikust saanud üks paljudest ühiskondlikest häältest. Kirik ei kujundanud enam üksi inimeste mõttemaailma. Jätkub väga võidukas industraliseerumine, linnad kasvavad meeletu
- Põllumajanduskultuur (dualism, külapühamud, viljakusmaagia ja preestrid, surnutel mitmed asupaigad) Kristluse kihistused läänemeresoome ruumis: Venemaa kristianiseerimine 988. aastal, kloostrite rajamine 13. saj. ristisõda läänest 16. saj. Moskoovia misjonid Loode-Venemaal 16.-17. saj. protestantism Läänemere ääres 18. saj. hernhuutlik liikumine 19. saj. ekstaatilised usuliikumised 20. saj. Nõukogude võim 21. saj. valikuline sekulariseerumine Protestantistlikus kultuuriruumis Kas algsete usuvormide assimileerumine (pirunkirkko, hiisi jne). Halvustav tähendus Või algsete usuvormide isoleerumine (hiis, vanapaganad) Kujunenud piir kristliku ja mitte-kristliku vahel Õigeusklikus kultuuriruumis Spetsiifiline sümbioos algsete ja kristlike usuvormide vahel: Rahvapärases usuelus tähtsam piir mitte kristliku ja mitte-kristliku, vaid inimliku ja ambivalentse teispoolsuse (metsikus, surmavald) vahel, kus kristlikud ja
negatiivselt seotud kriminaalsusega Eristatakse veel kahte religioossuse tüüpi: - väline religioossus (extrinsic religiosity): inimene usub ja käitub religioosselt eesmärgiga saavutada selle abil mingeid muid hüvesid (nt. leida sõpru) - sisemine religioossus (intrinsic religiosity): religioon pole inimese jaoks vahend millegi muu jaoks, vaid eesmärk iseeneses Religioon ja ühiskond Sekulariseerumine ilmalikustumine, religiooni tähtsuse vähenemine ühiskonnas. Lääneriikides on see protsess viimase sajandi jooksul toimunud, kuigi viimastel aastakümnetel on võib olla peatunud. 8 Tsiviilreligioon "mittereligioosne" nähtus (nt. lemmiklaulja, jalgpallimeeskond, riigipea) on saanud religioosse suhtumise ja käitumise objektiks
SOTSIOLOOGIA KONSPEKT Sotsioloogia õpik Oska võrrelda sotsioloogiat ja sotsiaalantropoloogiat. Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim). Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäe...
puudub... Väline (extrinsic) religioossus usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud; pole religiooni internaliseeriunud. Religiooni väline aspekt. 40 Sisemine (intrinsici) religioossus usklik on oma usus tõeliselt veendunud. Religioossuse sisemine aspekt. Sekulariseerumine: tähendab religiooni tähtsuse vähenemist. 20.sajandil (ja ka ilmselt varem) toimus lääneriikides sekulariseerumine. Viimastel aastatel tundub see protsess olevat peatunud. Tsivilreligioon: Robert Bellah: ilmaliku võimu saamine religioosse austuse objektiks. Tsiviilreligioon sisaldab samu elemente, mis tavaline relisioon: rituaalid, püha tekst, suur juht, kõrgem olend, religioossed spetsialistid (vaimulikud). XV loeng 09.12 (ptk 23) KOLLEKTIIVNE KÄITUMINE Klassikaline sotsioloogiline käitumine. Kollektiivne käitumine mitme inimse teineteisest sõltuv
Vend Ferdinandile pärandas Karl V keisritrooni koos Austria pärusvalduste, Böömimaa ja Ungariga. Poeg Felipe II päris Hispaania koos meretaguste kolooniate, Madalmaade ja Itaalia valdustega. Reformatsioon ja usuvaenused Varauusaegse Euroopa kujunemist mõjutasid kaks vastandlikku ja samas omavahel seotud protsessi: konfessionaliseerumine ja sekulariseerumine. Kuigi enamasti peetakse domineerivamaks pooleks ühiskonna sekulariseerumist, purustas usupuhastus Euroopa keskaegse ühiskonnakorralduse, avades ukse uude ajastusse. Reformatsioon kui usupuhastus Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas alati vastuseisu ning nõudmisi ristiusu algete juurde tagasi pöörduda. Puhastamine paavstist ja lõpetades kiriku maalidega, mis segavad
Weber: sotsiaalse muutuse olemus? sotsiaalse muutuse olemus? Kapitalistliku majandussüsteemi arengu käsitlus laiemate lääne ühiskonna muutuste kontekstis: Kapitalistliku majandussüsteemi arengu käsitlus laiemate lääne ühiskonna muutuste kontekstis: Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus) Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus) Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „raudne puur“ (bürokraatia, Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „raudne puur“ (bürokraatia,
aga valdavalt haritlaste, formeeruva intelligentsi piiridesse ja laiemat kõlapinda ei saavutanud. Kirikuvastasusest kui ateismist lähtuvast ideoloogiast ei ole siinkohal kindlasti mõtet rääkida. Kirikuvastasuses mängisid kindlasti rolli ka ärkamisaegsete juhtfiguuride omavahelised vastuolud (Hurt-Jakobson). Neist tendentsidest tulenevalt esineb XIX sajandi II poole eesti kirjanike teostes kirikuvastaseid elemente, nt Vilde, Peterson, Faehlmann, Kreutzwald. XX sajandi alguses jätkus sekulariseerumine. Linnastumisega seoses toimusid suured sotsiaalsed murrangud ning inimesed eraldusid seetõttu (kodu)kirikust. Linna kolinud inimesed leidsid tihtipeale tööd suurettevõtetes, need olid aga kanaliteks, mille kaudu jõudsid Eestisse uued vasakpoolsed meeleolud. Tähtis roll on siin Venemaalt tulnud revolutsioonilistel ideedel, mis enamasti olid ka ka teravalt kiriku- ja usuvastase hoiakuga. Seda aega iseloomustab ka siiras vaimustus teaduse arengu ja saavutuste suhtes
mida nimetatakse marksismiks ja mis annab sellesse uskujatele sarnase kindluse, mis kristlus või judaism annab teistele. See on ametlik ideoloogia Hiinas, Kuubal ja mujalgi. Sisaldab jumalikele jõududele viitamata kõiki ususüsteemide elemente: ajalugu, käitumisjuhiseid, tulevikuennustust lõplikust õiglusest. 16.6. Mida on religiooni positsioonile ühiskonnas toonud endaga kaasa moderniseerumine ja sekulariseerumine? Moderniseerumine on toonud kaasa inimestele tunde, et nad on kaotanud kontrolli oma elu üle, sest asjade tegemise vanad tavad enam ei tööta ja uued on veel ebaselged ja harjumatud. Selline mõju on viinud mitmel pool esialgsete väärtuste taaselustamisele. Sekulariseerumine - üleminekut traditsiooniliselt ühiskonnalt kaasaegsele iseloomustab ka ilmalikustamine. Erinevalt kõhklematust usust ja keskendumisest järgmisele maailmale on
· Religioosne kuuluvus, usulahk islam, katoliiklus, protestantism, budism, maausk, ateism, puudub... · Väline religioossus usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud, pole religiooni internaliseerinud. Religiooni väline aspekt · Sisemine religioossus usklik on oma usus tõeliselt veendunud Sekulariseerimine · Religiooni tähtsuse vähenemine · 20. Sajandil (ja ilmselt ka varem) toimus lääneriikides sekulariseerumine · Viimastel aastatel tundub see, et see protsess on peatunud Tsiviilreligioon · Robert Bellah: ilmaliku võimu saamine religioosse austuse objektiks · Tsiviilreligioon Kollektiivne käitumine · mitme inimese teineteisest sõltuv käitumine või ühisest stiimulist lähtuv käitumine. Ühiskonda võib nim üheks suureks kollektiivseks käitumiseks. On arvata et inimeste grupp on midagi enamat kui liikmete summa. Vaatasime videot "starlings on autumn"
Usu elavnemine ei toimunud Ida-Euroopa maades ühetaoliselt. 1970. aastate lõpp 1980. algus oli religioossuse absoluutne madalpunkt igas Ida-Euroopa riigis. Uute religioossete liikumiste kasv. Suured erinevused maade vahel mis seda määravad? - Mitte kommunistlik minevik, vaid enne seda toimunu määrab praeguse olukorra. Moderniseerumine mida moderniseerunum oli riik enne Teist maailmasõda, seda väiksem on praegugi religioossus. 1960. aastatel toimu sügav sekulariseerumine, uute väärtuste, uue (noorte-)kultuuri tulek. Eesti, Läti ja Leedu - ,,Nõukogude Lääs". Moraaliväärtuste edasikandmine ja hoidmine jäi valgustusajastu järel naiste õlule. Moraalinormide kehastajad olid naised märgati, et pärast romantismiaega olid peamisteks kirikuskäijateks jäänud naised. 1923 religioon on tagurlik ja takistab Eesti progressi; usuõpetus tuleks koolides ära kaotada. Rahvahääletusel lükati see idee tagasi. Põhiline argument: mil moel on võimalik
ja kindlustuste võrgustiku, milles keskmeks sai 1652. aastal Lõuna-Aafrika tippu rajatud Kaplinn. 18. sajandi lõpul oli Lõuna-Aafrikas juba seitseteist tuhat buuri – valget kolonisti, kellest 53 protsenti olid Hollandi, 28 protsenti Prantsuse, 15 protsenti Saksa ja 4 protsenti muu Euroopa päritoluga. Virginia oli esimene Inglise koloonia Põhja-Ameerikas. Reformatsioon ja usuvaenused. Ristiusk varauusaja Euroopas: sekulariseerumine ja konfessionaliseerumine. Varauusaegse Euroopa kujunemist mõjutasid kaks vastandlikku ja samas omavahel seotud protsessi: konfessionaliseerumine ja sekulariseerumine. Kuigi enamasti peetakse domineerivamaks pooleks ühiskonna sekulariseerumist, purustas just usupuhastus (reformatsioon) Euroopa keskaegse ühiskonnakorralduse, avades ukse uude ajastusse. Reformatsiooni eeldused ja põhjused. Reformatsiooni eeldused ilmnesid juba keskaja lõpul.
eelistustes ja valikutes üha enesekesksemaks ning oma isiklikke huve järgivaks (Beck ja Beck-Gernsheim 2002). Selle kõrval on tähtis sekulariseerumine ehk ilmalikustumine, koos millega on vähenenud kristlikul 11 Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2006 maailmapildil põhinevate moraalinormide olulisus. (Ibd: 3) Eestis algas see nõukogude okupatsiooniga, mille vältel kõik religioosne oli põlu all.
Böömimaal sai temast rahvuslik märter (hussiitide sõjad 1419-1485: ususõdade 1 .eelvaatus) III Tomas de Torquemada oli roomakat. kiriku vastureformatsiooni pioneer: Inkivisitsiooni tõhustamine Hispaanias (suri 1498) Aasta 1500 paiku kasvab inimeste sisemine ebakindlus (vaimne segadus): - Trükikunsti areng võimaldab religioosse kirajnduse plahvatusliku leviku: Saksamaal ilmus enne aastat 1521 koguni 18 saksakeelset piiblitõlget Reforormatsioon varauusajal Põhjused: - Kiriku sekulariseerumine ja varanduse kuhjumine kirikule. - Kõlbeline langus - Kirikuametite müümine (simoonia), eriti Saksamaal - Patukustutuskirjade (indulugentside) hoogne müük - Kat. kiriku juhtkonnas domineerisid Lõuna-Euroopast pärit vaimulikud Olulised Kriitikud: Rotterdami Erasmus (1466-1536) - Kriitiline Renessanssihumanist (Antiikkirjanduse spetsialist ja preester) algkristluse taastamine - Avaldas uue testamendi kreekakeelse tekstikriitilise väljaande (1516) ! - Narruse kiitus (1517a
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks nimetades mõistetakse tavapäraselt seda, mis asub nendest institutsioonidest väljaspool, mida me nimetame ,,poliitilisteks". Sellepärast lähtume arusaamast, et ...
Konfliktiteoreetikute järgi on religioon sotsiaalse kontrolli vahend, mida valitsev klass enda huvides kasutab: hoiab inimesi paigal nende staatuses, allutab neid vastavalt reeglitele ning toetab ja õigustab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Paljud religioonid teenivad nn. mahajahutamisefunktsiooni, pehmendades viha ebaõigluse vastu. Ilmselgelt teenib selline funktsioon valitsevate klasside huve. 75. Mida nimetatakse sekulariseerimiseks? Sekulariseerumine tähendab protsessi, kus religiooniga seotud uskumused, tegevused ja institutsioonid kaotavad sotsiaalset tähendust ühiskonnas. 76. Maagia ja selle otstarve. Näited. Maagia käitumine, mis on ette nähtud nähtamatute jõududega manipuleerimiseks. Religioon püüab kokkuleppele jõuda mingi kõrgema jõuga. Maagiat kasutatakse alati siis, kui tulemust ei ole võimalik
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Le...
protestantlikul Inglismaal, 4) demokraatia arengut (Sveits, Holland, Inglismaa, Rootsi). Peale Vestfaali rahu hakkab usuline sallivus tasapisi kasvama! Türgi võõrausuliste oht ning ekspansioon Euroopasse. Suleiman Tore vallutused (1520 55), ähvardab Karl V riiki (Ungari). Türklaste uus ekspansioon 1680ndatel (mh Viini piiramine). Renessanss mõjutas eelkõige kõrgklassi elu, teatud sekulariseerumine, humanism, väljendub igas eluvaldkonnas renessanssi fenomen on makjavelism (N. Macchiavelli) eesmärk pühitseb abinõu moodsa tsiviliseerumisprotsessi algus (lauakombed, esteetika), häbitunde tekkimine oluline osa kunstil (antiigi taasavastamine), 16. saj lõpul saab valitsevaks manerism, millest sai vastureformatsiooni tööriist Välispoliitilised arengud 1500
Konfliktiteoreetikute järgi on religioon sotsiaalse kontrolli vahend, mida valitsev klass enda huvides kasutab: hoiab inimesi paigal nende staatuses, allutab neid vastavalt reeglitele ning toetab ja õigustab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Paljud religioonid teenivad nn. mahajahutamisefunktsiooni, pehmendades viha ebaõigluse vastu. Ilmselgelt teenib selline funktsioon valitsevate klasside huve. 75. Mida nimetatakse sekulariseerimiseks? Sekulariseerumine tähendab protsessi, kus religiooniga seotud uskumused, tegevused ja institutsioonid kaotavad sotsiaalset tähendust ühiskonnas. Praegu tähendab see pigem protsessi, mille käigus ühiskonna makrostruktuurid, organisatsioonid, grupid ja üksikisikud võõrandatakse religiooni mõjust ja sanktsioneerimisest. Traditsiooniliselt ühiskonnal, mis põhineb religioonil ja milles kirik etendab olulist rolli, minnakse üle kaasaegsele teadusel, tehnoloogial ja mõistusel põhinaevale ühiskonnale
Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohal...
mõtted"). Inimese kohustused eelkõige Jumala ees, mitte kaasinimeste või riigi ees. HUMANISM seda iseloomustab vastandumine keskaegsele maailmapildile, seepärast on seda perioodi nimetatud ka renessansiks (taassünd), mil taasavastati antiiksed mõtlejad 15.-16. sajand Renessanss: Rooma autorite esiletõus Cicero (moraalifilosoof), Livius (ajalookirjutaja), Tacitus. Sekulariseerumine e ilmalikustumine. Skolastika vähenemine, selle asemele tulid ,,vabad kunstid" (7 vaba kunsti artes liberales, mida õpetati suuresti antiikautorite teoste järgi) Autonoomia auto ise nomos seadus (?) Autonoomsed tegutsejad konfliktis. Riigid (=) indiviidid. Põrkuvad nii üksikisikute kui ka tervete riikide huvid. Huvid. Riigi huvid ja indiviidi huvid on samuti konfliktis. Skeptitsism. 16. saj. Skeptitsism <-> loomuõigus
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, v...
Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsiolo...
......................................................................... 136 12 18.1.12. Uskumussüsteemide düsfunktsioonid. ....................................................136 18.1.13. Religioossed organisatsioonid................................................................. 137 18.1.14. Uued religioossed liikumised.................................................................. 138 18.1.15. Sekulariseerumine................................................................................... 139 19. Sotsiaalne ebavõrdsus..............................................................................................141 19.1.1. Stratifikatsioonisüsteemid moodustatakse siis, kui inimesed paigutatakse teatud kategooriatesse. ..........................................................................................142 19.1.2. Kihistumise olemus...........................................
meditsiinist. Kirik hakkas püüdma oma tõdesid arstkonnale peale suruda- hing on tähtsam kui keha. Kirikud hakkasid püstitama takistusi inimeste lahkamisele, mis 13. sajandil ülikoolides juba alanud oli. Kirik tegeles ka juutide arstipraksisest eemaletõrjumisega. Millised protsessid arstiteaduses iseloomustavad Renessanssi esilekerkimist Katkuga seostatav kiriku ja ladina keele mõju vähenemine ning linnastumine- ühiskonna sekulariseerumine. Inimkeha uurimine muutus aktuaalseks- humanism. Varem oli keha olnud kui hinge varjupaik, nüüd kippus see saama asjaks iseeneses. Teadmised inimkehast, anatoomiast füsioloogiast- saades tuge filosoofilistest õpetustest, hakati eitama skolastilist teaduslikku meetodit. Teadus põhines nüüd kogemustel. Pelaetungivad haigused andsid hoogu haiglate, meditsiinikutse ja arstiõppe arengule.
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused. 1) Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille ...
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
arusaamad ja ettekujutused maailmast mõistuspäraste ratsionaalsete seletuste abil. · Piiritu usk mõistuse mõjuvõimu · Sel ajal õppisid paljud lugema ka talupojad. Ka Eestis tõusis lugemisoskajate arv. · I. Kant ,,Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?" Valgustus see on inimese väljumine omasüülisest alaealisusest, püüe alati ja igas olukorras mõelda ise. · Järk-järguline sekulariseerumine · Absolutistliku riigikorra asendumine demokraatlikuga · Nn kolmanda seisuse esilekerkimine · 1776 Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon, 1789 Suur Prantsuse revolutsioon, valgustunud monarhiat tolereeritakse · Liberalismi ning inim- ja kodanikuõiguste sünd · Rahvahariduse areng ja kirjaoskuse massiline levik lugemisrevolutsioon · Loodusteaduste ka antropoloogia tormiline areng · Tööstuse areng
saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500 1800. Sellisest varauusaja dateeringust on lähtutud ka käesolevas raamatus. Varauusaega võib vaadelda kui üleminekuajajärku eelmodernsest ühiskonnast modernsele ühiskonnale, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. Keskaegsete struktuuride edasipüsimise kõrval said alguse uued protsessid: ühiskonna ja riigi sekulariseerumine, rahvusriikide kujunemine, turumajanduslike algete juurdumine majanduselus, maailma koloniaalne hõivamine jpm. Euroopa varauusaega võib vaadelda üldise arengumudelina teel agraarühiskonnast industriaalühiskonda. Euroopa osakaal maailma ajaloos pole kunagi varem ega ka hiljem olnud nii määrav kui seda varauusajal. Seda tunnetati juba kaasajal. 1605. aastal kirjutas Tommaso Campanella, et nii nagu päike
PROBLEEMID: Fausti meeleheide ning elu mõtte kadumine. Gretcheni sisemised konflikt. Tüdruk asus kahe tule vahel: Jumalakartlik elustiil ja ema manitsused vs armastus Fausti vastu ja magusad keelatud viljad. Traagiline armastus. Gretcheni murdumine suure pinge all paneb ta lollusi tegema ning tüdruk hukatakse. Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Vaimuelu sekulariseerumine, uute protestantlike ideaalide (tööeetika jt) levi, loodusteaduste kiire areng, kasvav huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu, mis väljus laboratooriumi ja kabineti piiridest need tegurid määrasid oluliselt uue ajastu näojooni. Tähelepanu pöördus inimese sisemaailmalt sootsiumi positiivsetele välistele jõududele. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid. Ajastu märksõnadeks said Mõistus ja Valgus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
