1918 aasta kevadel üritasid balti riigid oma iseseisvust kuidagi säilitada, aga 12. aprill 1918 tuli Lätis kokku baltisakslaste Maanõukogu, mis kuulutas välja Balti hertsogiriigi ja kogu võim pidi minema baltisakslastele. Sama aasta novembrikuus kuulutas Maanõukogu end kõrgeimaks võimuks. Läti sisepoliitiline olukord oli 1919. a. kevadeks kujunenud äärmiselt keeruliseks. Ulmanise poolt juhitaval Läti Ajutisel Valitsusel valitsusel puudus tegelik reaalne võim seadusliku riigikorra sisseseadmiseks ja selle kaitseks. Kunagine lätlaste au ja uhkus - I maailmasõjas sakslaste vastu vapralt võidelnud läti rahvuslikud kütipataljonid olid üle läinud Nõukogude - Vene poolele ja seega puudus neil võimalus iseseisvalt vabaneda Lätit okupeerivatest võõrvägedest. Lõuna-Lätis peremehetsenud sakslased formeerisid enamluse vastu sõdimise vajalikkuse sildi all kohalikest- ja vabatahtlikest riigisakslastest kaks tugevat relvaüksust- Landeswehri ja nn.rau...
1. Iseloomusta vee hulka ja jaotumist maal. Kui palju vett (soolast, magedat), kus, miks? Vesi moodustab maailmas 71%, milles 2,8% on magevett(pinna,-põhja-ja mullavesi) ja 97,2% on soolast vett. Enamik mageveest paikneb liustikes. 2. Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid (sademeid, aurumist, infiltratsiooni, põhjavett). See selgitab kõike :D cool Veeringe sõltub: sademetest (ookeani- ja maapinnalt aurustunud vesi langeb Maale sademetena tagasi), auramisest (toimub veepinnalt, maapinnalt, liustikelt, taimedelt; see sõltub pinnase omadustest, niiskusest ja temperatuurist), jõgede äravoolust, infiltratsioonist (ehk sellest kuidas sademevesi imbub maasse), veebilansist. 3. Selgita inimtegevus...
Lisaks veel antud ülevaade, mis on vihm, happesademed, lumi, lörts, lumikate, rahe, härmatis, kaste, hall ning jäide. Samas on kajastatud ka sademete reziimi kahte äärmust. Nendeks on siis vastavalt sademete puudusel tekkiv põud ning sademete ülekülluses kujunev uputus. Põgusalt on toodud välja ka merelise ja mandrilise kliima võrdlus ning Eestit mõjutavad õhumassid. Lisaks on veel kirjeldatud, mis mõjutab Eesti territooriumil sademete jaotumist ja millised on need tegurid, mis mõjutavad Eesti sademete hulka ja jaotumist. 2. MIS ON SADEMED JA SADEMEHULK Lääne koolkond käsitleb sademeid kui atmosfäärist maapinnale langevat vedelat või tahket vett. Vene koolkonna mõjul loetakse Eestis sademete hulka kuuluvaks aga ka härmatist, kastet, halla ning vedelat ja tahket kirmet. Atmosfäärist langevad sademed võivad esineda vihma, lume, lörtsi, rahe või vms kujul. Maapinnale langevate sademeosakeste oleku järgi eristatakse:
I varianat. 1. valige õige vastus: Farmakodünamika kirjeldab kas A)millised muutused organismi elutalitluses, mis on tingitud saadud ravimist B)farmakoni imendumist, jaotumist, metabolismi, eritimist organismis C)annuse ja toime vehelisi seoseid, farmakoni ja retseptori vahekorda ja sellest tingitud organismi elutalitluse muutusi. d)primaarse ja sekundaarse toime vaheliste seoste ja protsesside ahelat 2. valige õige vastus : Säilitav annus A) summarne ravimi kogus, mis on vajalik ravimi terapeudilise konsentratsiooni saavutamiseks veres b)manustamiseks ettenähtud ravimi kogus
Veestik õpik lk 28-45 (GEO 2) Kordamisküsimused 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. Vett on maakeral väga palju, kuid Maal on ka piirkondi, mis kannatavad veepuuduses. Enamik Maa veevarudest on soolane ja paikneb maailmameres. Magedat vett on vaid 3% ja sellestki on kaks kolmandikku liustikes jääna ning ligi kolmandik põhjaveena maa sees. / 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. 2. Too näiteid vee tähtsusest looduses. Veel on oluline roll kliima ja pinnamoe kujunemises. Vesi on mulla tähtis koostisosa. Veeta ei kasva taimed ega ela loomad
sellest kõlbulik joogiveeks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Veeressursid on jaotunud erinevalt, mõnel pool on märkimisväärne veepuudus, teisal aga suured üleujutused. Arvestades rahvastiku juurdekasvu ning olemasolevaid varusid, tuleb aastal 2025 kasutada päevas poole vähem vett kui nad seni on harjunud tegema. Usutakse, et varsti hakkavad sõjad, puhtalt joogivee tõttu. On uuritud vee kasutusalade jaotumist kodumajapidamises, mille põhjal selgus, et 22% kasutatavast veest kulub pesu pesemisele, 17% dušši all käimisele ja 16% nõude pesemisele. Tervelt 27% veest kulutab WC ja 14% kulutatud veest ei saa kasutaja mingit kasu, kuna selle võib kanda lekete arvele. Ülejäänud 4% kasutatavast veest jaguneb muude majapidamis toimingute vahel. Kas teadsid et? Ligi 75 protsenti majapidamises tarbitavast veest kasutatakse just vannitubades. Kõige suurem veetarbija on tualett, kus kulub üle 40
Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. · Telofaas- kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nim tsütokineesiks.
et vabaneda üleliigsetest bakteritest. Vastavad lahjendused viiakse neljale Petri tassile, mis on eelnevalt märgitud. Petri tassid viiakse termostaati ( klostriidid 37°C ja mikroobide üldarv 22°C). Arvutused: Mikroobide üldarv mullas Üldvalem: Mikroobide üldarv mullas: = 231 * PMÜ/g Klostriidide määramine mullas: : = 427 273 PMÜ/g Tulemus: Mikroobide üldarv on mullas 231 * PMÜ/g ja klostriidide arv 427 273 PMÜ/g. Vastused küsimustele: Küsimused 1. Kirjeldage mikroobide jaotumist mulla erinevates kihtides. Mikroobid on peamiselt mulla peamistes kihtides huumuskihis ning leetkihis, kuna neis leidub küllaldaselt toitaineid ja hapnikku. Alumistes kihtides on suuteliselt elama vaid anaeroobsed bakterid, kes ei vaja elus püsimiseks hapnikku. (Allikas: Vikipeedia) 2. Tooge välja mulla alalised mikroobid. Mulla alalised mikroobid on proteo- ja tsüanobakterid, aktinomütseedid, sporogeensed batsillid jt. (Allikas: Google Mullamikrobioloogia) 3
teineteisest. Tsentromeerid kahestuvad. Anafaas algab kromatiidide lahkumisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele · TELOFAAS kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan hõõrdub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nim. Tsütokineesiks. 3. Mitoosi tähtsus: · Toimub kromosoomide võrdne jaotumine tütarrakkude vahel · Tütarrakud on geneetiliselt identsed · Organismi kasvamine toimub mitoosi teel, sest rakkude arv suureneb · Kasvamine toimub kuni täiskasvanueani (loomadel). Taimed kasvavad elu lõpuni. Mida vanem, seda aeglasemalt/vähem.
on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. Tuumalaeng - aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Massiarv, aatommass - Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku. Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. elektronoktett - Kui aatomi väliskihis on kaheksa elektroni, siis moodustub elektronoktett. elektronskeem- väljendab elektronide jaotumist elektronkihtidele. Elektronvalem-väljendab elektronide jaotumist alakihtidele. Ruutskeem- iseloomustab elektronide täpsemat jaotumist orbitaalidel. Perioodilisusseadus- elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust. s.t kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järgi , siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element. Elektronegatiivsus- elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet
ülejäänud kahte (104, 105) klostriidide söödet. Järgnevalt paigutatakse Petri tassid termostaati vastavalt 37°C (klostriidid) ja 22°C (mikroobide üldarv) juurde. Arvutused , PMÜ/g Mikroobide üldarv mullas: , PMÜ/g Klostriidide arv mullas: , PMÜ/g Tulemus Mikroobide üldarv mullas on 23 090 909 PMÜ/g ja klostriidide arv 427 273 PMÜ/g. Küsimused 1. Kirjeldage mikroobide jaotumist mulla erinevates kihtides. © EeeOoo Mikroobid on peamiselt mulla peamistes kihtides huumus ja leetkihis, kuna neis leidub küllaldaselt toitaineid ja hapnikku. Alumistes kihtides on suuteliselt elama vaid anaeroobsed bakterid. (Allikas: Vikipeedia) 2. Tooge välja mulla alalised mikroobid.
4.2 Mulla teke Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste bioloogiline ja biokeemiline muundumine. Passiivsed mullatekketegurid: · lähtekivim: mineraalne alus, pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraalsed omadused ning keemilise koostise · reljeef: mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist · aeg(mulla vanus): aja jooksul muld areneb, eesti mulla ca 10 000 aasta vanused Aktiivsed mullatekketegurid: · kliima: mõjutab murenemist, otsene mõju aineringe, kaudne mõju bioloogiline aktiivsus · organismid: taimkate, biokeemiline aineringe · inimtegevus: mulla saaste, väetamine, kuivendamine Mullahorisondid: A - huumushorisont - toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga, tumedat värvi toitaineterikas, kobe muld
lisaained toidus. Miks kasutatakse? Mis vahe on lisaainetel ja saasteainetel. 5. kuidas kemikaalid levivad looduses? Millistest omadustest sõltub? Pilt pildile number panna ja kirjeldada mis seal toimub? (nt taevast sajab sodi alla) 6. ökotoksikoloogia / toksikoloogia: võrdle püsivaid ja vähepüsivaid aineid looduses. Vastused: 1. Oktanoolvesi 8 süsinikuga alkoholi ja vee segu, ilmselt kasutatakse lahustina. Oktanool/vesi jaotuskoefitsent - Näitab aine jaotumist kahefaasilises süsteemis ning kasutatakse kemikaalide hüdrofoobsuse hindamisel. 2. Et kaitsta tarbijaid erinevate ohtude eest. Uuritakse nii, et viitakse läbi spetsiaalsed testid ja teoreetilised uuringud kemikaali ohtliku mõju kohta elustikule (seda nimetatakse prospektiivseks uuringuks) 3. a = m - 100/2n 4. Lisaaineid kasutatakse, et parandada säilivust ja sensoorseid omadusi ning pidurdada riknemist ja suurendada toiteväärtust
1.Ökoloogia mõiste- Teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. (Teadus, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning reguleerivaid tegureid) 2.Organisatsioonitasemete järgi looduse liigitamine 1.biosfäär; 2.Bioom ehk ökosüsteem; 3.kooslus; Koosluse moodustavad populatsioonid. Populatsiooni moodustavad isendid. 3. Mõisted: biosfäär, ökosfäär, bioom, autökoloogia, demökoloogia, populatsioon, sünökoloogia Biosfäär- maa elukond; Ökosfäär- maakera kõik ökosüsteemid; Bioom ehk ökosüsteem- kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum
Tigrise ja Induse vesikondades. Võitlus vähese ja kallihinnalise vee pärast on ka siseriiklik probleem. Rohkem kui miljardil inimesel tuleb elada ilma puhta joogiveeta. ÜRO hinnangul kannatab aastaks 2025 kaks kolmandikku maailma elanikkonnast joogivee puuduse käes. Veepuudust halvendavad veelgi: ulatuslik metsade hävitamine, mis vähendab pinnase veemahutavust; kliimamuutused, mis mõjutavad sademete jaotumist maapinnal, sama ala võib vaheldumisi kannatada põuda ja üleujutuste poolt põhjustatud tugevaid vihmasadusid; vee kulu, suuremates linnades läheb kuni 40 % vett raisku. Veel raiskavad vett suured firmad, nagu näiteks Coca-Cola. Nad kasutavad 2,7 liitrist puhtast veest 1 liitri toote jaoks ja 1,7 liitrit pudelite ning tehnika puhastamise jaoks, millest jääb järgi reovesi. Lahendusi nende probleemide jaoks on mitu. Tehakse juba präegu palju reklaami, et tuleb vett kokku hoida.
Nõukogude ühiskonnakriitika ja isiksuslik traagika B. Pasternaki teose „Doktor Zivago“ põhjal B. Pasternaki romaani baasil loodud film „Doktor Zivago“ hõlmab endas 20. sajandi algusajastu iseloomulikke jooni. Filmis käsitletakse nii inimeste isiklikku traagikat kui ka selle ajastu nõukogude ühiskonna kitsaskohti. Nõukogude ühiskonnale oli iseloomulikuks jooneks klassid. Ühiskonna erinevateks kihtideks jaotumist on näha ka filmis „Doktor Zivago“. Komarovsky oli nõukogude ühiskonna kõrgklassi esindaja. Koge nõukogude ühiskonna valitsemine ja rahva juhtideks olid Komarovsky sarnased isikud. Kõik pidid oma elu nende järgi seadma. Näiteks madalama klassi esindaja Lara, kes oli pärit vaesemast perest, pidi käituma Komarovsky meele järegi. Laral ei olnud võimalik end Komarovskist eemale hoida, kuna too lubas Lara emal rääkida nendest. Lara ema oli suitsiidsete kalduvustega
Varem peeti termineid aatomifüüsika ja tuumafüüsika sünonüümideks, kuid tegelikkuses keskendub tuumafüüsika aatomi tuumas toimuvate protsesside uurimisele samal ajal kui aatomifüüsika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on aatomi elektronkate, selle moodustumine ja käitumine erinevates ergastatud olekutes. Aatomfüüsikas uuritakse üksikute aatomite (ja ioonide) vastastikust mõju teiste aatomite või ioonidega, tahkiste, valguse ja elektriväljaga. Samuti elektronide jaotumist kvantmehhaanilistele energiatasemetele(elektroni kvantolekud), elektronide erinevate energiatasemete vahel liikumisel tekkivaid spektraaljooni, keemiliste elementide perioodilisussüsteemi ning keemilise sideme füüsikalist alust. Üksikute aatomite uurimisel ei ole uurimistulemused mõjutatud molekuli või tahke keha kristallstruktuuri moodustamisel tekkivatest vastasmõjudest aatomite vahel. Aatomite karakteristlik kiirgus.
siis summaarne elekriväljatugevus on võrdne üksikute elektriväljatugevuste vektori summaga. Elektrivälja jõujooned pidevad jooned mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Homogeenne elektrivälielektrivälji mille tugevus on välja igas punktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune. Ühtlaselt laetud kera elektriväli Laeng on jaotunud ühtlaselt kera pinnal. Jaotumist keha pinnal iseloomustatakse pindtihedusega. Ühtlaselt laetud tasandi elektriväliElektriväljatugevus ei sõltu punkti kaugusest tasandist. Polaarne dielektrik koosnevad molekulidest mille positiivse ja negatiivse laengu jaotuskeskkond ei ühti. Mittepolaarne dielektrik koosnevad molekulidest mille positiivse ja negatiivse laengu jaotuskeskkond ühtib Potensiaaliväli väli mille jõudude töö ei sõltu laengu liikumise trajektoorist.
Ekso-soojuse eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endo--soojuse neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon Elektroneg-suurus,mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem,mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Na +11|2)8)1) Elektronvalem-aatomi elektronstruktuuri kirjeldav ülskirjutus,mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.Na 1s22s22p63s1 Grafiit-süsiniku kihilise ehitusega allotroop,hea elektrijuht Iooniline aine-ioonilise kristallivõrega aine,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu Iooniline side-ioonidevaheline keemiline side,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Iooniline kristallivõre-kristallivõre,kus võre sõlmpunktides asuvad ioonid.
Ilmarekordid 4. Mille poolest erineb kliimakaart ilmakaardist? Ilmakaart kujutab kindla päeva või kellaaja ilma aga kliimadiagramm näitab mingi koha keskmist sademete hulka ja keskmist õhutemperatuuri 5. Milliseid näitajaid kliimadiagrammil kujutatakse ja kuidas seda tehakse? Sademed ja temperatuur mõõdetakse igapäev aastaläbi sademete hulka ja samamoodi temperatuuri, ning tehakse sellest hiljem diagramm 6. Seleta päikesekiirguse jaotumist Maal. Osa päikesekiirgusest jõuab maapinnani, ilma et see neelduks, peegelduks või õhkkonnas hajuks. 7. Kuidas sõltub õhutemperatuur kaugusest ekvaatorist? Kuidas sõltub see aluspinna omadustest? 8. Kuidas on omavahel seotud päikesekiirte kaldenurk ja õhutemperatuur? Mida kõrgemal on päike ja mida suurema nurga all päikesekiired maapinnani jõuavad, seda enam kiirgust maapind neelab. Päike on seniidis, kui päikesekiired
Kas mul on õigus? Ma arvan, et jah. Kogemused aitavad elus vahele jätta kukkumisi ning komistamisi. Aga nagu eesti vanarahvas armastas öelda, ,, loll õpib enda vigadest, tark aga teiste omadest ,,. Miks meist enamus küll lollid on? Aga see kasvatab ka kõige rohkem. Kui see kõik kokku võtta, mõistame, et edu peitub kõikjal. Kuid siiski algab see kõik ka perekonnast, kust saad sa ellusuhtumise ning põhimõtted ning just nende põhimõtetes saab järeldada edu jaotumist sinu jaoks. Igaüks rajab oma tee tippu, kas ma mitte juba ei öelnud alguses nii?
1) Isobaariline(horisontaalne) Suuremal rõhul muutub gaasi ruumala sama temperatuuri muudu juures vähem. 2) isokooriline(Vertikaalne) Suurema ruumala korral muutub sama temp. muudu juures rõhk vähem. 3) isotermiline(kaar) Väiksemal temp. toimub rõhu muutus kiiremini. Fluktuatsioon - erinevus tasakaaulu olekust. Igal termodünaamilisel süsteemil on oma tasakaaluolek. Süsteem püüdleb tasakaaluoleku poole. Mikrokäsitluses tähendab see osakeste ühtlast jaotumist. ÜL: mo ühe molekuli mass, iga aine molekulil on mass, v kiirus, v´- molekulide liikumise keskmine kiirus.
-) Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng (Z) = prootonite arv = elektronide koguarv. -) Perioodi number = elektronkihtide arv. -) A-rühma number = elektronide arv väliskihil = maksimaalne cksüdatsiooni aste. -) B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2e. [v.a vask (Cu) ja kroom (Cr)] -) Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite arv + neuronite arv. Elektronskeem * Elektronskeem näitab elektronide jaotumist elektronkihtidel. * Elemendi järjekorra number võrdub: -) tuumaleng -) prootonite arv -) elektronide arv. * Perioodi number võrdub elektronkihitde aevuga. * Kui element asub A-rühmas, siis tema elektronide arv viimasel kihil võrdub rühmanumbriga. * Kui element asub B-rühmas, siis tema viimasel elektronkihil on tavalsielt 2 elektroni. * Metallid annavad reaktsiooni käigus viimase kihi elektronid ära ja muutuvad positiivseks iooniks.
B. AEG MULLATEKE ON AEGLANE PROTSESS. SOOJAS JA NIISKES KLIIMAS ON MULLATEKE KIIREM. NOORIMAD MULLAD ON RANNIKUL, VULKAANILISTEL ALADEL 1. MULLA PAKSUS PAKSEMAD MULLAD ON ROHTLATES, KUS NEED ON SAANUD KAUEM KUJUNEDA, NEID EI HÄVITANUD MANDRIJÄÄ 2. MULLA EHITUS VANEMATES MULDADES ON HORISONDID SELGEMALT VÄLJA KUJUNENUD C. RELJEEF MÕJUTAB VEE, SOOJUSE JA MULLAOSAKESTE JAOTUMIST 1. TASANE MULLATEKKE TINGIMUSED ÜHTLASEMAD a. MULLAD ÜHTLASEMAD SOOJUS, NIISKUS, TOITAINED JAOTUVAD ÜHTLASELT b. TUULE-EROSIOONI ESINEMINE SUURTEL LAGEDATEL PÕLDUDEL KANNAB TUUL VILJAKA PINNASE ÄRA 2. EBATASANE VEE, SOOJUSE EBAÜHTLANE JAOTUMINE a. MITMEKESISED MULLAD JALAMIL ON PAKSEMAD JA NIISKEMAD MULLAD. LÕUNANÕLVAL
Keemiline - kivimi keemiline koostis muutub ja osa lahustuvaid aineid eraldub. 3. Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murenemine? Kivimis olevate keemilised elemendid reageerivad H2O, CO2 ja O2-ga- palavates ja niisketes piirkondades. 4. Passiivsed mullatekketegurid: * Lähtekivim - annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused * Reljeef mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist * Aeg aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Aktiivsed mullatekketegurid: * Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse * Organismid taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. * Inimtegevus - niisutamisega võivad mullad soolduda, metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida. 5. Kirjelda peamisi mullas toimuvaid protsesse: Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate
konstitutsioonline monarhia nt Jaapan ja Roortsi c). parlamentaarne monarhia, Suurbritaania on erandiks, sest seal pole põhiseadust. 4).Siirderiik üleminekuriik nt Poola, Ungari üleminek totalitaarsest riigikorrast demokraatiasse. 5). Vabariik jaguneb a).parlamentaarne vabariik nt Iisrael, Saksamaa. Rahvas valib parlamenti, parlament valib presidenti. b).presidentaalne vabariik nt Leedu, Venemaa jt. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab võimu jaotumist seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Eestis seadusandlik võim kuulub Riigikogule e parlamendile (esimees ene Ergma) ja peamiseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine. Täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele (seda juhib peaminister Andrus Ansip), ülesandeks on seaduste koostamine ja Riigikogus vastuvõetud seaduste elluviimine. Eesti president e riigipea on Toomas Hendrik Ilves, teda on riigipeaks valitud juba 2 korda järjest.
1997 Kioto protokoll 2001 Kioto protokoll jõustus Ökoloogia Keskkond vesi,õhk, ja maa ning nende vahelised seosed olusorganismidega Keskkonnakaitse tegevus millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ... Ökoloogia õpetus looduse vastastikustest mõjudest Ökoloogiat on mõjutanud loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus ja meditsiin. Tänapäeval- loodusteaduse haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning nende vahelisi seoseid Keskkonnaökoloogia uurib saastumise ja muude inimtegevustest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuuridele ja talitlusele; uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele; uurib erinevate liikude reaktsiooni keskkonnamuutustele. Õkotoksikoloogia uurib mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemini
Mullahorisondid Mullatekketegurid: · Kliima mõjutab murenemist (sademed, temperatuur päikesekiirgus.) otsene mõju INERINGE Kaudne mõju BIOLOOGILINE AKTIIVSUS · Reljeef mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. · Lähtekivim - mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. · Aeg(Mulla vanus) aja jooksul muld areneb (genees). Eesti mullad on ca 10 000 aasta vanused; vanade mandrite platoodel 1mlm, rannikul 1 aasta · Fauna - bioloogiline tegur. Esmatähtsad on LAGUNDAJAD · Floora bioloogiline tegur, esmatähtsad on AUTOTROOFID. · Inimfaktor - positiivne mõju keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav
Looduses on dispersiooniga seletuv ilus taevane värvidemänguks vikerkaar. Kontrollküsimused: 1.Valgus lainepikkusega 500 nm langeb vee pinnale 35,0° nurga all ja murdub. Kasutades vee dispersioonikõverat joonisel 4.20 leia murdumisnurk. Vastus: 25,4 kraadi 2.Mida näitab valguse dispersioon? Vastus: aine murdumisnäitaja sõltub valguse lainepikkusest. Spektroskoop Spekter- diagramm, mis näitab valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste või sageduste järgi. Difraktsioonivõred on näiteks DVD ja CD plaat. Spektri saamiseks, jälgimiseks ja mõõtmiseks kasutatakse spektraalriistu. Neid liigitatakse kahte gruppi: spektromeetriteks ja spektroskoopideks. Spektromeeter- riist spektrite mõõtmiseks, erineva lainepikkusega valguse intensiivsuse määramiseks. Spektroskoop- riis spektrite vaatlemiseks. Spektroskoobiga on võimalik vaadelda valgust kiirgavate ainete kiirgusspektreid.
14) glaseerained - ained, mida kasutatakse toidu välispinna katmiseks ning mis moodustavad sellel dekoratiivse läikiva või kaitsva kihi; 15) happesuse regulaatorid - ained, mis muudavad või reguleerivad toidu happelisust või aluselisust; 16) happed - ained, mis suurendavad toidu happelisust või annavad talle vajaliku hapu maitse; 17) emulgeerivad soolad - ained, mis dispergeerivad juustuvalke ja soodustavad sellega rasvade ja teiste koostisosade homogeenset jaotumist; 18) magusained - ained (välja arvatud suhkrud), mis annavad toidule magusa maitse; 19) mahuained - ained (välja arvatud õhk ja vesi), mis suurendavad toidu mahtu tema energiasisaldust oluliselt suurendamata; Lisaainete rühmad (järg) · 20) vahustusained - ained, mis võimaldavad gaasilise faasi homogeenset jaotumist toidus; 21) niiskusesäilitajad - ained, mis takistavad toidu kuivamist õhu toimel või
masinatööstuse, elektrotehnika) areng 1920-ndail aastail oli väga kiire, teised majandusharud ei suutnud sellist tempot hoida. Uute toodete jaoks polnud aga piisavalt ostjaskonda, kuna tööviljakus kasvas tänu uutele tehnoloogiatele palkadest kiiremini. Mõni majandusteadlane arvab, et kriisi oleks saanud vältida, kui uutesse tööstusharudesse oleks vähem raha investeeritud), majanduse riikliku regulatsiooni puudumine (sissetulekute ebaühtlast jaotumist on samuti peetud kriisi peapõhjuseks, USAs kuulus 1%-le rikastele 63% elanikkonna sissetulekust, samas kui 93%-le vaestele langes vaid 4%sissetulekutest), Euroopa majanduse nõrkus (reparatsioonide ja sõjavõlgade tasumisega hädas olnud eurooplased ei suutnud oma majandust korda seada ega ka Ameerika kaupu osta. Ka president Hoover süüdistas kriisi puhkemises eurooplasi), USA impordipoliitika (ameeriklased kehtestasid liiga kõrged tollitariifid
Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksmimaalselt kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. ANAFAAS Kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahestuvad. Anafaas lõpeb kromatiidide jõudmisega rakupoolustele. TELOFAAS Kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Mitoosi lõpus toimuvad tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nimetatakse tsütokineesiks. Kirjelda meioosi erinevates etappides toimuvaid protsesse! PROFAAS Tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku. Tsentrioolipaarid eralduvad üksteisest ja liiguvad vastassuunas. Moodustuvad kääviniidid. METAFAAS - Homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid.
Võimudistants puudutab ebavõrdsust ühiskonnas. Ebavõrdsus võib ilmneda erinevates valdkondades nagu prestiiz, rikkus, ja võim, millele erinevad ühiskonnad panevad erinevat rõhku. Organisatsioonides on ebavõrdne võim vältimatu ning see on enamasti formaliseeritud ülemus-alluv suhetes. Võimudistants on teatud saavutatud tasakaal, mida aktsepteerivad kõik võimuhierarhia osad: see on just see piir, milleni vähem võimukad ühiskonnaliikmed aktsepteerivad võimu ebavõrdset jaotumist. See näitab ebavõrdsuse defineerimist altpoolt. Võimudistantsi norm on seotud sellega, kui lubatav on ebavõrdsus ja kui suur on ühiskonnas valitsev omavaheline sõltuvus. Ebavõrdsusega seonduvad väärtused on lähedalt seotud võimu teostamisega seotud väärtustega. Ühiskondades nõutakse võimult erineval määral enese legitimeerimist: kõrge võimudistantsiga ühiskondades vähem, madala võimudistantsiga ühiskondades rohkem
Bioloogiline murenemine algab lihtsate elusorganismide kinnitumisega kivimi pinnale. 12.Mis on mineraliseerumine? Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. 13.Nimeta passiivsed mullatekketegurid. 1) Lähtekivim Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused. 2) Reljeef Mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. 3) Aeg Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 14.Nimeta aktiivsed mullatekketegurid 1) Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. 2) Organismid Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa (huumus). Mullaorganismid kobestavad mulda ning eritavad ainevahetuse käigus mulda erinevaid aineid. 3) Inimtegevus Positiivne mõju keskkonna ökoloogilist tasakaalu
pinnamood. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles on mineraalset(liiva- ja saviosakesed) ning orgaanilist(kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Mullas leidub ka vett ja õhku. Mulla moodustavad eri värvuse ja omadustega kihid, mida nimetatakse mulla horisontideks. Horisontide arv on erinev, Eestis on neid enamasti 2-5. Kliima:mõjutab murenemist(sademed, temperatuur, päikesekiirgus).Reljeef:mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. Lähtekivim:annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadusd. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. Aeg: muudab mulda ning aja jooksul saavutab muld küpsusseisundi. Inimfaktor:+keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine;-erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine. Taimkate:toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ja vett.
kasutamiseks ning ainult 22% sellest on korralik põllumaa. Tähtsaim faktor põllumaa puhul on ligipääs veele. Vihma sajab üle terve riigi ebaühtlaselt, kusjuures paiguti lokkab põud. Peaaegu 50% LAV-is tarbitavast veest kasutatakse põllumajanduses, nimelt 1.3 miljonit hektarit kastetakse ainult niisutussüsteemide abil. Maa põhjaosa on troopilises, lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Sademete jaotumist mõjutavad hoovused ning Suur astang. Idarannikul on niiske mereline, sisemaal mandriline poolkõrbekliima, läänerannikul kõrbe- ja lõunarannikul vahemereline kliima. Erinevate kliimavöötmete olemasolu võimaldab toota ohtralt erinevaid põllumajandussaadusi. Lõuna-Aafrika võib rõõmu tunda mõõduka kliima üle, mis Kaplinna ümbruses Vahemere ilmastikku meenutab. Kuna LAV asub ekvaatorist lõuna pool, siis sealsed aastaajad on
15. Millest sõltub aine absoluutne murdumisnäitaja ? Valguse sagedusest või lainepikkusest. 16. Valguse dispersiooniks nimetatakse. valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest(lainepikkusest).Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju 17.Vikerkaare põhjuseks on : Vikerkaar tekib sellepärast ,et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskadeks. 18. Spektriks nimetame diagrammi mis : näitab valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste või sageduste järgi. 19.Spektreid tekitatakse spektraalaparaatide abil, mille põhiosaks on spektomeeter või spektroskoop. 20.Kiirusspektreid liigitatakse : pidevspektrid ja joonspektrid. 21.Spektraalanalüüs lubab spektri põhjal kindlask teha : üliväikesi ainekoguseid. 22. Aatom saab olla kindla energiaga olekus ,mida kirjeldavad energiatasemed ja neile vastavaid energiaväärtusi tähistavad arvud,mida nimetatakse peakvantarvudeks(n=1,2,3 jne)
väike valim ja arvutada selle põhjal JS keskmist (see ei võrdu üldkogumi keskväärtusega). Statistikas kasutatakse Student'i jaotuse jaotusfunktsiooni mitmesuguste vigade hindamisel. Võrreldes normaaljaotusega on siin 2 parameetrit. t = tk, k = n - 1, kus n on mõõtmiste arv tõenäosus e. kvantiil 15. Asümmeetriakordaja, - arvkarakteristik, mis kirjeldab JS-te väärtuste jaotumist. Asümmeetriakordaja AsX näitab jaotuse sümmeetrilisust keksväärtuse suhtes. Kui AsX > 0, esineb rohkem väiksemaid väärtuseid. Kui AsX < 0, siis esineb rohkem suuremaid väärtuseid. Sümmeetrilise jaotuse korral on asümmeetriakordaja enam- vähem võrdne nulliga: AsX 0. Valem: ekstsess - arvkarakteristik, mis kirjeldab JS-te väärtuste jaotumist. Ekstsess ehk ekstsessikordaja näitab tihedusfunktsiooni f(x) tõusu ehk tema graafiku tipu teravust
PASSIIVSED MULLATEKKETEGURID(õp.lk 66-68): Lähtekivim. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. (nt savidel on peened poorid, mis täituvad õhuga aga lasevad veel kergesti läbi nõrguda.) mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. Reljeef. Mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist Aeg(mulla vanus) aja jooksul muld areneb(genees). Eesti mullad on ca 10 000aasta vanused ;vanade mandrite platoodel 1mln, rannikul 1 aasta. AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID Kliima mõjutab murenemist sademed, temperatuur, päikesekiirgus) Otsene mõju- aineringe Kaudne mõju Bioloogiline aktiivsus Organismid Toiteelemente ja orgaanilist ainet vajavad ka mullas tegutsevad mikroorganismid ja muu mullaelustik. Mida rohkem on mullas biomassi , seda suurem on
industrialiseerimine. Arenes sõjatööstus, aga kuna eelisarendati rasketööstust ja polnud tururegulatsiooni, hakkas tootlikkus langema ja põhjustas elanike vaesumise. Välispoliitilisest elust võib välja tuua MRP ehk Molotovi-Ribbentropi pakti, mis sõlmiti 23.august 1939 Moskvas. See oli mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel, mille juurde kuuluvad salajased lisaprotokollid, mis sisaldasid mõlema riigi huve ehk teiste riikide jaotumist nende vahel. Kahepoolne mitte- kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSVLi. Arhitektuuris kujutas stalinism endast neoklassitsismi erikuju. Monumentaalsus saavutati lihtsuse ja sümmeetria abil. Fassaadil kajastus ehitiste ruumijaotus, tema kujunduses vaheldusid suured krohvitud pinnad portikusemotiivi ja dekoratiivplastikaga, kusjuures fassaadi kujunduse ja ruumijaotuse vahel tekkis mõnikord vastuolu. Hauamonumentidena
Tsentrosoom ainult loomarakkudes, koosneb kahest tsentrioolist, raku jagunemise käigus moodustub kääviniite ja aitab kromosoome lahku tõmmata. Kromatiin* Kromatiin on DNA ja sellega seondunud valkude kompleks, millest moodustuvad eukarüootide ehk päristuumsete kromosoomid. DNA pakkimine kromatiiniks on vajalik selleks, et see rakutuuma sisse mahuks. Mitoosi ajal toimub kromatiini kondenseerumine kromosoomideks, et tagada genoomi korrektset jaotumist tütarrakkude vahel. Samuti aitab kromatiin kaitsta DNA-d kahjustuste eest (näiteks UV- kiirgus, kemikaalid), kontrollida geeniekspressiooni ja replikatsiooni. Kromatiin esineb ainult eukarüootides
· Säästva arengu põhiprobleemkuidas kõikide ressursside (loodus-, inim-, aja-, inforessursside) kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. · Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet · ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid · Keskkonnaökoloogia: *uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuurile ja talitlusele *uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele *uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. · Populatsioon (asurkond) rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.
vahendaja müügikasumi teenimisega. Kasutusrendid Rendileandjad kajastavad kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara oma bilansis tavakorras, analoogiliselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna, välja arvatud juhul, kui mõni muu süstemaatiline meetod peegeldab objektiivsemalt varast tulenevate hüvede ajalist jaotumist. Rendiperioodi jooksul saadavad maksed kajastatakse tuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul, sõltumata sellest, millistel perioodidel ja kui suured maksed tegelikult toimuvad. Kasutusrendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad kulutused kajastatakse kuluna rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega (IAS 17p44). Juhul kui eespool nimetatud kulutuste summa on ebaoluline, võib selle lähtudes olulisuse printsiibist kajastada kohe kuluna.
kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas: lühenevad käviniidid, tsentromeerid kahestuvad- kromatiidid eralduvad teineteisest, anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas: käviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsutoplasma jaguneb kaheks, kaks tütarrakku, mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nim. Tsütokineesiks. Interfaasis enamik rakke diferentseerub-kaob jagunemisvõime: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talituse. Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda nim. Meioosiks. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks. Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik. Näiteks
toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote. 3. Euroopa Liidu riigid Belgia, Austria, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome , GB, Taani , Tsehhi ja Ungari. 4.Mida näitab rahvastiku püramiid? Diagramm, mis näitab rahvastiku vanuselist ja soolist jaotumist. 5.Iive- sündimus-suremus Immigratsioon- sisseränne Emigratsioon- väljaränne Rändesaldo- mingisse piirkonna sisse ja sealt välja rändavate inimeste vahe 6. Selgita demograafilisi ülemineku etappe 1) TRADITSIOONILINE RAHVASTIKU TÜÜP: Sündimus on kõrge, 40-50 last 1000 inimese kohta aastas (~ 40 promilli), suremus on kõrge ja väga muutlik, keskmiselt sureb 35-40 inimest tuhandest aastas haiguste, nälja ja mitmesuguste
Miks leiab Maal kasutamist Päikese energia, mitte aga Maalt ilmaruumi kiiratav energia ehkki need on arvuliselt sama suured? Maailmaruumi energia kvaliteet võrreldes Päikeselt saadavaga on väiksem. 36. Kuidas iseloomustab entroopia energia kvaliteeti? Mida kõrgem on energia kvaliteet, seda madalam on entroopia 37. Kuidas iseloomustab entroopia süsteemi kaugust tasakaaluolekust? Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. 38. Kuidas iseloomustab entroopia osakeste jaotumist süsteemis? Mida ühtlasemalt on osakesed süsteemis jaotunud, seda suurem on entroopia 39. Sõnasta termodünaamika II seadus entroopiast lähtuvalt. Suletud süsteemis saab sojuslikes protsessides entroopia ainult kasvada. 40. Millised soojuslikud protsessid saavad looduses toimuda iseeneslikult (3 liiki)? Energia kvaliteet kahaneb ( valgusenergia muundub soojusenergiaks, soojusenergia muundub
sünonüümideks, kuid tegelikkuses keskendub tuumafüüsika aatomi tuumas toimuvate protsesside uurimisele samal ajal kui aatomifüüsika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on aatomi elektronkate, selle moodustumine ja käitumine erinevates ergastatud olekutes. Aatomfüüsikas uuritakse üksikute aatomite (ja ioonide) vastastikust mõju teiste aatomite või ioonidega, tahkiste, valguse ja elektriväljaga. Samuti elektronide jaotumist kvantmehhaanilistele energiatasemetele (elektroni kvantolekud), elektronide erinevate energiatasemete vahel liikumisel tekkivaid spektraaljooni, keemiliste elementide perioodilisussüsteemi ning keemilise sideme füüsikalist alust. Üksikute aatomite uurimisel ei ole uurimistulemused mõjutatud molekuli või tahke keha kristallstruktuuri moodustamisel tekkivatest vastasmõjudest aatomite vahel. Aatomifüüsika käsitleb keemiliste,
saavad osta vaid need, kel on selle jaoks raha). Ühishüvis on toode või teenus, mida saavad kõik piiramatult tarbida olenemata inimeste ostujõust. Seda ei osteta ega müüda. Riik pakub ühishüvesid, et ühiskond tunneks ennast ühtsamana ja et kõik paremini toimiks. Paljudel poleks ka võimalust ühishüvesid kinni maksta. 5. Selgita maksustamise põhjuseid-eesmärke (miks kogub riik makse?). Maksustamine on riigi peamine võimalus tulu saada ning üks viise reguleerida jõukuse jaotumist ühiskonnas. 6. Mida kujutavad endast riiklikud, mida kohalikud maksud? Nimeta peamised riiklikud ja kohalikud maksud (+ vajadusel selgitus), mis praegu Eestis kehtivad. Selgita ka otseste ja kaudsete maksude erinevust. Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks. Kohalikud maksud on kehtestatud kohaliku volikogu poolt ja kehtivad vastavale vallale/linnale (nt: parkimistasu, loomapidamistasu, reklaamimaks). Riiklikud maksud kehtivad üle riigi kõikidele. Näiteks: käibemaks, tulumaks,
3. Süsivesikud: 1) Ülesanded taimedes ja loomades. Näiteid. Vastus: Energiapuuduse korral hakkab organism esimesena kasutama süsivesikuid. Õistaimed kasutavad putukate ligimeelitamiseks nektarit. Imetajate piimas on kasvavale organismile oluline piimasuhkur. Annavad taimedele ja loomadele energiat. Tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad. Kitiinist koosnevad seenerakkude kestad ja putukate skelett. Suhkrulahus kaitseb külmumise eest. 2) Teada sahhariidide jaotumist mono-, oligo-, polüsahhariidideks. Näiteid. Vastus: Jagatakse molekuli suuruse järgi. Monosahhariidid (lihtsuhkrud) on glükoos ja fruktoos. Oligosahhariidid (süsivesikud, milles 2-10 monosahhariidi on omavahel liitunud) on sahharoos(lauasuhkur), maltoos (linnasesuhkur), laktoos (piimasuhkur), laktaas(lõhustumiseks vajalik ensüüm) Polüsahhariidid(polümeerid) on tärklis (energia varuaine taimedes), tselluloos (kõikides
Eutektikum B. Eutektoid C. Tardlahus D. Keemiline ühend Score: 6/6 10. Mida mõeldakse metallide kristallilise struktuuri all? Student Response A. aatomite omavahelist korrapärast paigutust kristallvõre B. Metalli kristalliline struktuur koosneb teradest, mille se C. aatomite paigutust molekulides ja nendest terade mood D. metalli struktuuri jaotumist teradeks, terade kristallilist Score: 5/5 11. Millised neist on metallisulamid? Student Response A. on A ja B komponendi kokkusulatamise või -paagutam B. on vase Cu ja nikli Ni kokkusulatamise või paagutamis C. Fe ja C kokkusulatamise teel saadud sulam, kus on süsi D. Alumiiniumi Al ja hapniku O ühend, milles hapnik mo Score: 5/5 12.
annaabi.ee 
