Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Laura Reisberg VAHETUSTEOORIA Referaat Tallinn 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Käesolev referaat räägib vahetusteooriast. See on teooria, millel on pikk ja auväärne sotsioloogiline ajalugu, mis ulatub 1950ndatesse aastatesse, kui mitmed sotsiaalteaduste teoreetikud tulid välja ideega keskenduda inimvaheliste suhete maailmale „teaduslikust“ perspektiivist. (Turner 2002) Vahetusteooria pärineb mitmetest sotsioloogiasuundadest, kaasa arvatud utilitarism, funktsionalism
tööga, mida esindab kaup, mida saadakse vahetuses vastukaubaks. Smith rõhutas, et esialgset väärtust ei loodud kulla ega hõbedaga, vaid ainult tööga. Kuigi majanduses ringleb raha, ei muuda see esitatud seisukohta, sest ka raha on seotud tööga. Rahas peitub teatud hulk tööd ja vastavalt sellele väärtust, millega mõõdetakse teiste kaupade väärtust. Kaupade hindade suhe on võrdne nendes kaupades sisalduvate tööhulkade suhtega. Selle vahetusteooria järgi jõudis Smith järelduseni, et töö on ainuke üldine ning täpne väärtuse mõõdupuu, ainuke vahend 6 erinevate hüvede väärtuste võrdlemiseks kõikidel aegadel ja maades. Ent seda teooriat arendades jõudis Smith iseendaga vastuollu. (ibid ) Smith rõhutab, et kauba maksumus ehk loomulik hind määratakse selle tööga, mis on kulutatud antud kauba valmistamiseks
Uskumuste süsteem elu tähendust puuduvate arusaamade jagatav kogum Utopistlik liikumine püüab leida ideaalset ühiskonda tõeliste uskujate valitud grupile lootuses, et nende näide saab eeskujuks suuremate sotsiaalsete süsteemide muutumisele Vabaabielu formaalselt registreerimata kooselu Vaba migratsioon inimeste vabatahtlik ränne Vahendamine tähendab konfliktide lahendamist kolmanda osapoole vahendusele Vahetusteooria ja ratsionaalse valiku teooria põhinevad inimeste käitumise kirjeldamisel majandusteooriast tuttava tulu ja kulu vahelise suhte põhjal Valgekraeline kuritegu üldjuhul mittevägivaldne õigusvastane tegu, mille on toime pannud lugupeetud, kõrge staatusega inimene oma ametisoleku ajal Valim väljavõte huvipakkuva elanikkonna hulgast Valimiuuringud rajanevad elanikkonna väikesel, kuid representatiivsel valimil
Ei eelda suhtemist 2) Väärtuste lugemine: perekond, ellistused, veidrused, hoiakud. Sarnasus-erinevus 3) Rollide kujundamine ja fikseerimine: tuttavad, sõbrad, elukaaslased. Tekib vastastikku tunnetatud rollijaotus. Mis määrab sobivuse? · Theodore Newcomb (1961) Sarnasusteooria. Kas sarnaste kirjeldustega inimesed tõmbuvad omavahel? Püsivaid suhteid omavahel loovad sarnased inimesed. Sarnasused seisnevad välimuses, isiksusetüübis, hoiakutes ja väärtustes. · Vahetusteooria. Sobivad need, kellel on teineteisele midagi anda. Igal inimesel on mingisugune kapital, mida ta suhtesse kaasa võtab (oskused/omadused/esemed) ning suhtes tuleb neid vahetada. · Avanemise/sõltuvuse teooria. Suhete ja suhtearengu rada on muuhulgas ka iseenda avamine ja teine tundmaõppimine/info saamine. Avamine tähendab paralleelselt ka sõltuvust. Mida rohkem ma end teisele avan, seda rohkem olen partnerist sõltuv. Liigne avanemine on ohtlik.
Kuidas interaktsiooni dramaturgilise lähenemise seisukohast inimeste käitumist gruppides selgitada? Dramaturgilisest vaatekohast võib kõiki rollipartnereid vaadelda näitlejatena, kes laval oma rolle täidavad. Kokku moodustavad need rollid sotsiaalse stsenaariumi. Maailm on näitelava ja meie, näitlejad, loome muljeid iseendast. See mudel rõhutab vastastikuse toime ja rollimängu refleksiivset iseloomu. See tegeleb peamiselt sotsiaalsete suhete struktuuri selgitamisega. 4.15. Kuidas vahetusteooria seisukohast inimeste käitumist gruppides selgitada? Vahetuse elemendid ühiskonnas iseloomustavad samuti inimeste suhtlemist. Inimene peab oma tahtmise saamiseks igas vahetuses millestki loobuma. Igapäevases elus jääb inimestel üle mitmesuguseid ressursse, et seda soovitud asjade vastu, mida on pakkuda teistel inimestel. Koostöö, konkurents ja kompromiss on vahetuse viisid, vahetuse reeglites lepitakse kokku igal korral eraldi. 5) Sotsiaalne mina - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 5 5
Isiklike suhete arengurada B. Mursteini (1970) mudel: stiimul-väärtus-roll Stiimulite lugemine: välimus, vanus, käitumine ... Sarnase otsimine. Ei eelda suhtlemist Väärtuste lugemine: perekond, eelistused, veidrused, hoiakud ... Sarnasus-erinevus Rollide kujundamine ja fikseerimine: tuttavad, sõbrad, elukaaslased ... Mis määrab sobivuse? Sarnasusteooria, Theodore Newcomb (1961) Välimus. Isiksusetüüp. Hoiakud ja väärtused Vahetusteooria Avanemise/sõltuvuse teooria Devendra Singh: P/P suhe (vööümbermõõt ca 70% puusaümbermõõdust). 10 000 aasta vanused taiesed, supermodellid, küsitlused. 70% = suurim shanss sünnitada?! Suhete mõjurid Enesehinnang. Enesekindlus ja eneseväärtustamine. Vastastikuste ja tasakaalustatud suhete ootus. Motivatsioonitüüp. Nint (need for intimacy), Naff (need for affiliation). Kultuurierinevused.
Sarnasusteooria Newcomb mõõtis esimese aasta tudengid ära (väärtused, hoiakud jne). Aasta pärast võttis sama kamba ette ja vaatas, kes kellega tuttavad, sõbrad, elukaaslased jne. Vaatas, kas nende tunnuste osas on mingi loogika, kas sarnaste tunnustega hakkasid omavahel tõmbuma või oli see juhuslik. Ta jõudis järeldusele, et püsivaid suhteid loovad omavahel sarnased inimesed. Sarnased välimuse, isiksusetüübi, väärtuste poolest. Vahetusteooria Vahetusteoorida sobivad need, kellel on üksteisele midagi anda. Igal inimesel onmingisugune kapital, mida ta suhetesse kaasab (nt suured musklid, palju raha, rikkad vanemad, ilus auto, isiklik hobune, nutikas pea...). See suhe teise inimesega põhineb vahetusel (mina annan enda kapitali ja partner annab enda) Nt rikkal mehel ilus naine naine annab mehele ilu, mees naisele raha. Avanemise/sõltuvuse teooria
• B. Mursteini (1970) mudel: stiimul-väärtus-roll • Stiimulite lugemine: välimus, vanus, käitumine … Sarnase otsimine. Ei eelda suhtlemist • Väärtuste lugemine: perekond, eelistused, veidrused, hoiakud … Sarnasus-erinevus • Rollide kujundamine ja fikseerimine: tuttavad, sõbrad, elukaaslased … Mis määrab sobivuse? • Sarnasusteooria, Theodore Newcomb (1961) Välimus. Isiksusetüüp. Hoiakud ja väärtused • Vahetusteooria • Avanemise/sõltuvuse teooria • Devendra Singh: P/P suhe (vööümbermõõt ca 70% puusaümbermõõdust). 10 000 aasta vanused taiesed, supermodellid, küsitlused. 70% = suurim shanss sünnitada?! Suhete mõjurid • Enesehinnang. Enesekindlus ja eneseväärtustamine. Vastastikuste ja tasakaalustatud suhete ootus. • Motivatsioonitüüp. Nint (need for intimacy), Naff (need for affiliation). Kultuurierinevused.
- Herbert Simon (1952) ,,Administrativ behavior" : autoriteet on pigem psüholoogiline kontseptsioon, mis seisneb inimeste võimu internaliseerimises. Tegutsetakse ilma küsimata, kas see on õige siis kui see langeb meie ,,area of acceptance" või ,,zone of indifference". * See on võimalik, kuna ratsionaalse tegutsemise jaoks me lihtsustame maailma. Kogemus/nägemus/mudel maailmast on lihtsam kui maailm (piiratud ratsionaalsuse mudel). - George C Homans (1961) vahetusteooria: lisaks ülemuse autoriteedile on oluline, kuidas toetab/vastandab autoriteeti peer group. Autoriteediga tuleb nõustuda ja seda toetada. * Veel kord töödejuhatajast - autoriteet peab mõjuma ka ülespoole ehk suhe oma ülemusega peab olema hea. * Segadus ja vägivald vähendab avalike organisatsioonide legitiimsust (vrd anoomia). (nt Prantsuse revolutsiooni järel 1791 Seadusandlik kogu (Feuillants, Girondines, Jacobines),
jõuda ning selleks vajaminevaid ressursse jagada · Vabatahtlikud vs sunniviisilised · Grupi rollistruktuur sotsiaalsete suhete tööjaotus grupis · Instrumentaalne roll käitumine eesmärgi saavutamise nimel · Ekspressiivne roll pinge vähendamine grupis, grupiharmoonia säilitamine Interaktsioon grupis · Dramaturgiline mudel sotsiaalne stsenaarium, rollide täitmine nn "laval" · Vahetusteooria vahetuse elemendid iseloomustavad inimeste omavahelist suhtlemist (positsiooni väljendus, tunnete väljendamine jms) · Vahetuse võimalikeks viisideks on: Koostöö inimesed nõustuvad kokku panema oma ressursid ja pingutavad ühise eesmärgi nimel. Grupi heaolu on tähtsam, samas peavad olema rahuldatud ka iga liikme vajadused; Interaktsioon grupis Konkurents ühiskonnas olevad ressursid on läinud või siis jaotatud ebavõrdselt