· Motivatsiooni võimalused asutuses on piiratud. · Volikogu organisatsioonikultuuril on arenguruumi. · Volikogu organisatsioonikultuuri takistavad tegurid: * uute liikmete mõtteviis * rahvuskultuuri eripärad * isiklikud huvid * mittemõistmine ja usalduse puudumine; Muutustele vastuseisu vähendamise võtted on alljärgnevad: 1. koolitus ja kommunikatsioon; 2. osavõtt ja kaasatõmbamine; 3. abi ja toetus; 4. nõu pidamine ja kokkulepe 5. manipuleerimine ja koopteerimine 6. otsene ja kaudne surve Avaliku sektori juhtimise peamisteks märksõnadeks on: ·paindlikkus ·kvaliteet ·vastuvõtt muutustele ·informatsiooni juhtimine Rahulolu ja muudatuste vahelised seosed RAHULOLU ELUGA Osalemise suurendamine Rahulolu tööga Muudatuste protsessis
hävitamise või võimetuks tegemisega. Erinevalt teistest vastastikuse toime mehhanismidest ei eelda konflikt olemasoleva sotsiaalse korra tunnustamist. Konflikt tekibki inimeste ja gruppide vahel just sellepärast, et olemasoleva korra tunnustamisest on loobutud, pidades seda rõhuvaks või ebaõiglaseks. Üritatakse purustada või asendada neid, kes loovad sotsiaalse elu reegleid. Konflikt lõhub üh.-s kehtivaid sotsiaalseid sidemeid. Leevendamise meetodid 1) koopteerimine 2) vahendamine 3) vaenulikkuse rituaalne kanaliseerimine 4. Peremees-staatus (50-51), staatusekindlus ja kindlusetus (121-122) Alati on mõni sotsiaalne positsioon tähtsam kui teine. Peremees-staatuseks nimetatakse meie kõige tähtsamat sotsiaalset staatust. See on staatus, millega meid ühiskondlikult kõige enam identifitseeritakse. Üldistav sümboolne väärtus inimesed eeldavad automaatselt, et nimetatud staatuse omajal
c) Pühadus omadus, mida arvatakse olevat teatud tüüpi inimestel, nt. vaimulikel. Jumalate abi on vaja, iga inimene saab aru, et inimese teha ei ole kõik asjad. Alati tuleb loota võimsale väele e. siis vaimudele, jumalatele. vaimulikud. d) Teadmised 3. Juhtimisoskus 4. Juhtimiskogemused: a) !Kasvatus kuidas istuda ja astuda. Võim <- teed? 1) Pärimine -> aristokraatlik suund (piiratud juurdepääs) 2) Koopteerimine (sisse arvamine) -> aristokraatlik suund (piiratud juurdepääs) 3) Valimine (valimiste kaudu) -> demokraatlik suund Toimub võitlus aristokraatliku suuna ja demokraatliku suuna vahel. (2009-04-03) OLIGARHIA SEADUS <- ROBERT MICHELS Kõikides inimkollektiivides läheb varem või hiljem võim enamuse käest vähemuse kätte. Enamus -> VÕIM -> vähemus. Põhjused, miks võim läheb enamuse käest vähemuse kätte: 1) Inimloomuse eripära:
Konflikt tekib ühiskonnas juhul, kui osapooled püüavad rahuldada oma vajadusi enda vastaste hävitamise või võimetuks tegemisega. Konflikt ei eelda olemasoleva sotsiaalse korra tunnustamist. Konflikt tekib inimeste ja gruppide vahel sellepärast, et olemasoleva korra tunnustamisest on loobutud, pidades seda rõhuvaks või ebaõiglaseks. Konfliktiga püütakse purustada või asendada neid, kes loovad sotsiaalse elu reegleid ja tagavad nende täitmist. Konflikti leevendamise meetodid: 1)koopteerimine lahkarvamusel oleva grupi liikmete liitmine dominantgrupiga, mille tulemusena tekib konflikti rahuliku lahendamise võimalus; 2)vahendamine; 3)vaenulikkuse rituaalne kanaliseerimine. 5. Peremees-staatus (50-51), staatusekindlus ja kindlusetus (121-122) Meie kõige tähtsamat sotsiaalset staatust nimetatakse peremees-staatuseks, kuivõrd see mõjutab peaaegu kõiki meie elu aspekte. See on staatus, millega meid ühiskondlikult kõige enam identifitseeritakse
SOTSIOLOOGIA Kontrollgrupp etalon või standard, millega saab mõõta inimese staatust ja rollikäitumist, olles või olemata ise selle grupi liige. Kontsentrilise tsooni mudel kirjeldab linna kui seeriat ringe, mis on ehitatud keskse südamiku ümber, kus asuvad kultuurikeskused ja ärirajoon. Konventsionaalne hulk koosneb inimestest, kes on ettekavatsetult kogunenud sündmusele, mida viiakse läbi väljakujunenud normidele vastavalt. Koopteerimine lahkarvamusel oleva grupi liikmete liitmine endaga domineeriva grupi poolt. Korilus toidu hankimine, korjates seda säilitamiseks valmiskujul. Korporatiivsed linnad arenesid välja, kui tootmine oli detsentraliseeritud ja majanduslik võimsus oli keskendunud väiksematesse asulatesse ja linnadesse. Korporatsioonid nii era- kui ka avalikus omandis formaalsed organisatsioonid,
järk-järguline langus liikmeskonna kaotuste tõttu 4. Konflikt ja selle leevendamise meetodid (6364). Konflikt tekib ühiskonnas juhul, kui osapooled püüavad rahuldada oma vajadusi vastaste hävitamise ja võimetuks tegemisega. Konflikt tekibki inimeste ja gruppide vahel just sellepärast, et olemasoleva korra tunnustamisest on loobutud, pidades seda rõhuvaks või ebaõiglaseks. KONFLIKTI VÄHENDAMINE: 1) koopteerimine mis tähendab lahkarvamusel oleva grupi liikmete liitmist dominantgrupiga, mille tulemusena tekib konflikti lahendamise rahulik võimalus (nt: tarbija õiguste eest võitlemine ja tema määramine kaubandukomisjoni liikmeks) 2) vahendamine, kolmanda osapoole kasutamine tuleb tihti ette väikse grupi tööalastes konfliktides ning abielulahutuste juures.Triaadid on püsivamad kui diaadid, sest diaadides puudub võimalik
Aitab koolitus , abi ja toetus vastuseisu vähendamise võtted: koolitus- sobib alati osavõtt ja kaasamine- on aeganõudev, kui inimestele jagatakse infot muutuse vajalikkusest ja tagajärgedest ja läbiviimisest abistamine ja toetamine- on aeganõudev , kuid aitab üle saada kohanemisraskustest nõupidamine ja kokkulepe- kasut. Halvenenud tingimusteparendamiseks. Või olla kulukas kui lubada midagi kompensatsiooniks manipuleerimine, koopteerimine- kui teised meetodid ei anna tulemust, on ohtilik kui inimesed mõistavad et nendega manipuleeritakse otsene, kaudne surve- kui on oluline kiirus, algatajal peab olema suur võim
ebavõrdselt. Konkurents on aus ja vajalik, et õigustada kaotajate läbikukkumist; Kompromiss leitakse mingi lahendus, mis rahuldaks mõlema osapoole vajadusi viisil, mida kumbki pool aktsepteerib Interaktsioon grupis · Konflikt tekib ühiskonnas juhul, kui osapooled püüavad rahuldada oma vajadusi enda vastaste hävitamise või võimetuks tegemisega · Konflikti leevendamise meetodid: Koopteerimine lahkarvamusel oleva grupi liikmete liitmine dominentgrupiga 55 Vahendamine kolmanda osapoole kasutamine probleemi lahendamiseks Vaenulikkuse rituaalne kanaliseerimine viha elatakse välja nt sõjamängudes, spordis vms 7.1.8. Emotsioonisotsioloogia · Emotsioonid sisemised psüühilised protsessid (viha, armastus, kadedus, süütunne jne)
teostamisest, prof. Kliimanni tüpoloogia (politseiriik, konstitutsiooniline riik, moodne demokraatia, õigusriik); riigi vorm ning riigi valitsemise vorm: otsevalitsemine ning esindusdemokraatia, monarhia (absoluutne, dualistlik) ning vabariik (parlamentaarne, parlamendikeskne, presidentaalne, puhas võimude lahusus), valijamehed, veto (absoluutne, suspensiivne), dekreet; riiklik tsentralism: demokraatlik ning bürokraatlik (moodustamise viisid: valimine, nimetamine, määramine, kinnitamine, koopteerimine); föderatsioon kui subjekt ning föderatsiooni subjekt; antidemokraatlik poliitiline re?iim; autoritaarne poliitiline re?iim, erivolitustega re?iimid: politsei-, sõjaväe- ning bürokraatlik re?iim; riigi üldfunktsioonid: sise- ning välisfunktsioonid; riigiorganite funktsioonid (valitsemisala ehk valdkonnafunktsioonid); normatiivne ning normivaba tegevus; pädevus (ülesanded, õigused, kohustused). 46 TEEMA 6
annaabi.ee 
