Väitlus Khe inimese omavahelist suhtlust, mille käigus arutatakse mõnd probleemi, nimetatakse diskussiooniks ehk mõttevahetuseks. Kui diskuteerijad on mingis küsimuses eriarvamusel ja püüavad seda lahendada, on tegemist võitlusega. Kumbki osapool esitab väitluses argumente oma arvamuse tõestuseks ja teise poole veenmiseks ning püüab teise poole argumente loogilise põhjendamise teel ümber lükata. Väitluse eesmärk on leida tõde või probleemi parim lahendus. Ideaalis peaksid väitlejad jõudma arutelu lõpuks konsensusele ehk ühisele arvamusele. VÄITLUSES KASUTATAVAD FRAASID Oma arvamuse esitamine ja põhjendamine Minu arvates... Oma arvamuse tõestamiseks esitan kaks argumenti. Esimene argument on see, et... Teiseks olen seisukohal, et... Selle tõestuseks esitan mõned näited. Kokkuvõttes leian, et... Vastaspoole arvamuse kommenteerimine Olen nõus selles osas, et... Samal ajal pean lisama, et... See...
Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja piiskopkonnad vabanesid kohustusest sõja korral ordule alluda. Maapäevad: Üleliivimaaline Kirikud, koolid ja hoolekanne. Kohtuvõim. Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia Hollandisse. Transiitkaubandus. Idakaubandus: Jõukus sõltus kontrollist idakaubanduse üle. seisuste kooskäimine, kus otsustati tähtsamaid Liivimaad puutudavaid asju. Konsensuse peapiiskopi vaheline rivaalitsemine. Mõlemad soovisid saada juhtivaks jõuks Liivimaal, Ordu muretses, et kauplemise käigus satub Venemaale riiki sõjaliselt tugevdavat kaupa. 1539 nõude tõttu ei jõutud tihti kokkuleppele. Pärisorjus: Pidid tegema mõisa põllul tööd ja mida kellele teine alluma peaks. Ordu soovis, et peapiiskopid ja toomhärrad oleks ordu liikmed ja keelati vene ja välismaa kaupmeeste vaheline otsekauplemine, seda võis teha vaid
Töötajate Pikaajaline, Eelkõige koostöö Lühiajaline, hindamine kvalitatiivne hindamine kvantitatiivne Töötajate Edutamine laias Edutamine Kiire edutamine edutamine valdkonnas olenevalt kitsas koostööst valdkonnas Otsustamine Kollektiivne, Demokraatlik, Individuaalne kõigi osavõtul konsensuse taotlus Vastutus Grupis Valdavalt Individuaalne individuaalne Kontroll Enesekontroll Mitteametlik, Ametlik, infole tuginev reeglitele tuginev Täname Aplaus!!! Kasutatud kirjandus Gerda Mihhailova KAASAEGSED JUHTIMISTEOORIAD LOENGUKONSPEKT Pärnu 2009
DEMOKRAATIA S I I M J A KO B S U I T S • Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas • Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). • Sõna tuleneb vanakreeka keelest: δημοκρατία, mis koosneb tüvedest δημος ('rahvas', 'hulk') ja κρατος ('võim', 'valitsus'). • „Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides (of, by and for the people). -Abraham Lincoln DEMOKRAATIA VORMID • Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise
Uus osanik vastutab samas korras ka nende tehingute eest, mis olid tekkinud enne tema ühingusse astumist. Osanikul kes kustutas ühingu võla oma isiklikust varast, on õigus estitada regressnõue teiste osanike vastu, kes kannavad tema eest vastutust vastavalt nendele kuuluvatele osadele ühingu varas. 4. Juhtimine. Asutamiselepinguga võidakse ette näha, et juhtimiseks volitatud isikud võivad tegutseda kas üksinda eraldi või kollegiaalselt. Kõigi osanike poolt võetakse otsused vastu konsensuse alusel, igal osanikul on üks hääl (panust ei arvestata). Ühingu tegevjuht on osanike poolt selleks volitatud üks või mitu osanikku või plagatud tegevdirektor. 5. Kasumi jaotamine määratakse asutamislepinguga. Üldjuhul on igal osanikul ühingu kaasosanikuna õigus saada tema osamaksule proportsionaalne osa ühingu jaotatavast kasumist. 6. Lahkumine ühingust osanik saab kätte temale kuuluva osa, mille võrra vähenevad ühingu varad
Peasekretärid NATO peasekretär on NATO kõrgeima organi PõhjaAtlandi Nõukogu esimees. NATO peasekretär koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. Peasekretärid Esimese peasekretäri valisid NATO liikmesriigid 4. aprillil 1952. Traditsiooniliselt valitakse peasekretäri ametisse Euroopa esindaja, Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja määravad aga Ameerika Ühendriigid. Peasekretär valitakse konsensuse alusel. Tema ametiaeg kestab tavaliselt neli aastat, kuid võib erandjuhtudel ka pikeneda. Peasekretärid NATO peasekretär on alates 1. augustist 2009 taanlane Anders Fogh Rasmussen, kes valiti ametisse 4. aprillil 2009. Ta on 12. NATO peasekretär. Kolmel korral on ametis olnud peasekretäri kohusetäitja. Sümboolika lipp NATO lipp on PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsiooni lipp, mis kiideti heaks 14. oktoobril 1953. Lipu proportsioonid on 3:4. Sinise värvi kood on PMS 280.
on liikmesriikide esindajad kordamööda. Kõrgeim organ on NATO sõjakomitee. Tsiviilstruktuur juhib peasekretär. NATO tsiviilstruktuur Kõrgeim võimuorgan on Põhja-Atlandi Nõukogu. Nõukogu käib koos kolmel erineval tasandil: NATO juurde akrediteeritud suursaadikute tasand (alalised esindajad), välisministrite tasand ja riigipeade tasand. NATO otsused Võetakse vastu KONSENSUSE alusel Otsustele eelneb diskussioon NATO saab meetmeid kasutusele võtta vaid siis, kui kõik liikmesriigid on sellega nõus.
Praeguse seisuga on OECDl 35 liimesriiki. Liikmete kriteeriumid on avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguse austamine. Eesti kutsuti OECD liikmeks juunis 2010 ja sai liikmeks 9. detsembril 2010 5 slaid Organisatsiooni eesmärk on on aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ning maailmakaubanduse laienemisele.. Peamiseks vahendiks nende eesmärkide saavutamisel on tihe koostöö liikmesriikide vahel, samuti dialoogi, konsensuse ja teineteise parimatest kogemustest õppimise põhimõtete rakendamine. Saavutused: Privaatsuse ja andmevoogude kaitse. Tööhõive stateegia, mis hõlmas muudatusi töökorralduses. Esimest korda läbiviidav rahvusvaheline PISA test OECD algatusel. Organisatsioon püüab 6 slaid OECD tegeleb enamasti keskkonnakaitse probleemidega nagu näiteks energiaprobleem või jäätmeprobleem. NäiteksEuroopa Liit teeb kemikaalide ohutu käitlemise küsimustes tihedat
mesel korral. Äris- Tuleb esitada iga aasta majandusaruanne. Sa kunagi ei tea millal võib sind tabada pankrott. Kirjelda oma sõnadega: Otsustamine vastutamise puudumisel Vastutuse puudumisel võetakse otsus vastu sageli sisulise arutluseta ning selle kvaliteet sõltub rohkem juhusest kui koostegevuse tulemustest. Otsustamine enamuse järgi. See lahendusviis püüab luua "võitjate" ja "kaotajate" koalitsiooni, kuigi kaotajate otsused sisuliselt elimineeritakse. Otsustamine konsensuse põhimõttel. Otsustamisel luuakse ülekaalu saavutanud variant . Kõik saavad oma arvamusi avaldada. Too oma näide Gordoni meetodi kasutamise kohta- Kui klient tellib kulleriga paki ja kuller ei toimeta talle seda kohale , siis tuuakse see pakk postkontorisse . Ja klient tuleb ja on pahane , siis teenindajana saan ma aru , kui mina endale paki telliks kulleriga , siis ma oleks ka pahane , kui mulle mu pakki kohale ei toimetata. Selgita ajurünnaku olemust
ajatolla Homeini- iraani islamivabariigi looja Milton Friedman- majandusteadlane, monetarismi eestkõneleja , sai noveli majanduspreemia laureaadi Margaret Thatcher- suurbritannia peaminister, raudne leedi-karmi käega, kokkuhoiupoliitika, falklandi kriis Ronald Reagan- USA president, reaganoomika Helsingi protsess- euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine, kekkonen-soome president, vahendaja. Koosnes kolmest etapist, tegutseti konsensuse alusel 1970, 1972, 1973, 1974, 1.08.1975, 1979, 1981, 1982. Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riigid. Iisraeliga seonduvad konfliktid Lähis-Idas. Iraagi-Iraani sõda. Islamifundamentalism. Muutused Lääne ühiskonnas 1970. aastate II poolel. Konservatiivne revolutsioon. Thatcherism. Reagani valitsemisaeg Ameerika Ühendriikides. Eluolu ja kultuur.
kuuluvatele osadele ühingu varas.)* Kui võlausaldajate nõue on suurem, kui vara on (ka. kodune vara), siis on äriettevõte pankrotis! VASTUTUSED: Osaline vastutus vastutakse ainult selle varaga, mis on paigutatud majandustegevusse (mitte juurdesoetatud) Täisvastutus Solidaarne vastutus 8.10.12 4. Juhtimine. Asutamislepinguga võidakse ette näha, et juhtimiseks volitatud isikud võivad tegutseda kas üksinda eraldi või kollegiaalselt. Otsused võetakse vastu kõigi osanike poolt konsensuse alusel, igal osanikul on üks hääl (panust ei arvestata). Ühingu tegevjuht on oskanike poolt sellesks volitatud üks või mitu osanikku või palgatud tegevjuht. 5. Kasumi jaotamine määratakse asutamislepinguga. Üldjuhul on igal osanikul ühingu kaasosanikuna õigus saada tema osamaksule proportsionaalne osa phingu jaotavast kasumist, kui asutamislepingus pole teisiti. 6. Lahkumine ühingust osanik saab kätte temale kuuluva osa, mille võrra vähenevad ühingu varad
iseseisvad. Igal isikul on õigus liituda mõne ametiühinguga, või see ise asutada. Samuti on igal isikul ka õigus mitte kuuluda ametiühingusse. Töötaja võib liituda nii oma töökohal oleva ametiühinguga kui ka iga teise ametiühinguga. Ametiühingud üritavad konflikti korral jõuda kokkuleppeni tööandjaga, üritades seista võimalikult palju töötaja huvide eest. Tavaliselt tööandja ja ametiühing saavutavad konsensuse, aga äärmuslikemal juhtudel, kui kokkuleppele ei jõuta, algatab ametiühing tööseisaku e. streigi. Viimase eesmärk on saavutada omapoolsete nõudmiste täitmine tööandja poolt. Levinum streikide põhjus on näiteks erimeelsused palgatõusu osas. Üks hetk annab üks osapool streigile järgi. Mõnikord loobub streigist ametiühing ise ja mõnikord annab nõuetele järele tööandja. Streikimine on väheste eranditega iga töötaja õigus ning see on kirjas ka Eesti põhiseaduses
Arutlev demokraatia 1. Mida peetakse avalikuks sfääriks?- Mõtteline ruum, mis eksisteerib ühiskonnast väljaspool privaatsfääri (eraelu) väljaspool suletud instituitsioone ja organisatsioone. 2. Mis on arutlev demokraatia?- demokraatia vorm, kus otsused tehakse konsensuse (kokkuleppe) alusel. 3. Mis on meedia rollid? –Meedia ühiskondlik roll on avaliku safari tootmine. 4. Mis tagab meedia kvaliteedi? Meedia kvaliteedi tagab professionaalne ajakirjandus. 5. Kuidas kommertsialiseerumine ja globaliseerumine võivad avalikule sfäärile kahjulikud olla? Meediasüsteem ei suuda avalikus safääris kõikide huvigruppide huve piisavalt ja adekvaatselt kajastada, kaitsta unikaalseid rahvuskultuure ja keeli. 6. Mis on avalik-õigusliku meedia roll
Tänapäeva demokraatia tunnusejooned Eesti näitel Demokraatia ehk rahva võim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on võimude lahusus ja tasakaalutatus, rahva osalemine poliitikas, samuti inim-ja kodanikuõiguste austamine. Abraham Lincoln on öelnud "Demokraatika on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Demokraatia üks tähtsaim tunnus minu arvates on rahvas. Rahvas on riigi kodanikud. Eesti kodanikud on need, kellel on Eesti kodakondsus. Rahvas valib enda seast saadikud, kes esindavad nende huve kas siis Riigikogus või mujal. Saadikud peaksid olema sellised, kes teavad, kuidas elu selles teatud Eesti kohas käib
3. Kui ühe inimese mõtteist, teadmistest ei ole võimalik subjektiivsust (emotsioone) kõrvaldada, kas siis oleks need võimalik matemaatilise võttega (kas matemaatika pole mitte suur samm objektiivse mõtlemise poole) 'taandada' välja terve määratu inimkonna kõigi mõtete, arusaamade, teadmiste 'keskmistamisel'. Tõepoolest, eeldades, et meie valimi hulgas on täpselt ühepalju vastandlike soovide, tunnetega mõtlejaid (mis juba iseenesest on utoopiline), võiksime lasta neil konsensuse leidmise teel välja selgitada mõtlejaist sõltumatu tõe. Näite võiksin tuua Immanuel Kanti ariklist 'Kostmine küsimusele: mis on valgustus?'. Nimelt näitas Kant seal, kuidas saaksid inimesed toimida, kasutades oma mõistuse 'avalikku tarvitust' subjektiivsete teadmiste ja arvamuste väljendamiseks (seda ühiskonna kasutusse antud teadmist järelikult 'keskmistataks'), mõistuse 'eratarvitust' aga konsensuse, keskmistamise teel
investeerimisorganisatsioonidega. Eesti Arengufondi loomise idee on pärit soomlaste analoogiliselt fondilt Sitra, millel on ligi 40aastane tegevuskogemus. Kahjuks on seni tähelepanuta jäänud üks Sitra funktsioonidest: korraldada regulaarselt tippotsustajate (poliitilise, majandusliku ja kultuurieliidi) foorumeid, mis oma olemuselt on kõrgetasemelised täienduskoolitused, kus prevaleerivad aktiivsed tegevusvormid. Väidetavalt on just need foorumid aidanud soomlastel toetada konsensuse otsingul põhineva poliitilise kultuuri arengut, suurendades sellega ka Soome ühiskonna sidusust. Strateegias SE21 väljapakutud rahvusliku arengu võrgustik tähendabki tõhusalt toimivat kodanikuühiskonda. Selles kontekstis võiks küsida: kas pronkssõduri epopöa on muutnud EKAKi ja SE21 rakendamise eeldusi? Lühivastus oleks: ei ole. Mitmete muude järelduste kõrval nendest sündmustest ja nendega seotud protsessidest on ainult üha
demokraatia? Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite või rahva poolt valitud esindajate kaudu. Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st puuduvad valimistsensused) ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid
reguleerivad aborti, sekkuvad sügavale inimeste eraellu ning põrkuvad erinevate põhiõigustega. On see õigustatav ja lubatav? On tõesti olukordi, kus oled noor ja ei saa endale lubada last, ei taha lapsi saadagi või hoopis oled liiga palju lapsi saanud ning siis mõtled: "Kas ma pean tõesti nüüd minema ja tegema abordi?" Enamus inimesi arvavadki, et see on halb. Nendele tundub see kui "mõrva tellimine", sest üldise bioloogiaalase konsensuse järgi saab inimorganism alguse viljastamishetkel. Sellest seisukohast vaadates on lootel kui inimesel õigus elule ning abort rikub seda õigust. Abordipooldajad tõmbaksid aga eraldusjoone inimisiku ja lihtsalt individuaalse inimorganismi vahele. Näiteks Ameerika kirjanik ja filosoofiaprofessor Mary Ann Warren leiab, et isikuks olemine nõuab eneseteadvuse olemasolu, võimet olla ratsionaalne ja suhelda teistega; lootel puuduvad kõik need omadused.
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR By: Greetel Kala DEMOKRAATIA TUNNUSED · Kodanikkonna osalemine poliitikas · Võimude lahusus · Seaduse ülimlikkus · Inimõiguste austamine · Rahvas teostab võimu konsensuse, referendumite või rahva poolt valitus esindajate läbi · Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed · Kõigil on võrdne ligipääs võimule · Inimesed on kaitstud põhiseadusega · Kohut mõistavad selleks loodud organid DEMOKRAATIA LIIGID · Otsene demokraatia · Kaudne demokraatia · Osalusdemokraatia · Tööstusdemokraatia · Korporatiivne demokraatia · Liberaalne demokraatia · Sotsiaaldemokraatia · Esindusdemokraatia
Fondid, programmid: UNICEF NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (regionaalne sõjalis-poliitiline organisatsioon) Asutatud 1949 Peasekretär Anders Fogh Rasmussen esindab, aga ei otsusta 28 riiki Eesti liitus 2004 Eesmärgid: · Kriiside ohjamine · Rahuvalve väljaspool liikmesriikide territooriumi · Rahastab teadusuuringuid ja kultuuripärandi kaitse programme Tsiviilstruktuur 1) Põhja-Atlandi Nõukogu kõrgeim võimuorgan Otsustamine käib konsensuse alusel ning lähtuvad ÜRO Nõukogu resolutsioonidest. Liikmesriik saadab kord nädalas suursaadiku Välisministrid saavad 2 korda aastas kokku Riigipead 2) Kaitse Planeerimise Komitee 3) Tuumaplaneerimise Grupp Militaarstruktuur 1) Sõjakomitee - kõrgem organ ning allub Nõukogule NATO 3 tegevuspiirkonda: 1. Euroopa ülemjuhatus 2. Atlandi ülemjuhatus 3. USA ja Kanada Kollektiivse enesekaitse põhimõte relvastatud kallaletungi ühele liikmele käsitatakse
konsultatsioonid ja koostöö majanduse, teaduse ja keskkonna alal ning muudes olulistes valdkondades. Tõsi, külma sõja vältel keskendus NATO eelkõige ühise kaitse arendamisele ja säilitamisele ning püüdis jagu saada Euroopat lõhestavatest poliitilistest probleemidest. Praegu on NATO põhihuviks edendada Euroopa stabiilsust, mille nimel tehakse koostööd ja töötatakse välja meetodeid ühiseks kriiside lahendamiseks ja rahuvalveks. OTSUSTE TEGEMINE NATOs langetatakse otsuseid konsensuse alusel pärast liikmesriikide omavahelisi diskussioone ja konsultatsioone. Vabade ja iseseisvate riikide valitsustevahelise assotsiatsioonina pole NATO-l oma liikmetest sõltumatut riigiülest võimu ega poliitika kavandamise funktsiooni. Seega on NATO langetatud otsused kõigi tema liikmesriikide poolt langetatud otsused. Veelgi enam - NATO saab meetmeid tarvitusele võtta ainult siis, kui kõik liikmesriigid on sellega nõus.
See on väga konkreete definitsioon, mis väidab, et poliitikud on konfliktidest teadlikud, nähakse, et need on vältimatud ning püüavad neid lahendada ja ära hoida. Probleemide puhul kasutatakse selgitamise ja arutlemise mitte vägivalla ja jõu taktikat. Selles vaatepuntis on poliitikud heas valguses ning kodanikuühiskond peaks olema rahul oma valitsusega kuna üldmulje näitab, et nendest hoolitakse. Kuid tegelikkuses selline asi ei toimiks, tekkivad pikad vaidlused konsensuse leidmise teemadel ning kokkuvõttes ei pruugigi kõik probleemid oma lahendust leida. Ütleksin, et selline käitumine on Eestile väga omane, poliitikud näivad rahvast hoolivat kuid tegelikult on neil juba omapoolne otsus tehtud või probleemide puhul need kajastatakse aga hiljem enam ei teata mis nende lahenduseks sai. Viimane vaatepunk näitab poliitikuid kui võimuorganid. Mehed on domineerivamad valutsuses, naisi eriti ei austata. Kate Millett on öelnud, et poliitika on võimustruktuuri
aastaid ja aastaid, ja tal ei ole tagasiteed.» · Tema sõnul on takistuseks ka asjaolu, et arstid annavad Hippokratese vande, millega läheb eutanaasia vastuollu. · Ergma ütles, et oleks valmis teatud tingimustel isegi nõusoleku eutanaasiaks andma, ning leidis, et taoline võimalus peaks inimestel olemas olema. · «Mina olen küll selle poolt, et see õigus oleks antud. Aga me peaksime saama selleks suurema konsensuse.» Indrek Oro arvamus · Arstide liidu eetikakomitee liige, onkoloog Indrek Oro leiab, et eutanaasia seadustamisest ei saagi rääkida, sest ühelegi arstile ei saa panna kohustust aidata teisel inimesel surra. · Oro rõhutas, et ükski riik ei ole seadustanud eutanaasiat - ei Holland, Belgia ega Luksemburg. «Nende riikide seadusandlused annavad lihtsalt võimaluse, et kui arst assisteerib seda tegevust, ei satu ta kriminaaluurimise alla,»
Vabariigi Valitsus kiitis KTK heaks 26. mail 1998 ja määras selle elluviijaks Keskkonnaministeeriumi. KTK laiem eesmärk on juurutada säästva arengu põhimõtteid KS-s sätestatud prioriteetsete põhieesmärkide (vt. ülal) kiire saavutamise kaudu. KTK koostamist finantseeris EL Phare programm. KTK-d iseloomustab: · huvitatud osapoolte kirjeldatud spetsiifilised lähi- ja kaugtegevused iga põhieesmärgi kohta; · tegevuste valik ja eelisjärjestamine konsensuse alusel, kasutades kaalupunktisüsteemi ning tegevuste majandusanalüüsi; · finantsplaanis antud realistlik hinnang käsutada oleva raha kohta; · vastutajate ja potentsiaalsete finantsallikate osutamine; · laia ringi eri osapoolte ja huvigruppide osalemine KTK sisu, tegevuste ja nende otstarbekuse määramisel ning tegevuste hulgas lõpliku valiku tegemisel. Tegevuste väljatöötamiseks moodustatud töögruppide ja nõukoja ühises töös rakendati järgmisi põhimõtteid:
ei pea tegema, kui põhi-, kesk- või kõrgharidus on omandatud eesti keeles); sooritama Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami; omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise; omama registreeritud elukohta Eestis; olema lojaalne Eesti riigile; andma vande: "Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale". Eesti Valitsemisvorm LISA: Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Sõna tuleneb vanakreeka keelest: , mis koosneb tüvedest ('rahvas', 'hulk') ja ('võim', 'valitsus'). "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides (of, by and for the people)." (Abraham Lincoln) Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõrval (pluralism arvamuste ja vaadete paljusus)
Prototüüpide loomine Thea Sogenbits Loengu kava Persoonad Stsenaariumid Stsenaariumite kontrollsessioon (?) Kasutajalood Esitlemine Persoonad – mis need on ja milleks neid vaja Persoonad kui tarkvara loomise tööriistad: Määravad, mida tarkvara kui toode peaks tegema ja kuidas välja paistma Pidepunkt Loovad konsensuse ja pühendumise Mõõdavad disaini ja lahenduse efektiivsust Panustavad marketingi Persoonad põhinevad uuringul: päriselu vaatlused etnograafilised intervjuud kontekstuaalsed küsitlused etnograafilised intervjuud Interview where the interaction happens • Avoid a fixed set of questions • Focus on the goal first, tasks second • Avoid making the user a designer
teema: Demokraatia Demokraatia ehk Rahvavõim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Demokraatiat igapäevaelus leidub palju. Demokraatiat leidub koolis, televiisoris kodus, internetis ja teistes kohtades. Minu ümber leidub seda suhteliselt palju. Koolis on demokraatiat ka omakorda palju vaja. Enamus hetki on siis, kui tuleb millegi suhtes kokku leppida midagi. Näiteks ehitusviimistluses tuleb välja selliseid hetki, kus
täielikult heaoluriik kõikide omade hüvedega kuid hetkel on meie arusaam heaoluriigist ikka veel toores ning praegune majanduslik olukord ei võimalda lahendada neid takistusi, mis on vajalikud heaoluriigi tingimuste täitmiseks. 6. Demokraatia tekke põhjused, tunnused, poolt ja vastu argumendid tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Demokraatia positiivsed küljed: ·Tänu sellele, et võim on avalik ja valitsus ei piira informatsiooni levikut ja ajakirjandust, siis on rahval võimalik valitsuse tegevust jälgida ning kontrollida massimeedia tegevust. ·Kõik inimesed on võrdsed ja kohustatud täitma seadusi. Rahval on õigus kasutada kohtuvõimu oma õiguste kaitsmiseks
rünnak kõikide liitlaste vastu" artikkel 5) Relvajõud maavägi, merevägi, lennuvägi. Sõjaolukorras tullakse appi õhujõududega. Rahuvalveoperatsioone korraldab NATO OSCE ja ÜRO egiidi all NATO struktuur jaguneb: 1.SÕJAVÄELINE STRUKTUUR, mille eesotsas president, kelleks on liikmesriikide esindajad kordamööda. Kõrgeim organ: NATO SÕJAKOMITEE 2. TSIVIILSTRUKTUUR, mida juhib PEASEKRETÄR (Anders Fogh Rasmussen).Kõrgeim võimuorgan: PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU NATO otsused konsensuse alusel (saab meetmeid kasutusele võtta ainult siis, kui kõik liikmesriigid on sellega nõus). Otsusele eelnevad diskussioonid. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Tegevuse aluseks ÜRO põhikiri (harta), mis jõustus 24.10.1945. Peakorter NEW YORGIS. Peasekretär Ban Ki-moon. Eesti ühines 1991.a. Peaeesmärgid: tagada rahvusvahelise rahu ja julgeolek; tagada inimõigused ja rahvusvaheline koostöö; lahendada majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja
on aeg kõige väärtuslikum ressurss, seega tahab ta tulemuse saavutada + töökas võimalikult kiirelt ja efektiivselt. Ta on + kiireid otsuseid tegev väga tegus ning leiab endale alati tööd, enesekeskne mida teha. Otsuseid langetab ta kiiresti. domineeriv Kolleegidega konsulteerimiseks ning teiste panust alahindav konsensuse saavutamine ta aega ei kuluta. Ta teab täpselt, mida teha, kuidas Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus teha ning teeb ka ise ära. Oma alluvatelt nõuab ta samasugust kiirust ja tulemuslikkust, kuid nende õpetamiseks ja tagasisideks ta aega ei pühenda. Produtseerija on hea operatiivjuht, kuid strateegilisest nägemusest tal napib. Regulaarseid koosolekuid produtseerija ei armasta
on aeg kõige väärtuslikum ressurss, seega tahab ta tulemuse saavutada võimalikult + töökas kiirelt ja efektiivselt. Ta on väga tegus + kiireid otsuseid tegev ning leiab endale alati tööd, mida teha. – enesekeskne Otsuseid langetab ta kiiresti. – domineeriv Kolleegidega konsulteerimiseks ning – teiste panust alahindav konsensuse saavutamine ta aega ei kuluta. Ta teab täpselt, mida teha, kuidas teha ning teeb ka ise ära. Oma alluvatelt Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus nõuab ta samasugust kiirust ja tulemuslikkust, kuid nende õpetamiseks ja tagasisideks ta aega ei pühenda. Produtseerija on hea operatiivjuht, kuid strateegilisest nägemusest tal napib. Regulaarseid koosolekuid produtseerija ei armasta. Kui ta neid üldse kokku kutsub, siis
Potsdami konverentsil arutati Saksamaa tuleviku küsimust. Kõigepealt tuli lahendada Saksamaa haldamise küsimus. Võitjad otsustasid riigi jagada neljaks okupatsiooniks. Prantsusmaa tsoon oli väikseim, Briti oma aga suurim. Okupatsioonides kuulus võim liitlasriikide ülemkomissaridele. Riigi kui terviku juhtimiseks ja Saksamaa majandusliku ühtsuse säilitamiseks moodustati ülemkomissaridest Liitlaste Kontrollnõukogu. Võitjad leppisid kokku, et tuleb töötada konsensuse e. üksmeele põhimõttel. Kontrollnõukogu paiknes Berliinis. Nõukogude tsooni jäänud Berliin jaotati samuti vastavalt neljaks sektoriks. Potsdami konverentsil otsustati Ida-Eur.sakslased uuele kärbitud Saksamaale ümber asustada Külm sõda. Lääneriikide ja NSVL suhete teravnemise tingis Moskva tegevus neis riikides, kuhu Punaarmee oli II Ms. viimastel kuudel jõudnud. NSVL tahtis võimule saada kommuniste ja nende kaasajooksikud ning suruda demokraatlikud ringkonnad kõrvale. Moskva
sümboliks euroopas. Loodeti, et lääne ja ida koostöö mahendab kommunistlikke diktatuurireziime kesk- ja ida-euroopas. Moskva ja lääneriikide vahendajana etendas olulist rolli soome president Urho Kaleva Kekkonen. 1973. a juulis helsingis alanud nõupidamisel oli 3 etappi. I etapis osalesid välisministrid.II etapis (algas sama a septembris Genfis, kestis 1975. a-ni) pidasid läbirääkimisi lõppakti sisu üle diplomaadid ja eksperdid. Tegeldi konsensuse alusel. III etapp 1975.a juulis-augustis helsingis kus 1.aug 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada nõupidamise lõppdokumendi pealkirjaga ,,Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel". See koosnes 3 osast: I - Euroopa julgeolek, kinnitati euroopa riikide piiride vääramatust. II majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö. III koostöö humanitaaraladel ja inimõiguste vallas. See andis õiguse nõuda inimeste, ideede ja
parlamendiga. See annab parlamendile võimaluse avaldada oma arvamust, ent paraku puudub nõukogul kohustus selle arvamusega arvestada. Koostöömenetlus: (1987.a Ühtse Euroopa aktiga suurendati mõnevõrra parlamendi võimu ja viidi sisse koostöömenetlus.) Parlamendi vastuseisu mõnele eelnõule sai nõukogu ületada vaid ühehäälselt. Siiski ei taganud ka see veel arvestamist parlamendi seisukohtadega, kuna konsensuse toel parlamendi veto ületamine ei valmista eriti palju probleeme. Kaasotsustamise menetlus: alates 1993.a. parlamendi ja nõukogu vastasseisu korral kutsutakse kokku lepituskomitee (15 parlamendi ja 15 nõukogu esindajat). Kui lepituskomitees kompromissi ei saavutata, siis ei ole nõukogul võimalik õigusakti vastu võtta. Muud ülesanded: 1. Osalemine seadusandlikus protsessis Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline
mille eesotsas president, kelleks on liikmesriikide esindajad kordamööda. Kõrgeim organ: NATO Sõjakomitee · Jaguneb: TSIVIILSTRUKTUUR, mida juhib PEASEKRETÄR Anders Fogh Rasmussen TSIVIILSTRUKTUUR · Kõrgeim võimuorgan on PÕHJA- ATLANDI NÕUKOGU · Nõukogu käib koos kolmel erineval tasandil: NATO juurde akrediteeritud suursaadikute tasandil (alalised esindajad), välisministrite tasandil ja riigipeade tasandil NATO OTSUSED · KONSENSUSE alusel · Otsusele eelnevad diskussioonid · NATO saab meetmeid kasutusele võtta ainult siis, kui kõik liikmesriigid on sellega nõus ÜRO ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON ÜRO - 1945 · Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine · Inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine · Majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine ÜRO · Tegevuse aluseks ÜRO põhikiri (harta), mis
- Viini inimõiguste konverentsi eel - Aasia väärtused Paradoksid - Egalitaarsus – inimõigused annavad kõigile võrdsed õigused (kas saab olla imperialistlik) - Ohvrite seisukohad - Relativismi universaalsus - Suveräänsus Erinevad universaalsused - Sisuline ja kontseptuaalne universaalsus - Universaalne omamine, mitte-universaalne jõustamine - RV juriidiline universaalsus - Ontoloogiline universaalsus - Kattuva konsensuse universaalsus - Ajalooline või antropoloogiline universaalsus - Funktsionaalne universaalsus Kattuva konsensuse universaalsus - Kui palju kattub RV juriidiline universaalsus moraalse ja poliitilise teooriaga? - John Rawls – moraal, religioon ja filosoofia; poliitika - India Ajalooline või antropoloogiline universaalsus kõik kultuurid on toetanud/omanud inimõigusi väärtused ja praktikad millega neid realiseeritakse:
aktiivsuse tõhustamine." Kooli kehalise kasvatuse kohta on lisatud: "Koolid peavad määrama adekvaatse aja kvaliteetseteks kehalise aktiivsuse programmideks, kaasa arvatud kehaliseks kasvatuseks." Siit tuleb teha kaks olulist järeldust: 1) kehaliseks kasvatuseks peab olema kvaliteetne programm ja vajalik aeg (tundide arv) selle realiseerimiseks, 2) kehalisele kasvatusele peavad lisanduma tunnivälise kehalise tegevuse võimalused. Toronto ülikooli professor R. J. Shepard rõhutas konsensuse vastuvõtmisel, et parim lahendus on igapäevased kehalised harjutused. Konkreetsed uurimistulemused tõendavad (meil professor R. Silla uuringud juba 1960. aastatel), et igapäevaste kehaliste harjutuste võtmine kooli tunniplaani ei mõju halvasti akadeemilisele edukusele. Igapäevase kehalise aktiivsuse ühe võimalusena on mõnedes USA ja Kanada koolides appi võetud 15-20minutine jooksmine, ujumine, aeroobvõimlemine või aktiivsed mängud kohe pärast tunde kehalisest kasvatusest
rahvusvahelise ühiskonna lõimumisel. Lisaks on perioodi üheks oluliseks tunnuseks rahvusvahelise õiguse õigusnormide ühiseks koguks süstematiseerimine, milles on oluline roll ÜRO loodud Rahvusvahelise Õiguse Komisjonil. Oleme seisukohal, et antud periood on avaldanud suurt mõju rahvusvahelise õiguse arengus. Alates 1960. aastatest hakati rahvusvahelistes organisatsioonides ning diplomaatilistel konverentsidel kokkulepete saavutamiseks kasutama konsensuse põhimõtet. Hakati rakendama otsusetegemise meetodit, mis nõuab ühtse kokkuleppe saavutamiseks kollektiivseid pingutusi. 1.4 2.5. Külma sõja lõpust tänapäevani Nõukogude Liidu lagunemine tõi rahvusvahelises ühiskonnas kaasa olulisi muutusi. Antud perioodil tugevnes USA positsioon lääneriikide eesotsas. USA aitas kaasa tülide lahendamisel, rahu säilitamisel ja rahvusvahelise õiguse jõustamisel. Sel perioodil vähenes ÜRO osatähtsus
k. quality management) on protsess organisatsioonis, millega soovitakse saavutada kliendi või üldisemalt huvipoole (ingl.k. interested party) rahulolu organisatsiooni poolt pakutava väärtusega. 14. kvaliteedi tagamist - kavandatud süstemaatilised toimingud, mis on vajalikud, et tagada komponendi või süsteemi vastavust kehtestatud tehnilistele nõuetele. 15. 16. Kui hästi scriptitud see on , kui palju buge seal on ja kui hästi ta töötab. 17. Standardiks nimetatakse konsensuse alusel koostatud ja tunnustatud asutuse poolt vastuvõetud normdokumenti, milles tuuakse reeglid, juhtnöörid ja omadused tegevuste või nende tulemuste kohta üldiseks ja korduvaks kasutamiseks ja mis on suunatud korrastatuse optimaalse taseme saavutamisele antud kontekstis. 18.WebK , html, 19. Üksikasjalikult terve script üle vaadata. 20. Audit ehk auditeering on süstemaatiline, dokumenteeritud ja objektiivne
· Iga töötaja juhindub oma tegevuses ja valikute langetamisel organisatsiooni väärtustest 5. Nimetage organisatsiooni olulisemad huvigrupid Investorid, Poliitilised grupid, Tarbijad, Ühiskond, Töötajad, Kaubandus organisatsioonid, Pakkujad, Valitsus 6. Nimetage organisatsioonikultuuri tasandid Tehiskeskkond tehnoloogia, kunst, tajutavad käitumismudelid Väärtushinnangud- Määratlevad füüsilises keskkonnas, määratlevad ainult konsensuse puhul Peamised arusaamad suhe keskkond, suhe reaalsusesse, suhe inimesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse 7. Millised tegurid mõjutavad organisatsioonikultuuri? 1. Individuaalne initsiatiiv: * Tsentraliseeritus/detsentraliseeritus * Autokraatlik/demokraatlik juhtimisstiil * Alluvate tahe ja oskus täita suurema vastutusega ülesandeid. 2. Riski aktsepteerimine 3. Suund - kui selged on töötajate eesmärgid 4. Integreerumine - millisel tasemel on koostöö
NSVL ja Prantsusmaa 1966 Charles de Gaulle visiit Moskvasse, Pr astus NATOst välja, hakkas iseseisvat välispoliitikat ajama. Pr ja NSVL vahel algas majanduslik ja kultuuriline koostöö. 1971 Brežnev Prantsusmaal riigivisiidil Helsingi protsess ehk Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine Algas 1973 juulis Esimeses etapis osalesid välisministrid Teine etapp Genfis, 1973 september – 1975, läbirääkimisi pidasid diplomaadid ja eksperdid, konsensuse alusel tegutsemine Kolmas etapp Helsingis, 1. august 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada lõppdokumendi „Rahu, julgeolku ja koostöö nimel“ Lõppdokument koosnes kolmest korvist: 1. korv – sisuks Euroopa julgeolek, Euroopa riikide piiride vääramatuse kinnitamine 2. korv – pühendatud majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalasele koostööle 3. korv – koostöö humanitaaraladel ja inimõiguste vallas, andis õiguse
Juht otsustab grupi eest. Otsustamine toimub vähese arutlemisega ja lühikese aja jooksul. Vähemuse otsustamine Toimub situatsioonis, kus mõned domineerivad grupiliikmed suudavad teha otsuse, millega ülejäänud nõustuvad (kui vajatakse kiiret kokkulepet) Otsustamine enamuse reeglite järgi See lahendusviis püüab luua "võitjate" ja "kaotajate" koalitsiooni, kuigi kaotajate otsused sisuliselt elimineeritakse. Otsustamine konsensuse põhimõttel Konsensuse loomiseks valitakse alternatiivide hulgast ilmse ülekaalu saavutanud variant. Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus välja öelda oma mõtteid. Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel Kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega. 44. Olulisemad grupis otsustamise tehnikad: Nominaalse grupi tehnika ...genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust.
meeskonnaga Vähemuse otsustamine Kui üksikud domineerivad meeskonna liikmed tulevad välja lahendusega, millega kõik teised nõustuvad. Situatsioonis, kui on vaja langetada kiiret otsust. Otsustamine enamuse järgi See lahendusviis püüab luua "võitjate" ja "kaotajate" pooled, kuigi kaotajate otsuseid sisuliselt eiratakse. Otsustamine enim kõlanud arvamuse järgi Kõigil meeskonna liikmetel on võimalus oma arvamust avaldada, juht teeb otsuse enim kõlanud seisukoha järgi. Otsustamine konsensuse põhimõttel Konsensuse saavutamiseks valitakse alternatiivide hulgast ülekaalu saavutanud variant. Kõik vastuseisjad saavad selgelt ja loogiliselt oma arvamusi avaldada, jälgides teiste reaktsioone ja neid lahti mõtestades. Eriarvamused aitavad paremat otsust teha suurendades teabe hulka. Otsustamine täieliku nõustumise põhimõttel Loogiliselt parim otsustamismeetod, kus kõik meeskonna liikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsuse endaga.
sambaks: 1. Majandusalased tegevused see hõlmab enamikku ühispoliitikast, kus langetatakse otsuseid ühenduse meetodil ja milles osalevad komisjon, parlament ja nõukogu. Siia alla kvalifitseerub: ühisturu kindlustamine ja ühtne põllumajanduspoliitika ning arendamine; tarbijakaitse, sotsiaalvaldkond, institutsioonid jne. 2. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika otsuseid langetab vaid nõukogu 3. Sisekorraküsimused otsused võetakse vastu konsensuse põhimõttel. Näiteks immigratsiooniküsimused. MÕISTED: · Eesmärkhind sellest ei või hinnad kallimaks minna · Sekkumishind põllumeeste miinimumtulu · Ombudsman riikide lepitaja
poliitikavaldkonnale.Üles:1. Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos EP, tuginedes E.Komi ettepanekutele.2.nende õigusaktide vastuvõtmise õiguse delegeerimine komisjonile, millega tagatakse nõukogu enda poolt vastu võetud õigusaktide läbiviimine-rakendamine. 4. COREPER (alaliste esindajate komitee)/koosneb 1.liikmesriikide suursaadikutest(COREPER I) 2.suursaadlikute asetäitjadest(COREPER II) Üles:1.nõukogu töö ettevalmistamine 2.otsuste maksimaalne konsensuse saavutamine 3.koordineerida nõukogu poliitikat 4.informatsiooni vahendamine 5.väärtustada ministrite tööaega ja igas küsimuses püüda pakkuda välja võimalikke lahendusi 5. E Komisjon(Brüssel) Jean-Clause Juncker president 28 liiget 5 aastaks. Liikmed: volinike meeskond ehk kolleegium, 1 igast ELi liikmesriigist(28).Peamine eesmärk:seista hea ühisturu fektiivse toimimise ja arengu eest,selleks komisjon:1.koostab EL õigusakte ja teeb ettepanekuid nende menetlemiseks2
keskkonnakahju – sündmus, mis on tekkinud keskkonnale kahjuliku muutuse tagajärjel riskianalüüs – võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine normatiiv – juriidilise dokumendi osa, mille esitatakse kriteeriumid, millest akti täitmisel tuleb juhinduda standard – terviklik dokument, mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardiva organi poolt keskkonnastandard – reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundi mõjutavat tegevust või tulemust keskkonnanormatiiv – keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv keskkonnanormatiivid – välisõhk, vesi, heitvesi, pinnas, ujula
See peaks tagab tänapäeval ning (9%) jne. .. ... erinevast keerukam kui registreeritaks oksjoni ka edaspidi. Partnerlus- riigist. TÜ, UÜ puhul. e Eesti Väärtpaberikesk saada dividende tähtsaid, täies ulatuses . Väike osanike Ühingu uses. ja strateegilisi ja kätte, arv-konsensuse tegevjuht on Objektiivne finantseeringut, perspektiivseid aastapreemiat saavutamine on täisosanike eesmärk- vabalt või küsimusi. ... ei saa. võimalik. ... poolt selleks suurendada mittevabalt omamise Täisühingu miinused: volitatud üks kapitali hääli võõrandatav, strateegilised (TÜ) Osanikel on või mitu andmata
eest (nt direktor, juhataja). Otsustamine toimub vähese arutlemisega ja lühikese aja jooksul. Vähemuse otsustamine toimub situatsioonis, kus mõned domineerivad grupiliikmed suudavad teha otsuse, millega ülejäänud nõustuvad (kui vajatakse kiiret kokkulepet) Otsustamine enamuse reeglite järgi - see lahendusviis püüab luua ,,võitjate" ja ,,kaotajate" koalitsiooni, kuigi kaotajate otsused sisuliselt elimineeritakse Otsustamine konsensuse põhimõttel konsensuse loomiseks valitakse alternatiivide hulgast ilmse ülekaalu saavutanud variant. Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus väljendada oma mõtteid. Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega 44. Millised on olulisemad grupis otsustamise tehnikad? Nominaalse grupi tehnika genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust
ning muudes olulistes valdkondades. Külma sõja vältel olid prioriteedid teistsugused. Põhiliselt keskenduti eelkõige ühise kaitse arendamisele ja säilitamisele ning püüdis jagu saada Euroopat lõhestavatest poliitilistest probleemidest. Praegu on NATO põhihuviks edendada Euroopa stabiilsust, mille nimel tehakse koostööd ja töötatakse välja meetodeid ühiseks kriiside lahendamiseks. Otsuste tegemine NATOs langetatakse otsuseid konsensuse alusel pärast liikmesriikide omavahelisi arutlusi ja konsultatsioone. Vabade ja iseseisvate riikide valitsuste vahelise ühendusena pole NATO-l oma liikmetest sõltumatut riigiülest võimu ega poliitika kavandamise funktsiooni. Seega on NATO langetatud otsused kõigi tema liikmesriikide poolt langetatud otsused ning saab meetmeid tarvitusele võtta ainult siis, kui kõik liikmesriigid on sellega nõus. Plaanide koostamise eest sellistes valdkondades nagu poliitilised
lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Nt pank peab kliendile teatama võimalikest riskidest investeerimislepingu sõlmimisel, tutvustama soodsamaid võimalusi. Lahtised tingimused Lepingutingimused võivad jääda ka tahtmatult lahtiseks, sest pooled ei näinud lepingu sõlmimise ajal ette vajadust mingis tingmuses kokku leppida (nt tähtaeg) või jäi tegelik kokkuleppe saavutamata, kuigi pooltele tundus, et nad on konsensuse saavutanud (nt mõisteti lepingus kasutatud kaubatähistusi erinevalt). Kui lepingutingimus on jäänud tahtmatult lahtiseks, saab lepingu lugeda sõlmituks ainult juhul, kui võib eeldada, et leping oleks sõlmituks ainult juhul, kui võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka selles tingimuses kokku leppimata. Lünk lepingus täidetakse antud asjaoludel mõistliku ning lepingu olemuse ja eesmärgi, lepingupoolte
annaabi.ee 
