docstxt/.txt
Põltsamaa Ametikool EETIKA A1-2 Olde Märt Kaarlimõisa 2010 1. Mis on auto ? Auto on sõiduvahend inimese või kauba transportimiseks. Autol on vähemalt kolm ratast ja mootor ning juhtumisseadmed. 2.Esimene auto ? Ford mudel T 1908 3. Auto ehitajad 3.1 Karl Benz Ehitas esimese bensiinimootoriga auto aastal 1885 Esimene auto Ford mudel T aastast 1908 3.2 Rudolf Diesel- Leiutas diiselmootori 1897 3.3 Nikolas August Otto- Leiutas bensiinimootori 3.4 Gottlieb Daimler- Leiutas kahetaktilise bensiinimootori 3.5 Henry Ford- Hakkas autosid tootma liinil, esimene auto oli Ford mudel T 3.6 Felix Wankel leiutas rootorkolb mootori 4. Ratas Mis on ratas ? Ratas on ümmargune seadeldis mis on võimeline pöörlema telje peal mis on asetatud tema tsentrisse. Kui vana on ratas ? ...
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo.
tulised religiooni järgijad. Ent mis vahe on Jumala tunnistamisel või mittetunnistamisel? Kui uskuda teadust, siis ei ole tema olemasolust ühtegi tõendit leitud. Siiski ei saa me märkamata jätta aastatuhandete pikkust pühendumust, mida ilma temata ei oleks saanud olla. Arvatavasti ühest vastust ei saagi olla. Võib-olla ei ole religiooni puhul nii palju tegemist vanakesega pilve peal kui inimese enda käitumisega. Pühakirjade poolt etteseatud moraalinormid on püsinud tänapäevani ning, kas teadlikult või mitte, piirame ennast vastavalt. Need väärtused, millele truuks oleme jäänud, annavad mõista, et Jumal ei ole kuskil mujal kui meis endis. Kellegina, kes meid elus edasi juhatab ja vahel aukartust äratab. Kuigi mõne inimese usulised veendumused võivad meis tekitada eelarvamusi, peame meeles pidama, et meie kõigi kombed on pärit samadest allikatest. Ei ole veel märgatud, et
Kunstiliigid ja kunsti liigitamine Mis on kunst? Eetika käitumis ja moraalinormid. Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud, kunstlik, tehis; tegevus. Jaotatakse kolme suurde gruppi: · KUJUTAV KUNST · TARBEKUNST · VISUAALKUNST KUJUTAVA KUNSTI liigid: · joonistus · maal · graafika · skulptuur VISUAALKUNSTI liigid: · teatrikunst · tantsukunst · fotokunst Kaudselt haakuvad tarbekunsti mõistega: · moekunst · kirjakunst (kalligraafia) · disain Enesekontrollitest
ühiskondlik ja riiklik korraldus, avalik kord jne). Õigus reguleerib neid suhteid selles osas, mis vajavad riiklikku kaitset. Nende suhete niisugused küljed, mis on hinnatavad kohusetunde, au, vapruse jne. kriteeriumitega. Suur hulk suhteid, mis ei kuulu õiguse reguleerimise objektide hulka (perekondlikud suhted, välise käitumise reeglid), jääb moraalinormide reguleerida. Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku, kuid need piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud. Õigus- ja moraalinormi erinevused: 1) Õigusnormid kehtestab ja sanktsioneerib riik ettenähtud korras. Need väljendavad riigi tahet. Moraalinormid kujunevad ühiskonnas järk- järgult. Väljendavad ühiskonna tahet. 2) Õigusnorm kehtestatakse teatavas erilises vormis (seadus, määrus). Moraalinormid sisalduvad inimeste teadvuses ja kirjalikku vormi reeglina ei saa.
2. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide. 3. Kõigi olendite huvisid tuleb võrdselt arvestada. 4. Kõikidel eludel ei pruugi olla alati võrdne väärtus. Argumendid 2a) Kui võrdsuse nõue põhineks tegelikul võrdsusel peaksime selle nõudmise lõpetama. Küsimused Miks on võrdsus moraalselt vajalik? Miks naisi võrreldi loomadega? Äkki on parimate ülemvõim moraalselt õigustatud? Inimene loom võrdlus? Looduslik valik või moraalinormid? Inimeste loomade võrdsuse praktilised arendused?
I ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS Teemad · Ühiskonnaelu valdkonnad · Ühiskonna sotsiaalne struktuur · Varanduslik kihistumine · Inimeste huvide mitmekesisus ja selle avaldumisvormid · Normide osast ühiskonnasuhetes · Õigus- ja moraalinormid · Sotsiaalsed normid ja väärtused Mõisted · avalik sektor · erasektor ehk tulundussektor · kolmas sektor ehk mittetulundussektor · avalik elu (vs eraelu) · identiteet · integratsioon · rahvus · iive (negatiivne ja positiivne) · leibkond · hierarhia · stratifikatsioon ehk kihistumine · moraal ehk kõlblus · väärtused · õiglus · õigusakt · diskrimineerimine · huvigrupp
EETIKA Eetika pärineb Vana-Kreekast, selle teaduse rajajaks peetakse Aristotelest (4. saj. eKr). Eetika on oma olemuselt normatiivne teadus ta ainult ei vaatle inimestevahelisi suhteid ja käitumisi, vaid ütleb ka, kuidas peaks käituma ja olema. Kõik eetika küsimused on nn. ,,on- peaks" pinges. Eetika uurib inimese käitumist, mis on hea ja õige ning mis halb. Käitumisjuhiseid ja reegleid vaadeldakse läbi moraali (ld k vastand sõnale 'ethos'), kasutatakse ja mõistet eetos mingi inimgrupi moraalikogum. Põhimõtteliselt võib rääkida 3-mõõtmelisest eetikast: 1. kuidas peaksid olema inimestevahelised suhted 2. kuidas peaksid inimesed suhtuma iseendasse 3. mis on inimkonna eesmärk, kuhu ta suundub Eetika, filosoofia ja religioon on omavahel tihedalt seotud. Kõige rohkem käib eetikas vaidlus selle üle, mis on see ,,mõõdupuu", mille abil saab mõõta kas mingi asi on hea või halb. Eetika...
Uurimisprobleem: Miks me ikkagi peaksime kinni hoidma moraaliobjektivismist? Põhiväide: On olemas objektiivsed moraaliprintsiibid, millele üldiselt tuleks alluda, kuid mida moraalse konflikti tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsii. Argument: A1: E1: Kui leiame vähemalt ühe üldleviva moraaliprintsiibi, siis on objektivism tõene. E2: Printsiip „On moraalselt väär piinata teisi inimesi lõbu pärast“ on üldkehtiv kõikjal A2: E1: On olemas inimeste ühesugused põhivajadused ja huvid E2: Moraaliprintsiibid on huvide- vajaduste funktsioonid / Ühtne inimloomus tekitab vajaduse ühtse moraali järele,kuna moraal edendab huvisid/vajadusi E3: Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad huvisid/ vajadusi paremini kui teised Järeldus2: Need ongi objektiivsed Vastuväide lk 95: E1: Kui kohustusi ei peet...
seotud. Uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise printsiipe. 8) Mida tähendab sõna „eetika“ ning milliste probleemidega tegeleb eetika? Eetika käsitleb inimese käitumisega seotud probleeme ja kas inimene on vaba valima oma käitumisviisi. 9) Kirjeldage viis eetikale omast tunnust. Tooge näiteid. 1) Univeraliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras. 2) Ettekirjutavus- moraalinormid on normatiivsed. 3) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või ratsionaalsus. 4) Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik 5) Teostatavus- moraalinorm peab olema teostatab ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi. 10) Mida tähendab eetiline objektivism ja eetiline subjektivism? Tooge näiteid. Eetiline objektivism- väited on objektiivsed tõed nt tapmine on halb, abort on halb, keskkonna reostamine on halb- nende väidete tõesus ei sõltu kultuurist
huvisid/vajadusi E3: Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad huvisid/ vajadusi paremini kui teised Järeldus2: Need ongi objektiivsed Vastuväide lk 95: E1: Kui kohustusi ei peetaks, siis ei saaks kunagi toetuda üksteise sõnadele E2: Meie elu on sotsiaalne, teiste sõnade usaldamine on hädavajalik Järeldus: Pea oma lubadusi Järeldus: On olemas objektiivsed moraalinormid (moraaliabsolutism) A1: E1: Inimloomuseks on mõistuslikkus E2: Mõistus suudab igas olukorras leida õige teo, järgides üldkehtivat printsiipi.
16. Väärtused on objektiivsed, platon, Me soovime Head, sest see on Hea. Samas väidab subjektivist Perry, et väärtus on pelgalt huviobjekt. 17. Sensualism ja satisfikatsionism masohhismi paradoksist. Masohhist naudib valu(aistinguna) rahulduse mõttes. Ta ei naudi valu aistinguna aistingu mõttes. See nauding valust on tema peas, psühholoogiline. 18. Eetikatõed on olemas objektivistide kohaselt, kuna neile on moraalinormid sõltumatud ning seega tõed. Subjektivistide jaoks seevastu on moraalinormid sõltuvad ning seega ei saa neid tõdedeks lugeda. 19. Fakti-väärtuse seos.Naturalism:moraaliotsused on väited, mis osutavad eetilistele fakiväidetele.Väärtusväited saab määratleda faktide kaudu. Emotivism:fakt ja väärtus pole seotud, väärtus pole ei tõene ega väär. Preskriptivism: fakt ja väärtus pole seoses, väärtusi ei saa empiiriliselt tõestada
.............................12 6.Ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine.......................................................................15 7.Sotsiaalne norm......................................................................................................................16 7.1.Tavanormid.....................................................................................................................16 7.2.Kõlblus- ehk moraalinormid...........................................................................................17 7.3.Õigusnormid....................................................................................................................17 7.4.Korporatiivsed normid....................................................................................................19 7.5.Religiooninormid............................................................................................................19
ORGANISATSIOONI KULTUUR KUTSE-EETIKA Imbi Jäetma Tel 5280054 [email protected] e Arutleme teemadel: · Eetika(normid), moraalinormid, õigusnormid, religiooninormid, kõlblus, väärtused, · Avalik teenistus, päästeteenistuja väärtushinnangud käitumistavad e eetikakoodeks, organisatsiooni kultuur (vormi kandmine) · Korruptsioon · Etikett KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD · Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad. Päästeameti peadirektori 23.10.2008 käskkiri nr 199. Kättesaadav Päästeameti kodulehelt http://www.rescue.ee/3134
· Seadusõigus ehk mandi-euroopalik õigus · Õiguse tundmaõppimine- õiguse ajaloo teadmine · Peab teadma antud maalt kehtinud õigusnorme läbi ajaloo · Primaarne õiguse allikas on seadus · Ius esr ars boniet aequi-õigus, see on headuse ja õigluse kunst esimene õiguse mõiste (õiguse sisuline määratlus) · Tava-on vanim kokkulepitud õigusnorm · Tava jaoks on vajalik pikkaajalisus ja korduvus · Olemas on ka moraalinormid · Korporatiivsed normid · Normatiivsed normid on kõik normid (korporatiivsed, normatiivsed, moraalii jne..) · Õigus, õiglus, õiguskindlus · Ius commutativa-võrdsustav õigus, ius disstributiva-õigluse kvaliteet/jaotatud õigus · Ilmar Tammelo · Objektiivne õigus, ehk kehtiv õigus · Subjektiivne õigus kehtib ainult siis, kui leitakse ka lõik, mis on olemas objektiivses õiguses · Riik peab karanteerima kirja pandud õigused
1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt? MORAAL Moraal on normide süsteem, mis osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid. Moraalinormid: 1) mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. 2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või
ja õiguskordade erinevused, uuriv ja võrdlev) ning õiguse ajaloo. ÕT 4 põhilist haru: Õigussotsioloogia Õigusdogmaatika Õiguse ajalugu Võrdlev õigus Meetodid: (konkreetsed!) TEEMA V ÕIGUSKORRA STUKTUUR JA SÜSTEEM. (VT LEHELT, MIDA JUURDE LUGEDA, käsikirjas) Antud riigi õigussüsteem 1) positiivne õigus (õigusnormid) + tavaõigus (maa tava) 2) + rahvusvaheline pos. õigus ja tavaõigus 3) + kohtupraktika + TÄIENDAVAD: 4) õiguse üldpõhimõtted 5) moraalinormid 6) kanooniline õigus (usukonventsiooniline õigus) 7) lepingud 8) doktrinäärsed tõlgendused (õigussüsteem?) - ÕIGUSKORD: + 9) õigusloome kord 10) pädevad institutsioonid Nn suured õigussüsteemid e õigusperekonnad (vt 3st allikast, Narits, sinepikarva ja loengumapist) on järgmised: - Euroopa kontinentaalõiguse e romaani-germaani süsteem (juured rooma õigusest) - üldine e anglo-ameerika õigussüsteem e veel selles eritähenduses common law süsteem
Tööealine, töötu, ülalpeetav tööealine indiiviid tööta ja palgata. Hierarhia Sots. Kihistus. Pluralism muudab ühiskonna värvikirevamaks pluralismis lubatud vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sots.grupid. 3 meetodit, mis aitavad tasakaalustada erinevaid huvisid konsensus, kompromiss, enamusotsus. Seaduse vajalikkus aitavad kohaneda, reguleerivad suhteid, säilitavad korda, riigi tegutsemise alused. Sots normide 3 rühma tavad, moraalinormid, õigusnormid. Tähtsaim õigusakt põhiseadus. Tavade ja moraalinormide erinevused, sarnasused tava: ajalooliselt kujunenud käitumisreegel. Moraalinorm stabiilne kõlbluspõhimõte. Tava järgitakse ühistegevuses, moraal isiklik tõekspidamine. Õigusriigi toimimise alused avalikud seadused, avalik poliitika. Riigi põhitunnused territoorium, rahvastik, avalik võim. Valitsemine kehtestab seadused, sunnib inimesi käituma nende normides, jagab raha, määrab õigused jms
a. Tiitelleht b. Sisukord c. Sissejuhatus d. Lühikokkuvõte filmi sisust e. Filmis kajastatud sotsiaalsed faktid (üldine ülevaade – nt filmis olid kajastatud sellised faktid nagu kuritegevus, globaliseerumine, perekond jne.) f. Ühiskonna kirjeldus, mis antud filmis kajastatud on g. Kultuur (millise kultuuriga on tegu, millised sümbolid, rituaalid, tabud, tavad, moraalinormid, seadused, väärtused filmis kajastamist leiavad, kas esineb etnotsentrismi, kultuurišokki, kultuurikonflikte. Samuti tooge välja, kas filmis on märgata subkultuure, neile omaseid sümboleid, materiaalseid, normatiivseid või kognitiivseid tunnuseid) h. Sotsialiseerumine (kas filmis toimub sotsialiseerumine, re- ja desotsialiseerumist, kes on sotsialiseerumisagendid, tähtsad teised) i
kujundatud ka nendest reeglitest ja normidest (väärtushinnangutest) kinnipidamise tagamise vahendid (hukkamõist, karistused, sunnivahendid jm). Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis, mall (Vt Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn 1996, lk 56). Eespool juba nimetasime, et valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt matemaatika- ja formaalloogika reeglid, esteetika ja tavanormid, moraalinormid (kõlblusnormid), tehnilised normid ehk normatiivid jne. Mitte kõik need ei ole normid sotsiaalse normi tähenduses. Sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga käitumisreeglid (käitumiseeskirjad), mis kehtestavad, kuidas konkreetses normis nimetatud olukorda sattunud inimene (või juriidiline isik) käituma peab või peaks. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet. Nad reguleerivad ühiskondlikke suhteid, st inimeste käitumist üksteise suhtes.
jaoks ühed tähtsamad inimesed ning nad üritavad meie heaks teha kõike, muidugi on ka erandeid. Kindlasti tekivad arusaamatused ka laste ning vanemate vanusevahest ning teatud vanuses lapsed tõmbavad ka sellega tüli üles. Aeg on näidanud, et iga põlvkond ütleb uuele põlvkonnale, et nad on hukas. Erinevalt suhtuti ka inimestesse, vanemad vaatavad viltu ka sellistele asjadele mis nende ajal oli vägagi põlatud kui meie ühiskonnas on see täiesti tavaline. Nende ajal olid ühiskond ja moraalinormid teistsugused, sest tänapäeval püüeldakse tolerantsuse ja võrdõiguslikkuse poole, näiteks taunitakse tänapäeval rassismi ja ka omasooiharatesse suhtutakse sallivamalt. Paljude vanemate jaoks on see liiga uus ja võõras lähenemine ning nad ei suuda sellega leppida, et noored ei näe selles midagi imelikku. Sellegi poolest olen ma tänapäeva ühiskonnaga väga rahul ja minu vanemad mõistavad ning toetavad mind igati.
poolest, et see ei piirdu inimkäitumise Universaliseeritavus moraalinorm kehtib kirjeldamisega, vaid määrab, milline see kõikidele, kes on sarnases olukorras. peaks olema. Teisisõnu, eetika tahab Ettekirjutavus moraalinormid on juhtida inimeste käitumist. normatiivsed (neid tuleb järgida). Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist Üleskaaluvus moraalinormid kaaluvad üles
1. Miks on seadusi vaja ? Sest need : Reguleerivad inimestevahelist käitumist ühiskonnas. Aitavad säilitada korda ühiskonnas. Aitavad kohaneda ühiskonnaga ja paremini toime tulema. On riigi tegutsemise aluseks. 2. SEADUSED INIMESE LOODUD ehk INIMESEST SÕLTUMATUD ehk Sotsiaalsed normid. Loodusseadused. LIIGITATAKSE Kirjutamata Kirjalikud NÄITED Tavad Õigusnormid e. Maa külgetõmbejõud. Moraalinormid. Õigusaktid Aastaaegade vahetumine. Mitmesugused loodusnähtused. Õigusriigi toimimine. L Konstitutsioon e. põhiseadus. I Seadused I Määrused ...
Vanema põlvakonnaesindajad kurdavad alatasa, et noorus on hukas, saamata aru, et tihtilugu on vaevalt täiskasvanuikka jõudnute vales käitumises süüdi ka kasvatajate ja suunajate möödalaskmised. Paremini kui igapäevaelus paistavad kasvatusvead kätte ilukirjandust lugedes või filme vaadates. Raimond Kaugveri romaani ,,Meie pole süüdi" peategelase Vahur Puustaki lugu tõestab veenvalt, et laps võtab märkamatult omaks vanemate tõekspidamised. Laps omastab väärtushinnangud ja moraalinormid kogu elu jooksul. Ümbritsev keskkond ja inimesed mõjutavad meid sünnist saati. Lapsel on vaja turvatunnet, mida talle kodus peaks pakutama, kuid kui seda tunnet ei ole, otsib laps seda kusagilt mujalt. Ideaalse näite selle kohta saab tuua filmist ,,Õnnelind flamingo" peategelase Vahuri elust. Vahuri ema oli pidevalt tööga hõvatud ning käis komandeeringutes ja tema isa ei tundnud eriti huvi oma poja tegevuste kohta. Nõnda veetis Vahur suurema osa oma ajast koos sõpraega, kuni lõpuks
Naised läksid tööle aga said palju vähem palka. Vähenes religiooni mõju. Sõja lõpp: Saksamaa kapituleerus ning sõlmis vaherahu. Saksa väed olid kurnatud ja rahvas oli kaotanud usu oma armeesse. Saksamaa ei saanud hakkama sõjaga. Esimese maailmasõja tulemused: Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. Lagunesid impeeriumid ja tekkisid uued riigid, sealhulgas ka Eesti. Inimkaotused - suri 10 miljonit ja 20 miljonit haavatut. Purustasid vanad moraalinormid ja tavad ja naised läksid tööle. Vaimsed kannatused. Kiirenes tohutult teaduse ja tehnika areng.
kas väärtused on objektiivsed Tulemus: sotsiaalsed probleemid, minema aetud või subjektiivsed naised meeleheitel, lapsed jäid vanemata jne. Etnotsentrism oma kultuuri pidamine kas moraalinormid on kõige õigemaks ja paremaks, teisi universaalsed või relatiivsed kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. 8
Moraaliväited ei saa olla tõesed ega väärad. Relativism moraalistandardid on suhtelised e. relatiivsed, kehtides iga isiku jaoks eraldi või mingi ühiskonna piires. Eetilise relativismi vormid 1. Individuaalne relativism (subjektivism) 2. Konventsionaalne relativism (konventsionalism, kultuurirelativism). Märkus: Pojman kasutab mõistet `kultuurirelativism' deskriptiivse, mitte metaeetilise seisukoha tähenduses. Relativismi ideesse kätketud väited · Moraalinormid varieeruvad kultuuriti suuresti. · Moraalis ei leidu objektiivset tõde. Õige ja vale kajastab lihtsalt kellegi arvamust. Moraal sõltub kultuurist. · Me ei peaks kritiseerima teisi kultuure ega pidama enda oma ainuõigeks. Deskriptiivne tees Erinevad kultuurid (inimesed) järgivad erinevaid norme. Mida peetakse moraalselt õigeks/vääraks, varieerub ühiskonnati/inimeseti. Pojmanil: kultuurilise mitmekesisuse tees.
ning toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikute massimõrvad. See oli kallim seni peetud sõdadest. Sõda oli kasulik põhiliselt sõjatööstusele, kes sai uusi relvi katsetada ja äri ajada. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile, tekkis riigimonopolistlik kapitalism-majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. Tohutud sõjakulutused kurnasid ära enamiku suurriikide majanduse. Pikad sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad ning tõid kaasa suuri vaimseid kannatusi. Moraal käis alla. Samal ajal avardasid kokkupuuted võõraste maade ja kultuuriga inimeste maailmapilti. Sõda lõppes 11. novembriil 1918.aastal sõlmitud Compiegne'i vaherahu sõlmimisega. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunesid Saksamaa, Austria- Ungari,Osmanite riigi ja Venemaa impeeriumid. Nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda
Tänapäeva ühiskonnas on eriti noorte seas selgelt näha ja tunda kahepalgelisust, inimeste hindamist pealiskaudselt ja ,,sõpru", kes on ,,ajutised kambajõmmid". Kuidas sellises ümbruses jääda iseendaks ja mitte muutuda kellegiks teiseks? Mis on üldse need aspektid, mis mõjutavad meid muutuma? Kas me varjame teadlikult oma tõelist mina? Nendele küsimustele on raske kuid samas jällegi lihtne vastata. See, mis üldjuhul paneb meid muutuma on ühiskonna surve. Teatud moraalinormid, mingid iganenud väärtushinnangud ja just vaatamata neile tuleb meil püüda jääda just nimelt iseendaks.Aga kas see pole mitte raske võidelda ühiskonna poolt kehtestatud reeglitele? Väga paljud inimesed on sunnitud peitma enda tõelise mina mingisuguse fassaadi taha, et sulanduda massi. Sellist ,,massi sulandumist" juhtub kõige enam just siis, kui tahetakse alustada vestlust atraktiivse võõraga, uues töökohas bossiga ja kolleegidega rääkides
ettekirjutatud reeglistik, mis on õpilasele täitmiseks ning paljud normid ei võimalda vaba tõlgendamist. Iga organisatsioon kehtestab oma reeglid ja sellest tekib ka organisatsioonikultuur. Minu seisukoht on see, et kui üksikisik on ühe organisatsiooni liige, olgu see siis kool või töökoht, peab ta austama seal kehtivaid mooraalinorme. Kui tema sisemine eetika lubab tal kehtestatud norme vabamalt tõlgendada või kui kehtivad moraalinormid ei kaalu tema jaoks üles teisi väärtusi, tuleks mõelda oma sobivusest sellesse organisatsiooni. Eetika on tihedalt seotud ka seaduskuulekusega. Mina pean ennast inimeseks, kes on seisukohal, et seadusi tuleb järgida. J. Donne on öelnud, et inimene ei ole saar, täiesti omaette, vaid osa maismaast, mis näitab, et teatud põhimõtted on vajalik ühiskonna tasandil kokku leppida selleks, et kooseksisteerimine võimalik oleks. Iga inimene saab
püüdlemine ise võib kaasa tuua kannatusi. Moraali ülesanne on jagada nii kiitust, laitust kui ka tunnustust, karistust ja süüd. Normid/reeglid Norm on reegel, mis ütleb inimesele, mida ta peab tegema või tegemata jätma. Normid on kohustuslikud kõigile ning nende täitmist saab nõuda. Eetikateooriad tegelevad nende normide põhjendamisega. Kehtivad kolme sorti normid: moraalinormid ja õigusnormid, religiooninormid. Õigusnormid on seadused, mis on seadusandluse poolt kehtestatud ja mis tagatakse riiklike süsteemide ja institutsioonidega, näiteks kohus või vangla. Õigusnormid on piiritletud riigipiiriga ehk kehtivad vaid antud riigi piires. Kas need normid on moraalsed? See oleneb inimesest ja tema arvamusest. Religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires. Selles viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele
· Kombed, etikett Väärtused väljendavad seda mida soovime ja peame kalliks. Neid kaitsevad moraaliprintsiibid ja normid. Etnotsentrism oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Eetiline relativism pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Moraalipõhimõtted on suhtelied, olenedes kultuurist või isiku valikust. Relativismi argument eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. Moraali puhul ei ole olemas objektiivset tõde. Tõde ja vale on vaid arvamus, mis erineb kultuuriti. Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe. Relativismi teesid: · Erinevuse e mitmekesisuse tees: moraalselt õigeks peetav erineb ühiskonniti. Ühegi ühiskonna moraal pole universaalne = kultuurirelativism · Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt. Inimeste moraaliseisukohad
Kurat ja preili Prym Asju, mille üle selles huvitavas ja mõtlemapanevas loos arutada on mitmeid. Kas võõral oli õigus tulla väiksesse linnakesse oma enesele headust otsima, pannes sellega proovile kõigi linnaelanike moraalinormid ja väärtushinnangud? Kas preili Prym talitses õigesti, rääkides avalikult kõigile mägedesse peidetud kullast ja sellega seonduvalt vajaminevast ohverdusest? Kas terve Viscose linnakese õnn peitus tõesti üheteistkümnes kullakangis? Kas oli eetiline tuua linna hüvanguks reaalne ohver, kes ise oli kõike muud kui kurja meelevallas? Pean tõdema, et minu arvates oli Carlosel, nagu ta ennast nimetas, tõsiseid probleeme hea ja kurja suhtega
1. Leidke 3-5 märksõna terminite ,,riik" ja ,,kodanikuühiskond" iseloomustamiseks. 2. Milline ühiskond on pluralistlik? 3. Missugused jooned iseloomustavad iga demokraatlikku valitsemiskorda? 4. Milliseid valitsemisreziime peale demokraatia on olemas? 5. Mille poolest erinevad moraalinormid õigusnormidest? 6. Mida olulist sisaldab riigi põhiseadus? 7. Mida tähendab korrakohase õigusemõistmise põhimõte? 8. Loetlege peamised kodanikuõigused. 9. Leidke 3 peamist märksõna turumajanduse iseloomustamiseks. 10. Milles seisneb valitsuse roll turumajanduslikus ühiskonnas? 11. Millised on Eesti riigieelarve peamised tulu- ja kuluartiklid? 12. Millised võimalused on kodanikel demokraatlikus riigis poliitika mõjutamiseks? 13. Mille järgi võib ära tunda vabasid valimisi? 14
on küsitav. Inimene peab ise selgusele jõudma, mis on õige, mis mitte. Teodeontoloogia alavormiks on intuitsionism, mille kohaselt on otsustajaks intuitsioon või südametunnistus. Teodeontoloogilsed teooriad näevad iga tegu kui unikaalset eetilist olukorda ja usuvad, et meie ise peame igas olukorras otsustama, mis on õige ja väär, lähtudes oma südametunnistusest. · Siinkohal aga kohe esimene asi oleks see, et kõik inimesed on ju erinevad, seega ka moraalinormid ja südametunnistused on erinevad. Kõiki ei saa üheselt võtta. On kaht tüüpi teodeontoloogilist eetikat: intuitsionism ja detsiosinism. Esimesed usuvad, et me peame igas olukorras küsima nõu oma südametunnistuselt, teised, keda kutsutakse ka eksistentsialistideks, ususvad, et mingit moraalselt õiget vastust polegi olemas, kuni meie ise ei otsusta, mis on õige ja mis on väär. Selle määrab otsus. Sellisel seisukohal oli eksistentsialist J-P Sartre.
sotsiaalsed kihid: palgatöölised, proletariaat, vabrikuomanikud Ühisk onna kiire areng Tarbe kaupade kättesaadavus, suureneb tööviljakus, alaneb tarbekaupade hind Rahaa rv suureneb, haridus kättesaadavam, muutuvad moraalinormid, peremudel Maail makaubanduse ja majanduse kujunemine Imper ialismi teke Ülera hvastatuse probleemid linnades Lapst ööjõudude probleemid Konservatism:
I Maailmasõda Aasta Läänerinne (Sbr-Pr ja Saksa) Idarinne (Vene ja Saksa-AU) Muu (Itaalia, Balkan, Lähis-Ida, Aafrika, Aasia, Okeaania, Kaukaasia) 1914 Marne’i lahing (5-12.09). Saksa vägi Tannenbergi lahing (26-30.08). oli saavutanud edu ja lähenes Venemaa ja Saksamaa otsustav Pariisile. Pr valitsus evakueerus. Pr lahing Ida-Preisimaal. Vene ei ja Abr väed andsid Joffre juhtimisel jõudnud piisavalt ette löögi Saksa vägedele, nurjates valmistada ning saksa armee, nende sõjaplaani ning mujutades eesotsas Hindenburg´iga, lõi ...
ja kapitali ekspordivõimaluste pärast,Võitlus mõjupiirkondade ja asumaade eest,Saksamaa soov omandada uusi kolooniad. Suurriikide liidusuhete mehhanism, võidurelvastumine, radikaalsete ideloogiate pärast. Tagajärjed: tekis kadunud sugupõlv,milj. hukunut, impeeriumi lagunemine, uute rahvusriikide teke euroopas,naised osalesid ühiskondlikus elus, uued moraalinormid, Majandus- 1924.a. algas uus majandusliku tõusu periood.Kiiresti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja finantssüsteem.Eriti kiiresti arenesid uued tööstusharud - autotööstus; keemiatööstus; elektrotehnika.Kasvav välis- ja sisepoliitiline stabiilsus suurendas riikides tarbimist ja tootmist. Sõjavrk: Venemaast eraldusid: Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome. Türgi- kaotas valdused Lähis-Idas, uutused koloniaalvaldustes- Saksamaa kaotas juba I MS alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas
Nt. külgetõmbejõud, seadused aastaaegade a. kirjutatud norm vaheldumine - kohustus kõigile - kirjas õigusaktis Inimese tegevus - NB! kõige tähtsam kahjustab PÕHISEADUS E. loodusseadust KONSTITUTSIOON - määrused, otsused (osooniaugud, kliima soojenemine) b. kirjutamata norm Mis on kirjutamata normid? Tavad ja moraalinormid Kujunenud välja aastasadade jooksul Kirjutamata normide juured on rahvakommetes ja kultuuris TAVA tervitamine, külalislahkus, kaasnevad rituaalid ja sümbolid. Tava on raske muuta. MORAALINORM inimese hingeline tõekspidamine. Seda mõjutab tugevalt usk (10 käsku, lk 27) Tänapäeval ollakse paljudes asjades vabameelne. Kirjutamata normist üleastumine ei too kohtulikku karistust. Seaduste ja ühiskonna sidusus · Ühiskonnas reguleerivad inimestevahelisi
KLIENDISUHETE JUHTIMINE FIRMA MAINE firma nimetus ja reputatsioon ausus, klientide huvide igakülgne arvestamine agressiivse müügi aste teenindajate personaalsed omadused töötajate omavahelised suhted Moraalinormid on: laialdased normid, mis piiritlevad käitumise kriteeriume ja kohustusi jagatud moraal, mis peegeldab väärtusi, hinnanguid hea ja halva kohta juhised, mitte kindlad reeglid Õigused on: moraalinormid, mis on kinnitatud seadustega või kehtestatud kohtuotsusega TEENINDAV MÜÜK JA MÜÜV TEENINDUS Teenindav müük - pikaajaliste suhete üles ehitatud müük, kus olulisel kohal on kliendi kasu esitledes ja kliendsõbralikke müügi- ja teenindustehnikaid kasutades pikaajalise rahuloleva kliendisuhte loomine ja müügijärgne teenindamine Kliendisuhete stiil erineb olenevalt: piirkonnast toote/teenuse eripärast klientide arvust klienditeenindaja pädevusest
1. ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM Süsteem tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi e. väärtuse. Majandus valdkond, mille moodustavad tootmine ning kauplemine. Erasektor(tulundussektor) moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Poliitika valdkond, mis tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega; hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu ja õigussuhetega; poliitikute ülesanded: 1) rakendada seadusi 2) Jagada ühiskonna varalisi ja varalisi ressursse 3) tasakaalustada huvisid. Avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara. Kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eesmärk: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused ...
Nende idee seisnes selles, et üksikisik peab ise kõikidele küsimustele vastused leidma. Selles mõjutas neid ka Descartes'i filosoofia. Vastuhakk vanadele autoriteetidele pöördus ka kiriku, kuninga ja aadli võimu vastu; 18. saj olid need institutsioonid Prantsusmaal palju mõjukamad kui Inglismaal. See kõik viis 1789.a revolutsioonini. RATSIONALISM Kuigi John Locke oli oma filosoofialt empiirik, arvas ta, et nii usk Jumalasse kui ka teatud moraalinormid peituvad inimese mõistuses, see mõte sai prantsuse valgustusfilosoofia tuumaks. Sarnaselt vanaaja humanistidele oli enamikul valgustusfilosoofidest vankumatu usk inimese mõistusesse, seetõttu on paljud prantsuse valgustusaega nimtanud lihtsalt ratsionalismiks. Uus loodusteadus väitis, et loodus on mõistuspäraselt korraldatud. Valgustusfilosoofid pidasid oma ülesandeks panna alus sellisele moraalile,
Arengupsühholoogia -uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. biheiviorism -20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimiste...
mis kulges vöökohani ja lõppes kelmika lipsukese või buketiga. Moodne mees oli inglise dandy ja Ameerika gangsteri süntees: (näit: Hercule Poirot) kulmudele tõmmatud kaabu, mida ei võetud isegi siseruumides peast, briljantiiniga võitud soeng, taljesse õmmeldud pintsak ja laiad püksid, milles võis julgelt spagaati visata. Ülerõivad-pehmest kangast vööga mantel, rinnataskus nelgiõis, kaelas valge siidsall. Kolmekümnendate aastate algul heitsid suplejad Prantsuse Rievieral moraalinormid kõrvale ning tõmbasid seniste trikoosarnaste ujumiskostüümide asemel jalga vaid napid ujumispüksikud. Esimesed julged vahistati. Kuid kõiki ümber ei kasvata ja viie aastaga olid ujumispüksid meeste rannamoe konkurentsitult vallutanud.
alandas kannatanu au ja väärikust ning sellise teo tagajärjel mõistis kohus ajakirjanikule karistuseks rahatrahvi. Eesti ajakirjanduskoodeksi kohaselt ei ole ajakirjanikel lubatud oma tegevusega põhjustada kellelegi põhjendamatuid kannatusi, halvustada head nime, au ega väärikust.3 Sõnavabadus kätkeb endas õigust levitada oma ideid ja arvamusi või muud informatsiooni. Seda piiravad lisaks seadustele (kirjutatud õigusele) veel eetika- ja moraalinormid. Kõigil on õigus oma arvamusele, kui sellega just seadust ei rikuta, on kõigil õigus ka oma seisukohti avaldada. Kasutades õigust sõnavabadusele tuleks meeles pidada, mis eesmärkidel me seda teeme ning milliseid sõnu kasutades, vastasel korral tuleb tagajärgedega leppida. Sõnavabadus on nagu iga teinegi vabadus- kõige ütlemine on lubatud juhul, kui on julgust ka selle eest vastust kanda. 3 ... Seevastu tähelepanu väärib asjaolu, et karistusseadustiku jõustumisega 2002
Sissejuhatus Tööstus ja ehitus Inglismaa 1760 Manufaktuurtootmine asendati vabrikutootmisega. Euroopa, USA 19.saj. Industriaalühiskond. http://www.google.ee/imgres?num=10&hl=et&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=FN9Wh7ew0vImGM:&imgrefurl=http://modernsocie Industriaalühiskonna teke Industrialiseerumine Industriaalühiskond Muutused ühiskonnaelu sfäärides Tööpuudus Ülestõusud Arendas töö viljakust, alandas hindu, soodustas hariduse levikut. Muutusid tavad, moraalinormid. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurtootmine asendub vabrikutega Uued masinad Raha, kapital ja tööjõud Uued leiutised Talupojad palgatöölisteks Rahvaarv suureneb Turg tähtsal kohal Urbaniseerumine Linnaühiskond 1801.a. 14 linna, milles 100 000 inimest 1870.a. üle saja linna Linnakultuur Linnaelu miinused Linnaelu plussid Urbaniseerumine Chicagos 1898. Click to edit Master text styles Second level
ning kuidas me peaksime elama. Rohkem valgust heidab asjale, kui ütleme, et eetika katsub avastada, mis on elus tõeliselt tähtis, mis annab elule mõtte ja teeb ta elamisväärseks. Aga niiviisi esitades osutame selgelt, et eetikas huvitab meid õige elamisviis selle viimases tähenduses.“ (Kerner 1996:13) Eetikat tuleks vaadelda kui käitumisstandardite ja kohustuste kogumit nii isiklikul kui ka professionaalsel tasandil. Eksisteerivad üldised moraalinormid, mis peegeldavad väärtusi ja ühiskonna arusaamu õigest ja väärast käitumisest kui ka kindlate rühmade kohtlemisest. (Tegevusjuhendaja käsiraamat, 2010:21) Eetiliste väärtuste alla kuuluvad sõnapidamine, headus, ausus, teistest hoolimine ja oskus teistega arvestada. Ühised normid, reeglid ja väärtused on vajalikud selleks, et meie ühiskond koos püsiks ja „hukka“ ei läheks. Eetika ja väärtused on sotsiaaltöös väga olulised. Me ei mõtle aga tavaliselt nendele enne,
Õigusnorm ja tavanorm Tavanormid tekkisid juba ammu enne riigi ja õiguse tekkimist, selleks, et reguleerida ühiskondlikke suhteid. Tava- ja moraalinormid on olenevalt kultuurikontekstist ja aegruumist väärtustatud käitumistavad. Õigusnormid aga tekkisid koos riigiga ning on formaalselt määratletud käitumisreeglid, kehtestatud selleks pädeva institutsiooni poolt. Nii tavanormid kui ka õigusnormid on kohustusliku iseloomuga, kuid erinevalt tavanormist, kontrollib õigusnormide täitmist riik. Kui tekkis riik ja õigusnorm, ei tähenda, et tavanormid oleksid kuskile kadunud. Kahjuks üha rohkem tavanormidest lugu ei peeta
tegevust ja loovad häid karaktereid; uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Võivad sattuda vastuollu (Pea lubadust! Aita hädasolijat!) Moraaliprintsiipe iseloomustab preskriptiivsus (väljendatakse kui käske), universaliseeritavus (kõigile ühtmoodi), üleskaaluvus (nt. Esteetiliste, õiguslike suhtes), avalikkus (et nende alusel hinnata saaks), teostatavus (ei tohi olla ülejõu käivad). · Moraal ei ütle mitte, mis on, vaid mis peaks olema. · Moraalinormid põhinevad väärtustel. · Väärtused on mingid seisundid või tingimused, mida inimesed igatsevad või hindavad. Väärtus sünnib inimese võimest kujutada ette ja soovida praegusest erinevat situatsiooni. · Hindamise normatiivsed standardid on kriteeriumid, mida indiviid või ühiskond kasutab, et hinnata asju/tegusid heaks või halvaks. · Väärtused määravad inimeste eluviisi nende abil valib inimene oma elu eesmärgid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
