Traditsioonid peres Traditsioon ehk komme või tava on inimeste vahel toimiv suuliselt või eeskuju kaudu ajalooliste tavade edasi andmine. Traditsiooni kujunemiseks on vaja sündmuste või elukommete kordumist. Traditsioone seostatakse kõige rohkem religiooni ja kirikuga. Paljud kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud. Traditsioonid aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta
eest holitsemisega. Minu vend ei ole raske laps ja mulle ei tule meelde suurt juhtumit, mis on seotud tema kasvatamisega. Aga, ma lihtsalt jutustan kuidas me lahendame temaga meie probleeme ja vaidlusi. Esiteks, ütlen et, minu arvates, keegil ei ole õigusi karitada last, kui ta ei hoolitse tema eest. Kõik peab olema tasakaalukas. Suhted mina ja minu väkevenna vahel on absoluutselt õigustatud. Ma ostan talle mänguasju, komme, viin teda lasteaia ja võtan lasteaiast, poputan teda jne. Muidugi, kui ta käitub havlasti või teeb midagi pahat, siis ma arvant, et absoluutselt ausalt ma võin teda karistada, ent ma ei kasuta mitte kunagi füüsilist karistust, ainult hääletooni. Me kõik teame, et lapsed ikks rohkem eeldavad süüa komme, küpsiseid ja tiedi igasugusi niknäkke, mitte juurvilju ega liha, näiteks. Minu vennaga me lepime alati kokku, et alguses ta
LEKTION 2 Wortschatz 1. ich wohne in Berlin ma elan Berliinis 2. Sprechen Sie Deutsch? Kas Te räägite saksa keelt? 3. ich komme aus Wien ma tulen Viinist; ma olen pärit Viinist 4. Deutsch saksa keel 5. Estnisch eesti keel 6. Russisch vene keel 7. Englisch inglise keel 8. und ja (sidesõna) 9. aber aga 10. nicht ei, mitte (eitussõna) 11. Susanne ist nicht hier Susanne ei ole siin 12. gleich kohe 13. natürlich loomulikult 14. hier siin 15. da kohal, siin; seal Konjugation (pööramine) wohnen elama kommen tulema; pärit olema
. , : . , . : ? : . . . , . : . . kirikupüha 3 suur paast Suur Reede tervitama värvitud munad mune värvima käsitsi sibulakoor kask paju kaunistus / kaunistama / mune kinkima munakoksimise võistlus võistlema / munakoort puruks lööma vastasmängija / võitma kaotaja uhkust tundma komme / säilima kiik kiige juurde kokku tulema kiikuma jumalateenistus / korraldama 4 kohupiima pasha kulits (suur ümmargune magus lihavõttesai) , . : 1. värvima, 5. komme, 6. kask, 8. kirik, 9. paju, 10. kiikuma, 12. reede : 1. kiik, 2. kohupiim, 3. kaunistama, 4. võistlus, 7. paast, 11. munad
kuus. Kui revolutsiooniline vabaarmastuse liit andis produktsiooni, jäeti see riigi omandiks. Hitler aga võttis Teise maailmasõja ajal kasutusele hädatarviliku lastetootmise ressursi, nimelt vanatüdrukutest inimfaktori. Rindelt puhkusele lubatud sõdur saadeti külla, kus teda ootas ees külavanem vanatüdrukute nimekirjaga. Puhkus läks asja ette, sõdur klopsis kokku ka hälli, kuhu hiljem paigutati „kingitus füürerile“. 2 Ehalkäimine Ehalkäimine on olnud tüüpiline maarahva komme ja on hääbunud üldise linnastumisega. Ehal käidi enne abiellumist jüri ja mihlipäeva ahelisel ajal (s.o. 23. aprill – 29. september). Ehalemineku aeg (õhtueha) ongi andnud toimingule nimetuse. Nädalapäevadest eelistati neljapäeva ja laupäeva. Võimalik, et neljapäeva austamine (sellele viitavad veel teisedki tavad) on pärit muistsest 5-päevasest nädalast (sest eks kolmapäevagi nimetatud enne kesknädalaks). Ehalkäimine andis noortele vajalikke seksuaalseid kogemusi
Küsimustik kommide söömise kohta Küsimustik on korraldatud Lauri Visnapuu poolt,et uurida kas inimesed teavad et kommid teevad paksuks ja et on kahjulik palju kommi süüa. 1.Kui palju te päevas sööte komme? □ 200grammi □ 500 grammi □ 1-2kilo □ 2kilo ja rohkem 2.Milliseid komme eelistate? □ Klaaskomme □ Marmelaadi □ Sokolaadi □ Kummikomme 3.Kas teie arvates on kommid liiga kallid? □ Jah □ Ei 4.Millised kommid on teie arvates kõige kahjulikumad(kalorid jne) □ Klaaskommid □ Marmelaad □ Sokolaad □ Kummikommid 5.Kas kommipakkidel võiks olla sama asi nagu pudelitega ,et kommiautomaat võtab pakke vastu? □ Jah □ Ei 6.Millistel poodidel on kõige parem kommi valik?
Es ist schon fünf Minuten nach sieben. Viis minutit seitse läbi. Wir kommen erst nach dem Urlaub. Me tuleme alles pärast puhkust. KURZ NACH Kasutatakse ebatäpse kella- või päevaaja märkimiseks, mis märgib aega pärast antud ajahetke. Kurz nach neun bin ich wieder zu Hause. Veidi pärast üheksat olen jälle kodus. VOR Märgib tegevuse toimumist või kellaaega enne mingit tegevust. Es ist fünf Minuten vor sieben. Viis minutit puudub seitsmest. Ich komme vor dem Urlaub noch vorbei. Ma astun enne puhkust veel läbi. Er ist vor zehn Minuten gegangen. Ta läks kümne minuti eest ära. UM Kasutatakse täpse kellaajaga. Kuna kellaaeg on seotud põhiarvuga, siis artiklit ei kasutata. Ich komme um sieben uhr. Ma tulen kell seitse. GEGEN Märgitakse ligikaudset aega. gegen Mitternacht - kesköö paiku gegen fünf Uhr - kella viie paiku gegen Mitttag - lõuna paiku AN Nädalapäevade ees. Kõik nädalapäevad on meessoost. (an dem)
Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi nn karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. Eriti suure väega inimesed targad ja nõiad olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle
ning edukust noorpaari tulevases elus. Tõrjemaagiaga ongi seletatav, et mõrsjat ei lastud astuda maapinnale. Peiu ema asetas sõiduki ette kasuka või villase vaiba, millele mõrsja astus või tõsteti. Mõrsjat tõstis tavaliselt peiu isa. Tekile või kasukale astumisest loodeti kas head lambaõnne või pehmet, leplikku südant mõrsjale. Mõrsja pidi vaibale (kasukale) viskama vöö (hilisemal ajal aga raha), mis sai ämmale. Veel levis komme, et ukselävele laotati vanad püksid, millele mõrsja tarre tulles pidi astuma (püksid põletati). Mõrsja kas talutati tuppa isamehe poolt või jälle kanti majja peiu süles. Igale ukselävele pidi mõrsja heitma kindad (~raha). Mõnes Lääne-Eesti kihelkonnas oli tavaks, et mõrsja toodi tarre rehealuse kaudu (Rapla). Kohati oli kombeks tõsta mõrsja üle leivalabida, et leivaõnn majja jääks. Oma uude kodusse ei tohtinud mõrsja
Muinasusund. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. Eriti suure väega inimesed targad ja nõiad olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline
enne või pärast viimast pärtlipäeva: kui varased vihmad ja tormid jäävad tulemata, on raju oodata kaks nädalat pärast pärtlipäeva. Kui pärtlipäeval männiokkad pudenevad, siis sajab mihklipäeval (29.09) lund. PÄRTLIPÄEVA TOIDUD Pärtel, pai poiss, tuob Tapeti sigu, oinaid, lambaid liha pätsi. (Lüganuse) Pärtlipäev on samuti levinud meevõtu alguspäevana - Mesi On vana komme proovida pärtlipäeval kaalikaid. See komme on pärit ajast, mil viljakasvataja-vaim tuli ühe pere juurde ja käskis ikka pärtlipäeval kaalikaid mekkida, sest siis saavad need head magusad. Sel päeval võeti mõnes kohas ka kartuleid. HILJEM 19. sajandil ja 20. sajandi alguses peeti pidusid ja oli laadapäev, sest augustis oli võimalik juba mitmesugust aiakraami müüa. Praegu on pärtlipäev kirjas kirikupühana. AITÄH!
Oli mitu tüüpi maju. Savist majad, puidust majad ja kivist majad. Majal ei olnud korstnaid ja aknaid. Katus oli õlgedest. Talupoja majas oli 1 tuba. CarlPatrick 14 Talupoegade usk · Eestis usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. · Neile toodi ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. · Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. · Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. · Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks komme mitte nimetada loomi nimepidi vaid kasutada erilisi sendusnimesid. ·
- De- vägi (loomuliku mõjuvõimu avaldumine, mitte surve avaldumine jõu abil) - Tian taevas (esineb sõna taevatahe oma loomuse ja sisemise sunni järgimine) - Ren inimlikkus (humanism, inimeselikkus kultuur, haridus, kombed, õigustunne) - Zhi teadmine, mõistmine, tarkus (vähendab vaimseid, intellektuaalseid omadusi) - Yi- kohasus, positsioonist tulenev. (Võime jääda inimühisk inimeseks.) - Li- komme. (Väljendab välist ja sisemist suhtumist, traditsiooni, järjepidevust, etiketti.) - Yue- musa. (Musa, laulude kuulamine ning vaatamine ja nendest osavõtmine.) - Wen- kultuur. (Tähistas seda mis oli kirjaga seotud. On kaunistus mis asub inimloomusel.) - Junzi- õilis. (Iseloom- püüd hariduse ja kultuuri poole, mõistmine et on vaja olla inimlik. Ühiskonna teenija) - Xiaoren- lihtinimene (Õilsa vastand, Ei kuulu kindlasse ühisk kihti
Võtame kasvõi Riigikogu, kus 101-st liikmest vaid 24 on naised (andmed: www.riigikogu.ee). Pikemas perspektiivis on see arv siiski tõusnud ja saab vaid loota, et aastate pärast asi paraneb veelgi. Samas ma ei mõista ebavõrdsust tööturul. Kui on tehtud tööd sama palju, siis miks peaks naised saama vähem boonust ning 30% vähem palka võrreldes meestega. Sellel ei ole mingit pistmist bioloogilise erinevusega. Pärast mardipäeva ei saa komme jagades ju ka paks laps vähem komme, sest ta on tüsedam, vaid jagatakse 50-50. Tänapäeval eeldatakse, et emapuhkuse võtab välja ilmtingimata ema ning tundub kurioosne, kui seda teeb isa. Ilmselt tuleneb see minevikust, kus naiste ülesanne oligi lapsi kasvatada ja kodu korras hoida, ning mehed tõid lauale leiva. Nüüdseks on aga rollid veidi muutunud. Arvan, et poleks üldse tabu isal see puhkus välja võtta, sest miks peaks olema selline ainulaadne võimalus vaid emadel
Meie pere traditsioonidest Traditsioon ehk pärimus on põlvest põlve edasiantu, pärandatud komme, tava, ajaline pidevus. Traditsioone on väga erinevaid ja neil on eri inimeste gruppides erinev roll. Eelmise sajandi alguses olid tavad perekondades, kui kõige levinumas kasvukeskkonnas, väga olulisel kohal. Peres sai laps algteadmisi kõlbelisuse kohta. Vanemad andsid järeltulijatele edasi eluliselt tähtsaid kogemusi perekondlike jutuajamiste ja koostöötamise käigus. Pikkadel talveõhtutel, kui kogu naispere kogunes kangastelgede või kudumistöö taha,
Minu meelest on ajaga kaotatud ainult palju ilusaid traditsioone ja jõulud kaotavad aja jooksul selle tähenduse täielikult, mis neil algselt oli. Vanasti olid jõulud aga teistsugused Ristiusu levikuga Eestis omandas muistne talvepüha Jeesuse sünnipäeva lisatähenduse ning jõulupühade kombestikku lisandus kirikuskäimine. Mõisa- ja linnakultuuri kaudu jõudis maarahvani 19. sajandi keskpaiku ka jõuludeks kuuse tuppa toomise ning ehtimise komme. 20. sajandi algul kujunes komme käia jõulude ajal kalmistul ja süüdata küünlad lähedaste haudadel. Jõulukaartide saatmise komme tekkis 20. sajandi algul ja levis laiemalt 1920ndatel. 20. sajandi algusest hakkas kodusid külastama ka jõuluvana, kes tõi perele kingitusi ja kellele tuli tänutäheks salmi lugeda. Jõululauale lisandusid piparkoogid. Nõukogude võim käsitles jõulusid religioosse pühana ning advendiaja. Nende tähistamist
KOMMIDEST JA MAIUSTUSTEST Mis on kommid? Kommid on maiustused, mida valmistatakse suhkrust ja veest või piimast. Tekib siirup, mis pannakse keema. Keev siirup muutub karamelliks, millest valmistataksegi erinevaid kompvekke. Mis on sokolaad? Sokolaad on maiustus, mida valmistatakse kakaoubadest. Kuna kakaopuu pärineb Lõuna- Ameerikast, siis eurooplased ei tundnud sokolaadi enne Ameerika avastamist. Mida huvitavat tead sina maiustustest rääkida? Kindlasti oled kuulnud oma vanemate noomitust: ,,Ära söö nii palju kommi!" Miks nad seda ikkagi ütlevad? Kas maiustused on tõesti pahad? Kommid sisaldavad palju suhkrut. Kui suhkrut süüa natuke, ei tee ta midagi, kuid liialdades ei ole ükski asi hea. Kui sulle meeldivad maasikad, siis sulle meeldivad arvatavasti ka maasikamaitselised kommid. Tegelikult ei ole seal ühtegi tükikest maasik...
usuvaldkonnas reformatsijoon ja tekkisid naiskloostrid, mis ajapikku muutusid äärmiselt vajalikeks hooldusasutusteks. Usulised hakkasid järgima ristiusu kombeid ja tavasid. Matmisrituaalides hakkas kehtima laipmatus ning hiiekohtadesse ehitati kirikud. Usulised hakkasid käima ohvriallikatel ja hakkasid ohverdama. Samuti asus kirikus tegutsema preester, kiriku elu oli ladina keeles ja kirikues hakati tegelema ristimisega. Arvan, et kalendri tähtpäevade tähistamis komme on säilinud ka tänapäeval ja see komme võiks ka edaspidi säilida. Kultuurivaldkonnas jäid samaks elu tingimused ning kanti endiselt edasi palju villaseid riideid. Mehed tegutsesid varasemale ajale kohaselt käsitööga, ususti endiselt vanu sümboleid ja jätkuvalt anti edasi ehteid eriti pandi neid kaasa lahkunud inimestega. Muutustele juhib tähelepanu rahva keelde uute sõnade teke ja see, et ärksamad eestlased said kloostritesse.
Bis dann! Antworten Sie: - Um wie viel Uhr hat Herr Feddersen eine Konferenz? - Wann ist er wieder zu Hause? - Was macht die Famielie Feddersen dann? Wann kommt Herr Firngibel? Herr Frahm: Guten Tag! Wie geht es? Frau Rathje: Danke, es geht. Ich habe im Moment viel Arbeit. Herr Frahm: Ist Herr Firngibel schon da? Frau Rathje: Nein, leider noch nicht. Er kommt erst um halb zwölf. Herr Frahm. Wie viel Uhr ist es jetzt? Faru Rathje: Es ist 5 Minuten nach neun. Herr Frahm: Dann komme ich um eins wieder. Frau Rathje: Auf Wiedersehen! Bis ein Uhr! Antworten Sie. - Wer hat viel Arbeit? - Wann kommt Herr Firngibel? - Wie viel Uhr ist es? - Um wie viel Uhr kommt Herr Frahm wieder? Wortschatz Guten Tag! Tere päevast! zu spät kommen hiljaks jääma Guten Morgen! Tere hommikust! die Schule, -n - kool Guten Abend! Tere õhtust! das Konzert, -e - kontsert Gute Nacht! Head ööd
siidkindad). Noormehed tõusevad püsti, kui nad tervitavad mööduvaid nais- või märksa vanemaid meestuttavaid. Ka noor neiu kergitab end istmelt hulga vanema naisisiku või eaka mehe puhul.Ruumis istuv daam peaks kindlasti tõusma, et vastata mehe tervitusele. Euroopas kehtiva tava järgi tervitab daam esimesena kõrgemat isikut. Euroopa lõunapoolsetes riikides, aga ka paljudes teistes maailma riikides on kombeks häid naistuttavaid tervituseks põsele suudelda. Komme sai alguse keskajal, mil mehed kohtudes surusid tervituseks teineteise kätt, naisi aga tervitati suudlusega. Tavalised kodanikud suudlesid teineteist põsele, aadlitiitlitega inimesed aga suule. Mõne aja möödudes aga taandus seegi komme ja suudlus põsele jäi lähedaste inimeste intiimseks tervitusviisiks ning on sellisena säilinud tänapäevani. Lõuna- Euroopa riikides peetakse sobivaks kummalegi põsele üks tervitussuudlus anda. Mõnedes islamimaades aga koguni kolm suudlust.
aega, mil teda kasutati eelkõige religioossetel eesmärkidel. Esimesed suitsetajad on piipu tõmbavad Maia preestrid. 1492.a. avastas Columbus piipu suitsetavad indiaanlased. Suitsetamine on peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Kui Euroopa lääneosas oli tubakas ja piibusuitsetamise komme levinud juba 16. sajandi keskel, siis peale Kolmekümneaastast sõda sai tubakas sõdurite, kaupmeeste, üliõpilaste ja meremeeste vahendusel tuntuks terves Euroopas. Umbes sellel ajal jõudis tubakasuitsetamise komme ka Eestisse. Tubakasuitsus olevad keemilised ühendid on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus sisalduvad: vähki tekitavad ained sõltuvust tekitavad ained valgeveresust tekitavad ained pärilikke muutuseid põhjustavad ained radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv
muusikat võrreldes Eesti omadega, on meie kodukandi artistide populaarsus ilmselgelt hääbumas. Varasemalt tuntud ja väga austatud Mart Raua, Gunnar Grapsi, Tõnis Mägi ja Metsatölli on välismaine muusika suurelt osalt välja vahetanud. Nüüdseks teavad nende suurtegijate nimesid ainult vanem generatsioon. Läänestumise tagajärjel hääbub meie kodukandi kultuur, praegusele generatsioonile ei lähe korda Eesti rahvatantsud, samuti ei olda kursis, kust on tulnud komme tähistada Vastlapäeva. Meie traditsioonidest ja kommetest võõrandumisega kaob riigile omane eripära. Arvestades seda, kui väike on Eesti riik, ja kui kiiresti hajub keel ja selle kultuur, on oht, et meie rahvas lakkab hoopis eksisteerimast. Tänu mitmekultuurilisusele puudub maailmas üksluisus, igal rahval on oma kindel eripära, mistõttu ei saagi pidada ühte riiki teisest paremaks või halvemaks.
42 iustus, a, um - õiglane, õige, seaduspärane 43 legitimus, a, um - seaduslik, õiguslik 44 lex, legis f. - seadus 45 liber, era, erum - vaba 46 magistratus, us m. - magistraat, kõrge riigiametnik 47 magnus, a, um (maior, ius; maximus, a, um) - suur, avar, tähtis, võimas 48 mancipatio, onis f. - mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul 49 manus, us f. - käsi; võim 50 matrimonium, ii n. - abielu 51 mos, moris m. - komme, tava, harjumus 52 natura, ae f. - loodus, loomus 53 novus, a, um - uus, noor, värske 54 obligatio, onis f. - obligatsioon, kohustus, sidumine 55 parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um) - väike, noor 56 pater, tris m. - isa 57 per + acc. - läbi, kaudu 58 peregrinus, a, um - võõramaalaste-, võõramaalastesse puutuv 59 persona, ae f. - isik 60 poena, ae f. - karistus, trahv 61 populus, i m. - rahvas 62 possessio, onis f. - valdus 63 potestas, atis f. - jõud, võim
Ta vahistati kristlastest märtrite abistamise eest. Vangis olles armus Valentin vangivahi pimedasse tütresse Juliasse ja andis tüdrukule tagasi silmanägemise. Kui uudis levis, otsustasid Rooma võimud Valentini pea maha võtta. 14. veebruaril hukkamispäeva hommikul olevat ta saatnud Juliale armastuskirja allkirjaga „Sinu Valentinilt.” Valentinipäeva on kõige kauem peetud inglise keelt kõnelevates maades. Inglismaal oli meestel komme 14. veebruaril või selle eelõhtul valida välja oma Valentine ning olla siis tema Valentin. Vastastikku tehti pisikesi kingitusi ja kirjutati luuletusi. Oma Valentini valimine võis olla esimeseks sammuks tulevase abielu sõlmimise poole. Ameerikas tuntakse valentinipäeva juba 200 aastat. Euroopas hakati seda üldiselt tähistama 20. sajandi jooksul. Eestlased hakkasid valentinipäeva tähistama 1990. aastatel, põhiliselt kooliüritustena linnades ja suuremates asulates. Eestis on
geoloogilisi monumente. Kuna päris palju Türgi maa-alast on liiva all, siis asuvad näiteks ühel rannikualal ka liivakaljud, mida ma käisin vaatamas ja imetlemas. Järgmiseks külastasin oma reisi käigus Derinkuyu maa-alust linna, kus asub ka maailmakuulus ja väga salapärane Gigantne labürint. Räägitakse, et linn on umbes 8 km pikk ja mitmetasandiline (20 tasandit , millest ainult 8 on turistidele avatud ). Üks veider komme oli seal naiste juustega tunnelite seinte kaunistamine. Ma päris sellest aru ei saanudki, kas see oli komme või kellegi kogu. Aga kui kunagi tagasi lähen, siis uurin järgi. Järgmine sihtkoht, kuhu läksin, oli Istanbul. Istanbul on Türgi üks suurimaid linnu , mis asub iidsete Mustast merest Vahemerre ning Väike-Aasiast Kagu-Euroopasse kulgevate kaubateede ristumiskohal, see tõttu oli ka igal pool- nii kaidel, kui ka sildadel- näha väga palju kalamehi.
QUANTITIES Kogused, hulgad Quantities a packet of crisps – pakk krõbinaid a glass of juice – klaas vett a tin of cat food – purk kassitoitu a cup of tea – tass teed a bar of chocolate – tahvel šokolaadi a bottle of water – pudel vett a bunch of bananas – kimp banaane a pot of yoghurt – tops jogurtit a carton of milk – (tetrapakk) piima a loaf of bread – päts leiba a bag of sweets – pakk komme a kilo of cheese – kilo juustu two slices of bread – kaks viilu leiba
Paganlikus traditsioonis oli jõulupuu igavese elu sümbol, mille juured ja oksad arvati hoidvat koos universumit. Vanal ajal oli see püha puu jumalate ees, mida selleks ka ehiti. Kristluse-eelsel ajal olid puud elu sümboliks ja jumaluste elukohaks. On arvatud, et kristliku jõulupuu tava on välja arenenud paradiisipuust, sest jõulupuu kaunistamine õunade, pähklite, kõiksuguste küpsetistega kuulub selle traditsiooniga kokku. Küünaldega kaunistamise komme võib pärineda ida kultuurist. Jõululaulude tava algust seostatakse 13. sajandi Itaalia ja Assisi Franciscusega, kes lõi laule Jeesuslapsest. Tema kasutas ka esimest korda sünnistseeni Jeesuslapsest sõimes. Anglosaksidel oli komme põletada puuhalgu (yule log) jõuluõhtul pidulikult kaminas, tähistamaks päikese kõige madalamat aega, milles oli taastõusmise tõotus. Jõuluhalgu põletati selleks, et päikest matkida ja välja meelitada. Tuppa toodi jõuluõlgi
9/30/2016 10:37 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 20:44 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 19:54 Tujutus tegevusi teha 9/27/2016 23:22 Usk või teadmine, et tegevust ei ole mõte 9/27/2016 23:55 Usk või teadmine, et tegevust ei ole mõte 9/29/2016 20:19 Passiivsus 9/29/2016 20:19 Passiivsus Mida teie arvate, kas laiskus on (ise)loomuomadus (st pärilik- kaasa sündinud) või kaaslaste (Ise)loomuomadus (Ise)loomuomadus (Ise)loomuomadus Kaaslastelt ülevõetud komme Kaaslastelt ülevõetud komme (Ise)loomuomadus (Ise)loomuomadus (Ise)loomuomadus Kaaslastelt ülevõetud komme Kaaslastelt ülevõetud komme (Ise)loomuomadus Kujunenud komme Kaaslastelt ülevõetud komme Nii ühte kui teist. See sõltub endast, nt inimene pole harjunud palju tööd teha areneb eluga Kaaslastelt ülevõetud komme Kaaslastelt ülevõetud komme Kui ei viitsi siis ei tee (Ise)loomuomadus (Ise)loomuomadus Kaaslastelt ülevõetud komme Kaaslastelt ülevõetud komme
Ivan Aleksandrovits Hlestakov tänapäeval Iseloom: Hlestakov on suhteliselt tuulepea, ahne ja natuke lollike, kuid samas kaval ja tark, kes meenutab pisut väikest hellitatud jõmpsikat. Ta loodab juhustele ja soovib saada üksnes oma tahtmist. Kui ta näeb võimalust seda saavutada, siis kasutab ta seda kiirelt ära, isegi siis kui on tarvis rääkida pisike vale või jätta inimestele vale mulje. Kohati on tal komme rääkida liiga palju asjadest, mis on temaga juhtunud ja tavalislt muudab ta need pisut värvikamas, kui asjad tegelikult olid. Hoolimata kõigest eelnevast soovib ta südamest kõigile head, kuid paneb alati ennast esikohale. Välimus ja käitumine: Oma välimuselt tundub ta hoopis olevat noor ja tark noormees, kes on mõjukas. Ta valib alati väga hoolikalt oma riideid ja jälgib, et need oleks puhtad ja korras. Ta on ülimalt viisakas inimene, kui temaga on veel keegi teine ruumis
Tegevusalade teisendamine, tihe suhtlemine naaberhõimude ja rahvastega. 2.Miks on muinasusundi uurimine problemaatiline? Sest muistseid uskumusi kajastavaid allikaid on väga vähe säilinud. 3.Milliseid muinasusundi põhimõistega vägi seotud ütlemisi, uskumusi olete kuulnud (näiteks muinasjuttudes)? Arvatakse, et mõningatel inimestel on nt ravitseja võimed. 4.Milliseid hingega seotud tavasid järgitakse veel tänapäevalgi? Kas ka teie neid järgite? Setudel on püsinud komme lahkunutele sööki-jooki kalmule viia. Mina seda kommet ei järgi. 5.Tooge näiteid eestlaste muinasusundi animistlikust loomusest. Arheoloogilised kinnismuistised. 6.Miks võib väita, et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu? Sest, tunti risti- kui maagilist kaitsemärki ja kanti ristripatseid.
mida lüüakse nuiaga. Nuid on haamrikujuline aga pehme otsaga pulk.Gong on taldrikukujuline metallist muusikariist, heli kõrgus oleneb gongi läbimõõdust. Rahvaste muusikas leidub ka määratlemata helikõrgusega gonge, kuid tänapäeva sümfooniaorkestrites kasutatavad gongid on kindla heli kõrgusega. Kasutatakse meditatsiooni vahendina. Hiinas gongiga peletati eemale kurje vaime.Gongil on oluline osa paljudes usundeis. Hiinas kui algasid turniirid oli komme lüüa vastu gongi et kõik teaksid et võitlusturniir algas. Isegi praegu mõneid mänge enne ei alusta kui kõlab gong. Londonis aastast 1929. kasutatakse laevadel gongi helisignaalide andmiseks udus (udusignaalid) ning kutseks lõuna- ja õhtusöögile. Räägitakse et mõned gongi helid lõdvestavad, errutavad vereringet, vabastavad pingest. Eesti tuntud löökpillimängijad on Vambola Krigul, Madis Metsamart, Terje Terasmaa.
Usuti, et mart toob tallu hea viljasaagi. Mardid mitte ainult ei laulnud, vaid uurisid, kas perel on kõik sügistööd tehtud. Naised näitasid ette oma käsitöö, lapsed laulsid või lugesid raamatust ette. Kui mardid pere tegemistega rahule jäid, sai pererahvas kiita. Heade soovide eest pakuti mardisantidele õunu, saia, mett, maiustusi. Vanasti oli marditoiduks keedetud seapea koos kaalikate ja kartulitega. Söödi ka vorsti, verikäkki ja karaskit. Väga levinud komme on ka küpsetatud mardihane söömine. "Tuppa tema viskab viljaõnne, katusele karjaõnne." Väliselt tundub, et santide tegevuses on tähelepanu rohkem karjal kui viljal ja ka Lääne- Euroopas on Martinust loetud veiste ja karjuste kaitsjaks. See on veidi petlik ja ei tähenda kaugeltki, et meie mardipäeval oleks põlluvilja pärast vähem muretsetud kui karja pärast. Seda muret väljendavad
· Sealt omakorda kaks päeva edasi, sest vastlapäev on alati teisipäeval. Vastlapäev on algselt seotud kirikliku sündmusega, millega algas paast ehk lihasöömiskeeld. Seetõttu söödi vastlapäeval viimast korda sealiha. Kuna aga liha oli uba otsa lõppemas, keedeti seajalgu, juurde anti herne- või oasuppi. Seajala kontidest tehti vurri. Kontide järgi püüti ka ennustada: kelle kondi koer esimesena suhu haarab, saab kõige enne mehele. Kõige armastatum komme oli liulaskmine- mida pikem liug, seda pikemad kasvavad suvel linataimed. LIHAVÕTTED EHK KEVADPÜHAD Ka ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad, munadepühad. Märgib Kristuse ülestõusmispüha, millega lõpeb pikk paast (võib jälle liha süüa). Lihavõtted lõpevad rõõmsa pühapäevaga, milleks on esimene täiskuujärgne pühapäev pärast kevadist pööripäeva. Tuppa toodi puulaaste, et suvel palju linnupesi leida. Arvati, et kui ema toidab last
allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle üks olulisim osa oli esivanematekultus. Elust lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel surnuaiale toitu viia ja seal süüa. Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Tänapäeval kajastub esivanematekultus eriti hingedepäeval, mil vanem põlvkond peab regulaarset surnuaial käimist, omaste haudade eest hoolitsemist ja sinna pühade puhul küünalde läitmist tähtsaks kohustuseks. Ka minujaoks on elementaarne külastada vanavanemate haudasid, eelkõige pühade ajal.
piitadeks. Iseloomulik on hiina ehitiste katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud telliseid. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värviliste keraamika ha puunikerdustega. Kiviehitisi on suhteliselt vähe ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Hiina arhitektuuri uskumuse kohaselt ei saa pahad vaimud end kõverate servade peale istutada ning seepärast ongi sealkandis komme üles keeratud nurkadega katuseid ehitada. Et asi veel kindlam oleks, pannakse katuse nurkadesse mingid elukad istuma; mida rohkem elukaid, seda kõvem kaitse kurjade vaimude eest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür. Igaüks on kuulnud ja mõnigi ise näinud Suurt Hiina müüri. Kuid müüridega ümbritseti ka losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. Hiina skulptuur Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat
Maitseomadused olid parimad ,,Kalevi" sokolaadil, pähklitükid täiesti tuntavad ja järelmaitse ülimalt meeldiv. ,,Fazeri" sokolaadil olid pähklid liiga ära purustatud, aga maitses hästi. ,,Karuna" sokolaad oli kuidagi liiga lääge ja jahvatatud pähklid praktiliselt olematud. Kõigil kolmel võrreldavatest firmadest on maiustuste valik väga suur. Alternatiivtooteid peaks leiduma igale maitsele. Lisaks erinevatele sokolaadidele on eelnimetatud firmadel pakkuda ka kõikvõimalikke komme, küpsiseid jne. Asendustooteks saab soovitada piimasokolaadi tervete pähklitega, mis olid samuti kõigi kolme ettevõtte valikus esindatud. Tarbijatel on suhteliselt lihtne antud tooteid konkureerivate toodete vastu välja vahetada, kuna hinnaskaala on siiski suhteliselt ühtlane ja maitse-eelistused muutuvad aeg-ajalt, siis kindlasti enamus inimesi ostab erinevate firmade maiustusi. Kas või sellepärast, et tooteid
Kõige uhkem kuusk on , Raekoja platsil, nii valge,ehtene. Imetleme,silitame, rõõm südameis. Koju kaasa , tema ilu toome , terveks aastaks, tuju loome. Jõuluaeg käes Jõuludel päkapikk väike su akna taga istub, ja kinkidest mõtleb ning suur on isu, sest pannkoogid valmivad, laps seniseid kinke lahti kisub, kuid ei jaksa ikka jõulumeest oodata pisut. Õde ootab lillat lipsu, aga vend hoopis koerakest Pitsu. Ema ootab köögiserviisi, kuid isa soovib komme toonide viisi. Jõulumees siis lõpuks tuleb, kaua on oodatud teda. Ja koti teeb lahti ja kudeb, seal konnake väikene juba. Jõuluõhtu Juba ammu toodi tuppa kuusk, mõeldi jõuludest, ei miskist muust. Täna juba see päev on käes, juba jälle jõuluvana näeb. Rõõmuga võeti vastu kinke. Saadi raamatuid, saadi sinke. Kuid nüüd on jälle jõulud läbi, vaata! Seal on käbi.
Mooste mõisa suveniirid Sirli Jõerand Mis on suveniir? Suveniiri väärtus oli selle omistajale alati sentimentaalne, eelkõige just mälestuste eest mida ta endaga kaasa tõi. Komme reisilt midagi kaasa tuua, ulatub tagasi inimkonna algaegadesse. Suveniiridest Igalmaakonnal ja riigil on erinevad suveniirid, mida reisilt käies kaasa osta. Suveniirid on nt koha nimega võtmehoidja, pastakas, tass, puulusikas jt. Naabrite suveniiridest.. Venemaal on nt tuntum matrjoška. Soomes on tuntum suveniir mida kaasa osta on magnet. Lätis on erinevad magnetid ja taldrikud. Mooste mõisa suveniirid Viinavabriku suveniirid: tassid, taldrikud, t-särk. Linakojas saab kaasa osta endale linajahu ja erinevaid toiduaineid mis on linast tehtud. Eesti suveniirid Kasutatud materjaal https://www.google.ee/search ?q=linakoja+suveniirid+linaj ahu&espv=2&biw=1280&bih=923& source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei =30IVVb7sB4LkaqjSgrgO&ved=0C A...
Tangupuder oli üldlevinud piduroog perekondlikel sündmustel. Lihasuppe tehti neljapäeva ja pühapäeba õhtuti. Levinuim oli hapukapsasupp, klimbid, kartuli-, herne- ja oasupp. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppe rasva või piimaga. Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti. 19 saj lõpuks nihkus kõige tugevam toidukord õhtult lõunale. Lõunaks keedeti peamiselt kartuleid, liha ja kastet. Väga vana komme on linnupette söömine. Seda söödi jüripäevast rukkilõikuseni.
See on ka normaalne, sest see on koht, kus saab talupoeg puhata pärast ränka päeva. Nende päevad on ju nii rasked, vaja sada toimetust ära teha. Voodid näitasid peremehe jõukust. Naljakas oli see, et kuna magati alasti, siis pandi mõnikord külalise ja perenaise vahele paljastatud mõõk, et hoida ära halbu mõtteid. Esines hiidvoodi, kuhu viis 1-2 astet. Söömise ja joomise on mainimata jäetud see, et levinud oli komme, et söödi kõht täis, siis mingi vetsu oksendama ja siis tagasi sööma, kõht oli jälle tühi ja mahtus nii palju sööki sisse, kui laua peal oli. Raamatus kirjas see komme, et käidi vahepeal saunas, siis läks kõht tühjemaks ja sai jälle uuesti süüa. Kirjutatud on küll seda, et feodaalide ja linnakodanike pidusöögid kujunesid sageli prassimisteks, kus söödi ja joodi üle igasuguse määra. Nakkushaiguste suur levik oli teada-tuntud probleem, sest põhimõtteliselt
43. iurisprudentia, ae f.- õigusteadus 44. ius, iuris n.- õigus 45. iustus, a, um- õiglane, õige 46. legitimus, a, um- seaduslik 47. lex, legis f.- seadus 48. liber, era, erum- vaba 49. libartas, atis f.- vabadus, sõltumatus 50. magistratus, us m.- magistraat, kõrge riigiametnik 51. magnus, a, um (maior, ius; maximus, a, um)- suur, tähtis, võimas 52. manus, us f.- käsi; võim 53. matrimonium, ii n.- abielu 54. metus, us m.- kartus, hirm; ähvardus 55. mos, moris m- komme, tava, harjumus 56. naturalis, e- looduslik, loomulik 57. novus, a, um- uus 58. parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um)- väike, noor 59. per + acc- läbi, kaudu 60. perpetuus, a, um- alatine, igavene 61. persona, ae f.- isiklik 62. populus, i m.- rahvas 63. potestas, atis f.- jõud, võim 64. praetor, oris m.- preetor, kohtumagistraat (kõrgeim riigiametnik Roomas õigusemõistmise alal) 65. princeps, cipis m.- juht, valitseja, imperaator 66. privatus, a, um- era-, privaatne 67
ettevaatlikult maasikast lahti, vaatab ja siis kerib maasikas end siia ja tänna visates lahti, draakon saab pihta, vihastab, sülgab tuld ja niimoodi kogemata küpsetab maasika rohelise poole ära. Nüüd on draakon rõõmus ja hüppab ning sööb maasika ära. Lõpus näidatakse draakoni kommi pakke ja öeldakse lõpp sõnad. Reklaam on minu arvates mõeldud eelkõige lastele, kes sellist armsat draakonit nähes neid komme kindlasti tahavd, suures plaanis on reklaam kõigile. 2.Kasutatakse imearmsat draakonit, kes teeb armsaid grimasse ja häälitsusi. Draakoni tegevuse ajal midagi juurde ei räägita, lõpus öeldakse lause „ Lõbusat närimist koos draakoniga!“- seda teeb väga lõbus meesterahva hääl. Kunstiliselt on ka hästi teostatud, selline valge taust millel on ainult maasika taim ja draakon, tõmbavadki neile kahele peamise tähelepanu. 3.Reklaam mõjub väga meeliülendavalt
43. iurisprudentia, ae f.- õigusteadus 44. ius, iuris n.- õigus 45. iustus, a, um- õiglane, õige 46. legitimus, a, um- seaduslik 47. lex, legis f.- seadus 48. liber, era, erum- vaba 49. libertas, atis f.- vabadus, sõltumatus 50. magistratus, us m.- magistraat, kõrge riigiametnik 51. magnus, a, um (maior, ius; maximus, a, um)- suur, tähtis, võimas 52. manus, us f.- käsi; võim 53. matrimonium, ii n.- abielu 54. metus, us m.- kartus, hirm; ähvardus 55. mos, moris m- komme, tava, harjumus 56. naturalis, e- looduslik, loomulik 57. novus, a, um- uus 58. parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um)- väike, noor 60. perpetuus, a, um- alatine, igavene 61. persona, ae f.- isik 62. populus, i m.- rahvas 63. potestas, atis f.- jõud, võim 64. praetor, oris m.- preetor, kohtumagistraat (kõrgeim riigiametnik Roomas õigusemõistmise alal) 65. princeps, cipis m.- juht, valitseja, imperaator 66. privatus, a, um- era-, privaatne 67. publicus, a, um- avalik, riiklik 68
viimased paar sajandit. Ehal käidi leeritatud tüdrukute juures, ka ehalkäijad olid leeritatud ehk täisealiseks tunnistatud. Ehalkäimine algas paastumaarjapäevast 25. märts, kui tüdrukud olid; väljend- "saanud võtme" - kolisid lakka või aita magama, enamasti küll jüripäevast 23. aprill´st kuni mihklipäevani 29. sept´ni. ~läbi suve. Ehal käidi neljapäeva ja laupäeva õhtuti mis olid ka kosjaskäimise õhtud. Komme on tuntud üle maa ning ka naaberrahvastel v.a. õigeusklikud, setud ja venelased. Ehalkäimine ei tähendanud tingimata sugulist läbikäimist, selle varjundi sai ehalkäimine alles XX sajandil. Tüdruk, kellel ehaline üldse ei käinud, võis jääda kosilasteta. Kohati eelnes kosjadele kuulamine. Kosja mindi pimedas, noore kuuga. Vanemal ajal mindi kosja ratsa, hiljem saani või vankriga. Kosja läksid peigmees isamehega, kosjajutu eest hoolitses isamees, peiu tavaliselt vaikis.
ei taha, ei taha, ei tahagi ta! Vaid külmalt elugi pakub ka -- tal enesel katsutaks` meeldida! Ja jääb ta nüüdki veel muutmata. Sa Tulid Juhan Liiv Sa tulid tuppa ja valgust ja selgust sai tuba täis . Su üle oli kui päike Kui päike kiiresid täis Sa tulid tuppa ja valgust Ja selgust sai tuba täis. Su üle heljus kui muusik su komme -- valgust täis. Nii tulid tuppa ja valgust ja selgust sai tuba täis. Su naeratus oli kui päike: kõik ilm sai päikest täis.
sedagi üksnes jõulude ning jaanipäeva ajal. · 20. sajandi algupoole vahetus jõululeiva küpsetamine välja piparkookide, präänikute ja jõulusaia valmistamise vastu. KALENDRITAVANDI MUUTUMINE. · Meelelahutuslikul, ajaviitelisel tavandil on eeldusi kauemini traditsioonis püsida. Sellesse rühma kuuluvad noorte kooskäimised, simmanid, maskeeritute ,,sandistamised" ja kiigelkäimised. · Jõuluõlgede komme vahetus jõulupuukombega. · Rahvusvahelise sümboolikaga postkaartidelt saime tuttavaks pühadejänesega ja päkapikkudega, samuti jõuluvanaga. · Lihavõttepühade meelisteemad olid värvilised munad, pajuurvad, tibud ja põlvpükstes pühadejänes munakorviga, suvistepühade puhul kujutati kevadlilli, kaseoksi ja lembemotiive. Aprillikaartidel naerdi taunitavaid omadusi: riiakust, räpakust, lobisemishimu, liiderlikkust, rikkuseiha, liigsöömist, keigarlikkust
Tavaliselt pidi ta jalgsi kooli minema, seltsiks oli ainult naabritüdruk. Kuid vahepeal kui vanaema isal oli vaba aega, sai ta vanaema kooli viia hobustevankriga. Kuna tol ajal veel korralikke jalanõusid polnud, olid vaid pastlamoodi jalatsid, mis sooja ei hoidnud ja said ruttu märjaks, siis oligi vanaemal väga hea meel, kui vahel harva isa ta hobustega kooli sõidutas. Koolist tagasi pidi vanaema ise tulema. Tal läks koolist koju tulemisega hästi kaua aega, sest tal oli komme kõik kraaviäärsed läbi käia ja lilli korjata. Mõnikord jäi ta ööseks oma tädi juurde, kes elas kooli lähedal. Tol ajal polnud selliseid mänguasju nagu tänapäeval. Lapsed mängisid enamjaolt kastanite, tammetõrude ja kividega. Samamoodi polnud komme, küpsiseid ja muid maiustusi. Vanaema perel olid õue peal marjapõõsad, õunapuud, ploomipuud ja kirsipuud. Kuna maiustusi polnud, siis lastel olidki aiasaadused maiustuste eest
Mulgi pudru sünd. Ajalooliselt jääb mulgi pudru sünd 19. sajandi esimesse veerandisse, mil mulgid hakkasid esimesena tangu ja vastselt talupõldudele ilmunud kartulit koos pudruks keetma. Üle kogu Eesti levib Mulgi pudru valmistamise ja söömise tava on alles 19. sajandi viimasel veerandil. Seoses sellega, et mulgid teistes kihelkondades talusid päriseks ostsid levis Mulgimaalt mujale Eestisse ka mulgi pudru söömise ja valmistamise komme, nii nagu näiteks ka rasvasäilitamise komme, pekirasvaga keedetud tangudega kapsaste (mulgi kapsad) valmistamise ja söömise komme ning ka segakama. Mulgi pudru sünd oli tingitud uue vilja, kartuli kokkuhoiust. Et varutud vilju jaguks uueks saagikoristuse ajaks tuli varutud vilju toidutegemisel ühtlaselt kasutada ehk kokkuhoida ning just kokkuhoiu eesmärgil segatigi toidu tegemisel erinevaid vilju. Eesti leentes ja segatoitudes ei puudunud kunagi
valmisolekust teatud viisil käituda. Õigus ja ühiskondlik tegelikkus on väga mitmekesistes suhetes ja sõltuvuses. Kindlasti peitub õiguses sunnielement, nii nagu on sunnielement olemas ka tava ja moraalikordades. Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga.Sõna "moraal" pärineb ladina keelest ja tähendab tava, või komme. (Kreeka keeles on moraali tõlkevaste eetika. Filosoofiliselt saab sõnade eetika ja moraal tähendusi eristada.)Kristlikes maades riigi moraal põhineb Rooma Impeeriumi seadustel, on paganlik; teine kiriku moraal on kristlik ja põhineb kirikukogude õpetusel või peale reformatsiooni pühakirjal, täpsemalt evangeeliumil. Moraal/moraalsus viitab üldiselt heale või halvale inimese iseloomus, hoiakutes või tema käitumises. Mõistetega "moraalne/ ebamoraalne"
Hingedepäev 2. november Hingedepäeva tähistavad inimesed üle maailma ka tänapäeval. See komme on alguse saanud kirikust. Inimesed mälestavad hingedepäeval neid lähedasi inimesi, kes on surnud. Vanasti inimesed austasid surnud esivanemate hingi. Inimesed arvasid, et hingedepäeval tulevad surnud inimeste hinged oma kodu külastama. Inimesed katsid hingedele toidulaua. Nad kutsusid esivanemate hingi toitu maitsma. Inimesed palusid esivanemate hingi, et need kaitseksid inimeste kodu, põldu ja kariloomi. Hingedepäeval käivad inimesed surnuaias ja süütavad hingede mälestuseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
