.............................lk 4 · Iseloomulik................................................lk 5 · Preemiad....................................................lk 6 · Isikunäitused.............................................lk 7 · Valitud krupinäitusi.................................lk 8 · Rahvusvahelised kunstilaadad................lk 10 · Kasutatud kirjandus.................................lk 11 Elulugu Peeter Allik sündis 28. juunil 1966. aastal Põltsamaal. Aastatel 19871993 maali- ja graafikaõpingud Tartu Kunstikoolis, Tartu Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. Peeter Allik tuli oma kunstiga laiema avalikkuse ette Kursi koolkonna ridades, selle asutajaliikmena aastal 1988. Teised kursilased on Albert Gulk, Marko Mäetamm, Imat Suumann, Ilmar Kruusamäe, Priit Pajos, Priit Pangsepp, Külli Suitso ja Reiu Tüür.
Alari Allik. ,,Miks linnud ikka veel laulavad?" Võtsin artikli ajakirjast ,,Vikerkaar". Mulle tundus see kõige filosoofilisem neist mis ajakirjas olid (teised olid A.H. Tammsaare loomingust, rohkem siiski kirjandus). Oma artiklis kirjeldab autor Peeter Lauritsa ja Ain Mäeotsa fotosid (Mullatoidu restoran). Jubedad pildid olid, millel kujutati inimesi, keda on tabanud äkksurm. Kirjatöö pealkiri on võetud mingisuguse romaani alguses olevast luulereast: Miks linnud ikka veel laulavad? / Miks päike ikka tõuseb? / Kas nemad siis ei teagi / maailm on juba lõppenud. Päris mõtlemapanev luuletus, aga tegelikult täiesti tõsi, sest midagi hirmsat ju toimub inimsooga kogu aeg nad surevavad vahetpidamata aga miks siis rohi on ikka veel roheline? Päike ja linnud vist tõesti ei tea... Okei, nüüd artikli juurde. Niisiis piltidel kujutatud inimesed olid surnud. Seega liikumatud, kuid teisest küljest on nemad ikkagi fotodel tegija...
ühiskonnas • Omapärane huumor ja grotesk Linoollõige 1. On trükkimise tehnika, kus klišeeks lõigatakse linoolitüki sisse linoolinugadega kujund, pilt. 2. Klišee kaetakse värvirulli abil kas ühe või mitme õhukese värviga, soovitavad on trükivärvid. 3. Värvitud klišee pannakse paberi peale ja lastakse läbi trükirulli. Pildi trükivad need kohad, mis ei ole süvendatud. Linoollõige P.Allik ,,Pärast suudlust’’ 1992 P.Allik ,, Vorst’’ 2010 Ühiskonnakriitika ,,Ma nägin seda. ,,Naised seisavad nii Riigisaladus-Kottida kui müür’’ 2007-2009 rahvast’’ 2004 Maalid ,,Ma nägin seda.Jeesus ,,Bunker’’ 2004 on sündinud’’ 2003 Loodus ,,Looduse pilt. Talvine mets’’ 2001 ,,Pesa’’ 2001
omandamisel). NB! Isiksuseskaalad on toimetulekuskaaladega seotud valikuliselt! Isiksuseomadused on püsivad ning kohanemine saab toimuda käitumuslike reaktsioonide, aga ka hoiakute, püüdluste, harjumuste, strateegiate muutmise kaudu. Isiksuseomadused on toimetulekuressurss! Kohanemisvõimeline inimene on: emotsionaalselt stabiilne, meelekindel, ekstravertne, avatud, sotsiaalne ja optimistlik. Kriitiline omadus oleks neurootilisus. Pullmann, H. (2003). Enesehinnang. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 193-223. Enesehinnang Minakontseptsioon: tervik, mis sisaldab meie tundeid, hoiakuid, hinnanguid ja kirjeldavaid kategooriaid meist. Väliselt näitab see meie käitumist ja iseloomujooni, seesmiselt näitab seda, mida me enda ja maailma vastu tunneme. 2 komponenti selle käsitluses: 1. Kirjeldav- kognitiivne aspekt; teadmised skeemidena; sisaldavad meie
docstxt/136172525039.txt
AKADEEMIA nr. 11, 2009.a. Jüri Allik ,,Kes kardab Virginia Woolfi?" Artikkel räägib sellest, et Ameerika Ühendriikides avaldati mainekas psühholoogiaajakirjas Psychological Bulletin kolme psühholoogi (Rind, Tromovich, Brauserman) uurimus laste seksuaalsest väärkohtlemisest. Nad järeldasid oma uurimuse põhjal, et iga varane seksuaalkogemus ei põhjusta parandamatut traumat lapse psüühilisele tervisele. Artikli avaldamisele järgnes pahameeletorm. Ameerika ajakirjandus mõistis artikli ja uurimuse avalikult hukka
docstxt/136172177692.txt
lauset täpselt sealt, kust see enne katkenud oli. Enn Koemets: Psühholoog ja TÜ dotsent on öelnud, et inimesena oli prof K. Ramul haruldaselt delikaatne, tähelepanelik ja tagasihoidlik. Eriti iseloomulik on talle asjade vaatamine mitmest aspektist ja kriitiliselt. See viib loomulikult vahel ka asjade koomilise külje nägemisele. Siin üllatatakse kuulajaid ja kaasvestlejaid sageli teravmeelsete, ootamatute mõttekäikudega ja anekdootidega Jüri Allik: Ramul oli siis juba 89 aastat vana kui ta Jüri Allikut õpetas. Allik on iseloomustanud tema loenguid järgmiselt : paari puhkepausi ja suletud silmadega peetud loengu sõnum oli vaatamata veidi monotoonsele esituslaadile lihtne ja loogiline: põhjendatud psühholoogiline teadmine saab rajaneda vaid katselisele alusele. ,, Mul polnud kahtlust, et toimus ehe kokkupuude inimesega, kes seisis väga lähedal ideedele, millest psühholoogia oli tekkinud ja kujunenud''
Praegune Eesti poliitiline ladvik ei ole olnud soosival seisukohal otsedemokraatia legaliseerimiseks, mida tõendab ka eelmisel aastal toimunud katse rahvahääletust korraldada. Päevakorras oli opositsioonilise Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) soov palju eriarvamusi tekitanud kooseluseaduse eelnõu üle korraldada rahvahääletus. Riigikogu ei toetanud antud ettepanekut ja rahvahääletuse korraldamist ei toetanud ka parlamendi põhiseaduskomisjon. 5. Mirjam Allik ”Kaasamine Riigikogus: komisjonide tavad ja liitude arvamused” 3 Seminaritöö 1 5.1. Kaasamisel peetakse komisjoni esimehe rolli tähtsaks kuna tema loal moodustatakse töörühm ja kutsutakse istungile teised osapooled. Kui aga komisjoni esimehe aktiivsusest hoolimata
Meelika Allik KV169 Tallinna Majanduskool KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 13. oktoober 2016 Algus kell 19.00, lõpp kell 19.45 Juhatas Meelika Allik Protokollis Meelis Allik Võtsid osa: Liia Pajusaar, Piret tammeorg, Jaanus Riidam, Eha Kondas PÄEVAKORD: Ajurünnaku läbiviimine teemal: Kuidas saada 4. korruse rõdult alla? Hüpates Ronides nööriga laskudes helikopteriga kahekesi hüpates trepist kuumaõhupalliga jalgsi batuudi peale hüpates liumägi redeliga bassein alla Reine Evert Meelis Allik Juhataja protokollija
Kasper Keps Psühholoogia Kümme asja, mida iga psühholoog peaks kindlasti teadma Psühholoogiks olemisest ei piisa kindlasti mitte kümne asja teadmisest, aga on kümme asja lähtudes loengumaterjalidest, kursusel õpitust ja mida iga psühholoog peaks kindlasti teadma ja oskama ning ilma milleta oleks väga raske või täitsa võimatu psühholoog olla. Jüri Allik toob enda kolmanda loenguslaidides välja kaheksa punkti mida psühholoog peab oskama ja teadma. Teadmised, uurimisoskused, mõtlemisoskus, eetika, väljendusoskus, informatsiooni kogumise oskus, suhtlemisoskused ja psühholoogia ajalugu need on kaheksa punkti mida Jüri Allik toob välja enda kolmandas loengus ja mis tema arvates peab psühholoog teadma ja oskama(Allik, 2013). Mina nõustun nende kaheksaga ja lisaksin veel
rahuliku, mõnikord pisut riukaliku ja liigratsionaalse eestlasena (stereotüüpsed hoiakud ei pruugigi olla nii valed) ning mis põhiline- olen uhke, et olen just selline, sest see tähendab, et olen eestlane. Sellist rahvuslikku uhkust peaksime tundma iga päev, sest nii on meie püsimajäämine maailmamastaabis palju tõenäolisem ja kindlam. Kasutatud kirjandus: 1. Realo, A. & M. Schmidt & M. Vadi. Kultuur ja sotsiaalne käitumine. J. Allik & M. Rauk (Toim). Psühholoogia gümnaasiumile, 2006 Tartu: TÜ Kirjastus, 14. pt, lk 222-235 2. Valk, A & A. Realo (Toim). (2004). Eesti ja eestlased teiste rahvuste peeglis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 3. Kivirähk, A. (2000/2006). Rehepapp ehk november. Tallinn: Varrak.
planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamatutarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Pigem peegeldab see laiemat ja sügavamat võimet mõista seda, mis meid ümbritseb-- asjadest arusaamist, taipamist või lahenduste väljanuputamist" ( Allik, Mõttus ja Realo 1997). 1.1. PSÜHHOMEETRILINE KÄSITLUS Psühhomeetria on intelligentsuse, võimete ja isikuomaduste mõõtmiseks mõeldud psühholoogiliste testide väljatöötamine ning nende testide tulemuste analüüs ja tõlgendamine. Psühhomeetriline arusaam intelligentsusest on katse mõista intelligentsuse olemust, uurides intelligentsustestide tulemuste seaduspärasusi (Moodle, Psühholoogia- intelligentsus). 1.2. FAKTORANALÜÜS
1943 1945 Eero Neemre 1945 1947 Karl Ader 1947 1948 Enn Toona 1948 Leo Martin 1949-1970 Aleks Sats 1970-1979 Heino Torga 1979-1983 Jaan Tooming 1983-1988 Jaak Allik 1989 1991 Kalju Komissarov 1991 1995 Jaak Allik 1995 1998 Andres Lepik 1998 2000 Andres Noormets 2000-2003 Jaak Allik 2003-... Peeter Tamearu
joone all. Sama allika korduval järjestikusel viitamisel märgitakse joonealuse tekstiviitena ,,Sama" ja viidatava lehekülje number. Õpilastöös on soovitatav kasutada esimest viitamissüsteemi, seepärast käsitleb käesolev juhend vaid seda. Viide paigutatakse tsitaadi või refereeringu järele sulgudesse. Viide koosneb üldjuhul - autori(te) nime(de)st, - allika ilmumisaastat, - viidatava lehekülje numbrist. Lühendit lk asendab viites koolon. (Allik 2003: 1819) Täpne viite koosseis ja paigutus sõltuvad sellest, kas viidatakse: - ainult allikale (Allik 2003), allikale ja selle teatud - lehekülgedele: (Allik 2003: 18) või (Allik 2003: 1819); - allikale, mille autori nimi sisaldub töö kirjutaja lauses (2003: 18) või mitte (Allik 2003: 18); - ühele või mitmele teosele (Allik 2003; Tamm 2007); Tsitaadi ja ühelauselise refereeringu puhul paikneb viide lause lõpus enne punkti, nt
Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 1 Psühholoogia gümnaasiumile PROBLEEMILAHENDUS (Allik lk 136141). Probleem tekib siis, kui inimesel on vastuse leidmisel või eesmärgi saavutamisel tekkinud takistused. Probleemi lahedamine on suunatud mõtlemine, kusjuures suuna annab probleem. Probleemi pole vaja hakata lahendama, kui inimene leiab vastuse mälust kiiresti. Kui ta seda ei suuda, siis tuleb probleem määratleda ja asuda lahendama. .Probleemi lahendamise etapid. 1. PROBLEEMI MÄRKAMINE: ei saa enne lahendada, kui pole märganud.
· Brilliantne ja edukas helilooja, kes käis rahaga nii halvasti ümber, et pidi oma laenuandjate eest pidevalt põgenema (IQ Test: Where Does.., s.a.) Probleem on selles, et mõistet ,,intelligentsus" ei ole kunagi adekvaatselt defineeritud (ibid.), välja on pakutud erinevaid lahendusi. Üldiselt mõistetakse ,,intelligentsuse" all aga võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjalikke seoseid (Allik jt., 2002, lk 204). Samuti kuulub inimese üldise võime omaduse juurde mõelda üldistes kategooriates ning õppida varasematest kogemustest (ibid., lk 272). Intelligentsus suureneb inimese arengus kuni 13. aastani, misjärel aeglustub 18. eluaasta juures. Pärast seda inimese vaimne vanus enam oluliselt ei kasva (Russell & Carter, 2009, lk 7). Intelligentsus arvatakse olevat suhteliselt püsiv omadus. Uurimustes on leitud, et umbes 60%-l
personalispetsialistide, juhtide, koolitajate, konsultantide, nõustajate ja teiste inimeressursside ekspertidena.Lõpetajad leiavad rakendust nii riigi- kui eraektoris, tugikeskustes, riigiametites, teenindus ja tootmissfääris, meedia. Ühtset palgasüsteemi psühholoogidel ei ole, töötasu sõltub valdkonnast, kus psühholoog töötab.Erapraksises töötavad psühholoogid reeglina tunnitasu alusel.Koolides, haiglates töötavatel psühholoogidel on kuupalk. Persoon : Jüri Allik Jüri Allik on Eesti psühholoog, kes on sündinud aastal 1949.Ta on omandanud psühholoogia doktorikraadi Tampere Ülikoolis.Allik on suurema osa oma karjäärist veetnud Tartu Ülikoolis.Ta on TÜ psühholoogiaosakonna juhataja ja Eesti Teadusfondi esimees.Jüri Allik on olnud ka aastatel 1988-1994 Eesti Psühholoogide Liidu president ja 1994-2001 asepresident. Allik on uurinud peamiselt kahte psühholoogia valdkonda: nägemistaju ning kollektivismi ja individiualismi võrdlusuuringud
TAJU ,,Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest" (Allik jt 2002: 85). Tajukujundeid võib olla erinevaid, sest ümbritsevat maailma võib iga inimene tõlgendada erinevalt. Taju eesmärgiks on luua terviklik pilt, et inimene oleks suuteline otsustama adekvaatselt esemete ja nähtuste omaduste üle (Allik jt 2002). Taju sõltub aistingutest ja eeldab tähelepanu. Samuti mõjutavad taju emotsioonid, mõtlemine ja eelnevad elukogemused. Tajumise protsessi eesmärgiks on on terviku tunnetamine- mis omakorda sõltub sellest, milline keskkond ja objektid inimest ümbritsevad-, eelnevate faktorite koosmõjul tekib inimesel subjektiivne üldistatud tajukujund. Näiteks ruumis olevaid erinevaid elemente tajume me ühtse tervikuna, mitte eraldi
tavaliselt isiksuse mitut valdkonda ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Selle definitsiooni kehtestas diagnoosimise aluseks Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Lisatakse veel, et ebanormaalsed on nii hoiakuid kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, impulsikontrollis, mõtlemis- ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. (Allik, Konstabel, Realo 2003: 110). Spetsiifiliste isiksushäirete üldised diagnostilised juhised on järgmised (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): - inimene omab märkimisväärselt disharmoonilisi hoiakuid ja käitumist, mis üldjuhul hõlmavad mitut valdkonda, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis- ja tajumisviisi ning teistega suhtlemise stiili; - isiku ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline ning see ei piirdu ainult
üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused. Inimese keelevõime on kaasasündinud, iga inimese ajus on juba sünnimomendil eriline organ, mis võimaldab inimesel ümber käia keelemärkidega. Keeleorgani ülesandeks on kõnelda ja mõista kõneldut. Sattudes keelekeskkonda, häälestub keeleorgan konkreetsele keelele. Keeled erinevad pindmise struktuuri poolest, kuid sarnanevad süvaülesehituse(nt grammaatika) poolest. Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 2 Psühholoogia gümnaasiumile KRIITILINE PERIOOD: ajavahemik, mille vältel ajus pikenev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes. Keele täielik omandamine ei ole võimalik, kui laps kasvab ajavahemikus 1,5 a kuni puberteedi saabumiseni keskkonnas, kus ta ei kuule teisi rääkimas. Kriitilise perioodi olemasolu tõestust või ümberlükkamist ei saa eetilistel põhjustel
aastatel 19051913. Pablo Picasso ja Henri Matisse aitasid kergitada linoollõike mainet ning tasapisi sai sellest üks täiesti tavalisi meediume graafikaga tegelevatele kunstnikele. Lihtsuse tõttu on linoollõige saanud iseäranis populaarseks kunstiõppes ja asjaarmastajatest kunstnike seas, kuid leidub ka palju elukutselisi kunstnikke, kes seda tehnikat laialdaselt kasutavad. Eestis on tuntuim linoollõiget viljelev kunstnik Peeter Allik. Varaseimad säilinud linoollõiked eesti graafikas on Paul Burmani Tallinna vaated mis on tehtud Moskvas Stroganovi kunstikoolis. Tehnika tutvustus Linoollõige on trükitehnika, kus aluspinnana kasutatakse linooli. Erinevalt puidust puudub sellel materjalil puidule iseloomulik tekstuur ja see lihtsustab mõne kunstilise efekti saavutamist. Materjali pehmuse tõttu on aga raskem saada suurte mõõtmetega teoseid ja
Kas selleks,et õppida, on meil vaja ka midagi enda aju talitlusest, mälust ja tunnetusest, ning millisel määral aitavad need teadmised meil saavutada paremaid õpitulemusi? Kõige esimeseks õppimisetapiks on lapseeas omandatavad teadmised ja oskused. Üheks selliseks teadmiseks on keel. Laps ei sünni keelt osates, kuid nutmine ja häälitsemine on esimesed ilmingud keele õppimises. Kuigi keeleorganid on need, mis võimaldavad meil ära õppida keele (Allik jt, 2006) on tähtis siiski ka see, kui palju saavad lapsed keele omandamisel tähelepanu. Laps pole võimalik täielikult keelt omandama kui ta ei puutu sellega kokku vanuses 3-5 aastat. Sellist perioodi nimetatakse kriitiliseks perioodiks ( Lenneberg, 1967). Seepärast on tähtis vanemate hool ja teadmatu õpetamine ehk keele rääkimine. Üheks meeldejäävamaks näiteks hoole puudumise kohta on hiljuti saates ,,Oprah" nähtud lugu, kus
Võimekus mõista religioosseid ja spirituaalseid ideid. 5 2.VAIMSED VÕIMED Inimesed erinevad oma võime poolest mõista keerulisi ideid, kogemustest õppida, kohaneda kiirelt muutustega ja jõuda kiirelt probleemide lahendusteni. Vaimse võimekuse rahvusvaheline sõna on intelligentsus. See tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjalikke seoseid. (Pullmann ja Allik, 2002, 204) Viimase sajandi jooksul on loodud palju erinevaid mõõtevahendeid vaimse võimekuse taseme määramiseks. Üldise vaimse võimekuse testideks nimetatakse neid, kus inimestel palutakse lahendada analüüsioskust, loogilist mõtlemist ja arusaamist nõudvaid ülesandeid. Need testid on kasutusel seal, kus toimetulek sõltub üldisest kohanemis- ja õppimisvõimest nagu näiteks personaliõpe ja akadeemiline õpe. Spetsiifilise võimekuse testid mõõdavad oskuste
20. septembril ilmus ajalehes Postimees TÜ psühholoogia instituudi juhataja Jüri Alliku arvamusartikkel kõrghariduse tasustamisest. Teda oli ajendanud kirjutama kolleeg Mati Heidmetsa ja Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa kirjutised kõrgharidusreformi teemal. Mart Laidmetsa sõnul saavad ,,alates 2012. aasta vastuvõtust saavad kõik võimekad õppekava täies mahus täites õppida tasuta", ent härra Allik sellega ei nõustu. Ta toob esile näite Tartu Ülikoolist, mis vaidlustab eelneva väite. Tasuta kohti on, kuid nende arv piirdub, et riigile sellest kasu oleks. Kui ühiskonnas tekib puudus teatud ameti järele, on valitsus sunnitud välja õpetama noori, kes selle vajaliku töö ära teeksid. Enamus inimesi eelistab õppida siiski teiste kulult võimaluse korral saab nii ju enda raha muuks kõrvale panna ja rikkust koguda
emotsioonide/tundmuste väljendamine Jess!, Issake!,Tõmba uttu!, Ot-sa-nunnu! · Ekspressiivse väljendi ja emotsiooni vahel tihe seos · Deskriptiivne: emotsionaalse kogemuse määratlemine/kirjeldamine · Jaguneb: otsene ja piltlik · Piltlik jaguneb: metafooriline (nt Püksid sõeluvad vett) ja metonüümiline (nt Silmad kui tõllarattad) · Otsene: emotsiooninimetus (rõõm, kabuhirm, äkkviha) Emotsioonisõnavara uurimine ja kogumine · E. Veski, J. Allik on koostanud sõnaloendi · L. Kästik on koostanud sõnaloendi · E. Vainiku emotsioonisõnavara empiiriline uurimus · Loetelukatsetes tuleb esile "aktiivses kasutuses" olev sõnavara · Loetelukatsetes nimetati ligi 5000 sõna, neist ligi 2000 erinevat väljendit · Emotsioonidest arusaam erineb individuaalselt (lilla, kosmos, lehm, jess, Sven jne) · Väike osa sõnadest esines 2/3 nimetamis- juhtudest · See on sõnavara olulisim osa, mille põhjal tehtud ka järeldused
AS PKS Trükk Lepiku tee 24 06.02.2008 nr 3-8/9 11412 TALLINN Garantiikiri Austatud tegevdirektor AS Artemon garanteerib tellitud trükiste ja visiitkaartide eest tasumise. Maksame arve alusel ülekandega teie ettevõtte pangakontole. Edu soovides (allkiri) (allkiri) Kaja Lehtla Tegevdirektor Ene Allik pearaamatupidaja
Winter Activities Helen Allik KÜG Xb 2011 Skating Driving on the ice Sleigh ride Playing snowfight Making : Snowmen Snowangels Skiing Playing snowfight Spending free time Fun With friends or family At home, at school, at playgrounds Driving on the ice Fun Develop skills Ice track Skating,sledging and skiing Fun pastime Healthy Skiing competition Making snowmen and snowangels Snowman temperature over 0° C Thank you for your attention !
igapäevamuresid, luues konkreetseid olukordi elust enesest Osalejatega viiakse läbi rollivahetusi ja rühmateraapiaid,, et aidata leida erinevatele probleemidele uusi lahendusi. Tamkivi, Jaak. Mida teha Nabalaga? //Harju Elu (2010), märts. Lubjakivirikka Nabala piirkonna kaevandamine mõjutaks oluliselt sealeid keskkonnatingimusi. Keskkonnaminister selgitab ekspertide töö põhjal selle kohta täpsema ülevaate.. Allik, Jüri.Eesti asend maailmakaardil. //Postimees (2003), september. Professor Geert Hofstede 1967. a. uurimuse tulemusel, mille käigus küsitleti globaalse haardega ettevõtte IBM töötajaid, loodi väärtuste kaart, mis iseloomustab erinevate rahvuste võimukauguse ning individuaalsuse/kollektivismi taset. 2001. a. lisati kaardile ka Eesti.
Võrkpall Krete Allik MA16 Üldiselt Võrkpalli mängivad kaks võistkonda võrguga kahte ossa jaotatud platsil Mõõtmed on 18 x 9 m Mängu eesmärk on saada pall määrustepäraselt üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakul Võrgu kõrgus meestel 2,43 m, naistel 2,24 m 17.01.2017 2 Varustus Pall on kolmevärviline, tema ümbermõõt peab olema 65-67 cm, kaal 260-280 grammi Rahvusvahelistes kohtumistes kasutatakse viit palli Spordisärkidel peavad nii rinnal kui seljal olema numbrid 17.01.2017 3 Mängijad Mängu ajal peab väljakul olema kuus mängijat Pärast pallingut võivad mängijad vabalt liikuda ja hõivata oma väljakupoolel mistahes koha Igal võistkonnal on õigus registreerida mänguks 12 mängijat, sealhulgas üks spetsiaalne kaitsemängija – libero Libero riietus erineb värvilt võistkon...
käitumisele. Mõjusaimad on need motiivid, millel on inimesele suurim emotsionaalne tähendus. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile ega ole ilma põhjalikuma uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa inimeses tekkinud motiive on sellelaadsed. Tavaliselt mõjutab tegevust üheaegselt palju motiive nii teadlikke kui ebateadlikke. (Bachmann etc 2003: 76) Psühholoogide levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused. (Allik, Häidkind, Harro, Viikmaa, Kreegipuu, Rauk, Kikas, Tulviste, Luuk, Realo, Konstabel, Pullmann, Schmidt & Vadi 2002: 162 ) Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema. Vajadused ajendavad kogu inimese psüühilist tegevust, pannes teda Motivatsioon ja tööga rahulolu 5 tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas, stimuleerivad mõtlemist ja tahet. (Bachmann etc
Australia Helen Allik KÜG XB 2010 Commonwealth of Australia Capital Canberra Political federation. Head of the state Queen Elizabeth II. Head of the government Julia Gillard. Offical language none. National language - english. Physical geography A continent, an island and a country. Southern Hemisphere. Total area 2,941,299 sq mi. Lowest point Lake Eyre Highest point Mount Kosciuszko Neighbours : Indonesia East Timor Papua New Guinea Vanuatu Solomon Islands Ned Caledonia New Zealand Mount Kosciuszko (2228 m) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Kokkuvõtteks arvan, et inimkond ei jääks ellu ilma hirmudeta. Selle asemel, et võidelda hirmu emotsiooniga, peaksime hoopis õppima sellega elama. Koguma rohkem informatsiooni selle emotsiooni kohta ja tegema erinevaid uurimustöid, et leida üles selle positiivsed küljed. Arvan, et evolutsiooni käigus väljakujunenud põhiemotsioonid on meie jaoks määrava tähtsusega, muidu oleksid need inimeste ja loomade arengu käigus välja praagitud. Kasutatud kirjandus Allik, J. , & Häidkind, R., jt.(2006). Emotsioonid. Toim. J. Allik, M. Rauk. Psühholoogia gümnaasiumile (lk177-189). Tartu: TÜ Kirjastus. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. (1970) Toim. A. Aarna, H. Hallik jt. Tallinn: Valgus Hannust, T. Motivatsioonid ja emotsioonid. Loengu ainekursuse ,,Psühholoogia" raames. 26.11.11. Loenguslaidid (https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=56632)-
,,Kartulimoos ehk Chelsea Win" räägib ühest tänapäeva Eestimaa perest, kes elab keskmises korras talus ning kellel pole just kõige rohkem kiiduväärt rahaline seis. Majarahva peamine sissetulek tuleb tohutust kartulisaagist, mida teistelegi jagada sai. Tagatipuks hakkab jalgpallifännist Martini kimbutama kihlvedude sõltuvus, mis teda pikkamisi oma naisest Allist ning kasupojast Tomist eemale tõukab. Lavastaja Jaak Allik tegi taaskord väga hästi oma tööd.. Mulle meeldis eriti see, kui Martin õhinal jalgpallimängust rääkis ning eikusagilt võrgu välja tõmbas. Hämmastama pani mind kartulite hulk ning see, kuidas neid halastamatult aina juurde kooriti. Tekkis küsimus, mida nendega küll pärast peale hakati? Üldiselt jättiski näidendi lavastus väga tervikliku ja ühtse mulje ning umbes kolmveerand näidendit oli naeratus suul ning põnev olla. Vahtisin isegi
tütre söömist, Debora õde sööb õhtusööki ja kaks suuremat venda käivad köögi ja elutoa vahet edasi-tagasi. Debora, rahuliku ja hea tujuga, palub emalt viinamarja. Tüdrukule maitsevad väga viinamarjad, ta tahab neid üha veel ja veel. Natukene aega ei pöörata enam minule tähelepanu ja laps vestleb oma emaga. Vestlemine ei toimu sõnadega, mis oli minu jaoks natukene üllatav, kuna oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. elukuul (Allik & Rauk, 2002) ja Piaget on öelnud, et 9-24. kuusel on ühesõnaliste lausungite periood. Debora isegi ei korda „aitäh“, kui ema, andes viinamarja, seda mitu korda korrutab. Mingi aja pärast tõuseb ema püsti ja hakkab kõigile lastele jäätist taldrikule panema. Hetk, kui Debora märkab, et ema on köögi laua juures, hakkab laps jonnima, roomab ema juurde, sest ta ei oska veel kõndida, ja vaatab uudishimuga laual toimuvat, jonnib veel, mis on minu arvates sellises
uusversioonid: täitsa riivitav porgand ...hakitav sibul ....klopitav vaip "Naine, aja mind 4st üles, mo pään lehmi lüpsma." Kuidas ajad on muutunud. "Naine, aja mind neljast üles, pean projektijuhile pdfi tegema.,, Selgus, et ma olen raamatupoes riiulis Kivirähu ja Vonneguti vahel. Ogens naabrid täitsa. aitasin kolleeg hansul rinnahoidja seljast võtta. esimene kord seda mehega teha. Illustratsioonid Illustratsioone tegi kunstnik Peeter Allik Mustade triipude võrgustik kaubamärk Tema kunstis peegeldub terav sotsiaalne närv Illustratsioonid on kohati ropumad kui tekst ise Tänan kuulamast!
17.sajandi lõpuksoli Eestis umbes 1000 mõisa.Laiendati ka palju mõisapõlde sest viljahinnad olid kõrged. Rootsi riik kinnitas 17.sajandi keskel talupoegade pärisorjusliku seisundi ja sunnismaisuse. Rootsi aja lõppedes olid kirikuõpetajateks valdavalt kohusetundlikud, ülikooliharidusega mehed, kes oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti tänuväärne on nende töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Kaarel Allik 8.klass
kognitiivset aspekti ehk teadmisi iseendast ning afektiivset aspekti ehk suhtumist iseendasse (viimast hinnangulist komponenti mina-pildis käsitletaksegi tavapäraselt enesehinnangu mõistes). Näiteks Campbelli määratluse kohaselt on enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, üldine enesekohane reflekteeriv hoiak, mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab. (Allik, Realo & Konstabel, 2003:196) Enesehinnangu uurimuste süstemaatilised ülevaated viitavad sageli ebapüsivatele ja vastakatele tulemustele ning metodoloogilistele kitsaskohtadele. Byrne´i ja Shavelsoni (1996) hinnangul saavad peamised probleemid alguse ebapüsivast ja ebaselgest enesehinnangu mõiste defineerimisest. Samuti kasutavad enesehinnangu uurijad kokkuleppelise ja ühtse määratluse puudumise tulemusena paralleelselt mitmesuguseid mina tuletusi ja sünonüüme
KRABAT OTFRIED PREUSSLER Kermo Allik Elva gümnaasium 7c TEGELASED Krabat Meister Veskipoisid: * Tonda (vanemsell) (suri) * Michail (onupoeg) (suri) * Merten (onupoeg) * Juro (väljendas ennast täitsa tohmanina) * Lyschko * Andrusch * Hanzo * Petar * Staschko * Kito * Kubo * Lobosch KOKKUVÕTE
Kirke Laura Allik 6.D klass Tartu Kivilinna Kool O P ER ATS IO O N IS Ü S TEEM ID O peratsioonisüsteem -Tarkvara, mis juhib programmide täitmist, nt Windows Lühendina OC OC juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakenduseprogramme Erinevate operatsioonisüsteemide pildid Android Android on avatud lähtekoodiga nutitelefonidele mõeldud operatsioonisüsteem, mis on loodud Linuxi kernelil. Androidi arendab Open Handset Alliance, mida juhib Google Inc. Android asutati oktoobris 2003. Tänapäeval üks tuntuimaid telefoni operatsioonisüsteeme Androidil on ka erinevad versioonid (allpool) Androidi logo M icrosoft W indow s Seeria operatsioonisüsteemidest personaalasrvutitele, serveritele Windowsi logo mõned levinumad seeriad: Windows 7 Windows 8 Windows Vista Windows XP Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985.aastal IO S Varasemalt oli ...
,,Tapatöö jumal" ,,Le dieu du carnage" Käisin 28. jaanuaril Kuressaare Linnateatris vaatamas Yasmina Reza kirjutatud näidendit ,,Tapatöö jumal". Lavastajaks on Jaak Allik, kes kommenteeris, et see etendus peaks sobima eriti hästi lapsevanematele, õpetajatele ja ka õpilastele, sest juttu on koolivägivallast. Näitlejad olid Kersti Kreismann, Sulev Teppart, Piret Rauk ja Jüri Aarma. Etenduse sisu oli täitsa huvitav ja kaasakiskuv. Kokku said kaks abielupaari, et klaarida normaalsete inimeste kombel oma laste vaheline tüli nimelt üks poiss oli teisel löönud kaks hammast välja. Arutleti erinevatel teemadel ja mida aeg edasi, seda pingelisemaks
TASAKAALU MÕJUTAVAD TEGURID JA ARENDAMINE Uurimistöö Krete Allik 11.klass Juhendaja: õpetaja Mari Kahu MIKS SELLINE TEEMA? • Tasakaal on vajalik spordis. • Et teada saada tasakaalu mõjutavatest teguritest ja arendamisest. • Eesmärgiks on uurida, kas tasakaal on paremini arenenud 5.klassi või 11.klassi õpilastel. UURIMISKÜSIMUSED • Mis on tasakaal? • Mis tegurid mõjutavad tasakaalu? • Kuidas tasakaalu arendada? • Kui hea on tasakaal 5.klassi ja 11.klassi õpilastel? TASAKAALU MÕISTE
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduse instituut Tantsu- ja liikumisteraapia täiendkoolitus Refereering Minu esimene kirjanduslik teos tantsu- ja liikumisteraapia maailmas Ann-Christine Allik Tallinn 2016 Minu esimene kirjalik teos tantsu- ja liikumisteraapia maailmas 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 Loovteraapia............................................................................................2 Tants, liikumine ja teraapia......................................................................3 Keda ravida?......
Filmimuusika Filmimuusika illustreerib filmi sündmustikku ning mille eesmärk on vaatajat paeluda ja pingestada. Seda võtet on kasutatud juba ka enne filmikaamera leiutamist, nimelt on mängitud taustaks muusikat mitmel meelelahutuslikul üritusel just eelnimetatud põhjuste pärast. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerib mitu erinevat inimest, seal hulgas ka prantslane Gaston Paulin. Samal ajal, kui esimest korda näitas insener Emilie Reynaud rahvale nn ,,optilist teatrit" ehk seadet, mis suutis näidata hetkega palju pilte, saatis muusik teda klaveril. Lisaks, niinimetatud ,,tummfilmid" ei olegi kunagi olnud tummad, sest algusest peale kasutati kinodes taustaks muusikat. Tihtilugu on kasutatud muusikat filmis olevate pingeliste hetkede muutmist publikule veelgi teravamaks. Eriti hästi on sellega hakkama saanud vanameister Alfred Hitchcock oma filmiga ,,Psühho". Sellele filmile kirjutas muusika mees nimega Bernard Herrmann, kes on k...
Teater on tore meelelahutus ning väga hariv ja mõtlemapanev kultuurne ühiskonna osa. Inimestele meeldib etendusi vaatamas käia ja seda võetakse omamoodi sündmusena. Teatrisse minnes on tavaline, et pannakse paremad riided selga ja käitutakse väljapeetult. Inimesed austavad teatrit ja näitlejaid. Kuid, kas teateril on võime muuta inimeste käitumisviisi ja paranda pahesid? Kuresaare linnateatril on etendus nimega ¸¸Tapatöö jumal``, mille on lavastanud Jaak Allik. Etendus on väga tõsieluline ja realistlik, selles võivad paljud inimesed ära tunda mingi osa ka oma elust. Kohtuvad kaks keskklassi abielupaari, kes üritavad lahendada nende poegade vahel aset leidnud vahejuhtumit. Õhtu jooksul tuleb kõigi tegelik pale esile, tulevad ilmsiks tegelikud väärtushinnangud ja saadakse aru, et kellegi elu pole ideaalne ja ka omavahelised suhted on küllaltki pingelised. Etendusest tulevad välja ka inimeste peamised pahed, nagu eputamine,
inimene küll midagi ei söö, ta on ju nii kõhna. Mitmeid haigusi, häireid saab parandada või leevendada, võimalik, et need inimesed sellega ka tegelevad. Keegi ei soovi olla nö imelik või pahatahtlik, selleks on kindlasti mõjuv põhjus. Kuna psüühikahäireid on palju, valisin endale päevakohasemad välja skisofreenia, anoreksia ja buliimia. Soovin nende kohta rohkem teada saada. Väga head materjali minu jaoks sisaldas raamat Allik J.jt., Psühholoogia gümnaasiumile 2002. 1 PSÜÜHIKA JA NÄRVISÜSTEEM Arvukad näited meditsiini valdkonnast kinnitavad, et kui inimese närvisüsteem eriti aju saab vigastada on selle parandamatuks tagajärjeks häired psüühilises tegevuses. Selliste traumade puhul nägemine ja kuulmine ei funktsioneeri nagu varem, häiritud on liigutused, mälu või mõtlemine. Traumatoloogid on kindlaks teinud, et mingi kindla
Seni võis tasuta õppiv tudeng käia rahulikult osakoormusega tööl ja ots otsaga kokku tulla. Sajaprotsendilise õppekoormuse kõrvalt (praegustest õppuritest suudab seda täita 25 protsenti) aga eriti tööl ei käi. Vajaduspõhist õppetoetust hakkavad saama ainult 30 ainepunkti kogujad ja need tudengid, kes on pärit perest, kus sissetulek iga liikme kohta on väiksem kui 280 eurot kuus. Vallaline või lapseta üliõpilane arvatakse oma vanemate leibkonda kuni 24 eluaastani. (Allik, J.2013) Uurisin siia teema juurde veel pisut ka Hiina haridussüsteemi (keskendudes pigem siis teemakohaselt kõrgharidusele): Et elanikkonnale haridus tagada on Hiinas laiuv ja mitmekesine haridussüsteem. Seal on eelkoolid, lasteajad, koolid pimedatele ja kurtidele, ettevalmistuskoolid, põhikoolid, teisejärgu koolid (kus on koos noorte ja vanemate keskkool, teisejärgu põllumajandus- ja kutsekoolid, tavaline teisejärgu kool, õpetajate kool, tehnikakool ja kutsekool) ja
E.-A Sillari rõhutas, et Eesti isemajandamise mõtted on kooskõlas XIX üleliidulise parteikonverentsi otsusega. Ta peatus IME kontseptsiooni ja teiste arutatavate dokumentide kohta tehtud ettepanekutel, parandustel ja ettepanekutel. Sõna sai Boris Monorov. Ta kiitis IME üldjoontes heaks, kuid hakkas selles puudusi otsima. Edasi kõneles E. Savisaar. Ta peatus konkreetselt Eesti NSV seadusandlusel, mis on vaja viia kooskõlla vabariigi isemajandamise alustega. Jaak Allik Peatus oma sõnavõtus mõningatel majanduslikel probleemidel, mis olid seotud IME-ga. Allik ütles, et on vaja peatada Tallinna kasv ja saavutada pealinna elanike arvu vähenemine. Võeti vastu otsus Eesti NSV ülemineku kohta vabariiklikule isemajandusele. Selle kinnitamine käis ladusalt. Järgnesid kiiduavaldused. Otsustati ära kuulata E. Savisaare informatsioon NSV Liidu rahvasaadikute kongressi poolt moodustatud tegevusest. Savisaar
VÕIM KOOLIS Õpilane- õpilane Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on olemas peaaegu igas klassis. Niimoodi võib lapsel tekkida stress ja koolihirm, mille tagajärjeks on tihtipeale koolist puudumine. Koolist puudumine viib aga selleni, et laps hakkab ringi liikuma kampades, kus valitsevad narkootikumid, alkohol. Enamasti jääb selline käitumine pigem põhikooli aegadesse, kui alati on erandeid ja keegi pole täiuslik. Õpilane- õpetaja Õpilased on erinevad, nii on ka erinevad kõik õpetajad. Õpetajad saavad oma võimu näidata lihtsalt hindamissüsteemiga. Ühelgi õpilasel ei ole tegelikult ükskõik kas ta saab hinde ,,2" või ,,5". Õpetajal on õigus õpilast käsutada ja öelda neile, mida tegema peavad. Muidugi kõike mõistuse ja reeglite järg...
Kontroll töö õpikuga küsimused 1. Mis leheküljel on August Sangi luuletus ,,Sula"? 2. Mis oli jutu ,,Kompanii poeg" poisi nimi? 3. Kes võitis aastal 1912 olümpa medali? 4. Kes võitis aastal 1936 olümpia medali? 5. Mis nimed on luuletuses ,,Plikad"? 6. Jutus ,,Meile tehakse test" miks ei läinud lapsel ühel hommikul kooli? 7. Mida tähendas vanal ajal kiri eesti keeles? 8. Mis on leheküljel 111? 9. Mida märkas ühel päeval härra Huu? 10. Kes on jutu ,,Tühi padrun" autor? 11. Kes on õpiku tegijad? 12. Kus toimus Eesti Vabariigi esimese aastapäeva paraad aastal 1919? 13. Kes on 5 kroonisel? 14. Mida valvas Basmakov jutus ,,Tühi padrun"? 15. Kes tõlkis vene keelest eesti keelde jutu ,,Tühi padrun"? 16. Mis aastal sündis Hannu Mäkolä? 17. Mis on luuletuse ,,Küsimus kilpkonnale" esimene küsimus? 18. Millele kirjutati viis tuhat aastat tagasi? 19. Mitu salmi on luuletusel ,,Karud piknikul"? 20. Millal suri Hannu Mäkel...
annaabi.ee 
