Loodusvarad ja nende kasutamine Loodusvarad - loodusressursid, mida inimene saab kasutada oma otstarbeks (elutegevuseks). Maavarad - kivimid, gaasid, mil on majanduslik otstarve suur. Jagunemine: *taastuvad *taastumatud Energeetilised loodusvarad: *energia saamiseks: Taastuvad - puit, vesi, õhk, päikeseenergia, maasiseenergia, bioenergia Taastumatud - nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas, uraanimaak TRADITSIOONILISED ... energiavarad, mis antud tehnoloogiaga on tavapärased. Praegu: nafta, maagaas, süsi, tuumaenergia. Erinevates piirkondades erinev. ALTERNATIIVSED ... antud tehnoloogilise arengu puhul pole tavapärane. (Tuuleenergia, vee-energia) Energeetika Hõlmab kõiki sektoreid...
Egiptus Üldinfo Riigikord: vabariik (Egiptuse Araabia Vabariik) Pindala: 1002000 km2 Pealinn: Kairo Pealinn: Kairo Usk: 94% egiptlastest on moslemid, 6% koptid Keel: Egiptuses on kõnekeeleks üks araabia dialektidest, ametlikuks keeleks nn 'kõrge'araabia keel. Telefonikõned: Nii kohalikud kui rahvusvahelised kõned on võimalikud ööpäevaringselt. Aeg: Egiptuses on Eestiga sama aeg, v a aprillis ja oktoobris, mil ajavahe on 1 h Pinge elektrivõrgus: 220/240 V. Sagedus - 50 Hz. Raha: Egiptuse rahaühikuks on nael (EGP). Üks nael = 100 piastrit. Loodusvarad Maavaradest on olulisemad nafta, maagaas, fosforiit ning rauamaak. Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egi...
6 Pildid...........................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................................................................8 2 Taastumatud loodusvarad inmese elus Taastumatute lodusvarade hulka kuuluvad miljonite aastate eest tekkinud kütused: põlevkivi, kivisüsi, nafta ja gaas. Neid nimetatakse fossiilseteks kütusteks. Need loodusvarad on tekkinud sadu miljoneid aastaid tagasi elanud elusorganismidest. Seetõttu on nende varud piiratud. Et selliseid loodusvarasid jätkuks pikemaks ajaks, tuleb neid kasutada väga säästlikult. Eestis leidub fossiilsetest kütustest ainult põlevkivi, mida kaevandatakse suurtes...
Põllumajandus ja toiduainetööstus Põllumajandust mõjutavad suurel määral looduslikud tegurid (kliima, mullastik, reljeef). Raske prognoosida lõpptulemust. Pikk tootmisperiood investeeringute ja kasumi vahel on suur ajavahe. Tootmispind keeruline kontrollida tootmisprotsessi. Peamine ressurss ja tootmisvahend on maa. Põllumajanduslik maa: 1) Haritav maa · Põld · Istandus, aiand 2) Rohumaa Haritava maa hulk piirkonniti õp lk. 86 PÕLLUMAJANDUSLIKUD TEGURID: 1) Looduslikud tegurid · Kliima määrab vegetatsiooniperioodi ehk kasvuperioodi. Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama....
Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalamajandus 4. Energiamajandus Põllumajandus Põllumajandusliku tootmise iseärasused - Vajab suurt territooriumit Põllumajanduslik maa - 30% 1. Haritav maa - 10% - Põllud - Mitmeaastased istandikud (täpselt arvel) - Viinamäed (Saksamaal tasandikud) - Aiad - Oliivisalud (Portugal) - Kohviistandused 2. Looduslik rohumaa - 20% (ei ole täpselt arvel) - Niidud metsavööndis - Tundrakarjamaad (põhjapõdrad) - Pohtlakarjamaad - Poolkõrbekarjamaad Tootmine sõltub: - Looduslikest tingimustest - Vastavalt sellele kasvatatakse erinevates maakera piirkondades erinevaid kultuure ja peetakse erinevaid loomi - Töö on hooajaline - Võib kaasa tuua tööjõuprobleeme - Tööks kulutatav aeg erinev P...
Taastuvad loodusvarad Mariann Kolk Meriliis Vares 9d klass Loodusvarad kõik looduses leiduv, mida inimesed saavad oma hüveks kasutada jagunevad: taastuvad taastumatud Mets maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe- kõrge puittaimestik katab maakera pinnast 9,4% maismaast 30% Eestist 48% Vesi kõige levinum ja kõige ebatavalisem aine Maal Maa pinnast 70% hüdroelektrijaamad veeringe väike veeringe suur veeringe...
Taastuvad ja taastumatud loodusvarad Extreme Loodusvarad jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks Päikeseenergia Metallimaagid Vesi Mineraalsed maavarad Mullastik (fosforiit) Metsad Fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas) jt Taastuvateks nimetatakse neid loodusvarasid, mille teke ja taastumine toimub inimeaga võrreldava perioodi jooksul. Taastumatuteks loodusvaradeks nimetatakse neid, mille tekkimine on toimunud Maa...
Taastumatud loodusvarad Koostaja: Maria-Eva Maasik · Taastumatud loodusvarad on maagid,kaevandatavad kütused, maapõuesoojus,mineraalsed maavarad ja tuumaeergia. · Tarbimine liiga intensiivne · Mõiste eksitav (nt nafta) · Kasutamisel muutuvad kõlbmatuks,jäätmed (nafta, põlevkivi, kivisüsi - > soojusenergia - > tuhk, süsihappegaas) · Leidub metalle, mida saab korduvalt kasutada · Arenenud riigid vs areguriigid · Maailma mineraalid Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, L-Aafrika · Suurimad maavarade tarbijad USA,...
Nigeeria loodusvarad Nigeeria ei ole selline riik, kus oleks kõik aastaajad, seal on küll külmemaid perioode kuid siiski on seal palju kõrbeid ja väga soe. Nigeerias olevad loodusvarad on näiteks: Nafta- Nafta koosneb põhiliselt süsinikust, vesinikust, väävlist, lämm astikust ning hapnikust. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest...
Rootsi Loodusvarad ja energiamajandus Rootsi on Põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressursside poolest. Seda eriti just puidu, rauamaagi ja hüdroenergia kujul. Rootsi on ainus suur rauamaagi eksportija Euroopa Liidus, moodustades mõne protsendi kogu maailma toodangust. Rohkesti leidub ka vaske, pliid, tsinki, hõbedat ja uraani, mille varud on ühed suurimad Euroopas. Uraani kaevandamist siiski ei toimu. Mäetööstus on mänginud Rootsi ajaloos sajandeid olulist rolli. Nendest võib välja...
Leedu loodusressursid: 35% Leedu pindalast katavad kamarleetmullad. 27,9%-l Leedu alal kasvab mets. Ülekaalus on okaspuud, eriti mänd. Suuri alasid hõlmavad niidud. Loomastikus on valdavad läänepalearktilised liigid. Maavarasid on vähe. Leidub turvast, lubjakivi, dolomiiti, savi, klaasiliiva ja naftat.Leedu ekspordis on olulisel kohal nafta töötlemise saadused. Rannikul kogutakse merevaiku. Leedus on maailma suurimad merevaiguvarud. 4,3% Leedu territooriumist on looduskaitse all. Leedu saematerjalid:Leedu saematerjali eksport suurenes 2012.a. ja oli 346 409 m3, 3% rohkem kui 2011.a. Eksport Euroopasse langes 7% ja Euroopa osa saematerjali ekspordis langes 78 protsendile (85% 2011.a.). Eksport Euroopa Liidust välja kasvas 58% ja oli 77 873 m3. Hööveldamata saematerjali eksport kasvas 6% ja oli 264 410 m3. Ka hööveldatud materjali eksport langes 6% ja oli 81 999 m3, 70% sellest oli mänd. Saematerjal...
Põllumajandus ja toiduainetööstus Valitud riigiks on Argentiina Argentiinas on loodusvöönditest esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk- järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks. (Miksike, 2015). Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kuni +25 C ja juulis +10 C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Arengutaseme poolest kuulub Argentiina kõrgelt arenenud riikide hulka, ehk siis riik kuulub Põhja riikide hulka. Kuigi põllumajanduse osa SKT-s on küllaltki väike – vaid 10,3% ja hõivatud vaid 5% tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on suur: kolmandik kuni pool Argentina ekspordituludest tuleb põllumajandusest (Wikipedia, 2015). Argentiina...
Loodusvarad Geograafilise keskkonna osad, mida inimesed saavad oma heaks kasutada. Mõned loodusvaradest : õhk (hingamiseks), vesi (joogiks), taimne kui loomne toiduvaru (söömiseks), taimestik (loomade toiduks), kliima ja muld (taimed kasvuks), puiduvarud (ehitus, küte, mööbel, paber jne), vee-, tõusu-mõõna-, merehoovuste-, lainete- ja tuuleenergia (elektri tootmine), maa siseenergia (kütmine). Maavarad Maapõuest kaevandatavad loodusvarad. Jaotatakse tahketeks (süsi, metallmaagid, soolad), vedelateks (nafta, mineraalvesi) ja gaasilisteks (maagaas). Väga hinnatud on metallid, eriti raud, aga ka vask ja alumiinium. Fossiilsed kütused: Turvas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas ning uraan. Ehitusmaterjale: Graniit, marmor, tuff, lubjakivi. Briljandid Lihvitud teemandid. Teemante kasutatakse ka tugevaimateks lõikeriistadeks....
Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. Mida vähemaks jääb ressursse, seda suurem on keskkonnareostus. Loodusvarad: 1. Ammendamatud loodusvarad (ei lõpe otsa) 2. Taastuvad loodusvarad (need, mis mõistliku tarbimise korral taastuvad, meie saame neid kasutada ainult juurdekasvu suuruses). 3. Taastumatud loodusvarad. Keskkonnakaitse tähtsad sündmused. 1970 Euroopa looduskaitse aasta 1972 ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis...
Regioon Regiooni kuuluvad riigid Loodusolud, Valitsevad Rahvastik ja asustus Põllumajandus Tööstus Transpordi- Panus loodusvarad usundid süsteemid maailma- majandusse Okeaania Austraalia, Mikroneesia Ühendriigid, Fiji, Loodusvarasid nagu plii, Põlisusundid, 2002...
2. Loodusvarade kasutamine Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad muld, mets, turvas, veevarud, aga ka osa energiavarusid, nt. tuule, päikese, jõgede ja biomassi energia. Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Turvast moodustub ühe aastaga umbes 1mm. Taastumatud loodusvarad on metallimaagid, kaevandatavad kütused (põlevkivi, maagaas, nafta, kivisüsi), mineraalsed maavarad (fosforiit), maapõuesoojus ja tuumaenergia. 6 Probleemid: · Taastumatud loodusvarad saavad otsa · Loodusvarade kaevandamisega kahjustatakse keskkonda · Moodustuvad jäätmed Kuidas hoiduda loodusvarade ammendumisest? · Mitmeid loodusvarasid saab kasutada korduvalt...
Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavat vajadust Ressursid põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad , inimressursid ja kapital Loodusvarad see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab: maavarad, mets ja õhk Inimressursid e. tööjõud inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks Kapital honed, tööriistad, masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete ja teenuste tootmiseks Ettevõtlikkus hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtumine....
3 VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS....................4 VENEMAAL HALDUSJAOTUS........................5 VENEMAA RAHVASTIK................................6 VENEMAA RAHVAD....................................7 VENEMAA RELIGIOON.................................7 VENEMAA KLIIMA.......................................7 VENEMAA MAJANDUS..................................8 VENEMAA LOODUS JA LOODUSVARAD ...........8 VENEMAA MAASTIKU PILDID........................9 VENEMAA MÄED........................................10 VENEMAA JÕED JA JÄRVED.........................10 VENEMAA SAARED.....................................11 VENEMAA TAIMESTIK.................................11 VENEMAA LOOMAD....................................11 KOKKUVÕTE...............................................12 KASUTATUD KIRJANDUS..............................13 SISSEJUHATUS VENEMAA GEOGRAAFILINE ASEND...
lk 3 Riigi üldiseloomustus ...............................................................lk 4 Elanikkond .............................................................................lk 5 Majandus................................................................................lk 6 Riigikorraldus..........................................................................lk 7 Geograafiline asend .................................................................lk 8 Looduslikud tingimused ..............................................................lk 8 Iseärasused.............................................................................lk 9 Lisad......................................................................................lk 10-11 Kokkuvõte...............................................................................lk 12 Kasutatud m...
umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...