Minu põlvkonna suurimaks avastuseks on, et inimesed saavad muuta oma elu muutes oma suhtumist Sa ei ole see, kes sa mõtled ennast olevat. Mida sa mõtled-SEE SA KA OLED! Ära iial alahinda oma võimet ennast muuta, Positiivne ellusuhtumine on pilet paremasse homsesse! Mõtle, tegutse ja räägi entusastlikult ning sa tõmbad ligi positiivseid tulemusi. Edu on meeleseisund. Kui sa soovid olla edukas, siis mõtle endast kui edukast. On parem hoida ennast puhta ja säravana, sest sina oled aken, mille kaudu pead nägema maailma. Suhtumine on salajõud, mis mõjub 24 tundi ööpäevas, nii heas kui halvas. Positivne inimene mõtleb: „ MA SAAN“, negatiivne mõtleb: „ MA EI SAA“ Positiivne inimene mõtleb lahendustele. Positiivne inimene leiab teistes häid omadusi. Positiivne inimene meenutab seiku kus tal on hästi läinud.
Budism on Buddha Skjamuni õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur.Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes tekitada virgunud meeleseisund. Budism koosneb neljast tõest-kannatusest,kannatuse põhjusest, kannatuse lakkamisest ning sellele viivast teest. See tee on kaheksaosaline. Buddha nimetas seda keskteeks, mis väldib andumist naudingutele ja enesepiinamisele. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja sellest on võimalik vabanenda, kuna sel on põhjus. Selleks, et kaotada kannatuse põhjus ongi olemas kaheksaosaline tee. Olenevalt inimestest, kultuuridest ja ajastust on seda teed mõistetud erinevalt.
Sellel on 9 etappi Nirvaana v2lja puhuma (vabanemine elu sagivusest) (lakkad m6tlemast ja tegutsemast igap2evaste asjadega, ainult vaimne tegevus, liigud kosmusega rytmis) 1 etapp rahulolematus iseendaga 2 etapp usk endasse et on v6imeline olema parem (v6ib kesta aastaid) 3 etapp rahulolu ja r66m enda yle et on teinud natukene head (v6imalus olla tasakaalukas inimene) 4 etapp ekstaas e. innustus (`'vaim on peal'') 5 etapp vaikus ja rahu (inimese meeleseisund muutub erksamaks, r66mustab et suudab tajuda maailma) 6 etapp 6nneaste (p6hjuseta 6nnetunne) (ei tule moistest asjadest vaid naudingutest) 7 etapp algab meditatsioon (eesm2rgiks peatada m6tlemine)(algab mantrate kordamine(loogilised silbid) 8 etapp algab tegelik maailmatunnetamine, inimene saab ARIAks ehk v2ljavalituks 9 etapp NIRVAANA (t2ielik rahuseisund, `'mina olen k6iges ja k6ik on minus, ehk mina olen budda'') 10/12/2008 16:30:00 10/12/2008 16:30:00
Rastad Mari-Anne Tammiste Kes on rastad? Maailma vaate poolest on rastad inimesed, kes usuvad, et Aafrika on musta rassi spirituaalne kodu. Inimesed, kes arvavad, et rastad on tegelased, ks elavad Jamaical, suitsetavad kanepit ja kannavad rastapatse, ei suuda mõista, mis peitub selle liikumise taga. Rastafarism on palju enamat kui religioon. See on eluviis, sotsiaalne eluviis, meeleseisund. Rastafari liikumise teke Rastafari-usundis leidub nii kristluse, judaismi, Lääne-Aafrikast pärineva kumina kui ka hinduismi jälgi. 1930.aastatel Jamaical valitsenud depresiivne meeleolu, rassism ja klassidevaheline ebavõrdsus lõid vaeste inimeste hulgas hea keskkonna uue religiooni sünniks. Tekkis esmalt liikumine "Tagasi Aafrikasse", mille liidriks sai Marcus Garvey. Garvey oli Jamaica suurim mustanahaliste õiguste eest võitleja,
Lind õues puud toksas nüüd on aeg mul otsas. Värsse luuletusest “Mikrokosmos” Meri naeratab Pilkude valevõtmed nurm tuhastub tähtede lukkudes linn tantsib tähtede valevõtmed laotus jookseb verd laotuse lukkudes laotuse valevõti Ma segan kaarte millele lukku ei leidu ega saa hävida Sürrealism on ... ... igasuguste ühiskondlike standardite ja normide eitamine; ... meeleseisund, eluviis, vaimulaad; ... elatav, mitte maalitav ega kirjutatatav; ... katse hüljata mõistuse kontroll, loogika, tavalised meetodid; ... tsivilisatsiooni põhimõtete destruktsioon: religioon, perekond, moraal on hullusärgid, mis takistavad elamast vastavalt oma tungidele. Sürrealism eesti kirjanduses Eesti kirjanduse suur sürrealist on ka rahvusvaheliselt tuntud luuletaja ja kunstiteadlane, Rootsis elanud Ilmar Laaban Tema looming on andnud loometõukeid
(James B. Stenson, Valmistudes teismeeaks). Nagu paljudel teistel biokeemilistel ainetel, on neil mõnikord psühhoaktiivseid kõrvalnähte, mis võivad viia ulatuslike meeleolukõikumisteni. Teismelised liialdavad paljude asjadega, sealhulgas nii enda kui ka teiste vigadega, nad võivad käituda tihti ettearvamatult ning olla pisut hullumeelsed. Noorukite tujud varieeruvad seinast-seina ning muutused võivad olla väga suureulatuslikud. Teismeliste peamine meeleseisund on ebakindlus ning see väljendub tihti reeglite trotsimisega. Kas saab öelda, et noorukiiga on kriis? Mis on kriis? Kriis on pingeline muutus inimese elutasandil, mis võib esineda nii sotsiaalsel kui isiklikul tasandil, kriis on kui "erakorraline sündmus". Kriisid on lahutamatu osa inimelust. Samas on kriiside tõttu võimalik kasvada ja areneda, liikuda muutuste poole, just seda noorukiiga tähendabki- täiskasvanuks saamise poole liikumist. Kriisil on oam
Roy vaatles õendustegevust erinevate kohanemistasemete poolest. Ta on öelnud, et on olemas teatud kohanemistase, kus kõik ärritavad aspektid kogunevad ühte punkti, ning kohtuvad palju meeldivama reaktsiooniga, kui need, kes asuvad selle punkti piiri taga. Medõe roll on aidata patsiendil kohaneda, nii haiguse ajal kui ka peale seda. Näiteks: patsient X on tulnud operatsioonilt, kellelt on eemaldatud rind. Tema meeleseisund on allasurutud ning ta ei soovi kedagi, peale oma perekonna näha. Patsiendi meeleseisundi hindamisel pakkus medõde probleemi lahendamisel “Mina-konseptsiooni“ (tahe endast ise aru saada). Rinna puudumine mõjub kui ärritus ja muudab patsiendi X enesehinnangut. Patsient ei saa enam samamoodi hoida suhteid oma lähituttavatega. Medõde ei saa kõrvaldada fakti, et rinda patsiendil enam ei ole, ent saab laiendada tema kohanemistaset. Ta võib patsiendile tutvustada õpetavat
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TAJU,TÄHELEPANU,MÄLU,TUNDED,MÕTLEMINE JA KÕNE Referaat Juhendaja: …. SISSUKORD Sissejuhatus…………………………………………………………………… …………………………1 Taju…………………….. …………………………………………………………………………………..2 Aistingud .……….. …………………………………………………………………………………… ….3 Tähelepanu…………………………………………………………………… ………………………….4 Mälu……………………………………………………………………………… ………………………….5 Tunded.. …………………………………………………………………………………… ……………….6 Mõtlemine ja kõne…………………………………………………………………………… ……….7 Meeleseisund.. …………………………………………………………………………………… ……..8 Kokkuvõte……. …………………………………………………………………………………… ………9 Kasutatud allikad…….. ……………………………………………………………………………….10 SISSEJUHATUS Igal inimesel on taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõnevõime. Taju on tähtis, kuna see määrab kuidas isik tajub ümbritsevat maailma, teisi inimesi ning iseennast. tähelepanu on aga lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu...
Rastafari nimetus tuleneb sõnadest Ras, mis on amhaara kuningasoost isikute tiitel ja Tafari, mis oli Etioopia keisri Haile Selassie I kroonimiseelne nimi. Maailmavaate poolest on rastad inimesed, kes usuvad, et Aafrika on musta rassi spirituaalne kodu. Samuti usutakse valdavalt, et Kristuse tõotatud teine tulemine on juba sündinud ning Kristus on tulnud Etioopia endise keisri Haile Selassie I-na. Siiski on rastafarism palju enamat kui religioon. See on eluviis, sotsiaalne liikumine, meeleseisund. Inimesed, kes arvavad, et rastad on tegelased, kes elavad Jamaical, suitsetavad kanepit ja kannavad rastapatse, ei suuda mõista, mis peitub selle liikumise taga. Seda proovimegi järgnevas lahti seletada... LIIKUMISE TEKKIMINE: 1930. aastatel Jamaical valitsenud depressiivne meeleolu, rassism ja klassidevaheline ebavõrdsus lõid vaeste inimeste hulgas hea keskkonna uue religiooni sünniks. Vaesuse ja
Mäng, mängimine, mängud essee Kaia Talve TPS, lõ-11 2009-10-11 SISSEJUHATUS Lapsepõlve ei tohi kunagi võtta kui mööduvat nähtus. Lootuses,et kui laps on piisavalt vana,et rääkida ja kõnidida võime esitada talle nõudmisi. See periood on lapse elus üks tähtsamaid, siis omandab ta enda isiksuse ja esimesed kogemused teiste inimeste- ja maailmaga suhtlemiseks. Alles 16 sajandil hakkati pöörama tähelepanu lapsepõlvele ja selle tähtustamisele. Mõisteti,et lapse areng ja psüühika on kergesti mõjutatavad ja sellesse perioodi kergelt suhtumine võib osutuda lapsele väga suureks probleemiks. Samuti arvatakse,et lapse elus on periood mil saab tugevamaõigusega manipuleerida. See, aga surub lapse enda õigused alla ja muudab ta ebakindlaks. Samuti kasutavad lapsepõlve ära kõiksugused ettevõtted, kes kujundavad omamoodi jällegi uut mudelit, mõeldes eelkõige ka...
Rastafari nimetus tuleneb sõnadest Ras, mis on amhaara kuningasoost isikute tiitel ja Tafari, mis oli Etioopia keisri Haile Selassie I kroonimiseelne nimi. Maailmavaate poolest on rastad inimesed, kes usuvad, et Aafrika on musta rassi spirituaalne kodu. Samuti usutakse valdavalt, et Kristuse tõotatud teine tulemine on juba sündinud ning Kristus on tulnud Etioopia endise keisri Haile Selassie I-na. Siiski on rastafarism palju enamat kui religioon. See on eluviis, sotsiaalne liikumine, meeleseisund. Inimesed, kes arvavad, et rastad on tegelased, kes elavad Jamaical, suitsetavad kanepit ja kannavad rastapatse, ei suuda mõista, mis peitub selle liikumise taga. Seda proovimegi järgnevas lahti seletada. LIIKUMISE TEKKIMINE: 1930. aastatel Jamaical valitsenud depressiivne meeleolu, rassism ja klassidevaheline ebavõrdsus lõid vaeste inimeste hulgas hea keskkonna uue religiooni sünniks. Vaesuse ja
. . . . . . . . . . . . . . . . 4 ENESETAPP – PROBLEEMI ULATUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 MIKS ON ESMATASANDI MEDITSIINITÖÖTAJA ROLL TÄHTIS? . . . . . . 5 ENESETAPP JA PSÜÜHIKAHÄIRED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 KEHALISED HAIGUSED JA ENESETAPP . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 SOTSIODEMOGRAAFILISED JA KESKKONNAST TULENEVAD TEGURID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 SUITSIDAALSE INIMESE MEELESEISUND . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 KUIDAS ENESETAPUOHTLIKU INIMESEGA KONTAKTI SAADA? . . . . .12 ENESETAPP – MÜÜDID JA FAKTID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .13 KUIDAS SUITSIIDIRISKI ÄRA TUNDA?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .14 KUIDAS HINNATA SUITSIIDIRISKI SUURUST?. . . . . . . . . . . . . . . . . . .14 KUIDAS ENESETAPUMÕTETEGA INIMEST KOHELDA? . . . . . . . . . . . .16 ENESETAPUOHUS OLEVA INIMESE EDASISUUNAMINE . . . . . . . . . .17 ABI ALLIKAD .
Siin on mningad tarkused: *See on armastus kui oled talle mehaaniku eest. *See on armastus kui kid temaga sisseoste tegemas. *Armastus on meeleseisund. *Armastus on taevalik. *Armastus on piknik. *See on armastus kui ta helistab, et elda: "Andesta!" *Armastus on palju pikki suudlusi. *Armastus on kui kirg vtab vimust. *Armastus on hommikusk voodis. *See on armastus kui oled kgikombaini eest. *Armastus petab loomade vastu kena olema. *See on armastus kui sul on keegi, kes kammib su juukseid. *Armastus on topeltnn. *See on armastus kui seisad silmitsioma vastutusega. *See on armastus kui naudite koos ka loojanguaastaid.
maapinna kiirgus, · Oht lõhuvad aatomid ioonideks · Mõju sõltuvus kiirguse liigist ja energiast, kiirgusallika asukohast · Kahjustused deterministlik: juuste väljalangemine, nahapunetus, -põletus, oksendamine, muutused verepildis; stohhastilised: vähk, pärilikud toimed f. Mikrokliima · Soojuslik mugavus meeleseisund, kus ollakse soojusliku olukorraga rahul Ebamugavus ilmneb, kui mikrokliimat iseloomustavad parameetrid pole normis või seadmed on rikkis · Soojustasakaal olukord, kus organism püüab hoida oma tüvetemperatuuri konstantsena Sõltub välistest teguritest: temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumis kiirus, soojusallikad; inimesega seotud tegurid: füüsiline aktiivsus, riietus, metabolismi kiirus, verevarustuse tase
maapinna kiirgus, Oht – lõhuvad aatomid ioonideks Mõju sõltuvus – kiirguse liigist ja energiast, kiirgusallika asukohast Kahjustused – deterministlik: juuste väljalangemine, nahapunetus, -põletus, oksendamine, muutused verepildis; stohhastilised: vähk, pärilikud toimed f. Mikrokliima – Soojuslik mugavus – meeleseisund, kus ollakse soojusliku olukorraga rahul Ebamugavus ilmneb, kui mikrokliimat iseloomustavad parameetrid pole normis või seadmed on rikkis Soojustasakaal – olukord, kus organism püüab hoida oma tüvetemperatuuri konstantsena Sõltub välistest teguritest: temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumis kiirus, soojusallikad;
8) Subsidiaarsus ( lähimus )- inimese abistamine tema lähiümbruses 5) Lapse väärkohtlemine- tegu või tegevusetus mis takistab lapse eakohast arengut või valmistab talle kannatusi 9) Erivajadus- vajadus kõrvalise abi järele 18) Ohvriabiteenus- avalik teenus, mille eesmärgiks on kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine. 15) Heitumus ( encouragement )- meeleseisund mille puhul inimene ei suuda vastu võtta otsuseid enda olukorra parandamiseks 12) Eakate avahooldus- komplekt meetmeid mis aitavad vanuril võimalikult iseseisvalt igapäevaselt toime tulla 24) Laste õiguste koventsioon- kogu kus on kirjas rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, mis kuuluvad igale lapsele kogu maailmas, alates sünnihetkest kuni 18-aastaseks saamiseni. Selle koostamisel lähtuti põhimõttest, et ühiskonnal on kohustus tagada lapse põhiliste vajaduste
vaimsete protsessidega) ja välisteks (mis on seotud elukeskkonna, ümbritsevate inimeste ja suhtlemisega) põhjusteks. Üldjuhul on iga üksikindiviidi sõltuvuse põhjused kombinatsioon nii sisemistest kui välistest teguritest. Kui võrrelda iga inimese põhjusi teiste omadega, on need vägagi erinevad. Nii lai on see spekter. Meditsiinilist lähenemist vaimsetele häiretele muudab raskemaks segadus selles osas, mis on haigus ja mis lihtsalt meeleseisund. Haigust võetakse tõsiselt juhul, kui esinevad iseloomulikud füüsilised sümptomid, mida on võimalik jälgida ja ravimite abil muuta. Haigusi ilma füüsiliste sümptomiteta on raske diagnoosida või üldse olemasolevateks tunnistada. Sõltuvus ei teki tavaliselt üleöö. Kõigepealt tekib harjumus tarbida ainet või teatud viisil käituda. Kui harjumus on kujunenud, siis mingil hetkel tekib vajadus. Vajadusest ei saa enam üle ega ümber.
nähakse budistlikus traditsioonis, võib kohandada oma religioonile. Samamoodi võivad budistid võtta selle hea, mida nad näevad kristluses, islamis või mõnes teises religioonis ja võivad selle lülitada oma vaimsesse praktikasse (7.). Tegelikult on religiooni defineerida väga raske. See on rohkem või vähem seotud koguduse ja rituaalidega. Seetõttu on vaja teha vahet. Kui räägime vaimsusest, ei tohiks vahet olla kristlaste, budistide, moslemite vaimsusel see on meeleseisund. Religiooniga käib kokku religioossus, kuid religioon sisaldab nii religioossust kui organisatsiooni. Vaimsuses pole jagunemist ega eelistamist ja kui keegi saavutab kõrgeima vaimse seisundi, muutuvad kõik erinevate religioonide traditsioonid peaaegu ebaoluliseks. Seega on vaimses maailmas kõik kõigega vahetatav ja ühtesobitatav. Religioon on seotud rohkem kultuuri ja traditsioonidega. Seal on ainulaadsus oluline ja seda on vaja säilitada (7.). Arvan, et see on päris lihtne
alluvad nad siiski muutustele (1). 8 2. MILLE POOLEST ERINEB BUDISM TEISTEST USUNDITEST? Erinevalt paljudest teistest religioonidest ei eksisteeri budismis isikustatud jumalat. Ta ei ole selles religioonis isegi mitte kuidagi inimese sarnane - pigem on jumal lihtsalt tõe sünonüüm või siis meeleseisund (2). Buddha õpetussõnad: 1)Me oleme, mis me mõtleme 2)Kõik mis me oleme, tõuseb koos meie mõtetega 3)Enda mõtetega me loome maailma Buddha ei ole jumal, vaid inimene, kes saavutas valgustatuse ehk seisundi, mil inimene näeb ja mõistab tõde. Teoorias võib meist igaüks Buddhaks saada (2). Teiseks, kuna budismis ei eksisteeri jumalat isikustatud kujul, siis ei eksisteeri selles ka käskude-keeldude kogumit. Kõik valgustatus olekus kogetud tõed, mis Buddha
parandada Käitumise muutmine Probleemi täpsustamine - On vaja probleem endale defineerida - Mis tasemel oleks vaja käitumist muuta? Kategooriad - Kes on sihtmärk? Kelle käitumist oleks vaja muuta. Põhjused miks ei õnnestu käituda soovitavalt: 1. ei oma piisavalt tugevat käitumiskavatsust (ei taha) 2. kavatsus võib olla aga mingil põhjusel ei suuda seda täide viia Gollwitzer – meeleseisund kus otsitakse infot selle käitumise teostatavuse ja soovitavuse kohta. Kui kavatsus on juba tekkinud siis muutb ka meelelaad. Meelelaadist sõltub millist strateegiat hakatakse kasutama Sekkumise kujundamine. Esimene faas. Pole vahet kas tahame inimesi panna suurendama mingit käitumist või alandama negatiivset käitumist. Hinnata sekkumise kulukust. - Välja selgitada kõik mõjurid – käitumuslikud, normatiivsed, kontrollivad, uskumused mis sellega on või võiksid olla seotud.
sotsiaalne, personaalne, karjäärialane jne). Sisu on enamasti probleemilahendus. Orienteeritud kasvule, arengule (vs ravi). Grupijuht on vähemalt endale alustuseks selgeks teinud, milline on grupp ja milline on laiem eesmärk. Grupijuht peab vastutama iga grupiliikme toimuva osas ja nende omavahelises toimimises. Grupinõustamise puhul on vastutus nõustajal suurem. Nõustaja enda meeleseisund võib mõjutada gruppi. Nt mingi kindel hoiak. Grupinõustamise rakendamise näited spetsiifilistes elanikkonnagruppides: 16 Nõustamisgrupid lastele. Mida väiksem on laps, seda väiksem on grupp ja aeg. Nt agressiivse käitumisega lastele, kehva peretoetusega lastele (väike grupp vs klass). On enamasti mänguline, pildimaterjalid, muinasjutud olulised on erinevad vahendatud meetodid.
Väga huvitav olnuks tegelikult lasteaias töötamise ajal saada nii laste, nende vanemate kui ka lasteaiakasvatajate ja teiste töötajate hinnang mõne uuringu käigus sellele, milline tegelikult sealne töökliima oli. Viia läbi samaaegselt nii küsitlus, intervjuud kui vaatlus ning anda asine hinnang sellele, kas lasteaia töökliima oli üldplaanis hea või näis see ainult minule personaalselt sellisena. Seda enam, et Riismaa (Riismaa 2012) viitab, kuidas tegelikult õpetajate tajutud meeleseisund erineb oluliselt sellest, kuidas lapsed ise enda meeleseisundit hindavad. Usun, et töökoha sotsiaalse kliima tüübilt esindas meie lasteaed keskpärast lastesõbralikku keskkonda, kus suureks väärtuseks ongi just ühtse meeskonnana töötavad ja üksteist ning oma töökohta väärtustavad kasvatajad. Luues paralleeli Ruusi ja Veissoni (Ruus, Veisson 2007: 56-58) koolikliima tüpoloogiale, võib samadel alustel liigitada ka töökliimat. Kolm väljapakutud varianti tunduvad olema küll
" Ja äkitselt ma avastan, pimedus peegelub pargiteel Olin omadega metsas, olin täiesti segi tuli politseinik ja palus meil võtta ritta Ja surus meid vastu maad, näoga itta Kallis vaata endale otsa ja kas sulle meeldib see Et istud seal nagu känd, üksluine on su elutee Parem mine täna,kallis, mööda roheliste õitega tänavaid alla Parem oma silmad ava kallis, mõnuained ninast tõmba alla Sind ei huvita mida teised teevad, sul on oma usund See on sinu, see on sinu ainult sinu meeleseisund Mine alla, mine alla, ära hooli, ära hooli, ära hooli, tõsiselt ära hooli, kuidas müstiline jõud sinu meeli noolib Niisiis olen otsustanud et ma lähen Ära udustele mägedele Kuhu iganes meie hinged lähevad Kuhu iganes need hinged lendavad Ma tõesti ei tea Misty Mountain Hop, http://www.lap.ttu.ee/~muhw/lyrics.php?action=show&id=4054 (14.07.2009) 27 3.6 Four Sticks Four sticks 4:44
.. *** Saladust jagades kaob saladus ise. *** Kes ise end ei hoia, selle nahaga kaitsevad teised ennast. *** Mida aus ei saa, see on juba kelmi pihus. *See on armastus kui oled talle mehaaniku eest. *See on armastus kui käid temaga sisseoste tegemas. *Armastus on meeleseisund. *Armastus on taevalik. *Armastus on piknik. *See on armastus kui ta helistab, et öelda: "Andesta!" *Armastus on palju pikki suudlusi. *Armastus on kui kirg võtab võimust. *Armastus on hommikusöök voodis. *See on armastus kui oled köögikombaini eest. *Armastus õpetab loomade vastu kena olema.
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proits...
Pikalt selle tunde käes viibimine aga ei nulli juhtunut ega aita ka edasi liikuda. · LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks surma pole mõtet karta (lk. 248-9). Kas te peate seda selgitust rahuldavaks? Seneca leiab, et surma pole mõtet karta, kuna see tuleb ükskord meie tahtest hoolimata ja ei tasu tunda hirmu paratamatuse ees. Selline kartus vaid takistab tegelikult elamast. Oluline on surma juures hoopis see viis või meeleseisund, millega siit ilmast lahkuda. Pean seda selgitust absoluutselt rahuldavaks, kuna väärtustan seda aega, mis meile igaühele elamiseks antud on ning mis oleks suurim voorus kui täita see aeg võimalikult suurima hulga õnnega. Hirmud ja kartused, eriti millegi niivõrd iseenesest mõistetava kui surma ees, on vaid õnne ja rahu blokaadiks. · LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi. Millised need soovitused on ja millega neist te nõustute?
fokuseerimata liigutuse sees. Skinneri enese seljadiski vigastus viis ta kokku Alexanderi tehnikaga ja pani seniajani klassikuid harrastanud naise otsima uusi võimalusi ja vorme. Avastuseks sai, et tantsija on imaginaarselt väga väljendav, mis tähendab, et kui tantsijale anda ette mingi kujuteldav imidzh või konjunktuur, muutub tantsija vormiotsing vabaks eneseväljenduseks. Aluseks nagu Pilatese treeningsüsteemiski, on mingi kindel meeleseisund, millest lähtuvalt inimene saavutab teatud kontrolli oma liikumises ning keha ja vaim koostöös muudavad liikumise keelt. Teaduslikult on varasemalt räägitud sellest, kuidas autoõnnetuse hetkel teadvusetuna olevad inimesed saavad vähem vigastusi. Seda võiks paraleelina tuua ka ennetamise puhul näiteks, kuidas releasing-tehnika vähendab ohtu end liigselt dresseeriva tantsija kombel vigastada. Kui anda kehahoiakule tema loomupärasus kogu väljenduse piires, saavutab keha
Hirm om armu ime. Aidake armetumat, vilets viiakse mehele. Vana arm ja vana karm. Ennem armuga, pärast hirmuga. Üks armastab ühte, teine teist, kolmas vana Võtsiku Peedi naist. Armastus on rohkem väärt kui raha. (Oscar Wilde) Olla armunud,see tähendab tõusta iseendast kõrgemale. (Oscar Wilde) Armastuses ja sõjas on kõik lubatud! See on armastus kui oled talle mehaaniku eest. See on armastus kui käid temaga sisseoste tegemas. Armastus on meeleseisund. Armastus on taevalik. Armastus on piknik. See on armastus kui ta helistab, et öelda: "Andesta!" Armastus on palju pikki suudlusi. Armastus on kui kirg võtab võimust. Armastus on hommikusöök voodis. See on armastus kui oled köögikombaini eest. Armastus õpetab loomade vastu kena olema. See on armastus kui sul on keegi, kes kammib su juukseid. Armastus on topeltõnn. See on armastus kui seisad silmitsioma vastutusega. See on armastus kui naudite koos ka loojanguaastaid.
On seotud utoopiatega (nt Põhja- Korea, NSVLiit), igal inimesel on oma kindel roll saavutada ideaalne ühiskond kellegi nägemuse järgi. · Õnnelike indiviidide ühiskond on korraldatud ülemaailmseid küsitlusi, andmekogumisi, uuritakse, milline ühiskond on õnnelikum. Sotsioloogid leidsid, et eestlased on üks maailma õnnetumaid rahvaid. Eesti ja inglise keele võrdlus (I'm so happy kui meeleseisund vs ma olen õnnelik ideaal) Õnne olemus antiigis Keskne küsimus kuidas ma peaksin elama? See puudutab eesmärke (telos) ehk mis on hüved, mille poole peaksime püüdlema. Õnne definitsioon tulenebki telosest õnn pole muud kui lõpp-eesmärk ei ole eesmärk millegi muu jaoks. Kui on teatud eesmärgid, mida taotleme järgmiste eesmärkide saavutamiseks, siis neid nimetatakse instrumentaalseteks eesmärkideks (tahan saada rikkaks, et saada võimule)
ja inimeste irratsionaalse käitumise vahel. Inimeste käitumine on irratsionaalne teaduse, mitte sotsiaalse praktika mõttes Wilfredo Pareto · Mitte-loogiline käitumine kõik see, mis jääb loogilisest käitumisest välja. · Ehkki inimesed käituvad tihtipeale mitte-loogiliselt, püüavad nad oma käitumist selgitada selliselt, et see näiks loogilisena. · Inimkäitumise aluseks on meeleseisund, tunded. Tunded on peamine allikas mitte-loogilisele käitumisele. Isalõvid ja emarebased 30 3. KAASAEGSED SOTSIOLOOGIA TEOORIAD Tuntumad teooriad on: · Strukturaal-funktsionalistlik · Konfliktiteooria · Kirjeldavad teooriad: Sümboolne interaktsionism Dramaturgia Etnometodoloogia · Humanistlik sotsioloogia · Feministlik sotsioloogia 3.1.1
Kui himu kadunud, siis armastus läind. Hirm om armu ime. Aidake armetumat, vilets viiakse mehele. Vana arm ja vana karm. Ennem armuga, pärast hirmuga. Üks armastab ühte, teine teist, kolmas vana Võtsiku Peedi naist. Armastus on rohkem väärt kui raha. Olla armunud,see tähendab tõusta iseendast kõrgemale. Armastuses ja sõjas on kõik lubatud! See on armastus kui oled talle mehaaniku eest. See on armastus kui käid temaga sisseoste tegemas. Armastus on meeleseisund. Armastus on taevalik. Armastus on piknik. See on armastus kui ta helistab, et öelda: "Andesta!" Armastus on palju pikki suudlusi. Armastus on kui kirg võtab võimust. Armastus on hommikusöök voodis. See on armastus kui oled köögikombaini eest. Armastus õpetab loomade vastu kena olema. See on armastus kui sul on keegi, kes kammib su juukseid. Armastus on topeltõnn. See on armastus kui seisad silmitsioma vastutusega. See on armastus kui naudite koos ka loojanguaastaid.
üldiselt ropendamine ei meeldi, aga ma ei lase sel endale tarbetut stressi tekitada, kuigi pean lest aimu, et neil oleks võimalik teatud määral teadvustada, kuidas me end tunneme, ja isegi samal ajal siiski vajalikuks sellele olukorra ja asjaolude kohaselt reageerida“ – on tulemuseks näidata üles teatavat osavõtlikkust meie mööndud inimlikkuse suhtes. Lapsed mõistavad, et pingevabam meeleseisund ning ( mõningate oskuste omandatuse korral) võime ropendamist halbu päevi esineb igaühel. tõhusamalt ohjata (vt alates lk 192). On halbu päevi, mil võime öelda õpilastele midagi sobimatut või mõtlematut: mõni rapsakas
asjaga ühele poole. Lisaks kordab ta soovi kiiresti kokku leppida prokuröriga kokkuleppemenetluse tingimused, ning lisab, et tal ei ole midagi ka vahistamise vastu, niikuinii on kogu ta elu läbi; üleüldse sooviks ta, et vahistamine korraldataks ära juba esmaspäeva hommikul, et ta saaks lihtsalt kindlasse kohta paika. Uurimismeeskonnas avaldatakse arvamust, et kui tema ütlusi kohe mitte kirja panna, võib X meeleseisund muutuda ja ta võib ümber mõelda. 30 Olete uurija mida teete? 34 lg 1 kahtlustataval on õigus p 3 kaitsja abile 10) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, osaleda kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, teha ettepanekuid kohaldamisele kuuluva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
