· Nagu näha on pealkiri ,,Kuuga kasvas töötute arv 18,5 protsenti" uudise sisus toetatud tuues esile konkreetseid numbrilise fakte, mis on kogutud erinevate uuringute käigus. Lugejatele mõjuvad faktid enamasti efektiivselt ja loovad usaldust uudise vastu. See eest arvamuse esimestelt ridadelt võib lugeda: ,,Näiteks on mitmest suust kuulda, et Eestis on puudus IT- meestest ja kohe oleks vaja 1000 spetsialisti," mis võib tekitada lugejas umbusaldusliku tunde arvamuse suhtes. - Formaalsus · Uudise puhul on teksti formaalsus kindlalt paika pandud. Iga uus mõte algab uue paragraafina, kus juures arvamuses on vormistamise stiil palju vabam ja kindlad reeglid teksti kujundamise osas puuduvad. - Sarnasused - otstarve · Mõlemal juhul, nii arvamuse kui ka uudise puhul on eesmärk edastada informatsiooni. Kas siis oma isiklike arvamuste või uurimuste põhjal kogutud andmete edastamine, kuid siiski toimub mõlemal puhul mingisugune informatsiooni käsitlemine ja edastamine.
volga rühma. Samasse rühma kuulunud merja ja muroma keel kadusid juba varajasel keskajal. Ersa ja moksa keel on sama lähedased kui eesti ja soome keel. Moksade keeles ja välimuses on pärsia mõjutusi, ersade keel ja välimus on lähedasem Läänemere rahvastele. Ersa ja moksa kirjakeel hakkasid välja kujunema 19. sajandi lõpul Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal Vastavalt Mordva vabariigi põhiseadusele on riigikeeled vene, ersa ja moksa keel Moksa ja ersa keele staatus on formaalsus avalikus elus ega hariduses neil erilist kaalu pole Tänapäev Nõukogude Liidu lagunemine tõi teatava rahvusliku taassünni ka mordvalaste juures. 1991. aastal loodi Mordva ülikooli juures ühing Vaigel (Hääl). 1992. aasta märtsis tuli Saranskis kokku esimene Ersa ja Moksa Rahvaste Kongress 1993. aastal tekkisid eraldi ersa organisatsioonid Erzjan' Mastor ja Erzjava. 1994. aastal kuulutati Mordva ANSV vabariigiks. Uskumused Valdavaks usuks õigeusk Vähesel määral ka vanausulisi 20
Tartu 1450 ja Saare-Lääne 1524. ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja (7600 km2) Maaisanda õigused nt kohtuvõim talupoegade üle linnad. Arutati tähtsamaid välis- ja Vaeseim ja iseseisva poliitikata - Kuramaa läks vasallidele 14. saj. Vasalli-senjööri isiklik majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada piiskopkond (4500 km2) läänisuhe = formaalsus. "Vasall" kadus käibelt, omavahelisi tülisid. Ei muutnud kunagi Liivimaad omaette seisus. Läänistamata maad - ametkonnad reaalselt ühendavaks institutsiooniks, kuna otsuste (mitu kihelkonda. keskuseks ametimõis) jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, aga vakused (4-6 küla)
Organisatsiooniteooria kodutöö Organisatsiooni analüüs Mainori Kõrgkool Formaalsus Mainori Kõrgool on ametlik ehk formaalne organisatsioon,sest on olemas kindel struktuur ja lisaks veel tugistruktuurid. Kindla struktuuri moodustavad : MK rektoraat Õppeosakond IT osakond Turundusosakond Raamatukogu Õppekeskused Ettevõtluse Instituut Juhtimise Instituut
arusaamisvõime ja mõistmine minu praeguste valikute suhtes? Jah, te kõik olete olnud kunagi selle valiku ees, aga uskuge mind, selle reaalsus kaob üsna ruttu. Õigemini täpselt nii kiiresti, kui te leiate töö ja hakkate sellega raha teenima. Siis ununeb selle küsimuse tõeline raskus. Ma leian, et kui mulle saadetakse kiri, milles seisneb lohutav sõnum NING sellele järgneb kutse prestiizesse ülikooli, on see vaid vormitäide, formaalsus, pinnapealsus. Miks ma pean minema ülikooli? Miks ma pean otsustama täna, mis minust saab? Ma ei pea. Ma ei pea seda tegema ka homme ega ülehomme. Isegi aasta pärast mitte. Miks ma ei võiks võtta aastat vabaks? Sest ma olin keskkoolis hea õpilane? Sain peaaegu hõbemedali? Sest ma jõudsin palju? Ilmselt ma saaksin sellega hakkama ka edaspidi, otseloomulikult. Ma ei jätaks ülikooli minemata, sest see oleks minu jaoks raske või ma kardan, et ma ei peaks pingele vastu. Ma ei jäta
vastavalt valdkonnaseadusest nt. PPVS liiklusjärelvalve. Teenistusliku järelvalve on kontroll, mida teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse õiguspärasuse:kontrollitakse haldustoimingute vastavust kehtivale õiguskorra nõuetele ning otstarbekuse suhtes. Avalik haldus-on asjade korraldamine üldsuse huvides ja hüvanguks. Sisaldab järgmisi aspekte:organisatsioonilisus, formaalsus ja materiaalsus. Tegutsemisvormid: Eraõiguslik haldustegevus (leping üks osapool on riik ja ei anna ühepoolseid korraldusi), avalikõiguslik haldustegevus (tegutseb avalikõiguslikult teostab täidesaatvat võimu lähtudes PS põhimõtetest ja põhiõigustest). Vahetu ja kaudne haldus-vastavalt sellele, kas riik täidab teatud haldusülesandeid ise või delegeerib need iseseisvatele õigussubjektidele, saab rääkida, kas vahetust või kaudsest riigihaldusest
situatsiooni, kus üksikute äärmisel negatiivsete v positiivsete kogemuste pinnalt tulemuslikkuse hindamisel tehakse meelevaldseid üldistusi. · Vähene kriitilisus ja kontroll juhid ei soovi igapäevase harmoonilise töökeskkonna nimel piisavalt kriitiliselt kontrollida enda töötajaid, neile 6 vajadusel igapäevase tulemuslikkuse juhtimisel ka konstruktiivset kriitikat teha või negatiivset tagasisidet anda. · Formaalsus tulemusjuhtimine taandub perioodilisele mehhaanilisele tabelite täitmisele, mida tehakse selleks, et ,,keegi seda ju nõuab". 5.Tulemusjuhtimine organisatsioonides Tulemusjuhtimine peegeldub väga selgelt Euronicsi kauplusketis, kus vestlesime antud ettevõtte töötajaga. Töötajaid motiveeritakse läbi erinevate müügimängude, kus töötajal on võimalik teenida endale kasumlikke preemijaid. Töötajatele määratakse
pakuta selgeid normatiivseid juhiseid. Kogukond ja ühiskond kogukonnas tunnevad inimesed üksteist paljude põlvkondade jooksul ning nad on mitteametlikult seotud, ühiskonnas on inimeste suhted rohkem ärilised ja piiratud. In ja Out- grupid in grupid nim neid esmaseid ja teiseseid gruppe kuhu me kuulume ja out grupidon kuhu kuuluvad "nemad" ja meie ei kuulu. Formaalne organisatsioon- sotsiaalse süsteemi tähtis osa, mida iseloom formaalsus, hierarhiline struktuur, suurus, suhteline keerukus, organisatsiooni pikk kestus.(jalgpallimeeskond, haridussüsteem, ülikool, haiglad jne). Bürokraatia (Weber)- eriline organisatsioonitüüp, mida iseloomustavad ratsionaalsus ja efektiivsus suuremastaabiliste ülesannet täitmisel ja kuhu kuulub suur hulk inimesi.( kõrge spetsialiseerumise aste, ametialane kompetentsus kõrge, organistasiooni ülesehitus, tegevuse dokumenteerimine, isklike ja organisatsiooni ressursside eraldatus. )
kuigi kiriku osakaal on inimeste elus aasta-aastalt vähenemas. Ka naiste staatus on muutumas. Varem oli vägagi tavaline see, et peretütar elas vanemate juures kuni abiellumiseni. Nüüd on aga üha enam tüdrukuid asunud õppima ülikooli. Portugallased eelistavad formaalsust ning lähevad sageli isegi kinno lips ees ja pintsak seljas. Visiitkaart, mille üks pool on inglise ja teine portugali keeles jätab neile kindlasti hea mulje. Kuigi formaalsus on seal kindlal kohal ei hiilga nad siiski täpsusega. Pooletunnine hilinemine pole nende jaoks midagi ebaviisakat. Kui portugallane teid näiteks kuhugi sööma kutsub, siis ootavad nad kindlasti sama, kuigi pole viisakas mainida, et võõrustamine oli mõeldud vastuteenena, sest see on nende 11 jaoks loomulik. Ka kooliõpetus jääb formaalseks ning lapsi ei julgustata uuendusmeelsusele. Parim tervitus on Portugalis kindel käepigistus
vältimine, SINATAMINE, nalja tegemine jne. 15. Keele varieerumine. a. Varieerumine see on loomuliku keele iseloomulikumaid ja effektivsemaid omadusi. Varieerumise olilisim dimensioon on aeg ja muutumine. Keele variatiivsus toimub: geograafilise(siin mängib rolli indiviidi ühiskond, elukoht,) sotsiaalse(vanus, sugu, sotsiaalne klass) ja situatsioonilise(still, formaalsus) tunnuste järgi. 16. Keeleteaduse harud (suunad) a. Sotsiaallingvistika uuritakse keele tunnuste ja kategooriate varieeriumise ning sotsiaalmajanduslike muutujate suhet b. Tekstilingvistika mille uurimisobjekt on terviktekstid c. Vestlusanalüüs uuritakse reaalsed vestlusi d. Pragmaatika keskendub keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälistest situatiivsetest faktoritest. e
intended kavatsus, tahe disposed paigutama, mahutama, korraldusi andma, käsutama inclined kalduv, kalduvusega presume pidama, arvama, oletama oft-citied quote Lk 30 disinheritance pärandita jätmine expressly sõnaselgelt, ettekavatsetult regardless vaatamata, kõigest hoolimata, kuid siiski directly otse, vahetut Lk 31 lawsuit kohtuasi, hagi, õigusavaldus disgruntled pahur, torisev formality formaalsus, vormilisus well-drafted hästi koostatud invalidate kehtetuks tunnistama, annulleerima obtain kätte saama, hankima, soetama fraud kelmus, pettus coercion sundus, sundimine to file fail frivolous kergemeelne hassle tüli, nägelus, kähmlus diminish vähenema, vähendama, kahandama Lk 32 expand laiendama, arenema, laienema, arendama compound võlga kokkuleppel kustutama, kokku pandud
on suunatud avalike hüvede pakkumisele, avaliku ülesandega kaasneva kohustuse täitmisele või põhiõiguste, vabaduste ja huvide kaitsele. ametnik-Ametnik on üldises tähenduses igasugune kantseleitöötaja. 2. Millised on bürokraatia positiivsed ja negatiivsed küljed? Positiivsed: tagab ühtse ja ausa poliitik ning otsuste elluviimise; reeglid kõigile ühtsed Negatiivsed: kõige taga on seaduslik ja ennustatavus Liigne formaalsus, mis takistab tööd 3. Kuidas teostab riik järelvalvet ametnike tegevuse üle? Nimetage ja selgitage. Õiguskantsleri institutsioon- sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet ametiasutuste poolt väljastavate õigusaktide põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse üle Riigikontroll- juhib riigikontrolör. Uurib, kuidas riik ja omavalitsused on maksumaksa raha kulutanud ning mida selle eest talle pakkunud 4. Mis on korruptiivne tegu?
• Sõjateenistus • 13 saj konfliktid leedulastega LÄÄNIKORD • Maaisanda dolmeen - talupoegade haritav maa • Tuludest kattis riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud • Eramõisad • Vasallid said lojaalsed, võitlusvõimelised Põhja-Saksa väikeaadlikud • Harju-Viru rüütelkond — Eestimaa rüütelkond + Liivimaa rüütelkond • Läänid polnud ordu alal pärandatavad, rüütelkondade aladel olid • Vasalli-senjööri läänisuhe formaalsus • Maaisandad läänistasid valdusi majanduslikel kaalutlustel KESKAEGSE LIIVIMAA VÕIMUSUHTED • Saksa ordu Liivimaa haru ja Riia peapiiskopi võitlus esivõimu ja Riia kontrolli pärast • Kohalike tülide vahekohtunik paavst • Saksa ordu eesmärk - piiskoppide ilmalik võim piiratuks • Ordul rohkem raha, kogenumad diplomaadid • Päriliku võimu puudumine • Saksa ordu võim nõrgenema • Liivimaa maapäevad - maksude kokkulepped, kogu maad puudutav • 14
Et oleks sidustus, mille objektis on protsessid Millistele küsimustele tuleb teoreetilisest ja töökorralduslikust seisukohast erilist tähelepanu pöörata? info täielikkus, konsulteerimine teistega ja info vastuvõtlikkus 15. Millised on akadeemilise teksti iseloomulikud tunnused? Lineaarsus – kõik teksti osad on teineteisega seotud Komplektsus – kõnekeelest oluliselt mitmekülgsem, selgem, täpsem Formaalsus – eesmärk on argumendi esitamine Objektiivsus – nägemus kuidas asjad tegelikult on, tõe taotlus arutluses Otsekohesus Argumendi esitamine, orienteeritus probleemi lahendamisel Vastutuse printsiip – usaldusväärsus Kõik teksti osad peavad moodustama süsteemi, ei tohi olla vasturääkivusi 16. Millistele nõuetele peavad vastama Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas vormistatud kirjalikud uurimistööd? Kompetentne
Tee kokkuvõte (1 lk) milles töö seisneb Koosta esialgne kirjanduse nimekiri Tee kokkuvõtlik töömudel Vormistamise ja viitamise reeglid Otsi 3 artiklit ja vaata mis allikatele nendes viidatud on 15. Millised on akadeemilise teksti iseloomulikud tunnused? Lineaarsus- üks suunatud tervik, mis läbib erinevaid baase, iga järgnev osa ehitub eelneval Kompleksus- mitmekülgsem, selgem, täpsem Formaalsus-mis on keskne eesmärk, viisakas kõne, hoidu slängist ja lahtilastud kirjakeele reeglitest Objektiivsus- autor taandub, aus tõdetaotlus Sirgjoonelisus ja otsekohesus- vastand ilukirjandusele, kõik tuleb öelda otse, ilma kujundite ja keerutuste Argumendi esindamine orienteeritus probleemi lahendusena Vastutuseprintsiip- peamine asi on töö usalduvus. Peab kirjutama ainult asju, milles on kindel
Bitte schön. 2. Lektion Abend, -e der õhtu Abendessen, das - õhtusöök alle kõik (inimesed, asjad) also niisiis ausgezeichnet suurepärane Besuch, -e der külaskäik besuchen külastama, käima kusagil bringen tooma dauern kestma denken mõtlema, siin: arvama Dienstag, -e der teisipäev ein/treten, er tritt ein sisse astuma endlich lõpuks erledigen sooritama, ära tegema, korda / jutti ajama essen, er isst sööma fahren, er fährt sõitma Fahrt, -n die sõit Formalität, -en die formaalsus Formular, -e das blankett Freitag, -e der reede Freund, -e der sõber Frühstück, -e das hommikusöök fühlen sich end tundma gehen minema geöffnet avatud, lahti gibt es +Akk ,,there is", on olemas Grüne, - das ,,grüüne" heute täna Hotel,-s das hotell Idee, -n die idee lange kaua Lust, -"e die lust, lõbu, tahtmine machen tegema Mittag, -e der keskpäev Mittagessen, - das lõunasöök Mittwoch, -e der kolmapäev morgen homme Museum, das die Museen muuseum
Formaalsed süsteemid – ei töötle ega loo tähendust Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid: Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba intentsionaalne olemas F(formaalsus) → I(intensionaal) → E(ekstensionaal) Quine väidab, et tähendus koosneb signifikaadist (tähendus, mis on moodustatud reeglite järgi, keelesisene содержание знака) ja referendist(предмет референции). Quine lähtub Carnapist. Signifikatiivne semantika: tähendus on siin kui klassifikatsioon, üldistus ja teadmiste süsteem. Olulised on laused.
Keele varieerumine Sotsiolingvistika - Uurib empiirliselt keele kasutamist ja selle varieerumist ühiskonnas - Maailma keelte osas oli juba juttu keelte sotsiolingvistilisest liigitusest. Kõik see kus keel ja ühiskond kokku puutuvad. Variatiivsus: geograafiline(erinevates kohtades inimesed räägivad erinevalt, nt eesti murded), sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass), situatsiooniline(stiil, formaalsus) Suuline ja kirjalik keelekasutus Suuline kõne: 1) Ajaline, lineaarne, ühesuunaline, interaktsiooniline(oluline kellega räägitakse), deiktilisem 2) Intonatsioon ja pausid(mitte kirjavahemärgid), seega ikoonilisem 3) Grammatika osas ,,lõdvem" konstruktsioon, parandused, reformuleeringud, partiklid jne 4) Tavaliselt vähem formaalne Laias mõttes Suuline kõne: · Kõneetnograafia ja vestluse struktuur · Keele varieerumine(stiil, sugu ja sotsiaalne kuuluvus jms)
Juhendaja ja juhendava vaheline suhtlus peab vastama akadeemilisele tavale, lugupidav ja viisakas Missugune on akadeemiline tekst? Lineaarsus –akadeemiline tekst peab olema lineaarne (kõik teksti osad suhestuvad teineteisesse, on üksteisega seotud, panustavad tervikusse, keskse argumendi tõestamisse) Kompleksus- akadeemiline tekst on kõnekeelest mitmekesisem, mõtteliselt konsetreeritum, mitmekülgsem, selgem, täpsem Formaalsus- mis on keskne eesmärk (argumendi esitamine), hoiduda slängist, lõdvast keelekasutusest, lähtuda kirjakeele reeglitest Objektiivsus- esitada nägemus selle kohta, kuidas asjad tegelikult reaalsel on (ei esita oma subjektiivset arvamust- autor taandab ennast, esitada oma vaateid, kuidas asjad tegelikult on) (Üritada lähtuda ausatest tõetaotlustest (filosoofia- mõista asju, nii kuidas nad
Mõisted on fonoloogia, morfoloogia, süntaks. Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid. Põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Areaalne 13. Keelkond, algkeel, haru Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad , mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome-ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm.
saali keskme (shomeni) poole ja siis ühiselt kõikidele trennikaaslastele (otagaini). Ühiselt dojo keskme poole kummardudes osutatakse austust kõigele sellele, mida antud ala esindab: selle juurtele, kommetele, fi losoofi ale. Kaaslastele (otagaini) trenni alguses kummardudes lausutakse valjusti ONEGAI SHIMASU. Selle kummardusega pööratakse tähelepanu nii saalis viibivatele kaaslastele kui ka õpetajale. Valjusti lausutud "onegai shimasu" on enamat kui formaalsus. Otsetõlkes tähendab see "soovin midagi paluda". Seda öeldes väljendatakse kõigepealt oma soovi harjutada kogu südamest ning näidatakse oma soovi treeningu kestel midagi õppida. Ka õpetaja kordab lauset, paludes sellega õpilasi usinasti koos harjutama ja ennast õpetama. Treeningu lõpus sooritatava kummarduse ajal öeldakse ARIGATOO GOZAIMAZU, mis tähendab "palju tänu". 9 http://www.tengu.ee/failid/File/karate_opik.pdf
Märgi sisu Formaalsed süsteemid ei töötle ega loo tähendust Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid: Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba intentsionaalne olemas F(formaalsus) I(intensionaal) E(ekstensionaal)· Quine väidab, et tähendus koosneb signifikaadist (tähendus, mis on moodustatud reeglite järgi, keelesisene ja referendist. Signifikatiivne semantika: tähendus on siin kui klassifikatsioon, üldistus ja teadmiste süsteem. Olulised on laused. Referentsiaalne: oluline on osutus, seob kõneleja aktuaalse situatsiooniga. Nad on omavahel seotud; referent sõltub signifikaadist. Denotaat referent, keeleväline reaalne subjekt
kuni esile astub mõni muu kui esimeses võimalikus siirdekohas ei kasutata esimest ega teist reeglit, vaid kolmandat, hakkab reeglistik uuesti ringlema. Naaberpaarid küsimus-vastus, tervitus-vastutervitus, ettepanek-nõustumine/mittenõustumine Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas: variatiivsus, geograafiline, sotsiaalne(vanus, sugu, sots. Klass), situatsiooniline(stiil, formaalsus), keele variante: dialekt e murre(Ranna, Alutaguse, Kesk, Ida, Lääne, Saare, Mulgi, Tartu, Võru, Setu), sotsiolekt, släng, allkeel, idiolekt laias mõttes uurib sl vestluse struktuuri, keele varieerumist ja kakskeelset ühiskonda. Praktiline sl on keele planeerimine, haridus- ja keelepoliitika, millede meetodiks on enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas mõttes uuritakse keeleüksuse varieerumise täppisanalüüsi.
(Stalingradi võit). Teherani konverentsil algab NSV Liidu ja liitlaste teatav eemaldumine, kuna on ilmselge, et huvid hakkavad põrkuma. W. Churchill on ainus, kes näeb mõjusfääre ihkavas J. Stalinis ohtu Ida-Euroopa tasakaalule kui Saksamaa purustatakse. USA peab aga W. Churchilli arvamusi kolonialistlikuks ning neid eiratakse. Teheranis lepitakse kokku Teise rinde avamine, samuti jäeti Baltimaad Nõukogude mõjusfääri (oli küll rahvahääletuse nõue, kuid see oli formaalsus). 1944 on Saksamaa lüüasaamine juba etteteatav paratamatus.Jalta konverents järgmise aasta algul tugevdab jällegi Stalini positsioone. Seda on võrreldud ,,uue Müncheniga", kuna see pani aluse territoriaalsetele nõuetele Ida-Euroopas. Potsdami konverents määrab kindlaks okupatsioonitsoonid tulevase külma sõja alguspunkt. Jällegi oli olnud W. Churchill see, kes nõudis enne Potsdami tungivalt D. Eisenhowerilt vägede
48. Organisatsioonikultuuri tüübid 1.Võimulkultuur,2.rollikultuur,3.ülesande kultuur, 4.isikukultuur.1.esineb väikestesettevõtetes,seda iseloomusta keskne võim,mitteformaalne kommunikatsioon ja usaldus.ühine eesmärk välistab vajaduse bürokraatia järele.kui ettevõte kasvab siis võib suhtlemine katkeda..päärab tähelepannu personaalile esitatavatele nõuetele(ring ja jooned läbi ringi keskpunkti).2.iseloomulik bürokraatlikus ja formaalsus. Väikearvuline juhtkond kontrollib spetsialistide ja valdkondade vahelist koostööd.tööjaotatakse ratsionaalselt töötajate vahel.sobib stabiilsesse keskonda kuid suurte muutuste korral puruneb.personali jaoks turvaline ja etteaimatav(nagu selveril).3.maatrikstruktuuriga ettevõtetele iseloomulik, kus võim asvub jõujoonte ristumispunktides.. töötajal sageli mitmekorde või ühine vastutus.põhineb asjatundlikkusel.vajadus
4) "Seda ei pea arvestama, mida ei saa loendada'" - subjektiivse iseloomuga mõõdikuid ei meeldi inimestele, selle tõttu on lähenemine kvantitatiivse lähenemine, kus me keskendume ainult müüginumbritele. 5) "Halo-efekt" meelevaldsed üldistused positiivsete kogemuste pinnalt (Negatiivsete). 6) Juhid soovivad hoida töökeskkonna stabiilse ja harmoonilise ja ei soovi igapäevaselt oma alluvaid kontrollida ega anda neile tagasi konstruktiivset kriitikat. 7) Formaalsus seda tehakse selleks, et keegi seda kuskil nõuab. Puudub tahe seda teha. (Doherty, T. L. & Horne T. 2002). 5 KOKKUPUUTED TULEMUSJUHTIMISEGA Kõik neli referaadi koostajat on suuremal või vähemal määral kokku puutunud ettevõttes töötades juhtimisega. Selles peatükis saabki igaüks meist ühe alapeatüki sees sõna, kus ta kirjutab vabas vormis või siis tabeli näitel kokkupuutest tulemusjuhtimisega. Samuti on ära toodud ettevõtete struktuurid joonistena. 5
Naaberpaar ehk mitmest voorust koosnev dialoogi osa. 76. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt) Sotsiolingvistika põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. Sotsiolekt ehk sotsiaalne murre, oleneb sotsiaalsest struktuurist. Idiolekt ehk isikukeel, individuaalsed eripärad. Allkeel ehk erinevad keelekujud, näiteks ameti keeled e haldus, poliitika keel. 77. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika
· vahetult pärast vaatlust: vaatlusmärkmete täiendamine ja analüüs Mõned olulisemad aspektid, mida sõltuvalt eesmärgist vaadelda: · Ruum milline see on ja kuidas suhestub uuritava olukorraga näiteks suurus, asukoht, avalikkus/privaatsus, tegutsejate asetus, sisekujundus, värvid, lõhnad, teatised ja märgid; · Interaktsioon ja tegevused mida, kuidas, millistel eesmärkidel tehakse; suhete olemus (näiteks formaalsus; agentsus, aktiivsus/passiivsus), keelekasutus, emotsioonid, võimu- ja kontrollisuhted, kehakeel; · Indiviidid kes osalevad situatsioonis (ja kes on puudu); milline on sugu, vanus, tööalane staatus, ka riietus, välimus. INTERVJUEERIMINE Intervjuu kui andmekogumismeetodi eesmärk on mõista uuritavat uurimisosalise seisukohast. Intervjuustrateegia valik: · Struktureerimata intervjuu Uurija lähtub võtmeteemadest või terminitest ja moodustab küsimused kohapeal
12) Sotsiolingvistika. Variatiivsus. Dialekt, sotsiolekt, idiolekt. Suulise ja kirjaliku keele erinevus. Sotsiolingvistika laiemas ja kitsamas mõttes. Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas. Väga andmetekeskne. Vaadeldakse keele ja ühiskonna seost. Variatiivsus (kuidas erinevatel inimestel keeled erinevad) 1) geograafiline (keel varieerub vastavalt kohale murded); 2) sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass); 3) situatsiooniline (stiil, formaalsus) Keele variandid: Dialekt e murre, mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. Sotsiolekt teatud sotsiaalse grupi keel. (,,Mina vää?") Idiolekt ühe inimese konkreetne keelekasutus. Suuline ja kirjalik keelekasutus: Suuline kõne on: - ajaline, lineaarne, ühesuunaline, interaktsiooniline, kontekstist sõltuvam (deiktilisem) - intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid), seega ikoonilisem
hakkab rääkima Vooruvahetus- kõnevoorude vahetamine vestluses. Naaberpaar-nt küsimus - vastus, ettepanek - nõustumine jne 88. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt) Variatiivsus- sotsiolingvistika põhimõiste- palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: 1) geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt- dialekt) 2) situatsiooniline (stiil, formaalsus) (kõik räägivad erinevates olukordades erinevalt) 3) sotsiaalne (sotsiaalne klass- seostatakse sissetulekuga, vanus, sugu jne) Keele variandid: dialekt, släng, allkeel, idiolekt, sotsiolekt Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. Sotsiolekt ehk sotsiaalne murre, oleneb sotsiaalsest struktuurist. Idiolekt ehk isikukeel, individuaalsed eripärad. Allkeel ehk erinevad keelekujud, näiteks ameti keeled e haldus, poliitika keel.
hakkab rääkima Vooruvahetus- kõnevoorude vahetamine vestluses. Naaberpaar-nt küsimus - vastus, ettepanek - nõustumine jne 88. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt) Variatiivsus- sotsiolingvistika põhimõiste- palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: 1) geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt- dialekt) 2) situatsiooniline (stiil, formaalsus) (kõik räägivad erinevates olukordades erinevalt) 3) sotsiaalne (sotsiaalne klass- seostatakse sissetulekuga, vanus, sugu jne) Keele variandid: dialekt, släng, allkeel, idiolekt, sotsiolekt Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. Sotsiolekt ehk sotsiaalne murre, oleneb sotsiaalsest struktuurist. Idiolekt ehk isikukeel, individuaalsed eripärad. Allkeel ehk erinevad keelekujud, näiteks ameti keeled e haldus, poliitika keel.
hakkab rääkima Vooruvahetus- kõnevoorude vahetamine vestluses. Naaberpaar-nt küsimus - vastus, ettepanek - nõustumine jne 88. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt) Variatiivsus- sotsiolingvistika põhimõiste- palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: 1) geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt- dialekt) 2) situatsiooniline (stiil, formaalsus) (kõik räägivad erinevates olukordades erinevalt) 3) sotsiaalne (sotsiaalne klass- seostatakse sissetulekuga, vanus, sugu jne) Keele variandid: dialekt, släng, allkeel, idiolekt, sotsiolekt Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. Sotsiolekt ehk sotsiaalne murre, oleneb sotsiaalsest struktuurist. Idiolekt ehk isikukeel, individuaalsed eripärad. Allkeel ehk erinevad keelekujud, näiteks ameti keeled e haldus, poliitika keel.
12) Sotsiolingvistika. Variatiivsus. Dialekt, sotsiolekt, idiolekt. Suulise ja kirjaliku keele erinevus. Sotsiolingvistika laiemas ja kitsamas mõttes. Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas. Väga andmetekeskne. Vaadeldakse keele ja ühiskonna seost. Variatiivsus (kuidas erinevatel inimestel keeled erinevad) 1) geograafiline (keel varieerub vastavalt kohale murded); 2) sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass); 3) situatsiooniline (stiil, formaalsus) Keele variandid: Dialekt e murre, mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. Sotsiolekt teatud sotsiaalse grupi keel. (,,Mina vää?") Idiolekt ühe inimese konkreetne keelekasutus. Suuline ja kirjalik keelekasutus: Suuline kõne on: - ajaline, lineaarne, ühesuunaline, interaktsiooniline, kontekstist sõltuvam (deiktilisem) - intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid), seega ikoonilisem
Kvantitatiivne sotsiolingvistika, konversatsioonianalüüs. Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid. Põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. (Lõuna-eesti murre võru, tartu, mulgi; Põhja-eesti saarte, lääne-, kesk- ja idamurre; rannikumurre) Sotsiolekt on sotsiaalse grupi keel. Idiolekt on ühe inimese keel. Individuaalsed eripärad. Kasutatakse, kui leitakse midagi omapärast kellegi keeles. Suuline kõne on verbaalne kõne
sotsiaalse staatusega. -nud on normikeelne variant ja kõrgema prestiiziga, -nd on argikeelne. Keevallik püüdis kindlaks teha, millised on need sotsiaalsed, keelelised ja kontekstuaalsed tegurid, mis mõjutavad varieerumist. Olulisimad tulemused on lühidalt järgmised: - rida mõjureid on keelelised (eelneva segmendi häälikud, tüvepikkus jms). Neist on oluline rõhk: rõhuline sõna kaldub olema -nud; - olulisim tegur on situatsiooni formaalsus: formaalses kasutatakse lühemaid variante 8%, argises 40%; - oluline on ka see, kas sõna on argikeelne või kirjakeelne. Argikeelsetes sõnades esines -nd 56%, neutraalsetes 32%, kirjakeelsetes 28%; - sotsiaalsetest teguritest on olulised kaks: sugu ja vanus. Naised kasutasid lühemaid vorme 29%, mehed 38%. Seega naised on normikeelsemad. Enim kasutab pikka vormi noorem ja keskmine põlvkond, kuid erilist vahet pole. Kaily Cui: h hääldamine
· Olulised taustamõjurid: · ootamatu varem kavandatud situatsioon · kõneldaval on vahetu seos kõneks oleva situatsiooniga (nt spordireportaaz) seos puudub · dialoog - monoloog · kõnelejate koosseisu vaheldumise kiirus · vooruvaheldus vaba reguleeritud Argine avalik -institutsionaalne suhtlus: · Inimeste rollid : eraisik eraisik, eraisik/institutsiooni esindaja - institutsiooni esindaja · Inimeste suhted: formaalsus (tuttav-võõras), staatus (kõrge-madal-võrdne) · füüsiline olukord: suletud (kodus) neutraalne (kohvikus jms) avatud (tööl, ametiasutuses jms) · Põhitüübid: argi, avalik, institutsionaalne. · Avalik: olukord avatud kõrvalistele isikutele. · Institutsionaalne: üks osaleja institutsiooni esindaja Vahetu-vahendatud suhtlus: · Vahetu suhtlus: partnerid suhtlevad silmast silma, on võimalik vahetu tagasiside
1. terve elu kestel 2. lapsepõlves alates 8 eluaastast 3. lapsepõlves kuni 8 eluaastani * 4. lapsepõlves alates 10 eluaastast 4. Primaarse grupi tunnuste hulka ei kuulu 1. Personaalsus 2. Lähedased suhted 3. Formaliseeritus * 4. Hierarhia 5. Milline tunnus ei sobi sekundaarse grupi iseloomustamiseks 1. Konformism 2. Formaalsus 3. Hierarhia 4. Isikupärasus * 6. Ralf Nilton eristab ühiskonnas kahte tüüpi isiksust. Need on 1. Normatiivne ja modaalne * 2. Modaalne ja neutraalne 3. Normatiivne ja nataalne 4. Modaalne ja pseudomodaalne 7. Peegelpildi mina teooria kohaselt areneb isiksus tänu sellele, et 1. inimesel ei ole isiklikku arvamust kuidas käituda 2. inimene ei arvesta sellega kuidas teised hindavad tema käitumist
+ Eesti murdealad: # Põhja-Eesti: Saarte (õ à ö), Lääne, Kesk, Ida (o à õ) # Lõuna-Eesti: Mulgi, Tartu, Võru (s.h Setu) # Ranniku (3 väldet à 2 väldet) + ka suuresti globaliseerunud ühiskonnas on murded (identiteedi küsimus) o sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass) + USA-s sotsiaalne klass = sissetulek, Eestis sotsiaalne klass = haridus o situatsiooniline (stiil, formaalsus) * Keele variandid: o dialekt e murre geograafiline erisus o sotsiolekt sotsiaalne erisus, släng noorte kõnekeele sotsiolekt o allkeel keele variant + kirjakeel e standardkeel + ühiskeel formaalsem kõnekeel, argikeel mitteformaalsem kõnekeel o idiolekt individuaalne keelepruuk * Suuline ja kirjalik keelekasutus: suuline kõne on:
- Rahvas - Valitsus - Võime suhelda - -> n-ö puudu on tunnustus! ● Suveräänsus Suveräänsus ● Jean Bodin (1530-1596) ● Realism - anarhia ● Ülim võim territooriumil ● Legitiimse vägivalla monopol (Max Weber) -> Valitsusel vms on legitiimne võim vägivallale (st, et keegi teine pole võimuga vägivallale) ● Tunnustamine Suveräänsuse tüübid ● Robert Jackson: - Negatiivne -> juriidiline korraldus, formaalsus - Positiivne -> võimekus, mida teha suudab ● Stephen Krasner: - Siseriiklik suveräänsus -> vägivalla monopol, põhiseadus - Vastastikkuse sõltuvuse suveräänsus -> riigi võimekus kontrollida oma piire (kui palju inimesi, raha, kaupa jne seal liigub) - Juriidiline -> võime teistega suhelda, astuda rahvusvahelistesse lepingutesse jne - Vestfaali -> klassikaline ülemvõimuga territoorium; keegi väline EI ANNA korraldusi Suveräänsuse puudumine
võimalikus siirdekohas ei kasutata reeglit 1a ega 1b, vaid kasutatakse reeglit 1c, hakkab reeglistik 1a- 1c järgnevas võimalikus siirdekohas uuesti tööle. Naaberpaar ehk mitmest voorust koosnev dialoogi osa. Naaberpaarid, nt küsimus - vastus, ettepanek - nõustumine jne 92. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt). Eesti murdealad. Variatiivsus: geograafiline; sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass); situatsiooniline (stiil, formaalsus Keele variante: dialekt ehk murre, sotsiolekt(subkultuuride kõneldavad alamkeeled,släng) allkeel (kirjakeel, ühiskeel, argikeel jne), idiolekt (isikukeeled) Eesti keeles on kaks suuremat murderühma põhjaeesti ja lõunaeesti murded (mõnedes käsitlustes eristatakse kolmanda rühmana kirderanniku murdeid). Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Murrete säilimist
-maailma keelte juurde tagasi, keel või murre (saar murde reetlikus = pangarööv tallinnas) eliza (my fair lady) keel varieerub, sellest tulenevalt võib olla ülmaailmseid eri uurimisvorme saare ; lääne; kesk; ranna; alutaguse; ida; mulgi; tartu; võru, setu murre (õpi kaart vt moodle) põhjamurre, lõunamurre üldiselt jagunev, kaua aega mõlemal erialdi kirjakeel sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutust ühiskonnas (variatiivsus, geo, sots, situatsiooniline, stiil, formaalsus) laias mõttes sotsiolingvistika: -kõneetnograafia ja konversatsioonianalüüs -keele varieerumine -kakskeelne ühiskond praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika jm) meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel kitsas mõttes sotsling. - Labov jt - keele varieerumise täppisanalüüs (e. kvantitatiivne sotsiolingvistika) Leele Keevallik - Oma keel 2001/2 Psühholingvistika .-keel ja meel, nende areng (lapsekee)
psühholingvistika üks tähtsamaid objekte on lapse keelelise areengu uurimine. 6)sotsolingvistika: Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid. Põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Sotsiolingvistiline liigitus lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. Riigikeel, normile vastav keel lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca inglise k =ELF Sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju-ning sõltuvussuhteid. Selle haru põhimõtteks on, et keel või teatav keelevariant on rühma või kollektiivi tunnuseks
Ta võis end küll enne kohtuotsuse langetamist kirjalikult kaitsta ja esitada vastuväiteid enne lõpliku otsuse tegemist, kuid tema seisund oli halb menetluse ettevalmistamise ajal, talle isegi ei öeldud, milles teda süüdistatakse ja tal polnud ka õigust advokaadi kaitsele. Teisalt oli õigusemõistmine vormilisem ja süüdistataval olid suuremad võimalused enda kaitsmiseks kohtu ees, kui seda oli inkvisitsiooniprotsessis, kus lõpliku otsuse tegemine oli pigem formaalsus, mis ei andnud süüdistatavale mingeid võimalusi enda kaitsmiseks. 26.Tööõigus. Kehtestati kriminaalõiguslikult sanktsioneeritud ametiühingute ja streikide keeld- Inglismaal 1824, Prantsusmaal 1864 ja Saksamaal 1869.aastani. veel 1845.aastal kehtima hakanud Preisi tsunftimäärus keelustas kutsealased organisatsioonid ja streigid. Feodaalkorra lagunemine, pärisorjuse kaotamine ja tsunftikohustuste kadumine
ja kehtetu ... uniooniga taasühinemiseks on nendel vaja likvideerida orjus. · Kongress: Mässulise osariigi uniooni tagasi astumise eelduseks on lojaalsusvanne (üle 51% ei realiseeru) · Uus president Andrew Johnson: võis käituda esimesed 8 kuud mõõdukalt, nt. Kuulutas välja esimese amnestia 1865.a.mais ... ei meeldi kongressile Kongress: endised konf. Ametnikud ei tohi olla edaspidi riigiametnikud ja uniooni tagasivõtmine ei ole formaalsus. B. Mida peaks tegema endiste orjadega ? · 1865 lõunas uued põhiseadused: keelustasid orjuse, aga mustanahalistel ei ole valimisõigust. Taasülesseehitamise periood ... Lõuna proovib taastada ,,vana korra": osariigid kehtestasid mustanahalistele eraldi seadusi ... Lõuna enesekaitse: mustanahalistel ei ole õigust hääleõigusele ja ei anta riigiameteid ... Põhjaosariigid ei ole sellega nõus! · Vaidlused kongressis: lõuna kaotab seal viimase mõjuvõimu 1865 a
· Keelekorpused Kelle varieerumine · Maailma keelte juurde tagasi keeleteadlased ei ütle kunagi, kui palju keeli täpselt on. · Keel või murre saare murde reetlikkus... · Eliza Doolitle (Pygmalion...Minu veetlev leedi) Sotsiolingvistika · Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas. o Variatiivsus o Geograafiline o Sotsiaalne (vanud, sugu, sotsiaalne klass) o Situatsiooniline (stiil, formaalsus) o Keele variante: dialekt ehk murre, släng, sotsiolekt, allkeel (kirjakeel, ühiskeel, argikeel jne), idiolekt · Laias mõttes sotsiolingvistika o Kõneetnograafia ja konversatsioonianalüüs (vestluse struktuur uurimine) o Keele varieerumine (stiil, sugu ja sotsiaalne kuuluvus jms) o Kakskeelne ühiskonrd · Praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm.
eraomand kõigil kasutootvatel tegevustel kasumi saamine/tagaajamine firmade ja ettevõtete vaheline konkurent Laissez Faire, või valitsus ei sekku majandusse Max Weber · Bürokraatiat võib käsitleda kui erilist tüüpi ratsionalismi või siis kui organisatsioonide ratsionalismi · Ideaalse bürokraatia tunnusjooned: hierarhilisus organisatsioonis, alluvussuhted formaalsus kirjalikud ja konkreetselt paika pandud reeglid edutamine vastavalt saavutustele tööjõu spetsialiseerumine kasumi tootmine Max Weber Weberi arutlused võimu üle on samuti seotud sooviga uurida, mis toimub kaasaegses ühiskonnas. Eristas ta kolme peamist tüüpi võimu: 29 · Traditsiooniline võim · Ratsionaalne-legaalne võim · Karismaatilisus 2.7.Wilfredo Pareto (1848-1923)
Kas olulisem on lapsevanema või partneri roll? Rollikonflikt – täiskasvanud inimesed on loonud perekonna, kipuvad arvama, et olulisem on lapsevanema roll, mitte pühendumus partnerile. Oleneb lapse vanusest- väikelast ei saa ignoreerida. Enamasti tekib tahtmatult tasakaalust väljaminek- minetatakse partneri roll. uid kui partnerite suhe ei toimi, tekivad probleemid perekonnas. Lapsed on kodu peegel- lasteaialapsed veel ei tsenseeri kodust tulevat infot. 3. Meeskond Kriteeriumiks formaalsus! Kumb on efektiivsem? Kas grupis tegutseja või meeskonnas tegutseja? Uuringud kalduvad arvama, et meeskonnad on edukamad. Meeskonnas oleme rohkem motiveeritud, efektiisemad, alustame kiiremini 4. Kultuur Eestlane: ei taha suhet alustada. Kahe rahvusidentiteedi võrdlus? XII Suhtlemisoskuste rakendused Toimivad-mittetoimivad käitumised suhtlemisel Oskused: - Kontakti alustamine ja lõpetamine - Eneseavamine - Kuulamisoskused
kõrvaldamisele. Töölisklassi rõhumine, viis kommunismini ja proletariaadi tõusuni. 10 Enamus maailma jõukusest läheb 1% maailma inimestest. Filosoofias kritiseeriti nii marksismi kui ka kapitalismi ja leiti et teaduse ja mõistuse arengut kasutati vabaduste kitsendamiseks ja inimeste mahasurumiseks mitte vabaduste suurendamiseks. Surutakse maha inimese algupära ja loodus, suund ratsionaalsus ja formaalsus. Efektiivsus, exceli tabeliutega asjade arvutamine. Raha järgi otsustatkse. Formaalne keegi lööb templit, teistmoodi ei osata. Loovat mõtlemist aina vähem. Loodusele hävitav kliima muutumine 1947 valgustusaeg sünnitab kriitilise ... kui pessimism siis tuleb ka valgustus. Vähehaaval kriitika väheneb ja tuleb mingi kriitiline suund aga mingi aja pärast on õige ainuõige (ntks paremäärmuslus), seega muutuvad uued põhimõtted omakorda müüdiks
BUXHOEVDENI HERMANNILE, mõni aasta hiljem ka Saare-Lääne ja Kuramaa piiskoppidele. Põhjas loodi Taani vallutatud aladel Eestimaa hertsogkond. - Kehtestati feodaalsuhted. - Ristiusustamisega kaasnesid kultuurivahetus ja uued tehnoloogiad. Kohe pärast vallutust loodi kihelkonnad, mille keskusteks oli olnud linnamägi. Nende keskusteks said kirikud. (vajaduse korral sai neid ka kasutada kaitserajatistena). Ristimine oli formaalsus. Kuna kirikute vahemaa oli tihtipeale suur ning presstriamet Liivimaal ei tõmmanud ligi, etendasid ristiusu viimisel inimesteni kõige tähtsamat osa kerjusmungas, kes tegutsesid rändjutlustajate ja sakramentide jagajatena. - Esimese mungaorduna kinnitasid Liivimaal kanda TSISTERTSLASED, kes rajasid 1207.aastal kloostri Dünamündesse. Peagi muutusid domineerivaks mungaorduks dominiiklased. 15.saj lõpp jõudsid Liivimaale ka frantsisklased. Reformtasiooni
Teisene grupp - sekundaargrupp, vähesed emotsionaalsed sidemed, piiratud vastastikune mõju, mis hõlmab ainult osa grupiliikme isiksusest. Formaalsed suhted, eesmärgid erinevad, kuigi mingi huvi on ühine, kontaktid liikmete vahel on ajutised, rollid äärmiselt määratletud. Tunnused: liikmete suur arv, ühisnormide ja väärtuste piiratus, ühiste eesmärkide piiratus, füüsiline lähedus ebavajalik, piiratud kestvusega kontaktid. Protsessid: segmenteeritud rollisuhted, formaalsus, formaalsem sotsiaalne kontroll, instrumentaalne käitumine. Näidissuhted: õpilane-õpetaja, ohvitser-alluv, juhataja-tööline. Näidisgrupid: esmakursuslased, alluvad, korporatsioon, vilistlasühing. 4.8. Mis vahe on kogukonnal ja ühiskonnal? Kogukonnas tunnevad inimesed üksteist paljude põlvkondade jooksul ning nad on omavahel mitteametlikult seotud. Esmasele grupile omased suhted. Ühised esivanemad ja geograafiline lähedus.
annaabi.ee 
