Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"jaotumist" - 302 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Landeswehr'i sõda - kokkuvõte

aprill 1918 tuli Lätis kokku baltisakslaste Maanõukogu, mis kuulutas välja Balti hertsogiriigi ja kogu võim pidi minema baltisakslastele. Sama aasta novembrikuus kuulutas Maanõukogu end kõrgeimaks võimuks. Läti sisepoliitiline olukord oli 1919. a. kevadeks kujunenud äärmiselt keeruliseks. Ulmanise poolt juhitaval Läti Ajutisel Valitsusel valitsusel puudus tegelik reaalne võim seadusliku riigikorra sisseseadmiseks ja selle kaitseks. Kunagine lätlaste au ja uhkus - I maailmasõjas sakslaste vastu vapralt võidelnud läti rahvuslikud kütipataljonid olid üle läinud Nõukogude - Vene poolele ja seega puudus neil võimalus iseseisvalt vabaneda Lätit okupeerivatest võõrvägedest. Lõuna-Lätis peremehetsenud sakslased formeerisid enamluse vastu sõdimise vajalikkuse sildi all kohalikest- ja vabatahtlikest riigisakslastest kaks tugevat relvaüksust- Landeswehri ja nn.rau...

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ravimiõpetuse eksamiküsimused hooldustöötajatele

on esimesena leiutatud ja kasutusele võetud uut farmakoni sisaldav ravim, mille tootja on patenteerinudGeneeriline ravim on: ehk analoogravim on sama farmakoni sisaldav ravim, mis jõuab turule pärast patendikaitse lõppemist Mis teadus on toksikoloogia? ­ teadus, mis uurib keemiliste ainete kahjustavat toimet organismile Mis on farmakokineetika? Mida organism teeb ravimiga Farmakokineetika uurib aine saatust organismis: imendumist, jaotumist kudede ja koevedelike vahel, keemilist muundumist ning aine ja selle metaboliitide (laguproduktide) eritumist organismist Mis on farmakodünaamika?mida ravim teeb organismiga ) Farmakodünaamika selgitab, kus, kuidas ja mispärast antud ravim toimet avaldab, selgitab ravimi ründepunkti ja toimemehhanismi; uurib aine toime sõltuvust annusest, toimimise kestusest ja teistest teguritest Millistes seedetrakti osades toimub ravimite imendumine? 1. keele all 2. Magu 3.peensool 4.pärasool...

Farmakoloogia
138 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Sademete režiim Eestis

Samas on kajastatud ka sademete reziimi kahte äärmust. Nendeks on siis vastavalt sademete puudusel tekkiv põud ning sademete ülekülluses kujunev uputus. Põgusalt on toodud välja ka merelise ja mandrilise kliima võrdlus ning Eestit mõjutavad õhumassid. Lisaks on veel kirjeldatud, mis mõjutab Eesti territooriumil sademete jaotumist ja millised on need tegurid, mis mõjutavad Eesti sademete hulka ja jaotumist. 2. MIS ON SADEMED JA SADEMEHULK Lääne koolkond käsitleb sademeid kui atmosfäärist maapinnale langevat vedelat või tahket vett. Vene koolkonna mõjul loetakse Eestis sademete hulka kuuluvaks aga ka härmatist, kastet, halla ning vedelat ja tahket kirmet. Atmosfäärist langevad sademed võivad esineda vihma, lume, lörtsi, rahe või vms kujul. Maapinnale langevate sademeosakeste oleku järgi eristatakse:...

Eesti hüdrometeoroloogilised...
9 allalaadimist
thumbnail
142
xlsx

Rakendusstatistika lõputöö lahendused

01.2011 3 16 229,50 1 18.01.1999 28 114 5 009,80 6 1.01.2010 7 15 148,50 6 16.10.2006 825 62 2 000,00 6 11.10.2005 140 26 2 106,10 6 17.10.2011 14 2 69,90 4 12.04.2010 866 2 643,50 1 12.02.2009 2 11 1 199,50 5 1.06.2003 1191 110 4 291,40 5 12.04.2010 671 1 598,20 6 12.04.2010 1095 12 867,10 5 1.04.2006 40 53 319,40 5 1.07.1998 38 15 8 778,40 2 20.11.2001 35...

Praktiline andmeanalüüs
73 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Hüdrosfäär

Iseloomusta vee hulka ja jaotumist maal. Kui palju vett (soolast, magedat), kus, miks? Vesi moodustab maailmas 71%, milles 2,8% on magevett(pinna,-põhja-ja mullavesi) ja 97,2% on soolast vett. Enamik mageveest paikneb liustikes. 2. Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid (sademeid, aurumist, infiltratsiooni, põhjavett). See selgitab kõike :D cool Veeringe sõltub: sademetest (ookeani- ja maapinnalt aurustunud vesi langeb Maale sademetena tagasi), auramisest (toimub veepinnalt, maapinnalt, liustikelt, taimedelt; see sõltub pinnase omadustest, niiskusest ja temperatuurist), jõgede äravoolust, infiltratsioonist (ehk sellest kuidas sademevesi imbub maasse), veebilansist. 3. Selgita inimtegevus...

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Hüdrosfäär ja vee teema

HÜDROSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 52-67, Õ lk 53-70, 83-88 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. (maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood)) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks:  magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne)  soolased veed (maailmameri)....

Hüdrosfäär
191 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Geograafia - Veestik KT küsimused

Veestik õpik lk 28-45 (GEO 2) Kordamisküsimused 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. Vett on maakeral väga palju, kuid Maal on ka piirkondi, mis kannatavad veepuuduses. Enamik Maa veevarudest on soolane ja paikneb maailmameres. Magedat vett on vaid 3% ja sellestki on kaks kolmandikku liustikes jääna ning ligi kolmandik põhjaveena maa sees. / 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. 2. Too näiteid vee tähtsusest looduses. Veel on oluline roll kliima ja pinnamoe kujunemises. Vesi on mulla tähtis koostisosa. Veeta ei kasva taimed ega ela loomad...

Geograafia
65 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rasvumine

- Geneetilised soodustajad. Geneetilist alust rasvumisele hakati uurima, kuna uuringutest tuli välja, et rasvumine kaldub suguvõsas korduma. Uurides eraldi kasvanud identseid kaksikuid, on välja pakutud, et kehamassiindeksi geneetiline soodumus võib olla isegi 70%. Sellised leiud on viinud teadlased ideele, et geneetilised faktorid mõjutavad keharasva jaotumist , ainevahetuse aeglustumist, kaalu tõusu ja teevad osad inimesed rasvumisele vastuvõtlikumaks. Ob-geen kodeerib organismis söögiisu vähendava hormooni, leptiini, sünteesi. Kuna geneetilise defektiga laborihiirtel leptiini ei tekkinud ja nad rasvusid kergesti, anti neile ümberkombineeritud leptiini ja see vähendas nende söögiisu, suurendas füüsilist tegevust ja alandas kehakaalu. Inimeste seas on aga enamikul rasvunud inimestel isegi kõrgem...

Tervisepsühholoogia
154 allalaadimist
thumbnail
1
doc

USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel

Uute toodete jaoks polnud aga piisavalt ostjaskonda, kuna tööviljakus kasvas tänu uutele tehnoloogiatele palkadest kiiremini. Mõni majandusteadlane arvab, et kriisi oleks saanud vältida, kui uutesse tööstusharudesse oleks vähem raha investeeritud), majanduse riikliku regulatsiooni puudumine (sissetulekute ebaühtlast jaotumist on samuti peetud kriisi peapõhjuseks, USAs kuulus 1%-le rikastele 63% elanikkonna sissetulekust, samas kui 93%-le vaestele langes vaid 4%sissetulekutest), Euroopa majanduse nõrkus (reparatsioonide ja sõjavõlgade tasumisega hädas olnud eurooplased ei suutnud oma majandust korda seada ega ka Ameerika kaupu osta. Ka president Hoover süüdistas kriisi puhkemises eurooplasi), USA impordipoliitika (ameeriklased kehtestasid liiga kõrged tollitariifid...

Ajalugu
92 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskkonnakaitse mõisted

1997 ­ Kioto protokoll 2001 ­ Kioto protokoll jõustus Ökoloogia Keskkond ­ vesi,õhk, ja maa ning nende vahelised seosed olusorganismidega Keskkonnakaitse ­ tegevus millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ... Ökoloogia ­ õpetus looduse vastastikustest mõjudest Ökoloogiat on mõjutanud loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus ja meditsiin. Tänapäeval- loodusteaduse haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning nende vahelisi seoseid Keskkonnaökoloogia uurib saastumise ja muude inimtegevustest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuuridele ja talitlusele; uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele; uurib erinevate liikude reaktsiooni keskkonnamuutustele. Õkotoksikoloogia ­ uurib mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemini...

Keskkonnakaitse ja säästev...
402 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Organismide paljunemine ja areng

Anafaas: lühenevad käviniidid, tsentromeerid kahestuvad- kromatiidid eralduvad teineteisest, anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas: käviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsutoplasma jaguneb kaheks, kaks tütarrakku, mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nim. Tsütokineesiks. Interfaasis enamik rakke diferentseerub-kaob jagunemisvõime: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talituse. Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda nim. Meioosiks. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks. Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik. Näiteks...

Bioloogia
146 allalaadimist
thumbnail
12
doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. Järskrannik - järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik - lauge reljeefiga rannik. Jõgede äravool ­ jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui üks sekund. Valgla ­ maaala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee. Infiltratsioon ­ vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. 22. . teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 23. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; 24. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 25. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele;...

Geograafia
374 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses ­ kõigile el...

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Hispaania kodusõda

17. juulil 1936 puhkes Marokos Hispaania koloniaalvägedes mäss, millega liitusid järgmisel päeval metropoli garnisonid. Mässajate juhiks sai kindral Francisco Franco, kes alguses ei suutnud otsustada, kas ühineda vandenõuga või mitte. Kodusõda 1936.1939. aastatel Ülestõusnute kätte langenud piirkonnad peegeldasid selgelt häälte jaotumist 1936. aasta valimistel. Kesk- ja Loode-Hispaania ja osaliselt ka lõunapiirkonnad langesid mässajate kätte. Vabariigile jäi enamik põhjarannikust, kogu idapiirkond, osaliselt keskpiirkonna idaosa (ühes Madridiga) ja osa lõunarannikust. Vabariik elas sõjalise riigipöörde üle tänu juhuslikult relvastatud tööliste spontaansele vastuhakule, mille tõttu polnud kodusõja algus lihtne ka mässajatele, kellele tulid siiski appi...

Ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mis on edu saladus?

Isegi ürgajast, vanadel kaljudel pole ühtegi märki sellest. Igaüks on oma õnne sepp, nagu vanadel eestlastel on tavaks öelda. Igaüks ise rajab endale tee mäe tippu, edumäe tippu. Samas on kõigil meist edust erinev arusaam. Mõnede arust on see karjäär, teise jaoks perekond, kolmandate jaoks hoopis iseseisev elu. Nagu ma juba ütlesin, oleme me ise kõige alus. Kui võtta edu, kui karjääri, oleks kindlasti kasulikud mõned tutvused, sest niimoodi tõused praeguses ühiskonnas kõige kiiremini oma tulemusteredelil. Vaevalt, et kellelgi on märkamata jäänud firma kõrgetel kohtadel olevad omanike onupojad ja lähemad sugulased; seosed omanikega. Kindlasti on vaja haridust, kui tahad omal jõul tippu tõusta, sest siis tuleb alustada kõige madalamast astmest. Nii on raskem, aga samas hoitakse oma kohast kümne küünega kinni, silmaring on suurem ning oled ka targem, ku...

Kirjandus
72 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti väikejärved

Järvevees sisalduv orgaaniline aine võib olla tekkinud kohapeal või sissekantud. Eesti järvede vees on ka biogeenide sisaldus kõrge, seda tõendab vetikate ja suurtaimede vohamine paljudes väikejärvedes. Biogeenide hulk allub kindlale aastaringsele dünaamikale. Tunduvalt vähem on meie väikejärvedes fosforit, mistõttu sealne bioproduktsioon on limiteeritud. Kaaliumi jaotumist on Eestis vähe uuritud, kuid ka selle elemendi tähtsust peetakse aineringes oluliseks. Väikejärvede vees on sageli arvestataval hulgal sulfaatioone, nende negatiivne mõju järvede ökosüsteemidele ilmneb anaeroobse keskkonna tekides, kus sulfaatide baasil moodustub väävelvesinik. Väga kõrge on ammooniumlämmastiku sisaldus mitmes Pandivere järves. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 277-279)...

Keskkond
66 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Litosfäär

Keemiline koostis ei muutu. Kivim lõheneb soojuspäisumise tõttu. Suur kõrgmäestikes (jää rabenemine) ja kõrbealadel. Keemiline murenemine ­ kivimi mineraalid reageerivad õhu, vee ja süsihappegaasiga. Suur niisketes ja palavates paikades. Suur vihmametsades. Mulla tekke tegurid: · Kliima ­ mõjutab murenemist · Reljeef ­ mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist · Lähtekivim ­ mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja minroloogilised omadused ning keemilise koostise. Mulla osakeste suurus, mulla õhu- ja niiskussisaldus, toitaine sisaldus, mulla reaktsiooni, mulla värvus · Aeg (mulla vanus) ­ aja jooksul muld areneb · Fauna ­ bioloogiline tegur: esmatähtsad on lagundajad · Floora ­ bioloogiline tegur: esmatähtsad on autotroofid...

Geograafia
299 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Lõuna-Aafrika Vabariik

mis kõrgenevad astanguti lõuna suunas ja moodustavad järsult India ja Atlandi ookeani kitsale rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu. See on kõrgeim idas Draakonimägedes (Thabana Ntlenyana 3482m) ja lõunas Sneeubergi mägedes (Kompasberg 2505m). Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karroo nõgu. 2.2 Kliima Maa põhjaosa on troopilises, lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Sademete jaotumist mõjutavad hoovused (läänes külm Benguela hoovus, idas soe Madagaskari hoovus) ning Suur astang. Idarannikul on niiske mereline (sademeid aastas 1000, mäenõlvul kuni 2000 mm, kuu keskmine temperatuur 18-25 C), sisemaal mandriline poolkõrbekliima (300-500 mm), läänerannikul kõrbe- ja lõunarannikul vahemereline kliima 670-700 mm, juuli keskmine temperatuur 13 C, jaanuari keskmine temperatuur 21 C)....

Geograafia
119 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Universum pähklikoores

Säärast lõpmata tihedat punkti nimetatakse singulaarsuseks ja ta pidanuks olema aja algus või lõpp. 1963. aastal kuulutasid vene teadlased Jevgeni Lifsits ja Issaak Halatnikov, et nad on tõestanud, et Einsteini võrrandite singulaarsusega lahendid eeldavad kõik aine ja kiiruste iseäralikku jaotumist . Võimalused, et see jaotumus realiseeruks ka tegelikkuses ja singulaarsusega lahend kirjeldakski Universumit, olid nullilähedased. Peaaegu mitte ükski Universumit kirjeldav lahend poleks tohtinud sisaldada lõpmatu tihedusega singulaarsust. Paisumise ajastule pidi eelnema kokkutõmbumise faas, mille jooksul Joon. 2. 4 aine küll tormas kokku, kuid ei põrkunud iseendaga ning Meie mineviku valguskoonus lendab praeguses paisumisjärgus taas laiali...

Füüsika
220 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Põhjaveetase tõuseb eriti siis, kui metsa mõjul suureneb pinnase filtratsioonimoodul (rasked mullad). Liivmuldade läbilaskevõime on ka mittemetsamaadel suur ja metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. Kui põhjavesi asub kõrgel ja on väheliikuv, alandab mets tunduvalt põhjaveetaset, kusjuures määrav on nii metsa transpiratsioon, kui ka asjaolu, et metsa mõjul suureneb põhjavee liikuvus. Veebilanss Veebilansi all mõeldakse sademete jaotumist mitmesuguste kululiikide järgi, nagu aurumine, äravool, transpiratsioon jne. Lihtsa niiskusbilansi valem akadeemik T.Võssotski järgi: S = A + F + T+ U, kus S ­ sademed A - pindmine äravool F - maasisene äravool U ­ aurumine T - transpiratsioon Tavaliselt jaotatakse ka füüsikaline aurumine osadeks: aurumine võradelt ja aurumine maa- ning rohttaimede pinnalt. Üldisel kujul näeb veebilansi valem välja niisugune: S = A + F + T+ Uv + UM + I, kus...

Eesti metsad
354 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun