Õhkpidurid Õhkpiduri skeemide lugemise lihtsustamiseks kasutatakse ühendus kohtade tähistamiseks ühendusnumbreid . Ühendusnumbritena kasutatakse kas ühe või kahe kohalist numbri kombinatsiooni. Esimeste numbrite tähendused : · 0 sisseimetav õhk · 1- sisenev suruõhkäär · 2- väljuv suruõhk · 3-välisõhku väljuv suruõhk · 4- juhtrõhk · 5ja6 vabad otsad · 7- külmumisvastase vedeliku anumasse · 8- keskmäärimissüsteemi · 9- jahutusvedeliku ühendus Teine number võetakse kasutusele siis , kui seadmel on mitu samanimelist ühendust , ning ta näitab vastava koha ühendus järjekorra numbrit.Kui aga üks ühendus koht täidab mitut ülesannet siis
1. tööratas; 2. sisendkollektor; 3. spiraalkamper; 4. tööratta võll; 5. difuusor Ehituselt on telgventilaatori tähtsamaks osaks tööratas, mis on ühendatud ajamiga võlli abil. Tööratas koosneb esi- ja tagakettast, mille vahel asetsevad labad. Ventilaatori põhiparameetriks on tööratta läbimõõt. Olenevalt tööratta konstruktsioonist ja labade paigutusest on radiaalventilaatori kasutegur 40-80%. Ventilaatorisse sisenev gaas suundub sisendkollektori kaudu tööratta labadele. Spiraalkambri ülesandeks on gaasi suunamine nõutavasse suunda. Spiraalkambri lõpus olev difusoor muudab ventilaatorist väljuva gaasivoo dünaamilise rõhu staatiliseks. F1 – ventilatsiooniseadme kaitselüliti F5 – neljanda ventilaatori kaitselüliti KM1 – ventilatsiooniseadme liinikontaktor
kõrval? 2. Turniirid. 1. Defineerida turniir. 2. Tõestada, et igas turniiris leidub suunatud lihtahel, mis läbib kõiki tippe. 3. Tuua näide turniirist, mis pole tugevalt sidus, kuid ühe kaare summa vastupidiseks muutmisel tekib tugevalt sidus turniir. 4. Tõestada, et igas turniiris, mis pole tugevalt sidus, leidub kaar, mille suuna vastupidiseks muutmisel tekib tugevalt sidus turniir. 5. Olgu G turniir, mille iga tipu puhul leidub sinna sisenev ja sealt väljuv kaar. Kas võib väita, et selline turniir on alati tugevalt sidus? 3. Relatsioonid Olgu R, S ja T mingid ühel ja samal hulgal määratud relatsioonid. 1. Tõestada, et kui R on transitiivne, siis kehtib sisaldavus (RS)o(RT)cR(SoT) 2. Tõestada, et ei tarvitse kehtida sisaldavus R(SoT)c(RS)o(RT) 4. Kanooniline kuju 1. Mis on arvu kanooniline kuju? 2
See tähendab logistika valdkonna töötaja igapäevase töö korraldamist vastavuses strateegia ja taktika poolt määratud põhimõtete ja tegutsemismudelitega. Operatiivne juhtimine hõlmab näiteks ostutellimuste tegemist, klientide tellimuste käsitlemist, vedude tellimist, ressursside juhtimist lao igapäevase töö korraldamisel, veoühikute ja veovahendite liikumise korraldamist ja jälgimist. 6. Milliseid toiminguid hõlmab ettevõtte sisenev logistika ja milliseid väljuv logistika? Sisenev logistika (inbound logistics) hõlmab ettevõtte hanke- ja ostutegevust, materjalide ja valmistoodete mahalaadimist laos, vastuvõtukontrolli ja vajadusel lahtipakkimist, hoiuühikute koostamist ning hoiukohtadele paigutamist. Väljuv logistika (outbound logistics) hõlmab sellised laotoimingud, nagu tellimuste komplekteerimine väljastamiseks, väljastamisega seotud lisaväärtusteenused,
Järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, Laineenergia on laineliikumisega seotud atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdrosfäär on energia, mis näiteks veekogude lainetuse litosfäärist väiksema tihedusega ja vesi puhul on saadud gravitatsioonienergiast märksa liikuvam kkui kivimid litosfääris. (tõusu-mõõnalained) Atmosfäär ehk õhkkond on Maad Maakera energiabilanss Maa süsteemi ümbritsev õhukiht. Atmosfääri ülapiiriks sisenev energia on peamiselt peetakse tinglikult hämarikunähtuste ja päikeseenergia, mis jõuab maa pinnale kõrgete virmaliste vaatluse põhjal kõrgust lühilainelise valguskiirena. 1000-1200km. Õhk on märksa väiksema Inimese energiatarve energiat saadakse tihedusega kui kivimid ja vesi. toidust. Biosfäär, kitsamas tähenduses biogeosfäär, on maa sfäär, kus elavad Suur pauk 12-15 miljardit a. tagasi.
väljuvas kanalis. Rõhku saab muuta vedru all oleva reguleerkruviga. Rõhuregulaatoreid kasutatakse näiteks pumbast hüdrotrafosse suunduva rõhu (u. 6 bar) ja juhtrõhu reguleerimiseks (u. 3 bar). Erinevusrõhuõhuregulaator Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1 bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise juhtimisega regulaatorites. Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks
Niiskus- kiirus Aja Niiskuse Niiskus sisaldus abs. W intervall Kaalu kadu Kartongi materjalis kuivale ainele F Jrk. Nr. Aeg , s , s sisenev väljuv näit G, g W, g mass m, g W, g W', % kg/(m2.s) 1 0 0 91 83 895 0 88,74 51,75 174,96 0 2 300 300 91,5 85 894 1 87,74 50,75 172,99 0,000231
Meeste ja naiste käitumisreeglid kohtumisel Kohtumine teise inimesega, olgu ta siis võõras või vana tuttav, algab tervitamisest ja silmsidest. Tervitamine on lugupidamise avaldamine, kusjuures parima tulemuse saamiseks tuleks kasutada naeratust number üks. Kellelegi ei meeldi ju alustada suhtlemist inimesega, kellel kulm kipras ja ilme mossis. Sõbralik näoilme on kohustuslik. Ei tohi unustada, et tervitamine on kõige esimene kontakt ja esmamulje loomisel väga oluline! Mees tervitab esimesena naist, noorem vanemat Kas meestele meeldib või mitte, ikkagi peaks nad tervitama naisterahvast esimesena. Ja peakatet kergitama, kui see just suusamüts pole. Nooruke neiu jätab meeldiva mulje, kui ta tervitab esimesena endast palju vanemat meest, ega jää ootama, et teda tervitataks. Naise ja mehe esmakohtumisel on eelistatud olukorras alati naine. Seetõttu on viisakas esitleda firmapeol proua Tammele alati härra Mändi. Seltskonda tulnud saatjata na...
7 35 0,87 19,5 14 700 25 21, 82,2 1 17,1 13,8 573,3 25 21, 80,9 9 1) Seadme soojusbilanss: Süsteemi sisenev soojushulk = süsteemist väljuv soojushulk A = Q1 + Q2 + Qkadu, kus A- Tarbitud elektrienergia Q1 – auruga vaakumsüsteemi lahkunud soojushulk Q2 – jahutusveele üleantud soojushulk Qkadu – soojuskadu 2) Aurustunud vee kulu W = F – L , kus F – lahuse algmass F = 0,049*( 941-223) = 35,18 g L – lahuse lõppmass L = 0,055*(351-276) = 4,125 g xF – lahuse algkontsentratsioon – 4,9% xL – lahuse lõppkontsentratsioon – 5,5%
6 bar) ja juhtrõhu reguleerimiseks (u. 3 bar). Joonis 1. Rõhk OK Joonis 2. Rõhk liiga suur Joonis 3. Rõhk liiga suur 2.2 Erinevusrõhuõhuregulaator Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1 bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise* juhtimisega regulaatorites. Joonis 4. Rõhk ok Joonis 5. Rõhk liiga suur Joonis 6. Rõhk liiga väike 2.3 Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse
Kirjutage nende ühendite struktuurivalemid. a. Uratsiil d. Uridiin b. Uurea CH N O4 2 e. Kusihape (uric acid) C5H4N4O3 c. NH 4 + f. Ornitiin 15. Uurea tsükli ülesandeks on NH4+ konverteerimine uureaks (väljub organismist). Andke nimetused ja kirjutage struktuurid järgmistele uurea tsükli ühenditele: a. Tsüklisse sisenev ühend karbamoüülfosfaat CH4NO5P b. Tsükli lähteühendiks loetav aine ornitiin C5H12N2O2 c. Tsükli iga ringiga väljutatav ühend uurea ehk karbamiid (NH2)2CO
Seejuures näidata vooluahelad vastasabonendilt kuularisse, mikrofonist vastasabonendini ja mikrofonist kuularisse. TA-72 Mikrofoni M poolt tekitatud vahelduvvool hargneb ning läbib trafo Tr mähised I ja II vastupidistes suundades. Nende voolude poolt tekitatud magnetvood on võrdsed, nad kompenseeruvad ja trafo mähisesse III üle ei kandu. Seetõttu oma kõne telefonis kuulda ei ole. Vooluahel vastasabonendilt kuularisse: Sisenev kõnevool saabub aparaati mööda ahelat: liin, klemm L1, kontaktid HL 5-6, trafo mähis I ja edasi kahte haru mööda: 1. mikrofon M, numbrivalija kontaktid H3, klemm L2; 2. trafo mähis II, takisti R2, kondensaator C2 ning paralleelselt takisti R1 ja kondensaator C1, klemm L2, liin. Trafo mähiseid I ja II läbinud voolu poolt põhjustatud magnetvoog indutseerib mähises III elektromotoorjõu, mis tekitab voolu telefonis ja me kuuleme vastasabonendi kõnet.
Pakett kommunikatsiooni kasutatakse juhul kui tuleb tagad et admed kindlasti kohale jõuaks 2 · Voog kommunikatsioon - Informatsiooni saatmine ühe voona, saatja ei kontrolli kas vastuvõtja sai kõik andmed korralikult kätte. Saatja ei tunne huvi kas vastuvõtja sai kõik andmed kätte · Port- On tarkvaraline värava number mille kaudu käib sisenev ja väljuv liiklus rakendusprogrammide vahel 3 IP- Aadress · Vajalik et infot IP võrkudes saata. · IP identifitseerib hosti. · IP versioonid: 1. IP versioon 4 (IP v4) 32-bit 232 = ligikaudu 4,2 miljardit kirjutas 10 süsteemis punktnotatsioonis 2. IP versioon 6 (IP v6) 128-bit 2128 = liiga pikk, et kirja panna 16 süsteemi väärtumusega
Eritamine ja veebilanss Inimese keha koosneb põhiliselt veest. Neerud tagavad, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi. Ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast nimetatakse eritamiseks. Uriin on neerus toimuvate protsesside lõpp-produkt. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmoregulatsiooniks. Neerudesse sisenev veri peab olema kõrge rõhu all, muidu ei saaks neerud seda filtreerida. Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imetakse neerudes esmasuriinist tagasi. Kui organismis on liiga vett, muutub veri lahjemaks. Termoregulatsioon Meil on lühike soojust isoleeriv rasvakiht ja väga hõre karvkate
Eravõrk tagab andmete turvalisuse kindlamalt kui avalik võrk. Kaabelvõrke peetakse kindlamaks kui traadita võrke. Traadita võrgud sõltuvad rohkem keskkonnast ja on avatumad pealtkuulamisele. 2 Infotehnilised nõrkused Piiratud ressursid Ohustavad ammendumisel eeskätt käideldavust, aga ka andmeterviklust. Ketta täitumise tõttu võivad kaotsi minna näiteks sisenev meil või revisjoniandmed. Infokadu tekib ka automaatvastaja salvestuskandja täitumisel. Sisemise toiteallika tühjenemisega tuleb arvestada peamiselt sülearvutite jm mobiilseadmete, aga ka näiteks automaatvastaja puhul. Aparatuuri või sideliinide väär paigaldus Võimaldab realiseeruda mitmetel keskkonnaohtudel, füüsilistel rünnetel ning andmeluurel. Vead, defektid või dokumenteerimata omadused programmides
Oksana Bazakova H11 2012 MIKS ETTEVÕTJA LÄBI KUKUB? Ettevõtlus algab äriideest ja lõppeb rahuloleva kliendiga, kes on saanud midagi, mida ta vajab. Vahepealne osa on suur katsumuste jada, kus igal sammul on võimalik ebaõnnestuda tänu ettevõtte sisestele või välistele teguritele. Esimene põhjus on see, et äriidee ei ole piisavalt originaalne või äriplaan on koostatud puudulikult ilma piisava analüüsita. See tähendab, et vundament kogu ettevõtmisele on nõrk ja edasine edu peaaegu võimatu. Kui tulevane ettevõtja soovib edu saavutada, peaks ta alustama sellest, et palkab kellegi, kes talle kindla äriplaani koostab. Teine põhjus, miks ettevõtja võib ebaõnnestuda on tõenäoliselt seotud algk...
tegemiseks. 2.2 Elering Elering toimib Eesti elektrisüsteemi süsteemioperaatorina, kelle ülesandeks on planeerida talitlust ja juhtida süsteemi selliselt, et alati on tagatud võrgu ohutu ja töökindel toimimine ja elektrienergia jõudmine iga tarbijani. Elektrienergia ülekande võimaldamise kõrval on Eleringi ülesandeks ka bilansihaldus. Selleks, et elektrisüsteem saaks toimida, on vajalik, et elektrivõrku sisenev ja võrgust väljuv elektri hulk ehk tarbimine/eksport ja tootmine/import oleksid igal hetkel tasakaalus.Bilansihalduse eesmärgiks on elektrisüsteemi bilansi tagamine igal ajahetkel. 3 KUIDAS TOIMIB ELEKTRI OSTMINE TURUL Kõik tavatarbijaid puudutavad elektrituru avamisega seotud muudatused pannakse paika elektrituruseadusega. Tavatarbija saab 2013. aastast osta elektrit üldjoontes kolmes variandis: börsihinnast sõltuva paketiga, fikseeritud hindadega paketiga ja üldteenuse
Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. Biotsönoos taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed (toituvad valmis orgaanilisest ainest) 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, aga läbi laskma lühilainepikkusega kiirgust. Selline efekt sai nimeks kasvuhooneefektt. Selliste omadustega on veeaur ning süsihappegaas. Põhjused: kasvuhoonegaasid (CO2; CH4,
remondijuhistes esitatakse skeemidena, kus on ära toodud sinna kuuluvad seadmed ja nende ühendusviisid. Seadmed esitatakse rahvusvahelisele standardile vastavate tingmärkidena. Euroopas kasutatakse saksa standardit, mille lühend on DIN. Skeemide lugemine Pneumoskeemide lugemise lihtsustamiseks ja erinevate firmade poolt toodetud seadmete vahetatavuse tagamiseks kasutatakse ühenduskohtade tähistamiseks ühendusnumbreid. · Esimeste numbrite tähendused on: 0. Sisseimetav õhk 1. Sisenev suruõhk 2. Väljuv suruõhk (mitte välisõhku) 3. Välisõhku väljuv suruõhk 4. Juhtrõhk 5. Vaba 6. Vaba 7. Külmumisvastase vedeliku anumasse 8. Keskmäärimssüsteemi 9. Jahutusvedeliku ühendus · Teine number võetakse kasutusele siis , kui seadmel on mitu samanimelist ühendust, ning näitab vastava ühenduskoha järjekorranumbrit 21 ja 22. Kui mõnel kambril on mitu ühesugust ühenduskohta, siis neid omavahel ei eristata ja märgistatakse sama ühendusnumbriga
Eritamine ja veebilanss Inimese keha koosneb põhiliselt veest. Neerud tagavad, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi. Ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast nimetatakse eritamiseks. Uriin on neerus toimuvate protsesside lõpp-produkt. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmoregulatsiooniks. Neerudesse sisenev veri peab olema kõrge rõhu all, muidu ei saaks neerud seda filtreerida. Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imetakse neerudes esmasuriinist tagasi. Kui organismis on liiga vett, muutub veri lahjemaks. Termoregulatsioon Meil on lühike soojust isoleeriv rasvakiht ja väga hõre karvkate. Meie
Mida suurem on reaktsiooni aktiveerimisenergia, seda aeglasem on reaktsioon. Mida kõrgem barjäär tuleb ületada, seda vähem on selle ületamiseks piisava energiaga osakesi. 6) Millisel juhul tekib keemiline side? Keemiline side tekib juhul, kui ained loovutavad/liidavad elektrone ning tekivad ühised elektronpaarid. 7) Mis on soojusefekt? Soojusefekt - soojuse eraldumine või neeldumine mingi protsessi käigus, see on süsteemist väljuv või sisenev energia. Keemias kasutatakse täpsemini defineeritud mõistet entalpia muutus (H). 8) Iseloomusta endotermilist reaktsiooni (kas energia neeldub või eraldub; mis tüüpi reaktsioonid; milline on soojusefekti (entalpia) väärtus. Endotemilise reaktsiooni korral energia neeldub. Tavaliselt on endotermilised reaktsioonid lagunemisreaktsioonid, sest keemiliste sidemete lõhkumiseks on vaja kulutada energiat, st teha tööd, sest ained tuleb viia
allikad ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. · Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, aga läbi laskma lühilainepikkusega kiirgust. Selline efekt sai nimetuse kasvuhoone efekt. Selliste omadustega on veeaur ning süsihappegaas. Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. · Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Väävelhappe tootmisel ja väävlirikaste kütuste põletamisel tekib piiskne H2SO4 udu, mis on tuntud happevihmade ilminguna. · Atmosfääri saaste Atmosfääriõhu saastet põhjustavad
abil. Loomuliku ventilatsiooni põhjustavad tegurid, mis sõltuvad loodusjõududest ning ei ole hoone kasutaja poolt mõjutatavad. Loomuliku ventilatsiooni peamised miinused: juhitamatu ja kontrollimatu õhuvahetus; ei taga pidevat vajalikku ruumiõhu vahetust; mida soojem on välisõhk, seda väiksem on õhuvahetus; suur soojusenergia kadu (suuremad küttekulud) - ei saa kasutada soojustagastust; välisavaustest sisenev müra ja tolm. Sundventilatsioon on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet. Sellisel lahendusel paigaldatakse hoonesse ventilatsiooniagregaat. Tänapäeva ventilatsiooniagregaat peab sisaldama soojusvaheti, kas kuubik või rootor tüüpi, eel ja järelkütet, filtriplokki nii väljatõmbel kui sissepuhtel ning juhtimisautomaatikat. Lisaks 2
produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid). o Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Mõnede ainete (süsihappegaas, veeaur) molekulid on võimelised neelama pika lainepikkusega infrapunakiirgust, aga läbi laskma lühilainepikkusega kiirgust. Selline efekt sai nimetuse kasvuhoone efekt. Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Kasvuhooneefekt tekib, kui CO2 kontsentratsioon õhus pidevalt tõuseb (tööstus) ning taimed ei jõua seda ära tarbida. CO2 koguneb atmosfääri, kus takistab soojuse tagasikiirgumist maalt. o Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale.
Kliimarežiim Produtsendid (autotroofsed organimsid e peamiselt rohelised taimed Makrokonsumendid e fagotroofid (heterotroofsed organimsid e loomad, kes söövad teisi organisme) Mikrokonsumendid või saprotroofid (peam bakterid ja seened, mis toituad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte, vabastavad anorgaanilisi aineid) ► Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? See põhineb energi jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääro sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. CO2 tekke tõttu kasvab Maa temperatuur. ► Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Põhjused – fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik-ja vääveloksiid (NO, SO). Need lahustuvad vihmatilkades ning muudavad vihma happeliseks. Vesi peaks
peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma nišš. Biotsönoos – taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine – Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed(toituvad valmis orgaanilisest ainest) Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt – põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, aga läbi laskma lühilainepikkusega kiirgust. Selline efekt sai nimeks kasvuhooneefektt. Selliste omadustega on veeaur ning süsihappegaas. Põhjused: kasvuhoonegaasid (CO2; CH4,
keemistemperatuur . Meelespea Klapipilu sõltub plokikaane materjalist Klapipilu kontrollitakse töösooja mootori korral Terminoloogia Lobe cam võlli nukk Poppet valve taldrikklapp Sleev valve siiberklapp Stem tip klapisääre tipp Clearance klappipilu Web võlvik, sillus Sisse-ja väljalaskekollektorid lSisselaskekollektor Sisselaskekollektori ehitus sõltub lisaagregaatide rohkusest, mida mootoril kasutatakse. Sisenev õhk peab olema puhas ja jahutatud, et selle tihedus oleks kõrge ja mootori maksimaalne. Propelleri töö maapeal muudab sisseimetava õhu tolmuseks. Liiva ja tolmu tormid mõjuvad kuni 15 000 ft kõrguseni. Sisselaskekollektorisse sisenevat õhku puhastatakse filtritega. lFiltrid Õhu puhastamiseks kasutatakse järgmisi õhufiltreid: 1) kiudvilla võrefilter, 2) ühekordselt kasutatav paberfilter, 3) glükooliga impregneeritud polüuretaan vahtplast filter.
jms). hoone on kompaktne (vähemalt kahekorruseline) ning lihtsa arhitektuuriga (puuduvad uhkeldavad elemendid, erkerid, tornid jms). hoone seinad, põrand ja lagi on hea soojusisolatsiooniga ning külmasildadeta Uümbris 0,1 W/m²K. garaaz on kütteta (auto varjualune) ja asub põhjaküljel. kodutehnika ja valgustuslahendused on võimalikult madala energiatarbega. ventilatsiooni soojustagastus on maksimaalne 85% ning sisenev õhk on eelsoojendatud (elektriline või pinnasesse ehitatud soojusvaheti). tarbevee soojendamise lahendus on efektiivne (päikesekollektor, soojuspump jms) hoone õhutihedus on n50Pa 0,6 korda/h. Passiivmaja projekteerimise üheks oluliseks ülesandeks on külmasildade välistamine ehitise konstruktsioonides. Kindlasti on võtmeküsimuseks suure soojustagastusega ventilatsiooni kasutusele võtmine. Väga oluline on ka
4. hoone on kompaktne (vähemalt kahekorruseline) ning lihtsa arhitektuuriga (puuduvad uhkeldavad elemendid, tornid jms). 5. hoone seinad, põrand ja lagi on hea soojusisolatsiooniga ning külmasildadeta. 6. garaaz on kütteta (auto varjualune) ja asub põhjaküljel. 7. kodutehnika ja valgustuslahendused on võimalikult madala energiatarbega. 8. ventilatsiooni soojustagastus on maksimaalne 85% ning sisenev õhk on eelsoojendatud (elektriline või pinnasesse ehitatud soojusvaheti). 9. tarbevee soojendamise lahendus on efektiivne (päikesekollektor, soojuspump jms) Passiivmaja projekteerimise üheks oluliseks ülesandeks on külmasildade välistamine ehitise konstruktsioonides. Kindlasti on võtmeküsimuseks suure soojustagastusega ventilatsiooni kasutusele võtmine. Soojusvahetiga (soojustagastus 75-92%) ventilatsioonisüsteem võimaldab olulise osa
bioloogilised komponendid, aine ja energia allikad ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, aga läbi laskma lühilainepikkusega kiirgust. Selline efekt sai nimetuse kasvuhoone efekt. Selliste omadustega on näiteks lämmastikoksiid ja süsihappegaas. Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiid. Need lahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happelisteks
m katlas kasulikult kasutatav soojus (kütteveele antud soojus) kaasaegsete gaasipõletite kasutamisel 3= 0% gaaskütusel 4 = 0%, maagaasi põletamisel 6 = 0% Maagaasi põletamisel kütuse kasutatav soojus tarbimisaine kohta Qa gaaskütuse kü eväärtus, kJ/m3; Qõ õhuga katlasse sisenev soojus, mis on kuumutatud väljaspool katelseadet, kJ/m3; Qk.f kütuse füüsikaline soojus, kJ/m3. Qa 36467000 3 Qõ 0 3 Qk.f 0 3 7 J Qk Qa + Qõ + Qk.f Qk = 3.647 10 3
nimetatakse vahel tema saksakeelse nimetuse järgi ALB regulaatoriks (Automatische Lastabhängige Bremskraftregelung). Mehaaniline pidurdusjõu regulaator Pidurdusjõu regulaator kinnitub auto raamile ja ühendatakse hoovastiku ning elastse elemendi abil tagasillaga. Koormata sõidukil paikneb hoob (j) äärmises alumises asendis. Koormuse kasvades liigub hoob (j) ülespoole ja koos temaga ka nuki (i) mõjul klapi tõukur (h). Jalgpiduri kraanist ava (4) kaudu sisenev suruõhk lülitab pidurdusjõu regulaatori pidurdusasendisse ja peale klapi (k) avanemist pääseb suruõhk ava (2) kaudu pidurikambritesse. Klapi (k) avanemise kestus sõltub hoovastiku ja nuki (i) asendiga määratud diafragma (e) aktiivpindalast. Väiksema teljekoormuse puhul saabub tasakaaluasend madalamal rõhul ja seega piiratakse pidurikambritesse suunatud suruõhu rõhku. Täielikult koormatud sõiduki puhul võib sõltuvalt regulaatorist rõhk p2 olla võrdne I
20. karjatusahel- 1 tõiduahela põhitüüp, mis algab rohelistest taimedest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. 21. Kasvuhoone efekt - Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, aga läbi laskma lühilainepikkusega kiirgust. Selline efekt sai nimetuse kasvuhoone efekt. Selliste omadustega on veeaur ning süsihappegaas. Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri: (l-a)SR2 = T44 R2 => T = 4(1-a)S/4 0,707 4(1-a)S/ 22. Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). 23
toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allikad ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainelist infrapunakiirgust, aga läbi laskma lühilainelist kiirgust. Selline efekt sai nimetuse kasvuhooneefekt. Kasvuhooneefekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. 3. Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiid. Nad lahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks. Puhas aurust kondenseeruv vesi peaks olema neutraalne (pH=7)
töötavaid seadmeid mida kasutus ja remondijuhistes esitatakse skeemidena, kus on ära toodud sinna kuuluvad seadmed ja nende ühendusviisid. Seadmed esitatakse rahvusvahelisele standardile vastavate tingmärkidena. Euroopas kasutatakse saksa standardit, mille lühend on DIN. Kaido Voitra Tartu khk Skeemide lugemine Pneumoskeemide lugemise Esimeste numbrite tähendused on: lihtsustamiseks ja 0 Sisseimetav õhk erinevate firmade 1 Sisenev suruõhk poolt toodetud 2 Väljuv suruõhk (mitte välisõhku) seadmete 3 Välisõhku väljuv suruõhk vahetatavuse 4 Juhtrõhk tagamiseks 5 Vaba kasutatakse 6 Vaba ühenduskohtade 7 Külmumisvastase vedeliku anumasse tähistamiseks 8 Keskmäärimssüsteemi ühendusnumbreid. 9 Jahutusvedeliku ühendus Kaido Voitra Tartu khk
nõuetest või ruumis toimuvast tehnoloogilisest protsessist lähtudes. Õhupuhtuse säilitamiseks on olulisim õhus esinevate saasteainete kõrvaldamine [7]. Tehnoloogia projekteerimisel tuleb püüda • vähendada saasteallikate hulka, • isoleerida saasteallikas, • vältida saaste levimist ruumi (kohtäratõmme), • muuta õhu jaotust, et saaste ei satuks hingamispiirkonda, • lahjendada saasteainete kontsentratsiooni puhta õhuga segamise teel, • juhtida sisenev puhas õhk töökohta, • eemaldada saasteained ruumi õhust puhastusseadmete abil. Õhuvahetuse võib arvutada õhuvahetusnormide, õhuvahetuskordsuse või saaste- ainete erituse järgi. Normide järgi arvutatakse õhuvahetus m3/h valemiga 68 V = nN õ , (5.1) kus n – on inimeste arv või põranda pindala, m2,
organismi - filtreerivad pidevalt verd (jääkproduktid kogunevad uriini ja eralduvad kehast) - reabsorbeerivad olulisi aineid (glükoos, vesi) Uriin on neerudes toimuva lõpp-produkt Inimese lämmastiku ainevahetuse jääkprodukt on uurea. Uurea sünteesitakse maksas siis kui organismis on liigselt aminohappeid. Aminohapetest tekib algul ammoniaak (väga mürgine), sellest sünteesitakse uurea (ohutu). Neerude töö: Verevarustus väga intensiivne (1,2 l minutis). Neerudesse sisenev veri on suure rõhu all muidu filtratsioon ei toimu. Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad (peaaegu samad ained mis vereplasmaski). Ainult suuremad valgud ja vererakud ei mahu läbi nefronite pooride. Hiljem reabsorbeeritakse aktiivselt kõik need ained, mida organism vajab. Kehast eemaldatakse need ained , mida tagasi ei imata. Reabsorbeeritakse 99% esmasuriinist. Uriini tekib umbes 1cm³ minutis. Inimese veebilans.
Parkimislukusti korrasoleku kontrollimiseks tuleb peatada auto järsul kallakul, lülitada käiguvalits P asendisse ka vabastada pidur. Auto võib liikuda ainult mõne sentimeetri võrra. Hüdraulika Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele mõjub poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise juhtimisega regulaatorites. Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühenditega PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli
stabiilsuse; eemaldavad kehast lahustunud aineid (kaalium,naatrium) nii et vee ja nende ainete sisaldus organismis püsiks vajalikul tasemel osmoregulatsiooniks nim; eemaldada organismist ainevahetusjääke ja mürke; toota hormoone, mis reguleerivad vererõhku, punaste vereliblede arvu ja luuainevahetust. Neerude verevarustus on väga intensiivne. Uhes minutis läbib neere u. 1,2 l verd. Neerudesse sisenev veri on kõrge rõhu all. Tänu sellele on neerud võimelised verd filtreerima. Neerude töö toimub ultrafiltratsiooni põhimõttel. Neuraalne ja Humoraalne regulatsioon - Humoraalne regulatsioon. Lisaks närvisüsteemile on paljud elutalitlused ka hormonaalse kontrolli all. Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale ja omavad seetõttu olulist rolli elundkondade talitluse koordineerimises. Humoraalne regulatsiooni toimub aeglaselt, aga järjekindlalt
elupaigana vanu loodusmetsi. Mängupaigad asuvad Eestis rabade ümbruse männikutes, kus metsa vanus on kõige sagedamini 81−126 aastat. Kaitsealal asub kolm metsisemänguala. Kalakotkas (PANDION HALIAETUS) I kaitsekategooria linnuliik ja on Meenikunno looduskaitseala ja linnuala kaitseväärtuseks. Vastavalt kalakotka tegevuskavale kasutab kalakotkas pesa, millelt on hea ülevaade ümbritsevast maastikust, st ta näeb kaugelt ära, kas pesa piirkonda sisenev loom on ohtlik või mitte. Inimene kuulub kalakotka jaoks ohtlike hulka ja tema sisenemisel üle tolerantsuspiiri lendab kalakotkas pesalt minema ning hakkab valjult häälitsedes pesaümbruse kohal lendama – seejuures võivad munad või väikesed pojad pesas maha jahtuda (Kotkaklubi, 2011). Musträhn (DRYOCOPUS MARTIUS) on Eestis üldlevinud ja suhteliselt sage haudelind, kes pesitseb eelkõige suurtes okasmetsades ja
Hankimine- Strateegiline hankimine/ostmine ehk tarnijate juhtimine.. Hankimine = tarnijate juhtimine (strateegiline hankimine/ostmine) + ostmine hankelogistika- on tooraine, pooltoodete, detailide, sõlmede ja muu tootmiseks vajalike materjalide tõhus teisaldamine lähtepunktist tootmiskohta, tagades ostjale (tootjale) ajalis-ruumilise kasulikkuse. Hankelogistika: kaupade teisaldamine lähtepunktist tarbimiskohta. Hankelogistika = sisenev transport + ladustamine + materjalikäsitlus logistikasüsteem (vt loeng 2)- hankija ehk ostja ehk [tarnija] klient füüsiline või juriidiline isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Tarnija- füüsiline või juriidiline isik, kes varustab ettevõtet kaupade või teenustega Täppisajastamine- Varude juhtimise süsteem, mis korraldab koosteks ja tootmiseks vajalike materjalide liikumist, koordineerides nõudlust ja tarneid nii, et
Kliendi kasu koosneb toote omadustest ja neile liidetud lisandväärtusest. 14) Porteri väärtusahel lk 89-93 Porteri väärtusahel jagab ettevõtte tegevused omavahel sõltuvateks. Porteri teooria aluseks on väärtusahela kontseptsioon, mis aitab analüüsida konkreetseid tegevusi, mille kaudu saavad ettevõtted luua väärtust ja konkurentsieelise. Koosneb põhitegevustest ja abitegevustest ehk toetavatest tegevustest. Põhitegevused: 1 Sisenev logistika nt tooraine vastuvõtmine, käitlemine jne 2 Tegevusoperatsioonid sisendite lõpptoodeteks muutmine 3 Väljuv logistika valmistoodetega tehtavad tegevused 4 Turundus ja müük ostuvõimaluste loomine ostjatele ja müügitegevused 5 Teenindus teenuste osutamine toote väärtuse suurendamiseks või säilitamiseks Abitegevused: 1. Hankimine 2. Tehnoloogia arendamine 3. Inimressursside juhtimine 4. Ettevõtte infrastruktuur
Põltsamaa Ametikool Automaatkäigukastid A3 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 1. Automaatkäigukastide liigid...........................................................3 2. Mehaanika...............................................................................5 3. Hüdraulika...............................................................................9 Sissejuhatus Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: · astmeteta ehk CVT variaatorkastid · elektro...
väheneb järsult. kui õhku on liiga palju, suureneb heitgaasi hulk, sellega kaasneb soojuskadu ja kasutegur samuti väheneb. 20. Katelseadme soojusbilanss ja kasutegur . Soojustehniliste seadmete soojusbilanss näitab, kuidas jaguneb seadmesse sisenev soojus. Sb. alusel määratakse seadme kasutegur. Sb. koostatakse 1kg põletatava tahke ja vedelkütuse või normaalkuupmeetri gaaskütuse kohta. Kütuse massi või mahuühikuga koldesse antavat soojust nim. kasutatavaks soojuseks. Qkt=Qat+Qkf+Qv.õ+Qp, kus Qa- alumine kütteväärtus, Qkf- kütuse füüsikaline soojus, Qv.õ- õhuga seadmesse sisenev soojus, Qp- kütuse pihustamisel auruga(aurusoojus). Soojuskaod: 1). AG-st välj. gaasidega Q2, 2)
konstruktsiooni 42.Katelseadme soojusbilanss ja kasutegur. auruturbiinidest saadava auru soojusenergia kasutamine ehk dimensiooniarvutuseks. II . Ette on antud Soojustehniliste seadmete soojusbilanss näitab, kuidas tsentraliseeritud soojusvarustuseks. konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad jaguneb seadmesse sisenev soojus. Sb. alusel määratakse ja nende algparameetrid ning tuleb määrata seadme kasutegur. Sb. koostatakse 1kg põletatava tahke soojuskandjate lõpp-parameetrid, sellist nim. ja vedelkütuse või normaalkuupmeetri gaaskütuse kohta. kontrollarvutuseks
algtemperatuurist. Katse andmed: Vesi + ammooniumnitraat: algne temperatuur 22oC, pärast aine lisamist 6oC suurim erinevus algsest temperatuurist: 6 22= -16oC Vesi + naatriumsulfaat: algne temperatuur 22oC, pärast aine lisamist 25oC suurim erinevus algsest temperatuurist : 25 - 22= 3oC Järeldus: Soojusefekt tähendab soojuse eraldumist või neeldumist mingi protsessi käigus, see on süsteemist väljuv või sisenev energia. Ammooniumnitraadi lisamisel toimus soojuse eraldumine, sest temperatuur langes. Naatriumsulfaadi lisamisel aga soojuse neeldumine, sest temperatuur tõusis. Seega ammooniumnitraadi lisamisel toimus eksotermiline reaktsioon (eraldub soojust, soojusefekt negatiivne) ning naatriumsulfaadi lisamisel endotermiline reaktsioon (neeldub soojust, soojusefekt positiivne). Katse 4: Vask(II) sulfaat-5-vee kristallvee koefitsendi määramine
Elektrijuhtmestiku seintest ja lagedest läbimisel tuleb juhinduda RYL90. Välisuste valgustid sh terrassidele viivate uste ja esiku valgustid ning garaaziesise platsi valgustid peaksid olema varustatud "PIR"anduritega (liikumisanduritega). Eramu numbrivalgusti peaks olema varustatud hämaralülitiga. Hoone peakeskuse maandusseadmeks ja hoone piksekaitseks peab olema välja ehitatud maandusseade, mille maandustakistus ei tohi ületada 30 . Peakeskuse "PE" klemmiga ühendada elamusse sisenev veetoru ja gaasikatlaga kasutades juhet MK 1x6/Koro. Metallist vannid ja dussialused ning nende segistid tulevad ühendada kaitsejuhtidega ("PE"). 10 Nõrkvool Eramu nõrkvooluühenduste võimalike kaablite paigaldamiseks tuleb paigaldada kinnistule maa-alune plasttoru 50mm vastavalt detailplaneeringule. Eramu sisemised võimalikud nõrkvooluseadmed TV, arvutivõrk, telefon ja valvesignalisatsioon ehitada välja süvistatud kaabelliinidega. Vastavalt kehtivale
10. Teemad tunnist. Ummikutasu kehtestamise võimalikud mõjud. Ummikute puhul koosneb kulu: otseselt arvestatavad autosõidukulud, ummikuajakulu, mis tekib kasutajale endale, kui ta teelõigule sõidab. UMMIKUMAKS: Üks võimalus vähendada järjest kasvava liikluse ja piiratud infrastruktuuri vahelist konflikti on maksustada liiklejad, kes teatud kellaajal läbivad teatud kõrge liiklustihedusega piirkondi. Võimalik on nii määratleda „kordonring”, kus nt iga kesklinna sisenev sõiduk maksab teatud summa (nt Milano, Stockholm, mitu sõitu üle maksupiiri = maksad iga kord); võtta tasu ainult teatud teedelt või ridadelt (A1 Prantsusmaal), määrata „päevapilet” (London, tasu on päevas sama, sõltumata sellest, mitu sõitu teed). UMMIKUMAKSU POOLT: Väliskulu hinna sisse, vastutustundlikum tarbimine; Ühistransport kui säästlikum lahendus saab eelise; Tehnoloogia arenedes läheb maksusüsteemi paigaldamise ja
05-1,15). LISAKS Liigõhutegur. Reaalsetes koldetingimustes ei ole teoreetilise õhukoguse juures kütuse täielikku põlemist võimalik tagada. Seetõttu antakse koldesse rohkem õhku, kui teoreetiliselt vaja on. Koldesse antav tegeliku õhukoguse suhet kütuse põlemiseks teoreetiliselt vajalikku õhukogusesse nimetatakse kolde liigõhuteguriks. = V/V0 20.Katelseadme soojusbilanss ja kasutegur. Soojustehniliste seadmete soojusbilanss näitab, kuidas jaguneb seadmesse sisenev soojus. Sb. alusel määratakse seadme kasutegur. Sb. koostatakse 1kg põletatava tahke ja vedelkütuse või normaalkuupmeetri gaaskütuse kohta. Kütuse massi või mahuühikuga koldesse antavat soojust nim. kasutatavaks soojuseks. Qkt=Qat+Qkf+Qv.õ+Qp, kus Qa- alumine kütteväärtus, Qkf- kütuse füüsikaline soojus, Qv.õ- õhuga seadmesse sisenev soojus, Qp- kütuse pihustamisel auruga(aurusoojus). Soojuskaod: 1). AG-st välj. gaasidega Q2, 2). Kütuse kemiliselt mittetäielik
Hoone arhitektuurse lahenduse säilitamiseks peab samaks jääma nii katuse kuju kui kalle. Olulised on ka pööningute talakonstruktsioonid. Nii mõnedki neist on üle 300 aasta vanused ja selliste unikaalsete konstruktsioonide säilitamine ja vaadeldavuse võimaldamine peab olema tagatud esmajärjekorras. Reeglina on lubamatu ka pööningutele vaheplatvormide ehitamine. Vanadele majadele uukide juurdeehitamine võib samuti olla konstruktsioonidele ohtlik: uutest murdejoontest sisenev niiskus võib konstruktsioone määndama hakata. Endisaegset hoonet moonutavad ka mõõdutundetul määral juurdelisatud aknad. 10 * Eelista juba olemasoleva restaureerimist või taastamist endisaegsel kujul. Aknad ja uksed kui fassaadi olulised komponendid rõhutavad restaureerituna nii hoone ajaloolist kui materiaalset väärtust. Kunagistest fassaadielementidest võib olla säilinud jooniseid arhiivides,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
