Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tsensuur" - 808 õppematerjali

tsensuur –  riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste , tele­ ja raadio­  saadete sisu üle, teabe valikuline avaldamine Tuludeklaratsioon­  inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik  aruanne maksuametile . Tulumaksuvaba miinimum – riigi poolt kehtestatud summa , millelt ei võeta tulumaksu
thumbnail
7
docx

Tsensuur

Väga raske on kontrollida, mida inimesed üles laevad, kellega räägivad jne. Siit tekib jällegi internetisõbral küsimus, et miks peaks kellelgi üldse vaja teada olema, mida ta internetis teeb või kellega räägib? Inimestevahelist info liikumist ja selle kontrollimist ja/või tõkestamist nimetatakse tsenseerimiseks. Tsensuuri vajaduse üle on vaieldud väga palju, on meeletult erinevaid arvamusi, kuid väga vähe leidub neid, kes arvavad, et seda üldse vaja ei oleks. Kas tsensuur on meile vajalik ning kui kõrgel tasemel peaksid riigid kontrollima interneti tsenseeritust? Internetitsensuurist üldiselt Internetitsensuur on üks suur keeldude ja piirangute süsteem, mida kasutatakse selleks, et tõkestada teatud info jõudmist inimesteni. See ei pruugi olla alati negatiivne, kuna tsenseeritakse ka asju, mis on muidu ebaseaduslikud. Näiteks üritatakse takistada laste sattumist täiskasvanute lehekülgedele vms

Informaatika → It eetilised, sotsiaalsed ja...
20 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Tsensuur ja selle mõju kirjandusele

Tsensuur ja selle mõju kirjandusele Tsensuur on avaldatava loomingu läbivaatamine riigiasutuse poolt eesmärgiga piirata teabe jõudmist inimesteni. Võib öelda, et tsensuur on hirmu laps ja teadmatuse isa. See on justkui vägivaldse võimuga käsikäes sammuv ahistav pilk, mis käib üle kogu loomingu, mis on käega katsutav ja silmaga vaadeldav. Kas tsenseerimine on inimõiguste rikkumine või hoopis meie heaolu kaitsmine? Arvamusi on mitmesuguseid - mõned leiavad, et valitsus päästab rahvast halva ja kõlbmatu eest, kuid teised näevad selles valitsuse salajast võimupoliitikat, mis suleb kodanike silmad maailmas toimuva ees

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elu Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis

Elu Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis 1944. aastal inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Eestist sai jällegi Nõukogude impeeriumi keskvõimust täielikult sõltuv liiduvabariik ­ ametliku nimega Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Nõukogude okupatsioon Eestis kestis 47 aastat ning lõppes 1991. aasta 20. augustil, kui taastati Eesti Vabariigi iseseisvus. Pärast Eesti taasvallutamist 1944. aastal ja Teise maailmasõja lõppu 1945. algas Eesti parandamine sõjahaavadest. See toimus suures osas aga 1940. aastal alustatud stalinlike ja nõukogulike ümberkorralduste vaimus. Sõjas purustatud majandus, mis enne arvestas eelkõige Eesti huve, muudeti NSV Liidu majandusmonstrumi ripatsiks ja jäi võõrvõimu juhtida. J. Stalini surmale järgnes NSV Liidu nn. sula-aeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. See protsess puudutas ka Eesti NSV-d. Üleliidulises plaanis muutus Eesti ...

Ajalugu → Ajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Paguluskirjandus

1.Pagulaskirjandus sai alguse Saksa põgenikelaagris,arenes perioodil 1944-1990 väljapool okupeeritud Eestit. 2.Teise maailmasõja lõppedes sai paguluskirjanduse keskuseks Rootsi, Lundis Eestvedajaks oli Bernard Kangro. 3.Gustav Suits, Marie Under, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson. 4.- 5.sulaaeg 1956-1965 esteetiline tsensuur taandusja poliitiline tsensuur oli varasemaga võrreldes leebem. Seisakuaeg e. Stagnaaeg 1973-1985 võimuvahetus, mis tõi kaasa peataoleku. 6.suurenes tegutsemisvabadus tekkisid väiksed võimalused suhelda välismaailmaga 1957 algatatud raamatusari Loomungu raamatukogu 1958 asutati ajakiri Keel ja Kirjandus üldine kultuurihuvi tõus läänelik noortekultuur ­ hipiliikumine 7.Kassetipõlvkonnaks nimetatakseEesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid"luulekassettidena.

Kirjandus → Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
6
odt

AJALUGU - DIKTATUURID 20.SAJANDIL

1. MÕISTED 1) JUHIKULTUS – riigijuhti tuleb igal võimalusel ülistada 2) KÄSUMAJANDUS – majandus, milles riik kontollib kogu majandussüsteemi 3) ÜHEPARTEISÜSTEEM – poliitiline süsteem, milles kontrollib üks partei poliitilist võimutäiust ning omab õigust luua valitsus. 4) TSENSUUR – riiklik järelvalve raamatute ja ajalehtede üle; ükski väljaanne ei või trükki minna enne kui vastavad ametnikud pole seda üle vaadanud 5) MAAILMAREOVOLUTSIOON – ülemaailma pidi töölisklass üles tõusma ja võtma võimu enda kätte 6) MUSTSÄRKLASED – fašistlid kes hakkasid kõikjal Itaalias relvastatud salke looma ning oma tunnusena kandsid musta särki 7) PRUUNSÄRKLASED – Hitleri julgeoleku üksus, Hitleri

Varia → Kategoriseerimata
1 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Meedia

meile infot sündmustest ja asjadest, millega meil isiklik kontakt puudub. 2)Meedia ülesanded (5-7) *pakkuda uudislikku ja praktilist teavet *vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti *mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust *kujundada ühiseid arusaamu (väärtushinnanguid) ning käitumisviise *kujundada avalikku arvamust, muutes ühiskonna huvid ning poliitilised otsused kõigile nähtavaks *vahendada teadmisi *pakkuda meelelahutust 3)Mis on tsensuur? Tsensuur on ajakirjanduse jms läbivaatamine riigiasutuse poolt 4)Tänapäeva meedia süsteemi osad (4) *Trükiajakirjandus e. press *raadio *televisioon *internetiportaalid 5)Kes mõjutavad meediat? *omanikud *reklaamiandjad *ajakirjanikud *infoallikad *meediatarbijad 6)Mis on osalusajakirjandus? Osalusajakirjandus on mitteprofessionaalide osalusega valmiv ajakirjandus 7)Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on ajakirjanduse õigus vabalt edastada informatsiooni

Eesti keel → Eesti keel
87 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Hea tsaari kujund ja ärkamisaegne Eesti ajakirjandus

Mart Laari kohaselt (Laar 2005) lõppes ärkamisaeg 1880-ndate alguses, kui troonile tuli Aleksander III, algas venestamine ning Eesti rahvuslik liikumine lõhestus. Internetist (1850-1918. Ärkamisaeg, detsember 2008) leiame aga ärkamisaja perioodiks 1850­1918. Mida uskuda? Ühtset ja tõest vastust ilmselt pole ja õigeks võib lugeda mõlemat. Kõige aktiivsem ja jõulisem periood rahvustunde äratamisel oligi kuni 1880-ndate algusaastateni ­ tänu Aleksander II-le, lubas vabam tsensuur välja anda rahvuslike joontega ajalehti, rahvakoolide areng aitas kaasa haridustaseme tõusule, tänu millele suurenes ajalehtede lugejaskond ning sõna võtsid estofiilid, kes sisendasid eestlastesse ühtekuuluvust. 1881 astus troonile Aleksander III, algas venestamine ja tsensuuri tõttu lihtsalt polnud võimalik oma rahvuslikku sõna nii vabalt levitada. Ometi ei kadunud see võitlusvaim ja ühtekuuluvustunne ka siis - seltsid tegutsesid edasi, ajalehe toimetajad pidid küll

Meedia → Massikommunikatsiooni ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Interneti teenuste kasutamisvõimalused

postiga kätte vajadusel enne seda oma abiellumissoovi veel kord digitaalselt kinnitades. Sellega hoiaks kokku nii kodanike kui ka riigiametnike aega. Kristjan Otsmann, 28.juuni 2006 Osale.ee è ideed è otsing è abielu e-registreerimine 6) Kas veebikeskkonnas leidub ettepanekuid tsensuuri kohta/teemadel? Kui jah, kui palju ettepanekuid leiate, kelle ettepanekud need on ja milline on nende sisu? Kuidas otsite? 1 Keelata tsensuur netilehtedel - Keelata avalikkusele mõeldud internetilehtedel tsensuur mis tahes kujul; Enn Oja 2 Tsensuurikatte kergitamine- Eesti lähiajaloo ümberkirjutamine/õigesti kajastamine;Tann Weinberg 3 Portaalides kommentaaride kustutamise kord – miks kustutatakse kommentaare portaalihalduri suva järgi; Le. L. 4 interneti kultuur – võtta ebatsensuursed kommenteerijad pisteliselt vastutusele; Olavi Metsala

Infoteadus → arvutiõpe
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Meedia olulised mõisted 11.klass

Meedia olulised mõisted 1. Meedium- infoedastus 2. Auditoorium- kuulajaskond 3. Fiktsioon- kujutletav olukord 4. Meedia kasutab fiktsioone tegelikkuse kasutamiseks 5. Sõnavabadus- õigus oma arvamusele 6. Tsensuur- kontroll meedias avaldatu üle 7. Avaliku elu tegelased- need kelle käekäiku on üldsusel õigus jälgida 8. Konfidentsiaalsus- millest rääkida , mida mitte 9. Osapooled- mingis sündmuses osalevad isikud 10. Uudisväärtus- uudise tähtsus

Kirjandus → Kirjandus
26 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Liivimaa kroonikad 13. kuni 17. sajandil

Kross ka Breznevi aega. Paljud astusid ise parteisse, et hõivata kohti, mis muidu asendataks umbkeelsetega. NING kuidas nemad nüüd ennast tundsid? Kellena?? Sarnaneb Russovi olukorraga. Russov keskendub maarahvale, poliitiline organ pole oluline. Kirjeldab Maapäeva, kuidas seal räägiti tähtsusetuid asju nt tantsimisest. Nõukogude versioon Kroonikas toimuvast: Ivan julm üritas raiuda meile akent euroopasse. (Kolme katku vahel ilmunud sügaval Bresnevi ajal. Süvenenud tsensuur, teisitimõtlejaid kiusati taga ning suurenes lootusetusetunne. Tundus kindel , et Nõukogude liitu jätkub veel tükiks ajaks. Süvenes tsensuur ka kirjanduses, seega pöörduti kaugemasse ajalukku, kuna lähiajalugu ei tahtnud keegi kirjeldada. Lennart Meri pöördus muinasaega nt. ) 6. Kristjan Kelchi Liivimaa ajalugu 1657-1710 Kristjan Kelch Ilmus 1695. Ise on nimetanud seda ka: Liivimaa sõja ja rahu ajalugu Kujutab Rootsi aja lõppu, lähenemas on Põhjasõda

Varia → Kategoriseerimata
27 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kelle sõna on õige, kelle sõna on vale

Diskrimineerimine ja rassism on inimeste hoiakutes endiselt märgata, ometi ei kajastata seda meedias muus võtmes kui ,,see on halb". Et tekiks diskussioon ja võimalik konsensus, peavad arutluses olema mõlemad pooled. Meediavabadus on sõnavabanduse osa, kuid kõik, mis on vaba kõnelemiseks, ei tohi kajastuda meedias. Üldine põhjendus on rahva ja riikide saladuste kaitse, isiku turvalisus ja solvamise vältimine. Teisalt on võimalik ka see, et osaline tsensuur väldib ebameeldivaid olukordi ja situatsioone, kus valitsus peaks end õigustama hakkama ja riskima rahva usalduse ehk valijate kaotusega.

Kirjandus → Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Meedia

piirata valitsev võim. Näiteks Nõukoguse Liidus oli sõnavabadus keelatud ja rangelt valitseva võimu kontrolli all. 7. Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on inimese väärikus, ausus, õigus, vägivalla vältimine, tolerantsus ning sõltumatu info edastamine, see ei ole absoluutne. 8. Massikommunikatsiooni reguleerimise viisid · Tururegulatsioon - tarbija mõjutab oma valikutega reklaamiandja huvisid · Riigipoolne regulatsioon - tsensuur ja sõnavabadus · Eneseregulatsioon ­ ajakirjanduse eetikakoodeks, ajakirjanduskriitika, ajakirjanike organisatsioonid · Rahvapoolne regulatsioon ­ meediatarbija on organiseerunud ja esitab nõudmisi (Kansan Radioliitto) 9. Mis iseloomustab meediat, kui tööstusharu? Ajakirjandus on jagunenud meediagruppideks ja kontsernideks, mille rõhk on kasumi ja turuosa suurendamisel. Kasumit saab suurendada rohkemate reklaamidega, sest nende eest

Meedia → Meedia
79 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kultuur ENSV-s. Kas vaba looming või riiklik tellimus?

Nõukogude võim taastati 1944. Aastal. Eesti NSV võimustruktuur sarnanes Nõukogude Liidu omaga ­ juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Nõukogude võim tahtis Eesti NSV-d eraldada läänemaailmast, nende arengust ja suundumustest. Nad üritasid vaikselt hakata Eesti kultuuri asendama Nõukogude Liidu omaga. Selleks püüti hävitada iseseisvusaegset ilukirjandust. Kirjanduse tellimine välismaalt oli äärmiselt piiratud. Ühiskonnast ei kadunud ka kunagi tsensuur. Selleks tagati julgeolekuorganid. Eesti kultuur oli jaotatud kaheks: välis-ja kodueesti kultuur. 1944.aastast läksid paljud loovinimessed pagulusse, et jätkata seal oma senist tegevust, kuid eestlased ei näinud nende loomingut kuni 1980. aastate lõpuni. Haritlaste põlvkon langes ideoloogilise terrori ohvriks. Selle tagajärjel nende loometegevus kahanes. Paljud haritlased olid sunnitud taluma ka repressioone. 1950.aastate teisel poolel

Ajalugu → 20. sajand maailmas
12 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kordamisküsimused/mõisted vastuste ja definitsioonidega

3.4. Inimese õigused, vabadused ja kohustused. 3.5. Kodanikud ja kodakondsus. 3.6. Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsusasutustega. 1. Defineeri võimalikult täpselt mõiste inimõigused. V: Igal inimesel olevad õigused juba ainuüksi seetõttu, et ta on inimene. 2. Millised kolm dokumenti on inimõiguste alusteks? V: a) Inimõiguste ülddeklaratsioon or lapse õiguste konventsioon; b) Euroopa inimõiguste konventsioon; c) Euroopa sotsiaalharta. 3. Millised on põhiõigused ehk universaalsed õigused? V: Õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; õigus korrako- haseleõigusemõistmisele; kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. 4. Millised on poliitilised õigused? V: Õigus rahvuseleja kodakondsusele; usu-ja mõttevabadus; sõnavabadus; hääleõi- gus; koosolekute- ja ühingutevabadus. 5. Millised on sotsiaalsed ja majanduslikud õigused? ...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
73 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Saksamaa keisririik

Saksamaa keisririik konspekt 1. Joonista ajajoon Saksamaa territooriumil olnud liitude kohta 19. sajandil. Dateeri! 2. Mida tähendab tsensuur? Too 2 näidet 19. sajandi Saksa aladelt? Tsensuur on totalitaarriikides ametivõimude poolt teostatav järelevalve raamatute ja ajalehtede üle, et takistada mingisuguste andmete/ideede levikut. Ükski väljaanne ei või trükki minna enne, kui vastavad ametnikud ehk tsensorid pole seda läbi lugenud ja sobimatuid kohti kõrvaldanud. Saksa aladel kehtestati 19. sajandi jooksul kaks korda tsensuur: 1

Ajalugu → 8. klass
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Diktatuurid

Dem.vabaduste ja Ausa kohtuta Kõik inimesed ja Juutide õiguste inimõiguste vangilaagrisse, klassihuvid tuleb piiramine(1935) piiramine GULAG- allutada rahvuslikele Sundsõjaväestamine, vangilaagrite huvidele. Streigid Laste sõjaväeline süsteem; keelatud. Tsensuur. koolitus; tsensuur tsensuur Riigi huvid kõrgemal Sõjatööstuse Peamine on rahvus; Oluline oli aaria rassi üksikisiku huvidest eelistamine rahvus on jääv; puhtus; kergetööstusele, ühiskonnaklass on Keelati laste saamine

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti NSV

3) Nikolai Karotamm ­ 1944 ­ 1950. Johannes Käbin ­ 1950 ­ 1978. Karl Vaino ­ 19781988 ja alustas venestamist. 4)1940.aastad ­ metsavendlus, suurküüditamine, vaimneja füüsiline vägivald. 1950.aastad ­ põrandaalused noorterühmad. 1970.aastad ­ avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. 5) Majanduspoliitika tunnused : põllumajanduse sund kollektiviseerimine(loodi kolhoosid), eelis arendati suurtööstust, käsumajandus. 6) Stalini, Breznevi, tsensuur, et hävitada suur osa iseseisvuseaegsest perioodikat ja ilukirjandust, väliseesti kultuur ja kodueesti kultuur, oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone, isetegevusharrastusteks, tegutsesid pilli,rahvatantsuja näitemänguringid, laulupeod, linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardamine, hakkas juurduma linlik eluviis, koolidelt nõuti maksimumilähedast õppeedukust,

Ajalugu → Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Diktatuur venemaal, saksamaal ja itaalias

Sisepoliitika Isikukultus Ühepartei süsteem. Riigiorganisatsioonid Terror Piiramatu võim peaministril. asendusid keskvõimu Ulatuslik relvastumine Opositsiooni suruti määratud juhtidega. alla(salapolitsei OVRA). Rassiline puhtus tsensuur Antisemitism SS, Gestaapo. tsensuur Välispoliitika Kurss Agressiivne Versaille' lepingust maailmarevolutsioonile, loobumine kommunistide toetamine teistes riikides

Ajalugu → Ajalugu
336 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Kordamine kontrolltööks

riigile ja kaupade normeerimine (talongid). 4. Fasistliku Itaalia diktatuuri tunnused ja näited! Tunnus Näide JUHIKULTUS B. Mussolini VALITSUSAPARAAT Allub B. Mussolinile SÕJAVÄGI Suur tähtsus välispoliitikas, et vallutada uusi riike ÕIGUSTE PIIRAMINE Tsensuur TERROR Koonduslaagrite rajamine PROPAGANDA Mussolin on ainuke ja tark pealik! 1 5. Natsionaal-sotsialistliku Saksamaa diktatuuri tunnused ja näited! Tunnus Näide JUHIKULTUS Adolf Hitleri austamine Ajaloo kordamismaterjal kontrolltööks 18.okt

Ajalugu → Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Fašistlik ITAALIA, NATSIONAALSOTSIALISTLIK SAKSAMAA, KOMMUNISTLIK VENEMAA

“Itaalia võitlusliit” 2. Fašistliku erakonna asutamine (1921)  1921 aastal asutas Mussolino ametlikult “Rahvusliku Fašistliku partei” 3. Marss Rooma  Majandusraskuste süvenedes kasvab fašistide toetus  Mussolini nõuab peaministri kohta  Vittorio Emmanuel määrab Mussolini peaministriks  Kehtestati erakorraline seisukord  Diktatuuri kindlustamine 1924- seatakse sisse tsensuur ajakirjanduse üle 1925- kehtestati üheparteisüsteem 1926- Mussolini saab endale õigusaktide väljaandmise õiguse MIS OLID DIKTATUURI PEAMISED TUNNUSED? 1. Ühe ideoloogia ja erakonna ainuvõim  Keelustatakse kõik partied peale fašistliku  Fašistlikus õpetuses on tähtsamal kohal rahvus ja riik- kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike riigi huvide teenimisele 2. Suur mõju sala- ja julgeolekuorganitel

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arutlev kõne meedia tsensuurist

Kõigil on oma kasu mängus. Info, mis tavalise inimeseni jõuab ei pruugi olla sugugi tõene, kui seda on mõjutanud niivõrd mitmed faktorid. Meil on ju Eestis kommunikatsioonivabadus, mis eeldab seda, et meil on õigus öelda seda, mida mõtleme ning õigus saada infot ,kuid kas me siiiski saame olla kindlad, et kõik ajakirjanikud käituvad eetiliselt ning meile pole tsensuuri vaja. Leian, et oleks arukas rakendada meedia tsensuur, kuid seda siiski mõistuse piirides, sest olgem ausad, eks tsensuuri läbiviijad ole samuti inimesed ning kes meist poleks mõjutatav.

Meedia → Meedia
42 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti Ajajoon

6 aug. 1940 Tunnused · Natsionaliseerimine e. riigistamine Sentlariseerimine (?)-tugev keskvõim Moskvas Tsensuur Ebasobiliku kunsti/kirjanduse hävitamine Tööstuse eelisarendamine Poliitikute kadumine Agraalreformid e. maareformid (nagu kolhoos) Defitsiit (kaupa ei jätku) 1941 juuni · Küüditamine (10.000 inimest rongi ja Siberisse. 22.juuni · Suur isamaasõda Sks ründab NSVL'i. NSVL taganeb, Sks tuleb peale NSVL-ile iseloomulik hävituspataljon (ehk hävitatakse kõik, pandi põlema jne)

Ajalugu → Eesti ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kultuur ENSV-s- kas vaba looming või riiklik tellimus?

Kodueestlased, aga jäid siia ning ei hüljanud oma riiki ja rahvust. Nõukogude kultuuripoliitikas oli väga halb see, et hävitati teiste riikide kultuuripärandit ja suruti enda oma peale. See oli suur põhjus, miks Eestist põgeneti tol ajal palju. See ei meeldinud kellegile, et kõik muudeti venepärasemaks. Meil kõigil peab olema õigus ennast vabalt väljendada ning minu arust ei tohiks seda keegi takistada. Minu arvates ei olnud sellel ajal midagi positiivset. Tsensuur ja kultuuri hävitamine on vägagi negatiivne ning ebaõiglane. Ajaloo arutlus Liivia Narvik 9.C

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kuuekümnendate vaim

Kuuekümnendate vaim Aastatel 1956- 1965 toimus ühiskonnas järkjärguline vabanemine, mida tähistatakse sõnaga sulaaeg. See oli aeg, kui esteetiline tsensuur taandus ja poliitiline tsensuur oli varasemaga võrreldes üha leebem. Sel ajal debüteerinud luuletajaid kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nimetatakse kassetipõlvkonnaks. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse

Kirjandus → Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kodakondsus, valimised, kodanike õigused

12. Millised on massikommunikatsiooni vormid ja omadused? • Vormid: • Vahetu - peamiselt ühes piirkonnas • Teadete vahendatud edastamine - kirjavahetus, ajalehed, internet jm . • Omadused: • Kiire edastamine • Avalikkusele kättesaadavus • Lai tarbijaskond • Passiivne infotarbimine 13. Millised on massikommunikatsiooni tunnusjooned demokraatlikus ja mittedemokraatlikus riigis? Demokraatlikus: Ajakirjandus on vaba, puudub tsensuur, kasutada tohib teiste riikide teabekanaleid. Infoallikaid on palju, nende suunitlus on erinev. Teabe eest vastutab väljaandja. Võimude ja ametnike tegevus on avalik, läbipaistev. Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud. Mittedemokraatlikus: Ajakirjandust kontrollib võimupartei. Kõik väljaanded esindavad ühetaolist vaatenurka. Teave läbib eeltsensuuri. Võimude tegevus on avalikkuse eest varjatud. Teiste riikide teabekanalite kasutamine on keelatud või tehniliselt võimatu.

Ühiskond → Ühiskond
16 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti Vabariik ja Saksa/Vene okupatsioon

nagu sümbolid, raha ning rahvuslikud seltsid ja organisatsioonid. Paljud avaliku elu tegelased arreteeriti ning toimus juuniküüditamine. Eesti võttis vastu NSV Liidu Ülemnõukogu Riigivolikogu. b) Eesti majandusest sai plaanimajandus. Hakati taastama tööstusettevõtteid ja rajati ka palju uusi. Majanduslike eesmärkide kõrval oli majanduse arendamisel ka poliitilised eesmärgid c) Tekkis tsensuur ning kõigest ei võinud kirjutada. Ajalehti ja ilmuvaid teoseid kontrolliti, et seal ei oleks Nõukogude Liidu vastaseid sõnumeid /mahategemisi. Kui sellist asja leiti, siis selle eest karistati. Enamasti tulenesid erinevused poliitilisest reziimist, kuna Nõukogude võim oli palju rõhuvam ja karmim, kui seda oli vabariigi aegne võim. Demokraatia ja Kommunism erinevad teineteisest väga. 2. 1930ndad a) 1930

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ühiskond, poliitika

5. Millised on huvide tasakaalustamise meetodid ? Seleta neid. -Huvide tasakaalustamise meetodid :  Enamusotsustus – Demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab enamus.  Kompromiss – Ühe või mitme osapoole järeleanmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele.  Konsensus – Üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses. 6. Mis on tsensuur, millistes riikides seda kasutatakse ja mis eesmärkidel ? -Tsensuur on riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eeklontroll trükiste, tele- ja radiosaadete, kõnede sisu üle. Teabe valikuline edastamine. Kasutatakse diktatuuririikides, et teostada järelvalvet. 7. Inimühiskonna kujunemine ja areng. - Inimkoosluse vormid :  Ürgkari – koostegutsemine ellujäämise nimel.  Sugukond – veresugulus.  Külakogukond – Territoriaalne naabrus, lähedased tegevused.

Ühiskond → Ühiskond
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vaikiv ajastu

"Vaikiv ajastu"kas pöördepunkt Eesti ajaloos? "Vaikivaks ajastuks" Eestis nimetatakse perioodi, kui Riigikogu enam kokku ei kutsuta; kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud (ainus legaalne partei oli Pätsi toetuseks loodud Isamaaliit), vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Sellise poliitika tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur. Muutused algasid demokraatliku korra asendamise autoritaarsega reziimiga

Ajalugu → Ajalugu
163 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Vabariik 1920-1940

Majandus Eesti Vabariik 1920 Kultuur Maareform 1919 1940 Eesti keelne kooliharidus Haldusjaotus Valitsemine Mõisa maade võõrandamine alates algkoolist kuni 11.Maakonda ja asendustalude loomine. Välispoliitika Petseri maakond. Demokraatlik Vabariik ülikoolini. Sisepoliitka olulisemad Tartu rahu 2.veb 1920. Narva jõe tagused alad 1920-1934 ...

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

ENSV kultuurielu

ENSV kultuurielu 1. Millised olid nõukoguliku kultuuripoliitika eesmärgid? 1) Sotsialistliku ja rahvusliku kultuuri sunniviisiline juurutamine. 2) Venestamine. 2. Milliseid abinõusid rakendati nõukoguliku kultuuripoliitika läbi viimiseks? 1) Tsensuur. 2) Ideoloogiline surve. 3) Takistati vaba mõtte levikut. 4) Kultuuripärandi hävitamine. 5) Raamatute tellimise piiramine. 3. Milles seisnes Eesti kultuurielu lõhestatus? 1) Välis- ja kodueesti kultuur. 2) Välismaale pagenud loovinimesed jätkasid seal oma tööd, ent nende looming jäi Eestis elavatele eestlastele kättesaamatuks. 3) Kultuuri püsimajäämine otsustati Eestis inimeste elujõu ja vastupanuvõimega. 4

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti kirjandus 20. sajandil

aastal ning II maailmasõja jõudmine Eestisse. Kirjandust üritati muuta kommunistliku ideoloogia tööriistaks, sellega kaasnesid Eesti Kirjanikkude Liidu tegevuse lõpetamine ja kirjastuste riigistamine. Kehtis tsensuur - kõrvaldati kõik teosed, mis ei sobinud nõukogude võimu ideoloogiaga. 1941. aastal toimunud Saksa okupatsiooniga kaasnes Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanike taganemine, kirjastamine muutus lihtsamaks ning tsensuur ilukirjanduslikele teostele lõdvenes. Proosas oli sel ajal valdav psühholoogilis-realistlik suund. 1944. aastal põgenesid Nõukogude vägede lähenemise hirmus paljud kirjanikud, nende hulgas Karl Ristikivi, Gustav Suits ja Marie Under, läände. Nikita Hrustsovi reformide ning nendele järgnenud aastakümnete vältel jäi kehtima sotsialistliku realismi ideoloogia, ent kirjanduse politiseeritus vähenes.

Kirjandus → Eesti kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Eesti kirjandus

o Kaasaja kangelaslikkuse peegeldus Proosa o Valdavalt avaldati lühinovelle Tagalas. Hint, Rummo, Jakabson Raadiosaated o Kuni 10 korda päevas, edastati Leningradist, hiljem Moskvast. Ilukirj. Saated. o Riiklik kirjastus. ,,Ilukirjandus ja kunst" Hakkas ilmuma teoseid Eestis o ,,Sirp ja vasar" ajaleht 1944 Sõjaaegne- võimalused puudusid tsensuur Represseerimine- kõik, kes jäid Eestisse- põhjuseks Eestis elamine Adson, Gailit, Kivikas jt. tegid koostööd saksa võimudega 30 ilukirj. Ja 30 noorsookirj. Teost. 1941-1944 Riiast sai taotleda luba avaldamiseks, raske saada!! Raamatukogude fenomen- poodides rmt. Praktiliselt ei olnud, menuraamatuid pidi kohapeal lugema. ,,Ammuaat"- 2 nr. Ajakirja ,,Postimees" Tartus, ,,Päevaleht" Tallinnas - ilukirj. Palad lisaks uudistele,

Eesti keel → Eesti keel
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

ENSV ja NSV (Stalin-Gorbatšov)

Sotsialismi tunnused ­ Sisepoliitika: *üks partei; *julgeolekuorgan NKVD (hiljem KGB); *tsensuur; *kodanikuõiguste puudumine; *vägivalla poliitika; *juhikultus; *hirm. Majandus: *plaanimajandus; *kollektiviseerimine; *natsionaliseerimine; *tsentraliseeritud juht; *industrialiseerimine; *kampaaniad; *defitsiit. NSVL juhid: Stalin (*NL juht, *repressiiv poliitika; *Gulag), Hrustsov (*sula, *kampaaniad, *kommunism), Breznev (*stagnatsioon, *dissitentlus, *Afganistani sõda), Antropov, Tsermenko, Gorbatsov (*glasnost, *perestroika, *laulev revolutsioon). Gorbatsovi ajal: Majandus: *perestroika ­ ümberkorraldused (1985), eraettevõtete lubamine, *majandusraskused, *üritati turumajandusele üle minna, *kaotati käsumajandus, *liiduvabariigid said rohkem iseseisvust, *500 päeva programm ­ turumajanduse rakendamine (1990). Sisepoliitika: *Rahvasaadikute Kongress ­ 1/3 liikmetest valiti, *inimõiguste kaitse, *piirkondlike suhete parandamine, *vabast...

Ajalugu → Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

§43 Kultuur aastal 1944.

Ajalugu §43 Nõukogude võimu taaaskehtestamine 1944. a ­ eesti kultuur kaheks ­ välis ja kodueesti kultuur. Kultuuripoliitika olemus. · ,,Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" uus võim suhtus kultuuripärandisse klassiprintsiibist lähtuvalt, seetõttu ka vaimuelu ideoloogilise surve all. · Vaimne surutis Stalini valitsemise lõpuaastatel ja Breznevi ajal. Vahepeal ­ sulaajal suhteliselt liberaalsed olud, kuid tsensuur ei kadunud. · Oluline koht julgeolekuorganite tegevusel. · Ulatuslik infosulg. Sundorienteeritus vene kultuurile.(eriti tugev 1940 lõpp, 1950.algus) · eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Mittesoovitud kirjandus erifondiväljastamiseks vaja eriluba. · Propaganda ­ aitas allutada valitsevale reziimile. Haritlaskonna uus põlvkond Paljud eesti haritlased NK võimu kartuses Läände Pagulastel rikkalik vaimupärand

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Realismi KT - 11 kl

5) Milline oli Eesti ühiskond 19.saj? Kultuuri õitseng, selle arengut ei suudetud peatada - rahvusliku teatri algus (1879) - Esimene üldlaulupidu (1869) - Vanemuise selts (1865) Eestis oli ärkamisaeg, alguse sai isamaaluule, võimuvõitlus eestlaste vahel (saksameelsed ja venemeelsed), 1802- Tartu Ülikool, pärisorjuse kaotamine. 6) Vene ühiskond realismi perioodil - mis muutused ühiskonnas toimusid? Nikolai I ajal oli tsensuur, kui võimule tuli Aleksander II viis ta läbi reforme (talurahva, kohtu). Tsensuur- väikerahvastel puudusid õigused, väiksed palgad. 7) Tolstoi elu ja looming Kasvas üles mõisas seega elu algus oli lihtne. Kuid 9 aastaselt jäi orvuks ja pidi kolima tädi juurde. Läks ülikooli (teisel katsel sai sisse), kuid lahkus sealt 2 aasta pärast. Ta oli väga ülbe, üleolev ja ei hoolinud talupoegadest. Läks koos vennaga sõjaväeteenistusse ja alustas kirjanikutööga

Kirjandus → Realism
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Meedia kui ühiskonnapeegeldus

Meedia on massiteabevahend, ühiskonna peegeldus ja infoallikas. Meedial on mitu erinevat ülesannet ja väljendusviisi. Meediat kohtame kõikjal, nii tänavatel, kaubanduskeskustes kui ka koolis. See on üks viimase sajandi arenenumaid valdkondi ja selle nimel näevad iga päev tuhanded inimesed vaeva. Kuidas aga on meedia seotud ühiskonnaga? Aastaid tagasi kui Eesti oli Nõukogude Liidu võimu all, valitses ajakirjanduses, raadios, televiisorites ning ka ilukirjanduses täielik tsensuur. Tohtis rääkida ainult Nõukogude Liitu ülistavatel teemadel ning ei tohtinud kohe kindlasti halvustada või rääkida millestki paremast väljaspool seda maailma. Seda kõike selleks, et rahvas arvaks, et just nii ongi hea ning selleks, et keegi põgeneda ei sooviks. Inimesed ei osanutki tol ajal arvata, et kuskil võiks olla parem, kuid need, kes avastasid välismaailma mõjud, tagasi enam ei tulnud. Meedia avatus sõltubki suures osas riigikorrast ning seal valitsevast tsensuurist

Meedia → Meedia
68 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Nõukogude Eesti kordamisküsimused

4. olukord kolhoosides muutus talutavaks ning maaelanike elu paranes tunduvalt 5. paranes varustatus toiduainete ja tarbekaupadega, sealhulgas levivad Eestisse välismaa kaubad 6. Eesti muutus avatumaks - 1965 avati Tallinn-Helsingi laevaliin, mis tõi Eestisse välisturiste 7. hakati tegelema moodsate teadusharudega (psühholoogia, sotsioloogia) ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. 8. Pehmenes tsensuur ja pehmenes loomevabadus 9. Eestisse levis läänekultuur: muusikas dzäss ja rock, kunstis abstraktsionism, Soome TV kaudu mood, soengud, eluaseme sisustamise stiil, läänelik käitumismaneer Hrustsovi ajal tekkis illusioon, et sotsialismi on võimalik muuta inimnäoliseks. Kuivõrd õnnestus Eesti eraldamine muust maailmast raudse eesriidega? Esita seisukoht ja põhjenda seda 3 näitega. Eestit ei õnnestunud muust maailmast täielikult eraldada.

Ajalugu → Ajalugu
139 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Peatükid 22-24

kuulekaks. Kolmanda maailma riike toetas Nõukogude Liit majanduslikult ja rahaliselt(sõjatehnika, sõjaväelised nõuandjad), neid riike nimetati otsialistliku orientatsiooniga riikideks. Kommunistliku partei peamine roll oli liidril (peasekretär), kes pidi olema vastuvõetav Moskvale, enamasti oli ta võimul surmani. Kommunistlik partei kontrollis poliitilist ja vaimuelu. Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. Iseloomustasid range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Selline sotsialistlik demokraatia pidi varjama valitseva partei ülemvõimu. Sotsialistlike riikide poliitiline süsteem: · Kommunistlik partei (võim koondatud ühe partei kätte) · Parteiline ametnikkond (juhid vastuvõetavad Moskvale, tähtis liider) · Valimised (ebademokraatlikud) Majandussüsteem: · Plaanimajandus (riigistatud ettevõtted, rasketööstuse eelisarendamine, kollektiviseeritud põllumajandus)

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kommunistliksüsteem

· Sotsialistliku orjentatsiooniga riigid- Aafrika ja Aasia arengumaad, mida NL otseselt toetas rahaliselt ja majanduslikult: Lõuna- Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Etioopia, Mosambik, Angola, Afganistan. Poliitiline süsteem: · Sisepoliitiline elu allutati kommunistliku partei kontrollile. · Kommunistlikus parteis oli suur roll partei liidril. Moskva heakskiit oli hädavjalik. · Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. · Valitses range tsensuur ja ulatuslik propaganda. · Rahvas kaasati poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai ainult ühe partei poolt haks kiidetud kandidaadi poolt. Majandus: · Range plaanimajandus · Riigistamine · Põllumajanduse kollektiviseerimine · Pearõhk rasketööstusel. Koostöö sotsilismileeri ajal: · Vastastiku majandusabi nõukogu 1949a. · VLO 1955a. NÕUKOGUDE LIIT Hilisstalinism- 1945-1953a.

Ajalugu → Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Eesti iseseisvumine - slideshow

23.okt. alustavad akt. tegevust 26.okt. alust. Riigivõimu ülevõtmist 27.okt. võimu ametlik ülevõtmine Poska - Kingissepp Enamlaste reformid Kõrgeim seadusandlik ­ SRK (formaalselt) Täidesaatvat võimu teostas: ENTK-J.Anvelt · Kodanikuõiguste kärpimine · Natsionaliseerimine · Maad talumeestele ei antud · Repressioonid · Valimised ebademokraatlikud · Püüti neutraliseerida rahvusväeosi Enamlaste reformid · Tsensuur, ajalehtede sulgemine · Koolides kaotati usuõpetus · Kirikud rahvamajadeks · Mõisnike mavaldused konfiskeeriti Tagajärg: Suurenev rahulolematus rahva seas, toetajate kahanemine. 28. nov. Maapäeva katse tegutseda Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva illeg. koosolekul: kui saksa okupatsioon teostub, kuulutatakse eesti iseseisvaks ja taotletakse lääneriikide tunnustust. Võimuvaakumi idee. Välisdelegatsiooni mood. jaanuar 1918 18. veebr. algab Saksa armee üldpealetung 19

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Nõukogude ja saksa okupatsioon

Majanduses: riigistamine, ettevõtete natsionaliseerimine, eraomanduse kaotamine, krooni asemel rubla, kaupade defitsiit, Venemaaga seotud rasketööstus. Poliitikas: Võim kommunistidele, Eesti ametnikud vabastati, võeti vastu uus nõukogude põhiseadus, Riigikogu muutus Ülemnõukoguks, Valitsuse uueks nimeks Rahvakomissaride nõukogu, vallad muutusid täitevkommiteedeks, maakonnad muutusid rajoonideks, muutus kohtuvõim, ainult EKP. Kultuuris: ülirange tsensuur, juhi kultus, Vene ajalugu, kultuur, sotsialistlik realism, EV kultuuri väärtuste hävitamine, monumentide lõhkumine (160), Nõukogude ajalpidi olema kultuur sisult sotsialistlik vormilt rahvuslik, ateistlik kasvatustöö. 2. Iseloomusta Saksa okupatsiooni Eestis (poliitika, majandus, kultuur) juuli 1941-22. September 1944 Poliitikas: Eesti kindralkomissariaat, Eesti Omavalitsus (Hjalmar Mäe),

Ajalugu → Ajalugu
507 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Põhiseadused, sotsialismi tunnused

1920. a. Ühine 1930. a. *tööpuudus. *ühistegevuslik *eramajanduse riiklik *palju talusi liikumine maal. kontrollmine. väikeste maadega. *eksport ja *tööstuste arv *peamine oli import olid suurenes. põllimajandus. samad (osad *eesti muutumine *vabaturumajandus. riigid olid tööstusriigiks. *margad ja pennid. samad). *haritavate põllupindade suurenemine. *tõuparandus ja sordiaretus. *riigisekkumine *kroonid ja margad. 1. põhiseadus Mida 3. põhiseadus võrdlen? *15. juuni 1920 *aasta *01. jaanuar 1938 *Asutav kogu *välja töötaja *Rahvuskogu *riigivanem *Ri...

Ajalugu → Ajalugu
101 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pärast I maailmasõda - demokraatia ja diktatuurid

Säilivad inimõigused Sõjatööstus! Vägivalla tase on madal Haarab kõiki eluvaldkondi, inimõigused · Diktatuurile iseloomulikud tunnused majanduses, poliitikas, kultuuris ja igapäevaelus. Valitsus kontrollib majandust (kehtastab hinnad, palgad) Ühe partei, ühe ideoloogia võim Parlament on ilma võimuta Kontroll omavalitsuste üle Tsensuur Ametiühingute tegvust kontrollib riik või on üldse keelatud Streigid keelatud Propaganda Üksikisiku allutamine riigihuvidele (nimede eestistamine, rahvus on tähtis) Naiste õiguste tähtsustamine · Mussolini tee võimule. Marss Rooma Mussolini loob ,,Fassio oli Combattimente", mis hakkas tööliste vastu võitlema, lõpetab streigid

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
12
docx

KT ajalugu II MS

1. Võrdle poliitilist elu demokraatlikus ja diktatuurses ühiskonnas. ­ Demokraatlikus ühiskonnas on võimalik oma esindajate poolt hääletada ja osaleda riigi valitsemises, diktatuuris ei saa oma sõna sekka öelda, hektib tsensuur ja riiki juhib üks inimene või mingi kindel grupp. 2. Seleta mõiste vabadussõjalised. ­ vapsid, eestlased kes võitlesid vabadussõjas. Vabadussõda toimus 1918-1920. Vapsid muutsid põhiseadust, nende oma võeti vastu. Demokraatiast autoritaarseks diktatuuriks. 3. Näita kaardil Siegfrigi kaitseliini. ­ Saksa ja prantsusmaa vahel. Saksa poolel. 4. Võrdle massikommunikatsiooni demokraatlikus ja mittedemokraatikus ühiskonnas. ­ Mittedemokraatlikus oli peal tsensuur

Ajalugu → Maailmasõjad
4 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

liiget. Parlament muutus kahekojaliseks ja valimisõigus oli alates 22a. d) vaikiv ajastu- alates 1934. Riigipööre, et takistada vapside võimuletulekut. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks sai K. Einbund. Laidoner oli sõjaväe ülemjuhataja ja Päts riigivanem. Valimisi ei toimunud, 1935 keelustati poliitiliste erakondade tegevus, mille asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtima hakkas tsensuur, kehtestus riigi kontroll- autoritaarne diktatuur. Majanduselu kiire areng. e) presidendivalimised- 1938 Konstantin Päts, valimised rahva poolt jäid ära. Uus valitsus eesotsas Eenpaluga. 3. Eesti iseseisvuse kaotus a) MRP- 1939 23.aug. Saksamaa ja NSVL vahel. Koosnes mittekallaletungilepingust, salaprotokollist, kaardist. Selle alusel määrati NSVL ja Saksamaa huvisfäärid. NSVL: Soome, Eesti, Läti, ida-Poola (ja hiljem Leedu). Saksamaa:

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

60ndad aastad pagulaskirjanduses

60ndad aastad pagulaskirjanduses "Sula" algus Stalini surm Tsensuur taandus Väliseestluse ideoloogia Ajaleht "Välis ­ Eesti" Optimistlik eluvaade Keelatud nimekirjade lühenemine Temaatika Proosas: Kodumaa ajalugu ja olud enne I maailmasõda Asukohamaade argipäev Kodumaalt põgenemine Piiblitemaatika Temaatika luules: Isiklikud hingehädad Perekond ja loodus Piltluule Sürrealism Pagulaskirjanikud Gustav Suits Marie Under Hendrik Visnapuu August Gailit Karl Ristikivi Artur Adson

Kirjandus → Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Nõukogulik kultuuripoliitika Eestis

Nõukogulik kultuuripoliitika Eestis Nõukogude võim seadis eesmärgiks ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juuratamise ühiskonnas. Olenemata poliitiliste olude liberaalsusest või ranguses, ühiskonnast ei kadunud kunagi tsensuur, mis pidi koos pideva meelsuskontrolliga takistama mõtte levikut. Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest aarengust ja suundumusest ning selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Järgnevatel aastatel puhastati kõik raamatukogud ,,kodanliku ühiskonna pärandist". Hävitati ka suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Kogu ebasoovitatav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kultuurielu 60-80ndatel, Paul-Erik Rummo

koolkombinaatidesse. (Valikkogu, mahukas tsükkel uut luulet) 1965 ENSV Riiklik Noorsooteater 1969.a muutus loomingus- tundis, et on kõik ära öelnud * näitetrupp koosnes äsja teatrikooli lõpetanud noortert 1972 ,,Saatja aadress ja teised luuletused 1968-72" jäi avaldamata * pikka aega polnud oma teatrimaja ­ tsensuur nõudis tekstide ümbertöötlemist, millest R keeldus. * esimesed lavastused sündisid ringreisietendustena Vaikis 1985.a, mis ilmus ,,Oo et sädemeid kiljuks mu hing" 1965 laevaliin Tallinn-Helsingi 1989 ilmus ,,Saatja aadress" 1967 Eesti Õpilaste Töömalev (Eesti Õpilasmalev) 2001 ,,Kohvikumuusikat" ­ läbivad 2 suuremat tsüklit 1969 esilinastuvad ,,Tallinnfilmis" Kruusemendi ,,Kevade" ja

Kirjandus → Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti Vabariigi iseseisvumine - Ajaloo Kontrolltöö 23.01.2012

Riigivanem ­ Eesti Vabariigi valitsusjuht, kes täitis ka mõningaid riigipea ülesandeid. Koalitsioonivalitsus ­ erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. Asundustalud ­ Talud, mis jagati kõigepealt vabadussõdalastele, seejärel teistele, kes soovisid. Vabadussõjalased ­ Vabadussõja veteranide liit, mis sekkus poliitikasse suure majanduskriisi ajal. Vaikiv ajastu ­ Ajajärk, mil riigikogu kokku ei kutsutud, erakonnad keelati, ajakirjanduses valitses tsensuur. Balti liit ­ 5 riigi vaheline tugev majanduslik ja poliitiline koostöö, mis jäi aga loomata erimeelsuste tõttu. (Soon me, Eesti, Läti, Leedu, Poola) 2. Aastaarvud 30.03.1917 ­ Eesti saab endale autonoomsed õigused 06.12.1917 ­ Soome iseseisvaks kuulutamine 16.02.1918 ­ Leedu iseseisvaks kuulutamine 24.02.1918 ­ Eesti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1918 ­ Esimese maailmasõja lõpp 18.11.1918 ­ Läti iseseisvaks kuulutamine 1918-1920 ­ Vabadussõda 23.06

Ajalugu → Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

KIRJANDUSE 5.KURSUSE KOKKUVÕTTEV TEST

12. KLASSI KIRJANDUSE TESTIKS 1 HARJUTAMINE / V KURSUS / õp Rita Metsmaker 1. Täida lüngad. Eesti kirjandus 1940-1955 JUUNIS 1940. aasta _______________ okupeeris Nõukogude Liit Eesti ja sündis nõukogude eesti kirjandus. Kehtestati TSENSUUR GLAVLIT __________________. Järelevalvet kirjanduse üle korraldas ____________________ ehk ENSV Kirjandus- ja KIRJANIKE Kirjastusasjade Peavalitsus. Paljud kirjanikud heideti _____________________ Liidust välja ja nende loomingut ei avaldatud. Olukord leevenes pärast riigijuhi Jossif ___________________

Kirjandus → Kirjandus
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun