arst, kuidas toimub tervenemine käsikirjas on rollid olemas ja inimene, kes sinna institutsiooni saabub, õpib need kiiresti --> strukturalismi poole kaldumine. ,,Behaviour in Public" 1963 rollid avalikes kohtades civil inattention (viisakas mittemärkamine), linnades väga tavaline. Studied non-observance (ei pane meelega tähele) Põhimõisteid rollidest Rolliootus mida see inimene peab oma rollis tegema, et olla rolliga vastavuses. Tihti oma rollile erinevad ootused. Rollikonflikt rolliootused ei ole omavahel vastavuses. Marion Pajumets uuring, kuidas naised oma aega erinevate rollide vahel jaotavad. Rollidistants subjektiivne eemaldumine rollist (,,inimesena saan aru, aga poliitikuna ei saa midagi teha") Rolli jaoks kasulikum, kui rollidistants on väga väike. Rühmad (rollid eksisteerivad kogumitena - rühmadena) Primaarsed saame suhelda näost-näkku; suhtlus toimub üldjuhul kõikidest kanalitest korraga (nt
-sanktsioonid Sotsialiseerumine- isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid; kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus; eluaegne protsess. -Primaarne sotsialiseerumine: lapsepõlv (pere, kool) -Sekundaarne sotsialiseerumine: hilisemad mõjutajad elukäigu jooksul Roll- käitumisnormide ja -praktikate kogum ja sotsiaalsed ootused, mis seostuvad kindla sotsiaalse positsiooniga Rollikonflikt- kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed identiteet ja selle erinevad vormid- indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid; sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide-vahelise interaktsiooniprotsessi; individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; seotud samastumise ja eristumisega sotsiaalses interaktsioonis:
kategooria; nt.intelligents, aristokraatia, äärerühmad, eliit sotsiaalne tõrjutus-seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus Ühiskonna kihistumuse mõjutajad: * Kihistumuse seotus inimeste haridusnäitajatega * vabameelsus ja võrdsuse ulatuslik väärtustamine Kihistumise mudelid õp. lk. 39. Omandi seos inimese sotsiaalse klassiga õp. lk. 40. Rollikonflikt-olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Inimgruppide eristumise alused: · Varanduslikud · Regionaalsed · Rahvuslikud · Ideoloogilised, sh usulised · Multikultuursus. Õp. l k. 42 (2, 3). P. Bourdieu ja tema teooria (õp. lk. 42, 43). Tv ül. 25 A, 26. 2. 5. Võim ühiskonnas. Paberil 2.6. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia-korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi..
- vestluses tohib mainida ainult selliseid asju, mis on informatiivsed, mis annavad uut teavet ja pole iseenesest mõistetavad. Rolliteooria Staatus koht, positsioon sotsiaalses süsteemis. Sotsiaalne süsteem staatuste kogum; omavahel teatud suhetes olevate inimeste kogum. Roll staatusega kaasnev sobilike käitumiste kogum. Rolliootused teiste inimeste ootused rolli täitja käitumise suhtes. Rollikonflikt olukord kus üks inimene peab samaaegselt täitma kahte või enamat rolli, mis esitavad inimesele konfliktseid nõudmisi (näiteks töötaja ja pereema või sõbra ja lapse roll). Uuringud on näidanud, et inimesed kelle töö ja pereelu vahel on rollikonflikt, on vähem õnnelikud ja vähem produktiivsed töö juures. See oli isiksuse sisene rollikonflikt, lisaks on võimalik ka inimeste vaheline rollikonflikt olukord kus kaks inimest on omavahel konfliktis kuna täidavad rolle,
Howard ja Johnson (1985) toovad näitena üksikvanemaga perekonna, mille puhul Ameerikas tehtud uurimused tõestavad, et inimesed, kel on oma rollist perekonnas traditsioonilised arusaamised, kohanevad raskemini üksikvanemaks olemisega kui need, kes on oma abielus kogenud paindlikke rolle. (Payne, 1995, lk 128) Rolliteooriaga seotud probleemid Rolli komplementaarsus esineb, kui rollid, käitumine ja ootused sobivad hästi kokku ümbritsevate inimeste ootustega. Rollikonflikt tekib siis, kui üks rollidest on vastuolus teisega. (Payne, 1995, lk 128) See eksisteerib kui isik leiab, et teatud ühe rolli nõude täitmine teeb raskemaks teise nõudmiste täitmise. Äärmine juhtum on, kus kaks või enamrolli ootlust on vastastikku vastukäivad. Paljud uurijad arvavad, et rollikonflikt on kõige kriitilisem mõiste meie soovist seletada isikute käitumist gruppides (Robbins 1983). Meil kõigil on rollikonflikte
Stressi allikad organisatsioonis Töö sisu. Erinevate tööülesannete arv, vabadus otsustada, kuidas olukordi lahendada ülesannete täitmiseks vajaliku suhtlemise aeg, lubatud vabatahtliku suhtlemise aeg, tööks vajalik haridus ja vaimne ettevalmistus, vastutuse määr. Rollikonflikt. Töötaja käitumine oma ametikohal sõltub paljudest faktoritest. Mõningad neist tulenevad töötajast, teised organisatsioonist. Töötaja ootused ja nõudmised tekitavad temas ootused organisatsiooni teiste liikmete osas. Erinevate töötajate erinevad ootused võivad põhjustada rollikonflikti. Näiteks annavad kaks või enam kaastöötajat vastuolulisi tööülesandeid üks inimene palub töötajal teha midagi sellist, mis on keelatud tema ülemuse poolt
Rikkamad saavad veel rikkamaks, vaesemad muutuvad veel vaesemaks. Millega tegeleb Fair Trade (www.fairtrade.ee ) (riikide erinevused) Õiglase kaubanduse märk tootel tagab paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused arengumaade talunikule ja töölisele. Süsteemis osaleb üle 1 500 000 arengumaa taluniku ja töölise, tooteid müüakse Euroopas, Põhja- Ameerikas, Jaapanis. Rahvusvaheline Fairtrade märk jõudis esimese Balti riigina Eestisse 2007. aastal. Mis on rollikonflikt? Kas sina sattusid niisugusesse olukorda? Millised on väljapääsu teed? (sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll) Sotsiaalne roll on käitumisviis, mida oodatakse teatud staatuses olevalt inimeselt Rollikonflikt tekib siis ootused ei sobi tegelikkuses olemasolevate rollidega. Mina pole sellisesse olukorda sattunud. Mis on etnotsentrism? Leia enotsentrismi avaldumise näited ajaloost! (maailma mitmekultuurilisus) Etnotsentrism on teiste kultuuride üle otsustamine oma kultuuri vaatepunktist.
Võim, raha, haridus. Sotsiaalsed rollid Omistatud staatus rajaneb tunnustustel, mis üle inimestel puudub kontroll( laps. Kuningatütar,naine,mustanahaline) Omandatud staatus on teatavate valikute või pingutuste tulemus(abikaasa,vaimulik,direktor,isa) Igale staatusele vastab teatud sobilik käitumine-sotsiaalne roll. Milline oleks sobilik käitumine firmajuhile, õpetajale, politseinikule jne? Rollikonflikt on olukord, kus inimesel on mitu staatust, mis ei sobi omavahel kokku nt õpetaja- ema,politseinik-kambajõmm. Tooge mõni konkreetne näide, kus poliitik või mõni muu avalik elu tegelane pole käitunud vastavalt oma rollile. Viljandis volikogus ronisid poliitikud juuatäispeaga lavale. Linnapea ei käi vastavalt riides-nabapluusiga. Sotsiaalsete erisuste mõju ühiskonna stabiilsusele Sotsiaalsed erisused võivad olla: · Varanduslikud · Regionaalsed
Keskklass- kõrge ametialase staatusega ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimesed. Kõrgklass e. eliit- suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse staatuse tipus, sest seda iseloomustavad tunnused, mida ühiskond peab oluliseks ja väärtuslikuks (päritolu, varandus, võim, haritus) Omistatud staatus- sellega seotud positsioon on inimesele omistatud tema enese soovist ja pingutusest sõltumata. Omandatud staatus- teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemus. Rollikonflikt- olukord, kus ühe inimese erinevatel rollidel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused. Riigivõimu tunnused: · kehtestada seadusi · koguda makse · hoida sisekorda · riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi kodanikele · esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises · riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuse hierarhia Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi (poliitilised ja mittepoliitilised).
Rootsis olid mehed sagedamini stressis kui naised. Eestis tunnetasid vanemad inimesed rohkem stressi kui noored. Euroopa riikides on korraldatud kolm kaasus-uuringut, mis näitavad, et SKP vähenemine tööstressi tõttu Euroopa Liidu liikmesriikides on 2,6-3,8%, sellest põhjustatud kulutused aga 185-269 miljardit eurot aastas. Euroopa töötajaist leiab 28%, et stress mõjutab nende tervist ja töövõimet (Cooper, 2002; Niitra: 95). Euroopa Komisjoni hinnangul põhjustab stressi rollikonflikt tööalaste ja väljaspool tööd täidetavate rollide vahel ning ebapiisav kontroll oma töö ja elu üle. See omakorda on põhjustatud paljude stressorite koostoimest. Viimase kahe aastakümne jooksul on selgunud, et kaasaegses organisatsioonis ei taha töötaja enam olla käsualune. Töötajad on oskustega inimesed, kel vajadus oma kompetentsi piires ise otsustada ja vastutada ning seeläbi omada kontrolli oma töö üle.
sotsiaalne mobiilsus-inimese või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse süsteemis;eristatakse horisontaalset ja vertikaalset sotsiaalne klass-suur inimrühm,kellel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon sotsiaalne roll-sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard omistatud staatus-ei saa muuta(nt.sugu) omandatud staatus-elu jooksul omandatud(nt.haridus,töö-ja elukoht,perekond) rollikonflikt-olukord,kus ühe inimese erinevatel rollidel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused riik-institutsioonide kogum,mis korraldab valitsemist,viib ellu teatud eesmärke;avaliku sektori tuum;alati seotud võimu teostamisega/riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu/riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena,need on kõigile siduvad/omab kontrolli kindla territooriumi üle/institutsioonid on avalikud;nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest
· Eliit- kõrge staatusega grupp, kes omavad seda, mida peetakse väärtuslikuks. Ligipääs riigivõimule ja üldse võim ja mõjukus. · Omnistatud- Mida inimene ei saa muuta, sellega seotus positsioon on inimesele antud ilma tema soovita, pingutusest sõltumata. Sugu, vanus, rass. · Omandatud- ise saavutatud, valikute, teenete, pingutuste tulemus. Abielu, õppimine, töö. · Sotsiaalne roll- sotsiaalsele staatusele omistav sobilik käitumisstandard. · Rollikonflikt- olukord, kus ühe inimese erinevatel rollidel on omavhel sobimatud nõudmised ja ootused. Ntks koolidirektorist lapsevanem. · Inimgrupid- varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised.
* Positsioon- staatus * kõrgklass- * keskklass- kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria * alamklass- kõige madalama sotsiaalse staatusega inimesed DEMOKRAATLIK (Ei vasta Eestile) MITTEDEMOKRAATLIK *Staatus on inimese poolt kujundatud ja hinnanguline. (Eliit-pos/ hall mass- neg) * Muutumatu tunnus- omistatud staatus Saavutatud- omandatud staatus * Rollikonflikt- olukord, kus staatustega kaasnevad nõudmised ei ole omavahel kooskõlas. * Inimgruppide eristumise alused: - varanduslikud - regionaalsed - rahvuslikud - ideoloogilised, sh usulised 2.5 Võim ühiskonnas domineerimine- valitsemine, ülekaalus olemine * Võimu ressursid: ainelised (kapital (inim/sots), omand) vaimsed (teadmised, kogemused) * Autoriteetne võim- inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad.
>pangateller->panga saali juhataja Horisontaalne- nt maalt linna; ühest majandusharust teise. Sotsiaalne roll- sotsiaalse staatusega sobiv käitumisstandard. Staatus koostöös rolliga. Sotsiaalne tõrjutus- olukord, kus inimesed ei osale ühiskonnaelu korralduses(nt ei osale, kuna ei saa keelest aru; töötus; invaliidsus) Sotsiaalne dialoog- selleks, et konflikte vältida erinevate sotsiaalsete kihtide vahel(nt pensionäride ja noorte emade vahel) Rollikonflikt- staatusega kooskäivad nõuded, mis ei sobi kokku Staatus- hinnang ühele inimesele, mille annavad teised inimesed. #muutumatu staatus-nahavärv, sugu, päritolu #omandatud- haridus, emad/isad. Pluralism- mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteilisust 2. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad I Avalik sektor- kuuluvad kõik riigiasutused(koolid, politsei, kaitsevägi, Eesti Televisioon, vangla)
vanusest; oskustest ja teadmistest; terviseseisundist; töövälistest kohustustest; olemasolevast sotsiaalsest toetusest ja paljust muust. Tööstressi risk on suur, kui: töötajale esitatavad tööalased nõudmised ületavad tema võimalused nendega toime tulla; töötajal ei ole võimalik oma tööd piisavalt mõjutada; probleemide korral ei saa loota juhtide või kaastöötajate abile ja toetusele; tööalased suhted on pingelised; esineb rollikonflikt, töötaja ei tea täpselt, mis on tema kohustused ja vastutus, tööülesanded on vastukäivad, töö seos ettevõtte üldiste või inimese isiklike eesmärkidega on ebaselge; organisatsioonis valitseb ebakindlus, töökorralduse muutmisesse ei kaasata töötajaid ning ei anta piisavalt infot selle kohta, mida muutused kaasa toovad. Kuigi töökeskkonna psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamine on tööandja kohustus, on ka töötajal tervisliku töökeskkonna loomisel oluline roll
Siia kuulub näiteks keskklass, aga ka sinikraed. Staatused on alati sotsiaalsed, sest nad omandavad tähenduse vaid ühiskonnas ja inimestevahelises suhtlemises. Muutumatut tunnust nimetatakse omistatud staatuseks. Saavutatud ehk omandatud staatus teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemus. Igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall. Sotsiaalne roll- sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard. Rollikonflikt- olukord, kus ühe inimese (näiteks koolidirektorist lapsevanema) erinevatel rollidel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused. Kihistus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Eristumise alused võivad olla mitmesugused: - Varanduslikud - Regionaalsed (sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel); - Rahvuslikud - Ideoloogilised )sh usulised).
Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kestvad. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Roll – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonflikt – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet ja selle erinevad vormid – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Need on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi, on individuaalsed ja personaalsed, kollektiivsed ja sotsiaalsed, alati üksteisega seotud.
3. Informatsioon, mida kuuldakse. 4. Informatsioon, mida kuulaja interpreteerib oma arusaamise järgi. Iga astme vahel võivad tekkida suhtlemisbarjäärid ehk MÜRA.... Müra allikad: Füüsilised takistused; Kultuurimõju; Tagasiside puudumine; Rolliootused ja staatus; Sõnumi sisu. Konflikti liigid Pseudokonflikt -polegi konflikt, üksteise valesti mõistmine. Sisuline konflikt-mingi asja sisus ollakse eri arvamusel. Rollikonflikt-ei suudeta oma rolli teiste ootustele vastaval tasemel täita. ........lahendatavad konfliktid Konflikti liigid: Tõekspidamiste ja huvide konflikt-erinevad tõekspidamised moraali-, religiooni-, poliitika ja muudes kogu ellusuhtumist mõjutavates küsimustes viivad mõnikord konfliktini.... .......ei ole lahendatavad konfliktid Kuidas konflikti ära hoida? 1. Tuleb õppida leppima vastuoludega, ei ole olemas vastaspooli rahuldavat seisukohta.
International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel 4. Loeng – Majandus ühiskonnas Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine 1 Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 (või Giddens, A (2013) Sociology: ptk 8 ja 9 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9, 10 5. Loeng – kapitalide käsitlused Kapitali ja inimkapitali mõiste Sotsiaalne kapital Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital
inimene ise ei saa muuta. 2) SAAVUTATAVAD ROLLID - seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus. 3) OLUROLLID - jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongireisija jne. A) FORMALISEERITUD ROLLID - millele suunatud ootused on täpselt fikseeritud (n. sõjaväelane, ametnik jm.) B) VABALT KUJUNEVAD ROLLID - tekivad inimeste käitumise vastastikuse kooskõlastamise käigus, sõltuvad konkreetsetest isiksustest ja keskkonna tingimustest. 13. Rollikonfliktid, näiteid ROLLIKONFLIKT - kokkupuude omavahel sobimatute rolliootustega. a) ROLLIDEVAHELINE KONFLIKT - selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. b) ROLLISISENE KONFLIKT - samale rollile on erinevates gruppides, eri olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused. c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt.
Karjäär ja läbilöögivõime tööturul on väga olulised. Mida kõrgemad kutseoskused seda kõrgem on palk. Sotsiaalsed rollid: staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Vastupidiselt omistatud staatusele on saavutatud e omandatud staatus teatavate valikute, teenete v pingutuste tulemus. Igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall. Staatusega sobivat käitumisstandardit nim sotsiaalseks rolliks. Rollikonflikt on see kus staatustega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Klassid ja staatused: jaotatakse klassideks majandusliku positsiooni alusel. Sotsiaalne klass- omandisuhe pole enam ainumäärav. Keskklass- teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni e staatust kui teised. Kõrge staatusega gruppe nim eliidiks v kõrgklassiks. Eliidist eristub mass, ka keskklass kuulub massi hulka naq tavainimesed
väärtustamine. Kihistumise mudelid: alamklass, keskklass, kõrgklass Omandi seos inimese sotsiaalse klassiga: klassikalise kihistuse määramisel on 2 olulist komponenti- tootmisvahendite omamine ja kontroll otsuste langetamise üle ning võimalus määrata oma tööaega ja tegevusi. Nt mänedzer saab osaleda otsustamises ja soovi korral töökohta vahetada, väikeettevõtjal pole aga tihti sellist valikut, kuna ta ei saa endale kuuluvat äri liht maha jätta. Rollikonflikt- olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Nt õpetaja- ema. Inimgruppide eristumise alused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised 5.M.Weber. Võimu olemus: võim kui inimese v grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim- teatud laadi suhe inimeste vahel. Võimu ressursid: ainelised(omand, kapital); vaimsed(teadmised, kogemused)
Madal palk,lihtne töö, haridustase madal. Staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Päritud- nt rass,vanus, sugu. *Omistatud staatus ehk muutumatu tunnus- on inimesele omistatud, tema enese soovist või pingutustest sõltumata. nt 11. aastasel on ühiskonnas lapse staatus, mis keelab tal teatud asju teha. *Omandatud staatus- vastupidine omistatule, teatavate teenete, pingutuste tulemus. Nt: Abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena saavutatud staatus. *Rollikonflikt- olukord, kus staatustega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Nt on koolis mõni õpetaja ka õpilase ema. Lapsevanema roll eeldab, et ta oleks hoolitsev ja tähelepanelik aga õpetajana ei tohi ta pöörata rohkem tähelepanu oma lapsele, kui teistele õpilastele. Lõhed: Varanduslikud Regionaalsed Rahvuslikud- Eestis elab palju venelasi, kellega alati hästi läbi ei saada, seega on Eestis rahvuslik lõhe eestlaste ja Eestis elavate venelaste vahel.
Peegelpildi-mina – „mina“ inimese ettekujutluste kogum, mille inimesed omandavad teistega suheldes. Selle komponendid on ettekujutus sellest, kuidas meid nähakse, kuidas hinnatakse. Suhtleme läbi rollide,mõjutame teisi ja teised meid läbi rollide. Rolliootused –normid, mille täitmist oodatakse.Mõnel juhul selgemad rollid, mõnel segasemad. Kuna ühiskond pidevalt muutub ei ole ka rollide süsteem lõplikult paika pandud. Võimalik erinevaid tõlgendamisviise. Rollikonflikt - tekib siis kui rollikäitumine ei ole rolliootusega kooskõlas. See võib juhtuda, kui 1)rollide kohta on olemas erinevaid ootusi teiste poolt, erinevad normid.2)Indiviidi arusaam oma rollist erineb sellest, kuidas teised selle määratlevad. 3)Ühel indiviidil on üheaegselt mitu rolli. rollidistants - Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Seotus oleneb sellest, millises sotsialiseerumise faasis ta on omandatud. Eemaldumine, uude rolli elamise
Muutumatut tunnust nim.omistatud staatuseks(nt.iga kunungatütar on printsess).teatavate valikute, teenete v pingutuste tulemusel saavutatakse omandatud staatus. Igale sotsiaalsele käitumisele vastab teatud sobiliku käitumise mall, mis määratleb selle staatusega in.suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstandardit nim.sotsiaalseks rolliks. Et ühel inimesel on samaaegselt mitu staatust ja ta peab täitma nendega kaasnevaid sotsiaalseid rolle, mis võivad põhjustada konflikte. Rollikonflikt on olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Kihistumus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Eristumise alused: *varanduslik *regionaalsed, sh linna ja maa v pealinna vahel *rahvulikud *ideoloogilised, sh usulised. 6. Mis on võim? Võimu ressursid. Võim on suhe in.vahel, võimusuhe on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimusuhe- domineerimine e.valitsemine,ülekaalus olemine. Võimu ressursid võivad olla ainelised ja vaimsed.
varandus) Sotsiaalne mina- see, mida kaasinimesed minust arvavad Vaimne mina- inimese psüühiliste omaduste, võimete ja isiksuse omaduste terviklik kogum Populaarne mina- millisena ma teistele end näitan Intiimne mina- mida ma tegelikult endast arvan Roll- sotsiaalse positsiooniga seotud käitumine, mis peaks vastama teiste inimeste rolli ootustele Ema roll, lapse, abikaasa, sõbra, kolleegi, alluva, juhi roll Kui rollid nõuavad üksteist välistavat käitumist, siis tekib rollikonflikt Reaktiivne käitumine tugineb emotsioonide ambivalentsusele, kaksipidisusele, mistöttu tead ARMASTUS JA ARMUMINE Armumist peetakse kõrgemaks tundeks mis saabub äkki ja võib kaduda ka sama äkki. Armumisest võib kasvada välja armastus mis on pikaajalisem tunne. Armunud ei saa olla korraga mitmesse inimesse, see keskendub ainult ühele isikule. Armumist iseloomustab kõrgendatud tunne. Mehe-naise armastus Armastus lapse vastu Armastus vanemate vastu
Sotsiaalpsühholoogia Roll roll on normatiivselt heakskiidetud käitumisviis. Rollikonflikt rolinõudmised lähevad vastuollu. Staatus inimese koht sots.süsteemis. Rol kui staatuse dünaamiline aspekt. Tänapäeval on rollid omandatud, feodaalühiskonnas oli ka sünnipäraseid rolle. Ühel momendil saab inimene olla ainult 1 rollis. Rollivaba käitumine? Magamine, söömine, jne. Rollli kolm aspekti · Roll kui ootuste süsteem selle isiku suhtes, kes seda kohta täidav · Rol kui sellel kohal asuva inimese ettekujutuste süsteem · Blabla
Eliidist eristub mass e. tavakodanikud. Kõige madalama staatusega inimgruppe nim alamklassiks. Madala staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud. Mõni status rajanrb tunnusel, mille üle inimesel puudub kontrollv mis on päritud. Mt vanu, sugu, rass. Muutumatut tunnust nim. Omistatud staatuseks. Saavutatud e. omandatud status on valikute, teenete, pingutuste tulemus. Igale staatusele vastab tetaud sobilik käitumise mall. Staatusega sobivat käitumistandardit nim. Sotsiaalseks rollicks. Rollikonflikt on olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmiseed ei sobi omavahel kokku. Inimgruppide eristumise alused 1.varanduslikud. 2.regionaalsed. 3rahvuslikud. 4. Ideoloogilised sh. Usulised Erinevuste olemasolu on normaalne .Oluline, et mõni erinevus ei domineeriks. Individuaalne ja kollektiivne heaolu. Sotsiaalne tõrjutus Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: Tööstus-Euroopa riikide sotsiaalpoliitika son esikohal programmed, millega püütakse tuua töötud tagasi tööturule
puudulikud ressursid eesmärkide saavutamiseks); · töötajal ei ole võimalik oma tööd piisavalt mõjutada (nt võimetus määrata oma töötempot või otsustada, kuidas oma tööülesandeid täita); · probleemide korral ei saa loota juhtide või kaastöötajate abile ja toetusele; · tööalased suhted on pingelised (nt tööalane kiusamine või selle tunnistajaks olemine, vägivallaga ähvardavad kliendid); · esineb rollikonflikt, töötaja ei tea täpselt, mis on tema kohustused ja vastutus, tööülesanded on vastukäivad, töö seos ettevõtte üldiste või inimese isiklike eesmärkidega on ebaselge; · organisatsioonis valitseb ebakindlus, töökorralduse muutmisesse ei kaasata töötajaid ning ei anta piisavalt infot selle kohta, mida muutused kaasa toovad. Elus tajutav stress ei piirdu reeglina vaid töökeskkonnaga ning piiri tõmbamine
käest riielda ning selle tagajärjed on stressi tekitavad). Töötajad peavad enda töö tõhustamiseks muretsema ise sellepärast, et töötajaid nädalavahetusel rohkem oleks ( tuleb teisi appi paluda). Probleemid esinevad ka töögraafikus, kuna toitlustuse juhataja võtab tööpäevadest (vahel mitte tahtlikult) töötunde maha. Küll aga võimaldab Wesset iga-aastaselt asutuse ettekandjatele koolitust meeskonnatöö, teenindamise ning kotteilide ja veinide kohta. Rollikonflikt. Ettekandjate käitumine ning ülesannete lahendamine sõltub paljuski toitlustusjuhi tujust, kuna tema muudab oma otsuseid tihti erinevate ülesannete suhtes ning seetõttu tunnevad end töötajad rumalana. Nii tekib mulje, et töötajad ei mõista kuidas ja mida nad tegema peavad (räägitakse endale vastu). Liiga suur töökoormus. Ettekandjatel on suur koormus ning igakuiselt on töötajatel ületunnid.Esineb palju kvantitatiivset liigset töökoormust, näiteks puuduvad
kiirusega. Formaalsetega: majandus- ja sotsiaalpoliitika jne. Informaalsetega: jagamismajandus, bitcoin Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt ja vastupidi Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 2. Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur Ühiskond – sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem, mis seob indiviide ühise kultuuriga ja neid, kes sellega samastuvad Sotsiaalne struktuur – Sots. Tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta sotsiaalses süsteemis Kultuur – ühiskonnaliikmetele omane eluviis, koos loodud materiaalsete väärtustega
Staatusega sobivat käitumisstandardit nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Pole olemas staatust ilma rollita ega rolli ilma staatuseta. Näiteks eeldatakse, et firmajuht käitub oma äripartnerite ja alluvatega teatud stiilis. Pulmas on pruudil ja peigmehel üks roll, aga isemehel hoopis teine. Asjaolu, et ühel inimesel on samaaegselt mitu staatust ja ta peab täitma nendega kaasnevaid sotsiaalseid rolle, võib põhjustada rollikonflikti. Rollikonflikt on olukord, kus staatustega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Koolis tuleb näiteks ette, et õpetaja on ka mõne õpilase ema. Lapsevanema roll eeldab, et ta oleks hoolitsev ja tähelepanelik, õpetajana ei tohi ta aga pöörata oma lapsele rohkem tähelepanu kui kõigile teistele. Organisatsioonis, kus töötajaskonna hulka kuulub ka mõni perekonnaliige, võivad rollikonfliktid kujuneda väga keerukateks. Sotsiaalsed erisuste mõju ühiskonna stabiilsusele
(sugu,vanus,rahvus),on inim-le omistatud enese soovist v pingutusest sõltumata.Saavutatud e omandatud staatus-omistatud staatus, teatavate valikute,teenete,pingutuste tulemus(abielu,õpingud) Inimese staatused pole võrdse tähendusega,mõni olul-m, eeldatakse et see tingib teisi karakteristikuid.Sosts status tähendab,et ühisk ootab inim-lt teatud täitumist. Igale staatusele vastab etatud sobiliku käitumise mall. Rollikonflikt-olukord,kus staatustega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku(õpet õpilase ema) Võimu olemus, ressursid:Võimu tuntuim teoreetik sakslane M.Weber,määratles võimu kui inimese v grupi suutlikkust mõjut teiste tegevust,saavutada sel viisil oma huvide elluviimine.Võimusuhted on ühisk ebavõrdselt jaotunud.Domineerimine-valitsem,ülekaalus olemine,kasut võimusuhete kirjel-ks. Võimu ressursid võivad olla ainelised(omand,capital) ja
(sinikraed C. Wright Millsi oskussõna postindustriaalse ühiskonna tööstustööliste kohta) ______________________________________________________________________ __ Muutumatuid tunnuseid nimetatakse omistatud staatuseks. (sugu,vanus, rass) Vastupidiselt omistatud staatusele on saavutatud ehk omandatud staatus teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemusel (abikaasa, töötaja, haridus, oskused ) sotsiaalne roll sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard rollikonflikt olukord, kus ühe inimese (näiteks koolidirektorist lapsevanema) erinevatel rollidel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused Sotsiaalsete erisuste mõju ühiskonna stabiilsusele Kihistumus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Inimgruppide eristumise alused · Varanduslikud · Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel · Rahvuslikud · Ideoloogilised, sh usulised Võimu olemus ja võimu ressursid
Sotsiaalset kihistumist mõjutab: haridustase: väheharitud inimesed kuuluvad madalasse klassi, ei tõusta õlespoole, peavad õppima ja ennast täiendama; vabameelsuse ja võrdsuse väärtustamine: üldine arusaam inimeste sünnipärasest võrdsusestmuudab klassipiirid ületatavateks. Lisaks klassikuuluvusele on inimestel ühiskonnas ka sotsiaalne staatus, mis on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Sotsiaalne roll on käitumisviis, mida oodatakse teatud staatuses olevalt inimeselt. Rollikonflikt - olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku 3. Ühiskonnamudelid Agraarühiskond ehk põllumajanduslik: hõimud jäid pakseks, hakati tegelema karjakasvatuse ja põlluharimisega, kujunesid esmased riigid. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus. Industriaalühiskond ehk tööstuslik ühiskond- teaduse ja tehnika arend (nt aurumasina leiutamine) ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäevasest tööst tegid ära masinad
erinevaid teenuseid ja loovad töökohti. Kolmanda sektori organisatsioonid ei tohi kasumit teenida. Ühiskonna kihistus; sotsiaalne staatus ja roll Kihistus paigutab iga inimese kindlale positsioonile. Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks). Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Rollikonflikt- olukord, kus staatustega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku ( nt vanem koolis õpetaja). Kihistumus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Inimgruppide eristumise alused: · varanduslikud · regionaalsed · rahvuslikud · ideoloogilised, sh usulised Võim ühiskonnas Võim inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed.
Juhtkonna visioon ja eesmärgid. 12. Organisastiooni väärtushinnangud ja organisatsioonikultuur. 13. Organisatsioonikäitumise mudelid: autokraatne, hooldav, toetav, kollegiaalne. 14. **Organisatsioon kui sotsiaalsüsteem. Organisatsiooni käitumist mõjutavad sisesed ja välised tegurid. 15. Organisatsiooni ja liikme psühholoogiline lepe. Organisatsiooni ja liikme majanduslik lepe. 16. **Inimese sotsiaalne positsioon. Rollid. Rollikujutlus. Rollikonflikt. 17. Inimese sotsiaalne asend organisastioonis. Staatus.Staatuse hierarhia. Staatuse allikad ja sümbolid. 18. **Inimese individuaalsed omadused. Temperamenditüübid. 19. Iseloom. Iseloomujooned. Iseloomu kujundavad tegurid. 20. Võimed. Oskused. 21. Väärtushinnangud. Lõppväärtused. Abistavad väärtused. 22. **Motivatsiooni mõiste. Motivatsiooni mudel. 23. Inimvajadused. Maslow vajaduste hierahia. 24. Herzbergi kahe-teguri mudel
· Riskiühiskond (,,teine", refleksiivne modernsus): - toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine - ,,(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele" 3. loeng Majandus ühiskonnas 1) Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur. kultuur - ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: - edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele) - on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis majanduskultuur veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust
- reeglid ja normid Staatus grupi liikme asend, vastavalt grupi hinnangutest ja väärtustest Roll normidega piiritletud käitumisviis antud grupis Rollikujutlus näitab milline on rollitäitja ettekujutus oma rollist ja teiste ootused sellele Rolliootus käitumise ja tegutsemise ootused, mida antud rollitäitjale esitatakse. Need on ebaisikulised ja kehtivad olenemata rollitäitjast. Ametirolli täitjatele esitatavad ootused on fikseeritud eeskirjades või ametijuhendites jne. Rollikonflikt tekib siis kui rollirepetuaaris on eriilmelised rollid, mille nõuded on üksteisele vastukäivad. Tekivad sisepinged, pidev vajadus teha valikuid, võib väheneda eneseusaldus. Nimeta grupi arengu faasid ja iseloomusta neid lähtudes J, P, R. Sõltuvusfaas rahulolu - kõrge, produktiivsus - madal, juhitavus kõrge Konfliktifaas R - madal, P - madal, J - madal Eraldumisfaas R hakkab tõusma, P hakkab tõusma, J hakkab langema
häiritud ja partner tunneb ebakindlust. Siin võivad ka mõned ülesanded jääda täitmata või kulutatakse mingiks tegevuseks ülemäära energiat. 4) rollitaju- tähendab teise isiku poolt täidetava rolli mõistmist, hindamist, tajumist. Seega oskust märgata, millist rolli inimene antud hetkel täidab. Suurem osa rollidest on paarisrollid, (näiteks juht- alluv, ostja- müüja, ema tütar, isa poeg jne. ) olles ühes paarisrolli osas, eeldatakse partnerilt vastandrolli täitmist 1) rollikonflikt- tekib juhtudel kui: a) isik peab täitma erinevaid rolle, mille nõuded on üksteisele vastukäivad. b) Isikul endal või teisel on tema rollist erinev kujutlus. Rollikonfliktid tekitavad inimestes sisepingeid ning sunnivad valikuid tegema. Organisatsioonisisesed rollikonfliktid mõjuvad halvasti inimeste vahelistele suhetele, töörahulolule ja töötulemustele. Ei ole välistatud juhud kus rollikonfliktis olev inimene lahkub töölt.
Inimesel on korraga mitmeid rolle, mille mõistmine mõjutab seda, kuidas ta tuleb toime muutustega. (Payne, 1995, lk 128) Võõrsil töötava mehe ning kodumaal pere eest hoolitseva naise puhul on kohustused sageli üsna kindlalt ära jagatud ning kui võrrelda seda perekondadega, kus mõlemad vanemad elavad igapäevaselt pere juures, siis esineb esimese variandi puhul rohkem piiratust omada ja täita teisi, perekonnaga otseselt mitte seotud, rolle. Sellisel juhul võib tekkida rollikonflikt, rollide vaheline konflikt või rolli ebaselgus. Rolle võidakse inimestele omistada ka mingite asjaolude või sündmuste tõttu (Payne, 1995, lk 128). Perekondade puhul, kus mees töötab välismaal ning naine hoolitseb samal ajal laste kasvatamise ja koduse majapidamise eest on vägagi selgelt välja kujunenud ühiskonnas levinud ootused – isa peetakse perekonna peamise sissetuleku muretsejaks ning ema laste eest hoolitsemise ja koduse majapidamise korrashoiu eest vastutajaks
inimestega hindame kiiresti teise staatust ja vastavalt sellele käitumisrolli. Rolli kogumi posit. ja negat. küljed: + 1. Ühe rolli ressursid aitavad täita teist rolli. 2. Rollide paljusus vähendab rolli kaotuse mõju. 3. Rollide paljusus on väga heaks vabanduseks. - Kuidas rolli pinget mõjutada? 1. Valida olulisim. Tuleb teha valik ja täita neid rolle, mille täitmata jätmise eest on karistus suurem. 2. Delegeerida osa rolle teistele. 3. Rolli piirid on väga ähmastunud. 4. Rollikonflikt tekib samuti vastuolulistest nõudmistest. 18. Mis on grupp ja grupi tunnused? Kõik in. kuuluvad mitmesugustesse gruppidesse. Grupid mõjutavad meie tegusid ja arusaamu iseendast. Grupiks nimetame igasugust in. kogumit, mida seob omavahel ühine sotsiaalse suhete võrgustik. Grupi tunnused: 1). Liikmete vahel peab valitsema grupile ainuomane sotsiaalsete suhete kogum. Iga grupp on ainulaadne. 2). Liikmed peavad olema vastastikuses sõltuvuses. 3)
Ainsworth, Blehar, Waters & Wall, 1978 ema ja lapse käitumine lahusolekul ja taaskohtumisel 27. Uurijate osalemise määr vaatluses. Täielik osavaatlus Uurija asub uuritavate sekka Uurija täidab sisulist rolli Uurija tegelik roll varjatud + tõesed andmed; täpne info siseasjade kohta; vaadeldavad käituvad loomulikult; võimalus vaadata situatsioone, mis pole vaatluseks avatud - eetilisuse probleem; vaatleja mõju vaadeldavatele; uurijal rollikonflikt; uurija võime objektiivseks jääda Vaatlus osalejana Uurija on avalikult kaksikrollis Uurija osaleb tegevustes + uurijal siseinfo uuritava kohta; loomulik keskkond; võimalus küsida; kaasatus gruppi - rollikonflikt; objektiivsuse säilitamine raske; vaatleja mõju vaadeldavatele Osalus vaatlejana Liitub grupiga, et vaadelda Uurijal on luba tegevuste juures olla Ei sekku + suurem objektiivsus vaatlejal; ligipääs suurele hulgale infole; küsimuste küsimise
Grice vestlust juhvad teatavad reeglid e maksiimid nt partnerile tuleb piisaval hulgal infot anda; vestluses tohib mainida ainult informatiivseid asju ja mis pole iseenesest mõistetavad - Rolliteooria - Staatus koht sotsiaalses süsteemis - Sotsiaalne süsteem staatuste kogum, teatud suhtes olevate inimeste kogum - Roll staatusega kaasnev sobilike käitumiste kogum - Rolliootused teiste ootused rolli täitja suhtes - Rollikonflikt olukord kus üks peab täitma üle 2 rolli mis esitavad konfliktseid nõudmisi nt ema ja töötaja või sõber ja laps - Kahe vaheline rollikonflikt nt tööandja ja töötaja Goffman sotsiaalne dramaturgia inimene täiendab kogu aeg oma rolle Inimtegevuse peaeesmärgid: 1) Endast soovitud mulje jätmine 2) Viisaka konsensuse sälititamine - Eeslava- suhtlemine inimestega kellele tahetakse head muljet jätta
rollidest. Kui te olete isa, siis oodatakse teilt enamasti, et te olete peamine sissetuleku muretseja perekonnas, laste korralekutsuja, samal ajal olete tavaliselt ka abikaasa, väimees, õe mees või ka vanaisa. See, kuidas me oma rolle mõistame, mõjutab ka seda, kui hästi me tuleme toime muutustega. (Payne, 1995) Rolli komplementaarsus esineb siis, kui rollid, käitumine ja ootused sobivad hästi kokku ümbritsevate inimeste ootustega. Rollikonflikt tekib siis, kui üks rollidest on vastuolus teisega. Rollidevaheline konflikt tekib aga juhul, kui ühe inimese mitu rolli on vastuolulised. Rollisisene konflikt tekib juhul, kui erinevate inimeste ootused samale rollile on erinevad. Rolli ebaselgusega on tegemist juhul kui pole selge, mida konkreetne roll endast kujutab. Üks 4 sotsiaaltöö raskustest seisneb selles, et professionaalse suhte iseärasuste säilitamiseks
Väärtused on tugevalt seotud kindla kultuuriga; abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; suhteliselt kestvad. Sotsialiseerumine- isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus. Roll- käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga Rollikonflikt- kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet- indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid; on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi; on individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; on seotud samastumise eristumisega sotsiaalses interaktsioonis; kategoriseerimisega.
sotsiaalsete süsteemide alusmaterjal Staatusevaldaja. - isik, kes omab teatud staatust vaadeldaval ajamomendil Omistatud staatused muutumatud tunnused,need on sageli seotud ühiskondliku positsooniga, mis on omistatud sõltumata inimese soovist või tehtavast pingutusest Omandandatud staatused saadud valikute tulemusena teenete või pingutuste abil. nt. Abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena saavutatud staatus ühiskonnas. Roll, rolliootused, rollikonflikt. Roll Staatusele vastavate, sobilike käitumiste / tegevuste eeskirja nimetatakse rolliks Rollikogum Rollid on organiseerinud rollikogumitesse, mis keskenduvad spetsiifilisele staatusele Ühiskonna ootusi rollile vastava käitumise osas nimetatakse rolliootusteks Rollikonflikt kindla ja fikseerunud rolliga isikult oodatakse käitumist, mis on omane sellele rollile. Mõnikord satuvad ühe staatusega kaasnevad rollikohustused vastuollu teise poolt nõutavaga
Rollid omandatakse sotsialiseerumise käigus. Rolliootused võivad olla formaalsed kui mitteformaalsed, rikkumistega seotud sanktsioonid on samuti formaalsed või mitteformaalsed. Enamik inimesi on seotud mitmete staatuste ja rollidega ja konfliktid on nende vahel möödapääsmatud. Selle põhjustab vastuolu rollide vahel. Erinevad, vastuolulised nõudmised. Situatsioon, kus inimene põrkab kokku vajadusega rahuldada kahe või enama inimesei ootusi rollikonflikt. Igal isikul on roll, mis on seotud staatusega. Rollid määravad ära grupi võimusuhted.hindame ära teise staatuse ja käitume vastavalt. Rolliootus ühiskonna ootused rollile vastava käitumise suhtes 6. Rollide paljusus tekitab rollipinget tool käiv ema, väikesed lapsed, majapidamistööd. ROLLI kolm a s p e k t i : 1) ROLLIOOTUSED - millist tegevust või käitumist oodatakse rolli täitjalt t e i s t e sotsiaalses suhtlemises osalejate poolt. Roll
Konfliktide tasandid ja põhjused Konfliktis osalejate hulk võib olla erinev. See võib esineda isikusiseselt, isikutevaheliselt, rühmadevaheliselt või haarata kogu organisatsiooni. Inimese sisekonflikt esineb valikute tegemisel. Iselaadseks sisekonfliktiks on tunnetuslik ebakõla, mis tekib juhul, kui inimesel on mingi asja kohta vasturääkivad teadmised, näiteks kui mingi tegevus on samal ajal nii kahjulik kui ka meeldiv. Isikusiseseks konfliktiks on sageli rollikonflikt, mis on tingitud rolli ebamäärasusest. Selle põhjuseks võivad olla juhi ja töökaaslaste erinevad rolliootused antud isikule. Isikutevahelised konfliktid on paljudele inimestele tõsiseks probleemiks, sest need on seotud isiku emotsioonidega. Inimesel on vajadus kaitsta oma väärikust. Kui ta tunneb seda ohustatavat, halvenevad tema suhted teistega. Vahel ei sobi omavahel kokku kahe inimese temperamendid või nad tajuvad sama olukorda väga erinevalt
sotsiaalpoliitika, ühiskondlik transformatsioon – praktikate muutumine ennetamas formaalsete reeglite muutust: nt jagamismajandus • Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt, ja vastupidi; • Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 2. Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim ÜHISKOND - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad SOTSIAALNE STRUKTUUR – sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis
annaabi.ee 
