Erinevus rikastab Maailm ei oleks pooltki nii huvitav, kui igal riigil ja rahvusel oleks üks ja sama suhtluskeel. Keeli saab küll jagada piirkondade järgi rühmadesse ning tänu sellele on samasse keelkonda kuulivad keeled veidi sarnased. Näiteks eesti ja soome keeled kuuluvad uurali keelkonda ning itaalia ja prantsuse keeled kuuluvad romaani keelkonda. Igal rahval on õnneks omamoodi keel välja kujunenud ja kahte täpselt samasugust keelt ei ole olemas. Kuuldes paari lauset võib juba aimata mis keelega võib tegu olla. Igas keeles on midagi iseäralikku. Näiteks vene keel sisaldab palju kaashäälikuid. Kindlasti need eripärad mõjutavad kas natuke või palju ka keele õppimist
Kõige eksisteeriva aluseks pidas Herakleitos muutumise kehastust -- tuld. "Kõik vahetub tuleks ja tuli --kõigeks, nagu kuld vahetub kaupadeks, kaubad -- kullaks;" märgib Herakleitos mõjutatuna kaasaja kaubalis-rahaliste suhete kindlustumisest. Tuli on igavene, elav, jumalik jõud, millest Kosmos tekib ja milleks ka muutub. Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. Herakleitos ise väljendab seda aforismidega: "Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu" "Eksisteerime ja ei eksisteeri" "Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda" Maailm on kui jõgi, milles voolavad järjest uued veed. Sellepärast võimegi teatud mõttes öelda, et ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Nimi ja asukoht jäävad samaks, kuid jões voolavad järjest uued veed. Ka inimene muutub pidevalt: vananemine, uued elamused jne. Igal järgneval hetkel me erineme sellest, kes me olime eelnenud momendil
ta haletsusest nutnud. Juba lapsepõlves pani ta teisi imestama: algul väites, et ta midagi ei tea, hiljem aga – väites, et on kõiketeadja. Teised inimesed aga ei teadvat midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest "paljuteadmine ei tee targaks". Herakleitose filosoofia Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. Herakleitos ise väljendab seda aforismidega: "Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu" "Eksisteerime ja ei eksisteeri" "Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda" Herakleitose filosoofia Maailm on kui jõgi, milles voolavad järjest uued veed. Sellepärast võimegi teatud mõttes öelda, et ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Nimi ja asukoht jäävad samaks, kuid jões voolavad järjest uued veed. Ka inimene muutub pidevalt: vananemine, uued elamused jne. Igal järgneval hetkel me erineme sellest, kes me olime eelnenud momendil
Antiikfilosoofide mõtteteri Herakleitos "Kõik voolab." u.550 - 480 "Varjatud seos on tugevam kui ilmne." "Ei saa astuda kaks korda samasse jõkke." "Samasse jõkke me astume (kaks korda) ja ei astu, me oleme ja ei ole." Fr. 49a "Mida viha soovib, seda ostab ta hinge arvelt." "Sõda on kõige isa ja kõige valitseja.." Fr 53 "Eeslid eelistavad kullale pigem õlgi." Fr,9 Empedokles "Igaüks usub vaid oma kogemust." Protagoras "Inimene on kõigi asjade mõõt." Sokrates "Kui võtad kuulda minu nõuannet, siis mõtled sa vähe u
1)Kes oli Darwin?-teadlusliku evolutsiooniteooria looja 2)Biogeneetiline reegel-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe 3)Fossiil-väljasurnud loomade jäänuseid ja jäljendeid sisaldav kivistis 4)Paleontoloogia on teadus,mis uurib kivistisi 5 7e.t.1)Biogeograafilised tõendid-mida lähemal asuvad samasse taksonisse kuuluvate liikide areaalid,seda lähemalt suguluses nad on 2)Molekulaarbioloogilised tõendid-mida lähemalt suguluses on organismid,seda sarnasem on nende DNA nukleotiidine ja valkude aminohapeline järjestus 3)Lootelise arengu tõend-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe 4)Fossiilid-saab uurida kivistisi minevikust ja võrrelda nende sarnasusu ja erinevusi tänapäeval samasse taksonisse kuuluvate isenditega 5)Vestiigiumid(rudimendid)-e
oma mudelitele. Sama süsteemi on kasutatud näiteks järgmistel markidel: BMW 850 csi (lisavarustuses) BMW 7 seeria (sport paketis 2007.ndast aastast) Mazda 626 (lisavarustuses) Toyota Celica (lisavarustuses) jne nelja ratta pööramine ehk 4WS Aeglasel kiirusel manööverdades pööravad tagumised rattad vastupidises suunas esirataste suhtes. See kergendab manööverdamist parklates ja kitsastes kohtades. Kiiremal sõidul pööravad tagumised rattad samasse suunda nagu esirattad. Muutes sõidu stabiilsemaks ja ohutumaks. 4ws süsteemiga auto on esi ja taga rataste suund sõidu ajal väga tähtis. Honda ja mazda süsteemide vahe on see kuidas tagaratta nurki kontrollitakse. Honda süsteem kasutab
ning välislähetuse korral 128 eurot päevas. · Alates 01.01.2011 laiendati erisoodustuse saajate ringi, mille kohaselt tööandja tehtud erisoodustuseks loetakse ka selliseid muus osas erisoodustuse tunnustele vastavaid hüvesid, mida tööandja annab töötaja abikaasale, elukaaslasele või otse- või külgjoones sugulasele (vanavanemad, vanemad, lapsed, lapselapsed, õed ja vennad) või mida annab tööandjaga samasse kontserni kuuluv isik. Töötaja peab teatama, kui ta saab erisoodustuse oma tööandjaga samasse kontserni kuuluvalt isikult. 2. KASUTATUD KIRJANDUS https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/maksud_ja_toll/ulevaade_eesti_maksusustee mist/erisoodustusmaks http://www.emta.ee/index.php?id=31630 http://www.emta.ee/index.php?id=27472 http://www.emta.ee/index.php?id=1229 http://www.emta.ee/index.php?id=29005
................................................................................................ c) võitlus eluta looduse teguritega näit. …………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………… ………………............................................................................................................ 2) Pärilikust muutlikkusest st. samasse liiki kuuluvad organismid on ………………………………………………………… Seda põhjustab ……………………………………………………………………………………. ……………………………………………………………………………………… ………………. Pärilikust muutlikkusest ja olelusvõitlusest tuleneb looduslik valik Selgita
Tegevused on järgmised. Nimekirja lisamine/parandamine Nimesid saab lisada ainult veergu A. Programmi lihtsustamiseks võib teised lahtrid kaitsta Exceli vahenditega. Nimed peavad olema järjest: lubatud on sisestada lahtrisse A1, täidetud lahtrisse või viimase täidetud lahtri alla. Kui nimi on lisatud/parandatud, kopeeritakse see lehele Valimised samasse asukohta. Valimine Kui lehel Nimekiri täidetud lahtril veerus A tehakse hiire topeltklikk, lisatakse 1 hääl lehel Valimised samasse ritta veerus B. Tulemuste vaatamine Kui kasutaja soovib aktiveerida lehte Valimised, küsib programm parooli (võib kasutada funktsiooni InputBox). Õige parool on salvestatud programmi tekstis. Kui kasutaja sisestatud parool on vale, aktiveeritakse uuesti leht Nimekiri ja kasutaja valimiste tulemusi ei näe. he Valimised peab sustamiseks võib htrisse A1, täidetud hele Valimised hiire topeltklikk, s B. b programm parooli n salvestatud e uuesti leht Nimekiri
Täitsin filtrist ¾. Lahusta valasin filtrisse klaaspulga abil ning jälgisin, et lahus mööda keeduklaasiserva ei hakkaks alla nirisema, kui valamise fitrisse lõpetasin, siis panin klasspulga kiiresti keeduklassi tagasi, et mitte ühtegi tilka lahust kaotsi lasta. Filtreerisin lahuse ära. Keeduklaasi jäänud liiva jääkidele panin juurde 50 cm3 destilleeritud vett, segasin ning filtreerisin ka selle läbi sama filtri samasse koonilisse kolbi. Kui keeduklaasi oli jäänud jälle ainult liiva jäägid, lisasin umbes 20 cm3 destilleeritud vett, seda vett keeduklaasi valades jälgisin, et keeduklaasi seinad saaksid ka liiva jääkidest puhtaks. Filtreerisin ka selle läbi sama filtri samasse koonilisse kolbi. Kui lahus oli ära filtreerunud valasin filtrile lihtsalt destilleeritud vett, et NaCl täielikult filtri pooridest välja pesta. Liiva keeduklassist loputasin kraaniveega liivakogumisnõusse
Väntvõll ja laagrid Ekspluatatsioonis kuluvad väntvõlli kaelad ovaalseks ning võivad hakata laagreid rikkuma. Kui väntvõll on kulunud sedavõrd (üle normi, remondijuhend)(alla 0,1 mm) siis läheb väntvõll remonti, remondis lihvitakse väntvõlli kaelad remontmõõtmesse, tavaliselt läheb väiksemaks 0,25mm järel. Kui 1 vändakaeltest vajab remonti siis lihvitakse ka kõik ülejäänud samasse remontmõõtu.
parem. GMO- geneetiliselt muudetud organismid Trandgeensete organismide pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste orgaismide geene. Puudused: · Juhuslik tekkimine · Mõjutada tuleb paljusi organisme · Saavutatud kasulik omadus kaob · Ei saa järglasi anda · Haigestuvad Esimene GMO loom- hiir Esimene GMO taim- tubakataim Eluslooduse süsteem ja evolutsioon Eluslooduse süsteem Liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, samasse liiki kuuluvad organismid saavad järglasi. Populatsioon- Kõik organismid, kes kuuluvad samasse liiki ning kasutavad eluks ühist geograafilist piirkonda. Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond- perekond- liik Olelusvõitlus ja looduslik valik Evolutsioon- Maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu, kestab tänapäevani. Olelusvõitlus- Isenditevaheline konkurents ellujäämise pärast.Peamine võit on järglaste andmine.
Els Mikiver (Einok) (1824 c.1900) Els Mikiveri elutee Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt väljaantud raamatus Vana Kannel 1938 nimetatakse Els Mikiveri kuldsuiseks laulikuks. Sündis KiiuAblas, hiljem siirdusid Einokid Virve külla Nõmme vabadikukohale, 21 aastane Els läks mehele 1846.a samasse külla Nigula ehk Lepa Madise pojale Tõnu Mikiverile. Einokid pärinevad Pedaspea külast. Kui lapsed asusid perekondadega Simititsasse, läksid kaasa ka TõnuElse ning elasid vanema poja Jaani talus. Sääl lõppes ka Else elutee aastal 1900.
Els Mikiver (Einok) (1824 - c.1900) Els Mikiveri elutee Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt väljaantud raamatus Vana Kannel 1938 nimetatakse Els Mikiveri kuldsuiseks laulikuks. Sündis Kiiu-Ablas, hiljem siirdusid Einokid Virve külla Nõmme vabadikukohale, 21 aastane Els läks mehele 1846.a samasse külla Nigula ehk Lepa Madise pojale Tõnu Mikiverile. Einokid pärinevad Pedaspea külast. Kui lapsed asusid perekondadega Simititsasse, läksid kaasa ka Tõnu-Else ning elasid vanema poja Jaani talus. Sääl lõppes ka Else elutee aastal 1900.
Kompass on abivahend põhja/lõuna suuna määramiseks. Põhjasuuna asimuut on 0. Asimuusiks nimetatakse nurka mis jääb põhjasuuna ja meid huvitava objekt suuna vahele. Ajavööndid Vööndiajaks nimetatakse ühes ajavööndis kehtivat kellaaega, mida arvutatakse selle vööndi keskmise meridiaani järgi. Maakeral on 24 ajavööndit, neist läänepooole (<) liikudes tuleb kell tagasi keerata, Idapoole (>) liikudes kella edasi kerida. Liikudes üle kuupäevaraja läänest itta jõuad samasse päeva. Liikudes üle kuupäevaraja idast läände jääb üks päev vahele.
Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0
Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0
· Valida menüüst Edit korraldus Paste. Failide ja kaustade teisaldamine (ümbertõstmine) Faili teisaldamiseks, tuleb toimida analoogiliselt faili kopeerimisega, kuid korralduse Copy asemel tuleb valida korraldus Cut. See korraldus kopeerib faili või kausta arvuti vahemällu ja kustutab faili esialgsest asukohast. Kopeerimise tulemusena on arvuti välismälus kaks identset faili, aga erinevates asukohtades. Kui kogemata kopeeritakse fail või kaust samasse kohta, kus ta enne oli, siis pannakse automaatselt faili nimeks Copy of nimi. Teisaldamise tulemusena liigutatakse esialgne fail uude asukohta, esialgsesse kausta faili alles ei jää. Korralduste valimise asemel menüüdest võib kasutada ka klahvikombinatsioone: Copy =Ctrl+C; Cut =Ctrl+X; Paste =Ctrl+V. Failide ja kaustade kustutamine Faili või kausta kustutamiseks tuleb see märgistada ja valida menüüst File korraldus Delete või kasutada klaviatuurilt klahvi Del.
Katse 6. Valmistada 50 mL mõõtkolbi 0,20 M kaaliumkromaadi K2CrO4 või kaaliumheksatsüanoferraadi K3[Fe(CN)6] lahust (õppejõu valikul). Kõigepealt arvutada lahuse valmistamiseks vajaliku tahke aine mass, lähtudes molaarsuse definitsioonist ja kasutades valemit 3.3. Protokolli kirjutada reaktiivi purgilt aine nimetus, puhtus ja tootja. Arvutus näidata õppejõule. Lahuse valmistamiseks kaaluda puhas kuiv 50 mL keeduklaas tehnilistel kaaludel, seejärel võtta spaatliga reaktiivi sinna samasse keeduklaasi niipalju, et saadakse täpselt vajaminev kogus. Tahke reaktiiv lahustada väheses hulgas destilleeritud vees sealsamas keeduklaasis ja lahustumise kiirendamiseks segada klaaspulgaga. Järgnevalt viiakse saadud lahus kvantitatiivselt üle 50 mL mõõtkolbi, asetades mõõtkolvile lehtri ja seejärel valades mööda klaaspulka lahust kolbi. Keeduklaasi loputada 3 kuni 5 korda väikeste koguste destilleeritud veega (üldjuhul kuni pesuvesi on muutunud värvituks)
herakleitos ( 6.saj e.Kr) Y ei kuulu koolkondadesse Y sündinud Ephesos'es Y eelsokraatik Y pidas sündi tule ja sõja elemendi vahelise võituse tulemuseks Y seisukohad ': elu tekib üksnes tulest Y muutlikuses ja muutuvuses seisneb põhiline maailaseadus -midagi ei püsi ja miski ei kordu ,, me ei saa kaks korda astuda ühte ja samasse jõkke'' - ''panta rhei ''(kõik voolab) Y ''ka inimese hing on osa jumalikust tulest , mida puhtam on tuli seda täiuslikum on hing'' , ''kuiv hiing on kõie targem , joobunul on niiske hing , sest tal pole mõistust'' , ''õnn seisneb mõtisklustes ja oskuses väljendada tõde ning tegutseda loodusega vastavuse'' Y tsitaadid : ''kõigest üks ja ühest kõik '' , ''üles mäge ja alla mäe viib sama tee'' , '' sõda on kõige isa ja valitseja ''
Võimalused peale algkooli Mida teha tulevikus? Algkool läbi mis nüüd? · Põhikool · Töö Ühe keskmise Eesti kooli laste %, kes jäid peale algkooli samasse õppeasutusse 90 80 70 60 50 tüdrukud 40 poisid 30 20 10 0 A-klass B-klass C-klass D-klass Põhikoolgi läbitud, on valikuid rohkem · Gümnaasium · Kutsekool · Töö · Aasta vabaks, siis üks eelnimetatud variantidest · Piiramatu vabadus
liigugi. Võib-olla tahtis Zenon lihtsalt näidata, kuivõrd keeruline on liikumist mõtelda. Herokleitos Efesisest- Tema kirjapandut oli raske mõista. Ta pani lapsepõlves tisi imestama, väites, et ta ei tea, ning hiljem, väites, et on kõiketeadja, teised ei teadvat midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest paljuteadmine ei tee targaks. Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. "Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu" "Eksisteerime ja ei eksisteeri" "Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda" Maailm on kui jõgi, milles voolavad järjest uued veed. Sellepärast võimegi teatud mõttes öelda, et ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Nimi ja asukoht jäävad samaks, kuid jões voolavad järjest uued veed. Ka inimene muutub pidevalt: vananemine, uued elamused jne. Igal järgneval hetkel me erineme sellest, kes me olime eelnenud momendil
samal ajal tähele, et ta läks peitu enne, kui vend jõudis hakata üldse lugemagi. Morten peitis ennast diivani taha, kuhu läks venna sõnul ka eelmisel korral. Vend, kes algul teeskles, et ei näinud, kuhu laps end peitis, otsis Morteni mõningase aja möödudes ülesse. Laps oli õnnelik ning hüüdis rõõmsalt, et soovib veel ennast ära peita. Vend hakkas samamoodi numbreid lugema ning Morten peitis ennast samal ajal täpselt samasse kohta ära. Kui vend küsis, et kas Morten peitis ennast samasse kohta, vastas laps peidus olles kõva häälega, et ei. Kui vend oli vaadeldava üles leidnud, oli lapsel samasugune rõõmutunne nagu ennist. Järgmisena üritas laps end peita voodi alla, aga kuna vend mainis talle, et seal võib olla väga tolmune ning et sinna ei ole mõtet peita, siis laps sai sellest koheselt aru ning hakkas uut peidukohta otsima. Niiöelda kolmandaks
1 and 3 when stowed on deck of a containership a minimum distance of two container spaces athwartship shall be maintained, when stowed on ro-ro ships a distance of 6 m athwartship shall be maintaine). See kehtib veoüksuste (CTU), konteinerite või veokite segregeerimisel ro-ro laevas. 4 7.2.4 Segregeerimistabel Kuna allüülamiini ohuklassid on 3 ja 6.1, siis ei saa allüülamiini paigutada samasse konteinerisse baariumi pulbriga (pürofoorne) ohuklass 4.2, sest tabel 7.2.4 näitab 4.2 ja 3 võrdlemiel 2 (eraldada) ja 4.2 ja 6.1 võrdlemisel 1 (eemale). Alati võetakse aluseks rangem nõue, antud juhul 2. Et baariumi pulbrit oleks võimalik pakkida samasse konteinerisse Allüülamiiniga, siis on otstarbekas panna nende vahel vaheseina. Või hoida neid 6 m kaugusel üks teisest. Ohutuskaardi kasutamine (tihedus, keemistemperatuur, lõike 14 veoeeskirjad jm)
• Lasteraamatud: – "Lendav maailm" (1935) – "Semud" (1936) – "Sellid" (1938) – "Sinine liblikas" (1936) – jne • "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) • "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) • "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") • "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") • Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). • Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. • Ristikivi ainus luulekogu "Inimese teekond" ilmus 1972. aastal. • 2008. aastal avaldati Ristikivi "Päevaraamat (1957–1968)" Tänan kuulamast!
Metsandus. Feromoonpüünis. Feromoonid - on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised, muutused. Üldiselt, tänu nendele putukas võib eristada oma liiki isendeid. Mis on feromoonpüünis? Feromoonpüünis on väike gofroplastist majake, kuhu pannakse kuivamatu liimiga sisepõhi ja feromooniga immutatud kapsel. Püünis meelitab isasliblikaid majakesse, kus nad liimipõhjale kinni jäävad ja hukkuvad. Püünised vaid neljale liigile Püünised on praegu neljale kahjuriliigile:
Kas iga kriis on kaotus? Kriis on olukord, kus olemasolevatest teadmistest, oskustest ning vahenditest ei piisa, et muutunud olukorraga toime tulla. Minu arvates ei ole iga kriis kaotus, kuid väga palju oleneb siiski ka konkreetsest situatsioonist. Kui inimene on hea analüüsivõimega, suudab ta juhtunu hiljem enda jaoks läbi mõelda. Selline käitumine tuleb hiljem kindlasti kasuks. Näiteks kui inimene peaks tulevikus samasugusesse või sarnasesse situatsiooni sattuma, siis on tal juba eelnev kogemus olemas. Muidugi ei ole selline käitumine kõigile võimetekohane ja nii mõnelegi võib korra läbielatud kriisi kordumine vaimselt ja füüsiliselt vägagi rusuv olla. Teisest küljest saavad kriisi läbi elanud inimesed oma kogemustega teistele samasse olukorda sattunutele abiks olla. Olles ise mingi sündmuse läbi elanud, oskame mingil määral aimata ka teise inimese tundeid sarnases situatsioonis. Seeläbi on lihtsam neile ra...
Mida suurem on mälus olev kategooria, seda lihtsam on inimesel objekte ära tunda. · Prototüübiteooria- inimene võrdleb stiimulit mällu salvestatud prototüübiga, mis on asjade grupi või kategooria kõige tüüpilisem esindaja. Prototüüp koostatakse erinevate eksemplaride üldistamise teel (Toomela,1999). Prototüüp koondab need tunnused, mis on mitmel asjal ühised, kuid prototüüp ise ei pea täpsemalt kattuma ühegi samasse kategooriasse kuuluva asjaga. Seega ei ole inimesel vaja väga suurt mälu mahtu, et kõiki üksikeksemplare äratundmiseks säilitada. · Tunnusteooria- koostatakse kogetud asjade ning ka sündmuste mälujäljed üksikutest tunnustest. Tajutav kujund koosneb spetsiifilistest tunnustest ning äratundmise ajal jaotatakse stiimul kõigepealt tunnusteks, mida siis kombineeritakse omavahel ja alles seejärel võrreldakse mälus oleva informatsiooniga.
elund erinevaid elundeid uurivad erinevad teadusharud elundkond taimedel elundkonna tasand puudub organismi tasand organismi ehitust uurib anatoomia, talitlust füsioloogia populatsiooni tasand loomade käitumist uurib etoloogia liigi tasand taksonoomia ökosüsteemi tasand (elusloodus ja eluta keskkond) ökoloogia Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte. Süsteemi põhiüksused on liik, perekond, sugukond, selts, klass ja hõimkond. Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki-bakterid, protistid, taimed, seened ja loomad. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. Protistide ökoloogilist tähtsust on raske ülehinnata, kuna nad moodustavad eukarüootide biomassist
Võrgurakendused IV loengu konspekt Javascriptis on array nagu list. Pikkust ei pea määrama. Saab suvalisele indeksile lisada väärtuse, isegi siis, kui olemasoleva array pikkus on väiksem. var words=["rebane","kala","lind"]; words[10]="koll"; Kui javascriptis võrrelda kahe võrdusmärgiga ==, siis javascript üritab v6rduse mõlemad pooled samasse andmetüüpi teisendada ja siis võrdleb neid. Kui on kolm ===, siis ei teisenda tüüpi. null == 0 on näiteks tõene. TypeOf() true ja false väikeste tähtedega. JS converdib true 1-ks ja false'i 0-ks, juhul kui == kasutada. NaN - kui arvutustel tekib mingi viga, st "not available number" Javascripti dictionary vastab java objektidele. Dicte saab panna ka üksteise sisse. Array-sid saab ka sinna sisse panna. Tegelikult array sisse saab ka teisi arraysid panna. Kui panna var ette, siis tekib lokaalne muutuja, kui var-i ei pane, siis globaalne. Kui JS-s on mingi viga, siis brauser ei näita min...
Õppis 2 aastat mustvalget värvikunsti Tema sisseastumine lükati Pariisi kunstkioolis tagasi 1884 asutasid omal käel Sõltumatute Kunstnike Liidu, kus ta tutvus Paul Signaciga (sama stiil nagu Seural pointillism) 1885 sai Seurat valmis oma suurima teosega Kolis vaiksesse stuudiosse, kus elas modelli Madeleine Knoblochiga, kes sünnitas neile ka poja 1890 Seurat suri 1891 29l märtsil teadmata haigusesse, tema noor poeg suri 2 nädalat hiljem samasse haigusesse. Teaduslikud mõjutused: Prantsuse keemik Chevreul 2 erinevat värvi üksteise lähedale asetatuna mõjuvad teise värvina Charles Blanc Igat varjundit ja värvi tuleb erinevalt mõista, ei ole olemas kindlat värvistandartit. Lõbusus saavutatakse helendavate värvide domineerimisel, pehmete värvide kasutamisel ja joonte suunamisel ülessepoole. Rahu saavutatakse külmade ja soojade värvide
paluma andeks. Kui teed, siis julge ka tunnistada. Kannatanule on raske otsa vaadata, sest sa tunnetad tema valu, seda mida sina talle põhjustasid. Valetamise eest andeks palumine on lihtne, mida aga teha tapmise puhul? Isegi kui see ei olnud tahtlik. Oma lähedase kaotamist suudavad andestada vaid tugevad. Need, kes teavad, milline on see valu ja millist piina see valmistab. Olenemata kaotusest, ei taha nad panna teisi samasse olukorda. Teadmine, et sulle on andestatud, on kergenduseks. Maailma raskus, mida enne seljas kandsid, on kadunud. Aeg parandab kõik haavad, vähemasti muudab talutavamaks. Ära oota aja möödumist, mine ja küsi andestust!
Nimi Kontserdiarvustus Ma käisin L.09.03.2013 vaatamas Grease muusikali.Tegevus toimus 1959 aastal keskkoolis. Danny ja Sandy on olnud olnud suvel armulugu ning sügisel. Sandy kes oli Austraaliane ütles Dannyle,et ta pidi Austraaliasse tagasi minema.Aga kooli alguses sattusid nad ootamatult samasse kooli.Sealt kuulis ta kamba juhtist nimega Danny.Kellel ei meeldi oma tundeid välja näidata.Pettunud Sandy liitub tüdrukutekambaga.Aga pärast mõistab Danny viimaks et Sandy on tema suurim armastus.Kandy omakorda leiab, et Danny on ta suurim armastus ka.Et seda Sandyle näidata teadis Danny,et ta peab muutma oma suhtumist.Nad mõlemad tunnistavad enda armastust üksteise suhtes armastust viimasel koolipäeval Muusikal oli tõlgitud inglisest Eesti keelde.Muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm.Originaalne muusikal oli aastast 1971 ...
Süsinikterased karastatakse enamasti martensiidile, sest see on kõige kõvem. Martensiit tekib kriitilisest jahtumiskiirusest kiiremini jahutades martensiit jääb lagunemata. Vee kuumenemine vähendab jahtumiskiirust tunduvalt 650 500 kraadi piirkonnas. See on vee põhiline puudus karastamisel. Vee jahutuskiirus tagab martensiidi tekke, õli ja õhk mitte neis tekivad erinevad ferriidi ja tsementiidi segud. Süsinik ei jõua polümorfsel muutusel eralduda, üleküllastunud tardlahus a-rauas ehk martensiit. Süsiniku üleküllus deformeerib kristallstruktuuri ja kuupvõre muutub tetragonaalvõreks. Tekivad sisepinged, mis teevad materjali kõvemaks ja hapramaks (ei saaks kasutada enamikus rakendustes). Kriitilisest aeglasemalt jahutades austeniidist ferriidi tekkimisel eraldub süsinik, millest moodustuvad karbiidid. Tegemist on alaeutektoidterasega, seega peaks kõvadus olema 60+ HRC. Isegi õhus jahutades jäävad materjali sisepinged. Seepärast tuleb...
lahuse tilk (3% Na2SO4, 0,1% K3[Fe(CN)6 ja 0,1% fenoolftaleiin). Õhuhapniku juurdepääsul toimub tilga ääreosades O2 redutseerumine ja tilga keskel raua oksüdeerumine: Katoodprotsess: O2 + 2H2O + 4e- = 4OH- Anoodprotsess: Fe = Fe2+ + 2e- Tekkinud Fe2+-ioonid reageerivad edasi K3[Fe(CN)6]-ga ja tekib Turnbulli sinine: Fe2+ + K3[Fe(CN)6] = Fe3[Fe(CN)6]2 + 3K+ Mikrogalvaanipaari mõju metalli lahustumisele: Zn lisatakse 2M H2SO4 lahust. Toimub H2 eraldumine. Kui asetada samasse lahusesse vasktraat, ei toimu mingeid muutusi. Kui vasktraat asetada Zn graanuli lähedusse, on märgata, et nüüd toimub H2 eraldumine Cu-lt. Anood (Zn): Zn = Zn2+ + 2e- Katood (Cu): 2H+ + 2e- = H2
sealiha, mis oli saastunud klenbuterooliga. Klenbuterooli analüüs toidutoormes toimub seireprogrammis. Kõigepealt analüüsitakse liha, piima jt. proovid mikrobioloogilise agar-difusioonmeetodiga, positiivsed proovid edasi kinnitamiseks ja kvantiteerimiseks kromatograafilise meetodiga. Ainevahetus: Katsed mis on tehtud klenbuterooli manustamisel suukaudu loomadele on näidanud, et enamus osa ravimist eraldub uriiniga. Süstimisel lihasesse (eriaegadel samasse looma erinvatesse piirkondadesse) katse tulemused näitasid, et süstimise kohas oli klenbuterooli jääkide sisaldus kõrgem mitu tundi pärast süstimist, kui koheselt pärast süstimist. Toksilisus põhjustab inimorganismis peavalu, mao ärritust, pearinglust, lihaste värinaid, iiveldust, oksendamist, südamepekslemist ja higistamist.
*Probleemidele on pakutud omapoolseid lahendusi. *Korralik õigekiri ja keelekasutus (ei jäänud silma suuri kirjavigu, häirivaid sõnakordusi ega valesti kasutatud termineid). *Vormistus - OK Negatiivne: *Teema võiks olla kitsendatud kuna kõik jääb üsna pinnapealseks. *Mõned näited võiksid põhineda ka mingisugusel statistikal. (Mitmekülgsuse saavutamiseks) *Kohati tundub essee liialt isiklikel emotsioonidel põhinev (Astudes ise samasse ämbrisse, mida essees laidetakse) (,,Sellest lähtuvalt soovin ma rõhutada, et jonnakalt kasutatav termin "eliitkool" on võetud kasutusele pettunud lapsevanemate, mitte kesklinna koolides käivate laste ning nende vanemate poolt.") *Teemaarenduse punktid võiks olla sujuvamate üleminekutega (nt. kasutades sidelõike) Valisin retsenseerimiseks essee pealkirjaga ,,Kas süvaõppega koolid on vajalikud?" kuna olen ka ise
Lootos (lootoslill; ladina keeles Nelumbo) on taimede perekond lootoseliste sugukonnast. Perekonnas on kaks liiki: ameerika lootos ehk kollane lootos ning india lootos, mis on India rahvuslill. Lootos näeb üsna vesiroosi moodi välja, ent nad ei ole lähedalt sugulased: nad kuuluvad samasse klassi, aga erinevatesse sugukondadesse. Kõige lihtsam on neid eristada lehtede või vilja järgi. Antiikajal nimetati lootoseks mitmesuguseid taimi, näiteks egiptuse lootost ja india lootost, mesikat ja mõnd puuliiki. Vesiroosi õiepunga ja õie kujutist on kreeka kunstis sageli kasutatud ornamendi, näiteks lootospalmettornamendi loomisel. Vana-Kreeka mütoloogias elasid Liibüas Suure ja Väikese Syrdi rannikul lotofaagid (tõlkes 'lootoseõgijad')
William Golding "Kärbeste Jumal" Kirjeldage paradiisisaart kuhu poisid sattusid. · Saare keskel asus mägi · Saarel leidus palju puuvilju ja sigu keda küttida · Saar asus ookeanis kuna seal oli tõus ja mõõn · Saarel asuv dzungel oli väga tihe, sest poistel oli raske sellest läbi liikuda. Kirjeldage teose tegelasi. Keda tutvustatkse kõigepealt? Mille poolest poisid üksteisest erinesid? Miks tekib tegelaste vahel konflikt? Kes on peategelased? Kuidas nad eristuvad kambast? · Kõigepealt tutvustatakse Ralphi ja Põssat · Ralph on aus, lõbus ja osav kõnepidaja · Põssa on tark, kuid oskab kehvasti teisi ennast kuulama panna · Jack on vaenulik, vägivaldne ja hea küttija. Juba alguses ilmneb asju, mis põhjustavad hiljem poiste seas tüli. Mis need on? · Ralph ja Põssa tahtsid kõikide päästmisele kaasa aidata mäe otsa tuld tehes. Jack aga tahtis ainult küttida ja mängita, pannes kogu lootuse suurtele, ...
MÕISTED: Naturaalarv arve 0,1,2,.... nimetatakse naturaalarvudeks. Naturaalarvude hulga tähis on . Täisarv - arve ... -2; -1; 0; 1; 2... nimetatakse täisarvudeks. Täisarvude hulga tähis on Ratsionaalarv- on murdavaldis, mille lugeja ja nimetaja on täisarvud, kusjuures nimetaja ei ole 0. Ratsionaalarvude hulga tähis on . Irratsionaalarv on mitteperioodilised lõpmatud kümnendumurrud. Irratsionaalarvude hulga tähis on . Reaalarv lõpmatu kümnendmurd, mis ei lõpe 9-ga perioodis. Ratsionaalarvude hulga tähis on Ratsionaalarvude hulgas kehtivad järgmised tehete põhiomadused: Kommutatiivsus: a + b = b + a ab=ba Assotsiatiivsus: (a + b) + c = a + (b + c) a(bc)=(ab)c Korrutamise distributiivsus: a(b + c)= ab + ac Arvuhulka nimetatakse kinniseks mingi tehte suhtes, kui selle hulga iga kahe arvu korral kuulub samasse hulka ka vaadeldava tehte tulemus. Arvuhulka nimetatakse tihedaks, kui iga tema kahe erineva arvu v...
Linda armastab Mickey´t väga ja püüab teda pahandustest eemale hoida ja normaalse pere luau. Lava kujundus oli kogu aeg ühesugune, aeg ajalt lisati mõni üksik rekvisiit. Kuid näitlejate hoogne mäng, tantsud ja laulud korvasid lavakujunduse puudujäägid. Lavastuses oli 2 vaatust ja palju pilte. Verevennad on menukas muusikal lapsena lahutatud kaksikutest, kellest üks kasvab üles lasterikkas aguliperes, teine jõuka pere ainsa võsuna.Taas kohtudes saavad nad sõpradeks, armuvad samasse tüdrukusse ja surevad üheskoos. Mulle meeldis lavastus "Verevennad" väga , läheks etendust veelkord vaatama.
Ristiusk ehk kristlus 3 Päeva peale Jeesuse ristilöömist läks ta keha kaduma. Seda peeti taassünniks ja aina rohkem inimesi hakkasid ristiusku uskuma. Jumalariiki maa peale ei tulnud. Hakati arvama, et jumalariik on hoopis taevane paradiis, kuhu saavad vaid tõelised kristlased (ristiusku uskuvad inimesed). Juudi usust ja kristlusest said kaks erinevat usku, mis sest, et nad usuvad tegelikult samasse jumalasse. Meelde võiks jääda : Mis usu Jeesus asustas ? Asustas Ristiusu/kristluse Mis usust see välja kujunes ? Kujunes juudi usust. Kuidas see sellest erines ? Kristlased pidid kogu südamega jumalasse uskuma ja teda armastama. Täname vaatamast! J
Kuulata sai päris palju lugusid Oti repertuaarist. Kõige enam meeldisid ,,Sinine safiir," ,, Jäädagi nii" ja ,,Süte peal sulanud jää." Oli näha, et need olid ka publiku lemmikud, sest nendele lugudele sooviti kordust. Pärast lugude esitamist kohtus Ott ka fännidega. Mõned tahtsid pilti teha ja mõned soovisid ka autogrammi. Kokkuvõtteks saan õelda, et kontsert oli kohale tulemist väärt. Koht, kus kontsert korraldati oli imeilus ja loodan, et järgmine suvi tulevad nad samasse kohta taas esinema. Minni Saar 12 A
Rohukonn Rohukonni leidub kogu Euroopas, seal hulgas ka Eestis. Eestis on ta mandril arvukas, saartel vähearvukas. Mägedes elab ta kuni 3 km kõrgusel. Rohukonnad on tüüpilised metsakonnad ja nad veedavad suurema osa maismaal , kuid siiski ainult niisketes kohtades. Rohukonn konkureerib elupaiga pärast samasse perekondakuuluva rabakonnaga . Nende peamine erinevus on see, et rabakonnal on niiskuse suhtes väiksemad nõudmised. Näiteks : kuivale liivale pandud rohukonn peab vastu 2-3 päeva , aga rabakonn nädala . Rohukonnad võivad kasvada kuni 10 cm pikkusteks , nad on pruunid ja kirju kõhu alusega. Nende peamiseks kaitsevahendiks on nende värvus. Nende punnis silmad asuvad pea külgedel. Rohukonnade kopsud on nõrgalt arenenud ja seega on neil tähtsal kohal nahahingamine
Valguse peegeldumine Tarvi Langus Mõniste Kool 6. klass Valguse peegeldamine Nähtus, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub tagasi samasse keskkonda, kust see tuli. Langemisnurk Langemisnurk- nurk Muutke teksti laade langenud kiire ja Teine tase peegelpinna ristsirge Kolmas tase vahel. Neljas tase Tähistatakse: Viies tase Peegeldumisnurk
Selle tulemusena saadakse ühe tundmatuga võrrand, mida me oskame juba lahendada. Kui üks tundmatu on leitud, on lihtne leida ka teine, sest see on avaldatud eelneva kaudu. Asendusvõtte puuduseks on asjaolu, et ühe tundmatu avaldamine ei pruugi alati lihtne olla, võivad tekkida murdarvud. 2x+y=3 5x3y=8 Kunagi ei tohi samasse avaldisse asendada! 1.) Avaldan esimesest võrrandist muutuja y. y=32x 2.) Asendan teises võrrandis muutuja y saadud avaldisega. 5x3(32x)=8 3.) Lahendan saadud ühe tundmatuga võrrandi. 5x9+6x=8 5x+6x=8+9 x=1 4
Valguse peegeldumine Tarvi Langus Mõniste Kool 6. Klass Valguse peegeldamine Nähtus, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub tagasi samasse keskkonda, kust see tuli. Langemisnurk Langemisnurk- nurk Muutke teksti laade langenud kiire ja Teine tase peegelpinna ristsirge Kolmas tase vahel. Neljas tase Tähistatakse: Viies tase Peegeldumisnurk
0 GEMIS 4.5 Puidu jagunemine: Mikro 70%FR 30%SR Väike 70%FR 30%SR Keskm. 90%FR 10%SR Keskkonnamõjude jagumenine erivevates skaalades soojus- ja elektri energia vahel MIC skaalal 69% elektri-, 31%soojusenergiale SML skaalal 72%elektri-, 28% soojusenergiale MED skaalal 78%elektri-, 22% soojusenergiale Elektritootmise keskkonnamõjud Soojusenergia tootmise keskkonnamõjud Järeldused Energia ühik ja mõju jäävad kõigis skaalades samasse suurusjärku Suurema skaala korral on suuremad globaalsed keskkonnamõjud, väiksema skaala korral kohaliku tähtsusega keskkonnamõjud Valitud skaaladest on lõppkasutajale kõige otstarbekam kõige väiksem skaala Poliitilised mehhanismid peaksid soosima koostootmisjaamade edendamist Minu arvamus Koostootmisjaamad on vägagi mõistlikud kui alternatiiv fosiilsetele kütustele. Mõistlik viis muidu kasutuseta puidu
Baeri auks on nimetatud seitse geograafilist objekti. 4 Tagasi Tartusse Baer kolis Tartusse elama 1867 aastal, kus tahtsi rahu ja vaikust. Teadustöös tegutses aktiivselt edasi. Ta oli alates 1869 aastast ELUSi president kuni 16.november 1876 aastani, mil ta oma kodus Tartus suri. Tema auks avas skulptor Aleksandr Opekusin aastal 1886 Tartus Raadi surnuaial monumendi, sinna samasse surnuaeda on maetud ka Baer ise. Foto: Karl Ernst von Baeri monument Raadi surnuaial Tartus (http://en.wikipedia.org/wiki/User:RaBOTnik/test/case75) Karl Ernst von Baeri austus Baeri Muuseum See muuseum asub Tartus Veski tn 4.kus Baer elas oma elu viimastel aastatel. Muuseum loodi Maie Remmeli ja teiste bioloogide initsiatiivil, samasse majja on loodud ka Eesti Loodus toimetus. Muuseumis on eksponeeritud Baeri elu ja teadustööga seotud materjalid.
või kui valgusallikal on suured mõõtmed. Kuuvarjutus seljuhub Maa jääb Päikese ja Kuu vahele. Kuuvarjutust toimub suhteliselt tihti, on nähtav Maa ööpoolses küljes ja täiskuu ajal. Päikesevarjutus seljuhul jääb Kuu Päikese ja Maa vahele. Ta on nähtav väga harva (kuni 1 kord aastas), väga kitsa triibuna (180 km laius) kuskil maakera piirkonnas. Varjutuse ajal tuleb nähtavale nn Päikese kroon. Valguse peegeldumiseks nimetatakse tema tagasipöördumist samasse keskkonda. Ta on väga levinud, sest enamus kehade nägemine põhineb valguse peegeldumisel. Peegeldumisseadused: 1) langev kiir, peegeldunud kiir ja peegelpinna normaal asuvad ühel ja samal tasapinnal. 2)langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. Kumerpeegel on peegel, mille peegelpind on kumer. Vaadates kumerpeeglilt, me näeme alati samapidist ja vähendatud kujutist. Valgustades kumerpeeglit paralleelsete valguskiirtega, peegeldunud kiired hajuvad nii, et nende mõttelised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
