Miina Härma Gümnaasium Tervise seisundid : Meditatsioon, Hüpnoos, sensoorne deprivatsioon Referaat Koostaja: Richard Bossenko Juhendaja: Arma Eensalu Tartumaa 2013 Sissejuhatus Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Teadvus on kogu see väli, milles toimib mõtlemine ja eksisteerivad suhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud, hirmud, inspiratsioonid, igatsused, lootused, mured ja rõõmud
lõdvestumine (1). · Koondatakse tähelepanu meelte välisärritajast vabastamiseks keha seisundile, aistingutele nt hingamisele, huulte asendile. Üritatakse meditatsiooni abil laiendada argielu teadvustamist (1). Mediteerimise põhjused: tahetakse vaimselt areneda, lõdvestuda, otsitakse mõtteselgust (1). 9 SENSOORNE DEPRIVATSIOON Sensoorne deprivatsioon on olukord, kus ühe või mitme meeleelundi kaudu välismaailmast saadav andmehulk on märgatavalt vähenenud (1). Eristatakse: · osalist sensoorset deprivatsiooni, · täielikku sensoorset deprivatsiooni. Osalise sensoorse deprivatsiooni korral blokeeritakse ainult mõne meeleelundi funktsioneerimine - suletakse silmad vms (1). Täieliku sensoorse deprivatsiooni korral - (kasutatakse ka mõistet sensoorne isolatsioon) - püütakse blokeerida aistmine kõigis meeleelundites
kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset kõne. Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega. Kontakt hüpnotiseerijaga säilib hüpnoosis viibijal ka siis, kui ta muid väliseid ärritusi ei taju. Hüpnoosi on rohkema või vähema eduga kasutatud erinevate, eriti psüühiliste, haiguste ravimiseks, hüpnoosi abil on üritatud õppida ja saada kontakti teispoolsusega, seda on kasutatud ka puhtalt meelelahutuslikel eesmärkidel. 14. Sensoorne deprivatsioon Sensoorne deprivatsioon on olukord, kus ühe või mitme meeleelundi kaudu välismaailmast saadav andmehulk on märgatavalt vähenenud. Sensoorne deprivatsioon võib tekkida näiteks kaugsõiduautojuhtidel või pikki vahemaid läbivatel lenduritel. Sellistel juhtudel on kuulmis- ja nägemiselunditele antav signaal ühetaoline ja selle vältimiseks vajavad nad aju stimuleerimiseks ärritavat signaali. 15. Psühholoogia teoreetilised suunad 1
Unepuudus.. · nõrgestab immunsüsteemi; · alaneb stressi talumisvõime; · kehatemperatuuri alanemine (ööpäevase muutuse vähenemine); · unisus, keskendumisvõime halvenemine; · motoorse reakstiooniaja pikenemine; · halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi; · mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine; · vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine; REM-une deprivatsioon: · mälufunktsiooni halvenemine; · REM-une deprivatsioon halvendab sooritusvõimet vähem kui sügava une deprivatsioon http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/51u Uurimused (1) · Tugev seos unekvaliteedi ja heaolu (stressiga toimetulek, enesehinnang) vahel. · Head sõprussuhted ja kõrge akadeemiline edukus ennustavad head une kvaliteeti. · Psühhosotsiaalne tegevus on seotud Tavernier,R; Willoughby,T. (2014). Bidirectional
...................................................4 1.3Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäired........................5 1.4Unevajadus:................................................................................................... 5 1.5Unepuudus võib avalduda järgnevas:.............................................................6 1.6KNS funktsioonihäired:................................................................................... 6 1.7REM-une deprivatsioon:.................................................................................6 1.8Uni on vajalik:................................................................................................. 6 2Unenäod............................................................................................................... 8 2.1Une kestust mõjutavad tegurid:.....................................................................8 2.1.1Pärilikkus (unekestus; optimaalne uinumisaeg).......
19.12.2011 selle saame me aru jala ravimise tähtsusest. See omadus võib samas meid eksitada nagu Laggenhageri katse näitas ning võib olla ka üks põhjustest, miks inimesed kogevad kehaväliseid kogemusi. Tihti elatakse astraalrännakuid läbi püühilise või füüsilise trauma korral nagu näiteks infarkt või insult. Selliste traumadega kaasneb ka sensoorne deprivatsioon, sest ajule edastatakse väga väikses koguses stabiilseid väliskeskkonna aistinguid. Sensoorse deprivatsiooni tagajärjel tekivad inimestel tihti hallutsinatsioonid ja väga elavad kujutluspildid (Sireteanu, Oertel jt. 2008). Kehavälised kogemused võivad olla ühed nendest hallutsinatsioonidest. Sensoorse deprivatsiooni korral genereerib aju kujutlusi. Susan Blackmore (1987) kinnitas seda hüpoteesi katsega, kus ta palus kehaväliseid kogemus kogenud inimestel ning testgrupil
VÕIMETUS MAGAMA JÄÄDA; 2) NARKOLEPSIA PIDEV KONTROLLIMATU UNEVAJADUS; 3) UNEAPNOE UNE AJAL TEKKIV HINGAMISKATKESTUS; 4) SOMNAMBULISM UNESRÄNNE. MIDA ARVATAKSE UNENÄGUDEST? 1) MANIFESTNE SISU SEOTUD PÄEVA SÜNDMUSTEGA, EELKÕIGE ESIMESTES ÖISTES UNENÄGUDES; MÕJUTADA VÕIVAD UNEAJA VAHETUD KOGEMUSED; 2) LATENTNE SISU ILMSIKS TULEVAD INIMESE ALATEADLIKUD SOOVID JA VAJADUSED, MIS VÄLJENDUVAD SÜMBOOLSELT. HÜPNOOS, MEDITATSIOON , SENSOORNE DEPRIVATSIOON (MIS? KUIDAS TEKIB? KES TEKITAB?) HÜPNOOS: TEADVUSE SEISUND, MIDA ISELOOMUSTAVAD TUGEV LÕDVESTUMINE JA SUUR VASTUVÕTLIKKUS SISENDUSELE; VIIB LÄBI TEINE INIMENE; HÜPNOTISEERIJA VIIB HÜPNOTISEERITAVA UNESARNASESSE SEISUNDISSE, VEENDES TEDA LÕDVESTUMA, UNUSTAMA VÄLISED ASJAD JA KESKENDUMA HÜPNOTISEERIJA SOOVITUSTELE; MEDITATSIOON: TAHTLIKULT ESILEKUTSUTUD
2.Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1-3 a. 3.Initsatiiv(algatuslikkus) või süü 4-5 a. 4.edukus või alaväärsus 6-11 a. 5.identsus või rolliähmasus varane noorukiiga 6.intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7.generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga 8. integraalsus või meeleheide hiline täiskasvanuiga Teadvuse seisundid: Iseeneselikud (ärkvelolek ja uni/unenäod) Tahtlikult esile kutsutud seisnundid(meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastitest tingitud seisundid) Unehäired: *unetus *kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehks narkolepsia- päeva jooksul 10-15 mins teadvusekaot. *uneapnoe- une ajal tekkiv hingamise katkestus *unesrände(kuutõbi) Uimastid: * depressandid (alkohol, rahustid, opiaadid)alandavad tundlikkust, 2 koosmõju tugevam, väikestes kogustes tek eufooriat, kuid kahjust motoorseid reakts. *stimulandid (kofeiin, nikotiin, anfetamiinid:ecstasy)stimileerivad KNSi, reakts aeglustub, paraneb
Õige Vale Õige Inimkapital on oskused ja teadmised, mis võimaldavad inimesel sissetulekut teenida Vastus: Õige Vale Õige Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik täpselt määrata Vastus: Õige Vale Väär Töötamise alternatiivkulu on teenitud palk Vastus: Õige Vale Õige Test4 Võrdsete võimaluste loomine eeldab tavaliselt tulude ümberjaotamist ühiskonnas Vastus: Õige Vale Sotsiaalne deprivatsioon kirjeldab inimese kehva majanduslikku olukorda Vastus: Õige Vale Õige Vaestel inimestel on siduvate kulude osatähtsus kogukuludes suurem kui rikastel Vastus: Õige Vale Õige Mida suurem on Lorenzi kõvera paine, seda võrdsemalt on ühiskonnas tulud jaotunud Vastus: Õige Vale Progresseruv maksumäär tekitab inimestes huvi teha võimalikult palju tööd Vastus: Õige Vale Õige
isoleeritustunne 7) Generatiivsus või stagnatsioon (täiskasvanuiga): Järgmise põlvkonna soetamine või endassesulgumine, stagnatsioon 8) Integraalsus või meeleheide (hiline täiskasvanuiga): Elule tagasi vaatamine, rahulolu iseendaga või rahulolematus, meeleheide. 19. Teadvuse seisundid: ärkvelolek, uni, meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastid, depressandid, stimulandid, hallutsinogeenid 20. Stimulandid stimuleerivad KNS, parandades tähelepanuvõimet, kuid aeglustades reaktsioone. Hallutsinogeenid muudavad taju ja tekitavad hallutsinatsioone, võivad põhjustada ka paanikat, psühhoose ja õudustunnet. 21. Aisting peegeldab objekti üksikuid omadusi (värvus, suurus, maitse, siledus). Taju - peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult, koosneb aistingutest
otsustamine, loometöö) kui lahendus tuleb ootamatul momelndil . · Automatismid psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist (nt rattaga sõitmine, auto juhtimine) · Pimenägemine kahjustus ajus esmases nägemispiirkonnas, kuid inimene on võimelin ruumis orienteeruma · Uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, hüpnagoogsed elamused, transs, meditatsioon. · Tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid psüühikas töödeldud signaalid (dihhootilise kuulamise katse) Teadvuse seisundeid: UNI Uni psühholofüüsiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnele selle alusele struktuurile levinud üldine pidurdus; ümbritseva keskkonna nõrku ärritajaid ei teadvustata. Uni pole aktiivsuse puudumine, vaid kvalitatiivselt erinev aktiivsus
vabastamiseks tähelepanu keha seisundile, aistingule. Siin üritatakse meditatsiooni abil laiendada argielu teadvustamist. 13. Hüpnoos • on teadvuse seisund, mida iseloomustavad tugev lõdvestumine ja äärmiselt suur vastuvõtlikus sisendusele. Hüpnotiseerija viib hüpnotiseeritava unesarnasesse seisundisse, veendes teda lõdvestuma, unustama välised asjad ja keskenduma hüpnotiseerija soovitustele. Kui inimene on lõdvestunud, annab hüpnotiseerija mõne lihtsa korralduse. 14. Sensoorne deprivatsioon • Seisund, mille korral on meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info märgatavalt vähenenud. Sellises olukorras aktualiseerub inimesel vajadus aistingute afektiivse informatsiooni järele. Selle seisundini jõutakse meditatsiooni abil, kuid samasugune efekt võib ilmneda ka mõningate ametite puhul-lenduritel pikkadel liinidel, kaugsõiduauto juhtidel jts. Nende aju vajab niisuguses olukorras stimulatsiooni afektiivset infot, ning selle vähesuse tõttu ilmnevad hallutsinatsioonid. 15
mittepuutuv personaalne omadus õige 9. Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise õige 10. Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga vale Test 4 1. Võrdsete võimaluste loomine eeldab tavaliselt tulude ümberjaotamist ühiskonnas. ÕIGE 2. Progresseruv maksumäär tekitab inimestes huvi teha võimalikult palju tööd. VALE 3. Sotsiaalne deprivatsioon kirjeldab inimese kehva majanduslikku olukorda. VALE 4. Vaesuslõks on olukord, kus tulude suurendamine halvendab tegelikult inimese majanduslikku olukorda. ÕIGE 5. Ühiskonna hüvede jaotamine vastavalt võimetele tagab kõigile inimväärse elu. VALE 6. Subjektiivne rahulolu on inimese rahulolu talle kuuluvate aineliste ressurssidega. ÕIGE 7. Otsese vaesusega on tegemist siis, kui inimesel on probleeme oma füsioloogiliste vajaduste rahuldamisega. ÕIGE 8
mittevaene - inimene, kelle tulu on üle 125% vaesuspiirist optimaalne maksumäär - laffer'i kõvera ülemises punktis leitav maksumäär, mis tagab valitsusele maksimaalse maksutulu peredetsiil - pereliikme keskmise tulu alusel leitud kümnendik peredest (majapidamistest) perekvintiil - pereliikme keskmise tulu alusel leitud viiendik peredest (majapidamistest) rikkus - kapital ehk vara, mida mõõdetakse kroonides teatud ajahetkel ja mis kasvab tulu arvel sotsiaalne deprivatsioon - inimese halvast majanduslikust olukorrast tingitud, vähesed võimalused osaleda majandus, ühiskonna, poliit ja kultuurielus või nende võimaluste täielik puudumine suhteline vaesus - erinevate tulugruppide omavaheliseks võrdlemiseks kasutatav termin toimetulekuoht - situatsioon, kus pereliikme tulu on 81100% vaesuspiirist tootlikud tegurid - töö(jõud), kapital, maa ja kinnisvara, ettevõtlus
meil kogeda kõrgema teadvuse tasandiga kaasnevat õndsust ja armastust, mida müstikud nimetavad ühenduseks jumalikuga. Nauding ja õndsus mõjutavad meie valikukriteeriume. · Transaktsionaalse analüüsi looja, psühhiaater Eric Berne kirjutab, et paitamine on sotsiaalse tegevuse algühik ja kui sind ei silitata, närbub seljaaju. Paituste vahetus moodustab transaktsiooni, mis on sotsiaalse suhtlemise ühikuks. Emotsionaalne deprivatsioon võib esile kutsuda püsiva psühhoosi või vähemalt ajutise vaimse häire. · Kirurg Bernie Siegel kirjutab, et tingimusteta armastus on immuunsüsteemi jaoks senituntutest kõige võimsam stimulaator. · Psühhiaater dr. Karl Menninger on öelnud, et armastus tervendab inimesi nii neid kes seda annavad, kui neid kes seda saavad. · Logoteraapia looja, neuroloog ja psühhiaater Viktor E. Frankl arvab, et ainult
minutiteni) 2. Intensiivsus 3. Realselt üleelatav seisund 4. Ruumi ja aja transformatsioonid 5. Terviklikkus, teadvustamise teravus 6. Mõju järgnevatele sündmustele spontaansed tippelamused transitiivsed "punktid" eluteel Being cognition (B - cognition) " ... passive mode of perceiving. It involves letting oneself be reached, touched or affected ..." VI Metavajadused ja metapatoloogia: B - values (Metaneeds) Deprivatsioon Metapatoloogia 1. Tõde ebaausus skeptitsism (truth) 2. Headus kurjus egoism (goodness) 3. Ilu inetus vulgaarsus (beaty) 4. Terviklikkus atomism desintegratsioon (unity) 5. Tundlikkus masinlikkus tühjus, tundetus (aliveness) 6. Unikaalsus eripäratus anonüümsus (uniqueness) 7. Täius räpakus lootusetus (perfection) 8. Lõplikkus lõpetamatus tegutsematus (completion) 9
minutiteni) 2. Intensiivsus 3. Realselt üleelatav seisund 4. Ruumi ja aja transformatsioonid 5. Terviklikkus, teadvustamise teravus 6. Mõju järgnevatele sündmustele spontaansed tippelamused transitiivsed "punktid" eluteel Being cognition (B - cognition) " ... passive mode of perceiving. It involves letting oneself be reached, touched or affected ..." VI Metavajadused ja metapatoloogia: B - values (Metaneeds) Deprivatsioon Metapatoloogia 1. Tõde ebaausus skeptitsism (truth) 2. Headus kurjus egoism (goodness) 3. Ilu inetus vulgaarsus (beaty) 4. Terviklikkus atomism desintegratsioon (unity) 5. Tundlikkus masinlikkus tühjus, tundetus (aliveness) 6. Unikaalsus eripäratus anonüümsus (uniqueness) 7. Täius räpakus lootusetus (perfection) 8. Lõplikkus lõpetamatus tegutsematus (completion) 9
Unepuudus võib avalduda järgnevas: - nõrgestab immunsüsteemi - alaneb stressi talumisvõime - kehatemperatuuri alanemine (ööpäevase muutuse vähenemine) - KNS funktsioonihäired: - - unisus, keskendumisvõime halvenemine - - motoorse reakstiooniaja pikenemine - - halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi - - mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine - - vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine - - kestva deprivatsioon korral tekivad kuulmis ja nägemishallutsinatsioonid ("REM- uni" ärkvelolekus) - - "mikrouni" päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati subjektiivselt ei tajuta Täiskasvanu unestruktuur: 1. unestaadium 1-5% kogu une ajast 2. unestaadium 50% kogu une ajast 3. + 4. unestaadium 20-25% kogu une ajast REM-uni 20-25% kogu une ajast Une kestus kokku 7 - 8 tundi Uni on vajalik: 1) neuronite taastumiseks (eriti oluline on sügav uni) - neuroni struktuursete elementide taastmine
Paradoksaalseks nimetatakse viimast seetõttu, et ta sarnaneb mitme näitaja poolest ärkvelolekuga, tegelikult aga magavad inimesed sügavalt. Tavaliselt nähakse unenägusid just selle seisundi ajal. Aeglane ja kiire uni vahelduvad, moodustades koos 90-100-minutilise tsükli. Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit. Meditatsioon on tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus välismaailmast inimese sisemaailma. Sensoorne deprivatsioon on seisund, mille puhul väheneb märgatavalt meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info. Tunnetusprotsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puute-aistingut.
Suurenenud tegevus prefrontaalses korteksis (kõne ja probleemilahendus). 30. Millised on terrorismi tunnused Richardsoni järgi? Poliitiliselt inspireeritud Vägivaldsus või ähvardus vägivallale Sõnum Sündmuse läbiviimine ja ohver sümboolselt tähtsad Viivad läbi alagrupid Ohver on erinev sihtgrupist Meelevaldne suunatus tsiviilisikutele 31. Mis ajendab inimesi terroristlikule teele? Materiaalne deprivatsioon, haridus, lihtsustamine, repressiivne reziim, suhteline deprivatsioon, vaimuhaigus? ajupesu? Väikeste, sõltumatute gruppide toetamine ja julgustamine, vähe otsest kontrolli. Self-defined ja self-motivated, mitte manipuleeritud karismaatilise liidri poolt. Religioon? 32. Kuidas on terrorism ja organiseeritud kuritegevus omavahel seotud? Terrorism ja organiseeritud kuritegevus: rahastamine; esmane eesmärk siiski altruistlik, mitte materiaalne; soovib tähelepanu
kogeda kõrgema teadvuse tasandiga kaasnevat õndsust ja armastust, mida müstikud nimetavad ühenduseks jumalikuga. Nauding ja õndsus mõjutavad meie valikukriteeriume. Transaktsionaalse analüüsi looja, psühhiaater Eric Berne kirjutab, et paitamine on sotsiaalse tegevuse algühik ja kui sind ei silitata, närbub seljaaju. Paituste vahetus moodustab transaktsiooni, mis on sotsiaalse suhtlemise ühikuks. Emotsionaalne deprivatsioon võib esile kutsuda püsiva psühhoosi või vähemalt ajutise vaimse häire. 3 Kirurg Bernie Siegel kirjutab, et tingimusteta armastus on immuunsüsteemi jaoks senituntutest kõige võimsam stimulaator. Psühhiaater dr. Karl Menninger on öelnud, et armastus tervendab inimesi – nii neid kes seda annavad, kui neid kes seda saavad.
teatud asju üle, et tulemus näeks parem välja. Ülo Vooglaid räägib lastekodust kui turvalisest ja meeldivast keskkonnast lapsele, kus ta saab vajalikud oskused ning teadmised eluks. Kuid mitte iga kord ei pruugi inimeste soovid ja teod õnnestuda ning seda ka lastekodus. Laps võib tunda end hoopis üksikuna ja soovimatuna. Kristi Kõiv on oma uurimuses välja toonud kolm hoolekandeasutuses esineda võivat deprivatsiooni liiki: sensoorne deprivatsioon, kui rahuldamata on lapse stimuleerimisvajadus ja lapsega tegeldakse vähe; sotsiaalne deprivatsioon, kui lapsel puudub pidev kontakt inimestega; emotsionaalne deprivatsioon, kui lapse sotsiaalne keskkond on lapse vastu ükskõikne ( 2003). Autori seisukohalt on lapse materiaalsed vajadused lastekodus täidetud, soe toit kolm korda päevas, kaasaegse mööbliga tuba, riided, mis tulevad lastekodu laost, õpivahendid, mille muretseb lastekodu-ühesõnaga materiaalselt on kõik olemas
Edasi muutusidki sotsiaalse kapitali jm teooriad populaarseks. Inimesed ei kasuta ära turu (tööjõuturu) võimalusi ja see on nende süü. Robert Putnam i “Bowling alone” anti sotsiaalsele kapitalile tänane sisu –suhted inimeste vahel, koostöövõime ja sidusus indiviidide, gruppide ja ühiskonna tasandi Alamklassi teooria: Teooria pärineb 19 sajandist, H.Methew, 1980. aastatel arendas edasi C.Murray Tööturuga mitteseotud, elavad sotsiaalabist Suurem deprivatsioon (tõrjutus) kui töölisklassil Spetsiifiline subkultuur – seotud mõne rassi või grupiga Sotsiaalabist elatujad, kriminaalid, väikesulid (k.a. koolist puudujad), kriminaalne majandus, alkohoolikud, shopping bag ladies, psüühiliselt haiged jt. Kultuurilise deprivatsiooni teooria: Pärineb Inglismaalt Seletab vaesust jm. probleeme puudustega sotsialiseerimisel Perekond pole erinevatel põhjustel võimeline kasvatama, neile omaks tegema
Vastus: Õige Vale Test 4: tulude jaotuvus Question 1 Ühiskonna hüvede jaotamine vastavalt võimetele tagab kõigile inimväärse elu Vastus: Õige Vale Question 2 Võrdsete võimaluste loomine eeldab tavaliselt tulude ümberjaotamist ühiskonnas Vastus: Õige Vale Question 3 Progresseruv maksumäär tekitab inimestes huvi teha võimalikult palju tööd Vastus: Õige Vale Question 4 Sotsiaalne deprivatsioon kirjeldab inimese kehva majanduslikku olukorda Vastus: Õige Vale Question 5 Vaestel inimestel on siduvate kulude osatähtsus kogukuludes suurem kui rikastel Vastus: Õige Vale Question 6 Mida suurem on Lorenzi kõvera paine, seda võrdsemalt on ühiskonnas tulud jaotunud Vastus: Õige Vale Question 7 Subjektiivne rahulolu on inimese rahulolu talle kuuluvate aineliste ressurssidega Vastus: Õige Vale Question 8
Vastus: Õige Vale Test 4: tulude jaotuvus Question 1 Ühiskonna hüvede jaotamine vastavalt võimetele tagab kõigile inimväärse elu Vastus: Õige Vale Question 2 Võrdsete võimaluste loomine eeldab tavaliselt tulude ümberjaotamist ühiskonnas Vastus: Õige Vale Question 3 Progresseruv maksumäär tekitab inimestes huvi teha võimalikult palju tööd Vastus: Õige Vale Question 4 Sotsiaalne deprivatsioon kirjeldab inimese kehva majanduslikku olukorda Vastus: Õige Vale Question 5 Vaestel inimestel on siduvate kulude osatähtsus kogukuludes suurem kui rikastel Vastus: Õige Vale Question 6 Mida suurem on Lorenzi kõvera paine, seda võrdsemalt on ühiskonnas tulud jaotunud Vastus: Õige Vale Question 7 Subjektiivne rahulolu on inimese rahulolu talle kuuluvate aineliste ressurssidega Vastus: Õige Vale Question 8
4. Isiksuse areng - psühhoseksuaalne areng 5. Ärevus - norm ja patoloogia I Psüühiline energia ja vajadused ·psüühiline energia energia füüsika mõttes a) energia jäävuse seadus b) entroopia kasv (surm) energia transformatsioon ·füsioloogiline erutus (need) ja sellele vastav mentaalne kujutlus (wish) vajadus (drive) = need & wish ·instinkt = kaasasündinud psüühiline erutus koos füsioloogilise erutusega vajaduse tugevus - deprivatsioon kateksis cathexis antikateksis anticathexis ·kaks instinktide rühma Eros ja Thanatos asendamine displacement ego energia - identifitseerumine II Alateadvus tsentraalne osa isiksuses Topograafiline isiksuse mudel kontiinum: alateadvus-teadvus a. teadvus conscious see, mida igal ajahetkel oleme võimelised teadvustama b. eelteadvus preconscious
emotsionaalne reaktsioon, unerütm, silmaliigutused) Ka kõrgema taseme psüühilised protsessid e kognitiivsed protsessid (mõtlemine, otsustamine, loometöö) – kui lahendus tuleb ootamatul momelndil . 30. Mis on pimenägemine ning mida see teadvuse kohta ütleb? kahjustus ajus esmases nägemispiirkonnas, kuid inimene on võimelin ruumis orienteeruma Uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, hüpnagoogsed elamused, transs, meditatsioon. Tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid psüühikas töödeldud signaalid (dihhootilise kuulamise katse) 31. Eneseteadvus ja selle uurimine. 32. UNI: Ööpäevarütmid ja une tekkemehhanism. psühholofüüsiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnele selle alusele struktuurile levinud üldine pidurdus; ümbritseva keskkonna nõrku ärritajaid ei teadvustata.
4. Isiksuse areng - psühhoseksuaalne areng 5. Ärevus - norm ja patoloogia I Psüühiline energia ja vajadused ·psüühiline energia energia füüsika mõttes a) energia jäävuse seadus b) entroopia kasv (surm) energia transformatsioon ·füsioloogiline erutus (need) ja sellele vastav mentaalne kujutlus (wish) vajadus (drive) = need & wish ·instinkt = kaasasündinud psüühiline erutus koos füsioloogilise erutusega vajaduse tugevus - deprivatsioon kateksis cathexis antikateksis anticathexis ·kaks instinktide rühma Eros ja Thanatos asendamine displacement ego energia - identifitseerumine II Alateadvus tsentraalne osa isiksuses Topograafiline isiksuse mudel kontiinum: alateadvus-teadvus a. teadvus conscious see, mida igal ajahetkel oleme võimelised teadvustama b. eelteadvus preconscious
sellele instinktiivselt. 2. Laps peab saama kiindumusobjektilt pidevat hoolitsust vähemalt esimesel kahel eluaastal. Olemas on kriitiline periood emaliku hoolitsuse saamiseks. Enamiku laste puhul on see vähemalt 12 kuud, kuid hoolitsuse pikkus võiks olla 2,5–3 aastat. Kui kiindumussuhe katkeb või saab häiritud esimese kahe aasta jooksul, siis kannatab laps pöördumatute pikaajaliste tagajärgede all. Selline risk võib kesta isegi viieaastaseks saamiseni. Termin nimega emalik deprivatsioon, et viidata ema kaotusele või temast eraldamisele, samuti kiindumussuhte mitte tekkimisele. Emaliku deprivatsiooni hüpotees rõhutab, et pidevad häired kiindumussuhtes põhjustavad lapsel pikaaegseid kognitiivseid, sotsiaalseid ja emotsionaalseid raskusi. 3. Emaliku deprivatsiooni pikaajalised tagajärjed. Alaealiste õigusrikkumised, vähenenud intelligentsus, suurenenud agressiivsus, depressioon, psühhopaatia. 4
· Paindlikkus isiksuses. · Abikaasa suuremad kognitiivsed võimed. · Tegevused, mis nõuavad tajumise kiirust. · Enesega rahuolu. 2. Sotsiaalne keskkond ja vaimsed võimed Keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad vaimsete võimete arengut: · sotsiaalsed tegurid: kultuur (näit. elustiil, väärtused) · tegevuse keerukuse aste: (näit. amet) · haridus: õpetamise viis · toetav sotsiaalne keskkond: Head Start project · kodukeskkond: stimulatsioon, deprivatsioon Ootused arengule anglo-ameerika kultuur (kognitiivsed oskused/ etnilised vähemused (motivatsioon, sotsiaalsed oskused) põlvkondade erinevused 6 kuud: 1.inimeste ja objektide äratundmine 2. motoorne koordinatsioon 3. virgus 4. keskkonna teadvustamine 5. verbaliseerimine 2 aastat: 1. verbaalsed võimed 2. õppimisvõime 3. keskkonna ja inimeste teadvustamine
Suhtlemismängud Eric Berne Kui inimkutega pikemal aja perioodil ei tegelda, kipub nende arengus pikapeale ilmnema pöördumatu tagasilangus ja nad kalduvad lõpuks ka haigustele alla jääma (Spitz). - Sensoorne deprivatsioon - ilmaolek all kannatavate täiskasvanute puhul. - Stiimulinälg - toidunäljaga kõrvutatav mitmeski mõttes lisaks bioloogilisele ka psühholoogiliselt ja sotsiaalselt. Indiviid õpib toime tulema hoolitsuse peenemate, isegi sümboolsete vormidega kuni selleni, et ka tunnustavast noogutusest piisab, kuigi algne igatsus füüsilise kontakti järele ei pruugi sellest leevendust saada. Kompromissiprotsessi terminid: 1) Sublimatsioon. 2) Imikuea stiimulinälja osaline muudumine millekski.
· Paindlikkus isiksuses. · Abikaasa suuremad kognitiivsed võimed. · Tegevused, mis nõuavad tajumise kiirust. · Enesega rahuolu. 2. Sotsiaalne keskkond ja vaimsed võimed Keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad vaimsete võimete arengut: · sotsiaalsed tegurid: kultuur (näit. elustiil, väärtused) · tegevuse keerukuse aste: (näit. amet) · haridus: õpetamise viis · toetav sotsiaalne keskkond: Head Start project · kodukeskkond: stimulatsioon, deprivatsioon Ootused arengule anglo-ameerika kultuur (kognitiivsed oskused/ etnilised vähemused (motivatsioon, sotsiaalsed oskused) põlvkondade erinevused 6 kuud: 1.inimeste ja objektide äratundmine 2. motoorne koordinatsioon 3. virgus 4. keskkonna teadvustamine 5. verbaliseerimine 2 aastat: 1. verbaalsed võimed 2. õppimisvõime 3. keskkonna ja inimeste teadvustamine
See etapp läbitakse edukalt eeldusel, et nooruk loob lähedase sideme teise inimesega. Kui ta seda luua ei suuda , võib tal areneda üksindus- ja isoleeritustunne. 17.Teadvuse seisundid( 4 näidet vaja ainult) Iseeneslikud seisundid: Ärkvel olek-eneseteadvus kõige suurem, tajutakse nii ennast kui keskkonda Uni/Unenäod-sisemiste jõuvarude taastaja Tahtlikult esilekutsutud teadvuse seisundid: Meditatsioon-lõdvestus seisund, mille saab ise esile kutsuda Sensoorne deprivatsioon- seisund, kus meeleelundite kaudu saadud välismaailmast info on vähenenud Hüpnoos- teadvuse seisund,mida iseloomustab tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikus sisendusele Uimastitest tingitud teadvuse seisundid: Kesknärvisüsteemi mõjutavad ained, mis muudavad meeleolu, taju, käitumist 18.Teadvuse tunnusjooned: 1)võimaldab eristada mis on mina ja mittemina 2)sisaldab palju erinevaid teadmisi 3) allub suures osas tahtele 19
9-12 kuu ilmneb võõristamine ja intensiivne vastastikune suhtlus, 12-18 kuu tekib eneseusaldus ning toetus Kõne areng – Algul täishäälikud, 4.kuust lalisemine ehk silbid, 6-7 kus tekib häälemäng lalin muutub rohkem emakeeleks, 1a tekib ehholaalia e kajakõne – ühesõnalised laused Emotsionaalne areng – rõõm, kurbus, hirm, viha, häbelikkus, vaimustus, uhkus Kriitilised keskkonna mõjud : Vanema-deprivatsioon – lahutus, surm, pikaajaline haiglas viibimine Perevägivald – vanemate ja lapse isiksus, perekonnaprotsessi, kultuurinormid 12. Väikelapseiga Arenguülesanded: Füüsiline-motoorne – koordinatsioon areneb, laps omandab uusi tegevusi, areneb peenmotoorika nt sõrmede liigutused Kognitiivne areng - laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju, imiteerimine, jäljendamine, tekib loogiline arusaam (arvutamine) ja uudishimu
südameveresoonkonnahaiguste ja diabeedi riski, suurendab tõenäosust muutuda ülekaaluliseks, halvendab vaimset tervist halvendab mälu ja õppimisvõimet viib emotsionaalsele ebastabiilsusele ja ülemäärasesse stressi katserottidel vähendanud eluiga 2-3 aastalt 2-3 nädalani (väheneb ka siis kui vähendada üksnes REM-und), ka inimestel, kes pidevalt unepuuduses (alla 6 tunni/ööp.) eluiga vähenenud. REM une deprivatsioon: unisus, keskendumisvõime ja mälu halvenemine. REM une depriv.halvendab sooritusvõimet siiski vähem kui sügava une depriv. 10% inimestest vajab rohkem kui 8 tundi und ööpäevas; ja 5% saab hakkama ainult 5-6 tunniga ööpäevas sama vajalik kui hingamine ja söömine 30. 38. Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele? Freudistlik lähenemine - Õppimise hüpotees ?
Ka EELK pole sotsioloogilisest vaatepunktist kirik. Eestis pole religioonisotsioloogilises mõistes ühtegi kirikut. [(Kas Euroopas on kirikuid?) - Kreeka õigeusu kirik on veel kirik (enamik kreeklasi kuulub veel sinna). Kas Põhjamaade kirikud on kirikud? Enamus kuulub sinna, aga ei usu.] Sektide tekkimise põhjused. Sektid tekivad tavaliselt karismaatilise liidri ümber. On aegu, mis seda rohkem soosivad. Ettekujutus karismaatilise liidri rollist on sõltuvuses olukorrast. · Deprivatsioon sektiga liituvad pigem vaesed (20. sajandi alguse tähelepanek), deprivatsioon (ilmajäämine) võib olla ka nt positsioonist, elutarkusest, motivatsioonist, tervisest jpm. · Sotsiaalne segadus (nt immigrantidel uues keskkonnas). Kultuurisokist tingitud vajadus lähedaste suhete järele. · Sotsiaalmajanduslik muutus (katastroofid, segadus ühiskonnas jne). · Religioossed põhjused. Osa inimesi on tugevate religioossete vajadustega ja kui
a) energia jäävuse seadus. b) Entroopia kasv (surm). Energia transformatsioon. Füsioloogiline erutus (tuleneb vajadusest) ja sellele vastav mentaalne kujutlus (rahuldab seda vajadust). See on aluseks kõigele, mida inimene teeb. Kui on nälg, kujutlen seda mis nälga rahuldab. Vajadus (drive)=need& wish. Instinkt – kaasasündinud psüühiline erutus koos füsioloogilise erutusega. Kaasasündnud vajadus, mis on inimese motiiviks. Vajaduse tugevus – deprivatsioon. Ehk vajadus on rahuldamata seisundis. Ainus motiiv on oma vajadust rahuldada. Deprivatsioon näitab selgelt välja mis juhib inimest tema käitumises. Kateksis – cathexis. Kujutluspildid. Inimesed, kellel on kalduvus erinevates olukordades unistada asjadest mis võiksid olla või mis tulevad, siis nendel inimestel on toimunud energia investeering kujutluspiltidesse. Pole saanud rahuldada vajadusi sellisel moel nagu teised inimesed. Unistaja. Antikateksis – anticathexis
Emotsionaalne ehk tundeline vägivald tegevusakt, mis tekitab lapses emotsionaalse pingeseisundi, ohustades lapse eakohast emotsionaalset arengut. Psühholoogiline ehk vaimne vägivald kahjustab aga lapse potentsiaalsete võimete arengut. Emotsionaalseks ja psühholoogiliseks väärkohtlemiseks peetakse järgmisi tegevusi: · kahju tegemisega ähvardamine; · füüsiline või sotsiaalne isolatsioon; · ekstreemne kadedus ja omanikutunne; · deprivatsioon; · hirmutamine; · alandamine ja häbistamine; · ebameeldivate nimetustega kutsumine ja pidev kritiseerimine, solvamine ja halvustamine; · valesüüdistuste esitamine ning mahategemine kõiges; · ignoreerimine ja lapse vajaduste naeruvääristamine; · valetamine, lubaduste murdmine, usalduse petmine (Flitcraft et. al 1994). Sinna lisanduvad veel "keeldudega kauplemise", kus lapsele keelatakse midagi, kui ta ei ole
Tõrjutusena mõistetakse olukorda, kui inimestel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde (näiteks võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele või ka infotehnoloogiale). 1970.-d - sotsiaalse tõrjutuse probleemid seonduvana elanikkonnagruppide madalatest sissetulekutes lähtuva vaesusega(sissetulekuvaesus) Deprivatsioon (ilmajäetus) - teatud ressursside nappus ning sotsiaalse sidususe puudumine 1990.aastatate algus - tõrjutus tähendab lisaks hulgaliselt muid probleeme: raskendatud juurdepääsu haridusele, kontaktide nõrgenemist või kadumist ühiskonna, tõrjutud indiviidide ja gruppide väärtushinnangute ja käitumismallide muutumist jpm Keda ähvardab sotsiaalne törjutus: Sotsiaalse tõrjutuse spekter on tunduvalt laienenud ja võib mõjustada mitut tüüpi elanikkonnakihte: 1
· keerukate objektide äratundmine EEG meetodiga uuritakse elektroentsefalograafi abil peaaju bioelektrilist aktiivsust. CAT-i kasutatakse ajuhaiguste diagnoosimiseks. PET-iga saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. Teadvuse seisundid Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Ärkvelolek eneseteadvus kõige suurem. Iseeneslikud teadvuse seisundid. Unistused Uni, unenäod sisemiste jõuvarude teostamine. Sensoorne deprivatsioon - välismaailmast saadav info on vähenenud. Tahtlikult esile kutsutud teadvuse seisundid. Meditatsioon Hüpnoos Tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikkus sisendusele. Uimastid kesknärvisüsteemi (ka teadvust) mõjutavad ained, mis muudavad meeleolu, taju ja käitumist. Uni, unenäod, unehäired Inimene magab kolmandiku oma elust. 70. eluaastaks näeb inimene ~150000 unenägu. Une olulisemateks funktsioonideks on :
Une kestus kokku 7 - 8 tundi Unepuudus võib avalduda järgnevas: nõrgestab immunsüsteemi; alaneb stressi talumisvõime; kehatemperatuuri alanemine KNS funktsioonihäired: unisus, keskendumisvõime halvenemine; motoorse reakstiooniaja pikenemine; halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi; mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine; vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine; kestva deprivatsioon korral tekivad kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid ("REM-uni" ärkvelolekus); "mikrouni" päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati subjektiivselt ei tajuta. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Parker, D., Parker, J. Uenägude leksikon. Fink, Georg Unenägude seletamine. http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/51uni.htm
Minimeerida võimalikke vallandajaid nagu hirmutavad filmid, kofeiin, alkohol, hiline söömine, magamatus. Akende lukustamine jms turvameetmed. Uni ja depressioon Depressiivsetel patsientidel uinumisraskused, vähem aeglast und (NREM3), vähenenud REMi sisemise latents ja suurenenud REM osakaal, palju ärkamisi ja varajane ärkamine – vähenenud uneefektiivsus. REM deprivatsioon võib depressioonosümtomeid ajutiselt leevendada. Primaarne insomnia : suurenenud risk, et järgneb depression. Insomniat on seotatud ka depressiooni kauasema kestusega, relapsiga. Teisalt, unehäireid loetakse depressiooni põhisümtomeiks, mitte seotud või komorbiidseteks häireteks. Agomelatiin – ööpäevarütme korrigeeriv antidepressant
tasememääramiseks lugemises verbaalses järeldusoskuses, inglise keele, artimeedikas, arusaamine jne. · KRITEERIUMILE TOETUVAD TESTID need testid mõõdavad, seda, kas laps võib saavutada ülesande lahendamisel sooritustaseme. · ÕPPEKAVA KONTROLL JA KOOLI HINDAMINE üks varian hinnangu kasutamiseks, on määrata, mida koolis õpetatakse. 17. Deprivatsioon ja rikastamine: risk ja toimetulek Ebasoodsad tingimused · Need tähendavad enamasti suhtleiselt põsivaid olusid, mille tulemusena akadeemiline edukus koolis on madalam ja võimalused ühiskonnas on laiemalt piiratud. Äärmuslik deprivatsioon ja hooletusse jätmine · METSIKUD LAPSED aegajalt on ette tulnud kummalisi lugusid n-ö
töötasumäära. Arvestustest 7.1 1. Progresseruv maksumäär tekitab inimestes huvi teha võimalikult palju tööd. Väär 2. Mida suurem on Lorenzi kõvera paine, seda võrdsemalt on ühiskonnas tulud jaotunud. Väär 3. Otsese vaesusega on tegemist siis, kui inimesel on probleeme oma füsioloogiliste vajaduste rahuldamisega. Tõene 4. Vaestel inimestel on siduvate kulude osatähtsus kogukuludes suurem kui rikastel. Tõene 5. Sotsiaalne deprivatsioon kirjeldab inimese kehva majanduslikku olukorda. Väär 6. Ühiskonna hüvede jaotamine vastavalt võimetele tagab kõigile inimväärse elu. Väär 7. Vaesuslõks on olukord, kus tulude suurendamine halvendab tegelikult inimese majanduslikku olukorda. Tõene 8. Subjektiivne rahulolu on inimese rahulolu talle kuuluvate aineliste ressurssidega. Tõene 9. Võrdsete võimaluste loomine eeldab tavaliselt tulude ümberjaotamist ühiskonnas. Tõene 10
· ratsionaliseerimine: kujundatakse välja vastuvõetavad põhjendused kui tõelised põhjused on mittevastuvõetavad ja välja tõrjutud Teraapias: Patsiendilt ladestunud/varjatud tunnete ülekandmine (N: lapsepõlvega seotud) ÜLEKANNE TERAPEUDILE Psühhodünaamika positiivsus: see on kujundanud üldist mõtlemist, ideid uutele teooriatele (egops), oli esimene seletav teooria ja lõi keskkonna hilisematele; suhtlemine kontrolli asemel, tunded ja alateadvus, lapsepõlv-deprivatsioon insait-ülekanne, hälbeline käitumine. Psühhodünaamilise ST negatiivsus: liialt bioloogiline - enesemääratlus mitte nii oluline, naise rõhutud seisundit kinnistav, liialt meditsiiniline mudel, st patsient on passiivne; keskklassi normist kõrvalekalle = hälve, klient on vastutav on puuduliku ravitulemuse eest, verbaalselt võimekate eelistamine, vähe tähelepanu keskkonnale/selle reformidele. Kaasaeg: 1. PSÜHHOSOTSIAALNE INDIVIDUAALTÖÖ (Hollis, Woods 1981): inimene
kujunenud. Need annavad vaid lähtekoha, kujundavad isiksuse tuuma, kuid esimese kuue eluaasta arenguhälvetes peituvad paljude psüühiliste hälvete juured. Isiksuse kujunemine kestab varajase täiskasvanueani, mingil määral kogu elu. Inimene ja keskkond mõjutavad teineteist kogu aeg. Kodu osatähtsus väike lapse elus. Kodu, perekond või selle puudumine on väga pikaajalise mõjuga, või tugeva mõjuga. Uuringud on näidanud ,et kodus on deprivatsioon väiksem, kui lasteasutustes. M. Pines uuris USA-s ,kuidas ema ja laps käituvad kodudes; tulemused: Täiuslik ema ta naudib oma last. Julgustab, suunab, jättes parasjägu lapsele isetegevust, jälgib, arutab lapsega tema tegevusest Ema- hooldaja- Hea ema, kuid ei naudi last, pidevalt õpetab, kritiseerib. Omane kõrgharidesega emadele. Tulemus: algul intel.areng kiire. Jääb puudu emotsionaalsest arengust, hiljem ka intel. arengust
kulges. Rasked, pikaaegsed, sekkumisega sünnitused, nende puhul võib olla tõenäoline, et see aju sai sünnitusel kahjustuda, päris täpselt ei pruugi seda teada saada, see välja tulla, kas just sünnituses oli probleem. Väga raske on igal konkreetsel juhtumil öelda, mis selle konkreetse juhtumi põhjustas. Postnataalsed – peale sündi Peatraumad Viirusnakkused Krampidega kulgevad haigused Mürgistused Alatoitlus Keskkondlik deprivatsioon – ilmajäetus, apsega ei tegelda, ei räägita, ta jäetakse infovaegusesse. Postnataalsed – peale sündi – peatraumad, viirusnakkused, mis mõjutavad aju, krampidega kulgevad haigused on ohtlikud ja võivad viia aju arengu häirumiseni, mürgistused, alatoitlus ja keskkondlik deprivatsioon – see on ilmajäetus st lapsega ei tegelda, ei räägita, laps ei näe ega kuule midagi olulist, laps jäetakse infovaegusesse
mõlemad on kindlalt kiindunud. · Partnerid on suhtega vähem rahul kui mõlemate kiindumus on ebakindel. · Kindlalt kiindunud/ebakindlalt kiindunud partnetite kombinatsioon annab keskmise rahulolu. · Paarisuhe võib nö ravida lapsepõlves väljakujunenud kiindumusstiili. Suhete halvenemine, katkemine · Psüühikasisene faas · Diaadiline faas · Sotsiaalne faas · Leina faas Suhtlemispsühholoogia · Suhtlemine on psühholoogiline vajadus. · Sotsiaalne deprivatsioon suhtlemisest ilmaolek inimesele raskesti talutav. · Suhtlemisoskuste defineerimisel on kasutatud väga erinevaid nimetusi : käitumuslik intelligentsus, sotsiaalsed oskused, sotsiaalne kompetentsus jne. Kuigi nimetused on erinevad, tähistavad nad siiski ühte ja sama inimese võimet teiste inimestega hästi ja edukalt suhelda. Erinevad lähenemised suhtlemisoskusele · Suhtlemisoskus kui oskus teavet vastu võtta ja edastada
- Visuaalse ja auditoorse sisendi valiku häired - Visuaalse-, kuulmis-, ja muusikataju häired - Info organiseerimise ja kategoriseerimise häired - Kontekstitiaju häire - Kõne mõistmise häire - Pikaajalise mälu häire - Isiksuse ja afekti muutused - Seksuaalkäitumise muutused – mandelkeha - Hallutsinatsioonid - Muusikalise kõrva sündroom – kuulmiskahjustus, tekivad hallutsinatsioonid nagu mängiks muusika toas. Sensoorne deprivatsioon tekitab kuulmiskeskustes hüperaktivatsiooni. - Nägemistaju häire – parempoolne kahjustus Semantilise dementsuse iseärasusi, kulgu ja kognitiivset profiili Atroofia anterioorses temporaalsagaras, eelkõige vasakus hemisfääris, samas mediaalsed temporaalstruktuurid haiguse alguses säilivad. Teadmised ja arusaamine maailmast kaob järk-järgult. Ajukude hakkab oimusagarates atrofeeruma
Laps peab saama kiindumusobjektilt pidevat hoolitsust vähemalt esimesel kahel eluaastal Bowlby (1951) väitis, et on olemas kriitiline periood emaliku hoolitsuse saamiseks. Enamiku laste puhul on see vähemalt 12 kuud, kuid hoolitsuse pikkus võiks olla 2,5–3 aastat. Kui kiindumussuhe katkeb või saab häiritud esimese kahe aasta jooksul, siis kannatab laps pöördumatute pikaajaliste tagajärgede all. Selline risk võib kesta isegi viieaastaseks saamiseni. Bowlby kasutas terminit emalik deprivatsioon, et viidata ema kaotusele või temast eraldamisele, samuti kiindumussuhte mittetekkimisele. Emaliku deprivatsiooni hüpotees rõhutab, et pidevad häired kiindumussuhtes põhjustavad lapsel pikaaegseid kognitiivseid, sotsiaalseid ja emotsionaalseid raskusi. Kuna Kalle varasest lapsepõlvest on vähe infot. Ta lapsendati, võib oletada, et esimestel eluaastatel oli Kalle elu keeruline ja pole teada, kas tal oli kindel inimene, kellega tekkis esmane kiindumussuhe
annaabi.ee 
