REFERAAT JUUTLUS Nimi : Merili Kallaste Kool : Halliste Põhikool Klass : 8 Sisukord Sissejuhatus Juutlus: *Judaismi rajajad * Judaismi alused * Õpetuse alused * Judaismi koolkond * Juutide rass * Hingelised tunnused Juutlus Eestis * Ajaloost * Mõju poliitikas * Sümbolid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Judaism ehk juutlus (ka: juudi usk, juudiusk; kreeka keeles iudaismos) on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Tanahile (eriti Toorale) ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Juutluse religioon tugineb juudi rahva usulistele pärimustele. Need pärimused jagunevad kirjalikeks (Toora) ja suulisteks (Talmud, Shulchan Aruch jne). Judaismi rajajad Käesoleval sajandil on hakatud ...
hadzi lõppu. Levik. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesia, Pakistan ja Bangladesh. Islami sektid: 90% on sunna sekti kuuluvad sunniidid, 10% siia sekti kuuluvad siidid. Nendevahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand, sest Muhamed ei jätnud peale surma maha juhatusi, kuidas järglast valida. Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest. Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse -- dzinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket. Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel
Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis. Islami seosed teiste usunditega Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest. Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse -- dzinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket. Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja
poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Ab Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees `Al ibn Ab Tlib. Ab Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest siiidid. Islam ja teised religioonid Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest. Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse -- dzinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket. Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel
siiidid. LEVIK Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. ISLAM JA TEISED RELIGIOONID Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja kõigi pärimustes on oluline esiisa Aabraham, siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks. ALLAH Allah on araabiakeelne sõna, mis tähendab 'Jumal'. Sõna koosneb määravast artiklist al ja sõnast ilah 'jumal'. Seega tähendab "Allah" umbes sama mis suure
Sissejuhatus Kuigi kristlus kasvad välja juutlusest, muutus ta kiiresti iseseisvaks usundiks. Kristlusel on palju harusid, mille põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli erinevad kristluse vormid üksteisest sedavõrd, et neis on raske ära tunda sama usundit, ent peaaegu kõik suured kirikud on aga üksmeelsed kristluse kesksetes õpetustes. Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril, see on suurim maailmareligioon. Kuid sellest hoolimata teame meie, eestlased, sellest vähe, olles isegi luterlased. Ka mina sain selle referaadi koostamisel mõned uued faktid ristiusu kohta teada. Selles referaadis kirjeldan, kuidas üldse kristlus tekkis ning kuidas ning kui kaugele on ta nüüdseks levinud. Kristluse tekkimine Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. 1. sajandil eKr allutati Palestiina Rooma ül...
uskujad pääsevad salapäraste toimingute abil osalema jumaluse surmas ja ülestõusmises. Idamaiste religioonide ühisjooned tõid kaasa nende osalise segunemise. Oli siiski kaks usundit, mis püsisid teistest lahus: judaism ja kristlus. Sünagoogil oli aga ahtam uks kui kirikul. Pärast Jeruusalemma hävitamist oli judaism muutunud senisest õigeusklikumaks, sulgunud endasse ja loobunud misjoni tegevusest. Selle asemele astus kristlik kirik, kes oli juutlusest võtnud omaks monoteismi ja kõrge moraali, kuid vabanenud selle pedantsete pärimuseeskirjade ahelaist. Ristiusu edukusel oli mitu põhjust. Üks tähtsamaid oli vastastikune hoolekanne. Kaitstes oma usku rõhutasid kristlased, et nad on korralikud kodanikud. Hoolitsedes oma ligimeste eest näitasid nad üles eneseohverdust ja rajasid sel viisil lihtrahva seas teed enda juurde jõudmiseks. Armastades oma ligimest nagu iseennast... Kasutatud kirjandus: 1
on õige, hoolitamata, et oli vahepeal valel teel. - Rändas Vahemere äärsetel maadel. - Rõhutas, et kristlaseks olemine ei ole juudiks olemine. - Julgustas mitte-juutidel saamaks kristlaseks. · Ristiusu levik: - Algul levis vaesemate vastus. Vaesetele meeldis, et seati üles hoolekande. - 300a. Oli risiusk haaranud Rooma Impeeriumis päris palju alasid. Algul oli rohkem linnas. - Levis kiiresti kuna andis inimestele lootust, et on võimalik patte lunastada. - Juutlusest üle võetud monoteism ja, et on kõrge moraal. - 311.a. Rooma riik tunnustad kristlust kui usundit. - 392.a. Rooma riigi usundiks nimetati kristlus. · Pühad raamatud: 1. Piibel - Koosneb erinevatel aegadel kirjutatud tekstideks - Jaguneb: Vana ja Uus Testament (keskendub Jeesus Kristusele läbi ta inimeste) - Uus Testament valmis 380a. - Vana Testament oli heebrea keeles Evangeelium (kreeka keelest rõõmusõnum)
Jeruusalemma ümbruses. Kristlased usuvad, et ta on Jumal või Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskude suhtes sõnakuulmatud inimesed. Öeldakse, et Jeesuse ema Maarja viljastas Jumal, mitte mees. Jeesus on tõeline inimene ja tõeline jumal. Jeesus löödi risti ja ta tõusis surnust üles ning elab senini kui kõige loodu Issand. Kuigi kristlus kasvas välja juutlusest, muutus ta kiiresti iseseisvaks usundiks. Tänapäeval on kristlus maailma levinuim usund(2miljardit kristlast). Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) Selle põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Nimetus ,,Kristus" tuleneb kreekakeelsest sõnast christos Jumala poolt valitud valitseja. Kristlased usuvad, et 1.saj Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus. JEESUSE SÜND
evangeeliumi vastu"26, said Jumala pärijateks kristlased. 21 Lane 2002, lk. 24 22 Lane 2002, lk. 22-23 23 Lane 2002, lk. 25 24 Lane 2002, lk. 30 25 SAARD Riho. Euroopa üldine kiriku ajalugu. Kirjastus Argo, 2005, lk. 17-20 26 Saard 2005, lk. 20 5 Apostel Paulusel (surnud 64a.) oli plaan lahutada naatsaretlaste (juudakristlaste) usulahk juutlusest juba enne tema kristlaseks saamist ja see tal ka õnnestus. Peale oma pöördumist hülgas ta keskse judaismi sümboli ümberlõikamise.27 Juudid hülgasid aga koos Jeesusega ka temaga seotud pääste.28 Kristliku kiriku oluliseks erinevuseks võrreldes teiste religioonidega, oli see, et ta rohkem kui Jeesuse ideede kuulutamisele, pühendus Jeesuse enda kuulutamisele. Oluliseimaks sai Jeesuse surm, mida Paulus oma kirjades nimetab lunastuseks. Põhiküsimuseks: kas
· nädalapüha, mida peetakse 7 nädalat pärast paasat Moosesele seaduse andmise mälestuseks · lehtmajade püha, mida peetakse sügisel mälestuseks kõrberännakust, mil elati onnides · uusaasta püha, millega tähistatakse maailma loomist ja Iisraeli ajaloo algust · Joom Kippur (suur lepituspäev) koos 24-tunnise paastuga, mis on patukahetsuspäev. Kristlus Tekkimine Kristlus kasvas välja juutlusest. Religiooni loojaks oli ajalooline isik Jeesus, keda kutsutakse Kristuseks. Maailma levinuimal usundil on umbes 2,2 miljardit pooldajat. Kreeka keeles tähendab Christos Jumala salvitud valitsejat (vrd hbr masiah 'salvitu', siit ka kr messias). Jeesus sündis aastal 4 ekr Palestiinas Petlemmas, olles legendi järgi eostatud Jumala enda poolt. U 30-aastaselt hakkas ta kuulutama oma õpetust ja sooritama imetegusid, tal oli 12 õpilast ehk jüngrit (sks jünger 'noorem'),
katekismus, kus ka 10 käsku, selgeks õpetada. Noori ei tohtinud enne laulatada, kui nad olid omandanud usulised põhiteadmised. Samuti pidid oma teadmistest aru andma esimest korda armulauale tulijad. Kaks korda aastas tuli korraldada kodukülastusi, mille eesmärk oli samuti teadmisi kontrollida. Nii kujunes ja piirdus toona haridus suurema osa meie rahva jaoks katekismuse, seal hulgas 10-ne käsu, tundmisega. 10 käsku Pärinevad juutlusest. Piibli järgi sai Mooses (elas 13 sajandil e.Kr) need käsud kahel kivist tehtud laual Siinai mäel Jumalalt eneselt. Seega käsud on vastavalt sellele pärimusele Jumala enda kirjutatud. Sellega on rõhutatud mõte, et see seadus ja õigus ei ole inimese enda looming, vaid on jumalikku päritolu. See teadmine tõstab nende käskude autoriteetsust ja tähtsust. Kümne käsu kohta kasutatakse väljendit "dekaloog", mis on kokku
vaja midagi uut, midagi, mille nimel pingutada. Religioon on võime näha kogu kõiksust inimlikult tähendusrikkana. Piibliaegsete inimeste elu oli teistsugune, nad kohandasid oma elu müütide järgi. Ometi on inimmõtlemine oma olemuselt sama. Piibliaegsete inimeste elutunnetusest. Tihedalt seotud perekonnaga. ,,Iisraeli lapsed". Perekond on see, mille kaudu kogu elu tunnetatakse. Kust siis see perekonnakesksus? Kust tekkisid iisraelased kui rahvus? Juutlusest puhtal kujul saab rääkida alles pärast Babüloonia vangipõlve, enne seda on pilt keerulisem. Ei ole selge, kas alguses oli tegu üheainsa rahvaga. Kolm võimalikku Iisraeli tekkemudelit: 1) Sõjalise võidu mudel Jahve kui sõjajumal. Juudifundametatalismi põhiidee on see, et see maa on meile antud Jumala poolt, me peame selle relvajõul tagasi võtma. 2) Infiltratsiooni(ehk hõimuliidu) mudel Jahve Eli perekonnaliikmena. Foniiklastel ja kaanonlastel oli El peajumala nimi
Kristlus levis juba alguselt peale misjoni kaudu. · Proselüüdid- inimesed, kes võtsid juudi usu omaks- juurdetulnud. · Jumalakartlikud-võtsid omaks monoteismi ja mõned juudi traditsioonid, aga ei liitunud formaalselt juudi usundiga. · Algselt levis kristlus kosmopoliitse usundiga ning kasvas üle maailmausundiks. - 02.11 Jaan Lahe Pühad tekstid · Kaanon- VT, UT. Osaliselt võetud juutlusest üle - Kristlik kaanon kujuneb välja neljast erinevast zanrist. - Kokku 27 kristlikku kaanonit. · Kaanon õpetuse ja kultuse aluseks · Kultused: - Ristimine- ristija Johannes. Selle võtab omaks ka Jeesus. Ristija Johannes oli Jeesuse eelkäija - Püha söömaaeg(armulaud)- Jeesuse viimane söömaaeg õpilastega. Jeesus andis korralduse seda pidevalt korrata.
Algselt oli ka juudikristlus. Kristlik kirki sai alguse Nelipühist. Siis sai Püha Vaim nendele jüngritele osaks. JUMAL Jumal on ainujumal, kolmainujumal. Kolmainsus Jumal Isa, Jumal Poeg, Jumal Püha Vaim. Püha Vaim annab kristlike koguduste liikmetele erinevaid võimeid (vaimuandeid), mis aitavad neil juhtida ja teenida kogu kirikut. Püha Vaim toimib ka iga kristlase elus, ta vabastab patust ja suurendab armastust, nagu oli teinud ka Jeesus. TEKKIMINE Kristlus kasvas välja juutlusest. Religiooni loojaks oli ajalooline isik Jeesus, keda kutsutakse Kristuseks. Maailma levinuimal usundil on umbes 2,2 miljardit pooldajat. Kreeka keeles tähendab Christos Jumala salvitud valitsejat (vrd hbr masiah `salvitu', siit ka kr messias). Jeesus sündis u aastal 4 eKr Palestiinas Petlemmas, olles legendi järgi eostatud Jumala enda poolt. U 30-aastaselt hakkas ta kuulutama oma õpetust ja sooritama imetegusid, tal oli 12 õpilast ehk jüngrit (sks jünger `noorem'), keda hakati hiljem
1936. aastal aitas Schulz oma sõbrataril Kafka romaani „Protsess“ poola keelde tõlkida. Saul Bellow (1915 – 2005) , Philip Roth (sündinud 1933) – suhteliselt ameerika ühiskonna põhisuundadesse assimileerunud juudi päritolu kirjanikud. Philip Roth on väljendanud vastumeelsust, et teda juudi kirjanikuks nimetataks, kuid see näib siiski õigustatud, sest vaevalt on tal raamatut, milles juutlusest kuidagi juttu ei oleks. Bellow oli selles suhtes isegi anglosaksilikum, tema kultuurantropoloogi haridus võimaldas tal kultuurrelativistlikult mitmeid grupikuuluvusi ühevõrra distantseeritud teadlase positsioonilt vaadelda. Stiili mõttes kannatavad mõlemad mõningase liigsõnalisuse all. Mõlemad on seksuaalküsimustes küünikud ja Roth, väga terase inimtundmise vaistuga, väga vaimukas naistearmastaja (muide, tema esimese romaani peategelane
Õpetas jumala riigi..Jumala ja saatana võitlus. Jumala riik on nn tulevane ajastu. Uues testamendis on Taevariik, see pole nn taeva pärast vaid.. Kas Jeesus tahtis uut usundit teha? Jeesuse ümber tekkis religioossne liikumine ja selle liikumise tulemusel tekkis grupp ja liikumine- jüngrid.Jeesus on see kes kuulutab jumala 20 tulekut. Paljud arvavad,et jeesus ei tahtnudki uut usundit teha vaid tahtis uut iisraeli teha. Ristiusu eraldumine juutlusest, oli pikk käik. Pauluse kirjad, evangeeliumid hilisemad. Markuse evangeelium kõige esimene. Jeesus, kes jagas oma õpetus suulisel vormil, mitte et ta oleks kirjaoskamatu oleks. Aga ss oli selline vorm. Jeesus kutsus endale õpilasi, tekkis nn õpilasring. Õpilastest saab alguse suuline pärimus(jeesuse sõnad ja tegude pärimus). Hakkatakse pärimud kirja panema, allikas Q – kirja pandud kogumik, mis sisaladas peamiselt Jeesuse sõnu. Arvatakse, et see pandi kirja u 40.ndal eKr
2) Reformitud (konservatiivne) juutlus 3) Liberaalne (reformitud) juutlus SÜMBOLID: · Taaveti täht sümboliseerib kuningas Taaveti kilpi ja ka Iisraeli rahva lahutamatust Jumalast. · Menora sümboliseerib Iisraeli rahvast, kes peab ülejäänud maailmale valguseks olema. Kristlus ÜLDINE: · Kristlus kasvas välja juutlusest · Maailma levinuim usund - 2. miljardit inimest · ,,Kristlus" kreeka keelsest sõnast christos · heebrea keeles masiah ,,salvitud" valitseja · pühaks päevaks on ,,pühapäev" KRISTUS: · Jeesus Kristus: - Jesua/Jehosua - Jeesus Kristus - Messias · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a.- ~26-36 m.a.j.) · Ta oli: - Jumala poeg / Jumal
mis juhib maailma. Inimkujlised jumalad olid tegelikult loodusnähtuste personifikatsioon. Neist kõrgemal asus veel midagi. Ilmselt monoteist väljaspool juutlust leidiski vastuvõttu just selliste inimeste seas, kes olid sellise mõttekäiguni jõudnud. Kristlus oli väga tihedalt seotud juutlusega. Kristlust nähti alguses ühe juutluse rühmitusega. Omaette usuks saamine kristlusel oli pikemaajaline protsess. 1.sajandi lõpuks olid juudid vähemuses. Ristiusu põhimõisted on tulnud juutlusest. Mingist hetkest võis juba rääkida omaette ristiusust Rooma Keisririigis. Isis ja Osiris Meesjumal Attis ja jumalanna Kybele Süüria jumalanna ehk Atargatis Mithras Võõra päritoluga jumalate assimileerimine, omaksvõtmine on Roomas olnud ammu. Kybele kultus 204 eKr, teadaolevalt vanim idamaise päritoluga jumala kultus, mille tuleks rooma on seotud Puunia sõjaga: pöörduti ühe ennustusraamatu poole(Sibylle rmt-d), mida
mured ja hädad. Samuti jagatakse religioon vastavalt hingepäästmise iseloomule, milleks: 1) valitakse passiivne (müstitsism) või aktiivne (asketism) tee; 2) hinge päästmine toimub kas selles või teises ilmas. 108. Millele ja kuidas on religioon veel mõju avaldanud? · Piibel kui ühiskondliku elu mõjutaja: inimeste omavahelised suhted ehk eeskuju piiblilugudest, 7-päevane nädal juutlusest, kirikupühade tähistamine, ajaarvamine, mis tänapäeval on seotud Jeesuse sünniga, inimeste nimed, meeste ja naiste õiguslik seisund; · Piibel elu keskpunktis: keskajal oli piiblilugemine vaid väheste eesõigus. Toimus pidev võitlus piibli-tõlgendamise ainuõiguse pärast. · Piibel kui kunsti mõjutaja: kirjandus (taeva ja põrgu kujutamne, usuga seotud küsimused, nt Lev Tolstoi,
võrdsed. Impeeriumi kontekstis oli selline olukord suur muutus – staatus ei mänginud enam rolli. III LOENG – 08.09.2020 – KRISTLUS ROOMA RIIGIS KUNI 4. SAJANDINI. TAGAKIUSAMISED, GNOSTITSISM, MONTANISM. VAIMULIKUAMETI KUJUNEMINE. Kristliku ja juutliku kogukondade vaheline lõhe. Ehkki selleks ajaks oli juba paganamisjon alguse saanud, siis juutide ülestõus 70. aastal roomlaste vastu, oleks daatumiks, mil saab lugeda kirstliku kiriku silmnähtavat ja lõplikku eraldumist juutlusest. Lisaks assimilatsioonile juutlusega, tuleb rääkida 1. ja 2. sajandil ka assimilatsioonist hellenistliku Kreeka-Rooma maailmaga. Tasub pilk pöörata kahele mehele – Tertullianus Kartaagost ja Justinus Märter. Iseloomustavad vastasseisu kristliku usu mõistmises. See kokkupõrge peegeldab teemat, mis on tänaseni aktuaalne. Kristlik kirik on sääraseid diskussioone pidanud palju, kord domineerib üks vaatepunkt, kord teine, kuid kokkuvõttes on läbi läinud tulemus saavutada tasakaal.
võimaldas mul näha vaesust ja muret ja tegi mind tuttavaks nendega, kelle eest mul tuli tulevikus võidelda. * * * Samal perioodil avanesid mu silmad kahe ohu suhtes, mida ma varem vaevu vaid nimeliselt tundsin ja mille tähendust saksa rahva saatusele ma loomulikult ei mõistnud. Ma räägin marksismist ja juutlusest. Viin see on linn, mis nii paljudele näib olevat suurepäraste meelelahutuste kohaks, õnnelike inimeste pidude lin-naks, - see Viin on minu jaoks, kahjuks, ainult elavaks mälestuseks kõige kurvemast perioodist minu elus. Veel nüüdki kutsub see linn minus esile ainult kõige raskemaid mälestusi. Viin selles sõnas sulandusid minu jaoks kokku 5 aastat ränka muret ja loobumisi. 5 aastat, mille kestel ma teenisin
valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Ab Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks 131 saama tema väimees `Al ibn Ab Tlib. Ab Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest siiidid. Islam ja teised religioonid Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest. Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse -- dzinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket. Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel
] Kümne kadunud suguharu kohta: jeremia 30, hesekieli 37 15-28, sakaria 10. 6-12. Kõik prohvetite raamatud. Need on alates eksiili asjast põhilised infoallikad, kuigi et laiali pillutatud. Juudi kogukond areneb eksiilis olles erinevates kohtades täiesti erinevalt . Ka tänapäeval. Siiani oli Jahve ainult iisraeli jumal, saab nüüd aga kogu maailma jumalaks. Religiooni jaoks oli eskiil dramaatiliste muutuste aeg. Alates aastast 538 saab rääkida juutlusest. Josephus (I saj juudi ajaloolane) on loonud mõiste juut, kui juudid babüloonia eksiilist tagasi pöördusid. Juutluse areng võttis siis natuke pikemat aega. VT-s esineb sõna juutlus II makkabite raamatus 8, 1. 14, 38. Juutlus, Judaism on vastandiks hellenismile. Püüti vastanduda kreekalikule eluviisile. [ A. 597 ja 587/86 sündmuste tagajärjeks oli, et Iisraeli ajalugu nüüdsest peale kulges rohkem või vähem sõltumatult mitmes erinevas paigas
tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad. Samuti jagatakse religioon vastavalt hingepäästmise iseloomule, milleks 1) valitakse passiivne (müstitsism) või aktiivne (asketism) tee; 2) hinge päästmine toimub kas selles või teises ilmas. 135 18.1.11. Religiooni mõju veel: - Piibel kui ühiskondliku elu mõjutaja: inimeste omavahelised suhted ehk eeskuju piiblilugudest, 7-päevane nädal juutlusest, kirikupühade tähistamine, ajaarvamine, mis tänapäeval on seotud Jeesuse sünniga, inimeste nimed, meeste ja naiste õiguslik seisund; - Piibel elu keskpunktis: keskajal oli piiblilugemine vaid väheste eesõigus. Toimus pidev võitlus piibli-tõlgendamise ainuõiguse pärast. - Piibel kui kunsti mõjutaja: kirjandus (taeva ja põrgu kujutamne, usuga seotud küsimused, nt Lev Tolstoi, Dostojevski jpt on oma teostus otsinud vastuseid Piibli
annaabi.ee 
