Leonardo da Vinci 15.Aprill 1452 Itaalia-2.mai Prantsusmaa Leonardo elulugu Leonardo elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks: *Tema lapsepõlv ja noorusaastad Firenzez ja Itaalias *Tema esimene Milano periood aastal 1482-1499 *Teine Firenze ajajärk *Teine Milano ajajärk *Viimased kuus aastat. (Veetis võrdselt Roomas ja Prantsusmaal) Leonardo sündis Vinci külas 1452 aasta 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. · Lapsepõlv ja noorus · Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 1457-66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis "selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse". ·...
Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 2. mai 1519) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansi ajastu mitmekülgseim geenius. Lapsepõlves elas Leonardo da Vinci viis aastat Anchianos. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama ning geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo elas Vincis 1466. aastani. 14 aastaselt sõitis ta Firenzesse, kus alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees
Vene Tartu Erik Ott-Jõõgre Toomkirik Hakkati ehitama 13. sajandi lõpus, kuid täiendati kuni 16. sajandini. Kirik pühendati Peetrusele ja Paulusele. Asub Tartus Toomemäe lähedal. On kõige kauem uuritud ehitis Tartus. Uurimisi alustati 19. sajandi lõpul ning viimane kaevamine oli 2008-ndal aastal Pirogov Nikolai Pirogov oli vene kirurg, anatoom ja pedagoog. Tema auks on tehtud monument Tartus Pirogovi pargis. Asub Lossi ja Ülikooli tänava nurgal. Toomemäe ohvrikivi On Tartu Toomemäel asuv kahe lohuga kivi, mida sageli on peetud ohvrikiviks. Varaseim teade kivist on 1880. aastatest, mil ta oli paigutatud Vana Anatoomikumi juures limonaadimajakese lähedusse. Juri Lotman Oli juudi päritolu Eesti semiootik ja kirjandusteadlane ning kauaaegne Tartu Ülikooli professor. On maetud Raadi kalmistule Tartus.
Renessanss ja teadus Vaatlus Leonardo da Vinci 15. aprill 1452 Itaalia 2. mai 1519 Prantsusmaa IQ 180 L. da Vinci Leonardo da Vinci teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik, kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. konstrueeris helikopteri, tanki ja kalkulaatori automatiseeritud vända üleskeeraja ja masin traadi tugevuse kontrollimiseks Leonardo da Vinci parandas ka suuresti teadmisi anatoomiast, tsiviiltehnikast, optikast ja hüdrodünaamikast. Vaatlemine Tema kaasaegsed teadlased ei tunnistanud Leonardot kui teadlast hinnatud insener Leonardo da Vinci leiutised
kõneldakse Itaalias, Sveitsis, Maltas, Argentinas, Uruguays, Somaalias, Brasiilias ja mujal. itaalia keel on kujunenud rahvaladina keelest esimesed kirjalikud mälestised pärinevad 9.10. sajandist kirjakeel on kujunenud Firenze ümbrusest itaalia keelest pärineb suur osa muusika oskussõnavarast Leonardo da Vinci 1452. aastal sündinud Leonardo di ser Piero da Vinci t, kes oli teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Ta on jätnud endast jälje tänapäevani enda kuulsaima kunsti teostega : ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtusöömaaeg". http://www.youtube.com/watch?v=SCwCnsfVmYc Giuseppe Verdi(18131901) Giuseppe Verdi oli Itaalia ooperihelilooja. Sageli nimetatakse teda "ooperikuningaks". Tema muusikale on omane väljendusrikas meloodia
Rakukest kaitseb rakku siserõhu ehk turgoni eest. Koostöö teiste organitega Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Enamik rakukesta komponente transporditakse kohale Golgi kompleksist. Tselluloos sünteesitakse ja väljutatakse membraanseoselise ensüümikompleksi poolt. See kompleks saab vajalikud substraadid raku tsütoplasmast. Kasutatud kirjandus http://cellbio.ebc.ee/rakubio/taimerak.html http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm Joonis: http:// miksike.ee/docs/elehed/4klass/5energia/elutuba/energi a/3raku%20ehitus.htm Bioloogia Gümnaasiumile I Täname kuulamast!
Leonardo da Vinci sündis 15. aprill 1452 Itaalias , anchianos suri 2. mail 1519 Prantsusmaal, Clouxis Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade Lapsepõlv Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli. 14-aastaselt sõitis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees , kes oli sel ajal üks andekamaid Firenze kunstnikke.
Leonardo Da Vinci Leonardo di ser Piero da Vinci (15. aprill 1452 – 2. mai 1519) oli Itaalia teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik. Leonardo oli peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Ta maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed kannatanud värvide halva kvaliteedi tõttu. Kui 15. sajandil õpiti kujutama üksikasju, siis nüüd sai valdavaks suurejoonelise, tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Leonardo hämmastas juba varases nooruses oma andekusega. Oma elu ajal oli Leonardo hinnatud insener. Kui ta 1499
Herbert McLean Evans Albert Einstein 14. märts 1879 a. Saksamaa 18. aprill 1955 a. USA Füüsikateoreetik, 20. sajandi suurim teadlane, Relatiivsusteooria Väga palju kuulsaid ütlusi Autasud: Nobeli füüsikaauhind, Copley medal, Max Plancki medal. `' Kes pole kungi ühtegi viga teinud, pole järelikult kunagi proovinud midagi uut'' A. Einstein Herbert McLean Evans 23. september 1882 a. USA 6. märts 1971 a. USA Ameerika Ühendriikide anatoom 1923- avastas kasvuhormooni 1922- Vitamiin E publikatsioonid Kasutatud allikad http://www.annaabi.ee/Teadus-Eestis-1920-1930-m51318.html http://www.timetoast.com/timelines/advances-in-science-1920s-1930s http://www.lib.ttu.ee/exhs/fuajee.2010/veebruar.html http://rescomp.stanford.edu/~cheshire/EinsteinQuotes.html http://et.wikipedia.org/wiki/Herbert_McLean_Evans http://et.wikipedia.org/wiki/Albert_Einstein
aastast kuni surmani. Mercurius - Mercurius on vanarooma kaubanduse-, kasu- ja ärijumal. Ptolemaios - umbes 83161 oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Plautus - umbes 244 eKr Sarsina (Umbria maakond Itaalias) - 184 eKr Roomaoli Vana- Rooma komöödiakirjanik. Hieronymos - on Rooma Katoliku Kiriku poolt tunnustatud kanoniseeritud pühak. Neptunus - Zeusi vend, merejumal. Galenos - 129 umbes 200 Vana-Rooma arst ja anatoom. Traianus - 18. september 53 7. august 117) oli Vana-Rooma keiser 28. jaanuar 98 kuni surmani. Diana oli Vana-Roomas jahijumalanna. Kreeka jumalanna Artemise Rooma vaste. Diana oli Apollo kaksikõde ja Jupiteri ja Latona tütar. Caesar Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Crassus (115 eKr 53 eKr) oli Vana-Rooma väejuht ja poliitik, kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud orjade mässu.
mitmed mehaanilised aparaadid. Teadus Keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa on kerakujuline. Galileo Galilei avastas Jupiteri kaaslased, selle põhjal järeldas ta, et ka Maa pöörleb ümber oma telje ning ühtlasi tiirleb ümber Päikese. Galileo Galilei Leonardo da Vinci Renessansiaja üks kuulsamaid teadlasi ja leiutajaid oli Leonardo da Vinci. Leonardo da Vinci oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik ehk renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Maalikunst Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Tema kaks kõige kuulsamat tööd on "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" "Mona Lisa" 15031507 "Püha õhtusöömaaeg" 1495 1498 Da Vinci konstrueeris helikopteri, tanki, kalkulaatori ja kontsentreeris päikeseenergia. Teadlasena parandas ta suuresti teadmisi
tegu, mis annab doonorile hea enesetunde. ● http://www.jarva.ee/index.php?page=669&article_id=19157&action=article (03.12.14) Doonorluse ajalugu ja põhimõtted ● Legendi järgi oli maailma esimene doonor pelikan. Edutust toiduotsimisest jõuetuna päästis ta oma näljas vaevlevate poegade elu iseenda verega. Seetõttu on pelikanist saanud doonorluse rahvusvaheline sümbol. ● 1628. a avastas Inglise anatoom William Harvey vereringe. ● 1666. a Londoni anatoom ja füsioloog Richard Lower tegi esimese asendava vereülekande ühelt koeralt teisele. ● 15. juunil 1667. a kandis prantsuse filosoofia- ja matemaatikadoktor ning Louis XIV arst Jean- Baptiste Denis 15-aastasele noormehele üle lambatalle verd. Noormehel oli pikaaegne palavik, eelnevalt oli tal 20 korda aadrit lastud. Noormehe seisund paranes. ● 1670
(uusaeg, XIX saj) oli saksa teadlane, tegi kindlaks antikehade keemilise koostise (lukk+võti). Fleming, A. (uusaeg, XIX ja XX saj) oli soti bioloog ja farmakoloog. Fleming avaldas palju artikleid bakterioloogiast, immunoloogiast ja kemoteraapiast. Tema tuntumad saavutused on ensüüm lüsosüümi avastamine 1923 ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928, mille eest ta pälvis Nobeli preemia. Galenos (antiikaeg, Vana-Rooma) arst ja anatoom. 130-200 pKr. Kirjutanud üle 400 teose. Suured teened anatoomias; taimsete ravimite valmistamine (et suhted oleksid õiged jne). Tinktuurid, keedised, tõmmised galeenilised preparaadid. Puuduseks halvad järeldused. Mõju arstiteadusele suur ja pikk, 1500 aastat! Gutmann, V. (Eesti XX saj algus) võttis esimesena kasutusele tuberkuliinimise veistel. Leiutas suurte nabasongade opi meetodi. Kirurgia, oftalmoloogia ja sünnitusabi professor. Happich, K
• Tegeldi perspektiivprobleemidega. • Toetuti antiikkunstile. • Keskaegne anonüümsus hüljati, kunstnikud tahtsid jäädvustada oma nime ajalukku. • Teoseid hakati signeerima. • Arhitektid lähtusid kõige enam antiigi eeskujust. 3.Mida tead Leonard da Vincist, Michelangelost? Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. (Maarja kuulutus, Mona Lisa, Kuningate kummardamine, Püha õhtusöömaaeg.) Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 Toskaana Caprese – 18. veebruar 1564 Rooma) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. (Viimane kohtupäev, Sixtuse kabeli lagi, „Taavet“(skulptuur)) Michelangelo esindab äärmuslikul viisil kõrgrenessansile tüüpilist
Vereringe avastamine Meditsiiniajaloo üheks kõige tähtsamaks sündmuseks loetakse vereringe avastamist 17. sajandil. Vereringe avastajaks oli inglise arst ja anatoom William Harvey. Varasemalt arvati, et venoosne veri ja arteriaalne veri on kaks erinevat vedelikku. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda pidevalt juurde ning veenid kannavad ta lihastesse ja kudedesse laiali. Enne William Harvey sündi oli aga Galenos, Vana-Rooma arst, avastatud väikese vereringe. Galenose arvates olid venoosne ning arteriaalne vereringe üksteisest eraldatud ning puutusid omavahel kokku vaid nähtamatute pooride kaudu. Ka Araabia
William Harvey William Harvey (1. aprill 1578 Folkenstone, Kent 3. juuni 1657) oli inglise arst ja anatoom. Ajalukku läinud vereringe avastajana ja oma embrüoloogia alaste töödega (tõestas oma 1651. aastal ilmunud teoses et iga organism saab alguse munast, ta pidas munarakku munaks) Varasemad arvamused vereringest Kuni Harvey ajani valitses seisukoht, et arteriaalne ja venoosne veri on kaks erinevat vedelikku. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda pidevalt juurde ning veenid kannavad ta lihastesse ja kudedesse laiali, mis see selle vere siis omakorda "ära
Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardot on tihti kirjeldatud renessanssinimese arhetüübina, mehena kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase Helen Gardneri sõnade järgi olid tema huvide ulatus ja sügavus
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool TÕ 12 Heli Jürimäe Munarakk Iseseisev töö füsioloogia aines Tallin 2012 Munarakk, emassugurakk, suguliselt sigivate organismide paljunemisrakk, millest pärast viljastumist areneb loode. Inglise arst ja anatoom William Harvey, kes on läinud ajalukku oma embrüoloogia alaste töödega tõestas 1651.aastal, et iga organism saab alguse munast.Ta pidas munarakku munaks.Karl Von Baer avastas 1826.aastal imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Munarakk on naise organismi kõige suurem rakk. Ta on haploidne paljunemisrakk. Munaraku mõõtmed on ligikaudu 0,1-0,2 mm. Munarakk on kerajas, tema keskel on rakutuum ja on kaetud mitmete kestadega:
JaanKoort-skulptor, maalikunstnik, tegi ka natuke joonistusi. Õppis Tartu linnakoolis, jätkas Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskoolis. Läks Pariisi. Ei lõpetanud PSKTK-li. Iseõppija.Stiil- algselt sümbol, hiljem võttis eeskuju egiptuse ja kreeka kunstist, tegi anatoom õiged, kuid vähe liikuvad kujud. Hilisemalt lüüriline realism. Materjal-graniit(raskesti töödeldav, kristalliline), puu, pronks. ''Henrik Ibseni portree''-impressionistlik, ''Mure''-nii realistlik, et ebaesteetiline; kurb, murelik. Naine Mari, pojad Lennart, Peep ja Ra ning tütar Tui Isis Lea. EduardWiiralt-graafik, õppis- Tln Kunstitööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas Vabadussõda. Lõpetas Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal mõndaaega õppejõuna.
rahvaviisidel, kuna need olid inimestele tuttavad ning jäid hästi meelde. Renessanssi ajal tekkis ka uusi laululiike , näiteks vaimulikud hümnid. 16.sajandil loodi saksamaal luterikoraal, mis oli tol ajal täiesti uus laululiik , kuna seda laulis kirikus terve rahvas. Tol ajal muutusid motett ja missa palju keerulistemaks. 2.3 SUUREMAD SAAVUTUSED 1452.a. sünnib Leonardo da Vinci. Ta oli Itaalia paljuõppinud teadlane, leiutaja, matemaatik, insener, anatoom , maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, tolle aja mitmekülgseim geenius. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ja isegi kõige mitmekülgsemate talentidega isikuks, kes kunagi elanud oli. 1454.a. Johannes Gutenberg leiutab trükipressi. Ta oli saksa leiutaja , trükkal ja kullassepp. Ajavahemikus 1452-1454 trükkis ta umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli. 1492.a. Cristoph Kolumbus avastas Ameerika
Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot, kelle tutvus keiser Aleksandriga tõi ülikoolile kasu. Ülikool allus Venemaa haridusministeeriumile, olles tegelikkuses üsna iseseisev. Ülikoolile anti maavaldused, kiiresti rajati tähtsamad hooned (peahoone, tähetorn, raamatukogu) Ülikoolis töötasid maailmakuulus astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kirurg ja anatoom Nikolai Pirogov, vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin jpt. Tartu oli ristitud Emajõe Ateenaks, sest ülikooli ümber koondus teisigi kultuuri- ja teadusasutusi (Professorite Instituut, Veterinaaria Instituut, joonistuskool). Joonistuskooli esimene õpetaja oli Dresdenist pärit Karl August Senff, kellelt on pärit mitmeid klassitsistlikult väljapeetud portreid ja kultuurilooliselt huvipakkuvaid vaateid.
igasuguste haiguste põhjusi, ennetamist, diagnoosimist ja ravimist. Kreeka arsti Hippokratest nimetatakse sageli ka arstiteaduse isaks. Ta uuris patsiente ja tegi märkmeid nende haiguste sümptomite kohta. Ta andis haigetele ka ravimeid, näiteks pajukooreteed. Palju aega hiljem eraldati samast pajukoorest tuntud palavikuvastane ravim aspiriin. Kuid teaduslikult ei suudetud haigusi ravida seni, kuni puudus ettekujutus sellest, mismoodi organism töötab. KEHA MÕISTMINE 16. sajandi Belgia anatoom Andreas Vesalius oli esimene, kes näitas, kus asetsevad kehas luud, lihased, veresooned ja siseelundid. Siis avastas Inglise arst William Harvey (1578-1657), et verd pumpab kehas ringi süda. Ja kui 19. sajandi teadlased näitasid, et haigusi võivad põhjustada mikroobid (mikroskoopilised organismid, näiteks bakterid), sai meditsiinist kaasaegses mõistes teadus. DIAGNOOSI PANEMINE Haiguse äratundmine ehk diagnoos algab sellest, kui doktor paneb kirja haigusloo.
..........................................................................................................7 Kasutatud materjal...............................................................................................................8 2 Sissejuhatus Leonardo da Vinci(täisnimega Leonardo si ser Piero da Vinci) sündis 15. aprillil 1452. aastal Itaalias. Ta õppis Itaalias ning oli ametilt matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ning kirjanik. Teda on ka nimetatud renessansiajastu mitmekülgseimaks geeniuseks. 3 Leonardo elu ja looming Kunstikarjääri alustas Leonardo 1469. aastal tollase aja juhtiva maalikunstniku Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Seal tutvus ta metallitööga, õppis joonistama ning voolima alasti või väheste riietega modelle. Maalikunstniku juures sai ta põhjalikud
Ta tegutses Vicenzas ja Venezias. Stiililt olid tema otseseks eeskujuks antiikarhitektuuri suurkujud, ise tegutses ta renessansi ajal ning hiljem oli tema loomingul väga suur mõju klassitsismile. Tema loomingust mõjutatud ehituslaadi nimetatakse palladianismiks palladio laad, mis sai mitme sajandi jooksul Euroopa arhitektide eeskujuks. 9. Kes oli da Vinci? Räägi temast pikemalt! (Olulisus, teosed) Leonardo da Vinci oli teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstink, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik. Ta konstrueeris helikopteri, tanki, kalkulaatori ja kontsentreeris päikeseenergia, enamik oli tema eluajal teostamatu need taasleiutati ligi 500 a hiljem. Teda peetakse parimaks maalikunstnikuks läbi aegade. Tema kuulsamad teosed on kindlasti ,,Mona Lisa", ,,Püha söömaaeg", ,,Madonna kaljukoopas", ,,Ristija Johannes". 10. Mis on Vitruvian Man? Mida see endast kujutab?
9. Mis muutusi toimus renessanssiajal skulptuuris? 4 luuakse raidkunsti muutub looduslähedasemaks ja realistlikumaks portreekunst tuleb taas moodi väljakutele paigutatakse monumente, parkidesse skulptuure 10. Too näiteid Boticelli, Donatello ja Verocchio loomingu kohta. botticeclli ,,veenuse sünd" Verocchio "taavet" 11. Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci? ta oli teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor,arhideks, botaanik, muusik ja kirjanik.ta huvitus kõigest millega ta tegeles. 12. Mis piiblisündmust kujutab Leonardo maal "Püha õhtusöömaaeg"? Mille poolest on see teos eriti silmapaistev? Jumal oli koos oma jängitega laua taga, jumal oli laua keskel harmooni maali terviku ja detailide vahel 13. Mis on Michelangelo tähtsamad tööd skulptuuri alal? 3 ,,surev ori" "taavet" "Pieta" 14. Nimeta Michelangelo kõige suuremahulisem töö
Elundi aktiivse töö korral täituvad aga kõik kapillaarid verega, tagades nii piisava varustatuse vajalike toitainete ja hapnikuga ning jääkainete ärajuhtimise. Ainuüksi inimese lihaskoe kapillaaride kogupikkus on umbes 100 000 km. -Huvitavaid fakte ja veel ajaloost- 1492 - esimene dokumenteeritud vereülekanne tehti paavst Innocentius VIII- le. Juhtunus võib kahelda, sest vereringet polnud veel avastatud. * 1616 - anatoom William Harvey kirjeldas inimese vereringet ning avaldas oma uuringute tulemused 1628. aastal. * 1667 - filosoof ja matemaatik Jean Denis ühendas lamba unearteri 15- aastase noormehe küünarveeniga ning kandis üle üheksa untsi verd. Vereülekande ajal tundis noormees tugevat kuumust mööda käsivart, kuid ta nägu muutus selgemaks ning sinna ilmus naeratus. Vereülekande põhjuseks oli kaua kestnud palavik ja korduv aadrilaskmine.
4. Psühholoogia ajaloost : 5. Aristoteles-(384-322e. Kr.) hing on kõige elava omadus, 3 hinge astet: 6. vegetatiivne hing/toitumisvõime 7. sensitiivne hing/meel, aistmine 8. mõistuslik hing/mõtlemisvõime 9. Hippokrates-460-370eKr) 10. Arendas välja õpetuse kehamahladest, millest kasvas välja temperamenditeooria 11. Inimkehalt iseloomule/ temperamenditüübid (koleerik/sapp, melanhoolik/must sapp, sangviinik/ veri, flegmaatik/ lima) 12. Galenos-oli Vana-Rooma arst ja anatoom. 13. Descartes-(1596-1650 ) Prantsuse filosoof 14. Keha ja hing on eraldiseisvad: 15. mõistust ei ole võimalik kehaliste protsessidega seletada, mõttel ei ole ajas ja ruumis kohta. 16. Inimese võime KAHELDA 17. Endale suunatud teadmine on eelistatud teadmise viis: sisevaatlus e introspektsioon. 18. Cogito ergo sum - Ma mõtlen, järelikult olen olemas. 19. Kant-(1724-1802) 20. Psühholoogia ei saa kunagi teoreetiliseks teaduseks nagu füüsika 21
Leonardo da Vinci Oliver Lillestik Üldist Leonardo di ser Piero da Vinci oli Itaalia palju- õppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardo sündis 15. aprill 1452 Itaalias ja suri Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaal, Clouxis. Ebaseaduslik päritolu kahjustas teda suuremas eas. Oli vasakukäeline ja võimeline maalima mõlema käega. Elulugu Esimesed viis aastat kasvas Leonardo kas ema või isapoolste vanavanemate hoole all.
1866- vallaseadus- suurendas valdade õigusi. Tänu linakasvatusele said eestlased raha, et oma talud ära osta ja pärisperemeesteks saada.Hakkasid kujunema vabrikud(Sindis ja Kärdlas, Kreenholmi manufaktuur).1866 kaotati tsunftipiirangud, 1870 valmis Tallinna-Paldiski raudtee.Tartu Ülikooli saj.(18.saj)-1802 taasavati Tartu Ülikool(esimene rektor G.F.Parrot). Seal töötasid: astronoom W.Struve, füüsik M.H.Jacobi, embrüoloogia rajaja K.E. von Baer, kirurg ja anatoom N. Pirogov ja N. Lumin-avastas vitamiinid. Tarus oli Emajõe Ateena: Professorite Instituut, Veterinaarja Instituut, joonistuskool( K.A.Senff). Tallinnas töötas eesti keele sõnastiku autor F.J.Wiedemann. Kunstnikud: G.F. von Kügelgen. Tartus ilmus ,,Inland". 1838 loodi Õpetatud Eesti Selts mille rajas F.R. Faehlmann. Klassitsim:Tartu Ülikooli peahoone( J.W. Krause), mõisad(Saku, Riispere, Mäo, Hõreda, Ääsmäe)
Rõhutati erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel. Kõrgrenessansi suurmeistrid Ei otsi ega usalada üldkehtivaid numbrilisi reelgeid Hindavad enda loodud visuaalse kujundi veenvust ja jõudu. Leonardo da Vinci (14521519) Leonardo da Vinci (14521519) Itaalia kõrgrenessansi esimene suurmeister Teadlane, insener, matemaatik, kunstnik, muusik, arhitekt, skulptor, leiutaja, anatoom, botaanik, kirjanik Üldistav ja suurejooneline stiil Arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise Süvenes väga sügavalt inimeste hingeellu Vähe säilinud teoseid(hävitatud) (Mona Lisa) Lapsepõlv ja noorusaastat Elas viis aasat Achianos 1457.a. kolis vanaisa juurde Vincisse, kus ta ka kooli läks Küsis palju ja argumenteeris hästi 14 aastasena sõitis Firenzesse, kus alustas õppimist Andrea del
R. Kreutzwaldi regivärsiline eepos ,,Kalevipoeg". (oli eeskuju saanud soomlaste Kalevalalt). ·1860/1870 jõudis eepos rahva sekka. ·Kreutzwaldi hakati kutsuma Lauluisaks. ·Estofiilid- eesti keelt emakeelena ei rääkinud, kuid huvitusid kultuurist. · Tartu Ülikooli teadlased Georg Friedrich Parrot (lähedane sugulane keiser Aleksandriga), Wilhelm Struve (astronoom), Karl Ernst von Baer (füüsik, M.H.J embrüoloogia rajaja), Nikolai Pirogov (anatoom, kirurg) Professorite Instituut- oli kuulus paljude teadlaste pärast, kes seal õppisid ning asus Tartus. Rahvaste liikumine ·Elavnes vennastekoguduste liikumine. Inimesed hakkasid otsima tõdesid ja uut maailmavaadet. Vennastekogudused tõid kaasa uut lauluvara ning hiljem tekkisid esimesed laulu- ja pillikoorid. Rahvusliku vaimustuse aastad ·1860. aastail otsustasid Viljandi ärksamad talunikud tähistada priiksaamise 50. aastapäeva ning otsustasid asutada Aleksandrikooli
Asklepiaadid e. meditsiini töötajad. Ohverdati kukk kireb päeva algust, jumal annab haigele võimaluse uueks päevaks. Templid-raviastused. As malu. Klepi- ümber keerduma meditsiini sümbol. Keskaeg 1300 keelas paavst Bonifacius VIII laipade lahkamise. Pärssis meditsiini. 1316 ilmus meditsiini õpik Mondimo ,,Anatoomia." Valitses 200 aastat Lääne-Euroopas. Mõned valitsejad on andnud ülikoolidele loa lahanguks. 1400 ehitas anatoom Aleksander Bendetti Padovasse esimese anatoomilise teatri: linnakodanikud võisid tulla laiba lahangut vaatama. Eelkõige külastasid naised. Lahangut viidi läbi kirurg- habemeajajate poolt. Väga algeline. Professorid ise lahangutest osa ei võtnud. Teatati ladina keelseid termineid, mis olid eksitavad. 13.sajandi lõpus kirurgia käsiraamat Andrie de Mondevill ,,Kirurgia." Põhines Hippokratese, Kalenose ja idamaa tarkadel. 1363 ,,Chirurgia magna" Cay de Chauliac. Teosel 3 osa: eelnevate
neutraalseks regulatsiooniks. Talitusi regueleeritakse ka veres, hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel, seda nimetatakse aga humoraalseks regulatsiooniks. Rakud moodustavad koe: 1. närvikude- reageerib 2. sidekude- seob teisi kudesid 3. epiteelkude- kaitseb elundite sise-ja välispinda 4. lihaskude- liikumine Molekulaarne DNA Molekulaargeneetika bioloog Rakuline Neuron Tsütoloogia neuroloog Organismiline Süda Anatoomia anatoom Liigiline Suur- kirjurähn Etoloogia etoloog Ökosüsteemne Raba Ökoloogia - ökoloog 1.3. Loodus seadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitemeid loodusnähtusi. Bioloogia haruteadused tegelevad organiseerituse eri tasemetega. Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatisoonid, liigid ja ökosüsteem. Teaduslikud meetodid on meetodi mida loodusteadlased kasutavad oma uurimistöös.
ristiisadele”, Medicide perekonnale, kes valitses linnas; kunstigurmaanid Lorenzo di Piero de' Medici ehk Lorenzo il Magnifico e Lorenzo Tore - Firenze tuntuim valitseja, pankur ja kultuurimetseen; 1449-1492; peetakse õitsengu tippajaks; erinevalt eelkäijatest oli mitte ainult toetaja, vaid ka ise viljakas kirjamees Tema ajal tegutsesid Botticelli, da Vinci, Michelangelo Leonardo da Vinci (1452-1519) - mitmekülgne geenius (teadlane, leiutaja, anatoom, üks parimatest maalikunstnikutest, skulptor, arhitekt, muusik, kirjanik jne…), innovatiivne (konstrueeris nt. helikopteri, kalkulaatori jne Religioosne maal “Püha õhtusöömaaeg” Autoportree “Mona Lisa” Maalil on kujutatud hetke, mil Jeesus avaldab apostlile, et üks nende seast reedab ta. Apostlite erinevad reaktsioonid on väga detailselt edasi antud – emotsioonid varieeruvad vihast ehmumiseni. Michelangelo (1475-1564) - tuntuim itaalia
LEONARDO DA VINCI TEMAST • Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. • • Maarja kuulutus PEREKOND • Leonardo isa notar Ser Piero da Vinci oli poja sündides 25- aastane • Leonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine. Temast on peale eluaastate vähe teada. • Leonardo sündis väljaspool abielu Vincis Firenze piirkonnas
· ,,Maarja laulatus", ,,Ateena kool", ,,Sixtuse madonna", (luule ülistamiseks) ,,Parnass". LEONARDO da VINCI (1452-1519) : · 14-aastaselt sõitis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees. · Alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. · Maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana. · teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. · Leonardo looming on tervikuna ilmekas. · Täis romantilist salapära. · Tähelepanu eelkõige inimese sisemaailmale. · Tema maale on säilinud vähe põhjuseks värvide halb kvaliteet. · ,,Püha õhtusöömaaeg" Milano Santa Maria delle Grazie kloostri refektoriumis (1495-1497). Vähesäilinud, sest teostus
aastal. Juba Uusikaupunki rahuga oli määratud, et vene valitsejad pidid ülikooli taastama. 1802. aastal niikaugele jõutigi, TÜ allus Venemaa haridusministeeriumile, sellest hoolimata oli TÜ väga iseseisev. Kiiresti saavutati kõrge teaduslik tase. Loenguid peeti saksa ja ladina keeles. TÜ esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot, seal töötasid veel astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jakobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kirurg ja anatoom Nokolai Pirogov, vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin. Tartus töötas Professorite Instituut, rajati Veterinaaria Instituut, Joonistuskooli esimeseks õpetajaks oli Karl August Senff, selle baasil arenes ka kunstielu. Tähtsus: kunstielu elavnemine, eesti keele areng, kultuurielu kõrgaeg -hakkas arenema iseseisev eesti kultuuriväli, eesti keele ja pärimuse uurimine, praegu kasutusel oleva kirjaviisi välja töötamine.
· Humanism on päris Itaaliast, väärtustab jumala asemel inimest. Renessanss · Humanism avaldus laiemas kontekstis, mida tuntakse renessansina (taassünd).Tuge ja inspiratsiooni saadi antiikkultuurist. Renessanss avaldus arhitektuurid, kujutavas kunstis, rõivamoes, kirjanduses jne. · Renessansiinimene mitmekülgne, paljudes asjades väga hea. · Leonardo da Vinci tuntud kunstnikuna (,,Mona Lisa"), kuid oli ka teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik. Leiutas erinevaid lennumasinaid (helikopter, deltaplaan) Reformatsioon ja vastureformatsioon 1. Nimeta eeldusi reformatsiooniks. Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Vaimulike privileegitud seisund tekitas rahulolematust. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla
saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Nimeta 3 kuulsamat kunstnikku Itaalias ja igalt kunstnikult 3-4 tööd. Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim genius.Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne maal läbi aegade. Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 Toskaana Caprese 18. veebruar 1564 Rooma) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt
Vene valitsejad pidid taastama Taru ülikooli. 1802. aastal toimus ülikooli pidulik taasavamine. Ülikooli esimene rektor Georg Friedrich Parrot oli lähedane keiser Aleksandrile, mis ülikooli majanduslikule ja õiguslikule seisundile igati kasuks tuli. Ülikool ei allunud mitte Liivimaa rüütelkonnale, vaid Venemaa haridusministeeriumile, olles üsna iseseisev. Töötasid kuulus astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kirurg ja anatoom Nikolai Pirogov, vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin jpt. Ülikooli ümbrusesse koondus teisigi kultuuri-ja teadusasutusi, mis kõik kokku andis põhjuse Taru ristida Emajõe Ateenaks. Rajati Veterinaaria Instituut, ülikooli juures töötas joonistuskool, mille esimeseks õpetajaks oli Dresdenist pärit graafik Karl August Senff. Baltisaksa kultuurielu Eesti kultuuri sügava jälje jätnud isikud nt. töötas Tallinnas ja Peterburis akadeemik Ferdinand Johann
d) autonoomia Lühikese ajaga ehitati ülikoolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik e) tähtsamad ülikooli hooned ???????? f) Professorite Instituut ja joonistamiskool 1828-1840 aastail töötas ülikooli juures Professorite Instituut, mis valmistas ette õppejõude Venemaa kõrgkoolidele. Näiteks õppis seal Nikolai Pirogov, ta oli kirurg ja anatoom, hakkas tegema operatsioone narkoosiga. Oli tuntud kui maailma kiireim opereerija, pani aluse välikirurgiale. ????? 12. Rahvaharidus: ühtluskool, õpetajate seminarid (Cimze seminar ja tema kuulsamad kasvandikud) 19. sajandi alguses viidi Venemaal läbi haridusreform, millega kehtestati nelja astmeline ühtluskool Elementaar- ja talurahvakoolise õpetajate ettevalmistamisele rajati Tartus 1828. aastal
.............................9 2 Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci (täisnimi Leonardo di ser Piero da Vinci) sündis 15. aprillil 1452 Itaalias, Anchianos ning suri 2. mail 1519. Prantsusmaal, Clouxis. Ta oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardot on tihti kirjeldatud renessanssinimese arhetüübina, mehena kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks
teadlane Celsius. Tema kapitaalne töö meditsiinist ja kirurgiast sisaldab anatoomia elemente, põletiku klassikaliste tunnuste loetelu ning paljude operatsioonide (amputatsioon, põiekivide eemaldamine, nihestuste ja murdude ravi jt.) tehnilisi kirjeldusi. Täiesti uudne oli ettepanek kasutada veritseva soone sulgemiseks haavades ja operatsioonil ligatuuri. Claudius Galenos (umbes 129 – umbes 200) oli Vana-Rooma arst ja anatoom, kes pani aluse mõistmisele, kui tähtis on teada, kuidas keha toimib. Teda lummas füüsiline struktuur ja ta soovis välja uurida, mida iga organ teeb. Galenos pani tähele, et üks veresoontest läheb maksast südamesse ning surnud sõdureid uurides sai talle selgeks, et südamest lahkuv veri on helepunane ja näib elust pakatavat. Läbilõigatud soonest veri lausa purskas, ja kui seda voolata lasta, siis lahkus elu varsti inimese kehast
Leonardo da Vinci õieti Leonardo di ser Piero da Vinci sündis 15. aprill 1452 Itaalia, Anchianos –ja suri 2. mai 1519 Prantsusmaa, Clouxis oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardot on tihti kirjeldatud renessansiinimese arhetüübina, mehena, kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase Helen Gardneri sõnade järgi olid tema
● Karl Ernst von Baer – embrüoloogia rajaja. ● Morgenstern – keeleteadlane, tõi oma raamatud TÜ raamatukokku, kunstimuuseumi rajaja (TÜ raam. ka). ● M. H. Jacobi – füüsik, galvanoplastika leiutaja, arhitektuuri õppejõud, Inglisilla proj. 1828.-1840 töötas ülikooli juures Professorite Instituut, mis valmistas ette õppejõud Venemaa kõrgkoolidele. Nimetatud instituudis õppis Nikolai Pirogov – kirurg ja anatoom, opereeris eeternarkoosiga, pani aluse välikirurgiale. 11. Rahvaharidus: ühtluskool, õpetajate seminarid. lk 147 19. saj. algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega loodi kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool. Tartus ja Tallinnas tegutsesid gümnaasiumid. Kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid
Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taas- sünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. 4 2. Leonardo da Vinci elulugu Leonardo da Vinci (sündis 15. aprillil 1452 Itaalias, Anchianos ning suri 2. mail 1519 Prantsusmaal, Clouxis) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardot on tihti kirjeldatud renessansi mehe arhetüübina, mehena kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning isegi kõige mitmekülgsemate talentidega isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase Helen Gardneri sõnade järgi olid tema
Wilhelm Struwe – astronoom, kelle ajal ülikooli observatoorium saavutas ülemaailmse kuulsuse. Karl Ernst von Baer – embrüoloogia rajaja. J.K.S von Morgenstern – rajas ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi; keeleteadlane. M.H Jacobi – füüsik, galvanoplastika rajaja, arhitektuuri õppejõud. 1828.-1840. töötas ülikoolis Professorite Instituut, mis valmistas õppejõudu ette Venemaa kõrgkoolidele. Seal õppis nt. Nikolai Pirogov (kirurg, anatoom; opereeris ohtliku eeternarkoosiga, pani aluse välikirurgiale). 11. Rahvaharidus: ühtluskool, õpetajate seminarid. 19.sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Läänemere kubermangud moodustasid õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool. Nii Tartus kui ka Tallinnas olid gümnaasiumid, kus õpetati
paralleele organismide ja masinate vahel. Iatrokeemia- alkeemial põhinev keemia ja meditsiini haru, mis peab haiguste põhjuseks organismi kehavedelike ja kolme aine – elavhõbeda, väävli ja soola – tasakaalu muutumist. Lähtuvalt sellest arusaamast üritati haigusi ravida keemiliste vahenditega. Iatrokeemia oli populaarne 16.–18. sajandil. Selle pioneer oli Paracelsus. 16. William Harvey Inglise arst ja anatoom, kes avaldas teose Südame ja vere liikumisest loomadel ning avastas vereringe teooria, millega ta tõestas arterite ja veenide funktsiooni, südame toimimise mehhanismi ning väikese vereringe. Harveyd peetakse ka embrüoloogia rajajaks. Ta avaldas oma embrüoloogia- alased ideed, kus kirjeldas kana loote arengut. Harvey pööras tähelepanu viljastumisele, rõhutades, et elu iseeneslik teke ei ole võimalik. 17. Rakuteooria olemus ja mõju
mono (monos `ainus') mono/graafia, mon/okkel, mono/heli narko (nark `kangestus') narko/maan, narko/maffia, narko/äri nekro (nekros `surnud') nekro/loog, nekro/foobia neo (neos `uus') neo/realism, neo/liitikum, neo/nats noom (väljendab isikut, vt järgm) agro/noom, astro/noom noomia (nomos `tava, seadus') ergo/noomia, gastro/noomia para (para `kõrval, juures, vastu; väär') para/doks, para/meeter, para/noia, para/psühholoogia, para/tüüfus pato (pathos `kannatus') pato/loogia, pato/anatoom penta (pente `viis') penta/loogia, penta/goon peri (peri `ümber, lähedal, juures') peri/fraas, peri/gee, peri/skoop pneumo (pneuma `õhk') pneumo/vasar, pneumo/transport polü (poly `palju') polü/foonia, polü/glott, polü/graafia pseudo (pseuds `vale') pseud/onüüm, pseudo/sein, pseudo/teadus psühho (psych `hing') psühho/analüüs, psühho/farmakon, psühho/loogia, psühho/trauma seismo (seismos `maavärisemine') seismo/loogia, seismo/jaam skoop (skope `vaatan') mikro/skoop, tele/skoop
seisundile igati kasuks tuli. Ülikool allus Venemaa haridusministeeriumile, olles tegelikkuses üsna iseseisev. Ülikoolile anti märkimisväärsed maavaldused, kiiresti rajati tähtsamad õppe-ja teadushooned (peahoone, tähetorn, raamatukogu jt). Seal töötasid maailmakuulus astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moriz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kirurg ja anatoom Nikolai Pirogov, vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin jpt. TÜ ümber kogunes teisigi kultuuri-ja teadusasutusi, nt: Professorite Instituut, Vetenaaria Instituut, joonistuskool (kus töötas graafik Karl August Senff). Kujuneski välja Trt kunstielu, kus andsid tooni juba kohalikud meistrid- A.M. Hagen, F.L. von Maydell, G.F. Schlater. Baltisaksa kultuurielu laiemalt (lk 155) Baltisaksa kultuurielu ei piirdunud siiski ülikooliga
annaabi.ee 
