Keskkonnaökonoomika huvigruppideks on : ettevõtjad, valitsus Äriühingu omanik/tegevjuht: Huvid: maksimeerida kasumit Selleks: · Hoida toodangu omahind ehk tootmiskulud võimalikult madalad. Kulutada tootmisprotsessis keskkonnakaitsele nii vähe kui võimalik (vahendeid, raha) · Müüa võimalikult palju toodangut. Selleks on vaja näida keskkonnasõbraliku ettevõttena. Kui ettevõte on keskkonnavaenulik, siis ei suudaks ta niipalju toodangut müüa. Keskkonnavaenulikkus paljastatakse ka konkurentide poolt. Valitsussektor: Huvid: Täita riigikassat Selleks: · Koguda ressursikasutustasusid ja saastetasusid · Hoida keskkond võimalikult puhtana Selleks: · Kehtestada mõistlikud saastamise määrad ja teostada pidevat kontrolli loodusressursside kasutamise ja saasteainete emissiooni üle. (ametkondadest näiteks keskkonnainspektsioon) Poliitikud: Huvid: 1. Valijate häälte kindlustamine Selleks: ...
4. Otsustamine kes millal ja kuidas? Otsuseid konkreetsetes küsimustes teevad mitte need, kellel on võimupositsioon vaid need kes on eksperdid. Olulised otsused ei jää tegemata hirmust eksida 5. Inimesed keda ja millest lähtuvalt valitakse ning kuidas neid inimesi " kohandatakse" ning koolitatakse? Millised on hoiakud ja erinevuste talumine 3. Huvigruppide mudel Huvigrupid on inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Huvigrupid aitavad kirjeldada organisatsiooni. Mudeli kasutamise etapid: · huvigruppide ja nende esindajate kaardistamine · positsiooni analüüs huvigruppide hoiakute, ootuste, mõjukuse kaardistamine · organisatsiooni ja huvigruppide vastastikuste mõjude kaardistamine
SISSEJUHATUS Kõik kohalikud omavalitsused vajavad eesmärke, millega püüdelda arenemist toetada omavalitsuse alla kuuluvaid elanikke. Et oleks paigas visioon ja missioon, on kohalike omavalitsuste areng määratletud arengukavaga. Kohaliku omavalitsuse arengukava on reguleeritud Kohaliku omavalitsuse seadusega. Arengukava koostamisel püstitatakse visioon ja missioon, mis omakorda aitab koostada tegevuskava ja see aitab määratleda arengukava perioodi. Arengukava on valminud erinevate huvigruppide, 12 vallaelanike, vallaametnike, volikogu liikmete ja komisjonide koostöös. (Võru valla…) Arengukava koostamisel on arvestatud valla asukohta maakonnas: vald piirab rõngana maakonnakeskust Võru linna, mistõttu on vallal linnaga palju kokkupuutekohti nii majanduses, sotsiaalsfääris, meditsiinis, tervishoius kui ka kultuuri- ja hariduselus. Uurimisülesanded: selgitada Võru valla peamised arengusuunad; analüüsida 2015 aasta tegevuskava;
Milline institutsioon võtab vastu poliitikaeesmärke määratlevaid arengukavasid ja strateegiaid? A. Riigikogu B. VV C. Minister D. Kõik eelnevad 14. Eesti ministeeriume kirjeldatud kui silotorne või iseseisvaid vürstiriike. Millisele probleemile see kirjeldus viitab? A. Koordineerimise ja koostöö puudulikkusele B. kOVi nõrgale haldussuutlikkusele C. huvigruppide kaasamise nõrkusele D. maaelupoliitika ja välispoliitika vähesele inegratsioonile 15. Milline väidetest tõene: 16. Riigieelarve tsükkel koosneb: A. Riigieelarve rakendamisest B. Riigieelarve ettevalmistamisest ning rakendamisest C. Riigieelarvestrateegia ettevalmistusest, riigieelarve ettevalmistamistst ja rakendamisest D. Riigieelarvestraeegia ettevalmistamisest, riigieelarve ettevalmistamiest, rakendamisest ning aruandlus 17
Seetõttu peetakse traditsiooniliselt äriühingu peamisteks huvigruppideks investoreid ja kreeditore ning finantsaruannetes sisalduvad andmed peavad andma nimetatud huvigruppidele neile vajalikku informatsiooni analüüsi teostamiseks ja otsuste langetamiseks. Bilansi analüüs Kaasaja teadmistel ja informatsioonil põhinevas majanduses on laienenud informatsiooni valdkonnad, mida ettevõtte huvigrupid vajavad ning laienenud on ka ettevõttele oluliste huvigruppide ring. Kes on need huvigrupid? Aktiivselt on hakanud tegutsema ka ettevõtte huvigruppide vajaduste eest seisvad ühendused. Näiteks Ameerikas on loodud Huvigruppide Ühendus (The Stakeholder Alliance), mis hõlmab 5 miljonit füüsilisest isikust liiget. Ühendus püüab omalt poolt mõjutada ettevõtete finantsaruandlust reguleerivate aktide väljatöötamist suunas, mis arvestaks peale aktsionäride ja kreeditoride ka teisi ettevõtte huvigruppe. Bilansi analüüs
ametikohtade aruandekohustuse määramine; Organisatsioonikäitumine 2014/15 Eneken Titov Joonis 3 . Organisatsiooni keskkond Organisatsiooni huvigrupid Huvigrupid on inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Huvigrupid aitavad kirjeldada organisatsiooni. Joonis. huvigruppide mudel Mudeli kasutamise etapid: huvigruppide ja nende esindajate kaardistamine positsiooni analüüs – huvigruppide hoiakute, ootuste, mõjukuse kaardistamine organisatsiooni ja huvigruppide vastastikuste mõjude kaardistamine huvigruppide arvamuse mõjutamiseks vajalike tegevuste kaardistamine Organisatsioonikäitumine 2014/15
kohta kõrgel tasemel. Direktiiv tavaliselt koosneb järgmistest osadest: skoobi tutvustus, majandusliku otstarbekuse põhjendus, verstapostide ajakava, heakskiidu kriteeriumid, riskid ja allkirjad. Sponsor kohtub projektijuhi ja põhimeeskonnaga selleks, et projekti kava detailselt läbi vaadata eesmärgiga kindlustada ühisarusaama ja jõuda kokkulepele. Direktiiv on dokument, millega lõpetakse projekti käivitamise faas. V HUVIGRUPPIDE ANALÜÜS JA KOMMUNIKATSIOONI PLANEERIMINE Projektijuhtimise plaan- ametlik heakskiidetud dokument, mis määratleb kuidas projekti täidetakse, jälgitakse ja kontrollitakse. See võib olla koostatud kokkuvõtte kujul või olla detailne, koosneda ühest või mitmest lisaplaanist või teistest planeerimise dokumentidest. Teadmised- millegi teadmine pädevusega, mis tuleneb kogemusest, haridusest, vaatlustest või uurimisest.
polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade,kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel pluralism-a)mitmekesisus,paljusus,mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust,parteistumist,vaimukultuuri;demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; b)USA poliitikateaduse koolkond,mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel;poliitikas ideede,arvamuste,poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus monism-pluralismi vastand;diktatuur,absolutism ühiskonna jätkusuutlikkus-areng,mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused,seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve;ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt;võim peab olema legitiimne e.õiguspärane(kui võimulolijad hindavad samu väärtusi,mida rahvas);valitsemine peab olema
tähendas kodanikuühiskond kogu tsiviliseeritud ühiskonda, mitte mingit sellest eristatavat osa. Viimasel ajal kasutatakse kodanikuühenduse asemel ka nimetusi "mittetulundussektor" või "kolmas sektor". Lisaks avalikule sektorile ja erasektorile võib kolmas sektor pakkuda teenuseid ja anda inimestele tööd. 3.2. Survegrupid ja huvigrupid Kodanikuühendused liidavad samuti endas teatud huvigruppe nagu erakonnadki, kuid kui partei taotlus on haarata ja teostada riiklikku võimu, siis huvigruppide poliitiline tegevus taotleb riikliku võimuaparaadi mõjutamist ja suunamist. Huvigruppide erivormiks on survegrupid, mis tegutsevad huvigruppidest kitsamal sotsiaalsel või majanduslikul alusel ega oma selget organisatsioonilist vormi. Oma tegevusega (lobitöö, lobby) püüavad nad avaldada survet riiklikele ja omavalitsusasutustele kitsalt omakasupüüdlike eesmärkide saavutamiseks. Ärilisi ringkondi esindavad survegrupid võivad taotleda maksusoodustusi, riiklikke tellimusi jne
tulude kujunemist. Mõnede kaupade nt fotolindid puhul võib ette tulla kahanev ostutrend, teiste puhul nt mälukaardid puhul kasvav. Kuna tavapärased fofoaparaadid kaovad müügilettidelt, mille asemele tulevad digitaalsed fotokaamerad, kus on vaja mälukaarti mitte tavapärase kaamera puhul vajaminevat fotolinti. Töötajatest sõltub kauba või teenuse kvaliteet. Mida kõrgem on motivatsooni, oskuse- ja haridustase töötajatel, seda parem on ettevõte. Arvamusjuhid, valitsuse või huvigruppide eksperdid on need, kes võivad mõjutada avalikku arvamust ja kes on seotud selliste otsuste tegemisega, mis võivad suunata ettevõtluskeskkonda. Ettevõtetel tuleb oma tegevuses arvestada paljude valitsusasutustega, mille ülesandeks on reguleerida ja kontrollida äritegevust riigis. Lisaks sellele on ettevõtetel oluline arvestada oma tegevuse eetilisi aspekte. Ettevõtjad peavad arvestama oma tegevuste ja otsuste eetiliste tagajärgedega
vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke 9. Ettevõtte/organisatsiooniga seotud huvigrupid ja nende võimalikud huvid: omanikud – raha vm mõõdetava väärtuse teenimine kliendid –väärtuse omandamine juhid – minimaalsete kuludega maksimaalsete tulemuste saavutamine töötajad – turvaline ja rahuldustpakkuv töökeskkond Erinevate huvigruppide huvid on omavahel seotud, ühtede huvigruppide huvide täitmisest (või täitmata jätmisest) sõltub teiste huvigruppide huvide täitmine. 10. Väärtuse mõiste ettevõtte/organisatsiooni huvigruppide jaoks: kvaliteeti ja selle kasvu - protsessi ja toote/teenuse kvaliteet ja selle kasv (vigade vähenemine või veaparandusele kuluva aja vähenemine) kulude vähenemist - kasumlikkuse kasv kiirust - turu muutustele reageerimiskiirus või tarneaja vähendamine
sisalduvad eelpooltoodud definitsioonis. Võimaluste realiseerimine Eestis eeldab aga erinevate osapoolte kooskõlastatud tegutsemist. Era ja avaliku sektori vaheline koostöö on turismis olulisem kui teistes majandusharudes. Eraettevõtlus, mis eksisteerib vaid kasumit teenides, vajab selgeid tingimusi ja mängureegleid keskkonda, milles vastu võtta otsuseid. Ühine tegevuskava vajab rollide jaotust ja kokkuleppeid. See omakorda eeldab erinevate huvigruppide vahelist suhtlemist ja konsulteerimist, et saada sarnaselt aru: "Mis on turism?", "Millised on turismi probleemid, ohud ja võimalused?" Eesti Ökoturismi Ühendus on loodud, et erinevate huvigruppide vahelist koostööd edendada, eesmärgiks ökoturismi areng Eestis. Eeskuju sellest, et turism saab loodushoiuga käsikäes käia, pole vaja otsida kusagilt kaugelt. Sel aastal tähistame Loodushoiu ja Turismi Instituudi asutamise 60. aastapäeva. EÖÜ korraldab
Sotsiaalteaduslikus kirjanduses seda nimetakse sageli ka organiseeritud pluralismiks, st need institutsioonid eksisteerivad vabalt ilma riigivõimu sekkumiseta. Kodanikuühiskonna vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Autoritaarsetes poliitilistes süsteemides ( pooled maailma riigid on autoritaarsed) on osa niisuguseid assotsiatsioone lubatud piiratud hulgal, näiteks on vabad ühiskonna majanduslikud suhted, on lubatud mõnede huvigruppide tegevus. Seda nimetatakse piiratud pluralismiks.
Katriin Mats TH2 NOORTESEMINAR TEEMAL ÕPPIMISE-JA TÖÖTAMISEVÕIMALUSED VÄLISMAAL Projektikava Pärnu 2012 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 KOKKUVÕTE..................................................................................................................3 1. PROJEKTI ORGANISATSIOON JA TEOSTAJATE HINDAMINE NING HUVIGRUPPIDE MÄÄRATLEMINE............................................................................5 2. PROBLEEMIDE ANALÜÜS JA EESMÄRGISTAMINE..........................................8 3. STRATEEGIA KUJUNDAMINE JA EELDUSTE NING RISKIDE MÄÄRATLEMINE.........................................................................................................13 4. TEGEVUSKAVA JA PROJEKTI EELARVE NING FINANTSPLAAN.................17 2
demokraatia on mitmete lääneriikide parempoolsemaks vooluks (http://www.hot.ee). 3.4. Arutlusdemokraatia Demokraatia selline kontseptsioon, mis rõhutab lahenduse leidmisel pigem vestluse ja diskussiooni tähtsust, kui hääletamise tähtsust, kuna arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid kollektiivseid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii mikrokollektiivis kui ka suuregi huvigrupi esindusorganis. Siia alla mahuks ka diskursusdemokraatia, mis rohkem rõhutab siiski huvigruppide ja kodanikuliikumiste demokraatlikkuse tähtsust oponeerides riigivõimu ja ulatudes tegevuselt väljaspoole riigi piiregi (http://www.hot.ee). 3.5. Konstitutsiooniline demokraatia Konstitutsioonilises demokraatias ülimaks arbiteriks on riigi põhiseadus. Kõigepealt peab põhiseadus ise olema demokraatliku arutelu tulemus ja seejuures peab omakorda määratlema demokraatia olemuse küllalt ühemõtteliselt ja täpselt, et sellele tuginevad probleemikäsitlused ja
samme peab astuma, et püsida konkurentsi maratonis esimeste seas ka tulevikus. Inimesed osalevad märkimisväärselt vähem rikkuse kujundamises kui ettevõttel puudub konkreetne ülesehitus. 9 4. VÄÄRTUSE LOOMINE Ilmselt on ettevõtete olulisim näit järjepideva tulu loomine omanikele ja aktsionäridele. Omanike, aktsionäride ja investorite huvidest ei tohiks olla vähem tähtis ettevõtte edust huvitatud teiste isikute, ehk huvigruppide oodatav tulu. Väärtuse loomisel aktsionäridele ei tohi vähendada väärtust teiste huvigruppide silmis, tagades ja saavutades edu ka pikemas perspektiivis. Alahinnates teiste huvigruppide väärtust võib ettevõte kaotada need grupid, kes on püsiva edu jaoks kriitilise tähtsusega. Teiste huvigruppide toetuseta ei saa ükski aktsionär jätkuvat tulu. Väärtuse loomine läbi innovaatiliste ideede sõltub suuremal määral positsioonist turul
Antiikdemokraatia arenes lõplikult välja Ateenas, kus Solon 594. aastal eKr viis läbi rea reforme – ta kirjutas ateenlastele seadused (Kreeka …, 2008) 3.2. Arutlusdemokraatia Arutlusdemokraatia on demokraatia selline kontseptsioon, mis rõhutab lahenduse leidmisel pigem vestluse ja diskussiooni tähtsust, kui hääletamise tähtsust, sest arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid kollektiivseid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii mikrokollektiivis kui ka suurte huvigruppide esindusorganis. (Demokraatia liigid, 2004) 9 Siia alla kuulub ka diskursusdemokraatia, mis rohkem rõhutab siiski huvigruppide ja kodanikuliikumiste demokraatlikkuse tähtsust oponeerides riigivõimu ja ulatudes tegevuselt riigipiiridest väljapoole. (Demokraatia liigid, 2004) 3.3. Kaasühiskondlik demokraatia Kaasühiskondlik demokraatia on demokraatia vorm, mis on segmenteerunud pluralistlikus
tasanditel. Terviklik planeerimine toetub nii territoriaalse- kui ka teemaplaneerimise põhimõtetele. 2. Planeerimisprotsessi põhietapid. · olemasoleva keskkonna looduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja majanduslike osiste analüüs, sh nende keskkonnaosiste omaduste muutmise piirangud ja võimalused; · hinnangu andmine looduslike ja inimtekkeliste ressursside võimalikule jaotamisele ja kasutamisele; · eri huvide ja huvigruppide (asjaliste ja kooskondade) väljaselgitamine; · eri valikuvõimaluste hindamine ning valikustrateegiate väljatöötamine; · otsustamine, mis on suunatud kindla eesmärgi saavutamisele või võimalikult suure toimimisvabaduse saavutamisele; · sellise juriidiliste aktide süsteemi kujundamine, mis teeks planeerimise ja planeeringu, kui kokkuleppel põhineva kohaliku juriidilise akti, elluviimise võimalikuks ning takistaks ebasoovitatavaid arengutrende;
Investorid, Valitsus Sidusrühmad: Valitsus, töötajad, kliendid, hankijad, investorid ETTEVÕTTE SOTSIAALNE VASTUTUS ON ettevõtete vastutus oma mõju eest ühiskonnale. Vastutustundliku ettevõtluse puhul ongi keskne küsimus see, kuidas ettevõte tagab, et tema mõju oleks võimalikult positiivne. See tähendab nii negatiivse mõju minimeerimist kui ka positiivse panuse suurendamist. ettevõtete juhid peavad arvestama nende huvigruppide huvidega, keda võivad mõjutada nende otsused või teod Sotsiaalne-, looduslik- ja majanduslik mõõde – kolmikmõõde Seotus põhitegevusega Kajastamine strateegias (sh visiooni, missiooni ja väärtuste sõnastuses) Vabatahtlikkuse printsiip (seaduse ülene) Arvestamine huvigruppide vajaduste ja ootustega Eesmärkide seadmine ning oma tegevuse mõju analüüsimine Teemakohane kommunikatsioon sisse- ja väljapoole (sh raporteerimine)
Kliendid – eraisikud ja ettevõtted, kes ostavad toodet või teenust; Tarnijad – eraisikud ja ettevõtted, kes varustavad ettevõtet tooraine või intellektuaalse väärtusega; Regulaatorid – ettevõtte tegevust mõjutavad organisatsioonid, nt. Valitsusasutused. 18. Mis on huvigrupid, sh sisemised- ja välised? Mis seos on ettevõtte ja tema huvigruppide vahel? Kuidas nad võivad olla ettevõttega seotud? Huvigrupid on inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Huvigrupid aitavad kirjeldada organisatsiooni. Sisemised huvigrupid on personal, juhid jne. Välimised huvigrupid on kliendid, tarnijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon ka mõne
IV seminari kodutöö: huvigrupid ja rahvaliikumised Eestis Huvigrupid või survegrupid on grupp inimesi, kes ühise huvi nimel teevad koostööd, et avaldada survet valitsusele konkreetse poliitika tegemiseks. On olemas mitmeid erinevaid huvigruppide liike, nagu kommunaalsed ja institutsionaalsed huvigrupid, ühingud, sektsioonigrupid, esindusgrupid ja insaider/outsaider grupid. Valisin Eestist 2 minu meelest kõige mõjukamat huvigruppi: Eesti Roheline Liikumine (ERL) ja Eesti Maksumaksjate Liit (EML). ERL-i just seepärast, et see tegeleb Eesti keskkonnaolukorra parandamisega ning püüab suunata ühiskonda rohelisele mõtteviisile. EML-i valisin seetõttu, et see kaitseb Eesti maksumaksjate huve ja õigusi ja tegeleb üldiselt maksudega
David Michael Rife Poliitilist kommunikatsiooni vormisid peamiselt kolm distsipliini: sotsiaalpsühholoogia, massikommunikatsiooni uuringud ja politoloogia. Sotsiaalpsühholoogiast tulenes poliitilise kommunikatsiooni huvi hoiakute, arvamuste ja uskumuste vastu ning täpsete mõõtmiste ja eksperimenteerimise olulisus ning kaks kõige levinumat andmekogumismeetodit - uuringud ja eksperimentaaluurimused. Politoloog A. Bentley kujutas poliitikat kui huvigruppide vaheliste vastastikuste suhete protsessi. See mõtteviis muutus sõjajärgses politoloogias valdavaks ning on oluliseks parameetriks poliitilise kommunikatsiooni uuringus. Massikommunikatsiooni uuringutest on antud valdkond pärinud ,,tagajärgede" ja ,,mõjutuste" keele. Poliitikas massimeedia rolli uurides soovivad poliitilise kommunikatsiooni uurijad tavaliselt mõõta massimeedia ,,tagajärgi".
ja organisatsioone. 2. Mis on arutlev demokraatia?- demokraatia vorm, kus otsused tehakse konsensuse (kokkuleppe) alusel. 3. Mis on meedia rollid? –Meedia ühiskondlik roll on avaliku safari tootmine. 4. Mis tagab meedia kvaliteedi? Meedia kvaliteedi tagab professionaalne ajakirjandus. 5. Kuidas kommertsialiseerumine ja globaliseerumine võivad avalikule sfäärile kahjulikud olla? Meediasüsteem ei suuda avalikus safääris kõikide huvigruppide huve piisavalt ja adekvaatselt kajastada, kaitsta unikaalseid rahvuskultuure ja keeli. 6. Mis on avalik-õigusliku meedia roll? Kvaliteetmeedia ja tabloidide ehk kollase kommertsmeedia vahelise tasakaalu hoidmine. 7. Mis on tabloid? Väiksem ja käepärasemas formaadis ajaleht, mida on kerge lugeda ka ühistranspordis. 8. Too välja kvaliteet- ja tabloidajakirjanduse erinevusi! Kvaliteetajakirjandusel räägivad eksperdid, lood on pikad, pilte on vähem ja
nõu professionaalsetelt ametnikelt ning tuginevad neilt saadud informatsioonile. Välimine ametlik poliitika on näiteks eelarve protseduurid, milles ametnikud üritavad saada piisavalt eelarveeraldist, et kindlustada oma asutuse mõjuvõimu püsimist ja kasvamist. Selleks tehakse suuri pingutusi, et tagada oma eelarve eraldiste taotlustele poliitiline toetus Sisemine mitteametlik poliitika on näiteks surve avalikule haldusele poliitika kujundamisel erinevate huvigruppide poolt, kes püüavad erinevaid otsuseid endale soodsas suunas mõjutada. Välimine mitteametlik poliitika on näiteks ametkondade suhe huvigruppidega üldisemalt ehk suhtlemine avalikkusega, et saavutada asutuse programmidele avalikkuse toetust ning seeläbi toetust näiteks eelarve kujundamise protsessis. Halduspoliitika: Valikute tegemise protsess olukorra määratlemisest kuni elluviidava poliitika hindamiseni: mahu valikud vahendite valikud jaotumise valikud
ühiskonda. Poliitika kujundamise protsess (päevakorda võtmine, probleemi defineerimine) Kuidas ja miks jõutakse poliitiliselt oluliste küsimuste lahendamiseni ehk millised on poliitilise päevakorra lähtemuutujad? Poliitika kujundamise staadiumi jõudnud probleem on enamasti läbinud juba 4 etappi: eraprobleem; avalik probleem; poliitiline päevakord; ametkondlik päevakord. Harilikult on kodanike, ajakirjanduse ja (huvigruppide) osatähtsus suurem just poliitika 17 kujundamise algstaadiumis- probleemi teadvustamisel. Poliitika formuleerimise ja elluviimise etapis on nende tähelepanu tavaliselt juba taandumas. Poliitilise päevakorra kujunemise lähtemuutujad: Erakonnad- Ideoloogia; partei programm; partei juhttegelased
vahel, tagades efektiivselt toimiva ja kodanike huve arvestama riigiaparatuuri aga otsedemokraatia ja esindusdemokraatia puhul raskendab pluralism oma rohkete huvigruppidega kompromissi saavutamist. Pluralism tähtsustab võimu jagunemist ja vastastikust sõltuvust, rõhutab integratsiooni ja leiab, et ükski osis ei tohiks olla täielikult iseseisev. Pluralistid arvavad, et ka nõrgad huvigrupid võivad läbi koostöö saada tugevateks. Etatismi triumf nõrkade huvigruppide tugevnemise abil leidis aset Natsionaalpartei võiduga Saksamaal peale I MS ja pluralismi teooria leidis kinnitust selle partei allakäiguga peale II MS.
teiseks: Rahvahääletusel võib rahvas vale otsuse teha, otsustatakse selle poolt, mis toob endale võimalikult kiiret kasu, nt. tasuta ühsitransport tallinnas, selle all kannatavad teised teenused, nt. valgustused kustutatakse varem ( 8.Pluralism on mitmekesisus, nt. paljud erinevad poliitilised vaated, erinevaid erakondi jne, kuid polüarhia tähendab väga arenenud plurastlikku demokraatiavormi, kus võim on jaotatud erinevate huvigruppide vahel. ) 9)siirdeühiskonna ohtu, 1991a eestil a)Rahvuskonfliktid, oli oht mitte suuta rahuldada korraga eestlaste ja venelaste huve, ehk oli oht meeleavaltusteks ja protestideks b)Oli oht, et rahvas ei võta demokraatiat omaks, sest seda nähti aeglase ja ebaefektiivsena ( 9.Millised on Eesti probleemid demograafilises jätkusuutlikus?1-Pole piisavalt suur lastetoetus 2-Vähe lasteaiakohti ) 10) kas eesti on pluralistlik: a) väga vaba ajakirjandus, igaüks võib arvamust avaldada
● KALIFAAT-vastloodud riik, pealinn Mediina ● DŽIHAAD- püha sõda, mis peeti ümbritsevate maade vastu, sellega kaasnes ka islami levitamine. ● Alistatud, kes tunnistasid ainujumalat (kristlased, zoroastristid, juudid) pidid makse hakkama maksma, moslemid olid sellest vabastatud. ● EMIIRID- käskijad, valistejad, kes valitsesid riigi eri piirkondi kaliifi nimel. ● Riigis toimusid pidevalt eri suguvõsade ja huvigruppide võimuvõitlused. ● 9.-10.sajand hakkas kalifaat nõrgenema ja jagunema väiksemaks osaks, millest olulisim oli Fatimiidide kalifaat. KORAAN ● Muhamedi õpetustest ja Koraani alustalad: ütlustest valmis islamusuliste ● Usutunnistus- on olemas püharaamat koraan. See on vaid 1 jumal kristlaste piibel, mis käsitleb
osariikide seadused keelavad huvigruppidel raha annetamise poliitiliste kampaaniate tarvis, on sellised huvigrupid loonud endale lähedalasuvaid PAC-sid (poliitilise tegevuse komiteed), mille eesmärk on nende taotlusi toetavate kandidaatide rahastamine. Nad koguvad oma põhimõtteid toetavatelt inimestelt annetusi, et laekunud raha mõne kandidaadi kampaaniasse paigutada. (Gitelson jt, 1996, lk. 137-138, 176). Seega võibki öelda, et parteide rahastamine toimub USAs peamiselt huvigruppide ja komiteede annetuste näol. PEAMISED PARTEID Demokraatlik partei (The Democratic Party) Demokraatlik partei on vanim partei USAs, mis on oma pika ajaloo jooksul läbi teinud märgatavaid muutusi. Erakonna ajaloolised juured ulatuvad lausa aastasse 1792, mil Thomas Jefferson asutas Demokraatliku partei eelkäija, mille ta ise tollal nimetas küll aga hoopiski Vabariiklikuks parteiks, et rõhutada monarhiavastaseid vaateid. Jeffersoni vastased ehk
(riigikogu), täidesaatev valitsus, kohus.) Kohus lähtub vaid seadustest. Riigi spetsiifilised jooned: 1. riigivõimu otsus on kohustuslik kõigile. 2. ainuõigus välja anda seadusi ja kasutada sunnivahendeid. 3. monopoolne õigus koguda makse. Demokraatia tuleneb kreeka keelest ja tähendab rahvavõimu. Otsene demokraatia kõigi osapoolte poolt vastuvõetud otsus Esindusdemokraatia- otsuse võtavad vastu huvigruppide poolt valitud esindajad. Demokraatliku ühiskonna üks põhilisi tunnuseid on mitme kandidaadiga valimised. Riigikorralduse vormid: Monarhia võim on päritav Absoluutne monarhia- võim on päritav ja monarh juhib ainuisikuliselt kogu riigi elu Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja sageli on tal sümboli tähendus Autoritaarne riik- võim on kas ühe isiku või kildkonna käes, kes ei hooli seadustest, mis rahvale on kohustuslik
3. Siirderiik riik, kus minnakse üle diktaatorlikult valitsemiskorralt demokraatlikule. Eesti ei ole siirderiik, sest siin on demokraatlikud tavad juurdunud vabad valimised, riik pakub ühishüvesid, mitmeparteilisus 4. Demokraatia tunnused: vabad valimised, inim- ja kodanikuõigused, võimude lahusus, kõigi võrdsus seaduse ees, vähemuste õigustega arvestamine, pluralism (ehk paljusus on poliitikas ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus), sõnavabadus 5. Ühiskonna jätkusuutlikkus jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab preaguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkus on jätkusuutlik, sest rahvas peab võimu legitiimseks/õiguspäraseks(nt. reform valiti kaks korda järjest valitsust juhtima), valitsemine on läbipaistev(kõigile avalik), valitsemine kaasab kodanikke(ümarlauad,
tyrannos". Bodin tahtis oma teosega näidata, et sugugi iga absoluutset võimu omav monarh pole türann ja et just absoluutse võimuga valitseja on riigile parim. Et sellel ajal poldud absolutismi ja suveräänsust veel juriidilises mõttes defineeritud, ongi Bodini teos ennekõike pühendatud suveräänsuse mõiste selgitamisele. 4 Bodin arvas, et riigi kui ühiskonna huvid peaksid olema kõrgemal kõigist teistest, nii üksikisikute, huvigruppide kui ka konfessioonide omadest, ja nõndasamuti peaks riigivalitsejagi seisma kõrgemal kõigist teistest ilmalikest võimukandjatest. Ta eristas kolme põhilist valitsusvormi: demokraatiat ehk enamuse võimu, aristokraatiat ehk vähemuse võimu ja monarhiat ehk üksikisiku võimu. Igaüks neist võis olla suveräänne ehk omada absoluutset võimu. Absoluutse võimu all mõistis ta seda, et kõrgeim võim kuulub kas ühele isikule või riigiorganile, institutsioonile, mis võib
tõhususe hinnang. Seire keskkonnatulemuste ja vastavuse eesmärk: Tunda ära keskkonna muutused lähtetingimustest; Mõõta ebasoodsaid mõjusid ja võrrelda neid prognoositud mõju ulatusega; Hinnata ja täiustada leevendavaid meetmeid; Tabada lühiajalisi ja pikaajalisi trende, et hinnata kehtivate standardite kaitstust; Täiustada, parandada keskkonnajuhtimise js hindamise praktikat ja protsesse. AVALIKKUSE KAASAMINE Eesmärgid: • Huvigruppide informeerimine (taotlus ja selle võimalikud mõjud); • Arvestada üldsuse panust otsuse tegemisel; • Mõjutada projekti planeerimisprotsessi; • Suurendab avalikkuse usaldust; • Täiendab projekti läbipaistvust; • Väldib, vähendab konflikte; • Kuulda huvigruppide muresid, vaateid, hinnanguid; • Lihtsustada alternatiivide, leevendavate meetmete läbivaatlust ja arutelu • Konsensuslik otsustamine
4) võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim 5) õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees Eelised: 1) inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. 2) sõnavabadus 3) on omane võimude lahusus Puudused: 1) ebastabiilsus 2) despootia 3) enamuse türannia 4) masside mõjutatavus üksikute poliitikute ja huvigruppide poolt Hääletamise tunnused: 1) vaba konkurents 2) üldisus - hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai 3) ühetaolisus - kõigil häältel on võrdne osakaal 4) otsesus - hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral
............................................................................. 25 Lisad ................................................................................................................................ 27 Lisa 1. Probleemide puu .............................................................................................. 27 Lisa 2. Eesmärkide puu ............................................................................................... 28 Lisa 3. Huvigruppide analüüs ..................................................................................... 29 Lisa 4. LRS maatriks ................................................................................................... 30 Lisa 5. Projekti lõuend ................................................................................................ 31 Lisa 6. WBS struktuur ................................................................................................. 32 Lisa 7
üheksakümnendatel ja Saksamaal varastel kahetuhandendatel, millele järgnevad veel teisedki lõuna- ja idapoolsed riigid. Eriline kriitika oli mainitud 1992. aastal Euroopa Parlamendi (edaspidi EP) istungil, kus arutati lobitöö kohta ning istungi vastaspoolel oli kolm suuremat süüdistust. Esiteks, teevad kõige rohkem lobitööd multirahvustega industriaalriigid. Järeldusena toodi välja, et nad kahjustavad otsustusprotsessi tasakaalu nõrgema huvigruppide jaoks (tööliste, tarbijate ja väikeettevõttete jaoks). Teiseks, enamus lobitöö toimub suletud uste taga. Selle tõttu muutub lobitöö läbipaistmatuks, mis omakorda fustrueerib konkurente, massimeediat ja ametnike. Kolmandaks, suures koguses lobitöö tegemine sisaldab endas rikkumisi ja mittemoraalseid võtteid nagu näiteks dokumentide võltsimised, väljapressimised ja altkäemaksud. Selline tegevus peaks olema keelatud.
seotusel raha stabiilsusega. Devalveerimine on aga juba iseenesest on raha stabiilsuse kõigutamine, nii et selle teostamine tundub juba sellepärast mõttetu. Stabiilsuse kohta võib öelda ka seda, et raha devalveerimisega kaob alati teatav usaldusväärsus riigi suhtes ning seega oleks investorite umbusaldus Eesti vastu praeguses olukorras veel üks valus löök. Vaadates asjale lähemalt, on küll näha, et teatud huvigruppide jaoks oleks krooni devalveerimine kasulik. Ekspordiga tegelevad firmad saaksid kindlasti raha väärtuse langetamisest tulu, kuna muutuksid partnerite jaoks väga külgetõmbavaks. Samuti kasvaks Eesti ettevõtete konkurentsivõime. Aga nagu tavaliselt maailmas on olnud, on inflatsiooni positiivne mõju lühiajaline. Vastukaaluks toodud huvigruppidele on aga teised grupid. Kui eksportijad saaksid devalveerimisest kasu, siis importijad kannataksid jälle väga. Et aga Eesti on suuresti
ülal) kiire saavutamise kaudu. KTK koostamist finantseeris EL Phare programm. KTK-d iseloomustab: · huvitatud osapoolte kirjeldatud spetsiifilised lähi- ja kaugtegevused iga põhieesmärgi kohta; · tegevuste valik ja eelisjärjestamine konsensuse alusel, kasutades kaalupunktisüsteemi ning tegevuste majandusanalüüsi; · finantsplaanis antud realistlik hinnang käsutada oleva raha kohta; · vastutajate ja potentsiaalsete finantsallikate osutamine; · laia ringi eri osapoolte ja huvigruppide osalemine KTK sisu, tegevuste ja nende otstarbekuse määramisel ning tegevuste hulgas lõpliku valiku tegemisel. Tegevuste väljatöötamiseks moodustatud töögruppide ja nõukoja ühises töös rakendati järgmisi põhimõtteid: · Madala maksumusega tegevused, millega kaasneb arvestatav keskkonnakasu, nagu näiteks parem majandamine ja keskkonnakorraldus, keskkonnateadlikkuse kasv, vastastikusel kasul
riigiametid), järelvalveinstitutsioone (kohus, inspektsioonid). · Institutsioonid aitavad ühiskonna korraldust paremini struktureerida sõjavägi kaitseb, valitseja määrab ülalpidamiseks ressursse, tolliametnik kogub makse... · Ühiskonna struktuuris (hierarhias) olevad kohad muutuvad ihaldatavateks, andes teatud positsiooni, hüve, mõju, võimu vms. · Tekib võistlus nende kohtade pärast (inimeste, huvigruppide, organisatsioonide vahel) 5 Rahvas kui institutsioon · Põhiseaduse 3. peatükk "Rahvas" · 1. Rahva käsitlus põhiseaduses Eesti põhiseadus nimetab rahvast sissejuhatuses (preambulas), §-des 1 lg 1, 56 ja 105 lg 2. Tegelikult on aga rahva kui institutsiooniga seotud sätteid rohkem.
Erineb ka selle poolest, et eestlastel on huvi huntide ja nende olemasolu vastu piisavalt suur, et neid lähemalt uurida, kaitse alla võtta ja takistada nende välja suremine. Samuti on eestlastel ka suur huvi huntide naha vastu. Euroopaga liitumisel tehti seega Eestile erand huntide laskmise osas. Neid võib eestis lasta, kuni säilitatakse huntide elujõuline asurkond. 2. Huntide suhtes on kirjeldatud huvigruppide arvamusi, nagu: · OÜ 360 KRAADI kaitseb hunte ja seisab nende huvide ning õiguste eest väljas. Osaühing tegeleb küll turismindusega, täpsemalt seiklus- ja loodusturismindusega, aga neile on hundid väga tähtis osa meie loodusest ja looduslikust mitmekesisusest. Muidugi on neil hunte ka vaja, et neid vabas looduses turistidele näidata, seega on nende tegemised natuke ka omakasupüüdlikud.
Positiivne külg: grupp on piisavalt suur,siis oma loomulik osa ja toetab kodanikuühiskonna poolt. Annavad ka hääletatule hääle ja mitte-esindatule esindatusse. Toovad poliitilisse protsessi ekspertiisi toovad varakult tähelepanu keskmesse ühiskonnas eksisteerivad probleemid e. Tarvitavad riigivõimu elanikkonnagruppidele vajadustest ja huvidest. Negatiivne külg: ühe kitsa grupi huvid ja eesmärgid olla vastupidised üldisele survegrupid moonutavad demokraatlikku valitsemisprotsessi huvigruppide tegevusega võib kaasneda keelatud vahendite kasutamine. 7. Sotsiaalsed liikumised Küllastunud võrgustik, toetajaskond on laialivalguv, probleemipõhised, tegevus ei puuduta ega muuda osalejate sotsiaalmajanduslikku positsiooni, eelistavad otseseid reaktsioone, mitte lobism, riigiülesed. 8. Demokraatliku valitsemise puudused (defektne demokraatia) Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud
.. Et ma pole veel valimisealine ja samas puuduvad mul ka väljakujunenud poliitilised seisukohad, ( arvan,et minu vanuses ei saagi neid olla), siis ei ole ma nende demokraatlikkusest ka mõelnud. Aga praegu niiöelda kohustuslikus korras selle üle pead murdes, pole nende tasandite tegevus minu arust seotud mitte enam inimestevahelisest suhtlusest alguse saavaga vaid erakondliku poliitikaga. Kodukohas võibolla mingis mõttes saaks siiski veel rääkida ka mingite huvigruppide- või üksikisikute omavaheliste kokkulepete tulemusel tehtud otsustest ja seejärel nende täideviimisest, ent pigem olen seisukohal, et tavalisel tädi Maalil või onu Peedul ei ole sõnaõigust juba valla tasandil, sest ka siin on erakondlik poliitika esikohal. Iseasi kui seesama Maali või Peedu ühinevad ja suudavad veel mõttekaaslasi leida, et siis eneste ehk rahva võimu läbi valitud esindajate teostada. Aga reeglina seistakse nende soovide eest vaid siis kui see mõnele erakonnale
Valitsus peab mitmed ühiskonnakihid oma kaitse alla võtma 11) Millised on turumajandussüsteemi eesmärgid? Õiglus erapooletu suhtumine kõigisse isikutesse, majandussüsteem peab pakkuma võrdseid võimalusi kõigile Tõhusus mõõdab kui palju tarbitud ressurss kasu toob, majandusel peab olema võime piiratud ressursside juures võimalikult palju toota 12) Kuidas toimub tulude ümberjaotamine ühiskonnas? Valitsus jagab tulu ühiskonna eri huvigruppide vahel Majanduspoliitiliselt jaotatakse inimeste abistamiseks loodud programmid: Toetused tulude suurendamiseks (sotsiaaltoetused, pensionid, abirahad, töötutoetused jne) Vaesuse ja majandusliku ebavõrdsuse kaotamiseks (haridusprogrammid, ümberõpe) 13) Mis on arvestuslik elatusmiinimum? Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõud säilitamist ja taastamist
Eestist näide: Cleveroniakadeemia (3) Efektiivsus tööpraktikate perspektiivist •Organisatsiooni efektiivsust on võimalik suurendada arendades tööpraktikaid, mis tõstavad töötajate motivatsiooni ja suurendavad nende panust. töötajate kaasaminetöö autonoomsus (ülesanded, organisatsiooni struktuur)kompetentsuse tõstmine tasustamine, tunnustamine (4) Efektiivsus huvigruppide perspektiivist •Huvigrupp: on mõjutatud ettevõtte tegevustest; mõjutab ettevõtte tegevust •Määratleda peamised huvigrupid: strateegilised ja moraalsed •Määratleda nende huvid, ootused ja mõjumehhanismid •Suhted huvigruppidega dünaamilised, vajab dialoogi ja juhtimist. •Organisatsioon on seda efektiivsem, midda paremini ta mõistab, juhib ja suudab vastata huvigruppide ootustele. PESTLE mudel
nii ettevõttesisestele kui välistele klientidele · Ettevõtte/organisatsiooniga seotud huvigrupid Ettevõttega seotud huvigrupid ja nende võimalikud huvid: omanikud raha vm mõõdetava väärtuse teenimine kliendid väärtuse omandamine juhid minimaalsete kuludega maksimaalsete tulemuste saavutamine töötajad turvaline ja rahuldustpakkuv töökeskkond Erinevate huvigruppide huvid on omavahel seotud, ühtede huvigruppide huvide täitmisest (või täitmata jätmisest) sõltub teiste huvigruppide huvide täitmine. Omanike huve ei saa täita enne kui ei ole täidetud klientide vajadused; klientide vajaduste täitmine sõltub juhtide ja töötajate huvide täitmisest. Ettevõte saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma.
Aastatel 19891991 olid umbes 90% turistidest eurooplased, eriti sakslased ja britid.Kuni 1990- ndateni ei ületanud turistide koguarv 89 miljonit, kuid 1994 oli otsustav aasta Kreeka turismi jaoks, sest sel aastal valis enam kui 10 miljonit inimest just selle riigi puhkusepaigaksTurismi kõrghooaeg kestab maist septembrini, sest 3/4 turistidest külastab Kreekat just sel ajal. Kreeka turistidele enamasti rahulik ja turvaline reisisihtkoht, kuid viimasel ajal esineb erinevate huvigruppide streike ja demonstratsioone, mis häirivad tavapärast elurütmi. Kokkuvõte Sain väga palju Kreeka kohta teada. Kreekas on väga ilusad saared ja väga poplaarsemad saared. Seda referaati tehes, tuli tahtmine ka ise sinna minna. Kreeka linna on ka imeilusad. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka
seisukohtadel.Partei e erakond-ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste orgaisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades.Pluralism-1)mitmekesisus,paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist,vaimukultuuri; demokaatrliku ühiskonna iseloomulik tunnus.2)USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid vaid võim jagatakse huvigruppide vahel.Poliitika- ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahedamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil.Polüarhia- kõrgeltarenenud,pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel.Postindustriaalne ühsikond-tööstusühiskonnale järgnenud ühiskona arengufaas,
organisatsiooni jne. Mõned meeskonnaliikmed võivad olla täisajaga vaid projekti heaks töötamas, teised liituvad projektiga vaid teatud etapiks. Projektijuht peab olema võimeline mõjutama neid kõiki. Muutuv ja konkurentsile orienteeritud ärikeskkond tähendab seda, et paljude projektide tulemus pole ette teada. Projektijuhtimise konkreetsetest võtetest ei pruugi kasu olla igas spetsiifilises situatsioonis. Projektijuht peab olema võimeline mõjutama laia huvigruppide ringi kasutades lisaks organisatsiooni toetusele enda isiksuseomadusi ja -oskusi. Need 3 oskused ei ole uued ega unikaalsed ja igaüks saab neid endas arendada teades olulisemaid põhimõtteid: projektide iseloomulike tunnuseid, protsesse mis nendega kaasnevad ning kuidas mõjutada inimesi ja meeskondi. Põhimõtted ei pruugi alati ja igasse situatsiooni sobida, aga neid teades on projektijuht võimeline leidma igale unikaalsele probleemile
3 ÄRIPLAAN Loengukonspekt © Arvi Kuura 2013 Levinumaid meetodeid probleemidevaheliste seoste selgitamisel on probleemipuu, mis konstrueeritakse põhjus-tagajärg suhte alusel ning annab skemaatilise ülevaate soovimatu olukorrani viinud süvapõhjustest ja nende tagajärgedest. Joonis: Probleemipuu Laiema ühiskondliku kandepinnaga projektide puhul võib osutuda kasulikuks teha enne probleemide analüüsi huvigruppide analüüs, milles selgitakse isikud, mitte- formaalsed rühmad ja organisatsioonid, kelle huve võib projekt puudutada, nende probleemid ning võimalused (ka kitsendused) saada projekti tulemustest positiivne või ka negatiivne mõjutus. Kasulik oleks vastata järgmistele kontrollküsimustele: · Kelle vaated ja kogemused võivad olla asjakohased? · Kes on projekti suhtes otsustajad? · Kes hakkavad nende otsuste järgi tegutsema? · Kelle aktiivne toetus on projekti õnnestumiseks oluline?
TRADITSIOONILINE REZIIM. a) suletud b) monaliitne - kõigi valdkondade juhtimine samade inimeste käes c) välistav iseloomulikud jooned: 1. võim omandataks pärimise teel. 2. tihti omandatakse võim vägivalla teel. 3. võimu teostab põllumajanduslik eliit. 4. puudub spetsialiseerunud pürokraatia. 5. elukutse määrab ära inimese sotsiaalse staatuse. 6. võimu seaduslikkuse aluseks on usulised tõekspidamised. 7. reforme ei teostata. 8. rahva osalus poliitikas piirdub mässude ja streikidega. 9. vahel mängib eliit massid üksteise vastu välja. -traditsioonilisle reziimile saab saatuslikuks majanduse areng(industr.) VÕISTLEV OLIGRAHIA. (18.saj.) ...majanduslik eliit. a) avatud b) välistav - inimesi ei kaasaa poliitikasse. -ilmub koos linnade kasvu ja kodanluse tekkimisega. -kodanlus. -maa aristokraatia. iseloomulikud jooned: 1. poliitiline eliit diferentseerub. (jaguneb) 2. maa-aristokraatia ei suuda säilitada võimu monopoli. 3. algab võitlus ...
annaabi.ee 
