Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond instituut osakond Nimi ERVIN ABEL Referaat Tartu AASTA Sissejuhatus ,,Ervin Abel ütles kaheksa kuud enne surma: ,,Minu saatus on olnud õnnelik. Mul pole olnud tegevusetust." Selleks ajaks oli ta teinud viimased 17 aastat peaaegu puhkamata estraadikunsti. Kui ta polnud laval, siis esines ta raadios või televisioonis. Või viibis tähtsal koosolekul. Praegu öeldakse temasuguse kohta töönarkomaan," kirjutab Kirsti Vainküla raamatus ,,Siin ma olen". See on Ervin Abeli elulooraamat, kus teda meenutab poolsada inimest
Jalgpall Kaspar Klaus Sissejuhatus Mis on jalgpall? Ajalugu Millal jõudis Eestisse Eesti koondis A le qoq Arena Fännid Edukaimad väravakütid JärvaJaani kuulsaimad mängijad Mis on jalgpall Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul) vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 23 aastat eKr Hiinas, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uurin...
(Laval on võõrasema. Ta pilk on seinakalendril. Talle meenub, et on tema pulmapäev, päev mil ta Timmi isaga abiellus.Ta nuuksatab.) VÕÕRASEMA: Lilled! Koogid! Kohvi! Naabrinna! Kleit!.... Timm! Ervin! Timm, sina lähed tood proua Bebberi juurest meerulle ja Ervin läheb osrab lilled ja viib need hauale. (Ervin läheb sõnakuulelikult, aga Timm läheb vastutahtmist. Laval on Timm ja võõrasema.) VÕÕRASEMA:Tagant uksest! Kolm korda koputada! Ütle. Et on väga tähtis!... (Pagari emanda juures.) TIMM: Kuus meerulli! Ja ainult kõige paremat sorti! PROUA BEBBER: Enne tuleb vana arve tasuda, kui ma jälle võlgu annan! Seda võid kodus ütelda! Kelle rahakott ei luba, ärgu kooke ostku! Nii just ütlegi! 26 marga eest kooke! Tahaks küll teada, kes need kõik kinni pistab
aastal 1992 tehtud uuringu kohaselt suurtaimestik suhteliselt vaene. Põhjaloomastiku biomass on võrdlemisi kõrge. Ülemjooksul esineb ka jõevähki, kuid alamjooksul mitte. (kaitsekorralduskava) Jõeforelli asustamine Kirjeldatud jõe omadused on sobivad jõeforellile, kes vajab eluks kiiret voolu, jahedat ning hapnikurikast vett ja ka varjumisvõimalusi. Ometigi pole andmeid, et seal see kala looduslikult elutseks. Aastatel 1992-1994 asustas Ervin Pihu jõe alamjooksule kuuel korral jõeforelle. Kokku asustati 219 kala, kes olid pärit viiest Eesti veekogust. Introduktsioon kandis vilja, ning kujunes püsiv, paljunev populatsioon, nelja kilomeetrisel lõigul Suure- Kambja paisjärvest kuni suudmeni.(E. Pihu) Idaoja Idaoja on 11 kilomeetrit pikk ja selle valgala on 48,8km2 . Lisaoja suubub Peeda jõkke 4km enne porijõge. Idaoja saab alguse Põlvamaalt, Maaritsast. Tema langus on 5,3m/km. Aastal
Raamat ,,Timm Thaler ehk Müüdud naer" jutustab poisist nimega Timm, kes müüs oma naeru kuradile nimega Taruk. Seda tegi ta selleks, et võita kõik kihlveod. Peagi poiss mõistis, et naer oli tema kalleim vara ning rikkus. Tänu naerule võitis ta paljude südames. Kasutades kavalust ja teades kindlat eesmärki vedas peategelane kuradit ninapidi ning sai lõpuks oma naeru tagasi. Teoses on lisaks peategelasele ka palju muid tegelasi:( isa ,võõrasema, Ervin, Senhor Van der Thaler, direktor, Selek Bei, mr.Penny, Ricet, Jonny, mr.Brown, Kleschmir, pr. Bebber). Kui inimene naeratab ja on heasüdamliku, naeruse loomu ja olemisega tahavad ka teised temaga suhelda. Selleks, et omada palju sõpru on vaja naeratada, sest naeratuses peegeldub headus, sõbralikkus teise inimeseni. Inimene ,kes kunagi ei naerata, ei oma sõpru, kuna teistele tundub, et neid ei aktsepteerita või siis lihtsalt ei taheta suhelda
näägutavad tema kallal. Lootes saada õnnelikuks, Timm sõlmib lepingu salapärase härra Tarukiga, loovutades talle oma naeru ning saades vastu võime võita iga kihlvedu. Varsti mõistab poiss, et tegi suure vea. Selleks, et oma naer tagasi saada, peab Timm kaua nuputama mingit viisi kuidas üle kavaldada Taruki, aga õnneks on tal ka head sõbrad kelle peale ta võib lootma jääda. Raamatu peategelased on: Timm, Timmi isa, võõrasema, kasuvend Ervin, parun Taruk, Timmi sõbrad Kreschimir, härra ja proua Rickert ja meremees Jonny ning teised vähem tähtsamad tegelased. ,,Uskuge: / mis tõprast eristab meid naer on see" - kuuldes seda lauset näidendist, hakkab Timm mõistma naeru tõelist väärtust ja et seda ei saa rahaliselt mõõta. Ta mõistab, et naer on vabadus, mida peab kaitsma ja hoidma. Timmi lapsepõlv oli väga raske. Ta ema suri, kui poiss oli ainult 3 aastane. Hiljem suri ka isa
1990 Luule Vähem äärmuslikke eksperimente, Tõnu Õnnepalu, Jaan Undusk, Tõnu Õnnepalu ,,Piiririik", Jaan Undusk ,,Kuum, Ajaloo ja mälu teemad, filosoofil teadlikud stiilimängud, iroonia. Proosa Peeter Sauter, Mari Saat, Peeter Sauter ,,Indigo", Mari Saat ,,Võlu ja vaim", nägemuslikkus. Silma torkavaim teose keel on omaette tähelepanuobjektiks, Andrus Kivirähk, Ervin Õunapuu, Andrus Kivirähk ,,Ivan Orava mälestused", Ervin maagiline realism, mida esindas rikutakse tegelikkuseilusiooni, . Teemaks Mati Kõiv, Õunapuu ,,Eesti gootika", Mati Kõiv ,,Tagasitulek M.Heinsaar, kuid see ei muutunu identiteet, eriti sooline identiteet. isa juurde", valdavaks. Näitekirjandus tugevad
eest hoolitseda ja kasuema koogipoe võla kinni maksta. Halb tegelane oli Hr. Taruk,sest ta võttis Timmil ära naeru ning ta oli omakasupüüdlik. Timm Thaler Timm oli väike omamoodi poiss. Tal oli väga armas naer mis kõigile meeldis. Timmi elu Timm oli alles 3 aastane kui ta ema suri. Ta jäi isaga kahekesi,aga mitte kauaks. Timmi isa leidis endale naise kellest sai Timmi kasuema ja kellel oli poeg Ervin. Timmile ei meeldinud tema kasuema,sest ta oli nii kuri ja käsutas Timmi. Ervin aga segas Timmi kui to koolis hakkas käima ja ta tahtis õppida. Timmi isa oli ehitaja,mistõttu ei olnud ta koguaeg kodus. Iga põhapäev kui isa koju tuli läks ta koos Timmiga hipodroomile hobustele kihla vedama. Kui nad võidsid (mida juhtus harva) sõitsid nad trammiga koju ja sõid jäätist Timmi pühapäevad
See on mitmeti mõistetav teema, kuid olen selle väitega nõus. Üks hea näide selle kohta, et kõik mis on meie ümber, on piirideta ja suhteline on Suure Paugu teooria. Selle kohaselt sai maailm alguse ca. 15 miljardit aastat tagasi ühe tähe plahvatusest. Alguses oli uus maailm väga väike, aga mida aeg edasi, seda suuremaks paisus ka maailm. 30-ndatel aastatel jõuti teooriani, et universub paisub pidevalt. Selle avastuseni jõudis USA teadlane Ervin Hubble ning ta avastas ka, et mida suurem on galaktika seda suurema kiirusega ta meist eemaldub. Sellest, et Universum paisub pidevalt saab järeldada, et universum on piiritu. Teine näide selle kohta, et kõik meie ümber on piirideta on see, et universumisse võib tekkida väga palju galaktikaid, tähti ja muid objekte. Nende teket ei piira miski. Suhtelisuse kohapealt tõestas saksa teadlane Albert Einstein, et ei ole olemas sellist
Books today and tomorrow Ervin Sagor Books have always played a great role in life and it is important to read them but nowadays people read less than they used to do. When I think about our relationship with books a question comes to my mind: `'Will there be books in the future?'' I think people read more books in the past because then there were no television and radio to entertain people. In the present people rather watch moving images from television than pick up a dusty old book.
SAKSAMAA Reno Kööts ja Ervin Ranna 9.A Võru Kesklinna Gümnaasium SAKSAMAA Üldpindala 357 031 km2 Rahaühik Euro () Rahvaarv ~81,7 miljonit (2010) Poliitiline süsteem Liitvabariik Riigikeel Saksa keel Pealinn Berliin Rahvastikutihedus 229 in/km2 GEOGRAAFILINE ASEND Naaberriigid: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Luxemburg, Belgia, Holland Veekogud Bodensee järv Suurim järv Saksamaal Läänemeri Põhjameri Reini jõgi Elbe jõgi Doonau jõgi Weseri jõgi Euraasia manner Euroopa maailmajagu LOODUS Vaheldusrikas maastik PõhjaSaksamaal madalamal, KeskSaksamaa künklikuma maastikuga ja LõunaSaksamaa mägisem Pinnavormid PõhjaSaksa madalik Tasane ala PõhjaSaksamaal Keskmäestik Künklik ala KeskSaksamaal Alpi eelmäestik Kõrgeim tipp Zugspitze (2962m) Siseveed Jõed : Rein, Elbe, Doonau, Weser, ...
võtnud endale naiseks võõrasema. Võõrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus pühapäev, siis käisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad väikese summa võitsid, siis sõitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus üks päev selline õnnetus, et Timmi isa suri ära. Timm oli väga õnnetu, sest nüüd oli talle jäänud ainult kuri võõrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis õppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja võõrasema poleks ammugi andnud. Seepärast hakkas ta salaja pühapäeviti hipodroomil käima hobuseid vaatamas. Hipodroomil juhtus aga selline asi, et Timm kohtus ühe mehega. Tema nimi oli parun Taruk. Ta oli jälginud vahepeal Timmi ja paar korda andnud Timmile pileti, millega saab hobustele kihla vedada
Atleetvõimlemine II 1. Kirjeldage lühidalt lihaskontraktsiooni toimemehhanismi? Närviimpulsid juhitakse närvikiudude kaudu lihasrakkudesse, kutsudes lihases esile kontraktsiooni e kokkutõmbe, mille tagajärjel muutub lihase kuju ja/või toonus. 2. Nimetage lihaskoe tüübid? Sile - , vööt ja südamelihas. 3. Millest sõltub lihase jõud? Lihaskiudude hulgast ja nende paksusest. 4. Millest algab liigutuse sooritus? Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusest. 5. Mida nimetatakse lihastoonuseks? Kestvat minimaalset lihaspinget, mis kindlustab kehaasendi säilimise. 6. Millest sõltub hapniku transportimine töötavale lihasele? Südame funktsionaalsest võimest. 7. Mis on sportliku treeningu sisuks? Organismi sihikindel ja plaanipärane mõjutamine harjutuste abil sportliku saavutusvõime tõstmise eesmärgil. 8. Mis on treenitus? Kõrge sportliku töövõime seisund. 9. Kust saab lihas kokkutõmmet esi...
meeste ootustele ning ühiselt hakatakse mõtlema põgenemisplaane. Lõpuks asi laheneb ning mehed saavad teada ka, et eksisteeris ka õige sanatoorium, kuhu mehed siiski minna ei soovinud. Filmi režissöör on Sulev Nõmmik ning stsenaariumi on ta koostanud koos Enn Vetemaaga. Operaatoriteks Eino Aas ning Kalju Jõekalda, montaaž Salme Kõrvemann. Muusikalise poole eest on hoolt kandnud Ülo Vinter. Filmis on üles astunud väga paljud hinnatud näitlejad. Peaosades näiteks: Ants Lauter, Ervin Abel, Kalju Karask, Lia Laats, Voldemar Kuslap, Endel Pärn, Leo Normet jpt. Film on Eesti kultuuriloos oluline, sest filmis on näidatud hästi tüüpilise eesti mehe käitumist ja kangekaelsust. "Mehed ei nuta" on pugenud eestlaste hinge oma huumoriga. Eestlastele on alati meeldinud nalju teha ja nalju kuulda. Mulle meeldis see film, sest filmi huumor erines tänapäevasest huumorist ning väga põnev oli vaadata midagi teistsugust kui muidu. Mõnes kohas häiris veidi
Tänavaküsitlus: Mida arvate kanepi legaliseerimisest Eestis ? Merili Randmaa Karin-merilin Ervin Päikesepaistelisel kevadpäeval käisime Tallinna vanalinnas ja Vabaduse väljakul ning küsitlesime juhuslikke möödaminejaid vastuolulisel teemal.Mida arvavad inimesed kanepi legaliseerimisest meie enda väikseses Eestis, ning kas see avaldaks pigem positiivset või negatiivset mõju. Raekoja platsil asuvas väikeses välikohvikus istunud Mariti (25) arvates kanepit ei tohiks legaliseerida ning, et narkootikum on narkootikum ja tegelikult mida vähem neist on legaalsed, seda parem.
Illmatic album review Ervin Sagor Nasir ''NaS'' Jones recorded his first album called Illmatic in 1994. The album was slept on and had lack of sales. Upon its release, the album debuted at number 12 on the U.S. Billboard 200 chart, selling 59,000 copies in its first week. However, its initial sales fell below expectations and its five singles called "Halftime", "It Ain't Hard to Tell", "The World Is Yours", "Life's a B***h" and "One Love" failed to achieve significant chart success. There
võõrasema ja Ervinita, käia hipodroomil kihlvedusid sõlmimas. Kuid isa suri juba siis, kui Timm oli alles väike ja ta jäi elama koos võõrasema ja kasuvenna Erviniga. Nemad aga ei sallinud Timmi ning olid ainult kasu peale väljas ning igal võimalusel süüdistasid Timmi. Vaesel poisil ei lastud isegi õppida ,mistõttu tal olid koolist antud kodutööd tihti tegemata ja ta sai pidevalt riielda. Kokkuvõttes võib öelda, et võõrasema ja Ervin olid posi vastu liiga karmid. Kui Timm naeris tekkisid põskedesse väikesed lohud. Oma naeruga võitis ta endale palju poolehoidu . Näiteks kui poiss naeratas leebusid isegi õpetaja koolis, kui kodutöö oli järjekordselt tegemata. Kui naer oli maha müüdud ja peategelane ei naernud enam arvati kohe kõikjal, et poiss on muutunud ülbeks ja upsakaks. 4 Naeru mahamüümise põhjendus oli soov võita kõik sõlmitud kihlveod. Nii ta võitiski
nägin, kuidas lapsi autost välja toodi. Väiksematel võeti jalast kinni, lasti revolvrist pähe ning visati kraavi. Kord nägin, kuidas inimesi bussidega toodi, nad olid aluspesu väel või päris alasti, käed olid kinni seotud. Nad aeti kraavi äärde, sunniti põlvili heitma ja lasti maha. See kestis 1941. aasta suvest kuni 1942. a. kevadeni. Iga päev tuli palju autosid."[21]" "12 000. Tartus 16.-20. jaanuaril 1962 massimõrvarite Juhan Jüriste, Karl Linnase ja Ervin Viksi üle peetud kohtuprotsessi materjale" Koostanud Karl Lemmik ja Ervin Martinson. Eesti Riiklik Kirjastus 1962 Ilona Vapper 10.A Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Holokaustirevisionism http://holocausteducation.wetpaint.com/page/Adolf+Hitler http://www.youtube
väljapeetud inimene, ning temal oli seda osa võib olla lihtsamgi mängida. Teksapükse ja punaseid kingi kandes nägi ta välja veneuusrikkana küll. Vaatamist vääriv on ka harriet Toompere roll. Uskumatult osavalt tehtud mustkunstitrikid tegid isegi Jürgen Veberile ära. Jepihhodovit mängiv Jan Uuspõld oli koomiline, mõjus nagu kloun. Tema tegelane oli värvikas ja huvitav. Tema oligi tegelikult see kes selle etenduse komöödiaks muutis. Etenduse kunstnikuks oli Ervin Õunapuu, kes oli lava teinud mitmetasandiliseks. Häirivaks olid metalltrossid, millega lava mitmetasandiliseks tehti, näiteks nendest tagapool toimiv oli häiritud. Minu jaoks muutus etenduse lõpp kuidagi igavaks ja pikaks, sest kui nad hakkasid hüvasti jätma siis tehti seda mitmeid kordi.
Mõista, mis on üks: üks ma ise. Mõista, mis on kaks: kaks silma kassil peas. Mõista, mis on kolm: kolm jalga vokil all. Mõista, mis on neli: neli nisa lehmal all. Mõista, mis on viis: viis sõrme mehel käes. Mõista, mis on kuus: kuus naela hobuserauas. Mõista, mis on seitse: seitse tähte taevasõelal. Mõista, mis on kaheksa: kaheksa kana karjas. Mõista, mis on üheksa: üheksa hobust meie õues. Mõista, mis on kümme: kümme kella me kirikus Mugandatult allikatest: Laanvee, Ervin 2002 "lasteriimid ja harjutused hommikuringis" "Eesti rahvalaulud III" 1972 Kala püüdis väikeveli Üks, kaks, kolm, neli, kala püüdis väikeveli. Viis, kuus, seitse, kala vette heitis. Miks sa kala vette lasid? Näpust ta mul kinni asis, väike näpp mul valu sai, puhu peale, ole pai. Järgmine salm aitab teha lihtsaid lahutamistehteid. Kümme sinist pudelit Kord kümme sinist pudelit seisis müüri peal. Kord kümme sinist pudelit seisis müüri peal.
Talu peretütre Liina ning kalalaeva madruse Timmu vahel tärkab armuleek; paarike otsustab abielluda. Punapea aga lahkub puhkuselt omapäi, südames peremees Ärni soe sõna ning soovitus uuesti abielluda ja ikka Muhumaale neid vaatama sõita. Kohviveski ja John lahkuvad talust, kuid nende automootor puruneb. Tee ääres peatub Volga, millest ulatab kaardi mees, keda John "hulluks" oli pidanud. Visiitkaardilt selgub, et mees on hoopis lugupeetud psühhiaater Aadu Kadakas. Osades Ervin Abel John Kadri Jäätma Liina Karl Kalkun Ärni Renate Karter Lõke Lia Laats Kohviveski Eva Meil Ärni naine Lauri Nebel Timmu Sulev Nõmmik Aadu Väino Puura Mart Sulev Nõmmik Sulev Nõmmik (11. jaanuar 1931 Tallinn 28. juuli 1992 Kuressaare) oli eesti näitleja, lavastaja, humorist ja tantsija. Sulev Nõmmik lõpetas 1959. aastal Tallinna Koreograafiakooli ja Tallinna Kultuurharidusala Kooli. Seejärel õppis ta aastatel 19601964
naer kõige tähtsam. Ilma selleta ei saaks inimese oma rõõmu emotsiooone näidata ja sellepärast näebki ta välja nagu tõpras. Minu arust rikkas ei ole üldse hea olla, sest siis ei oleks unistusi, kuna mul on kõik olemas ja ilma unistuseta on ikka väga jube olla. Timm oli väike vaene poiss, kelle ema oli surnud ja ta isa pidi abielluma võõrasemaga kuna muidu oleks pidanud Timm kodus üksi olema. Võõrasemal oli laps, Ervin, kes oli väga tüütu. Timmile ei meeldinud võõrasema, sest ta ajas kõik süü lapse peale. Mõne aja päras suri ta isa, sest talle kukkus ehitamise ajal lauaplaat pähe. Timmile meeldis oma isa sest nad käisid iga pühapäev hippodroomil hobuse võistluseid vaatamas. Ta lubas isale, et hooliteb talle millalgi marmorist hauakivi. Timmil oli väga erakordne naer mis lõppes alati luksatusega. Kõigile meeldis see, kuid
Archibald - Ao Peep, Pomerol - Tõnu Kattai, Bebe - Kristel Leesmend, Rene Rasmus Kull, Maurice Toomas Kolk, Ernest Erkki Rebane jpt. Etendust dirigeeris Endel Nõgene, Lavastas Georg Malvius kes on pärit Rootsist. Etenduse kunstnikud olid Ellen Carins (Sotimaa). Valgustuskunstnik oli Andres Sarv. Tegelaste elulood: Madeleine- Margit Saulep lõpetas 1994. aastal Eesti muusikaakadeemia Hendrik Krummi ja Ervin Kärveti Lauluklassis.1994- 2008 oli Rahvusooper Estonia solist. Alates 1995.aastast on osalenud Vanemuse teatri muusikalavastustes. Pälvinud Tiit Kuusiku nimelise lauluvõistlusel I preemia (1993)ja Hendrik Krummi nimelise lauluvõistlusel II preemia. Mustafa Aivar Toomingas lõpetas 1978. aastal Tallina Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ja töötab alates sellest Vanemuise teatris näitlejana. Daisy - Merle Jalakas lõpetas 1996 Eesti Muusikaakadeemia dots Ljudmilla Issakova
-40. aastal. Friedrich von Rosenil olid põllumajandustegevuse kõrval head kontaktid Pürksi küla rootsi põllumajanduskooliga. Ta rajas 1930ndatel aastatel Saare mõisahoones alg- ja keskkooli asemel rahvusvahelisel tasemel kodukooli. Väga head õpetajad olid proua Agnes Johannson ja härra Adalbert Hirsch. Endistest õpilastest elavad täna veel tuntud saksa purjelaeva Gorch Fock endine kapten Hans Frhr. von Stackelberg, Ervin Milvek (Kanada), prof. Hans von Rosen (Rootsi) ja teised. Pärast kodukooli läksid õpilased Tallinna gümnaasiumidesse. Kodukool Saare mõisahoones oli Haapsalu ja Tallinna koolidest odavam ning õpilased võisid põllumajandustöödel kaasa aidata. Igal aastal olid ka kohustuslikud kontrolleksamid. Praegune Saare mõisa komplekt on taastatud 1995./2001. aastal. Taastatud on hobusetalli (18. saj.) varemed esialgses stiilis, kus nüüd asub Lyckholmi muuseum
Kullamaa Keskkool Angeelika Lõps ÜLO EMMUS (1947-2016) Referaat Juhendaja: Ervin Rannik Kullamaa 2017 1 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 ELULUGU.............................................................................................................................3 LOOMING.............................................................................................................................4 LISAD
„Võlanõudjad“ William Shakespere „Veneetsia kaupmehe“ põhjal Shakespere „Veneetsia kaupmehe“ ainetel mängitakse draamateatri laval juba teist näidendit. Seekordne lavastus on eriline eriti uue tõlke ja uudse lavastuse poolest. Peeter Volkonski ja Hannes Villemsoni tõlkes oli värsivorm kuulates lihtne ja loomulik. Dünaamilisust ja ehedust lisas Ervin Õunapuu tume kaldus peegelpõrand, sädelevad klaasikillud näitlejate kasukatel, Taavi Varmi koostatud liikuvad taustaklipid ning Andreas W helikujundus. Kõige selle kooslus ning hea näitlejatöö viisid vaataja 16. sajandi Veneetsiasse. Shakespere komöödia süžee on võetud 14. sajandil ilmunud raamatust „Il Pecorne“ („Lollpea“) Näidendi põhiteemaks on laenamine ja võlgu olemine ning seda mõistes ei tuleks
Sisu kokkuvte: Timm Thaler on vike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on vtnud endale naiseks vrasema. Vrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus phapev, siis kisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad vikese summa vitsid, siis sitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus ks pev selline nnetus, et Timmi isa suri ra. Timm oli vga nnetu, sest nd oli talle jnud ainult kuri vrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis ppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja vrasema poleks ammugi andnud. Seeprast hakkas ta salaja phapeviti hipodroomil kima hobuseid vaatamas. Hipodroomil juhtus aga selline asi, et Timm kohtus he mehega. Tema nimi oli parun Taruk. Ta oli jlginud vahepeal Timmi ja paar korda andnud Timmile pileti, millega saab hobustele kihla vedada. Ja kik piletid, mis parun oli talle andnud, olid vitnud
suuliselt, nagu tol ajal kombeks. Homerose luule pole monotoonne või piiratud, seda ei keele ega tegevuse puhul. Vastupidiselt on tema luuletused jätnud hoopis ammendamatu ohtruse mulje. Teose esimese osa, ehk esimesest kuni kaheteistkümnenda lauluni, on kreeka keelest eesti keelde tõlkinud Anna Öpik. Kogu eepose on kreeka keelest tõlkinud ning järelsõna lisanud August Annist, seda kahes jaos ning Eesti Riikliku Kirjastuse läbi. Lisaks sellele on Ervin Roos koostanud teosest sisulise, kunstikriitilise ja tekkeloomulise analüüsi. „Odüsseia“ põhjal luuakse tänapäevalgi erinevaid filme, lühijutte, poeeme, muinasjutte, näidendeid jne. See on teos, mis vaatamata uutele ning värsketele lugudele ei ole siiani unustustehõlma vajunud. „Odüsseia“ põhiline panus tänapäeva lõunamaade kultuuri on olnud selle viis anda edasi kunagisi väärtusi. Tänu antud teosele teavad inimesed, mida austasid ja
.. ja ikkagi inimene! - Inimeses peab kõik ilus olema - Me oleme Tallinnast ja me maksame! - Jhon, lase vesi välja! Loll, autol! - Kui me Tallinnasse jõuame, läheme kohvikusse ja loomaaeda. - Tõttan, Tuvike, tõttan! Ja filmi näinu võib seda loetelu veel ja veel jätkata. Rahulikust suvepäevast kujuneb nii suvitajatele kui ka võõrustavatele muhulastele pöörane ööpäev, kust ei puudunud ka suured tunded ootamatud pöörded ja rammukatsumine. Kohvilähkri kokutav abikaasa, Ervin Abeli kehastuses, tundis juba rõõmu, et vabanes oma võimukast kaasast, kuid oh õnnetust, nii see siiski ei läinud, tuli jätkata vanaviisi. Vürtsi lisasid filmi sündmustikule ka heeringalaeva mehed, kes olid mõlemad tulnud peretütrele kosja, mõnitades tahtmatult kambris magavat õrnahingelist prouat. Huvitav oli vaatajal jälgida ka meeste omavahelisi suhteid: kord sõbrad, kord vaenlased, ikka vastavalt olukorrale, kas tegu peretütre või linnaprouaga.
võtnud endale naiseks võõrasema. Võõrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus pühapäev, siis käisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad väikese summa võitsid, siis sõitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus üks päev selline õnnetus, et Timmi isa suri ära. Timm oli väga õnnetu, sest nüüd oli talle jäänud ainult kuri võõrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis õppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja võõrasema poleks ammugi andnud. Seepärast hakkas ta salaja pühapäeviti hipodroomil käima hobuseid vaatamas. Hipodroomil juhtus aga selline asi, et Timm kohtus ühe mehega. Tema nimi oli parun Taruk. Ta oli jälginud vahepeal Timmi ja paar korda andnud Timmile pileti, millega saab hobustele kihla vedada
aastal 29. jaanuaril Taganrogis. Ta on kirjutanud kuus näidendit ning hulgaliselt jutustusi ja novelle. 1884. aasta detsembris haigestus mees tuberkuloosi. 1904 suri Tsehhov 44-aastaselt juues sampanjat oma abikaasa kõrval. Näidend valmis 1900. aastal ja esietendus 31. jaanuaril 1901 Moskva Kunstiteatris. Eesti draamateater tõi etenduse lavalaudadele juba viiendat korda. Olulisemad tegijad, tänu kellele näitemäng teoks sai: lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Liisa Hirsch, etenduse juht Karin Undrits. Teose on tõlkinud Otto Samma. Osades olid Mait Malmsten (Prozorov), Liis Haab (Natasa), Kersti Heinloo (Olga), Merle Palmiste (Masa), Marta Laan (Irina), Taavi Teplenkov (Kulõgin), Jan Uuspõld (Versinin), Hendrik Toompere jr jr (Tusenbach), Rein Oja (Soljonõi), Raimo Pass (Tsebutõkin), Jüri Tiidus (Fedotik), Mihkel Kabel (Rode), Tõnu Aav (Ferapont), Ester Pajusoo (Anfissa).
Lake Võrtsjärv Scientific editors Juta Haberman Ervin Pihu Anto Raukas Liis Sommer The outline Rural municipalities River geology Shores Flows Temperature Planktonic algae Fishes Animals Lake Võrtsjärv is a lake in southern Estonia with an area of 270 km² . It is the second largest lake of Estonia. The shallow lake is 33.7 m above sea level. The river Emajõgi flows from Lake Võrtsjärv to Lake Peipsi.
ülesleitavad. Ultraheliuuringul on nähtav platsenta, mille kaudu toimub loote ainevahetus ja mis toodab hormoone. (http://fertilitas.ee/et/teenused/synnitusabi/rasedusej2lgimine/1trimester) Kasutatud kirjandus 1. Ajakiri Pere ja Kodu oktoober 2011 2. http://fertilitas.ee/et/teenused/synnitusabi/rasedusej2lgimine/1trimester 3. ,, Inimese füsioloogi ja anatoomia" Toimetaja Georg Loogna 4. ,,Rasedus sünnitus vastsündinu" Kristiina Uriko, Ervin ja Pille Saik, Ülle Lember. Väljaandja: Jungent OÜ, SCA Hygiene Products 5. www.pampers.ee, raseduskalender
TAURI J?RGENSON 57 ****** KERDO P?RNASTE 51 ***** MARTIN VASSUS 50 ***** IGOR LABE 42 **** PRIIT SAAR 33 *** SIIM LAURIMAA 49 ***** HENDRIK VALLER 51 ***** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ ERIK ERVIN 45 ***** KRISTJAN MULD 56 ****** TARVO TELLING 44 **** MATTIAS PILV 39 **** RANNER LIGI 28 *** TARMO VILT 44 **** MAIT LEIGER 53 ***** REIMO KLASEN 49 ***** MARIO REBANE 27 *** PRIIT IGLANE 47 *****
"Mõru ning mööduja" (1976), "Kodu-käija" (1978), "Punaste õhtute purpur" (1982) Luulekogud Kolmas loomingujärk algas 1990. aastatel Luulekogud: · "Kiikajon ja kaalepuu" (1991) · "Üle Alpide" (1997) · "Mõistatused " (2000) Luulekogu ,,Kiikajon ja kaalepuu" Põhiteema Kõik selles kogus olevad luuletused põhinevad, kellegi ainetel. Iga luuletuse algusesse on kirjutatud, kelle ideedest on vastav luuletus malli võtnud. Näiteks ,,Ervin Abeli lavaloomingu ajendusel", ,,Eukleidese oletavatel algetel", ,,Uno Lahe luule ässitusel" jne. Luuletused põhinevad väga erinevate isikute ainetel alates luuletajatest ja kirjanikest kuni filosoofide ja teadlasteni. Selleks, et luuletuse sisust aru saada on kindlasti vaja teada, milline on luuletuse ajendiks võetud inimese tähtsus ja millega on ta silmapaistnud. NÄIDE: ,,(Karl v. Linné moodi) EESTI TÜÜBID Riho KULD, Eno RAUD, Juhan KIVI,
2002. aastal valisid eesti filmikriitikud "Kevade" läbi aegade parimaks Eesti mängufilmiks. Valimist korrati 2011. aastal filmiajakirjanike, õppejõudude ja spetsialistide poolt ning siis jäi "Kevade" kolmandale kohale filmide "Sügisball" (2007) ja "Hullumeelsus" (1968) järel. 30. aprillil 2012 kuulutati "Kevade" Eesti sajandi filmiks. “Kevade” Osatäitjad ● Ervin Abel – papa Kiir ● Rein Aedma – Jaan Imelik ● Tõnu Alveus – Lesta ● Endel Ani – köster ehk Julk-Jüri ● Kalle Eomois – Jüri Kuslap ehk Tiugu ● Ita Ever – Arno ema ● Raul Haaristo – Vipper ● Riina Hein – Raja Teele ● Arnold Kasuk – kirikuõpetaja ● Kaljo Kiisk – Kristjan Lible ● Heikki Koort – Peterson ● Aare Laanemets – Joosep Toots
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Raul Jaak Ervin-Üks Jalgvärav 10b klass SIBULAST, ÕUNAST JA PIRNIST Uurimistöö Juhendaja: Ants Antiloop Viljandi 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................ 2 1.1 Lähemalt sibulast :............................................................................................. 3 1.2 Sibula toiteväärtused: ...................................................................................... 4 1.3 Sibula tiitrimine:................................................................................................. 4 Harilik pirn........
IMDb sissekanne Sissekanne saidil movies.ee 2002. aastal valisid eesti filmikriitikud "Kevade" läbi aegade parimaks Eesti mängufilmiks. Valimist korrati 2011. aastal filmiajakirjanike, õppejõudude ja spetsialistide poolt ning siis jäi "Kevade" kolmandale kohale filmide "Sügisball" (2007) ja "Hullumeelsus" (1968) järel. Osatäitjad Ervin Abel papa Kiir Rein Aedma Jaan Imelik Tõnu Alveus Lesta Endel Ani köster ehk Julk-Jüri Kalle Eomois Kuslap Ita Ever Arno ema Raul Haaristo Vipper Riina Hein Raja Teele Arnold Kasuk Kaljo Kiisk Kristjan Lible Heikki Koort Peterson Aare Laanemets Joosep Toots Silvia Laidla Köögi-Liisa Margus Lepa Georg Adniel Kiir Arno Liiver Arno Tali
Selgitasime välja, et ainult üks liik neist on ohustatud Eestis ja Lätis- Tõugjas (Aspius aspius). Neid ohustavad koprad, kelle arvukus on suurenenud ja koelmute hävimine, ning takistused koelmutele saamiseks. Ülejäänud liigid olid piisavas arvukuses ja neid ei ohusta väljasuremine. Karpkalu asustatakse iga aastaselt paljudesse Eesti veekogudesse, seega pole nende väljasuremine tõenäoline. KASUTATUD KIRJANDUS Evald Ojaveer, Ervin Pihu, Toomas Saat. Tallinn 2003 ,,Fishes of Estonia" 164-234 (I) www.elurikkus.ut.ee (II) http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kalade_s %C3%BCstemaatiline_nimestik#Karpkalalised_.28Cypriniformes.29(III) Rene Martin http://www.fishing24.ee/catalog/article_info.php?articles_id=10(IV) Aet Truu http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/eesti-siseveekogudesse- asustatakse-angerjat-karpkala-ja-vahki/(V) Kaire Kauts http://kalala.emu.ee/userfiles/KALALA/Mageveekalad/TOUGJAS.pdf (VI)
,,Pealinn läigib nikkelrauast, süda läigib, tõused lauast, tõused lauast nagu hauast, kui just pauk käib püssirauast," 3. KOKKUVÕTE Hando Runneli ,,Kiikajon ja kaalepuu" oli huvitav lugeda. Kõik selles kogus olevad luuletused põhinevad, kellegi ainetel. Iga luuletuse algusesse on kirjutatud, kelle ideedest on vastav luuletus malli võtnud. Näiteks ,,Ervin Abeli lavaloomingu ajendusel", ,,Eukleidese oletavatel algetel". Luuletused põhinevad väga erinevate isikute ainetel alates luuletajatest ja kirjanikest kuni filosoofide ja teadlasteni. Selleks, et luuletuse sisust aru saada on kindlasti vaja teada, milline on luuletuse ajendiks võetud inimese tähtsus ja millega on ta silmapaistnud. Näiteks see kuidas Runnel jagab Eesti kultuuritegelased perekonnanime järgi
1934 Kevade laul (Gustav Suits) Neidised kirjukleidised (Hendrik Adamson) 1935 Aeg leinu lohutab (Mart Raud) Vihm päikeses (Eduard Visnapuu) Tuuled ju lähevad (Henrik Visnapuu) Õhtulaul (Eduard Visnapuu) Merele (Tere tuuled) (Henrik Visnapuu) Väike sõsar vellega (Artur Adson) Lastekoorile ning 1 ja 2häälsed laulud 1927 RJM (Raba jalust maha), 7klubi hümn 1934 Järve jääle (Henrik Visnapuu) Ühte laulu tahaks laulda (Gustav Suits) 1935 Mehised mehed (Ervin Uibo) Vihm päikeses (Eduard Visnapuu) Vabaduse päevaks (Eduard Visnapuu) Väike sõsar vellega (Artur Adson) Küll on soe päikse pai (J. Truupõld) Õhtulaul (Eduard Visnapuu) Lastesüit [osad: Minge ära, muremõtted (E. Uibo). Kannikene emale (S. Oro). Lepatriinu (K. E. Sööt). Piitsavarrel ratsutamas (K. E. Sööt). Sõit, sõit (K. E. Sööt). Hällilaul (E. Tiideman)] Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Ernesaks 2
Arhitekt Raivo Kotov’i arvater võiks antud tehnovõrk vabalt olla 5 meetrit maa pool ning probleem oleks lahendatud. Arendaja ei pea trasside muutmist planeeringus oluliseks ning trassid pannakse paika alles ehitusprojektiga, mis omakorda pannakse paike väljakuulutava arhitektuurikonkursi võidutööga. (Tõlkes kaduma läinud….2015) 5 Arendaja seisukoht Allan Remmelkoori ja Ervin Nurmela artiklis “Vastulause: müüdid kalasadama detailplaneeringu kohta” toovad nad välja miks ei saa nõustuda päris Telliskivi Seltsi poolt avalikkusele toodud infoga. Telliskivi Selts väidab, et kümme aastat ei ole tehtud menetluses muudatusi, kuid Pro Kapital on on teinud mitmeid kompromisse ja väikseid muudatusi nagu avalik arhitektuurivõistlus. Sellega seoses soovis Telliskivi Selts seda korraldada enne
math. 1913. Aastatel 19191959 oli Taavet Rootsmäe Tartu Ülikooli astronoomiaõppejõud (alates 1931 professor), 19191948 Tartu tähetorni direktor. Enn Saar (sündinud 4. märtsil 1944) Eesti astrofüüsik. 8. detsembril 2010 valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks astronoomia alal. Arved-Ervin Sapar (sündinud 7. veebruaril 1933 Paatna külas) Eesti astrofüüsik ja kosmoloog. Ta on tegelenud peamiselt teoreetilise astrofüüsikaga (täheatmosfääride ja tähetuule füüsika, atmosfääriväliste tähespektrite töötlus ja analüüs, füüsikalise kineetika teooria täheplasmale, kosmoloogia). Ta lõpetas 1952. aastal Rakvere I Keskkooli ja 1957. aastal Tartu ülikooli matemaatika-
seda, mida nad kuulda tahavad, et oma karistusi vältida, mistõttu juhid sagely lähtuvad moonutatud olukorrast. SNAFU – Situation Normal, All Fucked Up. 25. Üks arvutiteaduse absoluutseid klassikuid väitis oma veebilehel järgmist: "alates 1. jaanuarist 1990 olen ma õnnelik mees, kuna mul pole enam e-postiaadressi. Kasutasin e- posti alates 1975. aastast ning mulle tundub, et 15 aastat e-posti piisab kogu eluajaks." Kes sellise jahmatamapaneva mõttega lagedale tuli? Donald Ervin Knuth 26. Microsoft Windows oleks alguses turule tulnud hoopis teise nime all, kui Microsofti marketingispets Rowland Hanson poleks Billi veennud Windows-nime eelistes. Mis nimi see oleks olnud? Interface Manager 27. Mis eesmärgil tehakse "prügikastisukeldumist"? (valdkond on endiselt IT!) Kasutaja kohta info otsimist, sh ka prügikastis olevad failid. 28. Euroopas 2004-2005 tarkvara patenteerimise vastu peetud kampaanias kasutati ühe sümbolina laialdaselt üht levinud (puu)vilja
Toidupuudusel esineb ka kannibalismi. Maimud toituvad planktonvähkidest ja putukavastsetest Koht ökosüsteemis Tugeva ja suure kalana tal looduses vaenlasi pole, röövkalana hoiab järvede kalaelustiku tasakaalus. On laiussi vaheperemeheks. Haugi liha on rasvavaene (2...3%) ning sobib hästi dieettoiduks, ta on üks tähtsamaid sisevete töönduskalu, kelle marja inkubeeritakse ja vastseid kasvatatakse ka kunstlikult. Püügi alammõõt on 45 cm. Osa info raamatust ´´Matk kalariiki`` Ervin Pihu 1987 ja lk 79 Haugi suurus- ja vanusepiiri kohta on välja pakutud vägagi mõjuvaid arve, kuid kõige suuremaid neist ei maksa tõsiselt võtta. Üheks klassikaliseks näiteks selle kohta, kui suureks ja vanaks võib kala saada, on legendaarne haug, kes olevat keiser Friedrich II Barbarossa poolt 1230, a. lastud ühte Heilbronni lähedal (praeguse Saksamaa LV lõunaosas) paiknevasse järve ja selt püütud 1497. a., s. o. 267 aastat hiljem
teatri elujõud mõnevõrra taastuma: teatrite võimalused mängukava koostamisel muutusid vabamaks ja eeskätt (rehabiliteeritud) rahvuslik klassika tõi vahepeal teatrist võõrdunud publiku sinna jälle tagasi; taas saavutati ja õige pea ka ületati sõjaeelne vaatajate arv aastas. Jälle pöörduti maailmaklassika, samuti vene dramaturgia väärtteoste poole. 1948–1953 tegutsenud GITISe eesti stuudio andis 24 lõpetanut (Ita Ever, Silvia Laidla, Jaanus Orgulas, Kaljo Kiisk, Ervin Abel jt.). 1954. aastal jõudis vaatajateni hoogsa lustmänguna Lutsu „Kevade”, mis paljuski tugines noortele lavajõududele ja seda mängiti kokku 8 aastat, andes ca 200 etendust, nii et Jaanus Orgulase Toots ja Ervin Abeli Kiir muutusid aga tõelisteks teatrilegendideks. Oluliste lavastajanimedena kerkisid esile Kaarel Ird, Ilmar Tammur ja Voldemar Panso. Irdist sai 1955. aastal kolmeks aastakümneks „Vanemuise” peanäitejuht,
ka propagandistlikud. Kuid ajal, mil ei publik ega trupp teadnud, kas neil järgmisel õhtul üldse on katust pea kohal või tuleb teatri suitsevaid ahervaremeid silmitseda, polnud põhjust pirtsutada. 1950-ndad oli traagilise maski aeg, seda samuti teatrivälise süü tõttu. Kuigi tagantjärele võib August Jakobsoni ,,dramatiseeritud jutustuste" sõgedat kurjust isegi naeruväärseks pidada. Seda enam oli publik tänulik vähese propagandavaba meelelahutuse eest, mida mõnikord pakuti, ning Ervin Abeli ja Jaanus Orgulase Kiirest ja Tootsist sai kindel kaubamärk rohkem kui aastakümneks. Samuti kurva maski aastakümneks kujunesid 1960-ndad, kuid seda mitte niivõrd poliitilistel, vaid teatriloolistel põhjustel. Kuuekümnendad oma ülihumanistliku tulevikuusu, tööpaatose ja uue kangelase leidmisega ei soosinud lõõgastust pakkuvat teatrikunsti. Nii ei leidugi eesti teatri ajaloos koomikavaenulikumat aega kui kuuekümnendad. Isegi selleaegsed komöödiad (näiteks ,,Kihnu
Brown Trout. Wikipedia. [http://en.wikipedia.org/wiki/Brown_trout]. 23.03.2012. 5. Farming of Brown Trout- The basics. [http://www.fisheriesmanagement.co.uk/Fish %20Studies/brown_trout.htm]. 13.03.2012. 6. Jõeforell. Wikipedia. [http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5eforell]. 13.03.2012. 7. Kalakasvatus ja toodang. Eesti Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/Saveshow.asp]. 08.04.2012. 8. Mikelsaar, Neeme-Önneleid. 1984. Eesti NSV kalad. Tallinn. 9. Ojaveer, Evald; Pihu, Ervin; Saat, Toomas (Ed.). 2003. Fishes of Estonia. Estonian Academy Publishers. 416 lk.
.................................................................................................... 5 Sisukord; kasutatud kirjandus............................................................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS: 5 1. Dr. Anne Deans ,,Rasedus" 2003. lk 75; 111112 2. Kristiina Uriko, Ervin Saik, Pille Saik, Ülle Lembert ,,Rasedus, sünnitus, vastsündinu" lk 57 3. ,,Bebiaasta teaberaamat 2008" lk 32 4. J. Saarma ,,Aju ja alkohol" Tallinn ,,Valgus" 1987. lk 46; 15; 17; 1922 ;5152 6
hulgaliselt estraadisketse, mida on mängitud harrastusteatrite lavadel sadu ja sadu kordi. Tema näidendid on rahvalikud lood maaelu aktuaalsetest probleemidest, kuid mis puudutavad siiski ja laiemaid ühiskondlikke valupunkte. Virve Osila näidendeid on lavastatud näiteringides üle Eesti kuid ka kaugel Austraalias. Kõige rohkem on neid aga mänginud Mooste külateater. Virve Osila luuletusi on viisistanud Urmas Alender, Hendrik Kask, Ivo Kinksaar, Tajo Kadajas, Ervin Lillepea, Helmi Oert, Priit Pruul, Udo Michelson,Sirje Kaasik Fred Spielman jpt. Tema sõnadele on loodud 46 laulu, kõige rohkem on tema luuletustele meloodiaid loonud Hendrik Kask (22) ja Urmas Alender (12). Kõige tuntumaks on saanud kindlasti Urmas Alenderi loodud laulud.1 1 http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10161/1/tonurist_2009_vka_loputoo.pdf 4
annaabi.ee 
