.................................................................. 11 2 SISSEJUHATUS Fenomenoloogiline uurimus on üks kavalitatiivse uurimisviisi meetod, mis uurib inimeste arusaamu ja käsitlusi ümbritsevast maailmast. Fenomenoloogilne meetod pöörab rohkem tähelepanu fenomenile, kui seda tehakse traditsioonilises empirismis (Ulanovski 2007: 135). Fenomenoloogia võib olla nii filosoofia kui ka meetod, kus uuritakse väikest valimit intensiivselt ja pikaajaliselt, et selgitada tähenduste arengut ja omavahelisi suhteid. Sellise uurimuse eesmärk on detailselt ja süstemaatiliselt kirjeldada mingi kogukonna erinevaid arusaamu mõne elulise nähtuse (fenomeni) kohta. (Lester 1999; Randolph 2008: 53) Referaadis anname ülevaate uurimuse olemusest, andmete kogumise ja analüüsimise meetodidtest ning sellise meetodi usaldusväärusest.
Fenomenoloogia Lugege läbi ÕIS-is olev pdf-fail ,,Fenomenoloogia" 1. Kuidas aitab fenomenoloogiline lähenemine paremini mõista tervishoiuga seotud küsimusi(tervis, haigus, kannatused, heaoleu jne)? Läbi fenomenoloogilise lähenemise abiga on võimalik mõista, mida tähendavad nt. sellised mõisted nagu haigus ja tervis, kannatus (nt kaotusvalu, lein) ja heaolu patsiendi või meditsiinitöötaja jaoks. Lisaks sellele püütakse sellega keskenduda tajutavatele fenomenidele (nähtustele). Kusjuures on ebaoluline, kas konkreetne
1.vastus Fenomenoloogia aitab mõista „õendushetke“ nii, et on vaja jälgida mis on, ilma „ahhaa“ effektita. See määrab ka nii, kui hästi õde teab ja mõistab patsiendi „haigusemaailma“. Samuti patsienti jaoks on oluline mõista, et tema haigus – on tema eluviisi haigus. Ei saa hinnangut anda, on vaja olla patsiendiga, on vaja ülal hoida teda. 2.vastus. Õendushetke iseloomustab valmisolekut olla patsientide lähedal. Näiteks „arusaamise hetk“. Patsient Bob oli kaelaluumurruga neurokirurgilises osakonnas. Õde ütles „kui ma lähen kohvi tooma, siis hakkan hüüdma teie jaoks“. Või teine näide. „Puudutuse hetk”. Oli selline olukord, et õde kuulas vanamemme läbi ja pärast seda võttis teda käed kätte. Või veel „juuresoleku hetk“. Ühel naisel suri isa, õde kuulis karjet, pärast seda võttis salvrätti ja läks rääkida naisega. Õde hoiab naist ja proovib rahustada teda. 3.vastus „Õendushetk“ on oluline, sest patsientidele on alati vaja õe abi. ...
Fenomenoloogia kodutöö 1. Rühm B variant 1) Fenomenoloogia on õendushetke mõistmisel abiks. See määrab selle, kui hästi mõistab patsiendi haiguse tagalugu ja maailma. Mõista, et kui inimene on haige, siis on haige ka tema terve maailm. Õendushetk on nn ,,arusaamise hetk", arusaamine, mida tunneb patsient või tema lähedane. 2) Õendushetke iseloomustab see, et õde on patsiendi juures nii vaimselt kui füüsiliselt. Inimeste abistamine ja toetamine, ilma, et reaalselt midagi teeks. Olles seal nende jaoks olemas
Laura Laas O16-011 Kodutöö fenomenoloogiast 1) kuidas aitab fenomenoloogia mõista depressiooni? 2) kirjeldage depressiooni olemust: mida võib depressioon inimesega teha? 3) teadmine haiguse kohta (ingl. k. knowing about an illness) ja haiguse mõistmine (ingl. k. understanding an illness) – mille poolest need erinevad üksteisest? 4) tooge näiteid, kuidas depressiooni „teaduslik” kirjeldus ja/või tavaarusaamad depressioonist võivad erineda tegelikust depressioonikogemusest?
Kodune töö fenomenoloogias. Edita Moks OTS17/5 Kuidas aitab fenomenoloogia mõista „õendushetke”? Fenomenoloogia aitab mõista „õendushetke“ nii, et on vaja jälgida mis on, ilma „ahhaa“ effektita. See määrab samas ka selle, kui hästi õde teab ja mõistab patsiendi haigust. Samuti patsienti jaoks on oluline mõista, et tema haigus – on tema eluviisi haigus. Et haigusele hinnangut anda, on vaja olla patsiendi juures ning olla pigem haigele toeks. Mis iseloomustab „õendushetke”? Tooge näiteid. Õendushetke iseloomustab iseenesest olla alati patsiendi ähedal, kui ta seda vajab
FENOMENOLOOGIA SEMINARITÖÖ Õendushetk 1) Kuidas aitab fenomenoloogia mõista „õendushetke”? Fenomenoloogia on minu arvates tõenäoliselt parim meetod õendushetke uurimiseks. Fenomenoloogiline lähenemine aitab mõista patsienti kui mitte lihtsalt füüsilist objekti, vaid kui inimest tervikuna. See kehtib ka õendushetke käsitledes – reageeritakse intuitiivselt mingis konkreetses olukorras, vaadeldes patsienti ja tema haigust tervikuna. Fenomenoloogia aitab mõista õendushetke kui sügavat intuitiivset arusaamist sellest, mida patsient antud hetkel
Fenomenoloogia ja depressioon 1) Fenomenoloogia aitab mõista depressiooni sellisel viisil, et kui inimene jätab kõrvale eelarvamused, eelnevad teadmised ja kogemused ning suudab ära kuulata depressioonis oleva inimese ja saadud informatsiooni töödelda enese jaoks justkui esimest korda kuuldut, siis on see fenomenoloogiline lähenemine konkreetse isiku haigusele. 2) Depressioonil on hulganisti erinevaid väljundeid. Depressioon kaotab lühidalt kokkuvõttes igasugused emotsioonid. Inimene ei suuda tunda rõõmu, uudishimu ning sageli laialt levinud arvamusele, et depressioon on kurbus, ei suuda inimene väga sügavas depressioonis isegi seda tunda, kuna depressiivse inimese elus üldjuhul ei toimu mitte midagi sellist, mis võiks tundeid esile kutsuda. Depressioon ei ole vaid mentaalne seisund, vaid hõlmab ka kogu füüsilist keha. See tähendab, et depressioonis olles, tunneb inimene end füüsiliselt väsinuna nagu tahaks vaid magada ja voodis olla,...
inimesed reaalsuse erinevaid aspekte tõlgendavad. Fenomenograafikas lähtutakse ideest, et reaalsus eksisteerib sellisena, nagu inimene teda tajub ja mõistab. Fenomenograafia on algusest peale tundnud elavat huvi õppimise vastu ning õppimist vaadeldakse aga alati selles kontekstis, mida õpitakse. Õppimist ja õpetamist võib vaadata kui katset inimeste arusaamu teatud suunas muuta (Laherand 2008: 146). Fenomenograafia ja fenomenoloogia Huusko ja Paloniemi poolt vahendatuna on ühisjoonteks mittedualistlik suhe inimese ja maailma vahel, kogemuste ja konteksti rõhutamine ning kvalitatiivsus. (2006: 164) Fenomenoloogias on kesksel kohal põhiolemuse mõiste, mida saab mõtestada kui reaalsusele vastava aspekti tähendust. Seevastu fenomenograafias eeldatakse, et reaalsuse mingit aspekti saab tajuda või mõista suhteliselt piiratud arvul kvalitatiivselt erinevatel viisidel. (Laherand 2008: 145)
1.Millega tegeleb filosoofia? Mis on filosoofia põhiküsimused? 2. Mis on teadmine? 3. Skeptitsism. 4. Ratsionalism. 5. Pragmatism. 6. Idealism. 7. Fenomenoloogia. 8. Eksistentsialism. 9. Teadusfilosoofia probleemid. 1. Fileo sofia on ,,tarkusearmastus", Filosoofia abil püütakse saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed
Georg Wilhelm Friedrich Hegel on saksa idealist, kes on üks kõige vaieldavamatest meestest mõtlemise ajaloos. Hegel sündis 1770. aastal Stuttgardi linnas. Hegeli filosoofia mõjutas tohutult hilisemat filosoofiat. Kuna paljud filosoofid lähtusid Hegelist, loetakse teda marksismi, fenomenoloogia ja eksistentsialismi aluse valajajaks. Elustiililt sarnanes Hegel Kantiga ning kaks filosoofi ei olnud teineteisele lähedal mitte ainult ajaliselt. Nagu Kantil, oli ka Hegelil määratud saavutada juba eluajal tohutu maine. Hegel kirjutas samuti raskepärast akadeemilist saksa keelt. Mõlemad olid professorid nii elus kui ka filosoofias. Samuti ühendab Hegelit Kantiga mõningane kuiv, ülearu esiletungiv vaimsus. Mõlemad on süstemaatikud , kelle temperamendis on alati
mitte. Filosoofiaprobleeme käsitletakse koolkondades ja probleemid on erinevatel koolkondadel tihti erinevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest, põhiprobleemidest jne ja neid ei panda igapäevaselt kahtluse alla. Filosoofia voole ja koolkondi: eksistentsialism – märksõnadeks on äng, elu mõttetus, vabadus ja vastutus. Kuulub 20. sajandisse ja pm ei kesta edasi. fenomenoloogia – tegeleb inimteadvusele vahetult ilmnevate asjade, vahetu kogemuse kirjeldamisega. Algselt kontinentaalne ja kestab ka praegu edasi. pragmatism – tõene on see, mis töötab. Alguse saanud 19.-20. saj Ameerikas. marksism – ühiskonnafilosoofia, mis oli erinev NL-s ja Läänes. Mõttevooluna pole kadunud. poststrukturalism – üldnimetus, mitte vool. prantsuse taustaga.
Elufilosoofia Prantslane Henri Bergson, kes on ehk tuntuim elufilosoofia esindaja, eristas kahte reaalsuse põhiprintsiipi ja vastavalt kahte eri laadi liikumist: elu tema tõusva, tungiva liikumisega ja surnud mateeriat tema langeva liikumisega. Ühendades niimoodi enas elitaarse kultuurikriitika ja irratsionaalsuse ülistamise, väljendas elufilosoofia sügavat skepsist moodsa massiühiskonna suhtes. Poliitikas omandas see mõtteviis tugevat antidemokraatliku vormi. Fenomenoloogia Erinevalt Edmund Husserli elufilosoofiast jäi fenomeloogia, kaugele irratsionaalsuse kultuslikust ülistamisest. Vastupidi, Husserli eesmärgiks oli filosoofia range teadusena algusest peale uuesti kindlale vundamendile üles ehitada. Niisiis leiab fenomeloogia oma kindla lähtepunkti, püsides metoodilise rangusega teadvuses vahetult ilmneva, s.o. fenomenide evidentsi piirides. Ent tuleb meeles pidada, et kui varem oli filosoofia uskunud
uuringus osalejate juurde. See võimaldab uurijal märgata indiviidi või kohta iseloomustavaid detaile ning aitab uurijal osalejate tegelikku kogemusse sisse elada. Kvalitatiivses uuringus kasutatakse mitmeid meetodeid, nende alla kuuluvad: juhtumiuuringud, etnograafiline uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring, narratiive uuring ja fenomenoloogiline uuring, mida tutvustan lähemalt ka oma essees. Fenomenoloogilise uurimuse objektiks on inimlik kogemus. Fenomenoloogia lähtekohaks on tõdemus, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab suunatus. Kaks fenomenoloogilise uurimuse tähtsat mõistet on kirjeldus ja reduktsioon. Kirjelduse all mõistetakse fenomenoloogias oma kogemuste kirjeldamist uuritava poolt. Samuti on kirjeldus seotud uurijaga ning tähendab uuritava kogemuse kirjeldamist uurija poolt. Reduktsiooni mõistega iseloomustatakse fenomenoloogias eemaldumist loomulikest reflekteerimata
mingi teooria tõesust. Induktsioon- üksikasjade põhjal teeme üldistusi, kuid need ei saa olla absoluutsed, teaduslik teadmine on pigem induktiivne. Induktsioon pole kogemuslikult õigustatud meetod. Falsifikatsioon(Karl Popper 1902-1994)- üksnes falsifitseeritav hüpotees, teeoria või väide saab olla informeeriv, mingit kasu ple näiteks sellistest väidetest, teadus areneb katse-ekistus meetodil, õpitakse vigadest 5. Kuidas aitab fenomenoloogia ja fenomenoloogiline uurimisviis mõista meditsiiniga seonduvaid probleeme (nt tervis, haigus, heaolu, lein jne)? Fenomenoloogia vaatleb nähtusi teadvuse ja teadvustatud kogemuse perspektiivist, loodusteadused aga objektide perspektiivist. Kui meditsiiniteadus keskendub füüsilistele sümptomitele, siis fenomenoloogia vaatleb haiguse subjektiivseid aspekte. 6. Mida tähendab väide, et vaimuhaigus (nt skisofreenia) on sotsiaalselt konstrueeritud
Kodutöö fenomenoloogias A: Gagnon, R. Understanding Depression. http://www.phenomenologyonline.com/sources/textorium/gagnon-rochelle-understanding- depression/ 1) Kuidas aitab fenomenoloogia mõista depressiooni? Fenomenoloogia aitab mõista depressiooni nii, et inimene jätab kõrvale oma tavapärase mõtlemise ja enda maailmapildi ning suudab näha toimuvat läbi patsiendi silmade ning kogemuste. Ehk kokkuvõtlikult asetada end depressioonis inimese asemele. Autor üritas kirjeldada sõbranna kogemust ja mõista teda samal ajal. 2) Kirjeldage depressiooni olemust: mida võib depressioon inimesega teha? Depressioon ei ole ainult vaimne kogemus. Depressioonis inimese kogu maailm on
31. Objektiivne Tõeline ja erapooletu. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 32. Uuspositivism Kesksel kohal on siin teaduskeele ja verifitseerimise probleemid. Teaduskeel peaks koosnema lause aatomitest (“ See on…” lausetest) , millest moodustatakse siis keerulisemaid lause molekule. 33. Fenomenoloogia Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist (sealhulgas filosoofiasuunda, mida nimetatakse ka fenomenoloogiliseks filosoofiaks). See sõna tähistab eri käsitlustes üsna erinevaid filosoofilise uurimise viise või filosoofilisi distsipliine. 34. Falsifikatsioon - VÕLTSIMINE 35. Verifikatsioon- KONTROLLIMINE 36. Positivism Positivism (ld positivus – tegelikult antud, tõeline, tegelikkusel põhinev) on filosoofia suund, mis tekkis Prantsusmaal 19
Keskkondlik Kultuuriline Legaalne Sündis 22. veebruaril 1788. aastal Danzigis Saksa filosoof Õppis Göttingeni ja Berliini ülikoolis loodusteadusi ja filosoofiat Oma elu jooksul ei sidunud Ta ennast ühegi naisega Töötas pedagoogina Aastal 1831 kolis pettunud Schopenhauer Berliinist Franfurti, kus ta ka suri 21. septembril 1860 "Maailma kui tahe ja Metafüüsika kujutlus" Esteetika "Elutarkus" Fenomenoloogia "Koomilise teooriast" Moraal "Parerga ja Psühholoogia Paralipomena" "Naistest" "Kunstidest" Stoitsism Seneca Eelmeditatsioon (premeditation)
etaloniks matemaatikat. Matemaatika täpsus ja muutumatus ligi kahe tuhande aasta jooksul veensid ratsionaliste, et tõsikindel teadmine on võimalik ning tuleneb mõistusest enesest. 2. Usk inimmõistuse võimetesse ning sellesse, et maailm on inimmõistusega tunnetatav, seal ei ole midagi üleloomulikku või irratsionaalset. Selles tähenduses on ka empirism ratsionalistlik. Ratsionalism selles tähenduses vastandub irratsionalismile. fenomenoloogia 1. 20.sajandi filosoofia suund ja meetod, millele pani aluse Edmund Husserl. Fenomenoloogia seab eesmärgiks kirjeldada inimese kogemust vahetult niisugusena, nagu see on, uurimata kogemuse päritolu jms, mis jääb ajaloolaste, sotsioloogida, psühholoogide jt ülesandeks. 2. Varem on terminit fenomenoloogia kasutanud ka Hegel, kelle "Vaimu fenomenoloogia" on uurimus vaimu (teadvuse) arengust ja väljendustest (fenomenidest).
suurem seltskond, kellele see problemaatika huvi pakkus 1991- leidis Lohusalus aset konverents 1994 viisid läbi Nelijärvel väikese konverentsi läbi Stonycities 1997 hakati tegelemema sihtfinantseerimisega- saadi taotleda finantse haridusministeeriumilt jne, Mati Heidmets sai hakkama sellega. Paigakiindumus(place attachment) Trames -ajakiri Positivism ja Fenomenotoloogia Mitmesugused autorid väidavad, et fenomenoloogia on teadus algetest. Mõisted, mida tavain kui ka teadlane kasutab ei ole adekvaatsed kirjeldama seda maailma, milles in tegelikult elab. Need on välja selgitatud mingite väidete abil. Fenomenoloogia kui filosoofiline suund väidab, et me peaks pöörduma tagasi asjade ja kogemuste algidude juurde ja kirj neid nii täpselt kui võimalik, fenomenoloogia on kirjeldav teadus. Paljude ie taha seda teaduseks pidada, see on midagi ähmast. Introspektiivne koolkond 20. Saj II kümnendini
Leonardo da Vinci soovitas maalikunstnikele, keda loodus küllalt ei inspireerinud, vaadata uneleval pilgul vana müüri pragusid. Sest kas pole neis joontes universumi enese plaan, mille aeg on joonistanud vanale müürile? On nurki, kust ei pääse enam välja. Poeet ütleb: 'Aga auto signaal sundis mind väljuma nurgast, kus hakkasin surema ingli unelusse'. Nurgad on arhitekti, totaalse ruumi dirigendi tööriistad, kuid ka väikesed lapsed peidavad ennast tihti nurkadesse. Ümaruse fenomenoloogia Eriti huvipakkuv on raamatu viimane peatükk "Ümaruse fenomenoloogia". Van Gogh ütles ilma igasuguste kommentaarideta: "Elu on tõenäoliselt ümmargune." Karl Jaspersi tsitaat on järgmine: "Iga eksistents näib iseenesest ümar." Joe Bousquet aga kirjutas: "Talle öeldi, et elu on ilus. Ei! Elu on ümmargune." Need kujundid kustutavad maailma ja neil ei ole minevikku. Nad ei lähtu varasemast kogemusest. Me võime olla kindlad, et nad on metafüüsilised.
Religioon on inimese loodud. See on aseaineks, kui inimene jääb võimetuks. Religioon ei aita kaasa inimese vabanemisele, vaid hoopis takistab seda. Erapooletust pole olemas, kuna ühiskonda valitsev materjaalne jõud on vaimne jõud Kapitalism hävib oma seesmise võimatuse tõttu. See on ebatäiuslik ühiskonnavorm. Tuleks luua klassideta ühiskond HEGEL 1770-1831 Georg Wilhelm Friedrich Hegel Vaimu fenomenoloogia Kõigi aegade raskemini loetav ja fantaasiarikkam filosoof. Ambitsioonikas Tähtsamaid ideid on mõistuse lihtne mõte. Mõistus valitseb maailma. Mõistus ei ole inimese vaimu omadus, see on reaalsuse kõrgem printsiip, mis suunda näitavalt, kuid puudulikult ilmneb inimmõistusest Progress- ajaloos üldse asetleidvat muutust on juba ammu üleüldiselt mõistetud nii, et ta sisaldab edenemist parema, täiuslikuma poole
Erilist tähelepanu pööras ta ajaloole, enamjaolt huvitus ta vanadest väljasurnud keeltest. Teiseks varajaseks huviks oli matemaatika. Hegel valdas samuti algelisi teadmisi Christian Wolffi filosoofiast. 1788. aastal asus Hegel Tübigeni Ülikooli protestantliku teoloogiat õppima. Pärast kahte aastat õppimist, omandas Hegel filosoofias magistrikraadi. 1793. aastal sai temast teoloogiline litsentsiaat. Hegel suri 1831. aastal Berliinis. Teosed: ''Vaimu fenomenoloogia'' ilmus 1807. aastal selles kirjeldatakse teadvuse arenemist üleminekutena selle kaudu tekkivat reaalsust nim. Hegel vaimuks selles teoses lõpeb üleminekute seeria absoluutses teadmises e. vaimu teadlikuks saamises iseendast ''Loengud filosoofia ajaloost'' rajas aluse antiikfilosoofia ajaloo uurimisele ''Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia''
Looduslike asjade varjud Matemaatilised objektid Lõke koopas Päike Tehislikud esemed Empiirilise maailma olendid ja esemed Tehislike esemete varjud Empiiriliste esemete kujutised 4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? Epistemoloogia põhisuunad: · Ratsionalism · Empirism · Transtsendentaalne kriitika · Fenomenoloogia · Pragmatism 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Platon eristab 2 teadmise astet. Teadmine puudutab asjade erinevaid printsiipe. Mis on tegelik? Mis on tegelikkuse prinsiip? 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). Kas seda, mis näib, on võimalik eristada sellest, mis tegelikult on?
(http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/Husserl.htm 25.01.2015)
Antifetishism, eristused
tähendus/ese
tähendus/märk
tähendus/psüholoogiline kujund.
Formaalselt on kõikide nende eristamiste aluseks esemelise/mitteesemelise eristus. Husserlil on
mitteesemeliseks esemele suunatud teadvus, Heideggeril aga — olemine, mis nõuab erilist
mitteesemelist, mitteobjektiseerivat mõtlemist. Husserlil — teadvuse fenomenoloogia, Heideggeril
— olemise fenomenoloogia (mille aluseks on Sein
Cogito, ergo sum. Tean et kahtlen – järelikult mõtlen – järelikult olen olemas. Kaasasündinud, täiuslikud ideed – ideed ühtsusest, lõpmatusest, täiuslikkusest, geomeetrilisi hüpoteese ning kujutlus jumalast. Ratsionalist, nativist, fenomenoloog – uuris introspektiivselt vahetu, teadliku, täieliku kogemuse olemust. Dualist – interaktsioon keha ja vaimu vahel. Põhjendas seda toetudes Common sense’ile. Interaktsionalism. Varajane fenomenoloog – fenomenoloogia uurib terviklikke, sisukaid ja teadlikke kogemusi, neid ühelgi viisil tükeldamata. Refleksi mõiste – keskkondlik mõju põhjustab reaktsiooni, kuna organism on konstrueeritud vastavalt reageerima. Descartes „legaliseeris“ loomade uurimise, saamaks teada midagi inimese keha toimimise kohta. Pani teatud mõttes aluse biheivioristlikule psühholoogiale kirjeldades stiimul-reaktsiooni toimet refleksi alusel.
Tübinger Stift teoloogiat ja filosoofiat õppima Karjäär 1793 koduõpetajaks Bernis, 1797-1800 Frankfurdis Maini ääres 1801- 1805 Jenas eradotsent, alates 1805 erakorraline filosoofiaprofessor ajalehe Bamberger Zeitung toimetaja 1808- 1816 Nürnbergis gümnaasiumidirektor alates 1816 professor Heidelbergis aastaraamatu Heidelberg Jahrbücher toimetuse liige alates 1818 professor Berliini ülikoolis alates 1830 Berliini ülikooli rektor Peateosed Vaimu fenomenoloogia (1806) Loogikateadus (1812) Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia (1817) Ajaloofilosoofia (1818) Õigusfilosoofia põhijooned (1821) Hegeli filosoofia... tema filosoofia lähtekohaks on olemise ja mõtlemise identsus kõiges siin maailmas ja selle ajaloos avaldub teatava mittemateriaalse alge- vaimu- areng enesest teadlikku üksiolemist nimetas ,,Absoluudiks" tema filosoofiat on hakatud nimetama ,,absoluutseks idealismiks" ühitas oma filosoofia kristlusega
Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viitab asjadele sellistena, nagu nad on, inimtunnetusest eraldiseisvana. * Dualism - reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist. * Empirism - kogemusel põhinev. * Eksistentsialism - Olemisfilosoofia, mille põhiliseks eesmärgiks on indiviidi eksistentsi teadvustamine. * Eudaimonism - Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. * Fenomenoloogia - Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad. * Filosoofia - kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises; mõtteks - püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti; kujundab ja süstematiseerib mõtlemise piirsõnavara. * Gnoseoloogia e epistemioloogia tunnetusteooria, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu.
modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Nt filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde subjekti ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine (psühhoanalüüs, eksistentsialism, fenomenoloogia) vastandatuna objektile ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse. Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet. Modernismi kunsti iseloomustas kunstivoolude teke ja nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks. Kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab endas püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut.
rajaja.*August Comte? Seletage lahti mida tähendab funktsionalism:objektiivsus:struktuur/süsteemist tulenev tegevus,roll,ülesanne,staatus ehk kokku funktsioon? Mida ütleb T. Parsons sotsiaalsest süsteemist/struktuurist.*sotsiaalne kord,kokkulepe,vastastikune toime? Mis on sotsiaalkonstruktivism (tooge välja selle tunnused).*hermeneutika e mõistmine,maailma olemus sõltub meist(subjektiivsus,väärtused,tõlgendus ja kontekst);objektiivsus ei ole võimalik? Seletage lahti mida tähendab fenomenoloogia*subjektiivsus:omistatakse tähendus,väärtus,antakse hinnang tulenevalt suhtlemisest,argipäevast ja käitumisest? Mida ütleb Marx Weber mõistva sotsioloogia kohta? *paradigma piirab,teeoria määrab ette,sotsium vs loodus või *kõigest arvamused, väljamõeldis Millest räägib Croesuse elulugu*võimas riik hävitatakse? Mida lugu õpetab*et me tõlgendame vastavalt oma nägemusele? Loetlege "teaduslikkuse" koostisosad? Mis tähendab "Occam
asjade eest muretsemisega ja teisestküljest kaasinimeste eest hoolitsemisega. Inimene on 2 Law, S. Filosoofia. Silmaringi teatmik. Tallinn: Varrak, 2008, lk 329. 3 Law, S. Filosoofia. Silmaringi teatmik. Tallinn: Varrak, 2008, lk 329. 4 sõltuvuses maailmaga, mitte maailm inimesega. Inimene ilma maailmata ei saaks hakkama, maailm ilma inimeseta saaks. 2. OLEMINE JA AEGA Fenomenoloogia oli asjade olemust püüdnud tabada sellisena nagu see tajuvale subjektile ilmub, end näitab. Heidegger ei soovi aga asjade olemust selgitada vaid oleva olemist (das Sein des Seienden). Püüame seda erinevust kirjeldada. Keskaegses filosoofias tehti vahet ESSENTSI (olemuse) ja EKSISTENTSI (olemise) vahel. Selline eristamine on mõttekas. 4 Me võime ettekujutada mingite asjade olemust, ilma et me teaksime, kas need asjad ka tõeliselt eksisteerivad
• “+”: kõikehõlmav, detailne ja vaatlustel põhinev • “-”: usaldusväärsus, eetika, juurdepääs • Nt administratiivne eliit ja selle mõju poliitikate kujundamisele Põhistatud teooria • Teooriate, teoreetiliste mudelite ja mõistete arendamine induktiivse protsessi abil • Andmete kogumine => üldistused, hüpoteesid => täiendavad andmed • Pidev interaktsioon andmete ja teooria vahel • Nt: co-production kontseptsioon Fenomenoloogia • Fenomenoloogia kui alternatiiv positivismile • Fenomenoloogilise lähenemise keskmes on küsimus kogemusest • Uurib inimeste taju, suhtumist, tundeid, emotsioone, aga ka tõlgendust igapäevases elus • Eesmärk on kirjeldada, kuidas inimesed konstrueerivad sotsiaalset tegelikkust • Tähendab eelkõige detailset kirjeldust, kasutab peamiselt intervjuusid ETAPID JA ÜLESEHITUS Uurimustöö/ainetöö • Olulised lähtekohad – Olulisus – Teostatavus – Huvi
1949 septembris sõitis Derrida Pariisi ja hakkas õppima Louis-le-Grand'i lütseumis. 1952 pääses ta kolmandal katsel École normale supérieure'i. Seal olid tema õpetajateks Louis Althusser, Jean Hyppolite ja Michel Foucault. 1953 veetis Derrida suvevaheaja El Biaris ja luges seal Paul Ricoeuri tõlget Edmund Husserli ,,Ideede" esimesest köitest, mis filosoofi enese sõnul sai hiljem tema jaoks fenomenoloogia teejuhiks. 1956 sõitis Derrida koos Marguerite Aucouturier'ga aastaks Ameerikasse, et tegeleda Harvardi ülikoolis Husserli avaldamata käsikirjadega. Tal tekkis mõte tõlkida prantsuse keelde Husserli kirjutis ,,Geomeetria algupära". 1957 abiellusid Jackie Derrida ja Marguerite Aucouturier Cambridge'is ja sõitsid siis tagasi Prantsusmaale. Derrida võeti sõjaväkke ja saadeti Alzeeriasse, kus käis sõda. Tal õnnestus saada
Sotsiaalne ühiskonna vajaduste rahuldamine. Ideaalne indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine (hirmude talletamine). 10. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Kas kultuur laseb minu minal esile tulla või hoopis vangistab selle? Kui olen määratletud rollide kaudu, kas jääks midagi alles kui rollide kihid eemaldada (kapsas)? Rollid versus isiksus essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik seisukoht. Pascal Mõtted, Hegel Vaimu fenomenoloogia, Dewey inimloomus ja käitumine, Mead Meel, ise ja ühiskond, Bourdieu Praktilise põhjused. Habitus omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda mingil viisil, mis käivitab teatavate väliste tingimuste/ signaalmärkide esinemise puhul (õppejõu ja üliõpilase käitumine). Sotsiaalne roll harjumuste kogum, mis kuulub ,,üldistatud Teisele" Isiksus teaatud kogus sotsiaalseid rolle?
Laste mängudes võib täheldada kahte staadiumi: 1. Play (mängimine) lapsed mängivad koos ja täidavad selle juures erinevaid rolle, aga ei kujuta seda tehes ette, mida teiste rollide täitjad mõtlevad 2. Game (mängude mängimine) iga mängus osaleja suudab ette kujutada kõikide teiste osalejate perspektiivi; iga mängija saaks põhimõtteliselt täita ükskõik millist rolli antud mängu juures. Fenomenoloogiline sotsioloogia Alfred Schutz (1899-1959) Fenomenoloogia filosoofiline vool mis uurib seda kuidas inimesed maailma tunnetavad. Schutz tõi fenomenoloogia filosoofiast sotsioloogiasse. Loomulik hoiak see suhtumine maailma, mille inimesed võtavad omaks igapäevaseid toiminguid tehes. Selle järgi on maailm inimesest sõltumatult eksisteeriv nähtuste kogum, milles pole vaja kahelda. On olemas ka teistsuguseid hoiakuid maailma suhtes teaduslik, religioosne, hullumeelne hoiak mis kahtlevad nendes
Kritiseeris Prantsusmaa Päiksekuningat Lois XIV'it, sest kuningas tühistas Nantes' editki. 1789 -Prantsuse revolutsioon Georg Hegel Elas 18. Sajandil. Suri Berliinis. Isa oli ametnik. Õppis teoloogiat ja filosoofiat. Töötas Bernis koduõpetajana. Bern on Sveitsi pealinn. Oli filosoofiaõpetaja Jenas ja Berliinis. Jenas lõpetas töö, sest Napaleon vallutas Saksamaa ja sulges Jena kooli. Hegel on maetud Berliini , filosoof Fichte kõrvale. Peateos: · Vaimu fenomenoloogia Ta oli panteist jumal ja loodus on üks ja see sama Herakleitos vanakreeka filosoof, kes mõjutas Hegelit kõige rohkem. Ta õpetas seda, et maailm on vastuoluline, 2 vastandit on inimloomuses olema. ( Nt inimene on hea ja halb, surnud ja surematu ideed elavad edasi) Dialektika areng, vaidluskunst. ,,Inimene on ajavaimu hing" ,, Üksikisik ei suuda oma soovide järgi ajalugu muuta" Artur Schopenhauer (1788-1860) Isa oli ametilt kaupmees. Kohtus Goethega.
ehk - teadmiste korrastamine, analüüsimine ja süstematiseerimine nende üldinimlikuks kasutamiseks, sh ka kirjanduses; teiseks Hippolyte Taine (on ebaloogiline tunnustada üks kõik millist ideaali kunstis. Ta väitis, et iga põlvkond, mis eksisteerib tema oma enda keskkonnas omas ajastus, peab alati omama omi kunstilisi eelistusi) 33. Hermeneutika, fenomenoloogia ja lugejauurimuse rakendusi kirjandusteaduses. a. Hermeneutika - tekstide tõlgendamise õpetus. Hermeneutika kujunes esmalt välja kui religioossete tekstide interpreteerimise õpetus. Hermeneutika lähteseisukohtadeks on i. teksti uurimine tervikuna (hermeneutiline ring); ii. teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal ning iii. tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija
osalusel tegema head ja halba ei tohi teha Evangeelium- Uue Testamendi kirjandusliik, kuulutus Jeesus Kristusest Sümbol- märk, tunnusmärk, märksõna Fatalism- usk saatuse määratusse Sümboolika- kujundite kasutamine, kujundite süsteem Fenomenoloogia- teadusharu, mis püüab leida paraalleelnähtusi ja vastavusi Samaan- teadja, targa nimetus põhjarahvastel Fetis- ese, millel olevat maagiline jõud Siitlus-islami usulahk, mis peab kaliifideks üksnes Muhamedi nõbu ja Filosoofia-mõtteteadus, mis on suunatud kõige teadaoleva ja teaduse kõige väimeest Ali ning tema järglasi
kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism. sensualism Tunnetusteoreetiline suund, mis peab kõikide teadmiste allikaks aistinguid. agnostitsism Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. pragmatism Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust. fenomenoloogia Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad. 2 relativism Tunnetusteoreetiline seisukoht, mille kohaselt teadmine on alati teatud viisil tinglik ja suhteline. Metafüüsikas: seisukoht, mille põhjal reaalsuse struktuur sõltub vaatenurgast või taustsüsteemist
Võrdle: empirism. sensualism Tunnetusteoreetiline suund, mis peab kõikide teadmiste allikaks aistinguid. agnostitsism Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. pragmatism Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust. 2 fenomenoloogia Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad. relativism Tunnetusteoreetiline seisukoht, mille kohaselt teadmine on alati teatud viisil tinglik ja suhteline. Metafüüsikas: seisukoht, mille põhjal reaalsuse struktuur sõltub vaatenurgast või taustsüsteemist. Vastandiks sellele on absolutism, mis rõhutab tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust
Võrdle: empirism. sensualism Tunnetusteoreetiline suund, mis peab kõikide teadmiste allikaks aistinguid. agnostitsism Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. pragmatism Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust. 2 fenomenoloogia Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad. relativism Tunnetusteoreetiline seisukoht, mille kohaselt teadmine on alati teatud viisil tinglik ja suhteline. Metafüüsikas: seisukoht, mille põhjal reaalsuse struktuur sõltub vaatenurgast või taustsüsteemist. Vastandiks sellele on absolutism, mis rõhutab tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust
· The will to meaning (1969) Inimese kontseptsiooni kolm printsiipi: tahtevabadus (freedom of will) tähenduslikkus (will to meaning) elu mõte (meaning of life) II Rollo Reese May (1909 - 1994) · The springs of creative living: a study of human nature and god. (1940) · The meaning of anxiety. 1950/1977. · Man's search for himself. 1953. · Love and will. 1969. I. Eksistentsiaalsed terminid: · Dasein - isiksus ja tema maailm, siin ja praegu fenomenoloogia: tähendus, väärtused. Eksisteerimise kolm osist: umwelt - keskkond, suhe füüsilise, maailmaga mitwelt - interpersonaalsus, suhe teistega eigenwelt - teadvus, suhe endaga · Vabadus (potentsiaal) - valikuvabadus, dilemma, teadvus "We are what we choose to be" · Vastutus · Teadvus ja eneseteadvus · Autentsus (authencity) - elamine vastavuses oma sisemistele väärtustele - oma vabaduse tunnetamine (teadvustamine) - suhted
· The will to meaning (1969) Inimese kontseptsiooni kolm printsiipi: tahtevabadus (freedom of will) tähenduslikkus (will to meaning) elu mõte (meaning of life) II Rollo Reese May (1909 - 1994) · The springs of creative living: a study of human nature and god. (1940) · The meaning of anxiety. 1950/1977. · Man's search for himself. 1953. · Love and will. 1969. I. Eksistentsiaalsed terminid: · Dasein - isiksus ja tema maailm, siin ja praegu fenomenoloogia: tähendus, väärtused. Eksisteerimise kolm osist: umwelt - keskkond, suhe füüsilise, maailmaga mitwelt - interpersonaalsus, suhe teistega eigenwelt - teadvus, suhe endaga · Vabadus (potentsiaal) - valikuvabadus, dilemma, teadvus "We are what we choose to be" · Vastutus · Teadvus ja eneseteadvus · Autentsus (authencity) - elamine vastavuses oma sisemistele väärtustele - oma vabaduse tunnetamine (teadvustamine) - suhted
tehakse märkmeid või kasutatakse tehnilisi vahendeid vaatluse fikseerimiseks, kasutatakse ka teisi andmekogumismeetodeid ning andmeid töödeldakse ja esitatakse. Lisaks välitööle kogub uurija ka muid uurimisobjektispetsiifilisi andmeid (verbaalsed ja visuaalsed tekstid, artefaktid, statistilised andmed jne). Põhiline analüüsimeetod on etnograafiline tõlgendus, mida võib kombineerida teiste analüüsimeetoditega. Etnograafia põhineb peamiselt sümbolilise interaktsionismi, fenomenoloogia külgneva etnometodoloogiaga ja poststrukturalismi külgneva sotsiaalkonstruktsionismiga teooriatel. Juhtumiuurimus – Juhtumiuurimus on uurimisstrateegia, mis sai alguse Prantsusmaal, Suurbritannias ja USA-s. Juhtumiuurimus mõistetakse peamisel kolmes tähenduses – ühe konkreetse üksuse kontekstist lähtuv mitmekülgne süvaanalüüs (üksus võib olla inimene, grupp inimesi, sündmus, projekt, asutus jne), konkreetse üksuse kontekstist lähtuv üksikasjalik kirjeldus
Funktsionaalsed definitsioonid(mida kultuur teeb? Mis on kultuuri def. ) Materiaalne: materiaalsete eluvajaduste rahuldamine · Sotsiaalne: ühiskonna vajaduste rahuldamine; stabiilse ja efektiivse soo juurutamine. · Ideaalne: indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine Inimese kultuuriline determineeritus · Rollid vs isiksus: essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik/ strukturalistlk seisukoht. Pascal, Mõtted Hegel, vaimu fenomenoloogia John Dewey, inimloomus ja käitumine George Herbert Mead, Meel, ise ja ühiskond Pierre Bourdieu, Praktilised põhjused · Habitus; harjumus on omandatud kalduvus(sotsiaalses kontekstis) mõelda, tunda ja käituda mingil kindlal viisil, mis käivitub teatavate väliste tingimuste/ signaalmärkide esinemise puhul. · Sotsiaalne roll harjumuste kogum, mis kuulub ,,üldistatud Teisele" · Isiksus teatud kogus sotsiaalseid rolle? EKSAMI KÜSIMUS!?!?!?!!
Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ühiskonna arengus eristatakse viis formatsiooni: 1.ürgkogukondlik eraomandit pole 2.orjanduslik Vana- Kreeka, VanaRooma 3.feodaalne keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini 4.kapitalistlik industriaalrevolutsiooni produkt 5.kommunistlik selle esimene aste on sotsialism Fenomenoloogi alused Edmund Husserl Edmund Husserli fenomenoloogia reduktsioonid.Fenomenoloogiline filosoofia ehk fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni. Fenomenoloogia saanud alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena Fenomenoloogia esitab nõude, hoiduda filosoofias kõigist liialt rutakatest maailma 17
TERAAPIA Gestalt teraapia põhineb kolmel protsessile suunatud. Keerab kogemusele või probleemile. eksperimentaalsuse filosoofilisel põhialusel. Esimeseks tähelepanu keskkonnale ja Nõustamise tegevus: teadvustamine ära kasutamine. on välja teooria, mis pärineb inimesele endale antud (awarness), põhjalik probleemi füüsikast. Teine on fenomenoloogia hetkel, mitte niivõrd väljaselgitamine, enese keskkonna Nõustamise põhialused; I kodutöö: nõustamiskoolkondade võrdlus ehk tunnetuse fenomenide uurimine. minevikus tehtu põhjal. väljaselgitamine, tegevus või Kolmandaks põhialuseks on tegutsemine, assimileerimine koos dialoogi kujunenemine teraaapias. tegutsemisega.
avaldumisest tegelikkuses ja kunstis . Alexander Gottlieb Baumgarten Immanuel Kant Gotthold Ephraim Lessing August Wilhelm ja Friedrich Schlegel Benedetto Croce Positivism ja ajalooline-võrdlev meetod 1. Rass, miljöö moment 2. Faktid ja põhjuslikkus 3. Autor, rahvuskirjandus, ajalugu August Comte Hippolyte Taine Georg Brandes ( taanlane, kirjutas 19. sajandi kirjandusvooludest ) 32. Hermeneutika, fenomenoloogia ja lugejauurimuse rakendusi kirjandusteaduses. Hermeneutika oli esialgu religioossete tekstide tõlgendamise õpetus. 1. Tõlgendus ja mõistmine 2. Tekst, keel ( nende rõhutamine, autor kui persoon taandub ) 3. Hermeneutiline ring ( tervikut mõistame osa kaudu, osa terviku kaudu ) Wilhelm Dilthey ( 20. saj algul tekitab uue hermeneutilise laine ) Martin Heidegger ( 1880-1976 )
Gilbert Ryle kategooriaveast. Kategooriaviga seisneb mingi asja, fakti või nähtuse paigutamises kategooriasse, kuhu see tegelikult ei kuulu. Kategooriaviga on olulisel kohal Gilbert Ryle'i filosoofias, tema järgi põhineb kartesiaanlik vaimufilosoofia kategooriaveal. Kategooriaveaks võidakse nimetada mingi omaduse omistamist entiteedile, millel seda omadust olla ei saa. Näiteks tehakse kategooriaviga lausetes 'See mälestus on täpiline' ja 'Caesar on algarv' Edmund Husserli fenomenoloogia reduktsioonid.Fenomenoloogiline filosoofia ehk fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni. Fenomenoloogia saanud alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena Michel Foucault arusaam filosoofiast. Michel Foucault (15. oktoober 1926 25
NORMID - subjektiivne norm (iga inimese enda reaalsus) - kultuurinorm (enamus) - normatiivne norm (ideaal) - statistiline norm (tekitab äärmuste probleemi – intelligentsuse hindamine) - kliiniline norm (ebanormaalne on ennustamatu, norme rikkuv, kultuurile sobimatu, harvaesinev, endale või teistele kannatusi põhjustav, häiriv ja ebafunktsionaalne) PSÜHHOPATOLOOGIA selgitav -> psühhodünaamiline, käitumuslik kirjeldav -> vaatlus, fenomenoloogia (kui sügavalt on inimese taju, mõttekäik häiritud ja millised on mälu probleemid) - WHO: tervis on täieliku füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte pelgalt haiguste ja vigastuste puudumine - Taylor 1980: kui inimene ise või teda ümbritsev keskkond tajub, et inimene vajaks ravi - haigustunnetus (tajume sümptomeid HÄIRETE ERISUSED STAATILINE VS DÜNAAMILINE (enamus lähevad dünaamilise faasi – mingil hetkel võib olla
annaabi.ee 
