Sport ja poliitika kust jookseb piir? Me kõik elame maailmas, mida määrab ja kujundab poliitika. Igapäevaelus inimesed võib-olla ei mõtlegi, et see tegelikkuses neid ja nende tegemisi tugevasti mõjutab. Näiteks eluolu sõltub suuresti kohalikest omavalitsustest. Rohkem, kui tavalisi, lihtsaid linnakodanikke, puudutab poliitika tippsportlasi. Kuidas on nad omavahel seotud? Iga vähegi tublim atleet saab riigilt stipendiumi näol toetust. Samuti makstakse
Nii, kuidas areneb inimühiskond, muutub ka kultuur ning kunst. Uued suunad tulevad ja lähevad, mõni jääb püsima kauemaks, teine vajub kohe unustuste hõlma. Kunagi ei võeta kõik uus vastu üksmeelselt, alati leidub kahtlejaid ning esialgu soovitakse jääda traditsioonidele truuks. Just kunsti valdkonnas tuleb see kõige selgemini esile. Kunsti arendajateks ja edasiviijateks on enamasti noorem põlvkond. Seetõttu pole ka ime, et massidele suunatud kunst, ehk see, mida näeme reklaamide, uute hoonete ja muude igapäevaste objektide disainis, arvestab tihti noorte nägemust asjade olemusest. Siin võib toimuda kokkupõrge aga vanema generatsiooniga, kes arvab seda olevat liiga julge või eriskummaline. Ajaloost võib näiteks tuua impressionistid, kelle töödele vaadati algselt ülalt alla, ent nüüd on need hinnatuimate hulgas. Sarnane keeruline lugu on ka praegu. Kujutage ette, et kunagised tuntud Euroopa kunstnikud elaksid tänap...
Õnnelikud ja Õnnetud inimesed 2013. aasta 12. jaanuari Postimehes kirjutas Jelena Skulskaja ümbritsevate elu väärtustamisest. Artikli eesmärk oli lugejat veenda, et õnnelike inimeste jaoks on tähtsamat, kui nende omaenda elu, ning just selle tõttu ei lähe õnnelikud inimesed teiste elude kallale, nagu seda teevad õnnetud inimesed, vaid lasevad teistel rahus olla ja on ise rõõmsameelsed. Põhiline ühiskonnaprobleem, millele autor igas lõigus rõhutab, on seotud inimestevaheliste konfliktidega. Ta on veendunud, et senikaua, kuni inimestel on olemas kõik, et õnnelikud olla, ei lähe nad teiste heaolu kallale. Vägivalla esinemist püüab ta seletada ka mõtete olemusega: "Elu ja surma mõtte puudumine muudab väärtusetuks teistegi inimeste elu." See on mitmeti mõistetav fraas. Ühest küljest loetuna on teiste elu võtjad need, kes ei tea elu tõelist hinda, ei tunne, kui kerge on kaotada seda vähest, mis lahutab sündi surmast...
nov. 1999. a. Varstus I TEATEVÕISTLUS Vahendid: hüppepall, kaks suuremat võimlemisrõngast, kaks klotsi 5x5x5cm, võimlemismatt xxxxxxxxxI O O I 7m Võistlejad stardijoone taga, esimene istub hüppepallil. Stardikäsklusel hüppab ta „känguruhüpetega” matini, jätab palli mati ette, sooritab ise tireli ette, võtab jooksult esimeses rõngas oleva ühe klotsi ja viib ta teise rõngasse, siis jookseb tagasi ja võtab rõngast teise klotsi ja viib ta teise rõngasse, jookseb ümber pöördetähise, teeb tagasiteel matil tireli ette, võtab hüppepalli ja annab selle ümber pöördetähise järgmisele võistlejale, kes kordab sama tegevust ainult ta toob klotsid ühekaupa teisest rõngast esimesse ja jookseb siis ümber pöördetähise. II TEATEVÕISTLUS Vahendid: 2matti, mis asuvad kõrvuti, võimlemisrullik, 2 suuremat võimlemisrõngast
30-10.30 Eesmärk: Lapse arengu hindamine Elutoas on põrandal maas hunnik mänguasju, laual pliiatsid ja valge paber joonistamiseks. Ema istub diivanil ja loeb ajakirju, televiisor mängib. Marvo mängib põrandal klotsidega, laob neid üksteise kõrvale, moodustades tühimiku keskele, kuhu hakkab mahutama erinevaid mänguasju: karvased loomad, autod. Mängides ta laliseb ja jutustab mõne üksiku sõnaga. Mänginud juba kümmekond minutit omaette, tõuseb poiss püsti ja jookseb emme juurde, ise kõva häälega karjudes: ,,Emme, emme, emme!" Võtab emme käest kinni ja veab ta mänguklotside juurde. Emme laob kaheksast klotsist torni, samal ajal rääkides: ,,Nüüd ehitame suure, suure torni, paneme hästi palju klotse üksteise otsa." Marvo jälgib minuti-paar , mis emme ees teeb ja hakkab ka klotse üksteise otsa laduma, kõneledes: ,,Mina ka, mina ka!" Emme lahkub lapse juurest diivanile tagasi. Marvo suunab
VEREJOOKSUD, HAAVARAVI 1. Kuidas verejookse liigitatakse, missugused on iga liigi tunnused ning miks on oluline nende liigitamine? Sisemine verejooks, välimine verejooks, hematoom (kudedesse) Venoosne – veri hapnikuvaene, tumepunane, jookseb ühtlase joana Arteriaalne – veri on helepunane, purskab või pulseerib Kapillaarne – segaveri, kogu pind veritseb ühtlaselt, verejooks peatub ise 3-5 minutiga Esmaabi sõltub soonte vigastusest 2. Kuidas teed kindlaks arteriaalse, venoosse või kapillaarse (nii sisemine kui väline verejooks) verejooksu? Vere värvuse ja koguse järgi 3. Kirjelda verejooksuga haige esmaabi. Kapilaarne verejooks peatub ise 3-5 minutiga, oluline haava puhtuse säilitamine
Vahendid: pall, kast, nöör (kleeplint) Tegevuskäik: Teatevõistluse tüüpi tegevus. Lapsed võistlevad paaris/grupiti. Tehakse valmis (koos lastega, siis jääb neil paremini meelde, kuidas mängida) mängurada. Kõigepealt asetatakse põrandale nöör (ei tohi olla väga paks, muidu ei saa peal kõndida) /kleeplint sirgelt/kumeralt, seejärel asetatakse kast kuhu pannakse sisse pall ( ; ). Laps kõnnib mööda nööri/kleeplinti ja jookseb kastini, võtab kastist palli ja jookseb alguspunkti tagasi (tagasi joostes ei pea mööda nööri minema, aga võib). Annab järgmisele palli, kes kõnnib sellega mööda nööri ja siis jookseb kastini ning viskab palli kasti ja jookseb alguspunkti tagasi. Võidab see, kelle paar/grupp saab kiiremini raja läbitud! VIHMAPIISAPILDID! Vanus: ... 3 Koht: toas, õues Laste arv: piiramatu (väga suures rühmas võib asi kontrolli alt väljuda!)
Kodutee Jõulud Õues lumi sajab, Ootan,ootan jõuluvana, minu hääl seal kajab. mune muneb jõulukana. Kodutee mul pikk, Metsas palju uhkeid kuuski, eemal jookseb Mikk. otsin aidast vanu suuski. Õues päike paistab, Jõuluvana tuleb,tuleb, koer mu lõhna haistab. väike vend mul silmad suleb. Tiigi peal on jää, tahan oma uhket kinki, lammas karjub "mää". Ema köögis lõikab sinki. Kodus töötab meie isa, Jõuluvana läheb ja läheb, ema on meil väga visa
Tatjana kohtumine Oneginiga peale armastuskirja kirjutamist Merilyn Ohtla ja Kristi Rist Tatjana elas uhkes mõisas. Ta ootas oma armastatut Oneginit, peale armastuskirja kirjutamist. Kus sa küll oled mu armas Onegin Tatjana hingas aknaklaasruutu dele ja maalis udusele aknale nimetähed O ja E Tatjana näeb maanteelt Oneginit tulemas. Seal sa oledki. Tatjana veri tardub. Ta jookseb kiirest välisukse juurde ja sealt õue. Ta jookseb üle allee rohtaeda. Taha jääb tihnik, sild ja oruveer. Ta jääb puude alla pingle istuma. Pargiteed on tühjad aga aiatöölised sumisevad kuskil. Tatjana kõndis tagasi pargiteeni ning nägi seal kaugel Oneginit musta siluetti. Kõndisid koju tagasi
Reklaami analüüs. Minu analüüsitavaks reklaamiks on Kalevi jõulureklaam aastast 2011 ,,Aasta magusaim hetk" Reklaam on jõulu ajast, mis algab sellega, et väike tüdruk jookseb ema juurde ja nad näevad, kuidas isa ja poeg toovad kuuse tuppa, sest käes on jõulud. Tuppa jõudes jookseb tüdruk oma tuppa ühe laeka juurde, mille avades leiab sealt sokolaadid. Samal ajal isa lõhub puid, et kamina alla tuli teha ja poeg ehib kuuske, ning ema vaaritab jõulu roogu. Tüdruk paneb sokolaadidele punased lindid lipsuna peale ja hiilib kööki, ilma, et keegi teda näeks ja asetab ühe sokolaadi laua peale, teise kuuse peale ja kolmanda kamina äärele ja jookseb ise peitu. Siis tulevad isa ja ema tuppa, ema asetab
12. Kolmikute äärmistel mängijatel on pallid. Nad söödavad vaheludmisi keskmisele, kes kogu aeg end pöörates söödab pallid tagasi 13. 11. Kolmik seisab ühel joonel. Äärmine söödab keskmisele ja jookseb keskele, Harjutus paaris. 1 mängija on keskmine söödab selja taha ja võrgu all kahe palliga, paariline jookseb esimese äärmise tema vastas (umbes 3-4m kohale. Teine äärmine söödab kaugusel). Võrgu alune keskele jne.NB! Äärmine mängija hakkab palle
kempsu õuele ilmub Mikumärdi peremees Jaak Jooram (Peeter Kard), pea rätikuga kinni seotud, halvas meeleolus, pahandab Jüriga peretütar Maret (Aire Johanson) tuleb õuele, korv käes, Jaak, Jüri Maret ja Jaak lähevad tuppa, Jüri jääb aidatrepile istuma, Aadam Seeliohw tuleb tagasi, tahab peremehe jutule saada Emsi tuleb õuele, räägib Seeliohwile poolelijäänud õpingutest Jaak tuleb välja, Emsi jookseb minema, Jaak vestleb Aadamaga Jaagu lastest, poliitikast, Jüri püüab vahele rääkida õuele tuleb sulane Ants (Margus Oopkaup), Jaak ajab sulase tööle, Jüri ajab Juhani üles, kes ronib lakast välja redelile istuma, paneb riidesse. Seeliohw, Jaak, Juhan räägivad kapitalismist, Jüri räägib ligimesearmastusest Jaak ja Seeliohw lahkuvad, Jüri kurjustab pojaga, Juhan rahustab isa, räägib plaanidest
avaldatakse soovi, käsku vms. Lause koosneb sõnadest, mis on omavahel grammatiliselt ja tähenduslikult seotud ning moodustavad sõnaühendeid e. fraase. Kontekstivabad laused on vastuvõetavad ka väljaspool asjaomast konteksti. (Ma õpin keemiat). Kontekstisidusad antud kontekstis täiesti õiged ja arusaadavad. (Keegi on aknalaual- Kes küll ometi.) 2. Lause moodustajad ja süntaktilised üksused: Tüdruk jookseb kiiresti Väike tüdruk jookseb väga kiiresti Ta lippas kodu poole. lauses grammatiliselt samaväärsed moodustajad ( kassid ja koerad) laiend kohaneb põhja vormiga (magus moos, magusast moosist) laiendi vorm oleneb põhja tähendusest (kirjutas kirja, lauldi laulu) on üks lause. Kahe elemendi vahel ühildumine ja sõltumine. (Firmad tutvustasid oma uusi tooteid.). Lause pealiikmed: alus (nim. või os
● Jõepapp ● Ädalakägu ● Levik Teda leiab Euroopas, Aasias ja Loode- ● Aafrikas katkendlikult peamiselt mägismaadel. Eestis väikesearvuline talikülaline. ● Eestis võib talvitumas näha ainult 200-250 ● isendit, aga see arv on vähenemas. Teda kohtab külmumata väikestel jõgedel. ● Elupaik ja eluviis Eestis võime vesipappi näha kinnikülmumata ● kiirevoolulistel jõgedel. Vesipapp jookseb, ujub ja sukeldub hästi. ● Toitu otsides jookseb vee all mööda kivist ● põhja. ● Lend on tal jõuline ja hoogne. Sageli istub veepinna kohal lepajuurel, ● oksatüükal või veest välja ulatuval kivil. Toitumine ● Toiduks on väikesed veeselgrootud, peamiselt putukad. ● Samuti võib toituda väikestest kaladest. ● Hangib toidu veest või vee ligidalt. Võib toitu otsides joosta ● mööda veepõhja. Pesitsemine ●
Sööt paarilisele ja siis selgees jooks ümber tähise. Ringis (8-10 inimest ) sööt enda kohale liikumine eesoleva või taga oleva mängija kohale ja võtta tema pall vastu ja siis uuesti . 3 söödab nr 1 , jooks ümber 2 he , 1 sööt 2 le, 2 sööt 3 le , 3 sööt 2 le ja jooks ümber 1 jne Kolonnis sööt vastu seina ise liigub rivilõppu , teine teeb sama , saab ka teha võistlust see võiskond kes ennem eksib on kaotajad. Juhtmängija söödab enda kohale ja jookseb kolonni lõppu, kolonni esimene jookseb pallile alla, söödab enda kohale ja jookseb kolonni lõppu jne .
Saunas käijaid oli mitmesuguseid, meie näidendi peategelane, aga heatahtlik tütarlaps, kes aitas kombekalt vanureid ja sai ise lavale minna alles siis, kui kõik saunalised läinud olid. Nii ka seekord. (Kilin ja kolin, Vanapagana tõld tuleb) Vaeslaps omaette:Mis jant see nüüd siis lahti on, kilin ja kolin nagu mitu saksa tõlda oleks läve ees peatunud. Panen õige särgi selga ja vaatan üle ukseprao, mis seal toimub. (Näeb Vanapaganat ja tema seltsilisi teeb risti ukse ette ja jookseb lavale) Vanapagan väljast:Tule nüüd välja, tütreke, lähme ära! Vaeslaps:Ei ole riideid, ei saa minna! Vanapagan:Küll lasen kodust riided tuua, ütle, tütreke, mis sulle tarvis. Hiir saunanurgast:Üksi, üksi, õeke! Vaeslaps:Ei ole siidisärki selga panna. Emand poegadelt:Kes teist kõige usinam? Vanapagana poeg1:Mina kui tuul! Vp poeg2:Mina kui vesi! Vp poeg 3:Mina siin ja seal! Vanapagan pöördub kolmanda poja poole:Jookse, poega, jõua, poega, heida jalga enese
Looma või linnu ütleja jookseb vastasoleva kolonni taha nign püüdja viskab järgmisele püüdjale korrates eelmise mängija tegevust jne. Mäng lõpeb kui kõik on saanud visata ja püüda ning kõik on oma kohtadel tagasi. 4. "Numbrite väljakutse" - Teema: Matemaatika Mängu käik: Iga võistkonna jaoks niipalju tehteid ning vastuseid, kui palju lapsi võistkonnas on. Võistkonnas öeldakse igale lapsele oma number. Õpetaja ütleb näiteks number 3 ning see laps jookseb kes oli number 3. Ta läheb võtab ühest hunnikust tehte ning arvutab peast vastuse, siis võtab teisest hunnikust tema arvates õige vastuse ning jookseb oma võistkonna juurde tagasi. See võistkond, kelle mängija leidis õige vastuse ning jõudis oma võistkonna juurde kõige kiiremini tagasi, saab punkti. Siis hõikab õpetaja järgmise numbri ning kordub sama tegevus. Mäng lõppeb, kui kõik mängijad on korra saanud joosta ja arvutamis tehte teha.
Natalia Mertsalova Klassiõpetaja II kursus Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014 Koolinäidend I kooliastmele Võõrastütar: Ai! Kui valus! (vaatab oma katkist kätt ja paneb värtna kõrvale)Pole ime, et käed veritsema hakkasid, ma ketran juba 3 tundi järjest. Oi, värtna peale tuli vereplekk. (vaatab ehmunult ringi) Ma parem pesen selle puhtaks, enne kui ema märkab. Tüdruk tõuseb püsti, jookseb kaevu juurde ja kummardab. Värtnas kukkub vette. Võõrastütar on meeleheitel. Ta läheb tuppa emale õnnetusest rääkima.Ema on selleks ajaks juba toas tagasi. Võõrastütar: Oh, kallis ema! Minuga juhtus õnnetus. Ma olin peaaegu ketramise lõpetanud kui minu värtnas sai mustaks ja ma läksin seda kaevu juurde pesema. See kukkus kogemata vette ja ma ei saa seda enam kuidagi kätte. Mida ma nüüd teen (nutab)? Võõrasema: Mis mure see on (muigab)
Novembris on järgmised kalendri tähtpäevad : mardi-, kadri- ja andresepäev. Loe, te ja lu kokkuvõttev sõna. Mardi-, kadri- ja andresepäev need on rahvakalendri tähtpäevad novembris. Rindlause Õpetaja kirjutas Tiiale hea hinde ja tüdruk naeratas klassile. Õpetaja kirjutas Tiiale hea hinde : tüdruk oskas ainet hästi. 1. iseseisev lause 2. iseseisev lause 1. Isa kutsub arsti ja vend jookseb apteeki. ning või 2. Isa kutsub arsti, vend jookseb apteeki. 3. Juhata rääkis pikalt, aga teda ei tahetud uskuda. ent kuid 4. Juhata rääkis pikalt : teda ei tahetud uskuda. (seletab, põhjendab eelmist) 5. Juhata rääkis pikalt nii võime lõunavaheajale hilineda. (järelduse eelmisest) 6
Rong hakkas sõitma.Rongis pakkus suure kübaraga mees Emile sokolaadi.Ühes peatuses läks maha nohisv mees,salli kuduv naine ja priske naine.Emil jäi kübaraga mehega kahekesi.Emil katsus oma jakki taskut , et kas raha on alles.Siis ta tundis kergendust.Ta kartis magama jääda ,sest ta arvas ,et kübaraga mees varastab raha ära.Ta istus maha .Kübaraga mees magas.Emili silmad vajusid kinni ja ta jäi ka magama.Ta nägi õudus unenägu.Nägi ,et politseinik ajab rongiga teda taga.Ta jookseb 200 korruselisse majja.Seal jookseb ta katusele.Siis hüppab ta alla ja teeb taskurätist langevaru.Rong tuli kaasa.Ta jooksis klaasist tuuleveskisse.Seal pesi ta ema naise juukseid.Emil jooksis sisse ja ütles emale ,et rong ajab teda taga.Daam kelle pead pestio ütles ,et vajuta nuppu.Ema vajutas nuppu.Tuuleveski tuulikud hakkasid tööle .Hobused hakkasid kartma.Järsku ärkas Emil üles.Ta katsus ruttu oma jakki taskust ,et kas raha alles.Ta ei leidnud.Ta hakkas nutma.Seejärel
3 25.02.2018 3 aastane – liigutuslik areng Kolmanda eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised tunnetus- ja õpioskused • Jookseb kerelt . • Sõidab 3 rattalise rattaga. • Leiab tegutsemisajendi, plaanib ja organiseerib • Kõnnib trepist alla ja ülesse juurdevõtu sammuga. tegevusi täiskasvanu abiga. • Ronib ning roomab üle ja läbi väikeste takistuste. • Kõnnib piiratud pinnal. • Plaanib osaliselt oma käitumist ja tegevust iseendale
Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le. Palli saajal on oluline põlvist alla lasta ja püüda pall põhiasendisse. 1 läheb viskele.(Joonis2.) 4 võtab laua ja põrgatab söötjate kolonni. 1 läheb korvi alla. Nurgast 6 liigub keskele. (Joonis3.) Harjutus 3.
kanda ning täht süttib su üle ja kõik su mõtted ja meel korduvad su rahva südames. II „Helin“- räägib sellest kuidas oli üks väikene poiss, kellel helin helises südames. See kasvas tal koguaeg suuremaks ja lõpuks ei mahtunud tal see maapeale ära. III „Lilled“- räägib sellest, et on üks imeilus lilleleid ja see lilleleidja on ise sama ilus. IV „Tuisk“- räägib talveilmast, tuisust ja loodusseadustest, et tuisk jookseb võidu tuisuga, aga teine iial teisest mööda ei saa, meeleolu on ühteaegu mõtlik ja ka rahulik. 3. I „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- pealkiri ja tekst seonduvad omavahel kuna tekstis on juttu sellest kui maa oleks tume ja kuidas sa pead seda rasket koormat kandma. II „Helin“ seos on väga hea. Tekstis on väga hästi aru saada, et jutt on helinast ja see kajastub tekstis mitmeid kordi. III „Lilled“ seos on samuti hea
jamasse sattus ning ka sellest , kes nüüd rasedaks jäi ja kes on lapse isa. Sellel ajal on juba gümnasist oma jubedast peavalust peaaegu ,et üle saanud ning heliseb telefon ja kutsutakse välja eilse peo muljeid jagama. Ta on muidugi sellega vägagi nõus ,sest tal pole midagi paremat niikuinii teha. Tööinimene otsustas minna just parasjagu oma maakoju ,et teha seal sauna ning veel puhata viimast päeva enne , kui alustab oma uut tööpäeva. Teel trepist alla jookseb kiirustades gümnasist tööinimesele otsa ,sest ei pannud teda tähele . Tööinimene kukub maha ja gümnasist jookseb vabandamata edasi täpselt nagu ta teele poleks kedagi ette jäänud. Õhtul otsustab gümnasist koju minna ,sest tal tuleb meelde, et homme on koolpäev. Tõtates koju ja tehes oma viimast suitsu enne tuppa jõudmist on parasjagu turumutt oma koeraga õhtust jalutuskäiku läinud tegema , kui gümnasist temast mööda tõttab ja tervita
kõrvatippude järgi. Jänesed elavad metsaservadel ja põldudel, näitan ka pilte. Jänesed magavad maasse kraabitud lohus. Jänesed on taimetoitlased. Näitan lastele pilte, mida jänesed söövad ja kordame koos taimede nimetusi. Jänesed armastavad talvel ka puude ja põõsaste koort. Näitan piltidelt puutüvesid ja nimetame koos puude nimesid. Jänese rahvapärased nimetused on haavikuemand ja pikk-kõrv. Kas sa oled kuulnud sõna jänesehaak? See tähendab, et jänes jookseb hästi kiiresti ja teeb samal ajal äkilisi pöördeid. Näitan mängujänesega , kuidas jänes haake teeb ja jookseb. Loen lastele luuletuse, kasutades käpiknukku (jänes): ELUPAIGAKS METS JA AAS, PUUKOORT, ROHTU NÄKSIN MA. VAID, SIIS VÕID MIND TABADA, KUI TEAD – MA PIKK-KÕRV SABAGA. Palun lastel luuletust kaasa lugeda ja hääldada igat sõna selgelt. Näitan lastele pildilt, millised jäljed jätab jänes lumele. Palun lastel püsti tõusta
Mängu saab teha raskemaks, kui õhupallides on vähem õhku, siis peab saama parema võimaluse, et purustada palli, kuna palli on raskem katki teha. b) Liikumismäng ühe kehalise võime arendamiseks Eesmärk: Õpilase osavuse arendamine korvpallis Vanus: 5-6 klass Koht: Spordisaal Vahendid: Korvpall, torbikud Tunni osa: Põhiosa Mängu kirjeldus: Õpilased on jaotatud kahte gruppi, üks grupp ühelpool saali, teine teisel pool. Õpilane jookseb slaalomis torbikute vahelt põrgatades korvpalli korvini. Siis viskab 5 korda korvi. Jookseb tagasi. Võtab järgmise inimese enda paariliseks, kes on teises grupis ja tuli slaalomist tagasi. Lähevad omavahel pidevalt söötes korvini ja viskavad mõlemad ühe korvi. (Kõik, kes ootavad enda korda järjekorras, võivad harjutavad korvpalli keerutamist oma näpu peal) Ülesannet saab teha kergemaks, kui palli võib põrgatada kahe käega.
Vahel on selleks kindel mälestus või kindel isik minevikust. Ma olen usaldanud teisi inimesi ning rääkinud neile oma muredest ning vaevadest ja on olnud olukordi, kui see usaldusisik on tüli käigus või enda meelest naljatades toonud neid teemasid üles. Arvan, et mitte kunagi ei tohiks tuua inimese valusat minevikku üles naljaviluks. On inimesi, kes seda ei mõista ja pole seda veel omal nahal tundnud. Enamjaolt ongi just nemad need isikud, kes ei mõista, et jookseb piir nalja ja haiget tegemise vahel. See on üks kõige sagedasem tülide põhjus minu seltskonnas. Vahel ei mõisteta kui on mindud üle piiri ja teisele inimesele tohutult haiget tehtud. Usun, et kui on inimesi, kes mõistavad seda ning oskavad arvestada teiste inimestega, siis tuleks neist kinni hoida. Maailmas on niigi palju halba ja usun, et seetõttu võiks igaüks ümbritseda end inimestega, kes neid õnnelikuks teeb.
V.Nabokovi romaani "Lolita" analüüs Tegevuse koht, aeg, miljöö Tegevus toimub USA's, 40-50'datel. Peategelased: Petegelased olid Lolita, Humbert, Quilty Humbert miks temast sai pedofiil? Humbertist sai pedofiil, sest Lolita elas ta kõrval toas ja ise natukene võrgutas ka Humbertit. Tema mured seoses Lolita, Lolita ema ja Quiltyga? Humbert kartis, et Lolita jookseb selle rahaga ära, mis ta kogunuud oli ja jääb Lolitast ilma. Humbert kartis, et Lolita ema saab sellest teada ja ta peab välja kolima aga Lolita ema suri ja see mure kadus. Quilty tahtis Lolitat endale saada Tema hirmud? Miks täidab kõik Lolita kapriisid? Humbert kardab, et Lolita tüdineb temast ära ja jookseb minema, kardab ka seda, et asi läheb avalikuks. Miks ei tapa Humbert Lolita abikaasat? Humbert lootis, et Lolita leiab abielludes hingerahu. Kelle tapab?
alus (grammatiline) subjekt S Lehm sööb rohtu. sihitis (grammatiline) objekt O Karu sööb mustikaid. öeldistäide predikatiiv PRED Mustikas on mäda. määrus adverbiaal ADV Lehm norskab valjult. täiend atribuut ATR Kuri karu jookseb. Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline lühend näide termin (EKG) arv nuumerus ainsus singular Sg konn laulab mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti
alus (grammatiline) subjekt S Lehm sööb rohtu. sihitis (grammatiline) objekt O Karu sööb mustikaid. öeldistäide predikatiiv PRED Mustikas on mäda. määrus adverbiaal ADV Lehm norskab valjult. täiend atribuut ATR Kuri karu jookseb. Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline lühend näide termin (EKG) arv nuumerus ainsus singular Sg konn laulab mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis
võetud,neid solvatud,halvustatud jne,kas sellepärast ei peaks karistada saama? Samamoodi ka omasoo iharad ja see,et mehed on hakanud üha rohkem meiki kandma. Internetis ripub ülevad tuhandeid videosi kus ropendatakse,sõimatakse neid kes on teistsugused ja ei tunta piiri mitte millegil. See on päris julm mis eriti interneti kommentaariumites ja postituses üleval ripub. Miks need inimesed karistada ei peaks saama? See on ju seaduses,et kedagi ei tohi diskrimineerida. Kust jookseb see piir sellevahel mida tohib öelda ja mida mitte? Minu arvates, ei ole see seadus piisavalt ära põhjendatud,et kust see piir jookseb. Muidugi igal inimesel on õigus oma arvamust avaldda, aga arvamus ei tohi minna liiale ja kurjaks. Minu arvates peaksid inimesed üle üldse igal pool tegelema omi asjadega ja vähem nokkima neid kes erinevad meist ükskõik millega,igal inimesel on õigus olla täpselt selline nagu ta olla tahab ja keegi ei sunni teda millekski,miks siis
4.Kõige lühem luuletus on ,,Sügise(tuul)" .Meelde jääb oma lühidusega ja mõtte välja toomisega kõigest 4 reaga. 5.a)"Lumehelbeke tasa,tasa Liugleb aknale tasa,tasa." Mulle meeldib see kõige enam sellepärast,et väiksen,kui anti luuletusi valida pähe õppimiseks,oli see just sobiv.Sest oli see ju kerge riimiga ning lühike.Kui meelest läks,siis sai omast peast veel juurde ka lisada,põhiline oli ikka tasatasa. b)"Tuisk jookseb võidu tuisuga, et teine teisest mööd ei saa: üksteise ette tõttavad, üksteise nad maha jätavad." Meeldib,et on tuisule justkui elu sisse antud (jookseb võidu) ja muidu hea seda lugeda.Isegi natuke huumorit on sisse toodud. c) ,,Järv ei ole ilus jääse katte all kuu ta üle valvab talvel igaval" On natuke lõbusam,ning tervikuna on luuletus väga hea ning meeldejääv. 6."Talv";"Sügise lill";"Helin";"Suine tuul" 7.Loodusluules valitseb suurem osast ikkagi sünge,kurb,nukker meeleolu.
kus? peale peal alla all ette ees taha taga kõrvale kõrval , juurde () juures , äärde () ääres Tõlgi laused 1. Raamat on laua peal. 2. Kass on laua all. 3. Sokid on tooli all. 4. Sussid on diivani ees. 5. Pilt on teleri peal. 6. Kass hüppab diivanilaua peale. (kuhu?) 7. Koolikott on diivani peal. Tõlgi laused. Kuhu? või Kus? 1. Hiir jookseb kapi taha. 1. Kuhu? 2. Hiir on kapi taga. 2. Kus? 3. Jänes jookseb põõsa juurde. 3. Kuhu? 4. Jänes on põõsa juures. 4. Kus? 5. Paneme raamaturiiuli seina äärde. 5. Kuhu? 6. Öökapp on voodi ääres. 6. Kus? 7. Tüdruk paneb vaasi laua peale. 7. Kuhu? 8. Vaas on laua peal. 8. Kus? 9. Kass läheb voodi alla. 9. Kuhu? 10. Kass on voodi all
Altius. Fortius- kiiremini, kõrgemale, tugevamini. - Lipp vasakult sinine (Euroopa), must (Aafrika), punane (Ameerika) ja all kollane (Aasia) ja roheline (Austraalia). -olümpiahümn, viisi (Spyros Samaras) ja sõnade (Kostis Palamas) autorid Kreekast, -Olümpiatule teekond: tuli süüdatakse päikesekiirte ja nõguspeegli abil Olümpias, Hera templi esisel. Olümpias liigub tuli teatejooksga tõrvikutest kantuna olümpialinna. Viimane jooksja, tavaliselt kuulus korraldajamaa sportlane, jookseb avatseremoonia ajal ringi ümber olümpiastaadioni ja jookseb katla või urni juurde (tavaliselt kuskile kõrgele) ja seejärel süütab staadionil põlema hakkava olümpiatule. Tuli põleb kogu mängude aja ning kustutatakse lõpustremoonial. - Olümpialinnad 2016 Peking, 2018 Peyongshang, 2020 Rio de Janero, 2022 Peking
..) Energiline memory Mängijate arv: vähemalt 4 Vahendid: väikesed paberilehed, kuhu on eelnevalt joonistatud erinevaid pilte (võivad olla ka postkaardid), kõiki pilte/kaarte peab olema kaks. Mängu kirjeldus: Mängijad jagatakse vastavalt mängijate arvule kahte või kolme võistkonda. Kõikide võistkondade ees kindlaks määratud distantsil asetsevad 6 või rohkem kaarti (paarid) tagumine pool üleval. Kui mängujuht on andnud märguande mängu alustamiseks, jookseb iga võistkonna üks liige ette ning pöörab kaks kaarti õiget pidi. Eesmärgiks on leida kaks ühesugust kaarti, kui seda ei juhtunud, jätab ta kaartide asukohad ja pildid meelde, pöörab kaardid uuesti tagurpidi, jookseb tagasi ning annab teatepulga plaksuga järgmisele mängijale. Kui mõni mängijatest leiab paari, jätab ta õiget pidi. Võidab võistkond, kes leiab kõige kiiremini üles kõik paarid.
puudel, kuni 2m. POEGIVAD, 8..12 poega.Vanemad ei hoolitse. Kuivemas ja pehmemas kliimas sigivad munedes! KIVISISALIK. Noor pealt pruunikas, kolm heledat kitsast, mustaga ääristatud triipu, kere külgedel 1 rida valgeid silmalaike.Vanal kere heledad triibud ähmastuvad, seljal tumedad laigud, keha muutub isastel roheliseks, emastel pruuniks. Kõht tavaliselt valge emastel, isastel rohekas. Eelistab kuivi ja päikeserikkaid kohti, ei taha elada tihedas metsas.Urgudes. Jookseb küllalt kiiresti, päästab end mitmeid kordi ootamatult suunda muutes. Kinnipüütuna klammerdub kõvasti sõrme külge.Toitub pisiselgrootutest. Suuri putukaid raputab ta kaua suus, laseb need vahetevahel maapinnale ja haarab siis uuesti. Sealjuures rebib ta neil küljest kõvad kitiinist osad, seejärel neelab allesjäänud osa tervelt alla. Saagi alla neelanud, limpsib ta end hoolikalt
kivikese või käbi, toppida heina jne. Mängu võidab see, kes kõige rutem saab õiged jalanõud jalga. Kodutu jänes Mängujuht: Õpetaja Osavõtjate arv: vähemalt 8 Ettevalmistus mänguks: Mängjuhut määrab ühe mängija hundiks, teise kodutuks jäneseks. Ülejäänud mängijad jaotatakse paarideks. Paarid asetsevad vabalt väljakul laiali, nägudega vastamisi ja hoiavad teineteiselt kätest kinni, moodustades urud. Mäng: Mängu alustamiseks signaali järel jookseb kodutu jänes hundi eest ära, hunt aga püüab jänest tabada (käega puudutada). Kui see hundil õnnestub, vahetavad nad osad. Jänes võib end hundi eest päästa sel teel, et jookseb mängijate käte alt läbi ühte urgu ja jääb sinna seisma. See urgu moodustavatest paarlilistest, kes jäi kodutu jänese selja taha, muutub uueks kodutuks jäneseks ja hunt hakkab nüüd teda taga ajama. Mängu võidab mängija, kes mängu kestel pole kordagi hundiks olnud või oli selleks vähem arv kordi.
kaaskodanikke. See seadus, mis kohustab kevadekuulutajaid registreerima oma sõidukeid, neid kindlustama ning nad peavad omama vastava katekooria sõiduki juhiluba, peaks kindlasti tulema, sest siis jääb neid vähemaks ja liiklus oleks rohkem sujuvam ja vähem häirivam. Tagatipuks krutitakse masinatelt kiirusepiirajad maha ning nad saavad lubatust kiiremini sõita. Tallinas on juba rullikud, kuhu peale pannakse kontrollitav masin ning kui selle spidomeetri näit jookseb üle 45km/h, siis võetakse masin lihtsalt ära, see on hea. Tartusse peaks kah politsei sellised asjad muretsema, selleks suveks pidid nad muretsema selle aparaadi, mis kontrollib, kui palju roller välja jookseb. Kui see juhtub, siis on palju rahulikum ja kõrv kohe puhkab ning siis saavad kapist välja tulla õiged tsiklimehed, kelle peale pole ühtegi halba sõna, sest nendel on olemas vastav juhiluba, koolitus ning nad oskavad liikluses liigelda, mis on kõige tähtsam.
· roomab koordineeritult käte ja jalgade abil, · kükitab toe abil, · oskab sooritada rütmilisi liigutusi: plaksutamine, põlve plaks, kükk jne; · oskab muusika saatel sooritada matkivaid liigutusi (kass, koer jne) Neljaaastased lapsed · käsitseb voolimismaterjali, veeretab kuule, vorstikesi, pätse, · sõrmemängu ajal liigutab iga sõrme eraldi, · kleebib detaile, kujundeid; · lõikab läbi pabeririba; · kõnnib ja jookseb kooskõlastatud käte ja jalgade liikumisega, · kõnnib tasakaalupingil, · tuleb toime sulghüplemisega paigal ja edasi liikumisel, hüppab paigalt kaugust, · ronib varbseinal vahelduva sammuga, · viskab palli ja püüab paaris, · kükitab ilma toeta, · laps oskab kasutada löökpille: kõristei, kõlapulkasid, maracat, tamburiini Viieaastased lapsed · kasutab töövahendeid: pintselit, pliiatsit, käärie;
(Kass) Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) Kera ees, ora taga, hiirekelder keskel. (Kass) Valge vaat, punane pulk ees. (Hani) Nina niki-riki, kõrvad kõki-rõki, saba rilli-ralli. (Hiireke) Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. (Kana) Saks õues, sada hilpu seljas, tagantpoolt ikka paljas. (Kana) Must mees murul, tükk liha turjal. (Kukk) Luust suu ja lihast habe. (Kukk) Vesi jookseb vastumäge üles. (Loom joob) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel)
näitab oma eripära. Teda proovitakse kinni saada, aga Griffin suudab siiski põgeneda. Griffin leiab endale abilise Thomas Marveli, kes kardab teda ja tahab Griffini eest põgeneda, aga ei saa kuna Griffin lubab teda siis ära tappa. Marveli abiga saab ta linnast enda raamatud ja riided kätte. Põgenedes kaotab ta oma rahu täielikult ja peksab pool linna segamini. Siis aga Marvel põgeneb Griffini eest, peidab ära Griffini raamatud, mis on talle tohutult olulised, ja jookseb politseisse varju. Griffin soovib nüüd Marvelit tappa reetmise eest. Griffin saab tulirelva lasu kätte proovides Marvelit tappa. Griffin läheb oma kunagise ülikoolikaaslase, doktor Kempi, juurde varju. Ta räägib talle ära kogu oma loo kuidas ta end suutis muuta nähtamatuks, enne seda villariide ja kassi peal katsetades, kuidas ta varastas enda isa käest raha enda teadustööks, kes hiljem suutmata enda võlgu ära maksta tegi
Rukkirääk Rukkirääk on Eestis, nagu kogu Euroopas, väheneva arvukusega huvitav lind. Huvitavaks võib pidada näiteks tema kangekaelsust. Nimelt ei taha rukkirääk mitte kunagi õhku tõusta. Kui tekib hädaoht, siis ta lihtsalt jookseb oma elupaigas - viljapõldudel, jälitaja eest ära ja justkui narritades kostub tema prääksuv hääl tüki maad eemal. Kuna ta nii osav jooksja on, et ka hea jahikoera eest vaevata pääseb, siis on arvatud, et tal on kaheksa paari jalgu all. Samuti on oldud kindlad, et see on just see tubli lind, kes oma pika tee soojale maale jalgsi käib. Tegelikult rukkirääk siiski lendab talvitama, ja rändel lendab ta väga kiiresti.
Kangelase ja argpüksi sümbolite vastandamist võib pidada sama vanaks, kui elu Maal. Loomariigis peetakse kangelaeks lõvi, kes on jõu, õigluse ja vapruse sümboliks. On ju rahvasuuski „lõvisüda” tihti kasutusel vapra ja kangelasliku inimese iseloomustamisel. Muinasjuttudes on arguse sümboliks jänes. Eks ta nii on, sest ka pärselus jänest kohates jookseb ta minu eest ära, aga lõvi kohates olen mina see, kes minema jookseb. Kuid kas eksisteerib argu lõvisid ja kangelaslikke jäneseid?. Kindlasti. Ainult väline kest ei määra iseloomu. Keskajal olid kangelaslikkuse sümboliks rüütlid, kes võitlesid oma kuninga ja südamedaami eest. Iseloomulikuks näiteks võib tuua rüütel Lanceloti, kes teenis kuninga Arturi õukonnas ja paistis silma julguse ja vaprusega lahingutes. Varasest lapsepõlvest hakatakse meile eeskujuks tooma väljamõeldud kangelaste nagu Superman ja Batman vapraid tegusid
vanaema. Vanaema on Marguse poolt, hoiab teda väga. Ja räägib Margusele kõike, mis tema vanusena endal juhtus. Margus lösutas voodis, ta oli kurb, et Tiina minema jooksis. Mari käib Marguse juurest läbi, näeb teda, kuid ei lausu sõnagi. Lõpuks tuleb peremees rääkima, et teeks Mariga pulmad, aga Margus ei vasta midagi. Pere saab laua taga kokku ning asuvad sööma, keegi suurt midagi ei räägi. Kui lõpuks märkab esimesena, et Tiina on ukse lävel. Margus kargab püsti ning jookseb Tiina juurde. Peremees käseb Margusel lauda tagasi istuda. Tiina läks vanaema juurde ja hakkas temaga rääkima. Tiina rääkis Margusega, et kui ta temaga tuleb, paneb neid paari jumal. Kuid Margus ei läinud. Tiina jättis Margusega jumalaga. Viis aastat hiljem. Margusele on kasvanud habe ning Mari on nüüd tema naine. Vanaema on õige vanaks jäänud ja kokku langenud. Margus on tuisuga väljas. Kodus oodatakse teda, Margust ei tule ega tule. Jaanus arvab, et
mehi. Juku on rumal. MÄÄRUS Aeg,koht,abinõu,viisi Millal?Kus?Millega? Täna on ilus ilm. jne. Kuidas? Väljas on külm. Ema loeb kirja luubiga. Poiss jookseb kiiresti.
Peedu: Vanaema ma unustasin piima tuua! Vanaema: EhmatabNo mis sa siis sealt poest tõid? Peedu: Väikse venna tõin. Vanaema: Ära minule kärbseid pähe aja.Ma olen juba nii vana,et sellist asja ma enam ei usu.Mine nüüd oma tuppa mängima. (Peedu läheb oma tuppa.Paneb beebi voodisse,toob mõned mänguloomad ja hakkab mängima.) Peedu: Noh,mis sa siis mängida tahad. (Uks avaneb ja koju jõuavad ema,jsa ja vanaisa.) Peedu: Oi ,kui tore.Ema ja isa jõudsid koju. (Peedu jookseb esikusse.) Peedu: Ema ,ema arva kelle mina endale täna sain? Ema: No sul pole enam teregi aega öelda. Isa: Mille sa siis said endale? Vanaisa : Mind ei tulegi tervitama.Kuhu su kombed kadunud on? (Peedu tirib ema endaga kaasa.Isa ja vanaisa jäävad jopet ära võtma.) (Jõuavad Peedu tuppa.) Peedu: Näe ma sain endale vennakase! Ema : (imestab,kogub ennast) jumal küll! (Isa jookseb kohale) Isa: Mis siin nüüd juhtus? Ema: Vaata sinna,seal magab elus laps! Isa: Oh sa mu meie!
Kuna viiruse genoom on väiksem, siis renatureerub ta kiiremini kui bakteri 4Mb suurune kromosoom. Kromosoom ei jõua kaheahelaliseks minna. 10. Miks RNA töötlus? RNaasi töötlus aitab veelgi puhtamaks saada puhastatavat DNA lahust. RNaas lagundab RNA rakkudes. 11. Millist tüüpi restriktaase kasutame? tüüp 2 - lõike- ja seondumissait kattuvad. Lõikavad vaid dsDNA-d (ainult ds lineariseerub, ss jääb tsirkulaarseks - tsirkulaarne jookseb geelil kiiremini - saab neid eristada). Tunneb ära 6-nukleotiidilise järjestuse GAATTC. Vajab tööks Mg ++. Lõigatud otsad jäävad üheahelaliseks (aka. kleepuvad otsad). 12. Miks ei või geeli vette teha vaid peab puhvrisse panema? Agaroosgeel peab olema tehtud puhvrisse, sest kui seda jooksutada ka puhvris ja kui geel on tehtud vette, siis Tris puhver tõmbab geelist vee välja. Tagab stabiilse pH. Oluline, sest DNA/RNA laeng sõltub keskkonna pH-st.
Frasquita ja Mercedes näevad oma tulevikus armastust ja romantikat, rikkust ning luksust, kuid Carmeni kaardid kuulutavad talle peatset surma. Salakaubavedajad planeerivad oma tegevust. Saabub Micaëla koos teejuhiga, et leida üles José. Ta peidab end kaljuseinte vahele. Saabub Escamillo, kes reedab Joséle, et on Carmenist sisse võetud. Salakaubavedajatel õnnestub napilt verevalamine ära hoida. Escamillo lahkub, kuid kutsub Carmeni ja salakaubavedajad härjavõitlust vaatama. Micaëla jookseb varjust välja ja räägib Joséle, et ta ema soovib teda näha. Algul keeldub mees koju naasmast, ent kuuldes, et ema on suremas, annab ta järele. Vandudes, et ta Carmeni juurde naaseb, lahkub José koos Micaëlaga. Kaugusest kostab Escamillo laulu. Carmen jookseb hääle suunas. IV vaatus Väljak Sevilla areeni ees. Elanikkond valmistub härjavõitluseks ja tervitab saabuvat matadoori ja ta assistente, kartmatuid härjavõitlejaid. Carmen lubab Escamilloga abielluda,
mõtteline,peidetud sõnumiga maal. Sellel maalil poseerib 4 inimest. Neist 2 inimest tunduvad olevat lähedasemat( naine ja mees). Samas aga teiselpool lauda istub üksik mees koos oma sügavate mõtetega ja siis seal on ka veel üks mees, kes on kohviku töötaja ja täidab külastajate tasse. Maalil on väga selgelt välja toodud esiplaan ja tagaplaan. Nagu eelnevalt mainitud inimesed on esiplaanil, samuti on ka tugevalt välja toodud selle kohviku maja kuju, mis jookseb maali tagaplaanilt esiplaanile. Samuti selle effekti toimivusele annab juurde ka maalitud pildi vaatenurk. Samamoodi jookseb mööda sama perspektiivi(kohviku seinte) ka kohvikus olev lett ja leti ääres olevad ümmargused toolid. Tesosel on näha, et on kasutatud algul meelega erksaid ja silmapaistvaid värve, aga maali lõpuks on need värvid meelega hajutatud ja tehtud veidi tumedamaks, süngemaks. Huvitav miks?
ALICE IMEDEMAAL Valge küülik jookseb mööda ja pomiseb: "Oi heldeke, oi heldeke, ma jään hiljaks!" ja võtab vestitaskust kella, et vaadata, mis see näitab. Alice on segaduses, sest see ei tundugi talle nii väga imelik. See näib kuidagi loomulik. Aga ta aimab, et teoksil on midagi hoopis iseäralikku. Ta jookseb valgele loomale uudishimulikult järele, pressib end küülikuauku ja satub vupsti alla Imedemaale. Kirjanik Lewis Carroll saadab ettevaatlikult oma kangelanna Alice´i unenäguderiiki. Alice maandub just seal ja elab läbi eriskummalisi seiklusi. Maailmakuulsa lasteraamatu leheküljed on otsast lõpuni unenäoloogikast kantud. Raamatu alguses ütleb ta, et Alice on unine, ja loo lõpul kirjeldatakse, kuidas ta silmad lahti teeb ja taas fantaasiat ja tegelikkust eristab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
