Mikro- ja makroökonoomika põhikursus Ressursid: Maa hõlmab kõiki loodusresursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid. Alternatiivkulu: On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind. Tootmisvõimaluste: Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida kasutatakse hüviste tootmiseks. Ceteris paribus: On majandusanalüüsis kasutatav eeldusm, et kõik teised muutujad on konstantsed.
Materialism Elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jms. Ühiskonna osad Baas 1. tootmisvahendid – inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. tootmissuhted – tootjate vahelised suhted o tööjaotus o kasumi jaotus Tootmisvahendid + suhted = tootmisviis Pealisehitus - seadused, kunst, religioon, poliitika Klassid Igas ühiskonnas on - Tootmisvahendeid omav klass - Tootmisvahendeid mitteomav klass Kapitalistlikus ühiskonnas: - Kapitalistid (kodanlus): omavad tööriistu, maad, kapitali - Töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu Ekspluateerimine Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse: tööline teeb tööd, kapitalist maksab palka Kapitalist maksab töölisele palju vähem kui on töölise poolt loodud väärtus
Materialism- elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted,soovid jms. Olemine määrab ära teadvuse. Majandus(baas) määrab ära teised ühiskonna osad(pealisehituse) Ühiskonna osad · Baas 1. Tootmisvahendid- inimesed,tööriistad,maa,kapital,teadmised 2. Tootmissuhtes-tootjate vahelised suhted- Tööjaotus, kasumi jaotus Pealisehitus-seadused,kunst,reigioon,poliitika Tootmisvahendid ja suhtes=tootmisviis KLASSID · Igas ühiskonnas on: -tootmisvahendeid omav klass - tootmisvahendeid mittevahendeid klass · Kapitalistlikus ühiskonnas: -kapitalistid(kodanlus): omavad tööriistu,maad,kapitali -töölised(proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu Ekspluateerimine · Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse · Kapitalist maksab töölisele palju vähem kui on töölise poolt loodud väärtus · Lisaväärtus- see osa töölise poolt loodud väärtusest,mille eest kapitalist talle
- Tõene Positiivse välismõjuga hüvist valitsused doteerivad, negatiivse välismõjuga hüvist maksustavad. - Tõene Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt on ringluses oleva raha hulga ja selle käibekiiruse jagatis võrdne nominaalse SKP-ga (ehk üldise hinnataseme ning aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). - Vale Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas intressimäärade tõus. Tõene Mida väiksem on konkurents, seda ebaefektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. Tõene Ühishüvisteks loetakse kaupu ja teenuseid, mida jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta ning mida tarbitakse kollektiivselt. Tõene Otseste maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. -Vale Rahaagregaatidest on M0 kõige vähem likviidne. - Vale Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. - Tõsi Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises. - Vale A
Olemine määrab ära teadvuse. Majandus(baas) määras ära teised ühiskonna osad. Ühiskonna osad Marxi järgi: a) Baas 1. Tootmisvahendid inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. tootmissuhted tootjate vahelised suhted see paneb paika tööjaotuse ja ka kasumijaotuse Tootmisvahendid + suhted= tootmisviis. b) Pealisehitus seadused, kunst, religioon, poliitika Klassid igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ning tootmisvahendeid mitteomav klass. · Kapitalistlikus ühiskonnas : a) kapitalistid (kodanlus) : omavad tööriistu, maad, kapitali b) töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu. · Ekspluateerimine: Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse: kapitalist maksab töölisele palju vähem kui oma töölise poolt loodud väärtus. Lisaväärtus
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 27 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis raha pakkumine kahaneb. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 28 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida väiksem on konkurents, seda ebaefektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 29 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Kaudseteks maksudeks loetakse niisuguseid rahalisi kohustusi, mille puhul maksu maksja ja maksukohustuse kandja on erinevad. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 30 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
raamatuid, kuni punktis A toodab ühiskond vaid raamatuid. Kui ühiskond toodab punktis U, on tema ressursid suurelt jaolt kasutamata. Näiteks Eestis seisab maa söötis, inimesed on ilma tööta jne. Ühiskond ei saa toota punktis K, kuna selleks ei jätku ressursse. Punkti K jõuab ühiskond siis, kui suureneb tootmise efektiivsus. Tegelikkuses ei vali ühiskond mitte kahe tarbekauba vahel, vaid tarbekaupade ja tootmisvahendite tootmise vahel. Mida enam me toodame tootmisvahendeid (ehitame uusi tehaseid, ostame uusi masinaid, seadmeid), seda paremini hakkame elama tulevikus. Koos tootmisvahendite tootmisega luuakse uusi töökohti ja suureneb ühiskonna jõukus. Iga riik peab leidma optimaalse vahekorra tootmisvahendite tootmise ja tarbekaupade tootmise vahel. Põhiliselt tarbekaupadele kulutamine põhineb vaid tänase päeva heaolul. Selleks, et elada tulevikus paremini peab ühiskond säästma, kokkuhoid suurendab ühiskonna tootmisvõimaluste piiri.
Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Ettevõtlikkus on inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi ja kanna riski. Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (ehitisi, seadmeid, materjale). Erinevalt maast, mis on looduse poolt antud, luuakse kapital varasema majandustegevuse käigus. Füüsiline kapital tööriistad, seadmed jt tootmisvahendid, mida hüviste valmistamisel kasutatakse. Finantskapital väärtpaberid, pangadeposiidid jm finantsvahendid.
Industriaalühiskonna kujunemine Rasketööstus- Toodab tootmisvahendeid Kergetööstus- igapäevased kaubad Tööstusrev 18.saj muutused tehnoloogias- masinate ulatuslik kasutamine Manufaktuuride asemele tulid vabrikud Algas tööstuslik pööre e tööstusrevulutisoon Raha akumuleerimine(rahakogumine)- kaubandusest Huvi tehniliste leiutuste vastu Vabad töökäed vabrikutesse tulid maalt Tööstusrev-ni kiirendas rahvastiku kiirekasv Kujunes turukonkurents 1765 James Watt aurumasin Peamiseks kütuseks muutus kivisüsi,1800 leiutas A
teenuste tootmiseks, peamisteks tootmisteguriteks on maa jt. looduslikud ressursid, tööjõud ja kapital Kapital – üks tootmistegureid, hooned, masinad jm. tootmisvahendid, mida kasutatakse teiste kaupade tootmiseks ehk väärtus, mida saab kasutada lisaväärtuse tootmiseks kõrgtehnoloogiline tootmine – majandusharud, mis kasutavad kvaliteetkaupade tootmiseks uusimat tehnoloogiat ja tootmisvahendeid ning haritud ja motiveeritud töötajaid (näit. arvutitööstus, elektroonikatööstus, biotehnoloogia jne.) teaduspark e. tehnopolis – suhteliselt väikesel territooriumil asuvad kõrgtehnoloogiasektori ettevõtted, teadusliku uurimistöö ja arendustegevusega tegelevad ettevõtted, ülikoolid, teadusasutused ja laboratooriumid (näit. Silicon Valley USA-s) rahvusvaheline e. hargmaine ettevõte – firma, mis tegutseb paljudes riikides ning
süüdistused: kodumaa reetmine, sakslaste abistamine, teenistus Saksa vägede koosseisus või omavalitsusparaadis, põgenemiskatsed kodumaalt jne. Järgnevate aastate jooksul küüditati ka enamiku arreteeritute perekonnaliikmed. Kollektiivmajapidamine ehk lühendatult kolhoos oli Nõukogude Liidus peamine põllumajandusliku tootmise organisatsiooni vorm. Lihtsalt öeldes moodustas kolhoosi grupp inimesi, kes pidid harima põldu ühiselt koos, omama sealjuures ühiseid tootmisvahendeid ning saadud tulu jaotama võrdselt. Selline idee osutus NSV Liidus valitseva totalitaarse reziimi tingimustes aga farsiks. Talupojad sunniti oma maast ja tootmisvahenditest loobuma ning astuma kolhoosidesse. Alternatiivid puudusid ja tõrkujaid karistati. Kolhoosid olid täielikult allutatud riigi ja partei võimule, seal polnud vähimatki omaalgatust ega ühistegevust. Nad kujunesid kõikjal halvasti majandavateks, äärmuseni vaesunud nälgivate inimeste kollektiivideks.
5. Riigi arengutase: SKT ühe elaniku kohta 12,800 USD. Rahvastiku hõivatus põllumajanduses 25%, tööstuses 31%, teeninduses 45%. Meeste keskmine eluiga 69.65 aastat, naiste keskmine eluiga 72.72 aastat. Imikusuremus 35.78 promilli. Sündimus 17.17 promilli, suremus 5.72 promilli. Peamine eksporiartikkel on nafta (80%), gaas, veel eksporditakse keemia- ja naftakeemia tooteid, puuvilju, pähkleid ja vaipu. Imporditakse tööstuslikku toorainet ja vahetoodete tootmisvahendeid, toiduaineidte ja teisi tarbekaupu, tehnilisi teenuseid. Iraani majandust iseloomustab tõhus riiklik sektor, sõltuvus naftast, mis moodustab enamiku riigi tuludest. Enamik majandustegevusest on riigi kontrolli all. Erasektori tegevus on tavaliselt piiratud väikeste töökodadega, põllumajanduse ja erinevate teenuste pakkumisega. President Mahmud Ahmadi-Nejad on loonud reformidega hinnakontrolli ja toetused, eelkõige kontrollitakse toiduainete ja energia hinda
looduskirjeldused Läänisüsteemi positiivsed ja negatiivsed jooned : pos: soodustas tootlike jõudude arengut, õigus mõningaid tootmisvahendeid omada tekitasid talupoegades kui tegelikes tootjais huvi oma töö tulemuste vastu; neg: pärisorjus, sunnismaisus, klassivõitlus, talurahvasõjad, nõrgalt arenenud kaubavahetus (naturaalmajanduse tõttu)
Taolisi olukordi esineb harva ning seetõttu algavadki tegevusvabaduse piirangud sealtmaalt, kus tegu riivaks teiste huve Arvesse läheb mitte ainult tegelik, vaid ka võimalik teiste huvide riivamine. Teod: • Teod, mis puudutavad ainult indiviidi enda huve – siin olgu vabadus. • Teod, mis toovad kahju teistele inimestele – siin võib piirata. Majanduslik vabadus Inimese võimalus olla omanik, s.o omada vara (sh tootmisvahendeid) ja vallata, kasutada ning käsutada seda seadustega lubatud korras, hankimaks tulusid mitte ainult enda ja oma perekonna ülalpidamiseks, vaid ka rikastumiseks. Majanduslik vabadus on inimõiguste teostamise peamisi eeldusi. Inimene on majanduslikult vaba, kui ta saab ise otsustada millise hinnaga ta oma tööjõudu müüb või mida ta saadud rahaga teeb. Vabadus on aastate jooksul väga palju muutunud. Minu perekonnal ei
Taolisi olukordi esineb harva ning seetõttu algavadki tegevusvabaduse piirangud sealtmaalt, kus tegu riivaks teiste huve Arvesse läheb mitte ainult tegelik, vaid ka võimalik teiste huvide riivamine. Teod: · Teod, mis puudutavad ainult indiviidi enda huve siin olgu vabadus. · Teod, mis toovad kahju teistele inimestele siin võib piirata. Majanduslik vabadus Inimese võimalus olla omanik, s.o omada vara (sh tootmisvahendeid) ja vallata, kasutada ning käsutada seda seadustega lubatud korras, hankimaks tulusid mitte ainult enda ja oma perekonna ülalpidamiseks, vaid ka rikastumiseks. Majanduslik vabadus on inimõiguste teostamise peamisi eeldusi. Inimene on majanduslikult vaba, kui ta saab ise otsustada millise hinnaga ta oma tööjõudu müüb või mida ta saadud rahaga teeb. Vabadus on aastate jooksul väga palju muutunud. Minu perekonnal ei
Mikro- ja makroökonoomika põhikursus Ressursid: Maa hõlmab kõiki loodusresursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid. Alternatiivkulu: On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind. Tootmisvõimaluste: Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida kasutatakse hüviste tootmiseks. Ceteris paribus: On majandusanalüüsis kasutatav eeldusm, et kõik teised muutujad on konstantsed.
Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ainelised ressursid jagunevad looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse (haritav maa, maavarad, metsad, veeressursid jne.), mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada. Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (tootmishooned, masinad, seadmed, materjalid jne.) ja on loodud varasema majandustegevuse käigus. Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi. Tulenevalt sellest, kuidas üks või teine majandussüsteem lahendab majanduse põhiküsimusi, klassifitseeritakse ka majandussüsteeme. Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Majandustegevust juhivad kombed ja tavad. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal
*Ostjate suured kulud 1.Konkurents *Konkurendid konkurents kasvab võrdse suuruse ja võimalustega firmade arvu suurenedes.Meie konkurendiks on näiteks AS Rõngu mahl. *Nõudlus mida suurem on nõudlus, seda rohkem jätkub turgu erinevatele ettevõtetele ja konkurents väheneb. *Väljumisbarjäärid kui teisele tegevusalale üleminek on raske, ei vähene ka konkurents. *Püsikulud püsikulude vähendamiseks tuleb tootmisvahendeid maksimaalselt ära kasutada. *Kliendid kui kliendi kulud hankija vahetamiseks on väikesed, on konkurents suurem. 2.Tooraine hankijad *Mustsõstrad ostame kodumaistelt kasvatajatelt nt Kumla marjakasvatustalust, mis tegeleb mustsõstarde kasvatamise ja müügiga. *Pakendid pakendame korgiga suletavatesse plastanumatesse, kogused jäävad vahemikku 1 liiter kuni 1000 liitrit.Taara hangime kohalikult tootjalt, nt Tehnoplast. *Pakendisildid laseme teha trükikojas, nt Auratrükk.
Question 5 Question text Ettevõtlikkuse all mõistetakse Select one: kõike nimetatut äriotsuste vastuvõtmist riski võtmist majandustegevuses uuenduste tegemist firmas Question 6 Question text Füüsilise kapitali all mõistetakse majandusteaduses eelkõige Select one: loodusressursse nagu nafta ja rauamaak raha kõike nimetatut inimeste loomulikke, treenimata võimeid töö- ja maakulutuste tulemusena loodud tootmisvahendeid Question 7 Question text Majandusteooria põhiprobleem on see, Select one: kuidas inimesed kulutavad oma raha kuidas rikkus akumuleerub et ressursid on piiramatud kuidas indiviidid kohandavad oma käitumist, et nappusega toime tulla Question 8 Question text Mikroökonoomika Select one: ei oma mingit seost makroökonoomikaga uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist kõik nimetatu kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib
Sa võisid olla puruvaene aristokraat, kuid sul oli ometi oluliselt suuremad juuriidilised ja poliitilised õigused kui pururikkal kodanlasel. klassivõitlus majanduslikud tingimused sunnivad töölisklassi võitlema kapitalistide ja kapitalismi vastu. See võitlus kukutab kapitalismi. Vabas kaubavahetuses saavad kõik (vähemalt pikas perspektiivis) tagasi võrdses väärtuses selle, mille nad olid ise turule andnud. Seega on nad turul võrdsed. Marx: kapitalistid aga omavad tootmisvahendeid ning sunnivad töölisi alati töötama rohkem kui nad vastu saavad. Palka püütakse hoida selle miinimumi juures, kus inimesed ellu jäävad. Frankfurdi koolkond vasakpoolsete poolt loodud ühing, kelle eesmärgiks oli majandusliku tinglikkuse pehmendamine ja kapitalistlike ühiskondade tekkega seotult välja töötata kultuurtööstuse teooria.
iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus. Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toite elementidega ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld ühele taimele viljakas , teisele mitte. Mikroorganismidel on tähtis osa mulla viljakuse määramisel, eriti oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel. Põhiliseks inimtegevuseks loetakse maaharimist ja väetamist. Kui maaharimine ei ole korralik ja väetamine puudub, toimub põllukultuuride kasvatamisel järjekordne mullaviljakuse langus. Muld erineb teistest tootmisvahenditest sellepoolest, et tootmisprotsessis hea peremehelikul
pakutav kogus. T 4. Piirmaksumäära tõstmine Laffer'i kõvera langevas osas suurendab valitsuse maksutulusid. V 5. Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga inimesed maksudeks suhteliselt surema osa oma sissetulekutest võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. T 6. Valitsussektori peamiseks tuluallikaks on riigivara müük. V 7. Mida suurem on konkurents, seda efektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. T 8. Lõbustusmaks ja hasartmängumaks on riiklikud maksud. V 9. Piirmaksumääära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. T 10.Kõik riiklikud ja kohalikud maksud kehtestatakse Eestis vabariigi Valitsuse otsuse alusel. V 11.Ratsionaalne on olla ignorantne, kui informatsioon maksab rohkem kui ta väärt on. T 12.Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. V 13
Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0 uuenduste tegemist rmas riski võtmist majandustegevuses äriotsuste vastuvõtmist kõike nimetatut Küsimus 6 Füüsilise kapitali all mõistetakse majandusteaduses eelkõige Valmis Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0 töö- ja maakulutuste tulemusena loodud tootmisvahendeid raha loodusressursse nagu nafta ja rauamaak inimeste loomulikke, treenimata võimeid kõike nimetatut Küsimus 7 Majandusteooria põhiprobleem on see, Valmis Valige üks: Hindepunkte -0.3/1.0 kuidas indiviidid kohandavad oma käitumist, et nappusega toime tulla et ressursid on piiramatud
Mõisted 1) Ressursid Resources -On kõik vahendid (maa, töö, kapital), mida kasutatakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks. Nimetatakse ka tootmisteguriteks 2) Majandustegevus - Tarvilike hüviste tootmist nimetatakse majandustegevuseks 3) Kapital Capital - On tootmistegur, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid. (ehitised, seadmed, vahendid) 4) Inevsteering Investment- Investeerimine - Uue kapitali tootmis-ja akumuleerimsprotsess 5) Ceteris paribus - majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad on konstantsed (v.a uuritav muutuja) 6) Positivistlik majandusteadus - Positive economics - On olemas olevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju teaduslik analüüs 7) Normatiivne majandusteadus - Normative economics - On majandusanalüüs või
võimalik tänu transpordi ja sidetehnoloogiate kiirele arengule. Ettevõtlusklaster ehk kobar- sarnastel tegevusaladel tegutsevate või üksteise varustamise ja toodangu edasiarendamise vallas tihedat koostööd tegevate ettevõtete kogum, mis on tavaliselt ka ruumiliselt ühte koondunud. Kõrgtehnoloogiline tootmine- majandusharud, mis kasutavad kvaliteetkaupade tootmiseks uusimat tehnoloogiat ja tootmisvahendeid ning haritud ja motiveeritud töötajaid (näit. arvutitööstus, elektroonikatööstus, biotehnoloogia jne.) Teaduspark- suhteliselt väikesel territooriumil asuvad kõrgtehnoloogiasektori ettevõtted, teadusliku uurimistöö ja arendustegevusega tegelevad ettevõtted, ülikoolid, teadusasutused ja laboratooriumid (näit. Silicon Valley USA-s). Rahvusvaheline firma- firma, mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed
Hiljem eraldusid Taga-Kaukaasiast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan ja Karjala. 1940 Eesti, Läti, Leedu, Moldaavia. 16 liitlast 1956 Karjala NSV muudeti Karjala ANSV (29% karjalasi) 15 liitlast 1991 Sõltumatute Riikide Ühendus(SRÜ) 12 riiki (Riikide liit) NSVL liitriik ehk föderatsioon NSVLis sotsialismi ülesehitamise plaan: Industrialiseerimine (Riigi muutumine tootmisvahendeid tootvaks maaks, rasketööstuse eelisarend.) Põllumajandus/kollektiviseerimine(kolhoosid) Kultuurirevolutsioon Majanduse areng: 1919 1921 sõjakommunism 1921 1927 nep(NEP) (Uus majanduspoliitika) 1925 suund industrialiseerimisele Vahendid selleks: 1) Väga range kokkuhoiureziim 2) Vangide tasuta töö 3) Riigilaen (rahvalt obligatsioonid)
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 15 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 16 VARUSTAMINE hõlmab kõik ettevalmistavad ning realiseerivad (täitvad) Ettevõttes rakendatakse erinevaid tootmistegureid -- inimtööjõudu, tootmisvahendeid ja materjale, mida tootmisprotsessis omavahel tegevused, mille eesmärk on tootmiseks vajalike asjade, õiguste või kombineeritakse. Kombinatsioonid aga ei teostu iseenesest, vaid on teenuste hankimine. See toimub eraõiguslikes suhetes hanke-, inimese (ettevõtja) planeerimis- ja organiseerimistegevuse tulemus. teenindus-, rendi-, laenu jm. lepingute alusel.
• Ressursside vähesus tingib nende ühekordset kasutamist Ressurssidest veel …. • Vajaduste rahuldamise tingimus – ressursside olemasolu • Tootmisressursside liigid: – Loodusressursid – osa looduskeskkonnast, mida kasutatakse hüviste tootmiseks (E) – Inimressursid – inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel (L) – Kapital – hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid: ehitisi, seadmeid ja materjale (C) • Tootmisressursid = majandusteaduses on tootmistegurid • Traditsioonilised tootmistegurid laiendatakse ETTEVÕTLIKKUSEGA (s.o. Loov ja uuenduslik mõtlemine koos majandusoskustega) Majanduslik mõtlemine • Nappus sunnib inimesi valima • Kõik valikud hõlmavad alternatiive • Meie valikud mõjutavad teiste inimeste valikud • Inimesed – püüavad teha häid valikuid – reageerivad stiimulitele
et nad paremini maastikupilti sobiksid, seega osad probleemid on juba enam-vähem täielikult lahendatud. Uuemad tuulikud on ka palju kergemad ning suudavad väiskema tuulega rohkem energiat toota. Lisaks on tuuleenergia tavaliselt paindlikku elektrivõrku seotud, kus tuulevaikuse korral kasutatakse teiste elektrijaamade toodangut. Mida tuleks teha? Tuuleenergiaga on nagu päikeseenergiagagi tuleb lihtsalt järjest töökindlamaid ja keskkonnasõbralikumaid tuuleenergia tootmisvahendeid leiutada. Lisaks, tuuleparke võiks ehitada kõrgemale mägedesse, kus tuul on suurem ja kus müra kedagi ei sega. 3. Maa siseenergia e. geotermaalenergia Maa siseenergia on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Kasutada saab teda vaid siis, kui soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Kuigi geotermaalenergiat leidub
Kellele? Toodete ja teenuste tootmiseks kasutatavad ressursid LOODUSRESSURSID INIMRESSURSID KAPITAL ETTEVÕTLIKUS Toodete ja teenuste tootmiseks kasutatavad ressursid ● Loodusressursid – see on osa looduskeskkonnast, mida kasutatakse hüviste tootmiseks. ● Inimressursid – inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel. ● Kapital – hälmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (näiteks: ehitised, seadmed, materjalid) ● Ettevõtlikkus – teadmised ja oskused, mis on vajalikud, et mõista vajalikkust uue toote valmistamise järele või toota paremat, täiuslikumat hüvist. Majandussüsteemid (4) 1)Traditsiooniline ehk tavamajandus 2)Käsumajandus 3)Turumajandus 4)Segamajandus Majandusüsteemid (4) ● Tavamajandus – tugineb tavadel ja traditsioonidel. Kasutatakse
Töö kui ressursi hulka loetakse inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida nad kasutavad hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised 3 töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub peale tööjõu ka mitteaktiivne rahvastik (2). Sõnal "kapital" on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse uute toodete või teenuste valmistamiseks. Raha iseenesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste valmistamisel (2). Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just
regulation“: R. Goldwin ja W. Schambra (eds.) How Capitalistic is the Constitution? (Washington DC: American Eneterprise Institute, lk 75) avaldatud arvamus, mille kohaselt efektiivse valitsemissüsteemi sihiks on tegutseda ühiskonnas kõige enam võimu omava grupi või gruppide huvides ning igasugune riik täidab seejuures kolme põhifunktsiooni: 1. Kaitseb nende põhivajadusi ja –huvisid, kes kontrollivad antud ühiskonnas tootmisvahendeid. 2. Riigi legitiimsuse ja sotsiaalse harmoonia tagamine. 3. Riigi ning majanduses ja ühiskonnas domineerivate jõudude kaitsmine väliste ohtude ja rünnakute eest. Seega on liberaalne demokraatlik riik kokkuvõtvalt eelkõige omandisuhete kaitsja, mis tegelikult ongi riigi suveräänse võimu allikas, ning legitiimse sunduse monopoolne kasutaja. 2011. aastal ilmunud Leif Kalevi ja Anu Tootsi toimetatud autorite Mari-Liis Jakobson, Leif
Põhja-Ameerika: Kanada, USA Lõuna-Ameerika: Brasiilia, Peruu, Colobmia Aafrika: Kongo DV, Gabon, Keenia 3. TÖÖTLEV TÖÖSTUS e. TEINE SEKTOR Harud võib jagada mitmel alusel: 1) 2) Tekkeperioodi järgi rasketööstus ül. toota tootmisvahendeid vanad 18. saj lõpp - 19. saj algus kergetööstus ül. toota tarbeesemeid uued 19. saj lõpp uusimad 20. saj keskpaigast 1. MASINATÖÖSTUS -toodab tootmisvahendeid teistele majandusharudele. -väga palju harusid, üldisemalt võib jagada 4ks: 1) tööstussisseseadmed vajab palju materjali, lähtutakse sageli siseturunõudlusest
ühinege!" MARKSISM 1840. aastail sündis sotsialistliku liikumise marksistlik suund. Marksismi põhiseisukohad on: · Inimesed on kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuteks klassideks eks pluateerijaiks ja ekspluateeritavaiks ning seetõttu on ajalugu eelkõige klassi võitluse ajalugu. Uusajal on kaks põhilist vastandklassi kodanlus ja töölis klass. · Tootmisvahendeid omav kodanlus maksab varatule töölisklassile vaid nii palju, kui läheb vaja hinge seeshoidmiseks ja tööjõu taastootmiseks. Üle jäänud töövilja arvel suurendab kodanlus oma kapitali. · Rikkus koondub üha väiksema hulga suuromanike kätte ja kogu muu rahvas proletariseerub. · See protsess lõpeb marksistide arvates sotsialistliku revolutsiooniga, kus proletariaat võõrandab käputäie rikaste kätte koondunud rikkused
toodetuid hüviseid jaotada? 18. Mis on tootmine? V: Tootmine on turustatavate hüviste valmistamise protsess. 19. Tootmiskulude liigitus ja leidmine V: Tootmisvahendid – maa (Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne), kapital (Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Nende hulka kuuluvad haamrid, arvutid, autod, pesumasinad, ehitised jne), töö (Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises) 20. Nimeta tootmisvahendeid ehk 3 tootmisressurssi? V: Maa, Töö ja Kapital. 21. Mis on inimkapital? V: Inimkapital on inimese oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada. 22. Kuidas kujuneb graafiliselt tootmisvõimaluste rada? V: Tootmisvõimaluste rada – näitab kui palju saab toota hüvist B, kui hüvist A on teatud kogus, nii et ühiskonnas majandusliku efektiivsuse tase ei muutuks (max efektiivsus). (kahe hüvis vahelist seos ühiskonnas). Kui komplekt on
Tootmise kasv aeglustub Mõningates valdkondades tootmine väheneb: Ehitus, kinnisvaraarendus, odav tööstustootmine jms Mõningaid valdkondi puudutab tsüklilisus enam, teisi vähem: Põhikaupade ja –teenuste müük on mõjutatud vähe (toit, transport) Mugavus- ja heaolukaubad mõjutatud enam (autod, puhkusereisid, luksuskaup). Töötus hakkab tõusma: Restruktureerimine. Lühiajaline üleminekutöötus, mis hakkab pikemaks venima. Investeeringud vähenevad: Pessimism. Vabu tootmisvahendeid on piisavalt Olulised tehnoloogilised uuendused võivad tähendada investeerimist ka majanduslikult kehvematel aegadel. Reaalsed arengud Kinnisvaraturu aktiivsuse ja hindade langus Probleemid mõnedes majandusharudes (nt naftatoodete transport; odavate kaupade tootmine) Sagenenud koondamised neis harudes Hinnatõusu kiirenemine, sh esmatarbekaupade ja –teenuste kiire kallinemine Intresside tõus ja laenumaksete suurenemine – Maailma majandusarengute halvenemine. Ootuste nõrgenemine
Saksamaa oli jaotatud neljaks erinevaks okupatsioonitsooniks ning ida pool valitses kommunistlik ideoloogia ja lääne pool demokraatlik. 9.3 Milliseid abinõusid kriisi ületamiseks rakendasid lääneriigid? Õhusildasid 9.4 Milline oli kirjeldatud kriisi mõju Saksamaa ajaloole? Saksamaa lõhenemine kaheks. 10. Nimetage kaks turumajanduse tunnust 1) Ettevõtlus on vabastatud piirangutest, kontrolli all hoiti kulutusi 2) Turumajandus ei eelda eraomandis olevaid tootmisvahendeid. Sotsiaalse turumajanduse rakendamise tagajärjed Saksa Liitvabariigis 10. Võrrelge allikaid. Vastake küsimustele teksti, karikatuuri ja oma teadmiste põhjal. 10.1 Milles seisnes USA abi eesmärk Euroopale allikate põhjal a) ALLIKAS A Sotsiaalne heaolu- toidud ja hädavajalikud tarbekaubad? b) ALLIKAS B Was 10.2 Miks ei võtnud Ida-Euroopa riigid pakutavat abi vastu? Sest nad kuulusid Nõukogude Liidu mõjusfääri ning Marshalli plaani eesmärk oli peatada kommunismi levik
tugevamaid ja nõrgemaid külgi erinevates valdkondades reklaaminduses ja trükinduses. Eesmärgiks või ideeks on hakata osutama kvaliteetset reklaami- ja trükiteenust ning pakkuda täisteenust turunduskommunikatsiooni valdkonnas. See tähendab ,et kliente on vaja teenindada konkureeritult kiiresti, turuhinnaga ja vastavalt mõnele kliendile ka paindlikult. Kasumlikkuse, kui ka teenuse kvaliteedi ja kiire täitmise eesmärgil, on vaja soetada kindlaid tootmisvahendeid. Peamiste müüdavate toodete tootmiseks läheb vaja laiaformaadilist printerit, kleepsulõikajat ja kuumapressi. Tooteid, mida nimetatud masinatega toota saab, on palju. Mõned peamised asjad on reklaambanner, suureformaadiline trükis, firmariided, kleebised, sildid, viidad ja plakatid. Nimetatud toodete teostus aga nõuab väga palju lisateenuseid nagu idee, teostus, disain ja paigaldus, mille pakkumine on reklaamifirmale tulutoov, aga samas ka vastutusrikas ja täpne töö.
eksporditakse ka nahku ja kassiteriiti. Burundi ekspordist saadud tulu ja selle võimekus tasuda importteenuste eest sõltub peamiselt ilmastikutingimustest ning rahvusvahelistest kohvi ja tee hindadest. Enamik eksportkaupadest saadetakse Tansaaniasse ja sealt mööda raudteed edasi Dar Es Salaami (linn Tansaanias), mis asub India Ookeani ääres. Riigi import ületab eksporti märgatavalt. 2009. aastal imporditi Burundisse 275 miljoni dollari väärtuses kaupu. Imporditakse tootmisvahendeid, naftasaadusi, toiduaineid jms. Peamisteks kaubanduspartneriteks on Saksamaa, Belgia, Keenia, Jaapan ja Tansaania. Burundi liitus Ida-Aafrika Ühinguga, mis peaks suurendama riigi kaubanduslikke sidemeid. [Majandus Burundis] KOKKUVÕTE Burundi vaesus tuleneb suurest inimeste arvukusest, madalast haridustasemest, noorte suurest osakaalust elanikkonnas, oskuste ja võimaluste puudumisest, halvast infrastruktuurist, haigustest, riigi vaesusest maavarade poolest jpm. Inimesed
intensiivset tootmisviisi ja Nepaalis tööjõu-intensiivset tootmisviisi. Millest selline erinevus tootmisviiside valikul (eeldades, et põhimõtteliselt on mõlema riigi tehnoloogia-alased teadmised ühesugused)? Eelmise ülesandega sama loogika: olulised on tootmistegurite asendatavus ja nende suhtelised hinnad. Nepaalis on lihtsalt tööjõud palju odavam kui USA-s, ja isegi kui eeldada, et keerulisemad töövahendid maksavad kõigi riikide jaoks ühepalju (sest pole loogiline, et tootmisvahendeid vaesemasse riiki eksportides küsitakse nende eest kõrgemat hinda), on tööjõu ja kapitali hinnasuhe w/r ikkagi Nepaalis väiksem ning seetõttu samakulujoone (sirgjooned graafikul) tõus ka väiksem. Lisaks võib arutleda, kas erinevate valikute taga on ka üldise arengutaseme (SKP per capita) erinevus? 5 Makroökonoomika I MJRI.10.028 Seminar 3 ülesanne 5*
· OLIGOBOL oligopolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. · MONOPSON on ühe ostjaga turg. 15. Millised on ressursid majanduses ja millised on nende ressursside hinnad? · MAA hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. · TÖÖ inimese vaimsed ja kehalised võimed, mida kasutatakse hüviste loomiseks. · KAPITAL hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali. · ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendabteisi ressursse hüviste valmistamiseks. Selle aja eest mille jooksul ettevõtjad kasutavad mingeid konkreetseid ressursse, saavad nende ressursside omanikud tasu. Ressursside omanikud saavad: renti maa eest, palka töö eest ja intresse kapitali pealt. Ettevõtja saab oma pingutuste eest kasumit, see on vahe müügitulu ja
Monopoli poolt tekitatud ebavõrdsus kasvab niikaua, kuni ületatakse inimeste taluvusvõime. Järgneb kataklüsm paiskab reeglina ühiskonna teise äärmusese. Kommuun (kibuts) on teine äärmuslik ettevõtlusvorm, mille puhul isiklik omandus puudub ning kogu vara on kogukonna ühisomanduses. Sellest ettevõtlusvormist on vähe näiteid ja need puuduvad Eestis. Ilmselt kõige puhtamas vormis tegutsevad nad Iisraelis. Kibuts on kollektiivasum, mille liikmed omavad kollektiivselt tootmisvahendeid ja jagavad võrdselt töö tulemusi, kasvatavad ühiselt lapsi ja ka söövad ühiselt. Kolhoos oleks küll oma ideena võinud vastata kommuuni ideele, kuid Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu kontekstis oli see orjandusliku majanduskorralduse erivorm. 10 ETTEVÕTLUSVORMIDE TASAKAAL Majandusteadlane Paul Tammert usub, et riigi ja ühiskonna jätkusuutlik areng eeldab mitmekülgset
Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 30 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tulumaksumäära langetamine suurendab kogunõudlust, avaliku sektori kulutuste langetamine aga vähendab kogunõudlust Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 31 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mida väiksem on konkurents, seda ebaefektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 32 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ühishüvisteks loetakse kaupu ja teenuseid, mida jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta ning mida tarbitakse kollektiivselt. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 33 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Ettevõtlikkus on inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi ja kanna riski. Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (ehitisi, seadmeid, materjale). Erinevalt maast, mis on looduse poolt antud, luuakse kapital varasema majandustegevuse käigus. o Füüsiline kapital - tööriistad, seadmed jt tootmisvahendid, mida hüviste valmistamisel kasutatakse. o Finantskapital - väärtpaberid, pangadeposiidid jm finantsvahendid. Küsimus 2 Valmis Hinne 1,5 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on pärast teatud koguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem. Kahanevate kuludega tootmisharu iseloomustab see, et sisendite hinnad langevad, kui haru toodangu maht kasvab. Kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu kõver on U- kujuline. Kapitali all mõeldakse mikro- ja makroökonoomikas töö- ja maakulutuste tulemusena loodud tootmisvahendeid. Kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks firma tootma koguse, mille piirkulu võrdub hinnaga (MC=p) Kasvavate alternatiivkulude seadust kajastab TVK, mis on koordinaatide alguspunkti suhtes nõgus. Kauba A hinna tõus vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust. Kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule põhjustab tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne kaup. Kauba K nõudluse muutust ei põhjusta kauba K hinna muutus.
Mõtisklus Kuidas erineb taimekasvatuse seisukohalt päevane sadu või öine vihmasadu?Millised kahjulikud mõjud võivad kaasneda raju või laussajuga? Maaviljeluse lähitulevik 1.Tootmine muutub tööstuslikumaks Seoses kaasaegsete äriprintsiipide ja tööstusliku mõtteviisi tungimisega põllumajandusse on maaviljelus muutumas maalähedasest eluviisist tööstuslikuks tootmisprotsessiks. See tähendab: vähe sellest, et talud peavad muutuma veel suuremateks, nad peavad hakkama kasutama tootmisvahendeid, juhtimismeetodeid ja toodangukontrollitehnikat nii, nagu tõeline tööstus 2.Keskkonnakaitse roll suureneb Laialt on levinud seisukoht, et kaasaja intensiivne maaviljelus avaldab kahjulikku mõju keskkonnale. Seoses sellega peavad talupidajad alluma määrusele, mis kohustavad neid kasutama keskkonnasõbralikku tehnikat ja tehnoloogiat, mis vähendab vee ja õhu saastamist. Teatud määral hakkab sõltuma keskkonnakaitsest, mida, kus ja kuidas kasvatatakse. 3
teadmised ja kapital. Tootmissuhted kuna inimesed ei saa endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse. Tootmissuhted määravad ära tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel. Tootmisvahendid ja suhted moodustavad kokku tootmisviisi. Klassid Igat inimest võib iseloomustada selle alusel, milline on tema suhe tootmisvahenditega, st. kas ja milliseid tootmisvahendeid ta omab. Tootmisvahendite omamise alusel jagunevad inimesed klassidesse. Kapitalistlikus ühiskonnas on näiteks kaks klassi kapitalistid (need kes omavad maad, tööriistu ja kapitali) ja töölised (need kes omavad ainult iseenda tööjõudu). Tootmisprotsessis müüvad töölised oma tööjõudu kapitalistile ja kapitalist maksab neile selle eest nii vähe kui võimalik. See osa tööliste poolt tehtud tööst, mille eest
rahuldamiseks kättesaadavad ressursid piiratud. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Ressursside kasutamisega majandustegevuses kaasnevad kulud tootmissisenditele, mis seonduvad järgmiselt: maa rent; töö palk; kapital intress; risk kasum. Tootmistegureid on 3: maa (hülmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada), kapital (hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid) ja töö (hõlmab inimeste kehalisi ja vaimseid võimed, mida kasutatakse hüviste tootmiseks). Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nimetatakse investeerimiseks. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised. Hüvis on kaup või teenus, mida inimesed tarbivad. Kaubad on käegakatsutavad hüvised, millede tarbimine võib olla pikaajaline. Teenus on
30. Kes saab olla tööandjaks? Füüsiline või juriidiline isik Ressursid seonduvad järgmiselt: Maa – rent Töö – palk Kapital – intress Risk – kasum. Tootmistegurid: Maa hõlmab kõiki loodusressursse (maa, mineraalid, metsad, veeressurssid) Töö hõlmab inimeste kehalisi ja vaimsed võimed, mida kasutatakse hüviste tootmiseks. Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (ehitis, seadmed, materjalid) Hüvis on kaup või teenus, mida inimesed tarbivad. Jagunevad piiratud (tootmisprotsessi tulemus) ja tasuta hüvised (saab loodusest). Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu ehk parimast alternativist loobumise hind. Nõudlus on seos hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. Nõudlusseadus sätestab, et tarbijad ostavad hüvist seda rohkem, mida madalam on selle hind. Mõjurid: tarbijate sissetulek, teiste hüvise hinnad,
kivisüsi, põlevkivi jne. Töö kui ressursi hulka loetakse inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida nad kasutavad hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik. Sõnal ,,kapital" on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Raha ise- enesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ise ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine
annaabi.ee 
