TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Orvi Rea EP1 KOKKUVÕTE KARL MARX´I „KAPITALIST“ Referaat Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2013SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Kokkuvõte.....................................................................................................................4 1.1. „Kapital“ I köide lk. 203-231...........................................................
esineb varjatud kujul ja ei kajastu ettevõtte finantskontodel. Kui aga vaimset vara bilansikontodel kajastada, saaksid investorid hinnata ettevõtet kordades väärtuslikumaks, kui aktivast välja võib lugeda. (1997,53) Eksisteerib laiaulatuslik kogemuslik tõestus sellele, et aruannete, aktsiahindade ning kasumi vahel on seos viimaste aastakümnete jooksul oluliselt vähenenud, viidates sellele, et aina enam on konkurentsieelis sõltuv ettevõtte intellektuaalsest kapitalist ja mittemateriaalsest varast (Bradley 1997). Oluline ei ole ainult rahalised väärtused ja tulemused vaid näiteks see, kuidas osatakse oma klientidele läheneda vaimsel tasandil, tekitada neis usaldusväärsus ja pakkuda neile tooteid läbi väärtusliku suhtlemise. Siinkohal oli võrdluseks ettevõtte kliendi e. välisstruktuurikapitali, mis on üks osa intellektuaalsest kapitalist. Intellektuaalne kapital on hästi kohanev ja laiaulatuslik. Vaimset tarkust on võimalik
Eesti majandus. Ressursside kasutamine Majanduse peamine eesmärk on rahuldada inimeste soove ja vajadusi. Ressursid selleks on aga piiratud. Seega proovitakse ressursse kasutada võimalikult efektiivselt ja suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne. Ressursid jagunevad kolmeks: loodus- ja maavarad, kapital ja tööjõud. Üks enimkasutoov maavara Eestis on põlevkivi. Kuna 80% maailma põlevkivist on toodetud Eestis, on see üks tähtsamaid. Põlevkivi on kasutatud juba ürgajast alates, kuna see põleb ilma eelneva töötlemiseta. Põlevkivist toodetakse peamiselt elektri- ja soojusenergiat. Majanduslikult küljest oleks otstarbekas toota põlevkivist vedelkütuseid. Suurimad põlevkivimaardlad Eestis asuvad Aidu, Narva ja Kohtla-Nõmme karjäärides ning maa-alune tootmine toimub Jõhvi lähedal. Teiseks tähtsaks loodusvaraks on kindlasti mets puitu läheb vaja paberi tegemiseks, mööblitööstuses, ehituses ja küttepuudeks. Puidutööstus on Ees...
TÖÖ VÕÕRANDUMINE 1844 aastal "Pariisi käsikirjad", kus läheneb majandusteadusele filosoofiliselt: majandusteadlaste jaoks oli kaup inimtöö produkt. Me teeme tööd ja selle tagajärjel valmib produkt-kaup. Marxi jaoks aga toimub kauplemises produkti võõrandumine (Entfremdung). Miks nii? Lihtsalt öeldes, kauplemisel ei lähe kogu töö tasu mitte selle produkti tegijale töötajale, vaid kaupmehele, või kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistile. Kapitalist aga ainult omab töötegemise vahendeid, ega tee tööd. Seega saab ebaõiglaselt tasu, sest Marxil inimene, kes vahetult ei töödelnud mateeriaga (vaimutöö nt) ei osale tootmisprotsessis. See on oluline vahetegemine kui me hiljem räägime Gramscist. Kuna töö produkt on töö teisel kujul, seega on võõrandumine samas ka töö võõrandumine. Kuna aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö
töölistel ei ole isegi isamaad, sest neilt ei saa võtta seda, mida neil pole. Seega, vähemalt kapitalistliku käsitleja Karl Marxi arvates on paratamatu, et kodanlaste figureerivas ühiskonnas ei jää isegi perekondlikud -ja inimväärtused selliselt kestma nagu varem. Teoses on kästiletud veel mitmeid erinevaid aspekte seoses kapitalismi õitsengu pahaloomusega, millest suuremasse käsitlusse valisin neist kolm. Milleks on siis autori poolne väide, et inimene on kui kapitalisti ori ja kapitalist kui kapitalismi ori. Peale selle peatuksin veel teemal, kus käsitleksin täpsemalt probleemil, kus kapitalism väidedavalt võõrandab inimesest loovuse ja läbi selle ka soovist end teostada. Rääkimaks lähemalt sellest, kuidas proletaarlane nagu ka Marx neid nimetas muutub ja jääb kapitalismi ajahammasrataste vahele ning ei pääse sealt kunagi. Tänapäeva orja, ehk täpsemas käsitluses proletaarlase loovus ja eneseareng takerdub veelgi ega näe võimalust taaskord tõusta
o kasumi jaotus Tootmisvahendid + suhted = tootmisviis Pealisehitus - seadused, kunst, religioon, poliitika Klassid Igas ühiskonnas on - Tootmisvahendeid omav klass - Tootmisvahendeid mitteomav klass Kapitalistlikus ühiskonnas: - Kapitalistid (kodanlus): omavad tööriistu, maad, kapitali - Töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu Ekspluateerimine Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse: tööline teeb tööd, kapitalist maksab palka Kapitalist maksab töölisele palju vähem kui on töölise poolt loodud väärtus Lisaväärtus – see osa töölise poolt loodud väärtusest, mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi Võõrandumine Inimesele on omane soov teha mitmekülgset tööd Vabriku tehtav töö on aga väga üksluine
Ühiskonna materialistlik käsitlus. Tootlikud jõud ja tootmissuhted. Kogu ühiskonna aluseks on MAJANDUS. Tootlikud jõud (inimene+tehnika+organisatsioon+tooraine) ja tootmise käigus tekkinud suhted, ehk tootmissuhted. Majanduse peale saab ehitada ühiskonna pealiskihi (religioon, kultuur, poliitika). Tootmissuhted võivad tootlike jõudude arengut nii pidurdada kui ka stimuleerida. 3. Kapitalistlik ekspluateerimine, kapital, lisaväärtus. Tööline ja kapitalist sõlmivad lepingu, mille alusel tööline teeb tööd. Mingil hetkel saab tööline selle töö tehtud, mille eest talle makstakse ja ülejäänud aja töötab ta tasuta. Loob lisaväärtust, mille eest kapitalist saab kasumit. Kapitali saab jaotada püsiv (C)- ja muutuvkapitaliks (V). Püsivkapital väljendub rahalistes kulutustes masinate, tooraine jms ostmiseks. Muutuvkapital on palgad. Marx prognoosis kapitalistliku ekspluateerimise pidevat kasvu
ÜLEVAADE ÜHISTUTEOORIATEST Professor Ghino Valenti ühistuteooria Tema teooria järgi on hüviste jaotus kapitalistlikus majanduskorralduses puudulik, sest kapitalist kui tootmisvahendite omanik saab endale suurema tulu kui hüviste tegelik looja - töötaja. Valenti arvates on võimalik ühistegevuse kaudu korraldada tulude ümberjaotust kapitalistlikel alustel, süsteemi ennast muutmata. Ühistegevus on tema arvates kapitalistliku süsteemi täienduseks ja taotleb ausat konkurentsi monopolistlike ettevõtete seas, sundides neid loobuma monopolistlikest kasumitest ning asuma võrdväärsele kaubavahetusele tootmiskulude ja
2. Tootmissuhtes-tootjate vahelised suhted- Tööjaotus, kasumi jaotus Pealisehitus-seadused,kunst,reigioon,poliitika Tootmisvahendid ja suhtes=tootmisviis KLASSID · Igas ühiskonnas on: -tootmisvahendeid omav klass - tootmisvahendeid mittevahendeid klass · Kapitalistlikus ühiskonnas: -kapitalistid(kodanlus): omavad tööriistu,maad,kapitali -töölised(proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu Ekspluateerimine · Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse · Kapitalist maksab töölisele palju vähem kui on töölise poolt loodud väärtus · Lisaväärtus- see osa töölise poolt loodud väärtusest,mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi. Võõrandumine · Inimesele on omane soov teha mitmekülgset tööd · Vabrikus tehtav töö on väga üksluine · Tööline ei kontrolli oma tööd ega töö vilju
Marxi olulisimaks teoseks loetakse tänapäeval aga tema kolmeköitelist ,,Kapitali", kus üritab erinevate näidete ja seletuste põhjal tõestada, et kapitalism kui ühiskonnakorraldus on juba eos absurdne ning määratud hukkumisele. Marx kasutab klassikalise ökonoomika vahendeid. Nagu A. Smith ja D. Ricardo, näitab ka tema, et toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Et töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, teenib kapitalist kasumit tööliste arvelt, seega ekspluateerib töölisi. Marxi enda terminites: ,,Konstantse kapitali ehk masinate ja sisseseadele kulunud raha ning muutuvkapitali ehk töölistele makstava palga summa peab olema võrdne toote hinnaga. Kuna see nii ei ole, on tegemist lisaväärtusega. Lisaväärtuse võtab kapitalist endale. Seda nimetatakse töötajate ekspluateerimiseks. Lisaväärtuse ja palga suhe näitab ekspluateerimise suhtarvu
lisatakse neile väärtust. Kapital- raha või realiseeritava väärtuste hulk, mida on võimalik investeerida inimese isiklikku või talle kuuluva ettevõtte arengusse. Majandusteaduses jaotatakse kapital kaheks: 1) füüsiline vara-maa,hooned, tarbekaubad jne ; 2) finantskapital-sularaha, pangahoiused, aktsiad ja muud väärtpaberid. Sotsiaalteaduses kasutatava laiema mõiste kohaselt räägitakse sotsiaalsest ehk suhete kapitalist, kultuurilisest ehk väärtuste ja tavade kapitalist, poliitilist ehk tuntuse kapitalist. Võrgustikupõhine majandus- kapital liigub kiiresti ühest riigist teise, võib kaasneda riigi majandusliku tasakaalu nõrgenemine. Kõrgtehnoloogiline tootmine- Teaduspark- ülikoolilinnas või selle läheduses asuvate kõrgtehnoloogia sektori ettevõtete, uurimisasutuste ja katsetootmisettevõtete kooslus, et edendada teadustulemuste ettevõtlusesse rakendamist. Rahvusvaheline firma- ehk hargmaine ettevõte on firma, mis tegutseb paljudes riikides
finantsvara ost tulu saamise eesmärgil. Kapital raha või realiseeritav väärtuste hulk, mida on võimalik investeerida inimese isikliku või talle kuuluva ettevõtte arengusse. Majandusteaduses jaotatakse kapital kaheks: 1) füüsiline vara maa, honed, tarbekaubad jne 2) finantskapital sularaha, pangahoiused, aktsiad ja muud väärtpaberid. Sotsiaalteaduses kasutatava laiema mõiste kohaselt räägitakse sotsiaalsest ehk suhete kapitalist, kultuurilisest ehk väärtuste ja tavade kapitalist ning poliitilisest ehk tuntuse kapitalist. Liiderfirma ettevõtete vahelist kooperatsiooni korraldav ja kooskõlastav firma Majandus inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem Teaduspark koht või paikkond, kus asub palju eriti teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid, uurimisasutusi, katsetootmisettevõtteid, kõrgemaid õppeasutusi ja nende infrastruktuurüksusi
langes palgatingimused, sagedased tööõnnetused Inimeste elujärf paranes, elu muutus Lapstööjõu laialdane kasvamine mugavamaks Rahva arv tõusis Tekkisid räpased, ülerahvastatud äärelinnaagulid Inimeste elu muutus huvitavamaks Streigid ja masinate lõhkumine Uute sotsiaalsete kihtide kujunemine- kapitalist ja palgatööline e. proeetariaat 8. Käsitöölise töökoja, manufaktuuri ja vabriku võrdlus. KÄSITÖÖISTE MANUFAKTUUR VABRIK TÖÖKODA Kas oli tööjaotus? Ei Mõningal määral Jah Kas tööd tehti käsitsi Käsitsi Käsitsi Masinatega või masinatega?
ka kasumijaotuse Tootmisvahendid + suhted= tootmisviis. b) Pealisehitus seadused, kunst, religioon, poliitika Klassid igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ning tootmisvahendeid mitteomav klass. · Kapitalistlikus ühiskonnas : a) kapitalistid (kodanlus) : omavad tööriistu, maad, kapitali b) töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu. · Ekspluateerimine: Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse: kapitalist maksab töölisele palju vähem kui oma töölise poolt loodud väärtus. Lisaväärtus see osa töölise poolt loodud väärtusest, mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi. Selleks et ekspluateerimine kaoks, tuleks kaotada kapitalism! · Võõrandumine inimesele on omane sov teha mitmekülgset tööd, vabrikus tehtav töö on väga üksluine töölinme ei kontrolli tööd jms seega töö muutub vastumeelseks
Teadus, uurimisasutused, avastuste, leiutiste rakendamine Mõju loodusele ja keskkonnatasakaalule Sotsiaalteadlased Adam Smith ( 1723-1790) tööstusühiskonnast Propageeris turumajandussuhteid Inimene on egoist Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö 2. Karl Marx (1818-1893) Kapitalistlik tootmine-toota kasumit,püsida konkurentsis Kodanlus vs. töölised 3.Max Weber "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" Kapitalismi juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistipiin, ratsionaalsus Kapitalist- munk 4. Émile Durkheim Sotsioloogia rajaja Liiga palju väärtusi-ühiskonna lagunemine Solidaarsuse hoidmine Aitäh tähelepanu eest!
- Isik, kes teenib ise endale sissetulekut ja ei tööta mõnele teisele ettevõttele või ei ole selle juht. FIE vastutab kohustuste eest täielikult oma varaga. Algkapital puudub. 2. Osaühing (OÜ) - Äriühing, mille osakapital on määratud asutamislepinguga. Kõige sobilikum mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtte loomiseks. Osakapitali miinimum nõudeks on 2500 eurot. 3. Aktsiaselts (AS) - Äriühing, kus ettevõtte kapital on eraldi osanike kapitalist. AS tuleb registreerida juriidiliselt notari kaudu. Algkapital AS-i asutamisel on 25 000 eurot. Osanik ei vastuta isiklikult kohustuste eest. 4. Täisühing (TÜ) - Äriühing, mille osanikuks on füüsiline või juriidiline isik, aga mitte riik või kohalik omavalitsus. TÜ-l on vähemalt kaks osanikku, kes vastutavad võrdselt ühingu kohustuste eest oma varaga. Sissemakse suurus määratakse ühingulepinguga. 5. Usaldusühing (UÜ)
ühiskonna. Demokraatlik valitsemisviis, raha pole tarvis jms. * Erasmus Rotterdamist ,,Narruse kiitus", naeruvääristas mitmeid ameteid ja inimtüüpe. Campanella ,,Päikeselinn" 3.Kapitalismi kujunemise põhjused, olemus ja uued ühiskonnakihid. Algkapital tuli kaubandusest Idamaadega ja kulus ettevõtlusele või pandi panka. Eesmärgiks kasumi teenimine. Esimesed pangad Itaalias juutide poolt. Tekib 2 uut ühiskonnakihti: 1) Kapitalist (omanik, eesmärgiks kasum) 2) Palgatöölised e ploretaarlased (müüvad oma tööjõudu) oskused, teadmised, tahe teha tööd, võime töötada. 4.Muutused rahvastiku struktuuris. Alates 15.sajandist kasvas rahvaarv pidevalt. Euroopa inimeste arv 1340 61miljonit 1400 45 miljonit 1500 69 miljonit 1600 89 miljonit · Talupojad ja põllumajandus. Ristisõdade ajal vabastati talupojad pärisorjusest (rüütlid
..................................................5 14. Lisad......................................................................................................................................5 1. Äriplaani kokkuvõte 2. Loodava ettevõtte üldandmed Loodava ettevõtte üldandmetest on vajalik välja tuua järgmised andmed: Loodava ettevõtte üldandmed Loodava ettevõtte nimi Loodava ettevõtte juriidiline vorm Juhatuse liikmed Osakapital Osanikud ja nende osa suurus kapitalist Kontaktisik, -telefon Loodava ettevõtte tegevusala, EMTAK kood 3. Visioon, missioon ja eesmärgid 4. Ärikeskkond 5. SWOT analüüs Sisemised tugevused täna: Sisemised nõrkused täna: - - - - - - Ärikeskkonna soodsad arengud ehk Ärikeskkonna ebasoodsad arengud ehk
..................................................5 14. Lisad......................................................................................................................................5 1. Äriplaani kokkuvõte 2. Loodava ettevõtte üldandmed Loodava ettevõtte üldandmetest on vajalik välja tuua järgmised andmed: Loodava ettevõtte üldandmed Loodava ettevõtte nimi Loodava ettevõtte juriidiline vorm Juhatuse liikmed Osakapital Osanikud ja nende osa suurus kapitalist Kontaktisik, -telefon Loodava ettevõtte tegevusala, EMTAK kood 3. Visioon, missioon ja eesmärgid 4. Ärikeskkond 5. SWOT analüüs Sisemised tugevused täna: Sisemised nõrkused täna: - - - - - - Ärikeskkonna soodsad arengud ehk Ärikeskkonna ebasoodsad arengud ehk
a) ebavõrdsus töötuludes b) ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses c) ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus TULU - raha või hüved, mida inimene saab teatud aja jooksul. Tulu jagatakse järgmiselt: a) töötulu b) tulu omandilt c) rahalised toetused d) naturaalsed toetused RIKKUS - kapital ehk vara, mida mõõdetakse kroonides teatud kindlal ajahetkel Rikkus jaguneb: a) füüsilinekapital - maa, hooned, tarbekaubad. See osa kapitalist kaotab aja jooksul oma väärtust b) finantskapital- pangahoiused, aktsiad ja muud väärtpaberid. See osa kapitalist peaks aja jooksul tulu tooma. Taasiseseisvunud Eestis on ebavõrdsus inimeste vahel oluliselt suurenenud. Kui on olemas ebavõrdsus, siis saab seda ka mõõta. Ebavõrdsust saab mõõta Lorenzi kõveraabil.Mida kõveram on joon, seda ebavõrdsemalt jaotuvad tulud riigis.Samamoodi aitab mõõta ebavõrdsust ka Gini indeks.
põhioskused Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast 1. Adam Smith ( 1723-1790) Propageeris turumajandussuhteid Inimene on egoist Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö 2. Karl Marx (1818-1893) Kapitalistlik tootmine- toota kasumit,püsida konkurentsis Kodanlus vs. töölised 3. Max Weber "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" Kapitalismi juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistipiin, ratsionaalsus Kapitalist- munk 4. Émile Durkheim Sotsioloogia rajaja Liiga palju väärtusi- ühiskonna lagunemine Solidaarsuse hoidmine Kasutatud kirjandus Katrin Olenko, Ano Toots- Ühiskonnaõpetus http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx http://my.tele2.ee/andresu/nykujun.html http://www.annaabi.com/materjal-4666-n%C3%BC %C3%BCdis%C3%BChiskond http://www.annaabi.com/materjal-21875-n%C3%BC %C3%BCdis%C3%BChiskond http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/toostusuhiskon d_larstrunin
Ühiskond kujundab inimestes ebaloomulikke võistlevaid ja konfliktseid suhteid. Ühiskondlikud probleemid tulenevad ühiskonnast enesest – sotsiaalsest keskkonnast meie ümber. Selleks, et sotsiaalseid probleeme lahendada, on vaja muuta sotsiaalset keskkonda: ühiskondlikke struktuure ja institutsioone. Kapital Pärast kahte aastat majandusalaste materjalide läbitöötamist Briti Muuseumis ilmus lõpuks 1867 esimene osa "Kapitalist". Meie käsitleme "Kapitali" kolmes osas: 1. kõigepealt vaatame, milline on kapitalismi olemus, seega Marxi arusaamu tööliste ekspluateerimisest 2. edasi vaatame kapitalismi juhtivaid jõude, mis on määratud hävingule 3. ja kolmandaks arutleme kapitalismi psühholoogilise kulu üle Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Mar x http://en.wikipedia.org/wiki/Karl_Mar x http://www.historyguide.org/intellec t/marx
maksma puhkusetasu. Iga kuu 10. Kuupäeval tuleb esitada tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni vorm TSD.(+ maksta eelmise kuu omad). Omakapital: aktsia- või osakapital, registreerimata aktsia- või osakapital, ülekurss(aazio), oma aktsiad või osad(miinusega), reservid, jaotamata kasum(kahjum). Omakapital koosneb ettevõtte omanike poolt investeeritud kapitalist ning ettevõtte tegevustulemusena tekkinud kapitalist tingimusel, et ettevõte on oma eluea jooksul teeninud enam kasumit kui kahjumit. Vaba omakapital on jaotamata kasum. Minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 25 000 eurot. Kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek. Minimaalne osaühingu osakapital on 2500 eurot. Osaühingut juhib juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek. Kohustusliku reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10 aktsia- või osakapitalist
3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärisomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud reduktsiooniohu. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnikute pearahamaks iga talle kuuluva talupoja eest oli 70 kopikat aastas, linlasele kehtestati pearahamaksuks 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist. Tänu pearahamaksule hakati korraldama hingeloendust Eestis ja Liivimaal. 3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775 sisse seatud uus halduskorraldus, mis jäi kehtima kuni Katariina II surmani 1796, misjärel Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Kõik kolm valitsejat tegid oma valitsusajal tähtsaid muudatusi, mis on mõjutanud meie ajalugu. Nad suutsid korda saata paljugi, mis tuli meiele kasuks. Nemad kujunasid meie ajaloo
koosolekute, otsuste vastu võtmisega) 2) Kes on (keda nimetatakse) ettevõttes juhtorgan Ettevõtetes on juhtorgan, kes vastutab firma haldamise eest. Võib kutsuda ka teisiti juhatuseks. 3) Kas omanik või juhatuse liige võib võtta oma ettevõttest laenu? § 159 alusel ei tohi omanik anda ega ka võtta oma ettevõttest laenu, kelle osa esindab rohkem, kui 5% osakapitalist. Eeldan, et omanik ise omab märkimisväärselt rohkem osa kapitalist- seega ta ei tohi laenu oma ettevõttest võtta. 4) Mida nimetatakse dividendiks. Kirjelda dividendide väljavõtmise korda (seaduslik alus) Dividend on firma omanike tuluosa, mida nad rahas välja võtavad. Osanikul on õigus nõuda dividendide väljamaksmist (kui see on otsusegega ettenähtud). Maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega. Võib välja maksta ka majandusaasta aruande alusel. 5) Kirjelda FIE olemust
passaatkliima, keskmine temperatuur on 25-38 ºC. Tuulepealseil kagunõlvul sajab 2500-3000 mm aastas ning seal kasvab vihmamets. Tuulealuseid loodenõlvu (1700-2500 mm sademeid aastas) katab savannitaimestik. Fidzi meelitab oma ilu ja sooja kliimaga igal aastal sadu tuhandeid turiste Fidzi on põllumajanduslik maa, mis sõltub tugevasti välismaa, eelkõige Austraalia kapitalist. Üle 40% tööhõivelisest rahvastikust töötab maaviljeluses. Väljaveo tarvis kasvatatakse peamiselt suhruroogu ja kookospalmi, oma tarbeks riisi, maisi, köögi- ja puuvilja. Fidzi on tähtis Põhja-Ameerikast Uus-Meremaale ja Austraaliasse kulgevate lennuliinide sõlmpunkt. 2003. aastal külastas Fidzi saari u 430 000 turisti. Välja veetakse peamiselt suhkrut, koprat ja kulda. Koprat kogutakse ja saadetakse maailmaturule, sellest pressitakse väärtuslikku taimeõli ning
EESTI TÖÖTUKASSA ÄRIPLAANI VORM TAOTLEJA NIMI Tallinn 2009 1. Äriplaani kokkuvõte 2. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi Ettevõtte juriidiline vorm Aadress Telefonid Faks E-mail Juhatuse liikmed Omakapital Omanikud, nende osa kapitalist Kontaktisik, tema telefon Ettevõtte tegevusala Ettevõtte tegevuspiirkond 3. Äriidee kirjeldus 4. Visioon, missioon ja eesmärgid 5. Ärikeskkonna analüüs Makrokeskkonna ja mikrokeskkonna üldanalüüs. Täpsusta millised tegurid, faktorid, majandussubjektid mõjutavad ettevõtte planeeritavat äritegevust (ja kuidas). Täpsusta, kes on sinu ettevõtte hankijad ehk tarnijad. Ettevõte tarnija Tooraine/materjal Aadress Telefon Meiliaadress 6
rahvastikupo poten, · Rajas prantsuse Ida- India ühingu töölised (need kes omavad ainult iseenda tööjõudu). geogr.maj.polit.haare.kogemused,Indon,India,ida-Aafrika- Tootmisprotsessis müüvad töölised oma tööjõudu kapitalistile ja kaubandussidemed.Euroopas valitses tollal ajal kuni 1500.a · Keelas konkurentidel kauba sisseveo kapitalist maksab neile selle eest nii vähe kui võimalik. See osa ,,pime/hall" keskaeg. Mingit erilist arenguprotsessi ei ole välja tööliste poolt tehtud tööst, mille eest kapitalist neile ei maksa on tuua. Kaubandus oli vähe aktiivne. · Kogus välismaal meistreid kokku lisaväärtus ja moodustab kapitalisti kasumi
Klassid Igat inimest võib iseloomustada selle alusel, milline on tema suhe tootmisvahenditega, st. kas ja milliseid tootmisvahendeid ta omab. Tootmisvahendite omamise alusel jagunevad inimesed klassidesse. Kapitalistlikus ühiskonnas on näiteks kaks klassi kapitalistid (need kes omavad maad, tööriistu ja kapitali) ja töölised (need kes omavad ainult iseenda tööjõudu). Tootmisprotsessis müüvad töölised oma tööjõudu kapitalistile ja kapitalist maksab neile selle eest nii vähe kui võimalik. See osa tööliste poolt tehtud tööst, mille eest kapitalist neile ei maksa on lisaväärtus ja moodustab kapitalisti kasumi. Seega kapitalist ekspluateerib töölist. Võõrandumine Inimese olulisim omadus on võime teha mitmekülgset tööd. Kapitalismi tingimustes ei saa tööline seda omadust rakendada, kuna töölise töö vabrikus on ühekülgne ja tema jaoks vastumeelne
* õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Kapitalism- majandussüsteem, kus tootmisressursid on eraomanduses * võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus kapitalist- kodanlus, põhiklass, kellele kuuluvad tootmisressursid * kohtusüsteemi ja teine kontrollorganite (keskpank, riigikontroll) poliitiline Leibkond- majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega inimsed sõltumatus
osana. _A__ 3. Ettevõtja C. Need inimesed on aktsiaseltsi omanikud. __G_ 4. Hääletamisvolitus D. Aktsiaseltside eelis, mis lubab tegevust jätkata, kui omanikud lahkuvad või surevad. __I_ 5. Kindlustus E. Aktsionäridele jaotatav kasumi osa. __C_ 6. Aktsionärid F. Näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kapitalist. _B__ 7. Frantsiis G. Õigus hääletada aktsionäri nimel. _D__ 8. Piiramatu eluiga H. Majandusorganisatsioon, mille omanikel on tema tegevuse eest piiratud vastutus. _F__ 9. Aktsia I. Meetod, kuidas muuta suure kaotuse risk väikesteks perioodilisteks makseteks. __H_ 10. Aktsiaselts J. Firma aktsionäride poolt valitud esindajad.
Litsents, mis lubab firmal tegutseda ühe suurema keti osana. A 3. Ettevõtja C. Need inimesed on aktsiaseltsi omanikud. G 4. Hääletamisvolitus D. Aktsiaseltside eelis, mis lubab tegevust jätkata, kui omanikud lahkuvad või surevad. D 5. Kindlustus E. Aktsionäridele jaotatav kasumi osa. C 6. Aktsionärid F. Näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kapitalist. B 7. Frantsiis G. Õigus hääletada aktsionäri nimel. I 8. Piiramatu eluiga H. Majandusorganisatsioon, mille omanikel on tema tegevuse eest piiratud vastutus. F 9. Aktsia I. Meetod, kuidas muuta suure kaotuse risk väikesteks perioodilisteks makseteks. H 10. Aktsiaselts J. Firma aktsionäride poolt valitud esindajad. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele.
panustada, milline hariduse sisu ja struktuur toetab Eesti edenemist, kuidas üle saada vastastikustest hirmudest ning tuua mitte-eestlaste ressurss oluliselt suuremal määral meie ühist tulevikku ehitama. Eesti ei ole enam lihtsa töö ja lihtsate mõtete maa. Aruande sõnum on meid viib edasi läbikaalutud eesmärgipüstitus, panustamine teadmistele ja koostööle. Oleme harjunud rääkima ettevõtte intellektuaalsest kapitalist ja aru saanud selle arendamise vajalikkusest, kuid ühiskonnas peaksid kehtima samad reeglid. Ka ühiskonna intellektuaalne kapital määrab ära tervikedu ja näitab kätte võimalikud arengusuunad või kitsaskohad. Vananev rahvastik, kasvav immigratsioon ja uuenenud tehnoloogia seab meid peagi olukorda, kus kvalifitseeritud tööjõudu tuleb väljast sisse tuua, samas kohalikke töökäsi laseme raisku minna. Eesti Koostöö Kogu nõukogus on kinnitatud Eesti Inimarengu Aruande 2008
millistele turgudele ja kliendigruppidele oma tooteid/ teenuseid pakutakse. 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED. Käesolevalt täida formulari üldandmete osa. Kui on tegemist asutatava osaühinguga või muu äriühinguga, palun täitke ka kolm viimast veergu. Ettevõtte nimi Ettevõtte juriidiline vorm Ettevõtte tegevusala Ettevõtte tegevuspiirkond Ettevõtte kontaktandmed (aadress) Telefonid ja faks E-mail Kontaktisik, tema telefon Juhatuse liikmed Omakapital Omanikud, nende osa kapitalist 3. ÄRIIDEESTIK. Käesolevalt palun tabeli vormis loetleda detailsemalt ettevõtte planeeritavad tooteid/ teenuseid; kliente; ettevõtte eeliseid ja peamiseid konkurente. Nimeta igast kriteeriumist minimaalselt kolm (maksimumi ei ole määratletud). Toote/ teenused: Ettevõtte eelised: * * * *
5 tund Bilanss Mis moodustab tulu? Tulud tööst (töötasu) Finantstulu (intressid, dividendid st. osanikule väljamakstav kasumiosa) Tulud kapitalist (finantsvara väärtuse kasv näit. pensionifond, kasutustasu st. intellektuaalse vara kasutamise eest saadav tasu) Maa ja loodusressursid (maa rent jm.) Tulud toetustest Tulu ettevõtlusest Kulud jaotatakse: Suuremad kulud - kavandatud kulud, mille tegemine nõuab suure summa, kuid mis on ühekordsed Püsikulud – igakuised vältimatud kulud ehk igakuised lepingulised kohustused Jooksvad kulud- väikesed vajalikud kulud, mille otstarbe üle otsustad ise.
nõudluse muutus peab olema -1,75% 19. Millises suunas muutub, kas tõuseb või langeb tasakaalupalk, kui nõudlus toodangule väheneb. - tööjõu nõudluskõver nihkub vasakule Mis võib seda muutumist takistada? 20. Kapitali omanik teenib renditulu, intressitulu, dividende või tulu väärtpaberi hinnavahelt. 21. Laenuandja krediteerib rahakasutajat ja teenib intressitulu. õige 22. Kapitalist saadav tulu on kapitali kasutada andmise eest saadav tasu. Kapitali väljarentimisest saadav raha on tulu, kapitali müügi puhul võiks rääkida ostuhinna ja müügihinna vahe puhul tulust (kasumist) 23. Finantskapitali paigutaja tuluks on dividendid ettevõtte kasumist, laenuandmise intressid, võlakirja kupongimakse. kapitali eest saadavaks tuluks on dividendid, võlakirja kupongimaksed ja intressid rahapaigutuselt. 24
Siiski ettevõtjal on suuremad riskid kui palgatöötajal. Väiksema ettevõtte juhatuse liige vastutab tavaliselt ettevõtte juhtimise, klientide olemasolu, turundustegevuse, tootearenduse, finantsjuhtimise, raamatupidamise ja töötajate eest. Kui ettevõttel on töötajad, siis peab ettevõtte juht tagama töötajatele stabiilse töö ja maksma töötasu. Ettevõtte loomisel on suureks riskiks veel ebaõnnestumine, mille tulemusel jäädakse ilma ettevõttesse investeeritud kapitalist. Ettevõtlus ise (ka ebaõnnestumine) annab selle teostajale aga väga hea koolituse ja kogemuse, mille eest ei pea maksma midagi. Ettevõtluse plussiks on oma aja planeerimine ja vabadus valida töö sisu ning selle tegemiseks sobiv organisatsioonikultuurIga päev teeme kümneid valikuid ehk võtame vastu majanduslikke otsuseid. Tulude teenimine oma heaolu tagamiseks ning selle jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel on
2. Pealisehitus sedused, kunst, religioon, poolitika · Marxi klassi teooria kohaselt on ühiskond jaotatud klassideks. Igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ja tootmisvahendeid mitteomav klass. Marxi ennast huvitas kapitalistlik ühiskond. Kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistid (kodanlus): omavad tööriistu, maad ja kapitali. Töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu · Ekspluateeriminee tööline ja kapitalist astuvad omavahel toomissuhetesse. Kapitalist maksab töölisele palju vähem kui on töölise poolt loodud väärtus. Ta maksab sellepärast, et tahab kasumit. Lisaväärtus see osa töölise poolt loodud väärtusest, mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi. On olemas ainult sellised kapitalistid, kes ekspluateerivad. · Võõrandumine inimesele on omane soov teha mitmekülgset tööd. Vabrikus tehtav töö
7,0/(60-3)=0,1228 ehk 12,28% Ettevõtte aktsia turuhind on 25 krooni, järgmise aasta dividendid on 1,75 krooni aktsia kohta ja dividendide kasvumääraks on 9%. Milline on omakapitali hind? aktsia turuhind 25 dividendid 1,75 kasvumäär 0,09 0,16 ???????? 16% Ettevõtte kapitalist on 35% võõrkapital, 15% eelisaktsiakapital ja 50% aktsiakapital. Nii võõrkapitali kui kas eelisaktsiakapitali maksujärgne hind on 10%. aktsiakapitali hind on 15%. Milline on ettevõtte kapitali hind? võõrkapital 0,35 eelisaktsiakapital 0,15 Maksujärgne hind 0,1 aktsiakapital 0,5 Maksujärgne hind 0,15
Klassid Iga inimest saab iseloomustada selle põhjal, milline on tema suhe tootmisvahenditega, s.t. kas ja millised tootmisvahendeid ta omab. Selle alusel jaotuvad inimesed klassidesse. Kapitalistlikus ühiskonnas on näiteks kaks klassi: a) Kapitalistid - need, kes omavad maad, tööriistu ja kapitali b) Töölised - need, kes omavad ainult enda tööjõudu Tootmisprotsessis müüvad töölised oma tööjõudu kapitalistile ja kapitalist maksab KOOLIASJAD onenote Page 8 b) Töölised - need, kes omavad ainult enda tööjõudu Tootmisprotsessis müüvad töölised oma tööjõudu kapitalistile ja kapitalist maksab neile selle eest nii vähe kui võimalik. See osa tööliste poolt tehtud tööst, mille eest kapitalist neile ei maksa on lisaväärtus ja moodustab kapitalisti kasumi. Seega kapitalist ekspluateerib töölist. Võõrandumine
tootmisomandi, mis toodeti tööga, kuid omandati kapitalistide poolt ning ilma tööta ei saadud mingit kasumit, kus töölisi sunniti sisenema klassisuhetesse ja tootma kasumit, mis võimaldas kapitalile lisaks saada lisaväärtust. Mõiste ,,kasutatud lisaväärtus" oli Marxi teooria peamine kontseptsioon, millega ta näitas, et kapitalism oli klassiühiskond, kus lisaväärtuse teooria oli taagajärg, mis vahetult järgnes ärakasutamise teooriale. Kapitalist Kapitalist tahab toota suurema väärtusega toodet, mille ta on ostnud oma rahaga avatud turult ning tema eesmärgiks on toota mitte ainult kasutusväärtust, vaid ka lisaväärtust. Marx on väitnud, et kapitalistid ei ole tootlikud, sest nad ei tooda väärtust ja kasum tuleneb töötaja poolt loodud väärtusest, mida kasutavad ära kapitalistid ning ta kasutas mõistet ,,tootlik töö" selles kontekstis, kus see toodab lisaväärtust kapitalisti jaoks. Tema jaoks põhines kapitalism
ühiskonna liikmetel üksteist vaja. Justkui nagu elav organism, kus kõik osad sõltuvad teineteisest. K. Marx oli suuresti mõjutatud eelnenud prantsuse valgustusfilosoofiast, saksa idealismist ja Hegelist. Peamiselt oponeeris ta eelnevate vaateid. võõrandumine (entfremdung) kauplemisel ei lähe kogu töö tasu mitte selle produkti tegijale, vaid kaupmehele või kapitalistile. Kapitalist aga ainult omab töötegemise vahendeid, aga ei tee tööd. Seega saab too ebaõiglaselt tasu. Marxi jaoks ei osale tootmisprotsessis inimene, kes vahetult ei töödelnud mateeriaga. Kuna aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö võõrandumine ka inimloomuse võõrandumist inimesest, mille tulemusena tunnetavad inimesed tööd orjusena. Kuna
Lõi ka turumajanduse. Utilitarism : Jeremy Bentham Väitis et inimtegevust tuleb hinnata kasulikkuse järgi.Rõhutas indiviidi vabadust ning leidis,et riigist on tulu,kui ta annab üksikisikule võimalikult suure vabaduse. Kasumi ja palga vastandlikkus : David Ricardo Arendas tööväärtusteooriat.Esitas ka seisukohta,et töölisele ei maksta sugugi poole rohkem palka,kui ta töötab paremini ja toodab rohkem kaupu,sest palk ei olene vaid tööst vaid ka sellest kui suurt kasumit kapitalist taotleb. Thomas Robert Malthus leidis,et kõiges on süüdi rahvastiku liiga suur iive.Tema teooria kutsus esile ägedaid diskussioone,mis jätkuvad tänapäevani. Merkatilism : Jean-Baptitse Colbert . Leidsid et sisseveo vähendamiseks tuleb rohkem toota,seda silmas pidades soodustati manufaktuuride loomist ja käsitöönduse edendamist.Hoolitseti käibel oleva sularaha hulga eest,et kindustada ostu-müügi tehingute sõlmimine. Klassikalise poltiitökonoomia teke : William Petty
selgita Max Weberi teooriat kapitalistliku tootmisviisi vaimsetest eeldustest · Väitis, et nendes kristlikes maades, kus toimus reformatsioon, arenes kapitalistlik tootmisviis jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes maades. · Protestantlikud väärtused soosivad tööarmastust, kokkuhoidlikust, ausust ning arvepidamist. · Kapitalismi juhtmõtteks oli rikkuse kogumine, enesedistipiin ja ratsionaalsus. · Kapitalist ei naudi töö tulemust, vaid paigutab selle uuesti tootmisesse, et jõukust veelgi suurendada. 7. Iseloomusta K.Marxi arvamust kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest · Kapitalism tähendas Marxi jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide e kodanluse eraomandisse · Teine ühiskonna põhiklass töölised e proletariaat on vaba küll õiguslikult, kuid
teistele kallimalt pähe. Veel enam, neile anti jube, põlastusväärne töö: rahavahetus. Juutidest said liigkasuvõtjad, tölnerid, tänapäeva pankurite eelkäijad. Lihtsameelsus! Raha oli küll olnud kunagi põlastusväärne Jeesuse sõnades piiblis (sest raha orjaks oli kerge jääda) ja ka mõisate Õhtumaal (sest raha oli ebakindel mõõt, targem oli vahetada asi asja vastu). Kuid aeg oli muutunud: algas kapitalism. Peagi oli enamik rahast (kapitalist) juutide valduses ja ka võim. Juudid ja kodanlus ühinesid. Silmapaistval hulgal oli Õhtumaa kodanlaste hulgas juute. Juudid olid raha peal väljas kuid mitte alati ainult raha peal. Raha oli põhk nende jumala ees. Raha oli üksnes vahend muude asjade saavutamiseks. Juudid hoolitsesid piinliku täpsusega selle eest, et nende lapsed saaksid parima võimaliku hariduse. Ja varasest noorusest peale pühendati lapsed usku,
Ettevõtte juriidiline vorm FIE Aadress Võrumaa, Sõmerpalu vald, Sõmerpalu Telefonid 7896472, 7896952 Faks +37256487245 E-mail [email protected] Juhatuse liikmed Janek Jõgiste Omakapital 500000 eurot Omanikud, nende osa kapitalist Janek Jõgiste 500000 eurot Kontaktisik, tema telefon 56304022 Ettevõtte tegevusala Vanametalli kokkuost Ettevõtte tegevuspiirkond Võrumaa Väimela 2011 3 3. Äriidee kirjeldus Sõmerpalu metall tegeleb vanametalli kokkuostuga ja selle taaskasutusse suunamisega. Samas ka metalli äraveoga. 4. Visioon, missioon ja eesmärgid
loodusvarade kaevandamise kohta Siirdehind TuMS § 8 lg 2 seotud isikute vahelise tehingu hinna (edaspidi siirdehind) erinevus omavahel mitteseotud isikute vaheliste sarnaste tehingute väärtusest (edaspidi tehingu turuväärtus) maksustatakse § 14, 50 või 53 alusel, kui tegemist ei ole erisoodustusega (§48). OECD Mudelleping art 9(1): Ettevõtted seotud: Kontroll kapitali üle Juhtimisõigus Kapitalist osalus Maksubaas – siirdehinna (seotud isikute vahelise tehingu hind) erinevus turutingimustel sõlmitud sarnase tehingu hinnast. Siirdehind oluline maksubaasi liigutamise takistamisel, kujundada enda maksubaasi. Millal on siirdehind oluline? Kui on piiriülesed tehingud, maksubaas liigub Eesti seadusest välja. Kui puudub maksuleping, siis teine riik ei tunnusta esimeses riigis toimunut. 2 riiki tunnustaks teineteise õigusi. 1) Kas maksuleping 2) Kas seotud osapool
Enne seda oli industrialiseerimine toimunud piirkonniti, see oli majanduslikus mõttes hädavajalik olnud, et Venemaa suudaks kaitsta oma huve. Toimusid muutused ka ühiskonnastruktuuris. Kadusid seisuslikud eesõigused ja võib hakata rääkima klassiühiskonnast. Kujunesid välja: Ülemklass. Selle moodustasid aadlikud. Pääs aadliseisusse muutus vabamaks, tavaliseks muutus aadlitiitli ostmine, segaabielud. Keskklass. Sünonüümiks võib pidada kodanlust. Isikud, kes elatuvad kapitalist või õpitud ametist. Haritlaskond. Jõukam ülemklassist, puudusid poliitilised õigused. Alamklass. Selle klassi moodustasid inimesed, kes elatusid füüsilisest tööst nii maal kui linnas. Pärast II maailmasõda räägitakse kihiühiskonnast, kus positsiooni määrab varanduslik seisus. Olulise osa arenenud maade rahvastikust moodustasid nüüd vabrikutöölised, kelle kohta hakati kasutama Vana-Roomast pärit mõistet proletariaat.
Tabel 1. Ettevõte üldandmed Ettevõte nimi OÜ Diabeet Ettevõte juriidiline vorm osaühing Aadress Lääne-Virumaa, Rakvere Telefonid 32***11, 32***35 E-mail [email protected] Juhatuse liikmed ****** Osakapital 40 000 Omanikud, nende osa kapitalist ****** 40 000 Kontaktisik, tema telefon ******, 56***965 Ettevõte tegevusala Psühholoogia Ettevõte tegevuspiirkond Virumaa Faks 56***856 4 2. ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS Teenused: Nõustame kõiki abivajajaid, Ettevõtte eelised: Soodne hind, kliendi olenemata vanusest ja probleemist
märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Kuigi enamik tänapäeva majandusteadlasi end marksistideks ei pea, teevad seda ikkagi tuhanded inimesed kogu maailmas. Tema suurt panust majandusteaduse arengusse üldiselt ei vaidlustata. Nagu Smith ja Ricardo, nii ka Marx näitas, et toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Kuna töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, siis kapitalist teenib kasumit tööliste arvelt ja seega ekspluateerib töölisi. Kasutades Marxi termineid: konstantse kapitali ehk masinate ja sisseseadele kulunud raha ning muutuvkapitali ehk töölistele makstava palga summa peab olema võrdne toote hinnaga. Kuna see nii ei ole, on tegemist lisaväärtusega. Lisaväärtuse ja palga suhe näitab ekspluateerimise suhtarvu. Alfred Marshall (26. juuli 1842 - 13. juuli 1924) oli inglise üks oma aja mõjukamaid inglise majandusteadlasi
annaabi.ee 
