Järgmised kolm on aga tänapäeval väga aktiivselt kasutatava Suure Viisiku mudeli (The Five Factor Model või ka "Big Five") loojad, edasiarendajad (sulgudes inglisekeelsed terminid). Peamine erinevus eri teadlaste poolt koostatud mudelites on isiksust kirjeldavate faktorite arvus. Näiteks Eysenckil on kolm, Cattellil kuusteist, Goldbergil, McCrae`l ja Costal viis faktorit, milleks on ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus, neurootilisus ja avatus. Kõrge ekstravertsuse määraga inimesi iseloomustatakse kõige sagedamini kui väga seltskondlikke inimesi. Nad on jutukad, südamlikud, rõõmsameelsed, sõbralikud, vastutulelikud ja armastavad teisi inimesi. Neil on rohkem lähedasi sõpru kui introvertsetel inimestel ja ka vaba aega meeldib neile veeta teiste inimeste keskel. Ekstraverdid on aktiivsed, hästi kohanevad, optimistlikud, entusiastlikud ja seiklushimulised. On
SEKRETÄRI EETIKAKOODEKS Positiivne ellusuhtumine paneb sekretäri uskuma oma võimetesse ja töötulemustesse. Ta usub iseendasse, tema võimed ja ideed muutuvad positiivsuse kaudu organisatsiooni eduks. Positiivsus ja avatus on hoiakud, millega ta suhtub nii klienti, koostööpartnerisse, probleemidesse, kui ka väljakutsetesse ka kogu elusse. Sekretär on oma organisatsiooni lojaalne esindaja nii heas kui halvas. Sekretär loob oma organisatsioonist hea mulje kliendile, koostööpartnerile ja üldsusele. Sekretär hoiab ja kaitseb oma elukutse au ja väärikust, säilitades seega kutse aususe, õigsuse ja usaldusväärsuse reputatsiooni. Sekretär on usaldusväärne partner.
Avatus sõltub inimesest (kui osa individuaalsusest) ning suhtest (võõrastega ei olda nii avatud nagu lähedastega; suhete halvenemine mõjutab ka partnerite vahelist vastastikust avatust). Johari aken avatud ala (iseendale ja teistele teada), varjatud ala (iseendale teada, teiste eest varjatud), pime ala (ümberolijaile teada, endale mitte), tundmatu ala (tundmatu endale ja ka teistele) Usaldus sõltub suhetest, on muutuv ning seda võidakse erinevalt mõista. **Ei usaldamine ega ka avatus pole igas olukorras sobivad. Enda kohatu (nt. vales olukorras, valele inimesele) avamine võib olla teistele ebamugavust tekitav. Enda avamine ja selle kaudu usalduse demonstreerimine ei ole alati komplimendiks. Mõjutamine Põhiküsimus: kuidas suurendada enda mõjujõudu ja vähendada teise soovimatut mõju? Suhtlemine sisaldab teise inimese mõjutamist. Mõjutatakse käitumist (paneb akna kinni, tuleb appi), hoiakuid (kellelegi suhtumist endasse tahetakse muuta), emotsionaalset seisundit
1. Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) Autotroofsuse seadus- ainult rohelisel taimel on olemas fotsosünteesivõime, et toota org ainet. Optimumiseadus- suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Miinimumseadus- taimede sa...
Aus Kangekaelne Töökas Jutukas Abivalmis Emotsionaalne Täpne Auahne Viisakas Uudishimulik Otsustusvõimeline Domineeriv Rahulik Kontrollikalduvus Tähelepanelik Loov Usaldav Iseseisev Enesekindel Sihikindel VÕIMALUSED OHUD Kogemustele avatus (suur erialane Keskendumine (kiiresti kasvav töökoormus) tutvusringkond) Empaatia (võime ennast panna teiste olukorda) Arenemisvõimeline Ümberlülitatavus – ümbritsevast mürast pingetaluvus (suur töövõime) eraldumisvõimetus. Kiire reageerimine Sallivus – tegelemine liigsete pisidetailidega/ Tähelepanuvõime ebaolulisega. Sotsiaalne Avatus muutustele ja riskidele
Ilmumise aasta, köite (volume`i) ja lehekülgede numbrid: Vol. 61, No. 3 (Aug., 1999) pp. 651-660 SISSEJUHATUS Kasutades isiksuse viie faktori mudelit, vaatleb antud uurimus isikutunnuste osakaalu abielulisel kohanemisel. Valim koostati 446st paarist, kes läbisid nii Kohanemise Kaksikskaala (DAS) kui ka NEO Viie Faktori Testi (NEO-FFI), mis mõõdab selliseid isikuomadusi nagu neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Hierarhilise regressioonanalüüsi tulemused näitasid, et enese ja partneri poolt ära märgitud isikuomadused olid enese poolt märgitud abielulise kohanemise tähtsaks prognoositud tunnuseks nii naistel kui meestel. Leiti, et lisaks neurootilisusele aitavad ka isikuomadused abielulist kohanemist ka prognoosida. See uuring peaks autorite arvates aitama kaasa isiksuse ja abielulise kohanemise
● Tööhõive riigis: Tööjõulisi 43,5 miljonit, töötus 7,5% Kliima ● Parasvööde ● * mandriline & mereline kliima ● Keskmised temperatuurid: ● * talvel 1 °C *suvel 17 °C ● Aastas sajab ca 970 mm ● Min temperatuur: -25°C ● Max temperatuur: 39°C Veestik ● Jõed: tähtsaim Rein, Elbe, piirijõgi Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau ● Järvi on Saksamaal vähe ● On olemas avatus merele ja ookeanile ● Põhjas: Läänemerele ● Loodes: Põhjamerele Pinnamood ● Moreenkünkad, Järvesilmad ● Lõunas: Alpid ● Põhjas:Põhja-Saksa madalik ● Kesk-Saksamaal:Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ● Kõrgeim tipp: Zugspitze 2964m Mullastik, maavarad ● Põhjaosas leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad ● keskmäestiku põhjajalami lössil on viljakad must-, jõeorgudes lammimullad
Koostas: Sissejuhatus Gordon Allport: isiksuse määravad kesksed (esmased ) ja teisesed tunnusjooned; inimest saab kiiresti iseloomustada vähem kui 10 sõnaga Raymond Cattell: 16 isiksusefaktorit Hans Eysenck : 3 põhimõõdet- ekstravertsus- intravertsus, neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) ning psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) Suure Viisiku kontseptsioon ( Costa, McCrae ) neurootilisus ekstravertsus sotsiaalsus meelekindlus avatus Neurootilisus seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks. Neurootikul on soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades. Alamskaalad: ärevus, vaenulikkus, masendus, enesekontroll, impulsiivsus, haavatavus. Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne,
Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes. Iga suhtlemisstiili kasutamine on tagajärjekas erinevates situatsioonides. Suhtlemisstiilide erinevuste tunnetamine ja nende rakendamine käitumises on aluseks paindlikule suhtlemisele. Tuntud on H. W. Polsky poolt esitatud inimestevahelise suhtlemise stiili eristaminekahe tunnuse abil. Nendeks on avatus, mida hinnatakse kõrgeks või madalaks. Avatuse määrab, kuivõrd teised inimesed tunnetavad teda avatuna või suletuna. Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud teavet või mõjutusi. Tagasiside võib olla kõrgeks (tugevaks) või madalaks (nõrgaks) käitumise mõjutajaks. Nende omaduste kombineerimisel saab 5 suhtlemisstiili: 1. Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil- seda kasutavad kinnised, sissepoole suunatud inimesed. 2
erivajadusega kliendid, kultuur, etikett ), suhelda, keeleoskus, sidetehnika võimekus, tasa-kaalukus, külaliste büroo- ja sidetehnika kasutamine, kasutamise oskus empaatilisus, positiivsus, vastuvõtuga töökeskkond avatus seonduvad ülesanded kolleegide dokumendihaldus, koostööoskus, oskus dokumente avatus, tolerantsus, abistamine dokumendihaldussüsteemid, arvutikiri, hallata, vor-mistada, kasutada usaldusväärsus dokumendi- ja arvuti kasutamine, arhiivihaldus arvutit, arhiiviitööd korraldada arhiivi-haldusega seotud küsimustes
Neid nimetatkse sageli isiksuseomadusteks. Pärilikkuse mõju isiksuseomaduste kujunemisele • On levinud seisukoht, et enamus isiksuseomadusi on 40-60% osas päritavad. Antud seisukoht ei ole väga täpne. • Isiksuseomadused, nagu kõik teised bioloogilised omadused, kujunevad keskkonna ja geneetika vastastikuse mõju tulemusena. Isiksuse viiefaktoriline mudel kirjeldab inimest kõige üldisemal tasandil: 1. Neurootilisus 2. Ekstravertsus 3. Avatus kogemusele 4. Sotsiaalsus 5. Meelekindlus Neurootilisus • Neurootilisus - kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone (hirm, kurbus, süü, viha jms). Neurootilisus on kalduvus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses, võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades. Ekstravertsus • Ekstravertsus - seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone.
Ekstravertne inimene on avatud teistele inimestele ja keskkonnale, seevastu introvertne inimene on rohkem keskendunud oma seesmistele kogemustele. Neurootiline inimene kaldub olema emotsionaalne ja kergesti ärrituv ja stabiilne inimene on emotsionaalselt püsivam. Selline käsitlus on pannud aluse tänapäeva isiksuseteooriate kujunemisele, mille kõige paremaks näiteks on VIIE FAKTORI teooria, kus isiksuseomadused on koondatud viide rühma: neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Iga mõõdetud isiksuseomadus või viis inimest kirjeldada on oluliselt seotud kas ühe või enama suure viisiku faktoriga. Neurootilisel inimesel on soodumus kogeda negatiivseid emotsioone ning nad on rohkem avatud depressioonile ja vaenulikkusele. Neurootilisel inimesel on madal kontroll impulsside üle pingelistes olukordades. Ekstravertsel inimesel on soodumus kogeda positiivseid emotsioone, ta on aktiivne ja seltskondlik.
kust saab lisainfot Märgi ära, kes on teate koostanud Pressikonverents Aja valimine Koha valimine Esinejad Materjalid Lisaküsimused Intervjuud Intervjuu Vali kohta ja tausta Vali riietust Vali keha asendit Suhtle ajakirjanikuga, kuid räägi vaatajale Ole alati valmis pildistamiseks Kaalu hoolega, kellega koos pildile jääd Ajakirjanikega suhtlemine Viisakusreeglid Avatus ja suhtlemisvalmidus Koostöö, mitte vastaseis Artikleid ei osteta AITÄH!
Avatud inimene näeb maailma omamoodi Psühholoogid kirjeldavad inimese isiksusejooni viie mõõtme kaudu, millest üks on avatus kogemusele, mis väljendub emotsioonide, seikluste, kujutlusvõime, uudsuse ja loovuse väärtustamises. Avatud inimesed näevad maailma otseses mõttes teistmoodi, saades kätte rohkem visuaalset informatsiooni, kui teised. Anna Antinor viis oma kolleegidega Melbourne ülikoolis läbi katse 123 õpilase vahel, kellel paluti ühe silmaga jälgida punast ning teise silmaga rohelist kujundit. Tulemuseks saadi see, et avatud mõtteviisiga õpilased nägid kahe erineva kujundi asemel hoopis segutaju mõlemast. Tavaliselt näeksid inimesed ühte kujundit korraga, vahelduvalt mõlema kujundi vahel. See on esimene katse, mis näitab suurema avatusega inimestel erinevat nägemistaju. Ülejäänud neli peamist isiksuse joont – meelekindlus, ekstravertsus, koostöövalmidus ja neurootilisus ses katses segatajuga ei seostu...
Rinnal käsi üle käe - Kaitsev Kõndimine käed taskus, õlad küürus - Nukrus Käsi põsel - Hindamine, mõtlemine Nina katsumine, kergelt hõõrumine - Äraütlemine, kahtlus, valetmine Silma hõõrdumine - Kahtlus, uskumatus Käed selja taga haardes - Viha, pettumus, hirm Kinnised pahkluud - Taip, mõistmine, kinnipidamine Pea puhkavalt käel, silmad norus - Igavus Käsi hõõruma - Ootusärevus Istuma käed pea taga haardes, jalg üle jala - Enesekindel, üleolek Avatud peopesa - Siirus, avatus, süütus Näpistama nina silda, silmad kinni - Negatiivne hinnang Koputama sõrmi - Kannatamatus Järsud sõrmeliigutused - Usaldusväärne, käskiv, autoriteetne Patsutama hellalt juukseid - Vähene enesekindlus, ebakindlus Kallutatud pea - Huvitatus Alla vaatamine, nägu ära pööratud - Uskumatus Küünte närimine - Ebakindlus, närvilisus Kõrva sikutamine - Otsustamatus
Prantsusmaa Prantsusmaa Pealinn: Pariis Üldpindala: 550 000 km² Rahvaarv: 64,3 miljonit Rahaühik: euro Keel: prantsuse Usk: usuvabadus Looduslikud eeldused Soodne kliimaparasvööde Maastik vaheldusrikas Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc 3200 km pikkune rannajoon Majanduslikud eeldused LääneEuroopa suurim riik Hea teede ja sidevõrk Avatus meredele Tööstusharud Poliitilised eeldused Poliitiline stabiilsus Paljude tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonide asutajaliige Muud eeldused Palju arhitektuuri, kunsti ja ajaloomälestisi, muuseume ning teatreid Prantsuse köök Moekeskus Kõige külastatum riik maailmas Reisibüroode pakkumised Domina Travel Prantsuse Polüneesia Gold Travel Pariis Prantsuse Riviera & Nizza Biarritz Eiffeli torn
Prantsusmaa Koostas : Pille Meipalu Prantsusmaa · Pealinn: Pariis · Üldpindala: 550 000 km² · Rahvaarv: 64,3 miljonit · Rahaühik: euro · Keel: prantsuse · Usk: usuvabadus Looduslikud eeldused · Soodne kliimaparasvööde · Maastik vaheldusrikas · Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc · 3200 km pikkune rannajoon Majanduslikud eeldused · LääneEuroopa suurim riik · Hea teede ja sidevõrk · Avatus meredele · Tööstusharud Poliitilised eeldused · Poliitiline stabiilsus · Paljude tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonide asutajaliige Muud eeldused · Palju arhitektuuri, kunsti ja ajaloomälestisi, muuseume ning teatreid · Prantsuse köök · Moekeskus · Kõige külastatum riik maailmas Reisibüroode pakkumised · Domina Travel Prantsuse Polüneesia · Gold Travel Pariis
KÕNEÕPETUS CRISTEL VEBER TALLINNA 32. KESKKOOL 10. D 2014 Mis on kõne? Eesmärgistatud suuline esinemine, sõnavõtt. Kõnel on: Teema, Pealkiri, Eesmärk, Sõnum. Kõneliigid: Tähtpäevakõne, Informeerivkõne, Veenmiskõne. Ettevalmistus Tee kindlaks oma kuulajaskond (vanus, huvid jms). Ole teadlik publiku eeldatavatest ootustest. Arvesta ruumi suurust ja oma asukohta. Tehnika tundmine. Kõne struktuur Kõnetus (“Lugupeetud kuulajad…”) Sissejuhatus Teema arendus: 1.) Esimene asmekt 2.) Teine aspekt 3.) Kolmas aspekt Kokkuvõte Kõne pidamine Loo hea esmamulje: Sobiv riietus, Sirge rüht, Avatus, Silmside, Enesekindlus, Selgus. Kõne sissejuhatus ja teemaarendus Oska alustada (tsiteeri meistreid, räägi oma lugu jms). Toetu ajaloole ja/või tänasele päevale Tee nalja. Esita teemakohaseid argumente ning tõesta neid. Lükka ümber vastuargumendid. Rõhuta olulisimat, ole veenev. Jõua ...
pinnavorm Viivikonna aherainemäed FOSFORIIT- väetiste tooraine, mida käesoleval ajal ei kaevandata TÖÖJÕUD hind kvaliteet KAPITAL · raha · säästud · tehnoloogia · laenud · oskusteave SPETSIALISEERUMINE On mingile kindlale tootele või teenusele keskendumine vastavalt loodusoludele ja ajaloolisele kogemusele EESTI MAJANDUST MÕJUTAVAD POSITIIVSED TEGURID · Soodne transpordigeograafiline asend- avatus Läänemerele, võimalus välissidemeteks · Venemaa ja lääneriikide vaheline siirdeala- võimaldab transiitkaubandust · Pöördumine uute turgude otsinguil " näoga lääne suunas" EESTI MAJANDUST MÕJUTAVAD NEGATIIVSED TEGURID · Mere jäätumine külmadel aastatel · Venemaa majanduslik ebastabiilsus · Maavarade vähesus · Piirkondlik ( regionaalne) areng ebaühtlane EESTI TULEVIK MAAILMATURUL ·Transiidi arendamine- vajalik korralik teedevõrk, sadamad,
va l}akLftsets'ks, uudis'himu, kehateadHkkus, kullastatus, rahuldus, rtlinuldatus, rahulolu, sooidentiteet, uurimrne, eTutus, manguhsus, vabaduse tunl'le, I:ij!gutatlls, meelestatus, IO'0V frustratsiooni vaHtsemrne, phride frhest 0ma twrdest taiehku~t vrtj:astatud otS'imine, kartmatus, f~i!rti:mine ofemine, 16dvestatus, avatus, kontaktist eematdumine
salatjt Puuviljad:marjadapelsin, õun, viinamarijt Seenekasvatus LOOMAKASVATUS Veisedpiimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnudkanad, kalkunid, pardid, hanedjt Karusloomadpolaarrebased, naaritsadjt Muudloomadhobused, kaamelid, kitsedjt Siidiussikasvatus Mesindus 5) 1. Looduslikud tegurid: Kliima: temperatuur, sademed, Kasvuperioodi pikkus. Reljeef :nõlvakalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid: Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilisedtegurid Maaomand, pärimine, talu suurus jmt 3)Pm maa liigitamine : HARITAV MAA regulaarselt haritavad põllumaad ja mitmeaastased istandikud (puuviljaaiad, viinamarja-istandused, oliivi- ja palmisalud jm). LOODUSLIK ROHUMAA heina- ja karjamaad, mida ei harita: niidud, luhad, stepi-, poolkõrbe- ja savannikarjamaad, ka vähetootlikud kõrbekarjamaad, tundrad või
eudaimooniline eluviis omas tervisele üldisemalt, hõlmates ka autoimmunnset funktsioneerimist. Nende töö tulemuste põhjal võib öelda, et positiivsed suhted teistega olid eriti olulised tervisega seotud protsesside parandamises. 4 Iseloom, individuaalsed erinevused ja heaolu. - ekstravertsus ja meelekindlus on positiivses seoses subjektiivse heaoluga (DeNeve & Cooper) - sotsiaalsus, meelekindlus ja avatus kogemusele on vähem seostatud subjektiivse heaoluga, kuna individuaalsete omadustena on nendel pigem keskkonnamõjurite funktsioon, aga ekstravertsus ja neurootilisus - pigem geneetiliste faktorite funktsioon. (Seidlitz (1993), Diener ja Lucas) - õnnelike inimestena iseloomustatud inimesed tõlgendavad samu elu sündmusi tunduvalt positiivsemalt, ning vähem reageerima negatiivsele tagasisidele. (Lyubomirsky ja Ross (1999) - ekstravertsus, meelekindlus ja madal neurootilisus on seotud
Emotsionaalne ebastabiilsus "Suur viisik" (Big Five) Mis on isiksuse seadumus? inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. · Vaatamata isiksust kirjeldavate sõnade suurele arvule, kasutab inimene neid selliselt, nagu oleks tal vaid viis täiesti sõltumatut teemat või kategooriat. P.Costa, R.McCrae, "Suur viisik", P.Costa, R.McCrae Meelekindlus Sotsiaalsus Avatus kogemusele Ekstravertsus Neurootilisus NEASM "Suur viisik" (Big Five) Meelekindlus Meelekindel inimene planeerib hoolikalt oma tegevust ette, on tahtekindel ja sihipärane Sotsiaalsus seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik Avatus kogemusele seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab
Tsükliõpe Individuaalne tagasiside: tekstitunnistused Kollegiaalne juhtimine 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). 1) Eurydice 2) OECD - viib läbi PISA testi 3) UNESCO 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. ·Egalitarism võrdsete võimaluste tagamine haridussüsteemi kaudu ·Detsentraliseeritus e. riigi monopoli vältimine haridussüsteemis ·Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus ·Multikultuurilisus ja hariduse rahvusvahelistumine Egalitarism - Eesmärgiks tagada võimaluste võrdsus ja seeläbi ühtne stardipositsioon. Need Euroopa riigid, kes on väärtustavad oma hariduse egalitaarset iseloomu (ühtluskoolid) on maailma tipus (vt. PISA tulemused). PISA tulemused rahvusvahelises võrdluses näitavad: et stabiilselt häid tulemusi saavutatakse riikides, kus peetakse oluliseks:
edendavad Loomine kui tegevus loomisfaasis toimivad kognitiivsed protsessid, ka loov mõtlemine Looming kui loomeprotsessi tulemus uudne idee, toode, kunstiteos Hans J. Eysenck Loovus kui iseloomujoon Loovus kui saavutus "Miks on palju neid, kes on potentsiaalselt loovad, ja nii vähe neid, kes tegelikult pakuvad oma mõtlemise ja tegevuse tulemusena välja midagi uut?" Loovus kui saavutus on paljude faktorite korrutis Isikuomadused Eneseusaldus ja avatus julge, teiste arvamus ei loe Sallivus peab lugu ka teiste arvamusest Kujutlusvõime unistamine Uudishimu huvi maailma vastu, näeb rohkem Aktiivsus tahe, oskus häid mõtteid jagada, ellu viia Loovus annab võime lahendada keerulisi ja enneolematuid olukordi originaalselt ja uudselt Loovus annab inimesele võimaluse tunda end vabana ning õnnelikuna Loovus ei ole üksikute väljavalitute privileeg, kõik inimesed võivad loovad
esimene pool? Ei, see ei olnud Tallinna uue laululava valmimine, Tallinna Mustamäe linnaosa ehitamine ega Tallinn-Helsingi laevaliini avamine. Sinna vahemikku jäi hoopiski aasta, mil hakati tähistama õpetajate päeva. On märkimisväärne, et see traditsioon on jäänud muutumatuks. Samamoodi on jäänud muutumatuks ka kuvand heast õpetajast. 12. aasta jooksul oleme mõistnud, millised on hea õpetaja omadused. Meie meelest on need omadused järgmised: avatus, humoorikus, rangus, innovaatilisus, viisakus ning särtsakus. Tahame teid tänada ja avaldada austust direktori käskkirjaga, et olete suutnud säilitada kõik hea õpetaja omadused. Tänutäheks tahame teile kinkida purgid, ei mitte moosipurgid, vaid purgid, milles on peidus õnnevalem.
koos selgitusega, kuidas veel võib sama asja näha tema enda silme läbi. Probleemi nägemine avardub. Oluline on lasta nõustataval oma arvamus selgelt välja öelda ja ise oma probleemile erinevaid lahendusi pakkuda ja sobiv välja valida, teadvustades erinevate lahendusviiside võimalikke tagajärgi- 3. Nõustamine Eeldab nõustajalt lisaks pedagoogilisele kompetentsusele ka kommunikatsioonioskusi (aktiivne kuulamine, usaldussuhte loomine, teadlikkus, avatus, oma piiride tunnetamine ja hoidmine, psühholoogiline tasakaal, tolerantsus, kontakteerumisoskus jms). Nõustamine on kahe isiku vaheline teadmiste ja hoiakute erinevuste teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise käigus, kus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. 4. Psühhoteraapia Kui pedagoogiline nõustamine hõlmab 3 eelnevat tasandit, s.t nõustaja on kompetentne
● Emotsionaalsus ● Seksuaalsus Meeldimine: ● Geograafiline lähedus, interaktsioonide sagedus ● Sarnasus- hoiakud/väärtused, huvid, sotsiaalne klass ● Füüsiline atraktiivsus (esteetiline aspekt, steretüüp, et ilus on ka hea, sotsiaalsed oskused e enesekindlus, ilu ülekanne temaga suhtlemisel) Sõprus- kahe isikus vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine. ● vabatahtlik ● avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus ● toetuse pakkumine ● vastastikusus ● sümmetriline (võrdsed) ● puuduvad eksplitsiitsed seksuaalsed elemendid ● välise surveta aja pühendamine teineteisele Sõpruse reeglid: ● abistamine ● sõbra privaatsusega arvestamine ● konfidentsiaalsus
· terviseteadused Tallinna Ulikoolil on oma mission, visioon ja oma vaartused: Mission- Toetada Eesti jätkusuutlikku arengut teadustöö ja selle tulemuste rakendamise, haritlaste ettevalmistamise, ühiskondliku mõttevahetuse ning akadeemilise partnerluse edendamise kaudu. , , . Visioon- Olla uuendusmeelne, oma liikmeid akadeemiliselt rikastav, Eestis hinnatud ning rahvusvaheliselt tunnustatud teaduse ja hariduse keskus . , , - .. Vaartused- · avatus · kvaliteet · professionaalsus · ühtsus Tallinna Ülikool on kolmas keskkool Eestis. Seal õpib 10500 õpilast, umbes 15000 inemest käivad tasuta kursustele. Ülikoolis õpetavad 580 õpetajaid ja teadlasi. Tallinna Ülikoolis töötavad uurimisrühmad, mis jagunevad kolme teadusvaldkonna vahel: · ühiskonnateadused ja kultuur · bio- ja keskkonnateadused · loodusteadused ja tehnika Tallinna Ulikoolil on ka erinevad õppimisvõimalused: Bakalaureuseõppe erialad
Järelikult saab teenuse headust hinnat ainult üks kohtunik ja selleks on klient. Lk 2/ 8 Mida on vaja õigeks hoiakuks? · Oskus oma emotsioone ja nende mõju tunnetada, mõistes seoseid oma tunnete ja selle vahel, mida me mõtleme, ütleme ja teeme. · Sisemiste võimete ja piirangute tunnetamine ehk oma tugevate ja nõrkade külgede tundmine. Sellega kaasneb avatus siirale tagasisidele ja pidevale enesetäiendamisele. · Võime vaadata ennast kõrvalt. · Enesekindlus ehk selge arusaam oma väärtustest ja võimetest, otsusekindlus. · Enesekontroll vajalik selleks, et ohjata oma impulsiivseid tundeid ja häirivaid emotsioone ehk jääda rahulikus, positiivseks, kindlameelseks ka pingeliselt hetkedel. · Teiste tunnete tajumine, tähelepanu emotsionaalsete märkide suhtes, hea kuulamisoskus.
teisega. Ilma tõketeta kuulamine nõuab harjutamist. Suhtlemisstiilid Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes. Suhtlemisstiilide erinevuste tunnetamine ja nende rakendamine käitumises on aluseks paindlikule suhtlemisele. Tuntud on H. W. Polsky poolt esitatud inimestevahelise suhtlemise stiili eristamine kahe tunnuse abil. Nendeks on avatus, mida hinnatakse kõrgeks või madalaks. Avatuse määrab, kuivõrd teised inimesed tunnetavad teda avatuna või suletuna. Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud teavet või mõjutusi. Tagasiside võib olla kõrgeks (tugevaks) või madalaks (nõrgaks) käitumise mõjutajaks. Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann
Poliitika ja kultuur · 1956-1965 SULAAEG · 1966-1972 uuendusliku liikumise haripunkt · 1973-85 seisakuaeg SULAAEG · Suurenes tegutsemisvabadus ja avatus igapäevaelus ja kultuuris · 1950. Aastate lõpust võimalused suhelda välismaaga · Tõlkekirjanduse teke · 1957. Raamatusari Loomingu Raamatukogu, 1958. Ajakiri Keel ja Kirjandus, 1960. Aastatel ajakiri Noorus · 50. Aastate lõpust üldine kultuurihuvi tõus · 60. Keskpaigas esimesed biit- ja rokkansamblid, kujunes hipiliikumine SEISAKUAEG · Poliitilise ahistuse suurenemine 60. Lõpus · 1970 lõpus poliitilised pinged haripunktis
järele. Muidugi ei ole ka see midagi uut, nt T. Capote "Külmavereliselt" (1966), kuid see teadlik esteetika ümbermõtestamise vajadusest sündinud suundumus. Järjest rohkem kirjanikke "murrab suuremaid ja suuremaid tükke "reaalsusest" oma tööde ülesehitamiseks" (David Shields, Reality Hunger: A Manifesto, 2010). Shields toob selle näitlikustamiseks suure hulga tunnuseid: teadlik antikunsti võtete kasutus sh "toores", tsenseerimata, toimetamata, amatöörlik suhe teosesse, juhuslikkus, avatus, refleksiivsus. Lühidalt öeldes audentsus, ehedus esteetilise juhtmõttena. Kuid selle kaudu saab küsida ka seda, kuidas uues kultuurisituatsioonis "reaalsus" muutub fiktsiooniks. Kuidas reaalsust struktureeritakse, jutustatakse (reality-showd, teleuudised, meedia laiemalt). Näiteks saksa päritolu inglismaal elanud W. G. Sebaldi looming, kes oma keerulistes mälu ja ajalooga tegelevatesse metafüüsilistes romaanides esindab just reaalsust ja fiktsiooni
esindaja juhendamisel dokumentide üleandmise arhiiviasutusse B.2.5. 1) organisatsiooni oskab suhelda Algatusvõime 1) koostab vormiliselt ja Sisekommunikat kultuuri alused; klientidega ning avatus grammatiliselt korrektsei sioon 2) suhtekorralduse kaastöötajatega, empaatilisus kirjalikke teateid alused. meeskonnatöö kehtestavus 2) edastab kirjalikke teate valides sobiva kommunikatsioonikanali
Aile Anderson 8.B ,,Kuidas elad, Ann?" Aidi Vallik, 2001 Tänapäev Aidi Valliku teos käsitleb peamiselt teismeliste elu raskustega seotud probleeme. Lugu sai alguse, kui peategelane leidis ema salapäeviku vallatust nooruspõlvest ja tundis end reedetuna. Sündmuste areng viis ta maale põgenemiseni, kust saavad alguse põhiprobleemid, nagu alkoholi tarbimine, suitsetamine, narkootikumid, suhted vastassooga, aga ka kahtlemine endas, lähedastes, lootusetus, hirm, abitus jne. Mind puudutasid enim suhetega seonduvad teemad. Usaldus, avatus ja toetamine ei pruugi olla igas suhtes loomulikud. Neid tundeid tuleb aeglaselt kasvatada ja hoolega hoida. Illegaalsete jookide ja ainete tarbimine on samuti noorte seas suur probleem, kuid isiklikult see mind ei puudutanud. Huvi pakkus enim peategelase mõttem...
- konflikt juhib tähelepanu probleemile, viitab muutumise/muutmise vajadusele - toob välja isiku jaoks olulise (oluline eesmärk ja suhe > pinged) Miks on konflikt positiivne? - aitab vältida depressiivsust, viha, ärevust, ebakindlust; aitab kohaneda, süvendab suhteid, tõstab teadlikkust teisest, aitab lahendada pingeid tekitava olukorra Mõned konflikti allikad (lähedus-)suhetes: autonoomia vs. seotus (kontroll, välised piirangud, iseseisvus …) avatus (enda avamine) vs. suletus (privaatsus) (samas - suhe kui jagamine) ennustatavus vs uudsus (teineteise tundmine kui suhte alus <> rutiin) Negatiivset suhtumist konflikti tingivad: - moonutatud taju, eelarvamused; - olukorra emotsionaalsus; - kommunikatsiooni vähenemine; - ebaselge probleem; - jäikus, enda arvamuse külge klammerdumine. Konflikti lahendamist toetavad tegurid: - selge arusaam probleemist; - selged eesmärgid (mida soovitakse saavutada?); - enesetõhususe tunne;
-religioosse tähendusega sündmused muutuvad esteetilisteks sümboliteks -isiklik usuline pühendumine väheneb -religiooni hulk ei vähene,vaid vormid teisenevad Usklikkus asendub vaimsusega Dekorversioon võib olla 4 vormi: 1.usust taganemine , ei tegele aktiivslet religioniga, 2.loobutakse kirikust, 3.minnakse üle teise organisatsiooni(teise krikiusse), 4.teise religiooni üleminek Psühholoogilises portrees, kes on dekorverdid, iseloomustavad: kõrgem kogemusele avatus, neil on madalam fundamendalismi aste, madalam autoritaarsus, rohkem vaimsed, kui usklikud, neil on kõrgem usuise arengu aste (Fowleri arenguastme järgi) Saksa kontingendi seas, kui suhte muutus oma kultuuri või traditsiooni seas Usas- tunnetatakse kui transformatsiooni 1.grupp dekorverte- autonoomia taotlejad, kes eelistavad individuaalset vabadust 2.grupp- debarred, pettunud, eemale jäänud-paradiisist välja jäänud, pettunud(ei liituta religioosse org.) 3
Takistus vere voolamisele on suurim... Vali üks või enam: a. veenides b. veenulites c. kopsutüves d. kapillaarides e. kõhuõõnetüves f. õõnesveenides g. arterioolides h. aordis Küsimus 3 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 1,00'st Flag question Küsimuse tekst Südame ja kodade vahel on ovaalmulk. Aordi ja kopsutüve vahel on looteperioodil ühendusharu arterioosjuha. Arterioosjuha avatus või sulgumine on seotud... Vali üks või enam: a. prostaglandiin E2-ga b. prostatsükliiniga c. prostaglandiin F2-ga d. prostaglandiinide ainevahetusega e. prostaglandiin I2-ga Küsimus 4 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 1,00'st Flag question Küsimuse tekst Minestus on lühiajalisem ega ole enamasti eluohlik. Inimene minestab kui... Vali üks või enam: a. veresooned laienevad b
Sarnasused kahe riigi vahel: 10p. 1) Toodavad väikeses koguses võid, õlu. 2) Peamised majandusharud põhinevad peamiselt meretööstusel, laevaehitusel, kalandusel. 3) Kaevandatakse rauda, rauamaaki. 4) Mõlema riigi põhjaosad on mägised piirkonnad. 5) Töötav elanikkond moodustab poole mõlema riigi elanikkonnast (üle 50%) 6) Peamine usund on Katoliiklus. 7) Mõlema riigi riigikord on parlamentaarne vabariik. 8) Avatus ookeanidele/meredele samadest ilmakaartest (N-ei piirne, S-piirneb, E-ei piirne, W-piirneb) 9) Töötuse määr ~16% 10) Energiamajandus põhineb osaliselt nii hüdro- kui ka tuuleenergial. Erinevused kahe riigi vahel: 10p. 1) Portugalis kaevandatakse paljusid erinevaid metallimaake, mida Horvaatias ei kaevandata (nt tina, hõbe). 2) Portugal impordib naftat, Horvaatia ekspordib naftat.
Algul oli nende peamiseks huviobjektiks antiikkultuur; selles nähti loomingulist eeskuju, tõe ja ilu harmooniat. Antiikkultuuri harrastusest saigi ajajärk hiljem oma nime renessanss (pr k renaissance; it k rinacita = taassünd) Renessansiaja mõtlejad pidasid inimest ta puudustest hoolimata põhiliselt heaks ning seadsid oma ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Linnas saab oluliseks avatud väljak – see on ohutu ja vaba koosolu sümbol: avatus ka inimsuhetes (võrdluseks: keskaegne kirik oli suletud) 2. Olulised inimesed Itaalia renessansi häll oli Firenze, suurel määral tänu “renessansi ristiisadele”, Medicide perekonnale, kes valitses linnas; kunstigurmaanid Lorenzo di Piero de' Medici ehk Lorenzo il Magnifico e Lorenzo Tore - Firenze tuntuim valitseja, pankur ja kultuurimetseen; 1449-1492; peetakse õitsengu tippajaks; erinevalt eelkäijatest oli mitte ainult toetaja, vaid ka ise viljakas kirjamees
Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart ning tema piirelõhkuvaid mänge keeleliste võimalustega luules. 1960ndad olidki Eesti luules suure vormiuuenduse ajastuks. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele avaldatava ideoloogilise surve mõningane lõdvenemine seoses Hrustsovi "sulaga". Sulaajastu muutused kandsid endast peamiselt positiivseid tähendusi: suurenes tegutsemisvabadus ja avatus nii igapäevavases elus kui ka kultuuris. Alates 1950. aastate lõpust tekksid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga, eriti tähenduslikuks said kultuuri muutumise seisukohast kontaktid soomlaste ning eesti pagulastega. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus raamatusarjaga Loomingu Raamatukogu. Asutati ajakiri Keel ja Kirjandus, ning sisukamaks muutus Looming. Väärt kirjanduslikku lugemist pakkus ka ajakiri Noorus. Kuuekümnendaid seostatakse enamasti alternatiivsusega
Temperament- närvisüsteemi om, mis näitab närbiprotsesside liikuvust, tugevust ja tasakaalustatust. Flegmaatik- rahulik, süvenenud, põhjalik, usaldusväärne. Melanhoolik- tundlik, ennast süüdistav, ei julge võtta riske, kõrge loovusega. Koleerik- püsimatu, tasakaalutu, agressiivselt reag, teisi süüdistav, tõeotsija,pealiskaudne, ustav, truu, ei mõtle, mida ütleb. Sangviinik- väljapoole suunatud, jutukas, kiire, taiplik, heasüdamlik, head juhid, paipoisid, mugavad, lubavad palju. Psühholoogia- hingeteadus inimese sisemaailmas toimuvatest protsessidest, käitumisest ja suhtlemisest. Sünnipärased eeldused- soo tunnused, kehaehitus, närvisüsteemi tüüp, org immuunsussüsteem, erivõimed. Elujooksul omandatud- karakter, motivatsioon, väärtussüsteem, hoiakud, roll. Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kald...
tabud, suhtumised, teadmised, motiivid, arusaamad, uskumused, käitumismallid Põhitegevus Õpetamine Õpimine, looming, koostöö ja suhtlemine Põhiprintsiibid Kohustus, distsipliin, kontroll, Avatus, loovus, vabaus, sanktsioonid enesearendamine, motiveerimine, hindamine ja väärtustamine Kriteeriumid Püsivus ja kindlus Komperentsus Piirangud Ideoloogilised kultuurilised Õppimine on sügavalt individuaalne protsess, mis 1
püsimine hoolimata sellest, et heinaga pidevalt toitaineid välja viidakse. Kaitse · Lamminiidud on reeglina tekkinud inimese majandustegevuse tulemusena, siis on ka nende püsimine ainu-võimalik pideva inimesepoolse majandustegevuse tulemusena. · Niitmise ja karjatamise lõppemisel saavad lamminiitudel ülekaalu looduslikud protsessid, mille tulemusel hakkavad vohama võsataimed. Kinnikasvamise tulemusena kaob lamminiitudele iseloomulik avatus, mis omakorda põhjustab lamminiitudele tüüpiliste liikide ja koosluste hävimise. · Lamminiidu hooldamiseks on vajalik: -niita igal aastal, mitte enne 1. juulit -niita nn keskelt lahku või servast serva meetodil -hein riisuda ja ära vedada · Lamminiidud omavad tähtsust nii Eesti traditsioonilise külakultuuri säilitamisel kui ka looduskaitse seisukohalt. · Eesti suurimad lamminiidud asuvad Matsalu ja Alam-Pedja looduskaitsealadel. Pildid
Mispärast siis ikkagi mõned inimesed on õnnelikud ja teised mitte? Manfred Kets de Vriesi ,,Õnnevalem" on öelnud, et õnn tuleb leida teel olles, mitte kannatamatult kilomeetreid lugedes. Õnn ei ole midagi muud kui hetkeline hingeseisund, see on midagi, mida ei saa käes hoida, seda peab tunnetama. Seega õnne tulekut ei saa planeerida ega käed rüppes ootama jääda. Õnn elab meis endis, igal pool meie ümber, meie endi teha on vaid avatus õnnelik olemisele. Kui juba avada end õnnele, näib ka tulevik palju päikselisem. Üks suurimaid probleeme on, et inimesed ei väärtusta seda, mis neil on. Paljudel kipub olema arusaam, et õnn ei ole midagi tavalist. Vastupidi, selleks et olla õnnelik pead sa olema või omama midagi teistsugust, kui mitte öelda et erilist. Tuleks lõpetada õnne kui asja otsimine ja vaadata omaenda nina alla. Sul ei pruugi küll olemas olla kõik, mida sa oled
kirjas. 5.4 Arvutioskus: Windows-keskkond, MS Office, trüki- ja kujundusoskus, oskus töötada internetis. 5.5 Isiksuse omadused: Algatusvõime, kohanemisvõime, kehtestavus, tasakaalukus, tolerantsus, kohuse- ja vastutustundlikkus, süsteemsus, korrektsus, avatus, verbaalne võimekus, empaatilisus, loogilisus ja analüütilisus. Koostaja Tutvunud: (allkiri) Annely Koit (kuupäev) allkiri Nimi Ametikoht Kuupäev
SEKRETÄRI AMETIJUHEND Ametikoht: sekretär Alluvus: Narva linna Sotsiaalabiameti direktorile ja direktori asetäitjale Asendab: asendab ise ja tema asendamine toimub Sotsiaalabiameti direktori või direktori asetäitja igakordse käskkirja alusel 1. Töö eesmärk 1.1 Sekretäri ametikoha põhieesmärgiks on kindlustada ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamine läbi efektiivse dokumentatsiooni korraldamise ja info edastamise. 2. Vastutus Sekretär vastutab: 2.1. Käesoleva ametijuhendi piires tema poolt väljastatud dokumentide ning infformatsiooni õigsuse eest ja ametijuhendis toodud tööülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest; 2.2. vastutab talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigisaladuse,teiste inimeste perekonna-ja eraellu puutuvate andmete ning muu konfidentsiaalsena saadud in...
SEKRETÄRI AMETIJUHEND Ametikoht: sekretär Alluvus: Narva linna Sotsiaalabiameti direktorile ja direktori asetäitjale Asendab: asendab ise ja tema asendamine toimub Sotsiaalabiameti direktori või direktori asetäitja igakordse käskkirja alusel 1. Töö eesmärk 1.1 Sekretäri ametikoha põhieesmärgiks on kindlustada ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamine läbi efektiivse dokumentatsiooni korraldamise ja info edastamise. 2. Vastutus Sekretär vastutab: 2.1. Käesoleva ametijuhendi piires tema poolt väljastatud dokumentide ning infformatsiooni õigsuse eest ja ametijuhendis toodud tööülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest; 2.2. vastutab talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigisaladuse,teiste inimeste perekonna-ja eraellu puutuvate andmete ning muu konfidentsiaalsena saadud in...
paremini mõista ja juhtida. · Ühed inimesed oskavad õhkkonda mürgitada, teised jälle rikastada. · Kohmakate suhtlejate elu pole kerge isoleeritus, tõrjutus, kiusamine halvenevad õpitulemused, tekivad tervisehäired, agressiivsus8 Suhtlemisoskused: Kontakti võtmine · Suhtlemise nurgakivi · Suhtlemise alustaja peab veenduma, millisel tasandil vestluspartner on · Selge sõnaline väljendus · Keskendumine olukorrale · Avatus 9 Suhtlemisoskused: Kuulamine · Kuulamine koos püüdmisega mõista ja teisest aru saada · Austa rääkijat · Jäta enda mõtted ajutiselt kõrvale ja teadvusta, millised on rääkija tunded · Peegelda tundeid, näita oma tekkivaid tundeid · Ära anna hinnanguid, ära süüdista, haletse 10 Suhtlemisoskused: Selge eneseväljendus
Füüsiline tervis Saab tugevdada tervisliku eluviisiga: kehalise liikumisega tasakaalustatud toitumisega õige töö- ja puhkereziimiga positiivse eluhoiakuga positiivse mõtlemisega alkoholi, nikotiini jm narkootiliste ainete vältimisega Vaimne tervis Näitab inimese sisemaailma heaolu Väljendub mõtetes tunnetes igapäevaste tegevustega toimetulekus võimes mõista ümbritsevat võimes mõista iseennast Vaimne tervis Selle alla kuulub avatus uue õppimisele keskendumisvõime mälu uute ideede vastuvõtmine uute väljakutsete vastuvõtmine toimetulek pinge ja stressiga suhtumine iseendasse Vaimne tervis Vaimset tervist rikuvad: stress muremõtted erinevad hirmud vihastamine solvumine pidev virisemine alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine FÜÜSILINE TERVIS SOTSIAALNE HEAOLU HEAOLU VAIMNE HEAOLU EMOTSIONAALNE
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
