Kristo Tõnissoo AÜEP2 Pierre Bourdieau ,,Praktilised põhjused" Sotsiaalne ruum ja sümboolne ruum Esmalt vihjab Bourdieu, et loetava lektüüri puhul ei ole tegemist harjumusliku sotsioloogilise struktuuriga. Bourdieu kohaselt käsitletakse teatud grupi raames olevaid ja levivaid ootusi kui välja. Sellel väljal eksisteerivad just antud kultuuriruumile omane suhtumine, sotsiaalne keel ning funktsioonide ning rollide mõistmine. Bourdieu väidab, et teoses on ühendatud kõige abstraktsem ja kõige konkreetsem mis iseenesest peaks hõlmama väga laia spektrit. Bordeau seisukohalt koosneb sotsiaalne ruum erinevatest väljadest nagu
tähele panema mida ta annab. Ma ei tea, kas olen ühtegi valikut oma elus teinud ilma et meedia mind oleks mõjutanud. Ei ole kindel, kas kuulan Nina Simone`I seepärast, et mulle tõesti meeldib jazz või lihtsalt sõprade närviajamiseks. Tundub seega, et inimesed ei teagi, kes nad tõeliselt on. Samas mõjutab meedia kõiki ja just seepärast on inimesed sellised nagu on. Mis siis, et pisut otsustusvõimetud ja ennast vähe tundvad. Prantsuse sotsiaalteadlane Pierre Bourdieu käsitleb meediat kui "suurt venda", kes lõhub kultuurilisi identiteete, mängib müütidega, manipuleerib inimestega ning võib seetõttu hoopis hävitada tegelikkuse pilti. Tema arvates vajab ajakirjandus kriitilist vastasjõudu, mille esindajateks saavad olla üksnes intellektuaalid. Minu arvates on Bourdieu`l õigus. "Sõna võib tappa" ei ole tühine väljend, on ju nii mõnigi füüsiline või vaimne surm olnud selle süü, et inimeste mõttemaailma on mõjutatud, mi on sundinud inimesi
· Sotsioloogia rajajad - klassikud: - A. Compte - K. Marx konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik, sümboliline - Sümboliline võim Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · 1. What is Sociology?, lk. 3-29 · 3. Theories and Perspectives of Sociology, lk. 72-103 Muid kirjandusallikaid: Bourdieu, P. (2003)
tähele panema mida ta annab. Ma ei tea, kas olen ühtegi valikut oma elus teinud ilma et meedia mind oleks mõjutanud. Ei ole kindel, kas kuulan Nina Simone`I seepärast, et mulle tõesti meeldib jazz või lihtsalt sõprade närviajamiseks. Tundub seega, et inimesed ei teagi, kes nad tõeliselt on. Samas mõjutab meedia kõiki ja just seepärast on inimesed sellised nagu on. Mis siis, et pisut otsustusvõimetud ja ennast vähe tundvad. Prantsuse sotsiaalteadlane Pierre Bourdieu käsitleb meediat kui "suurt venda", kes lõhub kultuurilisi identiteete, mängib müütidega, manipuleerib inimestega ning võib seetõttu hoopis hävitada tegelikkuse pilti. Tema arvates vajab ajakirjandus kriitilist vastasjõudu, mille esindajateks saavad olla üksnes intellektuaalid. Minu arvates on Bourdieu`l õigus. "Sõna võib tappa" ei ole tühine väljend, on ju nii mõnigi füüsiline või vaimne surm olnud selle süü, et inimeste mõttemaailma on mõjutatud, mi on sundinud inimesi
Eestis on ka tehtud põlvkonnauuringuid. Vaba aja tegevustes osalemisel läbi elukaare on nii "põhi" kui "muutuv" osa. Teatud tegevused jäävad, teatud tegevused muuutvad. Mõned põhitegevused jäävad püsima, sest on odavad, kergelt kättesaadavad, nauditavad. Põhitegevus lugemine, pere ja sõpradega rääkimine, telekavaatamine. Muutuvad tegevused seotud rollide, vastutuste, aja, vahendite, võimaluste, võimete, normide ja huvide muutumisega. 1. detsember Pierre Bourdieu Sotsiaalen kapital. Kuidas inimesed kujundavad sotsiaalseid võrgustikke vaba aja tegevuste kaudu. Kui palju sümboolset kapitali võrgustikus on. Sotsiaalne ruum kuidas inimesed jagunevad sotsiaalsed rühmad, klasside vahel võitlus, kes hakkab kirjutama ette eluviisi ja tarbimisharjumusi. Torsten Weber silmatorkav tarbimine. Hooplev tarbimine mingis tekstis, Joe arvab, et see pole täpne tõlge. Maitseeelistused ja eluviis väljendub tarbimisharjumustes.
tõusta ka neil, kel puudub soodustav perekondlik päritolu, paljud näidetest pärinevadki majandusliku eliidi hulgast (nt Jevgeni Ossinovski, Andrei Korobeinik). Seda võiks põhjendada ühelt poolt pigem levinud meritokraatia põhimõtetega Eestis, kuid teisalt ka asjaoluga, et Eestis puudub „juurtega“ eliit, mis oma kinnisusega takistaks uute liikmete juurdevoolu. Vanemates ühiskondades kui Eesti ei ole tõeline eliit siiski üleöö sündinud nähtus. Bourdieu hinnangul on eliidi puhul tegemist neljanda-viienda põlve generatsiooniga, kelle esivanemad on näinud vaeva, et suguvõsal oleks võimalik hilisemas tulevikus teatud hüvesid nautida, kuid ka kohustusi täita, mida klassile omaselt teadvustatakse (Bourdieu 1984). Sarnaselt Bourdieuga viitab ka Mosca sotsiaalsele kapitalile, mis määrab klassidele omased tunnused ja karakteristikud (Hartmann 2012). Traditsioonid ja keskkond kujundavad inimeste omadusi.
hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S.
Avalik arvamus vs mitteavalik arvamus avalik avalikkus: arutleme, kas suudame ratsionaalselt arvamusi esitleda (arutlev demokraatia); mitteavalik avalikkus: PR, manipuleerimine, eesmärgi nimel sõnumi moonutamiseks, ratsionaalsust ei ole (institutsioonid teostavad oma süsteemseid eesmärke). Sotsiaalne kapital Robert Putnam populariseeris selle termini (Bill Clintoni abiga). Seda mõistet kasutas ka urbanist Jacobs (Youtube) mis hoiab linna meeldiva kohana? Ka Bourdieu puudutas seda mõistet tema jaoks oli sotsiaalne kapital see, tänu millele saame vahetada erinevaid kapitale omavahel egoistlik vaatenurk. Bourdieu kapital kasutades väheneb, Putnami oma suureneb. Putnami esimene uuring, kus liigub selle tähenduse suunas uuris Itaalias demokraatiat --> Põhja- Itaalias rohkem arenenud kui Lõuna-Itaalias. Põhja-Itaalias oli kogukondlik traditsioon vanem, seal oli koostöö rohkem levinud ja demokraatia (aga ka teised reziimid) toimis paremini.
Mees ei suuda enam üksindust taluda ja teeb enesetapu. Millise enesetapu vormiga on tegu Durkheimi teooria järgi? Egoistlik. Inimeste elu on väga halb ja nad on kaotanud lootuse, et olukord paraneb. Kas sellises olukorras võib tekkida James Dawes'i teooria järgi revolutsioon? Jah. Millised on demograafilise ülemineku ajal toimuvad peamised muudatused? Suremuse langus, sündimuse langus. Oswald Spengler kasutas ,,habituse" mõistet nagu Pierre Bourdieu. Kas v.ö, et Spengler ,,näppas" selle mõiste Bourdieu'lt? Kindlasti mitte. Internet leiutati USA-s: tänapäeval on see levinud kõikjale üle maailma. Milliste muutuste teooriat need sündmused kinnitavad? Diffusionism. Mida väidab Max Weber teoses ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim"? Protestantlik religioon soodustab kapitalismi teket. Milline võiks olla pluralistlik kriitika eliiditeooria suhtes? Eliiditeooria alandab eliidisiseseid konflikte.
Tsensuur ja propaganda. Hoolitsetakse, et valitsejateni ei jõuaks halb info. Kui võim haaratakse, siis uued muutuvad samasugusteks. Demokraatlikes riikides: eliiti kontrollivad seadused. 15. väärteadvus – Karl Marx. Valitseva klassi ideed domineerivad, teiste informatsiooniallikate puudumisel võib inimesel välja areneda vale arusaam maailmast ja iseendast. Demokraatia miinimumdefinitsioon – eliitide väljavahetamise mehhanism Haabitus – Bourdieu. Lapsepõlves omaks võetud käitumis- ja mõtlemisviisid jäävad Bourdieu’ arvates terveks eluks põhiliseks ning sotsiaalne päritolu on haabituse alus. Haabitus on eristavate lahknevuste süsteem, mis määratleb erinevaid positsioone sotsiaalse ruumi kahes määravas dimensioonis. Igale positsioonide klassile vastab haabituste klass, mis on vastava positsiooniga kaasnevate sotsiaalsete tingituste tulemus. Haabitused on eraldatud ja eristatud, nad on samas ka eristuste teostajad,
kultuurilembene elulaad (15%); hasartne, meelelahutuslik elulaad (5%); tehniliselt harrastuslik elulaad (14%); uus meedia, seltsielukeskne elulaad (13%); kodukeskne, traditsiooniline elulaad (15%); kirjasõnakeskne, traditsiooniline elulaad (13%); passiivne elulaad (17%) Gin'i koefitsient - ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus 5?-2? Pierre Bourdieu (1930 2002) jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu analüüsides on ühiskonnas erinevad suhteliselt autonoomsed tegevusväljad (habitused millised eelistused? Pole teadlikud, aga ka mitte automaatsed, nende vahel ongi habitus. Inimestel erinevad eeldused, mis suunavad neid otsuseid tegema habitus kannab neid eeldusi. Koosneb dispositsioonidest soodumus, eeldus, kalduvus), mis samas on klassivõitluse tegevusväljad. Võitluses oluline omada vajalikku kapitali. ,,Klass ja staatus ei ole erinevad või omavahel vastandlikud
k supplikant). Loos: Hectori isa tuleb Achilleuse juurde anuma oma poja keha eest. Sophrosyne piirides püsimine, enese üle valitsemine, enesekontroll. Arete sõjaline hiilgus, tegelik tegu, sõjamehe osavus. Naisel vaikus. Vt eepose ülesanded eelmise loengu konspekt. Soo kultuuriline ettemääratus pikemaks mõtlemiseks. Mis sobib naistele, mis meestele. Kumb on tugevam geneetiline programm või käitumisprogramm (kasvatuslik programm; traditsioonid)? Pierre Bourdieu ,,Meeste domineerimine" http://en.wikipedia.org/wiki/Pierre_Bourdieu 1935 Jean Giraudoux ,,---" http://en.wikipedia.org/wiki/The_Trojan_war_will_not_take_place Simone Weil (1909-1943) ,,L'Iliade ou le poeme de Force" (1940). Tegelikult on Iliases väga palju sõjavastaseid ideid. Nemesis saatus. Thersites 7. okt. 09. a. Georges Duby ja ,,Guillaume de Maréchal" *kirjutamise aeg *lugemise aeg *teose (toimumise) aeg Michel Foucault Diskursus
5. Ühiskonnas on puhkeaeg, pühad, tööpausid puutumatud ja alluvad ajakavale, ei sõltu isiklikest suhetest 20. 4 distantsi Edward Halli järgi 1. Intiimne (45 cm) ruumivöönd 2. Isiklik (45 120 cm) ruumivöönd 3. Sotsiaalne (120 350 cm) ruumivöönd 4. Avalik (350 - ) ruumivöönd Erinevates kultuurides erinevad tegevused erinevates vööndites ja ka vööndite pikkused erinevad. 21. 4 kapitali liiki Bourdieu järgi 1. Materjaalne/majanduslik 2. Sotsiaalne (suhetevõrgustik, kuulumine teatud sotsiaalsesse ringkonda, positsioon hierarhias) 3. Kultuuriline (haridus, teadmised, oskused, sh keel) 4. Sümboolne (reputatsioon, prestiiz, maine, tunnustus) 22. Sümboolne vägivald Bourdieu järgi Kui sümboolse võimu omaja seda võimu teise (väiksema sümboolse kapitaliga) indiviidi tegevuse mõjutamiseks rakendab, on tegemist sümboolse vägivallaga
Marxi tsitaat "Mitte inimeste teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse" 4) Kui tahta analüüsida võimu, tuleb alustada tootmissuhete analüüsist Sellisest võimukäsitlusest tuleb ka mark(x)sismi arusaam poliitiliste institutsioonide iseloomust: kasutavad võimu valitseva klassi huvides. Kui ühiskond oleks ilma klassideta, ei oleks võimu, samuti mitte riiki. 23. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu? jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu analüüsides on ühiskonnas erinevad suhteliselt autonoomsed tegevusväljad (habitused), mis samas on klassivõtluse tegevusväljad. Võitluses oluline omada vajalikku kapitali. # Kapitali liigid: majanduslik (omand, tulud, ametipositsioon), kultuuriline (haridus, kunstikapital, keel), sotsiaalne (sidemed, käitumisreeglite valdamine).
Sotsialiseerumine süsteemi: informaalne ja formaalne. Scollonite näide: uus töötaja kompaniis. Vrd. Tõnu Viigi kirjeldus essee kirjutamisest "Vikerkaarde". Kultuuri muutumine ajas: Isegi amishid muutuvad kiiremini, kui arvatakse. "Kultuur" kui nimisõna eksitav kultuur pole tahke plokk! Pigem: kultuurilised protsessid, kultuuriline kontroll, kultuurilised konfiguratsioonid. Raskused kultuuri kirjeldamisel: Kasutame termineid, mis on ühtlasi tavakeele sõnad. Pierre Bourdieu: praktiline teadmine pole sama, mis praktikateooria. Põhiliselt toimib kultuurielu sellepärast, et me ei tea, kuidas see toimib (Marcel Mauss "The Gift: the form and reason for exchange in archaic societies" London, 1990) vrd sünnipäevakingid, jõulukingid. Teadvustamata, kuid ranged reeglid. Kultuur ei saaks toimida, kui (kõik) reeglid oleks teadvustatud. Samas teadvuse tasandil teised seletused, mida kaldutakse esitama teoreetilistena. Sama nt
Marxi teooria jaoks uus: tehnostruktuur: professionaalid, manadžerid, institutsioonid, fondid. L-Eur ja USA koemus ei toeta polariseerumisteesi. Kasvab nn. keskklass! Vastus kriitikale: 1) töölisliikumise tegevuse tõttu Marxi ennustus kummutas iseennast; 2) kapitalism on globaalne, globaalne proletariaat asub “Lõunas” 3) Edasiarendusi Marxi teooriast: 23. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu? Pierre Bourdieu jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu analüüsides on ühiskonnas erinevad suhteliselt autonoomsed tegevusväljad (habitused), mis samas on klassivõtluse tegevusväljad. Võitluses oluline omada vajalikku kapitali. Kapitali liigid: majanduslik (omand, tulud, ametipositsioon), kultuuriline (haridus, kunstikapital, keel), sotsiaalne (sidemed, käitumisreeglite valdamine). (Võimalik ette kujutada ka teisi kapitali liike, Bourdieu nimetad
Marxi teooria jaoks uus: tehnostruktuur: professionaalid, manadzerid, institutsioonid, fondid. L-Eur ja USA koemus ei toeta polariseerumisteesi. Kasvab nn. keskklass! Vastus kriitikale: 1) töölisliikumise tegevuse tõttu Marxi ennustus kummutas iseennast; 2) kapitalism on globaalne, globaalne proletariaat asub "Lõunas" 3) Edasiarendusi Marxi teooriast: 23. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu? Pierre Bourdieu jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu analüüsides on ühiskonnas erinevad suhteliselt autonoomsed tegevusväljad (habitused), mis samas on klassivõtluse tegevusväljad. Võitluses oluline omada vajalikku kapitali. Kapitali liigid: majanduslik (omand, tulud, ametipositsioon), kultuuriline (haridus, kunstikapital, keel), sotsiaalne (sidemed, käitumisreeglite valdamine). (Võimalik ette kujutada ka teisi kapitali liike, Bourdieu nimetad
Marxi teooria jaoks uus: tehnostruktuur: professionaalid, manadžerid, institutsioonid, fondid. L-Eur ja USA koemus ei toeta polariseerumisteesi. Kasvab nn. keskklass! Vastus kriitikale: 1) töölisliikumise tegevuse tõttu Marxi ennustus kummutas iseennast; 2) kapitalism on globaalne, globaalne proletariaat asub “Lõunas” 3) Edasiarendusi Marxi teooriast: 23. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu? Pierre Bourdieu jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu analüüsides on ühiskonnas erinevad suhteliselt autonoomsed tegevusväljad (habitused), mis samas on klassivõtluse tegevusväljad. Võitluses oluline omada vajalikku kapitali. Kapitali liigid: majanduslik (omand, tulud, ametipositsioon), kultuuriline (haridus, kunstikapital, keel), sotsiaalne (sidemed, käitumisreeglite valdamine). (Võimalik ette kujutada ka teisi kapitali liike, Bourdieu nimetad
ühtne 5)polükroonses ühiskonnas sõltub puhkeaeg isklikest suhetest 6)organisatsioonis on kihte vähem, organisatsioonid pigem paljunevad, organisatsiooni edu sõltub juhist; organisatsiooni sisse pääsemiseks on tarvis isiklikke kontakte. 20. 4 distantsi Edward Halli järgi: 1)Intiimne (45cm) ruumivöönd 2)Isiklik (45-120cm) ruumivöönd 3)Sotsiaalne (120-350cm) ruumivöönd 4)Avalik (350+cm) ruumivöönd 21. 4 kapitali liiki Bourdieu järgi: 1) majanduslik kapital ehk produktiivne varandus (raha ja sellised materiaalsed objektid mida saab kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks) 2) sotsiaalne kapital ehk positsioon ja suhted gruppides ja sotsiaalsed võrgustikud. Sotsiaalne kapitali alla kuuluvad need ressursid, mis voolavad teatavates võrgustikes - nt ülikoolikaaslased, suguvõsad - sellised suhted tagavad juurdepääsu teatavat liiki ressurssidele. 3) Kultuuriline kapital ehk kõik see mis omab väärtust
Polükroonne kultuur isikutevaheliste (interpersonaalsete) suhete abil; tegevus tehakse lõpuni sõltumata kuluvast ajast; mitu ülesannet vaheldumisi (sõltuvalt tingimustest, inspiratsioonist jne); töö- ja eraaeg sulavad tihti ühte; puhkeaeg sõltub isklikest suhetest; ajakava allutatud suhetele 19. 4 distantsi Edward Halli järgi Intiimne (45 cm) ruumivöönd Isiklik (45 cm 120 cm) ruumivöönd Sotsiaalne (120 350) ruumivöönd Avalik (350 - ) ruumivöönd 20. 4 kapitali liiki Bourdieu järg 1) majanduslik kapital ehk produktiivne varandus (raha ja sellised materiaalsed objektid mida saab kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks) 2) sotsiaalne kapital ehk positsioon ja suhted gruppides ja sotsiaalsed võrgustikud. Sotsiaalne kapitali alla kuuluvad need ressursid, mis voolavad teatavates võrgustikes - nt ülikoolikaaslased, suguvõsad - sellised suhted tagavad juurdepääsu teatavat liiki ressurssidele.
lahenduseta. Meeste ja naiste vahelise suhtluse puhul ei saa rääkimata jätta võimust. Teame ju kõik, kuidas omal ajal peeti naist mehe omandiks, ehk et kogu võim kuulus mehele. Tänapäeval asjad enam nii ei ole ning meest ja naist peetakse võrdseteks. Võimu all kommunikatsioonis mõeldakse pigem enese kehtestamist. Võim vestluse üle ja normeeringute kehtestamine on otseselt seotud vestleja kapitaliga. Pierre Bourdieu on toonud välja neli kapitali liiki: materiaalne (majanduslik), sotsiaalne, kultuuriline ja sümboolne. Bourdieu jaoks on keskse tähtsusega sümboolne kapital (reputatsioon, prestiiž). Kui isik, kes omab sümboolset võimu, rakendab seda teise indiviidi tegevuse mõjutamiseks, siis on see sümboolne vägivald. Sellekohane kõige tüüpilisem näide on olemas näiteks Ladina-Ameerika seebikates. Isiklikult ma ei ole
alusepanijaid Stuart Hall: sotsiaalsed tegutsejad tänapäeva ühiskonnas on detsentreeritud, fragmenteeritud, nad on ühtlasi võimu poolt alistatud ja samas võimelised sellele võimule vastu tegutsema. (Aga sellest tuleb täpsemalt juttu juba eelseisvas loengus.) Järgnevalt keskendung 3 kultuurisotsioloogia tänapäevasele klassikule, kes püüavad oma lähenemises kultuurile ja ühiskonnale mikro- ja makrotasandit sünteesida. Kultuur, struktuur ja agency: Bourdieu, Giddens, Elias Pierre Bourdieu (1930-2002) Bourdieu'd mõjutasid 1950ndate Pariisis õppides fenomenoloogia, eksistentsialism ja marksism. Ta käis Althusseri loengutes ja huvitus Levi4. loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 9 Straussi strukturalistlikest kultuuriteooriatest. Samas koges Bourdieu Alzeerias välitöödel, et Levi-Straussi üldistused sugulussidemete jm reeglite kohta ei ole üldkehtivad. Edaspidi pühendus oma kaasaegse Prantsuse ühiskonna uurimisele.
B.) Ühiskonda suudab kõige objektiivsemalt analüüsida kõrvalseisja C.) Keele kategooriad ja struktuur mõjutab seda, kuidas me maailma tajume D.) Kultuuri mõistmiseks tuleb uurijal selles vähemalt 1-1,5 a elada E.) Rahvuste tekkimine on sotsiaalsete ja ajalooliste protsesside tulemus 1p. Kes neist sotsioloogidest tõi religiooni uurimisel kasutusele mõistepaari sakraalne-profaanne (püha-ilmlik)? A.) Max Weber B.) Karl Marx C.) Pierre Bourdieu D.) Talcott Parsons E.) Emile Durkheim 1p. Anderson kirjeldab rahvuslust kui „kujutletud kogukonda”. Milline väide sobib enim selle lähenemisega? A.) Rahvuse liikmed tunnevad üksteist isiklikult, kuna nad moodustavad ühise kogukonna B.) Rahvusel puudub olemuslik ühisosa, see on ettekujutuse vili C.) Rahvuse tekkimiseks ja toimimiseks on vajalik, et inimesed usuksid et nad ühte rahvusesse kuuluvad D
ja kriitilistes artiklites. Osa neist kirjutistest on kogutud raamatutesse "Katkestuse kultuur" (1996) ja "Millimallikas" (2000). Pikemas essees "Loomise mõnu ja kiri" (2006) tegeleb ta eesti mütoloogiaga, koondades oma tähelepanekud triksteri kuju ümber. Hasso Krull on tõlkinud teoreetilisi töid prantsuse, inglise ja saksa keelest (Jacques Derrida, Michel Foucault, Paul Virilio, Julia Kristeva, Gilles Deleuze ja Félix Guattari, Pierre Bourdieu, Slavoj Zizek, Ernesto Laclau, Walter Benjamin) ning luulet prantsuse (André Breton, René Char, Francis Ponge, Bernard Noël, Edmond Jabès, Mohammed Dib, Amina Said, Tahar Ben Jelloun), inglise (Sylvia Plath, Frank O'Hara, Rita Dove, Michael Ondaatje, Nissim Ezekiel, Kamala Das, Sujata Bhatt, Allen Ginsberg, Charles Bernstein, John Berryman, Wallace Stevens, William Carlos Williams), hollandi (Cees Nooteboom, Hans van
klassides arvamus et kõik on õige Kriitiline teooria algas peale Hitlerit, sotsiaalteaduste ülesandeks on inimeste elu parandamine (emantsipatsioon) Feminism liberaalne feminism (meestega võrdsed poliitilised ja hariduslikud õigused), marksistlik feminism (naiste rõhumine meeste poolt on omane kapitalistlikule ühiskonnale), radikaalne feminism (mehed on kogu ajaloo jooksul naisi rõhunud) Pierre Bourdieu sotsiaalne väljateooria Ühiskond koosneb väljadest (majanduslik, kultuuriline, poliitiline) e sfääridest kus on oma reeflid Inimese edukuse määrab kapitali hulk majanduslik kapital, kultuuriline kapital, sotsiaalne kapital (tutvused) Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum, tekib ühiskonnas kus inimene üles kasvab Interaktsionistlik paradigma
sajandi möldri maailm" on kindlasti kultuuriajaloos tähtsal kohal just tema uuendusliku väljenduslaadi pärast. 3. ,,Uued ideed" levivad mitut moodi. Kultuuriajaloolased on seda samuti mitmeti tõlgendanud. Antropoloogia, kultuuriajaloo uus uurimisviis väidab, et kujunemine ei ole pelgalt normide omandamine, vaid pigem printsiipide omandamine. Nii uuritaksegi nüüd ideid põhjalikumalt, et aru saada, kuidas sellest saab tegu ja hiljem juba sotsiaalsed muutused ühiskonnas. Pierre Bourdieu väidab ka, et traditsioonid ei jätku inertsist, vaid nende edastamiseks tuleb näha vaeva. Nii on ka ,,uute ideedega", mille teostamine ei ole alati lihtne, see nõuab samuti vaeva ja aega. Veel võib väita, et traditsioonid ei jätku alati samasugustena, nagu nad algselt loodud on. Neid mõjutavad uued ideed ja loomulikult inimeste, nende ühiskonna ja kultuuri muutumine ajas. Näiteks ,,uute ideede" elluviimise seisukohast võib tuua Martin Lutheri ja tema üheksakümmend viis teesi
Uute ideede levimine ja ajasõlmed Uute ideede levikul kultuurkondades on miteid viise ning kultuuriajaloolased on seda ka erinevalt tõlgendanud. Ühe kultuuriloo uurimissuuna antropoloogia kohaselt pole ideede kujunemine pelgalt normide, vaid pigem printsiipide omandamine. Ideid uuritakse nüüd märksa põhjalikumalt kui varem, mõistmaks, kuidas saab neist tegu ning hiljem juba sotsiaalne muutus kultuurkonnas. Bourdieu sõnul ei jätku traditsioonid inertsist ning nende levitamiseks tuleb vaeva näha, nõnda on ka nende ,,uute ideedega". Nende teostamine ei pruugi alati lihtne olla, need vajavad aega ja vaeva. Samuti ei jää traditsioonid alati oma algkujule, kuna neid mõjutavad inimesed, ühiskond, kultuuri muutumine ajas ja loomulikult ka ,,uued ideed". Ajasõlmeks nimetatakse pöördepunkti, mingisugust kultuurilist läbilõiget mingi ajahetkel.
10. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Kas kultuur laseb minu minal esile tulla või hoopis vangistab selle? Kui olen määratletud rollide kaudu, kas jääks midagi alles kui rollide kihid eemaldada (kapsas)? Rollid versus isiksus essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik seisukoht. Pascal Mõtted, Hegel Vaimu fenomenoloogia, Dewey inimloomus ja käitumine, Mead Meel, ise ja ühiskond, Bourdieu Praktilise põhjused. Habitus omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda mingil viisil, mis käivitab teatavate väliste tingimuste/ signaalmärkide esinemise puhul (õppejõu ja üliõpilase käitumine). Sotsiaalne roll harjumuste kogum, mis kuulub ,,üldistatud Teisele" Isiksus teaatud kogus sotsiaalseid rolle?
eelistused. Mis on subkultuuriline kapital? Tuletatud Bordieu mõistest kultuuriline kapital. Subkultuurilises kontekstis käsitleb endas olulisi teadmiseid, oskuseid ja kultuuritooteid, mille omamine tagab subkultuuris kõrgema staatuse; samuti investeeritud aeg ja suhted. Oluline on underground ja mainstrem’i vaheline suhe – mis meedia vahendusel on muutunud kommertslikuks, lakkab olemast subkultuuriline kapital. Subkultuuriline kapital on tuletatud Bourdieu kultuurilise kapitali mõistest. Thorntoni käsitluses on klubi noorte jaoks oma ruum oma seadustega, mis on võrreldav Bourdieu väljaga. Subkultuuriline kapital tähendab selles kontekstis olulisi teadmisi ja oskusi näiteks muusika, riietuse, käitumisnormide ja teiste elementide kohta. Subkultuuriline kapital võib eksisteerida mitmel moel – esemestatud kujul (plaadikogu), kehastatuna (släng, tantsusammud, soeng, välimus) või suhete ja autoriteedina.
Habitat, IKEA - poed, mis tegelevad sellise elustiiliostmisega. IKEA - 7000 nimetust kaupa küünaldest köögimööblini. Pigem suunatud madalamale keskklassile, kes tahavad ka moodsat elustiili näidata. Oluline: elustiil ei ole seotud klassiga selles mõttes, mis Weber või Veblen silmas pidasid, kuid sissetulek ja positsioon tootmishierarhias ikkagi mõjutab tarbimist. Ilmselt ka muud faktorid: demograafilised faktorid: sugu, rass, vanus, seksuaalsus jne 15. Mida peab Bourdieu silmas habitus'e all? ,,Habitus on püsivate ja nähtavate soodumuste süsteem, mis koos eelnevate kogemustega suunab meie kogemust, hinnanguid ja tegevust ning võimaldab toimetada erinevaid asju läbi analoogiate edastamise" (1977:83) Võimaldab sihipäraselt tegutseda ilma et seda teadlikult sihipäraselt tehtakse. Kuid Habitus ei ole neutraalne Näiteks: ,,isiklikud" valikud hobide, toidu, kunsti jm kohta on tegelikult kooli, pere ja materiaalsete
kõik; kõik; o Järsud muutused majandussüsteemis: anoomia (Durkheim), transformatsiooniteooriad; o Järsud muutused majandussüsteemis: anoomia (Durkheim), transformatsiooniteooriad; Nt P.Bourdieu, kabiilid 1960.-tel: Nt P.Bourdieu, kabiilid 1960.-tel: Traditsiooniline ja turu-põhine majandussüsteem samaaegselt, konfliktsed nõuded; Traditsiooniline ja turu-põhine majandussüsteem samaaegselt, konfliktsed nõuded;
vallalisi mehi rohkem kui vallalisi naisi a) Suremuse langus, sündimuse langus (eeldusel, et mehi ja naisi sünnib võrselt)? b) Suremuse langus, sündimuse tõus a) Polügüünses- mitmenaisepidamine c) Suremuse tõus, sündimuse langus b) Polüandrilises- mitmemehepidamine 9. Oswald Spengler kasutas "habituse" mõistet c) Monogaamses nagu Pierre Bourdieu. Kas võib olla, et 14. Kumb väide peaks vastama tõele Spengler "näppas" mõiste Bourdieu´lt? funktsionalistliku hariduse teooria järgi? a) Jah a) Inimese tööalane edu sõltub sellest, kui palju b) Kindlasti mitte (Spengler elas enne Bourdieu'd) ta on tegelikult koolis õppinud, mitte sellest
Fordismus = Amerikanismus +Vene revolutsioon = Nõukogude tööstus). Rahulolu ei saavutata toga, vaid tööväliste asjadega. Mitte rõõm kingast vaid mingi tüütu kingakontsa allalöömine. - praeguseni üks töö organiseerimise põhisuundi. - kriitika: mehaanilisus, inimene allutatud masinale. Chaplin: Moodsad ajad."Robot" Karel Capeki sõna "Rossum's Universal Robots" 1921, alguses pidi olema "labor". Tegelikult mõtles välja Josef, Kareli vend. 14. Bourdieu klassiteooria - Bourdieu räägib põhiliselt kolmest klassist: kõrgklass, kes ise kehtestab reeglid; keskklass, kes püüab neid jäljendada; alamklass, kes on rahul sellega mida talle pakutakse. klass on vaid teoreetiline jaotus normaalolukorras. 15. Võrdle Marxi ja pluralistide võimu definitsioone võim on ühiskonnastruktuuri omadus, sõltumatu võimusuhtes osalejate individuaalsest tahtest. Klassistruktuuri tagajärg. Def nt. Nicos Poulantzas (1978): Võim = ühe klassi võimalus oma huvide
huvide kokkusobitajana, saab ta siiski takistada riiki ülejäänud ühiskonna atomiseerimast ja selle üle domineerimast” • • Robert D. Putnam - ühiskonna ressurss, mis väljendub ühiskonnaliikmete vahelise usalduse ja sotsiaalsete võrgustike kaudu ning mis on vajalik demokraatia ja kodanikeühiskonna arenemiseks ja toimimiseks Sotsiaalset kapitali saab aga käsitleda ka instrumentaal-analüütilisel tasandil, nagu seda teeb näiteks Bourdieu (1986), kus lähtekohaks on indiviid ja tema võimalused, mis sõltuvad konkreetsest võrgustikust, millesse indiviid kuulub ja mille loomiseks ta on ise ühel või teisel moel kaasa aidanud. Kui makrotasandil saavad sotsiaalsest kapitalist osa kõik ühiskonna liikmed, siis indiviidi tasandil keskendub kasu antud indiviidile või kitsamale võrgustikule, millesse ta kuulub. Bourdieu näitab, kuidas indiviidi toimetulek
Goffmann), fenomenoloogia (A.Schutz), etnometodoloogia (H. Garfinkel) -> indiviidi tasand loeb! Sotsiaalsed faktid on loodud ühiskonnaliikmete poolt, tähenduseloome protsessis; Suur osa igapäevakäitumisest põhineb rutiinsel kogemusel, seda tajutakse enesestmõistetavusena, ometi on see sotsiaalselt (taas)loodud igapäevastes interaktsioonides Sotsiaalne struktuur vs tegutseja III -> Teooria praktikast (P.Bourdieu), strukturatsiooniteooria (A.Giddens) vastasmõju struktuuri ja tegutseja vahel struktuur loob nii võimalused kui piirangud, indiviidid muudavad ja taastoodavad neid oma tegevusega struktuuri mõju avaldub nii indiviidi-väliselt kui internaliseerituse kaudu (kuidas indiviid „väliseid“ piiranguid ja võimalusi mõtestab) dünaamiline, ajas muutuv
isiklik tarbimine. Igal objektil on oma sotsiaalne ajalugu (asjade kultuuriline biograafia) ja iga meie otsus suhestub ühiskonnaga. Tarbimise ebaühtlast jaotust, ja eriti esteetilise ebaühtlast jaotust ühiskonnas analüsides võib näha teatavaid mustreid. Erinevused on gruppide vahel. Eelkõige endiselt - klass. 5 Ehkki klassid peaksid hakkama ju teoreetiliselt kaduma tänu tarbimisele - kõigile rohkem, siis võta näpust. Bourdieu on uus klassimees. Aga teistmoodi kui Marx. Bourdieu (1979) Distinction: 1960ndate Prantsuse kultuuri uurmine. Bourdieu peamine küsimus on selles, kuidas ühiskonnad taasloovad ennast. Kuidas grupid taasloovad ennast (vrd Lotmani peaküsimus - kuidas strukuur muutub ajas, jäädes ikkagi samaks?) Peamine vahend erinevusi tekitada on maitse. Maitse ei ole mitte antud, individuaalne ja analüüsimatu must kast, vaid seda kujundatakse sotsiaalselt. ,,Maitse on praktiline
27. Geograafiline determinism geograafiline asukoht mõjutab olulisel määral ühiskonda ja selle arengut. 28. Rooma klubi grupp teadlasi, kes mõtlesid selle üle, kuidas maailm globaalselt areneb ning kuidas inimene mõjutab loodust ja vastupidi. Nad modelleerisid globaalse arengu stsenaariumeid. 29. Earthlingsi sisu kuidas inimkond kasutab loomi koduloomade, toidu, riiete, lõbustuste ja teaduslike uuringutena. 30. Max Weber ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" 31. Bourdieu ,,Praktilised põhjused" tarbimisühiskonna kirjutama reeglid, sotsiaalse ruumi analüüs 32. 1960. aastateni oli Läänemaailmas valdavaks esindusdemokraatia 33. Alates 1980. aastatest muutus noorte väärtuste hierarhia 34. Eesti asub ratsionaalne-eksistentsiaalne ehk eesti ei ole tradistionaalne ja inimesed on iseseisvad otsuseid tegema. 35. Mis vanuses on inimesed noored ? Ei ole selgelt määratud 36. Eestlasi väärtuste kujunemisel usk ei mõjuta 37
* Kihistumuse seotus inimeste haridusnäitajatega * vabameelsus ja võrdsuse ulatuslik väärtustamine Kihistumise mudelid õp. lk. 39. Omandi seos inimese sotsiaalse klassiga õp. lk. 40. Rollikonflikt-olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Inimgruppide eristumise alused: · Varanduslikud · Regionaalsed · Rahvuslikud · Ideoloogilised, sh usulised · Multikultuursus. Õp. l k. 42 (2, 3). P. Bourdieu ja tema teooria (õp. lk. 42, 43). Tv ül. 25 A, 26. 2. 5. Võim ühiskonnas. Paberil 2.6. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia-korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.. Ideoloogia ülesanne: Kõik ideoloogiad pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole iga ideoloogia poliitiline. Selliste mittepoliitiselte ideoloogiate nt. On budism, femisnism jne. Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad
20. Jürgen Habermas Frankfurdi koolkonna järeltulija. Valgustusajastu ratsionaliseerimine oli positiivne: inimesed said vabalt arvamust avaldada avalikus sfääris. Kapitalismi areng takistab ühiskonna kriitilist analüüsi ja ei saa ka arvamust vabalt avaldada. Kapitalistlikus ühiskonnas domineerib instrumentaalne ratsionaalsus, kuid see tuleks asendada kommunikatiivse ratsionaalsusega. 21. Pierre Bourdieu ühiskond koosneb väljadest ehk sfääridest, millel on kindlad reeglid. Edu saavutatakse siis, kui tuntakse välja reegleid. Inimese edukuse ja klassipositsiooni määrab ära kapitali hulk. 3 liiki kapitali: majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne. Võib üht asendada teisega. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Kujuneb välja seal, kus inimene üles kasvab. Habituse kaudu toimub reproduktsioon ebavõrdsuse taastoomine
Asjastumine (commodification) tendents vaadelda kõiki nähtusi ja inimsuhteid nende turuväärtusest lähtuvalt. Tarbimisantroploogia - kritiseerib Frankfurdi koolkonda, uurib inimese igapäevast kultuuri tarbimist. Inimene ei ole massikultuuri passivne ori, vaid oskab sellega aktiivselt manipuleerida. Turult väljunud (decommodified) kaubad kaubad mis peale ostmist inimesele omaseks saavad ja omandavad seega omaniku jaoks uue tähenduse lisaks oma turuväärtusele. Pierre Bourdieu klass ja maitse. Inimese klassipäritolu paneb paika selle milline on tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse, kunsti, spordi jne osas. Habitus inimeses elukogemuse käigus kujunev tüüpiliste kalduvuste, oskuste, harjumuste, eelistuste süsteem. Samast klassist pärit inimestel on sarnane habitus. Subkultuuri ja domineeriva kultuuri suhted Akulturatsioon protsess mille käigus subkultuur (näiteks venelaste kogukond
,,suhe iseendaga"), sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide-vahelise interaktsiooniprotsessi · Teema 4: Kapitalide kasitlused Kapitali üldmõiste - ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks Inimkapital - kapital, mis ei ole "kandjast" eraldatav (haridus ja oskused, tervis, motiveeritus ja väärtused), mõtestatav ja kasutatav nii indiviidi kui grupi/ühiskonna tasandil P. Bourdieu ,,Teooria praktikast": · habitus hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele käituda/tegutseda/toimida teatud viisil mistahes inimtegevusväljal teatud ajas ja ruumis · habituse ja välja suhe - habitus kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end ,,koduselt" igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (nt haridus, äri, lähisuhted)
Bell ütleb, et see on omamoodi traagiline paradoks. Kapitalismi majandusloogika on kunsti mingil määral suunanud. Teine allikas on temale Weberi sotsioloogia. Usk ei ole enam nii võimas, teiselt poolt on majanduse loogika see, et on vaja müüa ja müüa saab siis, kui seda tarbitakse. Bell ütleb, et Parsonsi süsteem ei kehti enam, kehtis siis, kui usk oli tugev. Nüüd kunst õõnestab usku. Bell viitab religioossuse taassünni vajadusele. Kunstisotsioloogias vb kõige olulisem on Bourdieu „Sotsiaalsete otsuste kriitika“. Põhiteema identsuse kujunemise teed tänapäeva ühiskonnas. Inimene ei ole mitte kultuuriallikas, vaid produkt. Ühsikonnas on erinevaid mõtlemisrežiime.Olemasolev sturkuur on primaarne üksikisiku suhtes. Räägib, et ühiskonnas toimub võitlus erinevate jõudude vahel. Väli on nagu sotsiaalne ruum, milles tegutsevad sarnaste staatust ega inimesed. Igas ruumis on omad hierarhiad, reeglid, stuktuur. Mingeid teravaid piire nende vahel ei ole,
.................................................................................... 34 3.1.7. Humanistlik sotsioloogia............................................................................... 34 3.1.8. Feministlik sotsioloogia.................................................................................34 4. Kaasaegsed sotsioloogid..............................................................................................35 4.1.1. Pierre Bourdieu..............................................................................................35 4.1.2. Michel Foucault (1926 1984) .................................................................... 36 4.1.3. Anthony Giddens (sünd Jaanuar 18, 1938) .................................................. 36 4.1.4. Niklas Luhmann (1927-1998)....................................................................... 37 5. Kultuur ja väärtused..................................
Etniline subkultuur Kultuuri institutsioonid ja vahendajad riik, kirik, akadeemia eliit metseen, kollektsionäär, kuraator, kriitik kunsti tootmise-tirazeerimise-säilitamise ja levitamisega tegelevad asutused, organisatsioonid ja seltsid Marketing (turustamine) Tarbijaskonna uuringud: tarbijate liigid, eelistused (demograafiliste, sooliste, hariduslike jt kriteeriumide järgi), ostustrateegiad, kunsti tutvustamine ja müük Pierre Bourdieu (1930-2002) Majanduslik kapital Sotsiaalne kapital- tutvusringkond Kultuuriline kapital- haridus, oskused Pierre Bourdieu Habitus (sättumus) püsivate ja korduvate eelistuste, kalduvuste, mõtlemis- ja käitumismallide süsteem. Habituse kandjaks on inimene kui sotsiaalne olend (sotsiaalne "agent" ehk toimija) Väli sotsiaalne ruum, kus käib pidev võitlus sümboolse kapitali eest erinevate
• Põhineb kaasamisel • Heterogeensemad ressursid; • Konkurentsieelise loomine turuvahetuses Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid Grupisolidaarsus: võimalused grupi liikmetele, piirangud ‘teistele’ (nt etniline majandus); Sotsiaalne kontroll: konformsus vs innovatiivsus (nt hoiakud ettevõtluse osas); Sotsiaalsed suhted: kohustused vs individuaalne vabadus (nt illegaalne majandus) P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: Habituse mõiste – teoreetiline mõiste, mis märgistab tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna vastasmõjulise suhte olemust. Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal. Habitus osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas LISAKS: kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end “koduselt” igal väljal,
Marksistlik feminism naiste rõhumine meeste poolt on omane kapitalistlikule ühiskonnale. Selleks et mees saaks ametialast tööd teha suletakse naine koduseinte vahele, kus ta on tasuta tööjõuks. Radikaalne feminism mehed on kogu inimkonna ajaloo jooksul (igat tüüpi ühiskonnas) naisi rõhunud, neid kontrollida püüdnud. Meie patriarhaalses ühiskonnas toimub naiste allasurumine kõikides elusfäärides. Pierre Bourdieu (1930-2002) Üks viimaste aastakümnete populaarsemaid sotsiolooge. Sotsiaalne väljateooria ühiskond koosneb väljadest (majanduslik väli, kultuuriline väli, poliitiline väli) e. sfääridest kus kehtivad oma reeglid. Selleks et olla mingil väljal edukas, tuleb tunda selle välja reegleid. Inimese edukuse ja klassipositsiooni määrab tema poolt omatav kapitali hulk. On olemas kolme liiki kapitali: (a) majanduslik kapital raha, väärpaberid, kinnisvara;
huvides • lähedased suhted(pere-, sugulussidemed, immigrantgrupid) • homogeensed ressursid, usalduslikud sidemed Sildkapital - avatud/nõrgad sidemed • võimalus uue informatisooni ligipääsule • konkurentsieelise loomine turuvahetuses Väljundid: võimalused grupi liikmetele vs piirangud teistele(grupisolidaarsus); konformsus vs innovatiivsus(sotsiaalne kontroll); kohustused vs individuaalne vabadus(sotsiaalsed suhted) Pierre Bourdieu Habitus - konkreetsele persoonile iseloomulik käitumisnormide kogum, eelduste, kalduvuste ja harjumuste raamistik. Habitus omandatakse algselt koduse kasvatuse ja hariduse kaudu, millel on väga suur mõju inimese edasisele kujunemisele. Hoiakute süsteem näitab olemise viisi, eelhäälestatust, tendentsi, kalduvust käituda teatud viisil teatud tegevusväljal. • struktuurid, millele on iseloomulik tekitada ja korrastada inimtegevust ning
• lähedased suhted(pere-, sugulussidemed, immigrantgrupid) • homogeensed ressursid, usalduslikud sidemed Sildkapital - avatud/nõrgad sidemed • võimalus uue informatsiooni ligipääsule • konkurentsieelise loomine turuvahetuses Väljundid: võimalused grupi liikmetele vs piirangud teistele(grupisolidaarsus); konformsus vs innovatiivsus(sotsiaalne kontroll); kohustused vs individuaalne vabadus(sotsiaalsed suhted) Pierre Bourdieu Habitus - konkreetsele persoonile iseloomulik käitumisnormide kogum, eelduste, kalduvuste ja harjumuste raamistik. Habitus omandatakse algselt koduse kasvatuse ja hariduse kaudu, millel on väga suur mõju inimese edasisele kujunemisele. Hoiakute süsteem näitab olemise viisi, eelhäälestatust, tendentsi, kalduvust käituda teatud viisil teatud tegevusväljal. • struktuurid, millele on iseloomulik tekitada ja korrastada inimtegevust ning
vahetussuhted) • Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital - vastastikuse normid, mis toetavad kollektiivset tegevust liikmete ühistes huvides, sageli iseloomustab lähedasi suhteid (pere, immigrant-grupid). • Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital – nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks. Põgusamad, instrumentaalsemad suhted. • Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: • Habituse mõiste – tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. • Habitus: kapitalid ja hoiakud • Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (’vaba raha’, investeeritav kapital,
Vaimne (mittemateriaalne) kultuur koosneb abstraktsest inimloomingust (keel, mõtted, uskumused, reeglid, kombed jne) Kultuuri pole ilma loojate kandjateta. Ühiskond ei eksisteeri ilma kultuurita. Kõrgkultuur suhteliselt sügava ja vaimselt nõudliku iseloomuga looming, mis peamiselt orienteerub väikesele elitaarsele tarbijaskonnale Massikultuur vaimselt suhteliselt vähenõudliku iseloomuga looming, mis orienteerub laiale tarbijaskonnale Pierre Bourdieu habitus (loengumärkmed paberkandjal, jaotatakse loengus) Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed VI SOTSIALISEERUMISPROTSESS Sotsialiseerumine uute ühiskonnaliikmete ettevalmistamine eluks sotsiaalses maailmas, so protsess, kus indiviid õpib mõtlema, tundma ja käituma vastavalt antud grupi normidele. Grupi seisukohast liikmete taastootmisprotsess. Funktsionalistlik vaade: sotsialiseerumine on lõpptulemus täielik mugandumine valmis mudelitega
annaabi.ee 
