Avinurme Gümnaasium Perekonnaõpetus 11. klass NOORUKIIGA Koostas: Katrin Kõre Juhendaja: Kristina Pikas Avinurme 2011 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Noorukiiga..............................................................................................4-5 Alaväärsuskompleks....................................................................................6 Muutused................................................................................................7 Kehaline areng..............................................................................8 Kognitiivne areng...........................................................
Noorukiiga Sissejuhatus Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murde- ja noorukiiga Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Kas noorukiiga on kriis? Referaat Õpilane: Helena Raudik Õppejõud: Kristi Kõiv AÜ Kutseõpetaja Tartu 2013 Sisukord · Sisukord ........................................................................2 · Sissejuhatus....................................................................3
http://www.abiks.pri.ee Sissejuhatus. Murde ja noorukiiga on arenguperiood lapse ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega
GEORGE BERNARD SHAW Raul Tiitus George Bernard Shaw Eluaastad: 1856 – 1950 Rahvuselt iirlane Sündis Dublinis, kus möödusid lapsepõlv ja noorukiiga Pere viimane laps Kasin kooliharidus Dublini kool Dublini kinnisvarafirma Bernard Shaw` esimene näidend “Lese majad” Lavastati Londonis 1892. aastal, kui autor oli 36-aastane . Shaw kirjutas selle ühe tuttava lavastaja õhutusel, kes talle kurtis oma repertuaariraskusi. Esietendus möödus tormiliselt – teatrikülastajad vilistasid ja aplodeerisid Järgmised näidendid
docstxt/1287583791119139.txt
Lapse üks olulisemaid arengulisi ülesandeid on õppida teistega suhtlema ja sotsiaalsetes olukordades käituma. Need ei ole kaasasündinud oskused. Väikesed lapsed omandavad varakult sooidentiteedi (nad saavad aru, kas nad on poisid või tüdrukud) ja ümbritseva keskkonnasoorollid (nad õpivad poiste ja tüdrukute sotsiaalseid mustreid ühiskonnas). Lapseeas pannakse alus ka lähedaste suhete loomise ja hoidmise oskusele, ning hakkavad kujunema isiklikud väärtushinnanguid. Seksuaalne areng erinevatel eaperioodidel Imiku- ja väikelapseiga (02 eluaastat) Arenguülesanded on järgmised. Laps on võimeline oma hooldajaid usaldama, on võimeline tundma mõnu puudutustest, oskab eristada mehi ja naisi, hakkab ennast teadvustama kui teistest sõltumatut isikut, hakkab arendama esmaseid sotsiaalseid suhteid eakaaslastega. Tüüpiline käitumine on järgmine. Laps tunneb huvi oma keha, ka suguelundite vastu, kogeb spontaanset seksuaalset erutust...
ELUKULG Jelizaveta Kalinina Õ14-2 Elukaar on inimeste elukäik sünnist surmani. Väikelapseiga Lapseiga Noorukiiga Täiskasvanuiga Vanuriiga VÄIKELAPSEIGA Ämmaemanda roll Abitu Esimesed kogemused Kõne omandamine LAPSEIGA Tõsised haigused on haruldased Kooliõde Suhtlemine väljaspool Kogub teadmisi Lubatu, keelatu Autoriteet - õpetaja NOORUKIIGA Puberteet Sõltumatus Füüsiline aktiivsus Konfliktne periood Töö ja mängimine TÄISKASVANUIGA Tööelu Karjäär Perekond Keskea kriis Sõltumatus Istuv eluviis VANURIIGA Sõltumatuse kaotus Magamine Abivahendid Kuulmine ja nägemine pension Aitäh tähelepanu eest!
*kainikuiga- Iseseisvuse oluline suurenemine. Selle vanuseastme arengulesanne on trmu, tkuse, kohuse ja vastutustunde kujundamine. *murdeiga- ehk mrsikuiga thistab lapseea lppu. Sisemised ja vlimised vastuolud, konfliktid, trkav iseseisvus ja takerdumine lapseplve. Perioodi arengulesanne on oma identiteedi leidmine. Aru saada kes ma olen ja kes ma tahan olla jne. Seksuaalse mina otsimine, kuidas inimene tajub enda sugupoolt missugused igused kohustused sellest tulenevad. *noorukiiga- teismeiga. Vastuolud ja probleemida aga suudetakse neid ise selgemalt lbi melda, analsida ja tulevikuvljavaateid kaaluda. Langetatakse juba kindlaid otsuseid oma tuleviku suhtes, sageli hakatakse selle plaani teostamiseks ka juba samma astuma. Tusab huvi maailmas toimuva vastu. Suhete areng. 4) Kasvatus- inimese arengu sihikindel suunamine ja mjutamine, vimaluste pakkumine igaklgseks arenguks. 5)Vanemate kasvatuslesanded
sellega vaimsest pingutusest. Sageli on õppetööd tegemata või osaliselt tehtud. Õppevahendid ununevad koju. Iseseisva töö vähese planeerimise tõttu vajab ta õpetajapoolset suunamist töö alustamisel. Tunnitöö ajal hõigub kõvahäälselt vastuseid kohapealt, andmata teistele võimalust vastamiseks. Vahetunnil tormab esimest kellahelinat kuuldes, on rabelev, tormakas ja liikuv. Satub sageli teiste lastega konfliktidesse. 5.6 Noorukiiga Noorukieas on hüperaktiivsusele iseloomulikud tunnusjooned taandunud. Kolmandikul lastest on kujunenud suhtlemisprobleemid või käitumishäired. Nad ei pea lugu autoriteetidest, ei allu tavapärastele käitumisreeglitele, satuvad sageli kaklustesse ning konfliktidesse eakaaslastega. Noorukid on sageli kampade liikmeteks, suitsetavad, tarbivad alkoholi ja ka narkootilisi aineid, osalevad antisotsiaalsetes (ebaühiskondlikes) tegudes. Uuringud näitavad, et antisotsiaalne
Juhendaja lektor Sergei Džalalov NARVA 2014 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1NOORUKIIGA................................................................................................................4 2VARANE NOORUKIIGA...............................................................................................5 2.1OBJEKTISUHTED..................................................................................................5 2.1.1Vanemad............................................................................................................5 2.1.2Sõbrad ja iidolid.................................................................................................6 3KESKMINE NOORUKIIGA......
Toimuvad väga kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teisesed sugutunnused ja saavutatakse suguküpsus. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Muutuvad suhted vanemate ja sõpradega. Areneb eneseteadvus- tekivad mured ja konfliktid. Teismelisele tundub, et ta elus on probleeme, mida on võimatu lahendada ja tulevik on ebaselge. (V. Maanso, R. Selg ,,Laps on jõudnud murdeikka", 1976). Noorukiiga Kuues eaperiood on noorukiiga. See toimub aastatel 16-22. Murde- ja noorukiiga ei ole piiritletud. Noorukieas hakkab toimuma rahunemine ja tasakaalustumine-püütakse leida iseennast. Saavutatakse iseseisvus. Nooruk hakkab juurdlema filosoofiliste probleemide üle. (V. Zukovskaja ,,Vestlusi kasvatusest", 1979). Noor hakkab kahtlema paljudes küsimustes- kelleks ta tahab saada, oma seksuaalsuses jne. Kujuneb välja terviklik ego-indentiteet. Oluline on, et noorub loob lähedase sideme teise inimesega
täiuslikumaks; samal ajal aga miski muu taandareneb, hävib. 2 Mõisted Kasvamine on keha välismõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, mõõtmed. Eostumisest täiskasvanueani. 3 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2. MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5. MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA 4 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 5 IMIKUIGA (O-1a). ·ÕRN ·ABITU ·ESIMESED KOGEMUSED ·KUI MAAILM OSUTUB SÕBRALIKUKS, TEKIB USALDUS ·KASVAB JA ARENEB VÄGA KIIRESTI 6
Vastsündinu oskab: keerata pead inimhääle suunas, tunda ära ema hääl, eristada ema lõhna. Imikuiga ei mäleta, sest puudub seostatud kõne, seoseid närvirakkude vahel vähe, puudub mina- tunne. Psühhosotsiaalne areng(Erik H. Erikson): 1.Usaldus või usaldamatus 0-1 eluaastad 2.Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1-3 a. 3.Initsatiiv(algatuslikkus) või süü 4-5 a. 4.edukus või alaväärsus 6-11 a. 5.identsus või rolliähmasus varane noorukiiga 6.intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7.generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga 8. integraalsus või meeleheide hiline täiskasvanuiga Teadvuse seisundid: Iseeneselikud (ärkvelolek ja uni/unenäod) Tahtlikult esile kutsutud seisnundid(meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastitest tingitud seisundid) Unehäired: *unetus *kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehks narkolepsia- päeva jooksul 10-15 mins teadvusekaot.
Laps hakkab aru saama hea ja halva, lubatu ja keelatu piire. Järjest enam hakatakse suhtlema teiste lastega väljaspool pereringi. KAINIKUIGA (eluaastad 6/7-11/12) Selles eas alustatakse kooliteed, õpitakse kirjutama, lugema ja arvutama. Sõbrad ja tuttavad muutuvad senisest olulisemaks. Kainik õpib täitma kohustusi koolis ja kodus ning pidama lubadusi. Rohkem soovitakse kuuluda eakaaslaste gruppidesse ja õpitakse koos tegutsemist. NOORUKIIGA MURDEIGA (eluaastad 11/12-15/16) Selles eas läbitakse kiired ja ulatuslikud kehalised muutused, kuid muutuvad ka suhted, tundemaailm ja käitumine. Õpitakse iseennast paremini tundma. See periood võib kaasa tuua nii põnevust kui ärevust uue olukorra ees. HILINE NOORUKIIGA (eluaastad 15/16- 20/22) Selles eas saadakse täiskasvanuks. Huvid pöörduvad kehalistelt muutustelt
........................................................................ 5 Sünnituseelne surm ........................................................................................................... 5 Väikelapseiga ..................................................................................................................... 5 Lapseiga ............................................................................................................................. 6 Noorukiiga .......................................................................................................................... 6 Täiskasvanuiga .................................................................................................................. 6 Vanadus ............................................................................................................................. 6 Suremise elamistoimingut mõjutavad tegurid: ......................................................
......................................................................5 Sünnituseelne surm........................................................................................................ 5 Väikelapseiga..................................................................................................................5 Lapseiga......................................................................................................................... 5 Noorukiiga....................................................................................................................... 6 Täiskasvanuiga...............................................................................................................6 Vanadus.......................................................................................................................... 6 Suremise elamistoimingut mõjutavad tegurid:...................................................................
KUIDAS SÄILITADA TURVALIST KESKKONDA Turvaline keskkond Kuidas tagada turvaline keskkond? Millest sõltub ohutu keskkond? Eesmärk ELUKAAR Lapse-ja noorukiiga Täiskasvanu- ja vanuriiga Elamistoimingu mudel Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis-majanduslikud tegurid Bioloogilised tegurid Meelte teravus Kaitsemehhanismid Psühholoogilised tegurid Intellekt Hoiakute kujunemine Kuritarvitamise ohvrid Sotsiokultuurilised tegurid Kultuuride erinevused Religioon Keskkonnategurid Kliima Loodus Turvalisus kodus
väljaarendamine. Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on töörõõmu, töökuse, kohuse- ja vastutustunde kujundamine. Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on oma identiteedi leidmine, et inimene igas mõttes, igas arenguvaldkonnas tajuks, kes ta on ja kes ta tahab olla, missugune ta on ja missuguseks tahab saada. Noorukiiga (16/16-20/22 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on inimsuhete arendamine.
TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Jelizaveta Kalinina Õ14-2 TÖÖTAMINE Igapäevane põhitegevus Raha teenimine Sõltumatus Enesekindlus MÄNGIMINE Mittetööline tegevus Vaba aeg Lõdvestumine Taastumine Hobid LAPSEPÕLV JA NOORUKIIGA Väikelapseeas: Mängimine on arendamise protsess Suhtlemine ja kogemus Puhkus Koolilapseeas: Õppimine on töö Nauding TÄISKASVANU- JA PENSIONIIGA Elukutsevalik Sportimine Vanuritele: Palju vaba aega Erinevad kursusid Vaba aja veetmine oma perekonnaga BIOLOOGILISED TEGURID Füüsiline vormisolek Kehaehitus Füüsilised puuded Sugu PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intelligentsi tase Temperament Isiklikud omadused Enesedistsipliin Stress
TURVALINE KESKKOND Jelizaveta Kalinina Õ14-2 LAPSEIGA Peab kaitsma: Õnnetuste eest Nakkuste eest Kuumuse/külma eest Õnnetused kodus NOORUKIIGA Keskkonnast lähtuvate ohtude vältimine Oma võimete ülehindamine TÄISKASVANUIGA Töökeskkonnast lähtuvate ohtude vältimine Liikmese ohtude vältimine VANURIIGA Kukkumised Liiklusõnnestuste ohvrid Sõltuvad abivahenditest Sõltuvad inimestest BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilise tervise seisund Vastuvõtlikkus nakkustele Geneetilised omadused Meelteteravus PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustusega inimesed
kahtlus vanematest eneseaustus 4-5 eluaasta Algatusvõime/ Ümbruskonna Peamised Enesesuunamine süütunne uurimine pereliikmed ja eesmärgid 6 eluaasta kuni Töökus/ alaväärsus Teadmiste Perekond, Kompetentsus ja puberteet omandamine naabrid, kool saavutused noorukiiga Identsus/ identi- Selge kutsumus Kaaslased, Terviklik teedi hajumine ja isiksus kuuluvus minapilt gruppidesse Varane Lähedus/ Sügavad ja Sõbrad ja Võime kogeda täiskasvanuiga isolatsioon kestvad suhted austajad, armastusst end
· Kooliiga. Töökus/alaväärsustunne (6-11 a). Lapsed on hõivatud oma kognitiivsete, sotsiaalsete ja lihastegevuse arendamisega. Kui täiskasvanud teevad takistusi sedalaadi tegevusele, ei julgusta last, suhtuvad sellesse halvustavalt, areneb lastel alaväärsustunne ja ebaadekvaatsuse tunne, mis võib väljenduda loobumises, tuimas allumises; destruktiivses vastuhakus ja agressiivsuses. seotud naabrite ja kooliga; (korda saata asju, teha asju üheskoos) · Noorukiiga. Identiteet/identiteedi hajumine. Murde- ja noorukieas hakatakse aktiivselt huvi tundma oma sotsiaalse, tööalase ja soolise rolli vastu aga ka ideoloogilises, religioosse, etnilise identiteedi mõttes. Selle perioodi kriisidele on omane üldjuhul emotsionaalsus, hajevil olek, üleva meeleolu ja depressiooni perioodid. Edukas toimetulek sellega annab noorele tugeva enesetaju; ebaõnnestumine tekitab meeltesegaduse, mis võib avalduda apaatia v mässumeelsusena
vanemad toetavad last tema tegemistes või hakkab laps oma suutlikkuses kahtlema 3) Initsiatiiv või süü (4-5 a): kas vanemad soodustavad lapse algatusvõimet ja küsimusi või tekitavad temas süütunde 4) Edukus või alaväärsus (6-11 a): kas last kiidetakse tehtud tööde eest või lapsest ei peeta lugu, tekitades alaväärsustunde 5) Identsus või rolliähmasus (varane noorukiiga): Enda leidmine, terviklik ego-identiteet 6) Intiimsus või isolatsioon (hiline noorukiiga): Eeldus, et noor inimene loob lähedase sideme teise inimesega, võib areneda üksindus või isoleeritustunne 7) Generatiivsus või stagnatsioon (täiskasvanuiga): Järgmise põlvkonna soetamine või endassesulgumine, stagnatsioon 8) Integraalsus või meeleheide (hiline täiskasvanuiga):
kuni 12.13. eluaasta, poistel 13.15.eluaasta · Jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng. · Algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema. · Piimahambad asenduvad jäävhammastega. · Koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe ja vaimsed võimed. Murde- e puberteediiga: * Suguküpsuse saabumine kuni 17.18. eluaasta · Organism on suguküps ja arenevad teised sugutunnused. · Hüppeliselt kiire kasvamine · Kasvab eneseteadvus, iseseisvustung. Noorukiiga: * 17.18. kuni 21.22. eluaasta · Kasvamine aeglustub ja lakkab · Organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt Küpsusiga: · 21.-22. eluaasta kuni 60. eluaastani · Vaimsed võimed arenevad maksimumini · Organism on suhteliselt püsivas olekus. Hilises küpsuseas ilmnevad vananemise tunnused, naistel lõpevad munarakkude küpsemine ja menstruatsioonid Elatanuiga * 60. kuni 75. eluaastani vanuriiga alates 75. eluaastast
keskkond. Kas murdeea arengukriis on elu juurde kuuluv? Jah, bioloogilised mõjud. Kas murdeea arengukriis on universaalne (psühholoogiline tasand)? Ei ole, keskkonna mõjud, ajastu mõjud. Kas murdeea arengukriis on vajalik? Jah, see on nagu vahepealne aeg lapse ja täiskasvanu vahel. Murdeiga on erinevates ühiskondades erinev, sest ühiskond tingib käitumise. Nt kui ühiskond ütleb, et pubekal on lained üle pea, siis ongi. Noorukiea arenguetapid: Noorukiiga kestab murdeea algusest kuni täiskasvanuks saamiseni. Murdeiga hakkab 2 aastat enne sekundaarsete sugutunnuste ilmnemist. Otsese efekti hüpotees: bioloogilised muutused toovad kaasa tormilise ajajärgu, puberteedi (ehk hakkab pihta bioloogiast). Kaudse efekti hüpotees: Puberteediga kaasuvad muutused on tingitud keskkondlikest, psühholoogilistest ja bioloogilistest muutustest organismis. (e hakkab pihta koosmõjust). Eelteismeline: Suurenenud rahutus, Ärritus,
-oraalne: -1a. Suuline staadium, nauding imemisest, söömisest,hammustamisest ja suhu toppimisest. -anaalne: 2-3a. Pärakuline periood. Nauding väljaheidete väljutamisest ja kinnihoidmisest. Tekivad tualetihatjumused. -falloslik:3-6a. Erogeensed on genitaalid, millest naudingut saadakse. Nii poisid kui tüdrukud tunnevad vaid üht suguorganit-fallost. Selle olemasolu või puudumist uuritakse või elatakse üle. Avaneb Oidipuse/Elektra kompleks ja taandub. -latentne:5/6- Noorukiiga. Seksuaalsed huvid on vähetähtsad. Arenevad häbi, vastutustunne ja esteetiline suhtumine. Genitaalne: Nooruk-täiskasvanu. Seksuaalsete huvide taasärkamine ja küpsete seksuaalsuhete loomine. 6.Minakaitsemehhanismid on alateadlikud strateegiad, mida inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks. ·Repressioon (väljatõrjumine)- vastuvõtmatud impulsid lükatakse alateadvuses tagasi. ·Regressioon (tagasilangus)- inimesed käituvad nii nagu nad oleksid varajasel arenguastmel.
2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Noorukiiga(ld. keelest adolescens-kasvamine, täiskasvanuks saamine, küpsus)- on ülemineku periood lapseeast täiskasvanuikka. Noorukiea termin on laiem(Murdeiga on noorukiea 1 faasidest).Nimetatakse noorukiteks, noorteks, noor (Youth teenage). Nooruki ja noore kohta ing. keeles Youth on kasutusel teaduskirjanduses, erinevad lähetused. Enamusel juhtudel Youth tähistab hilises noorukieas olijat. Kui eesti keeles kasutatakse noor siis seda üldiselt mõeldakse üliõpilase tähistamiseks
Orlando di lasso Lapsepõlv Sündis ~1532. aastal Monsis Flandrias Kaheksa aastaselt laulis St. Nicholas' kiriku kooris sopranit Tänu musikaalsele andekusele rööviti kolm korda Noorukiiga Pärast kolmandat röövimist suundus Sitsiiliasse, Charles V armee alluvusse Pärast häälemurret elas kolm aastat Napolis Marquess della Terza õukonnas Hiljem siirdus Rooma, kus elas Firenze peapiiskopi käe all Edu algus Tänu peapiiskopi mõjuvõimule sai Orlando 20-aastaselt Rooma Sr. Laterano kiriku koormeistriks. Roomas kirjutas oma esimese 4-häälse missa ja hulga motette Vanemate surm & rännuaastad Pärast kahe aastast viibimist roomas siirdus tänu vanemate
kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib väheb arusaamatusi ning edastatakse kõige rohkem informatsiooni. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING Inimene on sotsiaalne olend ja veedab suurema osa päevast teiste inimestega erinevatel viisidel suheldes. Seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. ELU KAAR: MÕJU SUHTLMISELE Loote areng ja liigutused/kisa sündimisel Imikud ja lapsed oskused kasvavad/kujunevad välja suhted Noorukiiga oskuste/suhete laienemine Täiskasvanud erinevused toimingu sooritamisel Vanurid toimingu aeglane hääbumine/oskuste ja suhete taandareng BERLO SUHTLEMISMUDELID Lähetaja Sõnum Kanal Vastuvõtja BIOLOOGILISED TEGURID Kõnelemine Kuulamine Kirjutamine Lugemine PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intelligentsi tase Emotsioonid Inimsuhted Ettekujutus oma kehast SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sõnaline keel Rass/etniline päritolu Tehniline keel Kehakeel Väärtushinnangud/arusaamad
seega saabvad nad hästi mõelda, sellele, kuidas hüpoteetilised teised neid näevad , ja neil on probleeme oma muutuva välimusega kohanemisel. · VARASE JA HILISE KÜPSEMISE MÕJU 11-aastaselt esimese menstruatsiooni kogemine oleks tüdruku jaoks vara, 14-aastaselt oleks aga juba hilja. Samuti oleks 12 aastase poisi jaoks vara puberteeti jõuda, kuid 16 aastase jaoks hilja. Noorukiiga kui rahutuse või ,,tormi ja tungi" periood · 20. saj esimesel poolel pidasid paljud teoreetikud noouki iga akuutse identiteedi kriisiks ja rahutuste ajaks. Selles oli üks mõjutaja psõhoanalüüs. · SOOROLLI IDENTITEET sellega viidatakse standardite kogumi omandamisele, mis on omane maskulliinsele või feminiinsele käitumisele teatud kultuuris. Väidetakse et meestel on vähem valiku
Maimikuiga.............................................................................................................5 2.4. Koolieelikuiga.........................................................................................................5 2.5. Kainikuiga ehk noorem kooliga..............................................................................6 2.6. Mürsiku- ehk murdeiga...........................................................................................6 2.7. Noorukiiga..............................................................................................................7 2.8. Täiskasvanuiga.......................................................................................................8 2.9. Hiline küpsusiga.....................................................................................................8 2.10. Elatanuiga.............................................................................................................9
arenenud. Ettevõtlikus kasvab, hakkab enam katsetama ja küsimusi esitama.kui küs peetakse rumalaks, võib temas kujuneda hoopis süütunne. Edukus või alaväärsus – aastad 6-11. Kooliikka jõudmine , ülekaalus vaimsed küs. Kui julgustatakse hästi tegema ja lõpule viima ja kiidetakse, areneb töökas ja ettevõtlik, aga kui vastupidi, kui tüütajat, võib tal tekkida alaväärsustunne. Identsus või rolliähmasus –varane noorukiiga, saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks.kui ta ei oska ühendada oma elu eri külgi, siis jääb tema identsus ähmaseks Intiimsus või isolatsioon - hiline noorukiiga,läbitakse edukalt eeldusel,et nooruk loob lähedase sideme teise inimesega.kui ta seda ei suuda, võib tekkida üksinus ja isoleeritustunne Generatiivus või stagnatsioon – täiskasvanuiga.laste kasvatamine, laiemad ettevõtmised,
INIMESE ÕPETUSE TUNNIKONTROLL 1. Nimeta vanuselised lapse arenguperioodid Imikuiga (0-1 aastat) Maimikuiga (1-3 aastat) Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Noorukiiga (15/16-20/22 aastat) 2. Mida nimetatakse arengukriisiks ja traumaatiliseks kriisiks? Arengukriis on loomulik ning enamasti ennustatav muutus inimese elus, identiteedimuutus (sünd, käimaõppimine, kooliminek, murdeiga, tööleasumine, vananemine jne). Arengukriisi põhjustavad valdavalt isiksusesisesed (kasvamine, valmisolek muutuseks). Traumaatiline kriis järgneb ootamatule isikuvälisele muutusele (õnnetus, haigus vms).
töö ei anna üksnes sissetulekut;
töötamise põhipõhjusteks igavuse vältimine ja aja
mõtestatud kasutamine.
Mängimise termini abil...
... kirjeldatakse inimese <
muutused. On väsimus ja tüdimus. Mürsik tajub nii endas kui ka ennast ümbritsevas maailmas selliseid võimalusi, mida varem tundnudki pole. Murdeiga on sisemiste konfliktide ja vastuolude periood. Kõige sagedasemad murdeea vihaallikad on järgmised: 1. Teda ei võeta tõsiselt 2. Teda koheldakse nagu last 3. Piirangud 4. Kohustused 5. Tüdruksõbra või poisssõbra mahajätmine 6. Noorukiiga Kuues iga on noorukiiga. See toimub aastatel 1622. Murdeea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Hakkab toimuma rahunemine ja tasakaalustumine. Kõige enam on see iseenese leidmise periood. Tuleb langetada tähtsaid otsuseid. (näiteks, mida õppima minna ja kelleks saada) Nooruk õpib käituma nagu mees või naine. Kasvab huvi filosoofiliste probleemide üle
oskused on oluliselt arenenud. Ettevõtlikus kasvab, hakkab enam katsetama ja küsimusi esitama.kui küs peetakse rumalaks, võib temas kujuneda hoopis süütunne. · Edukus või alaväärsus aastad 6-11. Kooliikka jõudmine , ülekaalus vaimsed küs. Kui julgustatakse hästi tegema ja lõpule viima ja kiidetakse, areneb töökas ja ettevõtlik, aga kui vastupidi, kui tüütajat, võib tal tekkida alaväärsustunne. · Identsus või rolliähmasus varane noorukiiga, saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks.kui ta ei oska ühendada oma elu eri külgi, siis jääb tema identsus ähmaseks · Intiimsus või isolatsioon - hiline noorukiiga,läbitakse edukalt eeldusel,et nooruk loob lähedase sideme teise inimesega.kui ta seda ei suuda, võib tekkida üksinus ja isoleeritustunne · Generatiivus või stagnatsioon täiskasvanuiga.laste kasvatamine,
Kuressaare Gümnaasium Caspar David Friedrich Referaat Alice Berens 11 B Kuressaare 2015 Sisukord 1. SISSEJUHATUS……………………...…………………………………….…….....3 2. ELULUGU…………………………………………………………..………………4 2.1. Lapsepõlv ja noorukiiga.. ……………………………………………………….4 2.2. Keskiga………………………………………………………………………….4 2.3. Vanadus………………………………………………………………………… 5 3. LOOMING…………………………………………………………………………..6 3.1. Stiil ja tehnika läbi aastate………………………….
a) Hea ja halva mõiste; lubatud ja keelatud mõiste; iseloomu arenemine. 4. KAINIKUIGA (06/7 - 11/12.a) Kohusetundlikkuse ja töökuse arenemine; lugemine; kirjutamine; arvutamine; liitumine ja suhtlemine teistega; aktiivsuse ja asjalikkuse arendamine. 5. MURDEIGA (11/12 - 15/16.a) Sõprussuhete ümberhindamine; toimetulek probleemidega; muutused organismil; sisemised ja välised vastuolud. 6. NOORUKIIGA (15/16 - 20/22.a) Eneseleidmine, eneseteadvuse areng, tulevikuga seonduvad otsused, õpib käituma, tundma ja mõtlema, normide ja väärtuste hindamine, iseseisvus. 7. VARANE KÜPSUSIGA (20/22 - 35.a) Iseseisev tööelu; võimete areng maksimumini; karjäär; intiimsuse väljendamine; lojaalsus ja truudus; elustiil; laste kasvatamine. 8. HILINE KÜPSUSIGA (35 - 55/60.a)
oluliselt arenenud. Ettevõtlikus kasvab, hakkab enam katsetama ja küsimusi esitama.kui küs peetakse rumalaks, võib temas kujuneda hoopis süütunne. Edukus või alaväärsus aastad 6-11. Kooliikka jõudmine , ülekaalus vaimsed küs. Kui julgustatakse hästi tegema ja lõpule viima ja kiidetakse, areneb töökas ja ettevõtlik, aga kui vastupidi, kui tüütajat, võib tal tekkida alaväärsustunne. Identsus või rolliähmasus varane noorukiiga, saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks.kui ta ei oska ühendada oma elu eri külgi, siis jääb tema identsus ähmaseks Intiimsus või isolatsioon - hiline noorukiiga,läbitakse edukalt eeldusel,et nooruk loob lähedase sideme teise inimesega.kui ta seda ei suuda, võib tekkida üksinus ja isoleeritustunne Generatiivus või stagnatsioon täiskasvanuiga.laste kasvatamine, laiemad
ja võib hävitada suhteid. Depressiooni korral on tekkinud muutused aju keemilises tasakaalus. Muutuste täpsed põhjused on teadmata, kuid soodustavateks teguriteks peetakse pärilikku ja omandatud bioloogilist kalduvust, isiksuseomadusi, vähest päikesevalgust, kroonilist alkoholi või uimastite tarbimist, erinevaid haigusi, mõningaid ravimeid, lapsepõlve üleelamisi, elumuutusi, pikaajalist ja pidevat stressi. Paljud inimesed arvavad, et noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulle mitmekordse koormusega: kasvamisega ja organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga, vanema esitatud nõudmistega... Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. Tihti võivad noorte depressioonini viia mitmed katsumused, mis noorukit häirivad, näiteks nagu rahulolematus oma välimusega, armusuhete purunemine,
KIIRENEB ALATES 10. Click to edit Master text styles ELUAASTAST JA Second level Third level POISTEL ALATES Fourth level 12.ELUAASTAST Fifth level KIIRED BIOLOOGILISED MUUTUSED Noorukiiga (1622a) Click to edit Master text styles KASVAMISE LÕPP Second level SAAVUTAB Third level ISESEISVUSE Fourth level KÄITUMINE MUUTUB Fifth level VIISAKAMAKS Varane küpsusiga (2040a) ALUSTAB ISESEISVAT
Puberteet e murdeiga - 11.-16.eluaastani. Kuni 10.eluaastani kasvavad poisid ja tüdrukud ühesuguses tempos. Alates 10.-12.a kiireneb tüdrukute kasv märgatavalt. Poistel hakkab kasv kiirenema 12.-14.a. Tüdrukute areng sel perioodil 2.a. kiirem. Sel perioodil toimuvad väga kiired bioloogilised muutused. Arenevad teisesed sugutunnused (nt rinnad tüdrukutel, genitaalide suurenemine poistel) ja saavutatakse suguküpsus (tütarlastel esimene menstruatsioon ja poistel esimene seemnepurse). Noorukiiga - kasvamine lõpeb tavaliselt noorukieas 16.-20. eluaasta paiku. Varane täiskasvanuiga - 20-40aastaselt on inimesed oma füüsiliste võimete kõrgtasemel. Keskmine täiskasvanuiga - 40-60aastaselt hakkab füüsilise tegevuse tase langema, tekivad organismilised muutused (nt menopaus naistel, nägemisteravuse langus). Need võivad põhjustada muutusi ka inimese minapildis. Vananemise kiirus on isikuti erinev, sõltudes paljudest teguritest: geneetilisest
Lapsed, kelle vanemad on ära Evelin Tamm, EPL, 17. veebruar 2011 Eestis on lähiaastate jooksul suurenenud välismaale tööle minevate inimeste arv. On teada juhtumeid, kus vanemad jätavad lahkudes oma lapsed Eestisse maha. Lapsed elavad üksinda kusagil korteris ja käivad koolis või viibivad sageli vanavanemate juures. Lapsed on sellegipoolest omapäi, puudub vanemlik valvsus ja hoolitsus. Kõige enam juhtub hülgamisi just peredes, kus on teismeline laps. Noorukiiga on väga tähtis aeg, kus toimub lapsest noorukiks kujunemine. Ilma vanema innustuse ja vaimse toeta võib see lapse jaoks väga keeruline olla. Teismeline on hinges veel laps, kes vajab piiride seadmist. Jättes näiteks 14-aastase üksinda koju ei ole tulemus sageli teada: Nooruk viibib kaua üleval, ei jõua kooli või korraldab pidusid. Kuna vanemlikku järelvalvet ei ole, teeb laps seda, mida hing ihkab. Ometi on see vale. Laps võib teha seda, mida hing ihkab vaid
Super on kirjeldanud seda teooriat oma raamatus ,,The Psychology of Careers". Ta on jaganud selle teooria järgmistesse vanusegruppidesse: kasv, uurimine, väljakujunemine, säilitamine ja eraldumine. Kasv See hõlmab eluaastaid 3 13. Tuleviku üle mõtlema hakkamine, isikliku kontrolli suurendamine elu üle, teadmiste tekkimine. Fantaasia etapp (4 kuni 10 aastat) Huvi etapp (11 kuni12 aastat) Võime etapp(13 kuni 14 aastat) Uurimine ehk noorukiiga Sellesse etappi kuuluvad 14 - 24 aastased. Erinevate tegevuste proovimine ja elukutsevalik. Eeel etapp (14 - 17 aastat) Ülemineku etapp (18 - 21 aastat) Katse etapp (22 - 24 aastat) Ameti omaksvõtmine ehk varane täiskasvanuiga Sellesse etappi kuuluvad 25 44 aastased. Pädevuse saavutamine valitud valdkonnas. Sisaldavad mina-kontseptsiooni rakendamist ametirolli. Katse etapp (25 kuni 30 aastat) Stabiliseerimise etapp (30 kuni 44 aastat)
*Esimene järk on IMIKUIGA(organismi kiire kasvamine ja arenemine) *LAPSEIGA kestab jäävhammaste tulekuni ja sugulise küpsuse saavutamiseni. Lapseea algusperioodil õpib laps kõnelema ja liikuma; koolieeliku põhitegevuseks on mäng, arenevad fantaasia, iseloom ja tahe. *PUBERTEEDIIGA saabub noorukitel suguküpsuse saavutamisega. Iseloomulikeks tunnusteks on kiire areng, enesevalitsemisraskused, ärrituvus, tundlikkus ja hormonaalsed häired. Ilmnevad eneseteadvus, iseseisvustung. *NOORUKIIGA kestab 21-22 eluaastani, algab iseseisva töö ja elu ajajärk. *TÄISKASVANU varajases küpsuseas arenevad võimed maksimumini, luuakse perekond jms. Hilises küpsuseas (kuni 60. aastat) saavutatakse karjäärialaseid tipptulemusi. *ELATANUEAS toimub aeglane taandareng, kahaneb õppimisvõime, ilmnevad tervisehäired. *VANURIEAS süveneb taandareng veelgi. *SURM kliiniline surm (inimene on kaotanud teadvuse, südame töö on lakanud, samuti
Kogemuste saamine on tähtis ning,et elus peab pingutama ja tulemused teevad rõõmu. Õppimine on tähtis,saavutama lugemis-,kirjutamis-,arvutamisoskuse. 5.Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Lapseea lõpp,tajutakse,et vanemad pole täisulikud. Elu on täis mõistatusi ja küsimusi ning tulevik on sünge. Tähtis on leida oma identiteet ning seksuaalne mina. Tuleb ületada kuristik ning edasi liikuma,võtma riske ja oma eluga ise toime tulema. Valmistuma täiskasvanuks saama ja iseseisvuma. 6.Noorukiiga (15/16-20/22 aastat) Raskeim osa peaks olema läbitud ning noor suudab ise mõeda oma asju,analüüsida ning langetada otsuseid tuleviku suhtes. Oma elus tehakse plaane ning tõuseb huvi rohkem maailmas toimuva vastu. Suhted muutuvad püsivamaks/initiimsemaks ning vastutus suureneb. Vanemate kasvatus väheneb ning suureneb grupisuhted. Kerli Jukam 12K1
30. jaanuar 1948), tuntud ka kui Mahatma Gandhi, oli India poliitik, kes juhtis vägivallatut võitlust Briti võimu vastu Indias. Lapsepõlv · Mohandas Gandhi kuulus kaupmeeste kasti, kuid tema isa Karamchand Gandhi oli Porbandari vürstiriigi peaminister. · Tema peres kasvatati lapsi vaimus, et elusolenditele ei tohi kahju teha, vaid tuleb püüelda sisemise puhtuse ja teistest kastidest inimeste suhtes kannatlikkuse ülesnäitamise poole Noorukiiga India kombe kohaselt pandi ta oma naisega juba kaheteist- kümneaastaselt paari; hiljem elus võitles ta lastenaitmise kombe vastu, nähes selles rahva moraalse allakäigu põhjust. Elutee · 19-aastaselt sõitis Mahatma Gandhi Londonisse, kus omandas juristihariduse, tuli tagasi Indiasse ning töötas kolm aastat juristina. · Peagi sõitis ta Lõuna-Aafrikasse, kus
4. kainik • latentsusperiood - suhteliselt aeglasema ja vähemmärgatava füüsilise arengu periood • oluline enesekontseptsiooni aspekt • võdlemine teistega • variatiivsuse tõus (lapsed on erinevad füüsilise arengu mõttes) • sõltuvus elustiilist suureneb • ülekaalulisuse probleem – mõju tervisele ja enesehinnangule (suhted!) 5. murdeiga • keniston - 11-12a algab – murdeiga 16-17a algab – noorukiiga • brooks-gunn : 11-12 kuni 15-16a – varane murdeiga( ülemineku aeg, füüsilised muutused) 15-16 kuni 19-20 a – hiline murdeiga(kohanemise aeg , „uue mina“ omaksvõtt) 6. noor täiskasvanu
· Lapseiga- õpib laps liikuma, kõnelema, lapseiga kestab jäävhammaste tulekuni ja sugulise küpsuse alguseni, tüdrukutel 12-13 eluaastani, poistel aga 13-15 eluaastat · Murdeiga- algab suguküpsuse saabumiseni, ning ilmnevad ka teised sugutunnused, see lõppeb 17-18 eluaastal, toimub sageli ka esimene armumine, nad on hellatundelised ja ärrituva kiiresti · Noorukiiga- kestab 21-22 eluaastani, jätkub kehaline areng, organism on nii vaimselt kui ka kehaliselt välja kujunenud, arenetakse täiskasvanuks. Algab iseseisva töö ja elu ajajärk · Varajane küpsusiga- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini, hakatakse looma peret, kasvatama lapsi ja kohanema tööga · Hiline küpsusiga- kuni 60. eluaastani, ollakse töös tasemel,
annaabi.ee 
