Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"loodusvarad" - 589 õppematerjali

loodusvarad on varad, mida on võimalik kuidagi taastada või ajapikku end ise taastavad (Muld, mets, veevarud, päikeseenergia, tuuleenergia, veeenergia). Taastuvaid loodusvarasi ei kasutada piisavalt ja on alahinnatud, kuid resursside vähenemine muudab seda.

Õppeained

Loodusvarade kasutamise ökonoomika -Eesti Maaülikool
thumbnail
2
pdf

Loodusvarad - geograafia

Loodusvarad ja nende kasutamine Loodusvarad - loodusressursid, mida inimene saab kasutada oma otstarbeks (elutegevuseks). Maavarad - kivimid, gaasid, mil on majanduslik otstarve suur. Jagunemine: *taastuvad *taastumatud Energeetilised loodusvarad: *energia saamiseks: Taastuvad - puit, vesi, õhk, päikeseenergia, maasiseenergia, bioenergia Taastumatud - nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas, uraanimaak TRADITSIOONILISED ... energiavarad, mis antud tehnoloogiaga on tavapärased. Praegu: nafta, maagaas, süsi, tuumaenergia. Erinevates piirkondades erinev. ALTERNATIIVSED ... antud tehnoloogilise arengu puhul pole tavapärane. (Tuuleenergia, vee-energia) Energeetika Hõlmab kõiki sektoreid

Geograafia → Geograafia
53 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Taastumatud loodusvarad

Taastumatud loodusvarad Koostaja: Maria-Eva Maasik · Taastumatud loodusvarad on maagid,kaevandatavad kütused, maapõuesoojus,mineraalsed maavarad ja tuumaeergia. · Tarbimine liiga intensiivne · Mõiste eksitav (nt nafta) · Kasutamisel muutuvad kõlbmatuks,jäätmed (nafta, põlevkivi, kivisüsi - > soojusenergia - > tuhk, süsihappegaas) · Leidub metalle, mida saab korduvalt kasutada · Arenenud riigid vs areguriigid · Maailma mineraalid ­ Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, L-Aafrika · Suurimad maavarade tarbijad ­ USA,

Loodus → Looduskaitse
39 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Leedu loodusvarad

Leedu loodusvarad. Leedu loodusressursid: 35% Leedu pindalast katavad kamarleetmullad. 27,9%-l Leedu alal kasvab mets. Ülekaalus on okaspuud, eriti mänd. Suuri alasid hõlmavad niidud. Loomastikus on valdavad läänepalearktilised liigid. Maavarasid on vähe. Leidub turvast, lubjakivi, dolomiiti, savi, klaasiliiva ja naftat.Leedu ekspordis on olulisel kohal nafta töötlemise saadused. Rannikul kogutakse merevaiku. Leedus on maailma suurimad merevaiguvarud. 4,3% Leedu territooriumist on looduskaitse all. Leedu saematerjalid:Leedu saematerjali eksport suurenes 2012.a. ja oli 346 409 m3, 3% rohkem kui 2011.a. Eksport Euroopasse langes 7% ja Euroopa osa saematerjali ekspordis langes 78 protsendile (85% 2011.a.). Eksport Euroopa Liidust välja kasvas 58% ja oli 77 873 m3. Hööveldamata saematerjali eksport kasvas 6% ja oli 264 410 m3. Ka hööveldatud materjali eksport langes 6% ja oli 81 999 m3, 70% sellest oli mänd. Saematerjal...

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Nigeeria loodusvarad

Nigeeria loodusvarad Nigeeria ei ole selline riik, kus oleks kõik aastaajad, seal on küll külmemaid perioode kuid siiski on seal palju kõrbeid ja väga soe. Nigeerias olevad loodusvarad on näiteks: Nafta- Nafta koosneb põhiliselt süsinikust, vesinikust, väävlist, lämm astikust ning hapnikust. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Esitlus - Taastuvad loodusvarad

Taastuvad loodusvarad Mariann Kolk Meriliis Vares 9d klass Loodusvarad kõik looduses leiduv, mida inimesed saavad oma hüveks kasutada jagunevad: taastuvad taastumatud Mets maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe- kõrge puittaimestik katab maakera pinnast 9,4% maismaast 30% Eestist 48% Vesi kõige levinum ja kõige ebatavalisem aine Maal Maa pinnast 70% hüdroelektrijaamad veeringe väike veeringe suur veeringe

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
9
ppsx

LoodusVarad-1 Osa

Loodusvarad Rakvere Reaalgümnaasium Hilja Järv Mis on loodusvarad? LOODUSVARADEKS NIMETATAKSE KÕIKE LOODUSES LEIDUVAT, MIDA INIMESED OMA HÜVEKS KASUTADA SAAVAD: vesi õhk muld maavarad taimed loomad Loodusvarad jaotuvad: taastuvad loodusvarad taastumatud loodusvarad Otsusta, missugused antud loodusvaradest on taastuvad ja missugused taastumatud? Taastuvad loodusvarad Taimed Loomad Muld Vesi Mets Energiavarud Taastuvad loodusvarad on põhimõtteliselt igavesed. Nad kestavad tõenäoliselt kauem kui inimkond. Taastumatud loodusvarad Maagid Tuumaenergia Maapõuesoojus Kaevandatavad kütused Taastumatuid loodusvarasid tarbitakse nii intensiivselt, et nad võivad varsti otsa saada. Loodusvarade kasutamine

Loodus → Loodusõpetus
23 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Egiptus - üldinfo, loodusvarad

Egiptus Üldinfo Riigikord: vabariik (Egiptuse Araabia Vabariik) Pindala: 1002000 km2 Pealinn: Kairo Pealinn: Kairo Usk: 94% egiptlastest on moslemid, 6% koptid Keel: Egiptuses on kõnekeeleks üks araabia dialektidest, ametlikuks keeleks nn 'kõrge'araabia keel. Telefonikõned: Nii kohalikud kui rahvusvahelised kõned on võimalikud ööpäevaringselt. Aeg: Egiptuses on Eestiga sama aeg, v a aprillis ja oktoobris, mil ajavahe on 1 h Pinge elektrivõrgus: 220/240 V. Sagedus - 50 Hz. Raha: Egiptuse rahaühikuks on nael (EGP). Üks nael = 100 piastrit. Loodusvarad Maavaradest on olulisemad nafta, maagaas, fosforiit ning rauamaak. Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egi...

Geograafia → Geograafia
85 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kaitsekord, Loodusvarad, Looduse mitmekesisus

võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Siia kuulub 243 liiki. III kategooria kaitsealuste taimeliikide hulka kuulub 5 sõnajalgtaime, 61 katteseemnetaime ja 16 sammaltaime, 10 seent ja 18 samblikuliiki. Loomaliikidest kuulub III kaitsekategooriasse 45 selgrootut ja 89 selgroogset loomaliiki. III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla vähemalt 10%. Loodusvarad Toit Maailmas suureneb toidupuudus ning selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et inimkonna arvukus kasvab kiiremini kui põllumajandusliku tootmise tõhusus. Samal ajal väheneb viljakandev maa kõrbestumise ja üleujutuste tõttu. Maailmas on piisavalt toitu, aga aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sh 6 miljonit last. ÜRO värskematel andmetel kannatab alatoitumise all ligi miljard inimest, ehk iga viies maakera elanik, kusjuures pidevas näljahaardes elab üle 550 miljoni inimeses.

Loodus → Keskkonnaökoloogia
40 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Taastumatud loodusvarad inimese elus.

..............................6 Pildid...........................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................................................................8 2 Taastumatud loodusvarad inmese elus Taastumatute lodusvarade hulka kuuluvad miljonite aastate eest tekkinud kütused: põlevkivi, kivisüsi, nafta ja gaas. Neid nimetatakse fossiilseteks kütusteks. Need loodusvarad on tekkinud sadu miljoneid aastaid tagasi elanud elusorganismidest. Seetõttu on nende varud piiratud. Et selliseid loodusvarasid jätkuks pikemaks ajaks, tuleb neid kasutada väga säästlikult. Eestis leidub fossiilsetest kütustest ainult põlevkivi, mida kaevandatakse suurtes

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Loodusvarad ja nende kasutamine

Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus  Valitud riigiks on Argentiina  Argentiinas on loodusvöönditest esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk- järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks. (Miksike, 2015).  Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kuni +25 C ja juulis +10 C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm.  Arengutaseme poolest kuulub Argentiina kõrgelt arenenud riikide hulka, ehk siis riik kuulub Põhja riikide hulka.  Kuigi põllumajanduse osa SKT-s on küllaltki väike – vaid 10,3% ja hõivatud vaid 5% tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on suur: kolmandik kuni pool Argentina ekspordituludest tuleb põllumajandusest (Wikipedia, 2015).  Argentiina...

Geograafia → Globaliseeruv maailm
12 allalaadimist
thumbnail
14
docx

LOODUSVARAD JA NENDE KASUTAMINE

PÕLLUMAJANDUS 1. Mis ajast ja mis piirkonnast pärinevad arvatavasti maailma esimesed põllud? 8000 eKr, Karacadagis (tänapäeva Türgi aladelt) 2. Mida kasvatati esimestel põldudel? nisu, oder, hernesordid, lääts, lina 3. Kuidas tänapäeval inimesed põllumaad juurde saavad? Põllumaad saadakse metsade maharaiumisel, liigniiskete alade kuivendamisel, veekogude arvelt - poldrid 4. Mis on poldrid ja kuidas neid tehakse? Polder on mere või mõne muu veekogu eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti asub naaberveekogust madalamal. KUIDAS TEHAKSE? 5. Nimeta kiukultuure ja õlikultuure. Too näiteid riikidest, kus neid kasvatatakse ja mis tooteid neist tehakse kiudkultuurid riik näide puuvili India riided lina Venemaa riided kanep Prantsusmaa nöör d...

Geograafia → Geoloogia
10 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Loodusvarad ja nende kasutamine

Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus Põllumajandust mõjutavad suurel määral looduslikud tegurid (kliima, mullastik, reljeef). Raske prognoosida lõpptulemust. Pikk tootmisperiood ­ investeeringute ja kasumi vahel on suur ajavahe. Tootmispind ­ keeruline kontrollida tootmisprotsessi. Peamine ressurss ja tootmisvahend on maa. Põllumajanduslik maa: 1) Haritav maa · Põld · Istandus, aiand 2) Rohumaa Haritava maa hulk piirkonniti õp lk. 86 PÕLLUMAJANDUSLIKUD TEGURID: 1) Looduslikud tegurid · Kliima määrab vegetatsiooniperioodi ehk kasvuperioodi. Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk ­ hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. ...

Geograafia → Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Taastuvad ja taastumatud loodusvarad

Taastuvad ja taastumatud loodusvarad Extreme Loodusvarad jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks Päikeseenergia Metallimaagid Vesi Mineraalsed maavarad Mullastik (fosforiit) Metsad Fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas) jt Taastuvateks nimetatakse neid loodusvarasid, mille teke ja taastumine toimub inimeaga võrreldava perioodi jooksul. Taastumatuteks loodusvaradeks nimetatakse neid, mille tekkimine on toimunud Maa

Loodus → Loodusõpetus
54 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Rootsi loodusvarad ja energiamajandus

Rootsi Loodusvarad ja energiamajandus Rootsi on Põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressursside poolest. Seda eriti just puidu, rauamaagi ja hüdroenergia kujul. Rootsi on ainus suur rauamaagi eksportija Euroopa Liidus, moodustades mõne protsendi kogu maailma toodangust. Rohkesti leidub ka vaske, pliid, tsinki, hõbedat ja uraani, mille varud on ühed suurimad Euroopas. Uraani kaevandamist siiski ei toimu. Mäetööstus on mänginud Rootsi ajaloos sajandeid olulist rolli. Nendest võib välja

Geograafia → Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Loodusvarad ja nende kasutamine

Loodusvarad ja nende kasutamine Primaarne sektor: 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalamajandus 4. Energiamajandus Põllumajandus Põllumajandusliku tootmise iseärasused - Vajab suurt territooriumit Põllumajanduslik maa​ - 30% 1. Haritav maa - 10% - Põllud - Mitmeaastased istandikud (täpselt arvel) - Viinamäed (Saksamaal tasandikud) - Aiad - Oliivisalud (Portugal) - Kohviistandused 2. Looduslik rohumaa - 20% (ei ole täpselt arvel) - Niidud metsavööndis - Tundrakarjamaad (põhjapõdrad) - Pohtlakarjamaad - Poolkõrbekarjamaad Tootmine sõltub: - Looduslikest tingimustest - Vastavalt sellele kasvatatakse erinevates maakera piirkondades erinevaid kultuure ja peetakse erinevaid loomi - Töö on hooajaline - Võib kaasa tuua tööjõuprobleeme - Tööks kulutatav aeg erinev P...

Loodus → Loodus
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Majanduse kordamine

teenuseid, mida nad soovivad. 2. Turud võimaldavad ettevõtetel ja üksikisikutel, kes on ressursside omanikud, neid vabatahtlikult vahetada. Vabatahtliku vahetuse süsteemis saavad kasu mõlemad pooled. 3. Neist iga mõiste aitab meil süsteemsemalt mõelda otsustest, mida teeme maailmas, kus elame. Nappus on võimetus rahuldada kõikide soove. Igal valikul on alternatiivkulu ­ parim võimalus, millest on valiku tegemisel loobutud. 4. Tootmisressurside kolm liiki: 1) Loodusvarad (osa looduskeskkonnast,mida inimsed kasutavad oma eluks või majandustegevuseks. näiteks maavarad, mets, õhk ja vesi). 2) Tööjõud (inimressursid on füüsilised ja vaimsed pingutused). 3) Kapital (hooned, tööriistad ja masinad, mida inimene on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid). 5. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Piirikulu on otsusega kaasnev lisakulu. Piiritulu on lisatulu, mis

Majandus → Majandus
23 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Taastumatud loodusvarad-fossiilsed kütused

TALLINNA TEENINDUSKOOL Helena Deljatintsuk PK12-PE TAASTUMATUD LOODUSVARAD: FOSSIILSED KÜTUSED Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2013 Fossiilsed kütused Kütused koosnevad 300 miljonit aastat vanadest osaliselt lagunenud meretaimedest ja loomadest. Valguse saamiseks kasutatakse aga näiteks energiat, mis on saadud karboni ajastu soosõnajalgu põletades

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Loodusvarade ammendamine

Loodusvarade ammendamine. Sigrid Savva Janne Nurme ÜG 8.a Loodusvarad. Taastuvad loodus- Taastamatud loodus- varad: varad: · Päikeseenergia. (ammendatud) · Metallimaagid. · Taimed. · Mineraalsed maavarad. · Mullastik. · Fossiilsed kütused. · Vesi. · Loomad. Taastuvate loodus- varade kasutamine. · Päikeseenergia- Päikeseküttesüsteem (20-60%) · Taimed- Mööbel, ehitusmaterjal jne. · Mullastik- Põllumajandus.

Bioloogia → Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Prantsusmaa üldiselt

PRANTSUSMA A 2011 kevad Üldandmed Rahvaarv: 61 350 009 (2007) Pindala: 547 030 km² Pealinn: Pariis Riigikord: Presidentaalne vabariik Riigikeel: prantsuse Rahaühik: Euro Loodus Kliima: Lähistroopiline ja parasvöötmeline Loodusvöönd: Segalehtmets, vahemereline taimkate Cote d'Azur ­ Vahemere rannik Pinnamood Suurem osa tasandikud, Pariisi nõgu Mäestikud: Keskmassiiv, Alpid, Püreneed Kõrgeim tipp: Mont Blanc 4807km Madalik: Loire'i ja Akvitaani Jõed: Seine Moselle Marne Loodusvarad Kivisüsi Rauamaak Boksiit Tsink Uraan Nafta Maagaas Kivi ja kaalisool Majandus Põllumajandus: tootlik ja mitmekesine Eelkõige: nisu, mais, oder, riis, kartul, viinamarjad, suhkrupeet, tubakas, oliiv Tööstus Metallurgia Masinatööstus Keemiatööstus Tekstiilitööstus Paberitööstus Haridussüsteem 13. astmeline TOIT Alkohoolsed joogid: konjak, sampanja, benediktiin, vein Juustud: Camembret'i, ro...

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loodusvarade kasutamine Eestis. (taastuvad ja taastumatud loodusvarad)

Loodusvarade kasutamine Eestis. (taastuvad ja taastumatud loodusvarad) Kogu inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt nii otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavara) kui ka põllukultuure. Loodusvarad jagunevad taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad loodusvarad on need, mis säästliku tarbimise järel suudavad ennast taastada. Need on muld, mets, veevarud ja toit, aga ka osa energiast (päike, tuul, vooluvee ja biomassi energia). Inimese seisukohalt on taastuvad loodusvarad põhimõtteliselt igavesed. Taastumatud loodusvarad on näiteks maagid, kaevandatavad kütused, geotermiline energia ja tuumaenergia. Neid on vaid piiratud kogus ja nad on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul.

Geograafia → Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
2
docx

SLOVAKI VABARIIK tutvustus

SLOVAKI VABARIIK 1. Slovakkia pealinn on Bratislava. 2. Slovakkia rahvaarv on 5 429 763 3. Kirjelda Slovakkia loodust. · Maastikku iseloomustab mäeahelike ja madalike vaheldumine. · Leidub kustunud vulkaane, kanjoneid ja koopaid. · Metsade all on 36% kogu riigi üldpindalast. 4. Slovakkia on merepiirita riik, mis tähendab et tal pole saari, kuid mööda Doonaud on ühendus Musta merega. 5. Slovakkia suurimad jõed on Doonau, Hron ja Vah 6. Kirjuta 3 tähtsamat loodusvara. · Rauamaak · Kivisüsi · Kivisool 7. Iseloomusta Slovakkia rahvastikku. · Slovakkias ametlik kee...

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Jaapani energeetika

Jaapani energeetika Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Nafta Geograafilised eelised Kliima Mäed Vulkaanid Kuumaveeallikad Tõusud ja mõõnad Tuumaenergia 1966. aasta Mitmekordne kasutus Reeglistik 2011. aasta katastroof Fukushimas CO2 maht Maagaas Populaarsus Tuumaenergia asemel peale katastroofi Osaka Gaas, Tokyo Gaas ja Toho Gaas Austraalia, Venemaa, Indoneesia ja USA Tahked kütused Baasküte energiageneraatoritele Probleeme kivisöe kättesaadavusega Maavärinad Loodusesaaste Nafta 44 miljonit barrelit enda tagavara Läänekallas JNOC Projektid Sissevedu III koht Taastuvad energiallikad Geoterma...

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Töökeskkonna ohutus - tööhügieen, jäätmed, keskkond

Mikroorganismide paljunemist mõjutavad tegurid · Tööruumide üldine puhtus/hügieen · Tööolmeruumide hügieen · Puhastamise sagedus · Puhastusvahendi keemiline aktiivsus · Lemmikloomad/koduloomad · Temperatuur · Niiskus · Hallitus · Valed jäätmekäitluse põhimõtted Tööhügieen Bioloogilise ohuteguri puhul: 1) Tuleb keelata söömine ja joomine bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnas; 2) Anda töötajatele asjakohane tööriietus, kaitseriietus; 3) Anda töötajate kasutusse dussidega varustatud pesemisruumid, antiseptilised nahapuhastusvahendid; 4) Tagada, et kõiki kasutatud isikukaitsevahendeid pärast tööpäeva lõppu puhastatakse ja kontrollitakse, pannakse hoiule kindlaksmääratud kohta ning defektsed vahendid parandatakse või asendatakse enne järgmist kasutamist; 5) Määrata inim- või loomse päritoluga materjalide või preparaatide käitlemise kord. Kui tööprot...

Meditsiin → Tööohutus
84 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Okeaania

Regioon Regiooni kuuluvad riigid Loodusolud, Valitsevad Rahvastik ja asustus Põllumajandus Tööstus Transpordi- Panus loodusvarad usundid süsteemid maailma- majandusse Okeaania Austraalia, Mikroneesia Ühendriigid, Fiji, Loodusvarasid nagu plii, Põlisusundid, 2002

Geograafia → Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
46
odp

Riikide võrdlus: Taani ja Austria

● Sademete hulk aastas on 1000-2000 mm ● Keskmine temperatuur suvel on +24° C ning talvel -8° C ● Kõrgeim mõõdetud temperatuur on +40.5° C ● Madalaim mõõdetud temperatuur on -52.6° C Pinnamood ● Väga mägine riik ● Ainult 32% riigist on kõrgusega alla 500m ● Suurim kõrgus on Grossglockner’i mäel, mille kõrgus on 3797m ● Madalaim kõrgus on 115m, kohaks Neusiedler See ● Suurim jõgi Doonau Loodusvarad ● Austria üks suurimaid loodusvarasid on mets, mis moodustab Austria pinnast koguni 44% ● Magnesiit, grafiit, pruunsüsi, nafta, maagaas, sool, rauamaak, wolframimaak Rahvastik ● Rahvaarv: 8402900 inimest ● Keskmine eluiga riigis on 80a, meestel 77.7a ning naistel 83.2a ● Austrias elavad enamasti austrialased, kuid leidub ka türklasi, hollandlasi, endise Jugoslaavia elanikkonda ning palju muude maade rahvast

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loodusvarade ristsõna

K L A A S K O H T L A J Ä R V E L U B J A K I V I P Ä I K E T U U L I K S A A S T A V A D Iidne mereloom, kelle kivistisi võib leida põlevkivis. 1. Õhk, vesi, muld ja mets on uuenevad ehk ... loodusvarad. 2. Milline maavara on tekkinud käsijalgsete kodadest? 3. Mis on Eesti rahvuskivi? 4. Seda valmistatakse liivast. 5. Kus asuvad Eesti kõige paksemad põlevkivilademed? 6. Paekivi liik. 7. Sellega on seotud kõikide kütuste energia. 8. Kus kasutati vanasti tuuleenergiat? 9. Tehased ... õhku. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. Alla: iidne mereloom, kelle kivistisi võib leida põlevkivis

Loodus → Loodusõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

MAJANDUSE ALUSED

MAJANDUSE ALUSED Kersti Ojassalu Viimsi Keskkool GEOGRAAFIA MAJANDUS ( ühiskonna vajaduste tootmine ja tarbimise korraldamine) MAJANDUSGEOGRAAFIA (tegeleb majanduse ruumilise korraldusega- ehk. territoriaalsete küsimustega) MAJANDUSE ARENGU MÕJUTAJAD LOODUSLIKUD TINGIMUSED JA LOODUSVARAD Looduslikud · Taastuvad · Taastumatud · õhk, vesi, · maavarad: tingimused metallimaagid · muld,mets, kivisüsi, ·Geograafiline · taimest loomastik nafta, laius gaas, ·kliima PÕLEVKIVI Kiviõli tuhamägi- Eesti kõrgeim pinnavorm Viivikonna aherainemäed

Majandus → Majandus
72 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Norra

Geograafia NORRA Referaat Tartu 2008 1. Sisukord: 1. Sisukord 2 2. Üldandmed 3 3. Geograafiline asend 3 4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10

Geograafia → Geograafia
124 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Itaalia uurimustöö

4 põllumajandusega tegelemiseks. Itaalias on kergem loomi kasvatada, just veiseid kes saaavad mägisel maal hakkama . Itaalias oleks vaja rohkem rõhku panna mõlemale põllumajanduse harule nii looma-, kui taimekasvatusele. Itaalia saastab tänu loomakasvatusele atmosfääri mis tekitab osooniauke, metaangaas lagundab osoonikihti. Loodusvarad Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Norra, Ungari, suurbritannia

Mööda Norra lõunarannikut kulgeb üks pealmisi naftaveoliine. Mööda kogu põhja ja lääne rannikut kulgeb aga üks peamistest kaubaveoteedest, mis saab alguse Murmanskis (Venemaal). Norra kõige suuremad lennujaamad on:Oslo, Bergen, Trondheim, Bodø, Tromsø. Suuremad sadamad:Bergen, Narvik ja Haugesund. Norras on ka päris tihe raudteevõrk, selle tihedus on 20-40 km 1000 km 2 kohta. (kõik andmed on ''Suur Maailma Atlas'' 2005.aasta trükkist) 4.Tähtsamad loodusvarad. Norras ammendatakse maagaasi ja naftat (Norra meres). Norras leidub ka titaanimaaki ( Lõuna- Norras). Norra peamiseks energiaallikaks on hüdroenergia. Teisel kohal on aga nafta. Lisaks hüdroenergiale kuuluvad Norra taastuvate energiaressursside nimistusse veel laine-, päikese- ja tuuleenergia ning biomass. Norras kaevandatakse ka kivisütt, Svalbardi saarestikus Spitsbergenis, kuid see ei oma maismaa energiaga varustamisel olulist rolli. Norra toodab ka

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Austraalia rahvastik, loodus ja majandus

Peamised sisseveokaubad: liiklusvahendid, tööstuskaubad Rahvastik Austraalia rahvastik koosneb peamiselt sisserändest. Umbes 91% sisserändanud rahvast on Eurooplased, 6% on Aasia päritoluga, ning 2,2% pärismaalased. 85% valgetest on kas britid või iirlased, paljud sisserändajatest on Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000). Loodusvarad Austraalias leiduvad loodusvarad: boksiit, süsi, rauamaak, alumiiniumoksiid, kuld, vask, valgetina, hõbe, uraan, nikkel, volfram, mineraalliivad, tina, tsink, teemandid, pruunsüsi, nafta ja maagaas. Boksiit on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist. Boksiit on peamine alumiiniumimaak. Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone. Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Hotellimajanduse globaalsed probleemid

saasteainetega Mida saab ette võtta: · Kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale · Ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ette nähtud kogumispunktidesse 2.2. Loodusvarade kasutamine Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad muld, mets, turvas, veevarud, aga ka osa energiavarusid, nt. tuule, päikese, jõgede ja biomassi energia. Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Turvast moodustub ühe aastaga umbes 1mm. Taastumatud loodusvarad on metallimaagid, kaevandatavad kütused (põlevkivi, maagaas, nafta, kivisüsi), mineraalsed maavarad (fosforiit), maapõuesoojus ja tuumaenergia. 6 Probleemid: · Taastumatud loodusvarad saavad otsa · Loodusvarade kaevandamisega kahjustatakse keskkonda · Moodustuvad jäätmed Kuidas hoiduda loodusvarade ammendumisest? · Mitmeid loodusvarasid saab kasutada korduvalt

Turism → Turismi -ja hotelli...
132 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud?

Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud? Keskkonna sõbralikud energiaallikad ehk taastuvad energiaallikad on üldjuhul väga puhtad, see tähendab, et nad saastavad loodust minimaalselt, samas kui taastumatud nagu kivisüsi paiskavad õhku reostavaid ühendeid.Tuntumad loodussõbralikud energia liigid on veeenergia, tuuleenergia, mitmesuguste loodusvarade energia ja ka päikese energia. Kuigi nad on üha populaarsemad, on siiski nende tehnoloogia arendamine väga kallis ning taastumatute maavarade kasutamisele ei ole lõppu veel näha, sest kindlasti isegi veel 50 aasta pärast ei suuda vaesed arengumaad osta endale sellist kallist tehnikat ja kasutavad omad viimased maavarad ära.Näiteks, veeenergiat kasutatakse elektri tootmiseks, mitmesuguste mehhanismide käivitamiseks, nagu veskid. Islandi saarestikus kasutatakse kuuma vett, mis tuleb maapõuest elektri tootmiseks.Või näiteks päikeseenergiat kasutatakse kasvuhoonete kütmiseks. Päi...

Füüsika → Füüsika
2 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Prantsusmaa Referaat

Prantsusmaa Prantsuse Vabariik prantsuse République Française Prantsusmaa lipp Prantsusmaa vapp Liberté, Égalité, Fraternité Juhtlause (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigihümn Marseljees Pealinn Pariis 547 030 km2[1], Pindala meretaguste piirkondadega 674 843[2] km2 Riigikeel(ed) prantsuse 64 768 389[2] (koos meretaguste piirkondadega; Rahvaarv 2010), ilma nendeta 62 814 233[2] (juuli 2010) Rahvastiku 97 in/km2 tihedus Riigikord semipresidentaalne vabariik President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Iseseisvus 6. juuni 1523 SKT 2,108 triljonit USD (2009) SKT elaniku 33 678 USD kohta euro (enne 1999. aast...

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Alkaanid ja maailmapoliitika

Alkaanid ja maailmapoliitika Üks tuntumaid alkaane on nafta, see on ühtlasi ka üks olulisemaid maavarasid. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu, mida kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Kunagi ammu kasutati naftat Hiinas petrooleumi valmistamiseks. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahel sõjapidamiseks. Esimesed nafta puurtornid ehitati juba Hiinas enne meie ajaarvamist. Naftas on kõige rohkem alkaane (kuni 60%), tsükloalkaane (kuni 30%) ja aromaatseid süsivesinikke (üle 10%). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on naf...

Keemia → Keemia
22 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Prantsusmaa

Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. Loodusvarad Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi looduvarasid : kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala. Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi. Maakasutus Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2. Looduslikud ohud

Geograafia → Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tarbimisühiskond

leiutanud, aga kahjuks on seda hakatud tänapäevases ühiskonnas kurjalt ära kasutama. Tänapäevane ühiskond on muutunud mass produktiivseks ja keskkona peale ei näida väga mõeldavat. Toodetakse hästi palju asju ja kasutatakse mitte mõistlikult loodusresursse. Aga nagu kõik me teame on paljude taastumatute resursside varu, mida igapäev kasutame, praeguse tarbimise juures lähitulevikus lõppemas. Tähtsamad loodusvarad nendest on nafta, maagaas ja väärtmetallid. See peaks iga mõistlikku inimest panema mõtlema, kuna praegune ühiskond on nende resursside peale rajatud. Mis saab siis kui need otsa saavad? Sellele küsimusele on raske vastata, aga ilmselt on siis vaja välja mõelda loodussõbralikum ja säästlikum süsteem. Suureks probleemiks on ka kile- ja plastikpakendid. Need on kasutusel igal pool ja neid ei saa ka väga taaskasutada, kuna näiteks nende põletamine eritab

Kirjandus → Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Küpros

· puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad. taimestik · 17% on kaetud metsadega. · Taimestik koosneb umbes 1800 liigist, alamliigist ja teisendist; neist umbes 140 on Küprosel endeemsed(liik mis esineb ainult teatud piiratud alal). loomastik · Küprosel elutseb 365 linnuliiki; pesitsevad nendest vaid 115. Märkimisväärseimaks imetajaliigiks on muflon. muflon loodusvarad · Küprose loodusvaradeks on vask, kips, puit, marmor, betoniit ja pigmentmullad; ühtegi neist ei leidu aga märkimisväärsel kogusel. · Küprosel on napid veevarud. rahvastik Küprose elanikkonna koosseis 2005. aasta jaanuaris: · 78% Küprose rahvastikust on kreeklased · 18% Küprose rahvastikust on türklased · 4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeelt kõnelejat. · Saare elanikud, kes polnud ei kreeklased ega türklased, pidid 1960

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
30
odp

islandi üldandmed

Island 2013/2014 Üldiseloomustus Pindala: 103 001 km2 (2014) Rahvaarv: 318 800 (2010) Pealinn: Reykjavik, elanike arv: 118 000 (2007) Keel: islandi Rahaühik: Islandi kroon (kròna) 1 EUR=162 ISK (06.04.2011) Aeg: UTC maailmaaeg; Eesti ajast 2h taga. President: Ólafur Ragnar Grímsson Geograafiline asend Looduslikud tingimused Vulkaanid ja geisrid Saar koosneb enamasti 400-600m kõrgusest laavaplatoost. Islandi maapind on maailmas kõige vulkaanilisem. Tuntuim vulkaan on Hekla. Kliima Islandil on mereline, pehme kliima. Talvel võib temperatuur langeda kuni -15 Põhja-Islandil ja -10 Lõuna-Islandil ning suvel tõusta kuni +23 lõunas ja +24,5 põhjas. Sademeid on üle 41 000mm aastas. Sõltumata aastaajast võivad sademed tulla nii vihma kui lumena. Islandit nimetatakse tuulte, vihmade ja udude maaks. Veestik Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikes...

Geograafia → Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Inimene ja loodus

Õhusaaste tagajärgedeks on kasvuhooneefekti suurenemine ja osoonikihi hõrenemine. Osoonikiht kaitseb Maal elavaid organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti enam ei oleks, siis poleks ka elu Maal enam võimalik. Paljudes maailma paikades pole puhast joogivett. Reostatud joogivee kaudu levivatesse haigustesse sureb igal aastal palju inimesi. Puhas joogivesi on üks peamisi tegureid, mida inimene eluks vajab. Samuti on globaliseerumine viinud loodusvarade ammendumisele. Loodusvarad on vajalikud inimkonna olemasoluks ja majandustegevuse edendamiseks. Loodusvarad jaotuvad omakorda taastuvateks ja taastumatuteks. Viimasel ajal on inimesed hakanud arendama tehnikat, kuidas muuta taastuvad loodusvarad efektiivsemateks. Kasvav rahvastik on loodust hävitanud prügiga. Inimesed viskavad mõtlematult prügi maha ja kui pole kuskile oma prügi panna, viiakse see metsa alla. Metsas elavatele loomadele on see väga ohtlik, samuti nende elupaikadele.

Kirjandus → Kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
36
odt

Austraalia referaatiivne uurimustöö

AUSTRAALIA geograafia referaat Juhendaja: Sisukord: 1. ÜLDANDMED 2. AJALUGU 3. KLIIMA 4. PINNAMOOD 5. LOODUSVARAD 6. RAHVASTIK 7. LOODUS 8. HARIDUS 9. TERVIS NING SURMAD 10.KULTUUR 11.MAJANDUS 12.ENERGIAMAJANDUS 13.PÕLLUMAJANDUS 14.VEONDUS 15.EKSPORT/IMPORT 16.TURISM 17.SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega

Geograafia → Geograafia
217 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Ehitusmaterjalid PowerPoint

Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm varud Eestis 79,4 mln m3 kaevandamisega rikutakse maapõuda Kasutamine ehitusmatejal Liiv Peipsi järve põhjakaldal tööstuslik toore Kauksis valmistatakse betooni ja krohvi liivakotid tulvavete tõkestamiseks sõjanduses kaitseks käsitulirelvade kuulide eest pindade puhastamiseks (liivapaber, liivaprits) lastele mängimiseks mörtide valmistamiseks betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks silikaattoodete valmistamiseks puiste- ja täitematerjalina teedeehituses lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses puhast (Fe2O3 lisandit 0,1- 0,2%) kvartsliiva kasutatakse toorainena klaasi tootmisel liiva kasutavad ka keraamika- ja ehitusmaterjalide tööstus Leiukohad klaasitootmiseks sobivat liiva kaevandatakse Piusal, väiksemas mahus mitmetes teistes leiukohtades üleriigilise tähtsusega on liivakarjäär Ida-Virumaal Pannjärvel l...

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
51 allalaadimist
thumbnail
0
pptm

Taani

docstxt/14025917285056.txt

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Prantsusmaa

põllumajanduse, saastumise ja liigse urbaniseerumise tagajärjel on paljud loomaliigid sattunud väljasuremise ohtu, nende hulgas näiteks meil levinud pruunkaru ja hunt, aga ka korsika hirv ja teised. Mõned loomaliigid on suutnud jääda looduses püsima tänu Rahvusparkide programmile. Metsad, peamiselt pöögi-, tamme- ja männimetsad, katavad umbes viiendiku riigi pindalast. Just metsastunud alad, nagu ka sood ja mäestikud, on enamiku loomade ja lindude elupaigaks Prantsusmaal leiduvad loodusvarad: Kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, potas, päevakivi, fluor, kips, puit, kala. Administratiivne jaotus: Prantsuse Vabariik on administratiivselt jaotatud 22 regiooniks ja 96 departemanguks. Lisaks kuulub talle 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Martinique, Guyane, La Réunion) ja 4 meretagust territooriumi (Prantsuse Polüneesia, Uus-Kaledoonia, Wallis ja Futuna, Prantsuse

Geograafia → Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Ameerika-Ühendriigid

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (EP-14) Albert Lumera AMEERIKA ÜHENDRIIGID Referaat Pärnu 2016 SISUKORD 1.ÜLDANDMED........................................................................................................ 3 2. LOODUSVARAD JA NENDE MAJANDAMINE...........................................................4 2.1 PINNAMOOD JA MÕJU..................................................................................... 4 2.2 KLIIMA........................................................................................................... 4 2.3 METSAVARAD................................................................................................. 5 2.4. MINERAALSED VARAD.............................................

Ühiskond → Ühiskond
1 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Põhja-Aafrika ja Ees-Aasia

Iisrael, Iraak, Iraan, Jeemen, Jordaania, Katar, Kuveit, Küpros, Liibanon, Omaan, Palestiina, Saudi Araabia , Süüria, Türgi arengumaad on Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Egiptus, Süüria, Iraan, ja Pakistan. Naftariigid: Liibüa, Saudi Araabia, Iraak, Kuveit, Bahrein, Katar, Ühendemiraadid, Aserdaidzaan,Turkmenistan ja Oman Vähim arenenud maad: Mauritaania, Sudaan, Eritrea, Djibouti, Somaalia, Jordaania, Jeemen,Usbekistan, Afganistan, Tadzikistan Loodusolud, loodusvarad Põhja-Aafrika ja Ees-Aasia riigid jäävad lähistroopiliste ja troopiliste kõrbete ning oaaside aladele Oaasides on küll head põllumaad, kui viljakaid oaase on vähe Vett põllumaade niisutamiseks ja laiendamiseks napib Kalavarud on tühised Metsa kasvab vaid mägistes piirkondades Nende territooriumitel paikneb 2/3 maailma naftavarudest Leidub ka gaasi ning eksporditakse puuvilla Valitsevad usundid Ees-Aasia ja Põhja-Aafrika riigid on tõsiusklikud islamiriigid

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
40
odt

Maailma regioonid

Euroopa Regiooni kuuluvad riigid  Kõik 48 Euroopa riiki Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid  Taiga  Tundra ja metsatundra  Stepp  Jää-ja külmakõrb  Segamets  Lehtmets  Vahemereline kuivalembeline põõsastik  Kõrb ja poolkõrb  Metsastepp  Kõrgvööndilisuse ala Maavarad  Paljud maavarad otsakorral  Rauamaak  Boksiit  Pruun- ja kivisüsi  Keedusool  Väävlivarud Kliima  4 aastaaega  Parasvööde

Geograafia → Maailma regioonid
19 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Maailma rahvastik

1. Õppesisu Maailma rahvaarv *Üle 7 miljardi inimese, aastaks 2050 umbes 10 miljardit. Rahvastiku paiknemine *Looduslikud tegurid: pinnamood, kliima, taimestik, mullad, loodusvarad *Ühiskondlikud tegurid: ajaloolised, maanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised. Loomuliku iibe kordaja- sünnid-surmad/rahvaarv x 1000 (ühik promill) Sündimuse üldkordaja- sünnid/rahvaarv x 1000 Suremuse üldkordaja- surmad/rahaarv x 1000 Sündimust mõjutavad tegurid: *viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitamisel *religioon *pereplaneerimine *väärtushinnangud *majanduslikud võimalused

Geograafia → Rahvastik ja majandus
30 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Erinevused ja sarnasused Egiptuse ja Mesopotaamia arengus.

Millised olulised erinevused ja sarnasused olid Egiptuse ja Mesopotaamia arengus? 3000 aastat eKr tekkisid esimesed tsivilisatsioonid Lähis-Ida piirkonnas, Mesopotaamias (tänapäe- va Iraagis) ja Egiptuses. Mõlemad asusid Vahemere ääres, põlluharimise sünnipiirkonnas, mida nimeta- ti viljaka poolkuu alaks oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Arenes põlluharimine, karjakasva- tamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspida- mistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud. Muistne Egiptus jagati kaheks ­ Alam-Egiptus (Niiluse tasane ja soine suudmeala e. delta) ning Ülem-Egiptus (kõik, mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele). Nuubia asus käres- tikest lõunapool. Peamine ühendustee Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus. Aasiasse pääses mööda Va- hemerd või läbi Siinai poolsaare kõrbete. Vaatamata ühendusteedele oli Egi...

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
3
odt

9 põhilist ja üldlevinumat globaalprobleemi

vahenditest, laste arvu sattumist piiramine, veekogudesse; Kasvuhooneeffekt Erosioon Loodusvarade kasutamine Kasvuhooneefektiks Probleemi Erosioon on peamiselt Taastumatud loodusvarad on nimetatakse Maa lahendused:Tuleks tuule või vooluvee metallimaagid, soojenemist, mis on vähendada õhu toimel pinnase sette kaevandatavad kütused tingitud Maalt lähtuva saastatust: ärakanne, mis viib (põlevkivi, maagaas, soojuskiirguse põlevkivielektrijaamad mulla viljakuse kivisüsi,nafta), mineraalsed

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun