T imo Tombak G3a Kompromiss kas tsiviliseeritud ühiskonna loomulik käitumisviis või lahingu kaotamine Miks inimene ütleb, et ta ei saa teatud asju teha? Näiteks Timotheus von Bock ei saanud ära sõita põgeneda keisririigist.Timo ei saanud seda teha, kuna ta pidas lahingut keisririigiga. See oli tema enda lahing, keegi teine ei oleks saanud seal osaleda, ainult tema ise. Tema jaoks oli ainuõige olla seal, kus teda sunnitakse, olla kui raudnael keiserriigi ihus. Seda olukorda
Usutakse, et inimühiskonnast isoleeritud inimesel ei ole võimalik kultuuri omandada, sest inimese kultuurilised omadused antakse talle ju selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Kuigi veel eelmisel sajandil usuti selle võimalikkusesse. Ka mina arvan, et inimene võib mingisuguse kultuuri omandada, olenemata, kas ta viibib inimühiskonnas või mitte. Inimesel tekib ju oma kultuur, või võtab kasvõi eeskuju loomadelt ja looduselt (Tarzan, Mowgly). Mina arvan, et iga tsiviliseeritud inimene omab mingisugust kultuuri. Aga see ei pea olema mingi kindel kultuur. Näiteks, kui inimene on sündinud ja kasvanud Eestis, ei pea ta ilmtingimata Eesti kultuuri tavadest kinni pidama, kuigi see harilikult nii ikka on. Kultuur ongi see, mis teeb inimesest inimese (tsiviliseeritud inimese vähemalt), mis eristab inimest loomast. Kultuur on areng ja järelikult inimene ilma kultuurita ka ei arene just palju. Inimene ilma kultuurita ei ole täielik
Roomlased arvasid, et riik ja religioon on tihedalt seotud. See idee, riigi ja religiooni seotusest, väljendus selles, et nad uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, kultusepidustusi korraldati riiklikult ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Veel üks idee seisnes selles, et linn ja tsiviliseeritud elu on lahutamatud. Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid roomlased suurel määral kreeklaste kultuurimõju all. Õpiti kreeka keelt ja loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi, seda eriti linnades. Vana-Roomlastel oli mitmeid ideid. Nende pereelu mõjutas idee patriarhaalsest perekonnast, nad pidasid oluliseks kohustusi riigi ees. Neil oli ka idee riigi ja religiooni seotusest ning tsiviliseeritud ja linnaelu lahutamatusest
enamasti nendest paberile sõna kirjutada ei oska. Samas pole ka imestada midagi, kui osades kultuurides on keelatud naissoost isikutel käia koolis ning omandada haridus ja saada haritud. Nad on kogu oma elu ajast perenaised, võtavad varakult mehe ja nii veedavad oma elu kodus perenaisena, samal ajal kui mees teeb tööd. See, kui inimene ei saa omandada haridust, kuna ta on naissoost, pole minu arvates õiglane. Inimene peaks saama haritud soost olenemata. Tsiviliseeritud ühiskonnas ongi see loomulik, et iga inimene saab haritud ja pole tähtsust, kas tegemist on mehe või naisega. Kuid ega kõik kirjaoskamatud pole naised. Kirjaoskamatute seas on ka mehi, miks siis nemad on kirjaoskamatud? Vastuseid on mitmeid, mingi hulk on ka neid, kes pole lihtsalt veel jõudnud tsiviliseeritud ühiskonda ning elavad kusagil dzunglis. Kuid on ka neid, kes lihtsalt ei viitsi käia koolis ja omandada haridust, või siis on haridustee katkemine tingitud mõnest haigusest.
Seega saab kõik alguse omakasust: püütakse varjata oma isiksuse puudujääke teist inimest solvates või võideldakse oma unistuste täitumise nimel. On teada tuntud tõde, et laps on kodu peegel, kuid „õige“ kasvatuse ja „õigete“ väärtushinnangute üle annab vaielda. Kindlasti pole kodusel kasvatusel aktsepteeritav vägivalla kasutamine, kuid kahjuks peavad paljud lapsed just selle keskel üles kasvama. Kuidas saakski siis neilt lastelt nõuda probleemide tsiviliseeritud lahendamist, kui neid on kasvatatud vaid rusikavõimu abil. Igapäevaseks näiteks oleks koolikiusamine, millele annab lahenduse leidmine justkui vaid hoogu juurde. Heaks näiteks unistuste nimel võitlemisest on Sofi Oksaneni teos „Puhastus“. Lugu keskenub sellele, kuidas inimene vägivallaga kokku puutudes muutub, kuidas iga teoga kaasnevad tagajärjed ning kuidas lootus sureb viimasena. Öeldakse, et armastuse nimel
Mõni eelistab meelelahutust, teine poliitikat jne, aga inimestega kohtudes leidub nendest teemadest ikkagi midagi, mille põhjal jututeemat arendada. Minu jaoks on kõige tähtsam meelelahutus ja vähesel määral ka dokumentaalsed uudised, loomulikult tuleb neid viimaseid jälgida telerist, et midagi kaotsi ei läheks ja kohe kindlasti mängivad selle juures suurt rolli illustratsioonid või arvutiga juurde tehtud joonistused või kavandid. Meedia on osa meie tsiviliseeritud ühiskonnast ja teavet saame me tahest tahtmata ning seda kas nähes või kuuldes. Peaaegu lootusetu oleks sellest ringist välja murdmine, kui just dzunglisse elama ei taha minna ilma kaaslaseta. Ma usun, et iga inimene soovib teada saada maailma asjadest ja meie uudishimu vajab ka rahuldamist.
· Kirglikud, kuid lühiajalised armulood. · Kaks esimest abielu mõlemal naisel olid kõrvalsuhted. · Viimane abielu Debbie Joffega. · Stoikude filosoofia: Mitte olukord ise pole ebameeldiv, vaid inimese hinnang sellele. · Õnneliku elu võti seisneb eelistuste ja valikute tunnistamises. SEKSUAALFASISM · Proovida erinevaid asju eksperimentide abil. · Ettekirjutatud piirangutest vabaks. · Mehed peaksid muutuma liberaalsemaks. · ,,Ma usun pigem n-ö tsiviliseeritud abielurikkumisse, kui vingerdamisse ja peituse mängimisse" · Abieluvälise seksi puhul tuleb teha kindlaks, et kaaslane on sellega nõus. · Samuti tuleb hoolega kaaluda, mis kasu ning mis kahju sellest tuleb. LAHUTUS · Truudusetus pole põhjus. · ,,Seks on halvim põhjus abiellumiseks ja lahutamiseks." · Peamised põhjused: vaenulikkus, sugulased ja raha. · Aususe puudumine ja oskamatus suhelda tapab abielu. Mitte abielurikkumine. AITÄH
Laused ei ole liiga pikad, välja toodud näided, põhimõtted, mis on igaühele tuttavad ja arusaadavad. Presidendi kõnes olid kasutatud järgmised retoorilised vahendid: Metafoorid: Euroopa seisab silmitsi uue kriisiga, oleme jäänud sõjamöllust eemale, vaatame tõele näkku, ühes aidas on sulased vist pikka aega vargil käinud ja peremees pole seda märganud. Retoorilised küsimused: Kuidas oli võimalik, et täiesti tsiviliseeritud rahvast ja kultuuri, mis andis meile Beethoveni ja Bachi, haaras selline vihkamine, et nad hakkasid tapma inimesi nende rahvuse pärast? Kuidas oli võimalik, et inimesi küüditati taigasse vaid selle eest, et nende mitme põlvkonna vältel rajatud talu osutus ühtäkki liiga suureks või liiga edukaks? Küsimus on, kuidas meie – meie Eestis, meie Euroopas – toime tuleme? Kuidas Euroopa hakkama saab, ehk kuidas meie hakkama saame?
Muinasaeg ja vanaaeg 40 000-5000 a. eKr. Muinasaeg on inimkonna varaseim ajajärk, kus koopaelanikest said tsiviliseeritud inimesed, kes hakkasid maad harima ja sajandeid edasi said neist linlased. 40 000 a. tagasi hakkasid nad muusikat looma, maju ehitama ja koopa seintele pilte maalima. Alles 8000 a. eKr tekivad esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui Egiptuses ja Mesopotaamias tekkisid esimesed võimsad tsivilisatsioonid. Paljud vanade rahvaste legendid jutustavad, et muusika lõid jumalad ja andsid selle inimestele. Tegelikult tekkis muusika inimese praktilisest vajadusest allutada endale
Swifti teemaks reisiraamat kaugetest maadest. Projekti innustusel avaldas aastal 1726 raamatu ,,Gulliveri reisid''. Kirjanduslikuks eeskujuks teos "Robinson Crusoe" Gulliveri elamused peegeldavad ja kommenteerivad 18.sajandi alguse Inglismaa poliitilist ja sotsiaalset olukorda. Neli reisi: Liliputimaale, Brobdingnagi (hiidude maale), lendavale saarele Laputa ja tarkade hobuste hiihnhmide maale. Kõigil reisidel leiab Gulliver eest tsiviliseeritud ühiskonna, kus temasse suhtutakse kas koletisse või naljakasse kurioosumisse. Mõistujutt võimuihast, upsakusest, fanatsimist, alatusest ja inimloomusest. Esimene trükk müüdi läbi nädalaga. Seda loeti kui reisikirja, kui sotsiaalset satiiri ja kui fiosoofilist mõistulugu. Mäng suuruse ja väiksusega, muutis Gulliveri laste seas populaarseks. Mõistliku elukorralduse reeglid. Suri 19. oktoobril 1745 aastal Dublinis.
lõpuks täielikku rahuollu. Kui palju on inimesi, kes on piisavalt tugevad, et paljastada oma hinge tegelikud soovid? Kumb on tähtsam, hind või mateerja? Kas hing suudab edestada ratsionaalset mõistust? Kõik oleneb sellest, mida keegi elust otsib, mida ta endalt ja ühiskonnalt nõuab. Kui inimene on kord vette kukkunud, mis tähtsust sel on, ujub ta hästi või halvasti. Tähtis on see, et ta kaldale jõuaks, sest muidu ta upub. Vajadus oma tähtsuse tunnetamise järele on võib-olla tsiviliseeritud inimese kõige ürgsem instinkt. Südametunnistus on nagu valvur, kes on seatud kontrollima iga üksiku indiviidi kinnikhoidmist reeglitest, mille ühiskond on enda eksisteerimise tarvis välja töötanud. Miks arvad sa, et ilu, mis on väärtuslikemaid asju siinilmas üldse, on nagu kivi merekaldal, mida igaüks võb soovi korral üles noppida. Ilu on midagi imepärast ja kättesaamatut, mida kunstnik vaid suurte loomepiinadega siit kaootilisest maailmast on üles otsinud.
ainult sõdalased ja kuningad (inimese väärtuse kujundas pigem vanus kui päritolu). Kõik see põhines ja oli kirjatatud 1400 aastat tagasi, tänapäeva inimene kasutab igal juhul kuulus hinnapakkumisi, inimkäitumise alused, geomeetria, meditsiini, matemaatika sihtasutuste jms. KOKKUVÕTE Euroopa väärtused mis pandi alus juba pikka aega tagasi Vana-Rooma ja Vana- Kreeka pikka aja jooksul arenesid ning kehtestatud tsiviil-ühiskond Euroopas. Kindlalt võib väita, see oli alguses tsiviliseeritud elu paljudes riikides maailmas tänapäeval. Euroopas esimeseks hakkas riigi struktuuri kujundamine Vana-Rooma ja Vana-Kreeka. Kaks need linnriigid tekkisid tänapäeva maailma ajalugu. Ilma maailmajagu Euroopa ei oleks elu nagu ta on täna. Üldiselt rääkides võib öölda et 5 eurooplased meist teeb ajalugu (väärtused) ja kaasaegne, tsiviliseeritud ühiskond ja muidugi ka see, et me elame Euroopa maailmajagul. Võib öölda et kõik arenenud
pilti : ere valgussähvatus kattis suure osa päikesekettast. Nähtud sähvatus oli Päikeselt Maa suunas paiskunud plasmapilv. Üldsusele andis see ebaharilik sündmus pikemaks ajaks arutlusainet. Kindlasti oli sarnaseid sündmusi Päikesel esinenud ka varem, kuid siis ei vaadanud keegi läbi teleskoobi nende kulgemist. Kui võrrelda Päikest teiste tähtedega, siis kuulub Päike väga rahulike hulka. Sellegipoolest toimub Päikesel aegajalt sündmusi, mis võivad meie tsiviliseeritud maailma heaolu tuntavalt mõjutada. Möödunud ja käesoleval aastal on päikeseplekke olnud märksa vähem kui eelnevates miinimumides. Vahel on nad puudunud rohkem, kui kuu aja vältel. 30 aasta jooksul oli napilt 50 päikseplekki. Sama ajavahemikku kuulub ka „väikese jääaja“ sisse, mille taassaabumist nüüdki globaalse soojenemise kõrval kardetakse. Kuigi Päikese ja tema mõjude uurimine on enneolematult
sellepärast, et neil on iga rahaühiku nimi "yuan" ning on vaja ju kuidagi eristada Hiina jüaani Hongkongi jüaanist (mida meie nimetame Hongkongi dollariks), Ameerika jüaanist (USA dollar), Euroopa jüaanist (euro) jne. Kõnekeeles olevat levinud jüaani nimetamine "kuai'ks". Mõistetavalt on käibel eri seeriatest rahasid. Uuemad rahad näevad välja sellised: Võõramaised saatanad Hiinlased nimetavad Hiinat Zongguo'ks (Keskseks Kuningriigiks). Nende jaoks on Hiina tsiviliseeritud maailma keskpunkt, kus elavad INIMESED. Kõik muu on `'välismaa'' barbaarne ja asustatud okeaanlastest (st. võõramaalastest) saatanatega. `'Mustad saatanad'' elavad Aafrikas, `'punapäised saatanad'' Hollandis või Skandinaavias, `'kõrgeninalised saatanad'' on valge nahaga ja elavad Euroopas, Ameerikas ja Austraalias. Neilt saatanailt ei maksa oodatagi, et nad mõistaksid tsiviliseeritud inimeste käitumist
Rooma inimese igapäevaelu Roomlaste jaoks olid omavahel lahutamatult seotud linna ja tsiviliseeritud elu. Vallutussõdade tõttu sattusid roomlased kreeklaste kultuurimõju alla. Sellest hoolimata suutsid roomlased säilitada oma ühiskonna traditsioonilise üldilme. Rooma perekond, nagu ka kreeka oma, oli mehekeskne. Pereisa omas piiramatut võimu kõigi pereliikmete üle. Nagu ka Kreekas, puudusid rooma naistel poliitilised õigused ning neilt nõuti eeskätt abielutruudust. Siiski suhtuti Roomas naistesse pisut vabameelsemalt. Naine oli alati oma mehe kõrval aukohal.
Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused. 1.Mis on robinsonaadid ja mille järgi said need oma nimetused? 1.robinsonaadid on teos, mis kujutab inimese käekäiku tsivilisatsioonist puutumata tühjal saarel. 2.Miks Robinson andis saarele Meeleheite saare nime? 2.Robinson andis saarele Meeleheite saare nime sest ta kõik ülejäänud meeskonnaliikmed uppusid ning ta oli ise pooleldi surnud kui ta jõudis saarele. 3.Mida Robinson saarel kartis? 3.Robinson kartis ,et saarel on metsaelajaid ning metsloomi ja ta võib nälga jääda. 4.Millised loodusnähtused aitasid laevalt asju ära tuua? 4.Laevalt aitasid asju ära tuua tõusulained. 5.Miks laevavrakk purunes? 5.Laevavrakk purunes siis kui tuul tugevamaks paisus. 6.Kirjelda Robinsoni esimest „kindlust“. 6.Robinsoni tegi enda kindluse kaljunuki alla mille ta kindlustas kaherealise vaiadest tehtud taraga, mis on seestpoolt voodertatud trossijuppidega ning väljast aga mättakuhilatega 7.Milleks kasu...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 17.10 Kodanikeühiskond Veel mõisteid: - kodanikuühiskond (tuleneb sõnast kodanik/kodanlik üks inimene, kes lähtub oma huvidest, tähelepanu ainsusel) - kolmas sektor - mittetulundussektor - vabasektor inglise keeles 'civil society' tsiviliseeritud inimesed. 18. saj tekkis sfäär, kus inimesed saavad üksteist usaldada, suusõnalised lepingud jne. --> Adam Smith; --> Adam Ferguson. See sfäär oli nende jaoks majandussfäär. Rõhk tsiviliseeritusel. Adam Smith nähtamatu käe teooria (vaba turg reguleerib end ise). Hegel räägib kolmest komponendist, mis moodustavad riigi: riik (kõige kõrgemal seisev osa), perekond ja nende vahele jääv bürgerliche Gesellschaft (kodanlik ühiskond). See on vajaduste
kui metall. Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³. Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Tina sulamistemperatuur on 232 °C. Ajalugu Tina on üks vanemaid inimkonnale tuntud metalle, selle sulam vasega pronks oli kasutusel juba ca 5500 aastat tagasi (pronksiaeg). Foiniiklastel oli väga oluline roll valgevasest tehtud tööriistade levikule tolleaegsetes tsiviliseeritud riikides. Tinatatud raud arenadati välja 14. sajandi Boheemias ning tinatatud teras ilmus välja 17. sajandi aegu. Ajaloolise rakendusena sulamis pliiga (i.k. pewter) nn. tinanõude valmistamiseks, erinevas tinaplii vahekorras orelivilede valmistamiseks Tina füüsikalised omadused · Hõbevalge · Raskmetall (7,3 g/cm3) · Madal sto (232oC) · Pehme, taotav,venitatav · Painutamisel krigiseb Tina kasutamine ·Õhus ja vees püsiv, ei ole mürgine
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Pronkssõdur ,,Aljoosa" Kellelt: Langenud sõdurite austamine ja nende kalmude väärikas hooldamine on tsiviliseeritud maailmale kohane ja lahingus karastatud sõjaveteranidele äärmiselt tähtis. Kahjuks taastatud Eesti Vabariigi algaastatel tegemata jäänud töö on pronkssõdurist väljakujundanud kahjuks mingisuguse meieteie poliitilise köieveo objekti. Selge on see, et vana pronkssõduri asukoht ei olnud kohe üldse talutav ja tuli sealt sobivamale kohale paigaldada; mitte õhata või muul viisil läbimõtlematult ja jõhkralt rahvavaenuliku käitumisega ära vedada pimeduse katte all, nii nagu tehti selle Lihula ausambaga läbipõrunud juhupoliitikute poolt. Ilmselge on ka see, et riigijuhtide saamatuse, tahtejõu ja pädevusetuse absoluutsel puudusel ei ole pronkssõduri probleemi siiani ükski valitsus proovinudki kahjuks lahendada. Väärikas lahendus tuli nüüd leida neil, kes püssirohu vingu ja lahinguvälja l...
Kuidas käituksin Katku Villuna? A.H. Tammsaare romaanis"Kõrboja peremees"on juttu lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. Nüüd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nüüd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat lõpeb sellega, et Anna kutsub Eevi ka Kõrbojale elama ning hakkab endale Kõrboja peremeest väikesest Villust kasvatama. Kuidas käitukisn mina Katku Villuna ja mis teeksin teistmoodi. Olles Katku Villu, t...
luua Gilgamesile vääriline kaaslane - Enkidu. Aruru pesi käed puhtaks, võttis tüki savi, niisutas seda süljega ja voolis savist sangari. Pani sangarile nimeks Enkidu, pühendas ta sõjajumal Ninurtale. Enkidu oli metsik mees, keda loomad ei kartnud, kuna ta sõi ja jõi koos nendega ning magas koos nendega. Kuulnud Gilgames kohaliku jahimehe käest uudiseid uustulnukast, mõtles ta, et kuidas küll võõrutada Enkidut loomadest ja metsikustest ning teha temast tsiviliseeritud mees? Selleks saadeti Enkidu juurde rõõmupiiga Samhat, kes oma võludega tsiviliseeriks metsiku mehe ning viis ta Uruki linna endaga kaasa. Pärast tasavägist võitlust kahe sangari vahel otsustavad nad sõpradeks hakata ning koos nad võtavad ette suured retked, et panna oma nimi igaveseks kestma. Koos nad tapavadki seedrimetsade valvuri Humbaba ning taevase härja, kelle jumalanna Istar saatis nende vastu. Istar maksab Gilgamesile kätte, haigestades Enkidu tappvasse haigusesse. Enkidu
kujunes neandertaallane (Homo neanderthalensis), kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses, Aafrikas kujunes sirgeinimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Tarkinimene sarnanes väga nüüdisinimesega, ehk nagu teda sageli nimetatakse targa tarkinimesega (Homo sapiens sapiens), olles temast võibolla vaid veidi robustsem. Nüüdisinimest peetakse kõrgeimaks liigiks, ning seetõttu on tsiviliseeritud inimesel kombeks vastandada end loodusele, sealhulgas ka kõigile loomadele. Inimesed ei tohiks aga unustda, et nemadki kuuluvad loomariiki ning neil on loomadega rohkem ühist kui nad arvatagi oskavad. Esmane sarnasus on, et inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis ei erine kuigi palju teiste imetajate omaga. Kuigi inimesi ülistatakse nende ühiskondliku eluviisi ja intellektuaalsete võimete pärast, pole nad nende omaduste
Mida inimene peaks teiste jaoks tegema, ja ka saaks teha? Pealkirjas püstitatud küsimus on ajatu, igavikuline ja universaalne, puudutades iga südametunnistusega inimest tervel elu vältel. Veelgi enam, teistele vähemalt sama hea soovimine, kui iseendale, on tsiviliseeritud ja sotsiaalse inimese tunnus. Inimene ei ole saar, vaid gruppi kuuluv, alates laiemast (homo sapiens) kuni kitsamani (sugu, amet, vanus, hobi, jne) seega enese ja teis(t) vaheliste seoste leidmine, hoidmine ja arendamine eristabki meid teistest liikidest. Niisiisi, mida me kõrgeima intellektiga isenditena siis teiste jaoks tegema peame, võime ja saame? Lühivastus oleks olla tuleb hea.Seda nii enese, lähedaste, sõprade kui ka võõraste vastu, nii
Enamikul inimestest on mingi kindel arusaam normidest ja raamidest, kuhu me mahtuma peame. Ja kui käitume tavatult, normiväliselt, võime halvemal juhul isegi surnuaial või hullumajas lõpetada. Inimesed ei salli "erinevaid", neid kardetakse. Kardetakse, et neil on mingi eelis "normaalsete" ees. Nõidade ja teise rassi esindajate tapmisest on ajaloos liigagi palju näiteid. Kuid nad olid süütud. Nende ainsaks süüks oli erinemine või "veidrus". Ja kus oleme me tänapäeval? Tsiviliseeritud ühiskond peaks olema salliv. Kuid ei ole. Väljalangemine ettekirjutatud raamidest põhjustab halvakspanu. Poliitik ei saa endale lubada kõne ajal naerma hakkamist. Poemüüja ei hakka kliendile anekdooti rääkima. Ajalehe kujundaja ei saa pilti vahelduseks tagurpidi panna. Õpetaja ei tohi kirjandi kirjutamise ajal klassi ees üles-alla hüpata. Ei tohi. Ei saa. Nii ei tehta. Sest see oleks vastuolus "hea tavaga". See oleks veider. Mõelgem hetkeks
Tartu maksu nõudev Venemaa jõudis lõpuks otsusele alustada Liivimaa vallutamisega, sest see tooks nendele rohkem kasu. 1558. aastal Eestit rünnanud venelased olevat käitunud viisakalt ja distsiplineeritult, lootes kohalikke elanikke enda poole võita. Pärast esimeste linnade vallutamist olid Vene väed riistanud peaaegu kogu Liivimaad. Lugedes õpikut jäi minule arusaamatuks läänerahvaste rumalus. Kuidas ei suutnud nad ennetada seda sündmuste käiku? Nad nimetasid ennast tsiviliseeritud rahvusteks, kuid ei tajunud maailmas toimuvat. Kuidas võis peeta venelasi harimata barbariteks, teades olukorda maailmas? Põhja-Eesti oli peaaegu iseseisvalt alistanud ennast Rootsile, kuid sellega halvenesid viimase suhted Poola-Leeduga. Tallinna saamiseks pidid Rootsi väed kasutama suurtükke, sest Poola garnison keeldus linna Rootsile üle andmast. Kuna rootslasi oli märgatavalt rohkem, pidid poolakad Tallinna ja ka Põhja-Eesti nendele siiski loovutama
tool kui elu. See ongi põhjuseks miks tihtipeale kipub elu alla minema, üks nendest on puudu. Neid nelja asja on vaja, et jõuda elus sinna kuhu sa oled kunagi unistanud jõuda. Kui sa tahad head elu siis hoia oma ,,tooli". Lõpetuseks ma tsiteeriks oma head sõpra: ,,Tähtis pole see millest sa unistad, vaid see, et sa unistad!" Kui inimene unistab, siis see tähendab seda, et ta ka mõtleb ning kui ta mõtleb siis on ta enamasti ka tsiviliseeritud inimene kellel on omad tavad, reeglid ja käitumisnormid ehk moraal.
sihikindel ja otsekohene.Hirvekütt oli oma kaaslase Välejala täielik vastand.Kuigi ta oli pooleldi indiaanlane ei pidanud ta skalpidele jahti, et raha või austust teenida. Tsingatsguk Hirveküti parim sõber, sarnanes Hirvekütiga iseloomult.Ta oli väga tasakaalukas ja rahulik.Indiaanlasena pidas ta Huroonide skalpidele jahti, kuid selleks, et teenida oma suguharu käest austust. Judith Hutter Piiriasuka kohta väga tsiviliseeritud ja kena tütarlaps.Iseloomult oli ta sõbralik ja uudishimulik, tihti kuulas pealt teiste vestlusi.Tal tekkisid tunded ka Hirveküti vastu. Hetty Hutter Ei olnud eriti arukas,kui see eest väga lahke ja sõbralik.Indiaanlased austasid teda. Ua-ta-Ua Tsingatsuki mõrsja. Negatiivsed tegelased Thomas Hutter Ei olnud tegelikult Judithi ja Hetty isa.Pidas indiaanlaste skalpidele jahti, et raha teenida.
Ühiskondlikust lepingust Enne ühiskondlikku lepingut valitses inimeste vahel looduslik seisund ilma igasuguste seadustega, mis on nüüdseks iseloomulikud tsiviliseeritud ühiskonnale. Locke arvas, et just moraali tunnetav ja selle läbi enda loomulikke soove ja käitumist kontrolliv üksikisikute grupp saab eksisteerida sellises ühiskondlikus seisundis nagu seda on looduslik seisund. Niisiis võib pidada ühiskondlikku lepingut üleminekuks tsiviilühiskonda. Ühiskondlik seadus on ainuke seadus, mis loomu poolest nõuab üksmeelset heakskiitu, sest kodanike ühinemine riigiks on ju kõige vabatahtlikum akt.
Pemberlyt külastades nägi, kuidas Darcy oli muutunud ja armus temasse. Kui Lydia ära jooksis, siis maksis Darcy Wickhamile suure raha, et nad abielluks ja W N-rügementi Põhja-Inglismaal teenistusse võetaks. Bingley tuli tagasi Netherfieldi, et Janega abielluda ja Darcy temaga kaasa. Seekord Lizzy ei lükanud enam tema ettepanekut tagasi ja nad abiellusid samuti. Gardinerid Mr.Gardiner (Mrs.Benneti vend, käis Londonis Lydial järel, väga tsiviliseeritud ja tore) Mrs.Gardiner (abikaasale väga sarnane, seiklushimuline, kuid tark ja viisakas) Suhtlesid palju Bennetitega, käisid reisil koos Elizabethiga ja aitasid Benneteid hädas. Meeldisid ka kõrgemast soodest isikutele, olles alamklassi kohta väga targad ja osavad suhtlejad. Wickham Elas väikese poisina Darcyde juures, olles praktiliselt mr.Darcy (surnud, Darcy isa) teine poeg. Küll aga oli tegu väga salakavala ja laisa mehega, kes üritas naisi enda lõksu
Liisi Rohtsalu Moraalsed väärtused on unustusse vajumas ,, Kui mitte ükski moraalsete ideede kogum ei oleks teistest parem, siis poleks mingit mõtet eelistada tsiviliseeritud moraalsust julmale moraalsusele." (C. S. Lewis) Me kõik usume, et teatud põhimõtted on õiged ja teised mitte. Üha kiireneva elutempoga ühiskonnas ei suuda paljud leida aega, et enda jaoks lahti mõtestada elu sügavamat poolt. Ometi on see äärmiselt oluline, sest need põhitõed, mida me väärtustame, kujundavad meie elu. Saksa filosoofi Immanuel Kandi hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad
talle saapad. Me läheme sisse, ja Müller passib saapaid jalga. Need sobivad täpipealt." Pärast esimese sõbra surma on poistele kindel, et enam ei saa varjuda raha, positsiooni, inimeste varju. Inimene lahingus, võitlemas oma ellujäämise eest, on tema ise kõige puhtamal kujul. Kas ta kaotab sellega oma inimlikkuse? Võib-olla hoopis vastupidi ta muutub inimlikuks. Ta hindab elu, sõprust ja perekonda. Sõdur hindab igat päeva, mida näeb ja sööki, mida sööb. Kuid seevastu tsiviliseeritud maailma seisukohsat kaotab ta sõjas kõik oma inimlikud jooned, temast saab tapamasin. Kojuminnes ei saa sõdurist iialgi endine inimene. Ta ei suuda kohaneda vanade sõprade ja perekonnaga, kes sõdurit ei mõista, ei mõista, mida ta on läbi elanud. Teos lõppeb üsna karmilt. ,,Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutuseta." Kangelane oli surnud
üldkohustuslikud käitumiseeskirjad (õigusnormid) ning subjektideks, kelle suhtes õigust tagatakse, on isikud, kelle tegusid kehtiv õigus reguleerima peab.Kaasaegne ühiskond loob erinevates eluvaldkondades jätkuvalt uusi eeldusi ja võimalusi majandustegevuse arendamiseks ning nende realiseerimiseks esitatakse järjest kõrgemaid nõudmisi. Koos sellega suureneb vajadus mitmesuguste suhete õigusliku reguleerimise järele. Seadus ja sellest juhindumine on tsiviliseeritud ühiskonna ning areneva majanduskeskkonna olulisemaid eeltingimusi.
3. Õpingud 4. Looming 5. Pildid 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus ja viited SISSEJUHATUS Järgnev kirjand kajastab endas ühe kolmest Viini klassiku elulugu, õpinguid ja loomingut. Nagu mainitud oli Viini klassikuid kokku kolm: Wolfgang Amadeus Mozart, Joseph Haydni ja Ludwig van Beethoven. Kõik kolm on muusikaajaloos väga tähtsal kohal. Nende loomingut kasutatakse tänapäeval väga paljudes ja erinevates kohtades ning tänu sellele ei saa ükski tsiviliseeritud maailmas elav haritud inimene väita, et pole kuulnud ühtegi katkendit nende loomingust. Oma valiku tegin ilma mingi erilise põhjuseta, kuna ükski klassikutest ei ole mulle kuidagi eriliselt tähtis, et teda peaksin eelistama. ELULUGU W. A. Mozart sündis 27. Jaanuar 1756. Salzburgis ning suri 5. Detsember 1791. olles kõigest 35 aastat vana. Wolfgang ei olnud pere ainus laps, vastupidi neid oli kokku 7. W. oli pere noorim
S U M E R I K U L T U U R ID K a d r i-C a th r in e K a a r t SR 10 Maa, rahvas, keel Sumerid said praegu tuntud nime akadlastelt. Sumerid ise nimetasid end sag-gi-ga "musta peaga inimesed" ning oma maad ki-en-gi ,,tsiviliseeritud isandate koht". Sumerid erinesid oma semi rahvate hulka kuuluvatest naabritest keele, kultuuri ja võib-olla isegi välimuselt. Haldus ja poliitika Elasid linnriikides Pühendasid kaitsejumalatele templeid Linnriiki valitses kuningas Sumeri õigussüsteem oli esimene teadaolev Sumeri kultuuri algajaks võiks arvata u. 4000 e.Kr Majandus Orjatöö Kiri Sumerid kasutasid Sumeri kirja orje. Orjatarid esimesed mälestised kudusid, sõtkusid, savitahvlitel jahvatasid ning pärinevad Urukist. kandsid koormaid. Kiilkiri ...
Linda Maria Pärn 10.A ,,Eluolust Vanas Roomas" Roomlaste silmis olid linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatud osad. Nad hindasid väga kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Peale vallutussõdu aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Teine osa roomlasi avaldas sellele teravat vastupanu, kuid nad ei suutnud pidurdada kreeka kultuuri levikut. Rooma ühiskond oli seisuslik. Kõige kõrgemal astmel ühiskonnas asus pärilik senatiaristokraatia
ehk valgustada, selgitades mitmesuguseid mitmesuguseid elunähtusi. Valgustusideede sünnipaigaks on Inglismaa, kus Euroopa tolle aja kõige demokraatlikum riigikorraldusning sõna-ja trükivabadus tagasid vaimse vabaduse. Inglismaa muutus tõotatud maaks, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Pealegi valdas kogu Euroopa kõrgem seltskond Lois XIV ajast saadik prantsuse keelt ja vaatas Pariisile kui tsiviliseeritud maailma tsentrumile. Kõige kuulsamateks prantsuse valgustajateks said Montesquieu,Voltarie ja Rousseau. Charles-Louis de Montesquieu tegi kuulsaks juba tema esikraamat ,,Pärsia kirjad´´ . Selles raamatus saatsid kaks näiliselt mõõda Euroopat rändavat pärslast koju reisikirju, milles teravmeelselt arvustati tollast prantsuse seltselukonna, jätmata kõrvale ka kuningat. Montesquieu elutööks sai aga tema 1748. aastal ilmunud mahukas teos ,,Seaduste vaimust´´ .
Oli ka väga aus, sihikindel ja otsekohene.Hirvekütt oli oma kaaslase Välejala täielik vastand. Kuigi ta oli pooleldi indiaanlane ei pidanud ta skalpidele jahti, et raha või austust teenida. Tsingatsguk Hirveküti parim sõber, sarnanes Hirvekütiga iseloomult. Ta oli väga tasakaalukas ja rahulik. Indiaanlasena pidas ta Huroonide skalpidele jahti, kuid selleks, et teenida oma suguharu käest austust. Judith Hutter Piiriasuka kohta väga tsiviliseeritud ja kena tütarlaps. Ta oli sõbralik ja uudishimulik ja seepärast kuulas tihti pealt teiste vestlusi. Ta armus Hirveküti. Hetty Hutter Ei olud just kõige targem, kuid see eest väga lahke ja sõbralik. Indiaanlased austasid teda. Ua-ta-Ua Tsingatsuki mõrsja. Negatiivsed tegelased: Thomas Hutter Polnud tegelik Judithi ja Hetty isa. Pidas indiaanlaste skalpidele jahti, et raha teenida, ei teinud seda austuse nimel.
Jaanuarist juulini 2008 on Sloveenia Euroopa Liidu eesistujariik. Sloveenia pindala on 20 273 km2. Pealinnaks on Ljubljana. Rahvaarv Sloveenia rahvaarv 2009 aastal on 2 040 800. Rahvastiku tihedus on 100,7 in/km2. Sloveenia on rahvaarvu poolest 145 kohal maailmas, mis tähendab, et ta on keskmise inimasutusega riik. Tihedaim on asutus jõeorgused. Aadria mere rannikul ja Panoonia tasandikul. Palju inimesi elab ka linnades, sest linnad on enamasti rohkem tsiviliseeritud kui külad või muud alad. Linnades on kergem tööd leida ning arstiiabi on lähedal. Hõredamini asustatud on mägised või künklikud alad. Mägisel alal on muld erosiooniga ohustatud või viljatu, seal on raske maad harida. 2012 aastal 1 996 617 2008 aastal 2 007 711 2007 aastal 2 009 245 2006 aastal 2 010 347 2005 aastal 2 011 070 1992 aastal 1 999 210 Nii nagu teisteski üleminekuriikides kaasnes ka Sloveenias iseseisvumise ja
Gilgamesile talle väärilise kaaslase looma, kellega jõudu katsuda ja võistelda. Aruru võttis Anu käsku kuulda ning voolis savist sangari valmis, pannes talle nimeks Enkidu. Ta pühendas Enkidu sõjajumal Ninurtale. Enkidule meeldis koolmel joomas käia ning kord sattus kütt talle peale. Enkidu oli mees, keda loomad ei kartnud, kuna ta jõi koos nendega koolmel ja magas koos nendega. Nüüd oli vaja võõrutada Enkidu loomadest ja teha temast tsiviliseeritud mees. Selleks saadeti Enkidu juurde rõõmupiiga Samhat, kes oma võludega tsiviliseerib metsiku mehe. Tänu Samhatile saab Enkidu inimeseks. Kui Enkidu ja Gilgames kohtusid, läksid nad kalema, aga natuke aega hiljem sai neist sõbrad.Uruki linnale oli vaja seedripuid, mis asuvad Humbaba metsas. Seal metsas elas aga koletisetaoline elajas Humbaba. See aga tähendas seda, et koletis tuleb tappa Gilgames kutsub ka Enkidu kaasa. Algul ta ei soovinud kaasa tulla, aga varsti oli ta küll nõus
Sellega annaksin temast nagu osa ära.("Dorian Gray portree", 1891) Lahkarvamused kunstiteose suhtes tõendavad, et teos on uus, mitmekülgne ja eluline. Vanus on kõrge hind, mis tuleb maksta küpsuse eest. Inimesel on õigus otsustada teise inimese üle selle järgi, millist mõju ta avaldab oma sõpradele.("Dorian Gray portree", 1891) Meist igaühes on nii taevas kui ka põrgu.("Dorian Gray portree", 1891) end inimese näkku.("Dorian Gray portree", 1891) Ühiskond või vähemalt tsiviliseeritud ühiskond ei ole kunagi eriti valmis uskuma midagi halba neist, kes on ühteaegu rikkad ja võluvad.("Dorian Gray portree", 1891) Südametunnistus teeb meist kõigist egoistid.("Dorian Gray portree", 1891) Olla hea tähendab olla kooskõlas iseendaga.("Dorian Gray portree", 1891) Senikaua, kuni naine saab välja näha omaenda tütrest kümme aastat noorem, on ta täiesti rahul.("Dorian Gray portree", 1891) Kui koopainimene oleks osanud naerda, oleks ajalugu olnud teistsugune.("Dorian Gray
pöörataks rohkem tähelepanu sellele, mis võib viia või viib nimetatud probleemini. Meedias kajastatud koolivägivallaga seotud sündmused aga võivad sisaldada palju valeinformatsiooni ning ehmatavaid kaadreid, mis omakorda võivad tekitada just nooremates lastes segaseid tundeid, eelkõige hirmu. Massimõrvar sai teha õigusemõistmisest ühe mehe šõu, sest oskas ära kasutada meie suhtluskultuurile omaseid tsiviliseeritud käitumismalle. Temast kirjutati rahvusvahelises meedias ja ta nautis seda täiel rinnal , tema kuritöö eesmärgiks oligi saada kõikjale ulatuva meedia tähelepanu. Ta sai just sellise meediasündmuse, mida ta taotleski. 2. Miks on oluline edastada infot ka nendest piirkondadest, kus kehtib tsensuur? See on oluline, et saada informatsiooni nendes piirkondades toimuvast. Tsensuuriga kaasneb
Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist. 9. Vana-Kreeka religiooni iseloomustab jumalate paljusus- polüteism. Esimesed inimesed sündisid maast või vooliti jumalate poolt mullast ja veest. Võitluses jumalate poole hoidnud titaan Prometheus aitas kaitsetuid inimesi, õpetades neile tule kasutamist, jumalatele ohverdamist ning muid tsiviliseeritud eluks vajalikke oskuseid. 10. Antiik-olümpiamängud Osaleda võisid ainult mehed. Toimusid iga 4 aasta tagant Võistluste hulka kuulusid – staadionijooks, maadlus, rusikavõitlus, pankraation, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõit. Premeeritakse õlipuuokstest pärjaga Tänapäeva olümpiamängud
GULLIVERI REISID Jonathan Swift Arst ja meresõitja Lemuel Gulliver võtab ühtekokku ette neli reisi: Liliputimaale ja Brobdingnagi, vastavalt kääbuste ja hiiglaste juurde, lendavale saarele Laputa ja lõpuks tarkade hobuste hiihnhmide maale. Kõigis neis muinasjutulistes maailmades leiab Gulliver eest hästi väljakujunenud tsiviliseeritud ühiskonna, kus temasse kui võõrasse suhtutakse kas kui koletisse või naljakasse kurioosumisse. Liliputtide juures on Gulliver mägiinimene, keda kõik ta määratu jõu pärast kardavad. Leebusega saavutab ta kiiresti kääbuste poolehoiu. Ta kutsutakse õukonda, saab kuninga soosingu osaliseks, ja kui läheneb vaenulik sõjalaevastik, saab Gulliverist võõrustajate päästja. Gulliveri vastu ei saa isegi terve armee. Ohtlikum on aga kangelase külaskäik hiiglaste maale. Brobdingnagis on Gilliver pöialpoiss, kes peab iga kassi ees hirmu tunda. Olles vaid sõrmepikkune, on ta täielikult hiiglaste meelevallas ja paneb e...
rakendata elu pikendavaid meditsiinilisi abinõusid. Alates 1970test aastatest on hakatud sedalaadi lähenemist üha enam hakatud nimetama passiivseks või kaudseks eutanaasiaks, mis eristub aktiivsest või otsesest eutanaasiast, mille korral kutsutakse surm esile arstliku tegevuse tulemusena Niisiis tuleb mõnikord eutanaasia mõiste tõlgendamisel olla päris hoolikas, sest erinevates kontekstides võib tema tähendus olla üksjagu erinev. Käesolevas tsiviliseeritud maailmas on aktiivsel eutanaasial kaks kardinaalset seisundit. Ühelt poolt on eutanaasiavastaste üheks põhiargumendiks see, et inimelu on püha ja kellelgi ei ole õigust seda ära võtta. Seda seisukohta püüavad ka kindlustada paljud religioonid ja eriti nendes riikides, kus riigi juhtimise eesotsas seisab religioon. Teisalt rõhuvad eutanaasia pooldajad sellele, et kui inimesel on surmav haigus ja ta piinleb valudes, oleks inimlik aidata seda inimest "vaikselt ja valutult surra". 1990
Kuigi tsivilisatsiooni kritiseeriti juba ka valgustusajal. (Rousseau) TAGASI LOODUSE JUURDE Mõnedele sai nüüd hüüdlauseks tagasipöördumine looduse juurde. ,,Loodus" tähendas valgustusfilosoofide jaoks peaaegu sama mis ,,mõistus"; sest inimese mõistus on ju looduse poolt antud vastupidiselt kirikule ja tsivilisatsioonile. Osutati, et loodusrahvad on tihtipeale tervemad ja õnnelikumad kui eurooplased, kuna nad pole tsiviliseeritud. Rousseau tuli välja loosungiga: ,,Pöördugem tagasi looduse juurde!", sest ta arvas, et loodus on hea ja ka inimene on loomult hea. Kõik halb aga tuleneb ühiskonnast. HUMANISEERITUD KRISTLUS Ka religiooni oli vaja muuta looduslikuks ehk loomulikuks; religioon pidi viima vastavusse inimese loomuliku mõistusega. Kerkis esile ka materialiste, kes Jumalat ei uskunud ja olid seega ateistid. Kuid
Sumerid Tsivilisatsiooni tekkimine. Sumerid said praegu tuntud nime akadlastelt. Sumerid ise nimetasid end sag-gi- ga´ks ehk musta peaga inimesteks ja oma maad ki-en-gi´ks ehk tsiviliseeritud isandate koht. Nende maa-ala oli vanalajal Mesopotaamia lõunaosa hõlmanud piirkond, mis ulatus umbes nüüdsest Bagdadist Pärsia laheni. Pole teada, kas tegu oli Mesopotaamia esmaasukate või tsivilisatsiooni tekkeajal alles suhteliselt äsjaste sisserändajatega. See oli Egiptuse kõval maailma vanim tsivilisatsioonikolle. Sealset kultuuri ja asustuse kohta leidus väjakaevamisest jälgi 6. aastatuhandest e.K.r . Sumerid elasid seal 4. aastatuhande lõpust e.K.r. Linnriigid. 3
loob ka uusi ohte. Ohte ei loo mitte füüsika ise, vaid see kuidas inimesed sellest tulenevaid avastusi ära kasutavad. Kuigi just füüsikalised teadmised olid need, mis esimeste tsivilisatsioonide arengule aluse panid, siis pole sugugi võimatu, et just need suudavad lõpuks maailma inimkonnale lausa elamiskõlbmatuks muuta Väide et just tänu füüsikale on inimkond suutnud luua nõnda kõrgtehnoloogilise ja tsiviliseeritud maailma, pole vale. Füüsikas tehtud avastamised on meid õpetanud panema looduses leiduvaid jõude enda kasuks tööle ehk see on peamine loodusteadus, mis suudab algatada tehnilist arengut. Mõnel pool nimetatakse seda füüsika rakenduslikuks väärtuseks. Just nimelt tänu sellele oli füüsikal 19. ning 20. sajandi esimesel poolel igati hea ja positiivne kuvand. Mehaanika väljaarendamine 18. sajandil võimaldas ehitada inimtööd kõvasti kergendavaid masinaid
madalamasse rassi ning nende bioloogiline staatus õigustas nende orjastamist ja koloniseerimist. Teine grupp nimetame neid leebe poliitika pooldajateks oli päri, et mustad olid alaväärtuslikud, kuid arvas samal ajal, et inimeste õigus vabadusele ei sõltunud nende intelligentsitasemest. Tol ajajärgul peeti valget inimest just selleks õigeks ja targemaks rassiks , kes peab inimkonda edasi viima, sest miks muidu ei ole suutnud musta rassi esindajad luua ühtegi püsivat tsiviliseeritud ühiskonda. Benjamin Franklin, kes pidas mustade alaväärtuslikkust tingituks ainuüksi kultuurilistest põhjustest ja täiel määral parandatavaks, väljendas siiski lootustm et Ameerikast saab valgete riik, mille üldpilti ei riku vähem meeldiva nahavärvusega inimesed. Lincoln jäi rahule sellega, et mustad sõdisid Ameerika koosseisus, kuid ei taandunud kunagi oma seisukohast, et ülema rassi positsioon kuulub valgetele.
• Lugu räägib siira ja usaldava noormehe Candide’i ja tema õpetaja Panglossi seiklustest, neid tabavad kõikvõimalikud hädad. • Candide õpib, et kui maailma juhibki kõrgem seaduspära, peab iga inimene siiski “harima oma aeda”. “Kohtlane” (1767) • selles on nähtud vastukaja loodusrahvaste ja loomuliku inimese idealiseerimisele Rousseau’ filosoofias. • Lugu indiaanlasest, kes satub Prantsusmaale, kes n- ö teistsugusena näeb Euroopa tsiviliseeritud ja mõistust pooldavas ühiskonna valelikkust ja rumalust. • Voltaire’i ei rahulda tegelase nö metslasepuhtus – indiaanlasest saab hariduse ja kultuuri kaudu isiksus. TSITAATE • “Originaalsus pole midagi muud kui arukas matkimine.” • "Ta oli kõige rumalam, seega ka kõige fanaatilisem." • "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda"
Maroko Maroko on Vahemere äärne kuningriik, kus valitseb enamasti ka vahemereline kliima. Maroko asub Põhja-Aafrikas. Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Seda on raske pidada Aafrika riigiks, pigem on tegu tüüpilise vahemerelise araabia riigiga. Tema araabiakeelne nimetus al- Maghreb al-Aqsa tähendab kauget maanurka läänes, kus päike loojub. Maroko pealinn on Rabat, rahaühik on dirham (MAD) ja riigikeeleks araabia. Ajavööndina on seal maailma aeg (GMT). Maroko peamiseks usundiks on islam, vähesel määral leidub ka kristlust ja judaismi. Riigikorraks on põhiseaduslik monarhia ja ta on iseseisev riik. Tänapäeval on Maroko üpris tsiviliseeritud riik, kes üritab võimalikult rohkem arendada koostööd Euroopa Liiduga. Maroko kliimale on iseloomulikud kuumad ja kuivad suved ning pehmed, niisked talved. Sisemaa poole liikudes on ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
