1. Hetke koristuskord 3 2.2. Hetke kulud objektil 4 2.2.1. Töötasu 4 2.2.2. Puhastusainete kulu 4 2.2.3. Koristustarvikute kulu 4 2.2.4. Kulud kokku enne põrandahooldusmasina kasutuselevõttu 5 3. Kombineeritud põrandahooldusmasina soetamine objektile 6 3.1 Objekti kulud masina soetamisel 6 3.1.1. Töötasu 6 3.1.2. Koristustarvikute kulu 7 3.1.3. Kombineeritud põrandahooldusmasin ja selle varuosad 7 3.1.4. Puhastusainete kulu 3.1.5. Kulud kokku peale põrandahooldusmasina kasutuselevõttu 7 4
.................................13 5. KOKKUVÕTE.................................................................................................................14 KASUTATUD ALLIKMATERJALID.............................................................................. 15 Organisatsioon kui organism 4 SISSEJUHATUS Käsitletav teema põhineb peamiselt Gareth Morgani raamatu põhjal. Morgani sihiks on selgitada, et nii kompleksse objektile nagu tänapäevane organisatsioon ei ole võimalik üheselt läheneda. Ta võtab ette traditsioonilised ja uuemad juhtimiskoolkonnad ning proovib neid lihtsustades leida metafoori, mis antud koolkonda kõige paremini illustreeriks(Rillo 01.12.2008): - organisatsioon kui masin; - organisatsioon kui organism; - organisatsioon kui aju; - organisatsioon kui kultuur; - organisatsioon kui psüühiline vangla; - organisatsioon kui ühiskonnaelu tervikmuster.
Ühel ilusal kevadhommikul otsustasime minna loomaaeda. Mõtetes toimus koheselt reprodutseerimine, mis on mälus säilinu taastamine, et meenutada millal viimati loomaaias käisin. Loomaaiaväravas suunasin oma tahtliku tähelepanu piletimüüjale, lülitasin enda jaoks välja kõrvalised asjad ning keskendusin ainult piletite ostmisele. Piletid ostetud, liikusime edasi loomade suunas, samal ajal kuulsime selja tagant kõrgendatud heli, koheselt toimus fikseerumine ehk tardumine ühele objektile (ühte punkti fikseerunud vaade). Pärast seljataha vaatamist tuli mõistmine, et see probleem meid ei puuduta, küll aga toimus kausaalne atributsioon ehk põhjuslikkuse omistamine, mille käigus üritasin eelkõige häält tõstvat inimest mõista ning tema käitumist tõlgendada, põhjuseid leida. Jalutasime loomade vahel ringi ja kuna minu kaaslane on väga suur loomade huviline siis kasutas ta kohe oma semantilist mälu, mis koosneb erinevatest teadmistest ja faktidest
2. Adaptatsioon kohanemine, ( lähed pimedasse tuppa) 3. Sünesteesia ühele meeleelundile iseloomuliku ärrituse teke, teise meeleelundi ärritamisel. Taju: Mõju avaldavad varajasemad kogemused, ka mõtlemine, hoiakud ja emotsioonid. Tajul on muutumatu iseloom. Taju liigid: 1. isiku taju mehhanism - *stereotüpiseerimine 2. samastumine Tähelepanu psüühilise aktiivsuse seisund, mis väjendub teadvuse keskendumises mingile objektile. Tahtmatu tähelepanu kandub objektile iseenesest. Tahtlik tähelepanu suunatakse objektile jõupingutuse varal. Tähelepanu omadused: 1) Tähelepanu maht väljendub objektides mida tähelepanna on võimalik (5-9 objekti). 2) Intensiivsus tähelepanu tugevus 3) Koondamine ja jaotamine koondan ja jaotan tähelepanu kas siis ühe või mitme objektile. 4) Püsivus väljendab tähelepanu ajaliselt. 5) Ümberlülitamine võime ühelt asjale teisele üle minna (?)
Tähelepanu! Mart Ukas 10.A Tähelepanu · Tähelepanu on see, mis nii öelda filtreerib kogu laekuva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. · Näiteks midagi kuulates või mingit teksti lugedes kuuleme ja tajume erinevaid asju, kuid tõenäoliselt pöörame kuulamisele või lugemisele rohkem tähelepanu ehk keskendume sellele. Neid tajume selgelt. · Vähe tähelepanu pöörame teistele ärritajatele ehk ignoreerime neid. Teisi tegureid tajume ähmaselt. · Kui me ei suudaks tarbetut infot kõrvale jätta, ei suudaks me edukalt tegutseda. Tähelepanu jaotab tajuvälja kaheks:
TÄHELEPANU KESKENDUMINE ÜHELE KINDLALE OBJEKTILE; TÄHELEPANU PÜSIVUS SUUDETAKSE HOIDA TÄHELEPANU MINGIL TEGEVUSEL/OBJEKTIL (TÄISKASVANUD 15-20 MIN, LAPSED 5 MIN). TÄHELEPANU ÜMBERLÜLITATAVUS: ÜHELT TEGEVUSELT TAHTLIKULT TEISELE LÜLITAMINE; VÕIB TOIMUDA KA KOGEMATA. TÄHELEPANU LIIGID TAHTLIK : SUUNATAKSE TEGEVUSELE VÕI OBJEKTILE TAHTE ABIL; TAHTMATU: KANDUB OBJEKTILE ISEENESEST ILMA TAHTLIKU PINGUTUSETA.
JÕUAB HAARATA; 5-9 OBJEKTI; TÄHELEPANU JAOTUVUS: TÄHELEPANU ON VÕIMALIK JAOTADA MITME OBJEKTI JA TEGEVUSE VAHEL; TÄHELEPANU KOONDAMINE: TÄHELEPANU KESKENDUMINE ÜHELE KINDLALE OBJEKTILE; TÄHELEPANU PÜSIVUS SUUDETAKSE HOIDA TÄHELEPANU MINGIL TEGEVUSEL/OBJEKTIL (TÄISKASVANUD 15-20 MIN, LAPSED 5 MIN). TÄHELEPANU ÜMBERLÜLITATAVUS: ÜHELT TEGEVUSELT TAHTLIKULT TEISELE LÜLITAMINE; VÕIB TOIMUDA KA KOGEMATA. TÄHELEPANU LIIGID TAHTLIK: SUUNATAKSE TEGEVUSELE VÕI OBJEKTILE TAHTE ABIL; TAHTMATU: KANDUB OBJEKTILE ISEENESEST ILMA TAHTLIKU PINGUTUSETA.
(lähemal asuvad objektid katavad osaliselt või täielikult kaugemal asuvaid objekte). c) Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Peale reaalse liikumise tajutakse ka näivat ehk stroboskoopilist liikumist ja esilekutsutud ehk industreeritud liikumist. d) Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kestvust, kiirust ja järgnevust. TÄHELEPANU Filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele.Tähelepanu jaotab tajuvälja kaheks: tähelepanu figuuriks (see, mida tajutakse väga täpselt) ja fooniks (see, mida tajutakse üsna ähmaselt). Tähelepanu omadused: a) Maht, 7 +/- 2 objekti. b) Jaotuvus saab jaotada tähelepanu samaaegselt mitme objekti vahel, kuid vaid siis kui need objektid, tegevused, on omavahel seotud. c) Koondamine tähelepanu keskendamine ühele objektile või tegevusele d) Püsivus
Vastavalt sellele on tabelis 1 antud meie poolt arvutatud uste maht ja paigalduse hind 1m2 kohta. Tabel 1 Tööde nimetus, maht, hind Nimetus Maht (m2) Hind (m2) koos KM-ga /€ Uste paigaldus 10,5 82,7 Uks RYA,ZN 10,5 96,4 HIND KOKKU (koos KM) : 1880,55 € Töövõtja poolt tuuakse objektile vajaminevad uksed (Foto 1). Tellija peab tasuma lisaks paigaldushinnale ka uste hinna, milles sisaldub ka uste transport objektile. Uksed on uued ja tellitud Saku Metall Uksetehasest. Foto 1. RYA,ZN tüüpi välisuks Pakkumine on jõus alates esitamise kuupäevast (16.03.2016) ja pakkumine kehtib 20 päeva. Töövõtja nõustub Tellija poolt esitatud lepingu tingimustega. Lugupidamisega, Silver Building AS, 59047921
Tunnetusprotsessid Tähelepanu 9.tund 11.klassile Ene Alunurm Mis on tähelepanu? · See mis nö filtreerib kogu laekuva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele ongi tähelepanu. Ene Alunurm Tähelepanu jagatakse · Tahtlikuks Tahtlik tähelepanu: suunatakse objektile või tegevusele tahte abil, see kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. · Tahtmatuks Sünnipärane nähtus Ene Alunurm Õppimine · Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. · Üks levinum õppimisvorm on harjumine Harjumine põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Ene Alunurm Õppimine tingimise teel
Ehk soovitud viskenurk. Enne joone ületamist tõuseb oda antud nurgast vähekene kõrgemale. Globaalsed muutujad: Staadion As Shape Jooks1 As Shape Jooks2 As Shape Oda As Shape ViskeNurk As Range Kaugus As Range TegelikNurk As Range ViseLoeb As Boolean HetkeNurk PausiPikkus PI e Protseduurid: MuutujadPaika() VäljakAlgAsendisse() Jooksmine() Vahetus() MuudaOdaNurk(JooksuHetkeKaugus) ViskaOda_Click() Lõpp_Click() Paus(PausiPikkus) Vastab objektidel Staadion. Vastab objektile Jooks1. Vastab objektile Jooks2. Vastab objektile Oda. Vastab lahtrile Nurk, ehk soovitud viskenurgale. Vastab lahtrile TegelikNurk. Viske korral kuvatakse selles kastis nurk, mis oli odal tegelikult viske alguses. Vastab lahtrile Kaugus. Eduka viske sooritamise järel kuvatakse selles kastis tulemus. Boolean, mis määrab kas viset saab teha või ei. Eituse korral viset sooritada ei saa. Muutuja, mis aitab määrata oda nurka igal ajahetkel
Figuur see, mida tajutakse väga täpselt. Foon see, mida tajutakse üsna ähmaselt. Tähelep. saab koondada: Igal ajahetkel mõjub meile palju erinevaid ärritajaid. Ajju saabuvad erutused on erineva tugevusega. Valitsevaks saab optimaalse tugevusega erutus on keskmise tugevusega, antud momendil kõige olulisem erutus, ta kutsub esile pidurduse teistes ajupoole osades. Tähelepanu liigid: 1)Tahtlik tähelep. suunatakse objektile ja tegevusele tahte abil, kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus, on oluline uue õppimisel, vilumuste tekkimisel osatähtsus väheneb. 2) Tahtmatu tähelep. sünnipärane, kandub objektile iseenesest, ilma tahte pingutuseta. Tegurid, mis tahtliku->tahtmatuks: ärritaja suurus, tugevus, kontrast, liikumine, kordumine, uudsus, endast tulenevad tegurid (tervis, vajadused). Tähelep. Omadused: maht (5-9 objekti), jaotuvus, koondamine, püsivus, ümberlülitatavus.
Projekti sisu: Vana katuse eemaldamine, aluskatte ja roovide paigaldus, uue katuse paigaldamine. Tööjõud: projektijuht tööline Märkus: Projektijuht on ka ise katusepanija rollis. Projektijuht teostab ka transporditööd ning omab vastavaid tööriistu katuse panekuks. 1. Eeltööd 1.1 Turuuuringu teostamine: materjali hinnauuringud, teenustööde hinnauuring. 1.2 Töölise leidmine ja palkamine 1.3 Objektiga tutvumine 1.4 Tööriistade transport objektile 1.5 Materjali ostmine 1.6 Materjali transport objektile 2. Põhitööd 2.1 Katuse puhastamine (nt. lehed, sammal) 2.2 Eterniidi eemaldamine 2.3 Vanade roovide eemaldamine 2.4 Ehitusprahi koristamine 2.5 Sarikate seisukorra kontroll 2.6 Aluskatte parajaks lõikamine 2.7 Aluskatte laotamine katusele 2.8 Aluskatte kinnitamine distantsliistudega 2.9 Tööde kontroll 2.10 Katuseroovide ettevalmistus 2.11 Roovide paigaldus 2.12 Katusepleki tahvlite parajaks lõikamine 2.13 Plekitahvlite paigaldus 2
projitseerim. ja empaatia)/ Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid, orienteeruda ruumis.Ruumilikust tajutakse sügavustunnuste (binokulaarne nägemine,tausta perspektiiv,kattumine) abil./ Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta.Peale reaalse liikumise on ka näiv e. strboskoopiline liik ja esilekutsutud e. indutseeritud liik./ Ajataju-annab teavet aja kulgemise kohta ja on isikuti erinev./ Tähelepanu-filtreerib kogu meelte kaudu tuleneva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele.TP jaotab tajuvälja FIGUURIKS (objekt,millele keskendutakse) ja FOONIKS(see,mis ümbriteb objekti) TP omadused-maht,jaotuvus,koondamine,püsivus,ümberlülitatavus/ TP liigid-tahtlik(kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus) ja tahtmatu(sünnipärane) TP-d tõmbavad-ärritaja tugevus,suurus,kontrast, liikumine,kordumine ja uudsus/ TP on seotud-taju,mälu,mõtlemise, emtsioonide ja motivatsiooniga. Väljendusvormid=ärkvelolekuteadvus,unistamine.uni,unenäod,
Näiteks: Bioloogiliste indiviididena võiksid kõik inimesed süüa sealiha, aga on kultuure, kus sealiha söömine on lausa keelatud. · Bioloogilistest vajadustest on ainult hingamisel kultuuriga väga vähe pistmist. Vajadust tekitavad objektid- kõikvõimalikud asjad ja nähtused. Vajadus on alles eeltingimus, mis tekitab motiivi ehk vajaduse rahuldamise püüdluse. Vajadus rahuldatakse tegevuse kaudu Tegevus on mingile objektile suunatud sihipärane aktiivsus. See on suunatud konkreetsele tegevuse objektile, mis viib eesmärgi saavutamisele (Motiiviks on eesmärgi saavutamine). Inimese tegevuste põhjus ehk motiiv on seotud enamasti tulevikuga. Kui eesmärk on kaugel tulevikus, siis võib tegevus olla suunatudmingile objektile, mis on vahe-eesmärk ja vajalik kaugema eesmärgi saavutamiseks. Näiteks; sportlasel mõni treening. Eesmärk on tegelik või kujuteldav objekt või seisund, mille saavutamise nimel tegutsetakse
Tähelepanu omadused : Tähelepanumaht(objekdide hulk , mida jõuame haarata kindla ajajooksul) , Tähelepanu jaotavus ( jaotamine mitleobjeksi vahel korraga ) , Tähelepanu koondamamine ( keskendamine ühele kindlale objeksile ja kekenduda selle liikumisele ja tegevisele ) , Tähelepanupüsivus ( aeg , kaua suuudad keskenduda anult 1-le objekdile ) , Tähelepanu ümberlükatatavus ( tahtlik tähelepanu ümbarlükkamine ) . Tähelepanu liigid : 1)Tahtmatu tähelapanu (kandub objektile iseensest , Palju tegureid : Ärritaja : tegevus , suurus , kontrast , liikumine , kordumine , uudsus .) 2) Tahtlik tähelepanu ( kandub objektile või tegevusele tahte abil ning see kujuneb välja kavatuse ja õpetuse käigus ) Stereotüpiseerimine on väga ennatlik viis inimsest arvamuse loobumiseks .
Kuulutuse korral inimene otsib tavaliselt ise vastavad artiklid ning valib omale kõige sobivama kuulutuse. Kuulutuste vahel valimisel võib tekkida tahtmatu tähelepanu mingil erilisel moel märgistatud kuulutus, on see siis lisatud pilt või kastiga ümbristatud, igaljuhul eristub teistest mingil iseäralikul moel. 3. Millistel juhtudel vajab tähelepanu tahtepingutust ja millistel mitte? Tähelepanu vajab tahtepingutust juhtudel, kus tähelepanu tuleb tahtlikult suunata mingile objektile või tegevusele. Tahtepingutust vajab näiteks mingi uue asja õppimine. Näitena võiks välja tuua mõne võõrkeele õppimise alustamise, kus esimesed sammud nõuavad suurt pingutust (sõltuvalt inimesest) ning kontsentreeritud tähelepanu. Hiljem, kui on juba saavutatud mingi teatud tase, ei nõua selle keele kasutamine ja edasiarendamine enam nii suurt tähelepanu kontsentreerimist, kuna on tekkinud kinnistunud teadmised, mis iseeneslikult võimaldavad keelest aru saada ja
Välistavus – liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse nt. Autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks. (üks ei tohi olla ka teine, nt linnaelanikud on majaomanikud ja üürnikud-üürnik võib olla ka majaomanik) Pidevus – tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist. Nt. Asjad jagunevad huntideks, karudeks ja ülejäänuteks. Liigitus – korrektne/mitte 1.3. Termini analüüsimine Üldtermin – rakendatav mitmele objektile korraga Üksiktermin – ainult ühele objektile Tühitermin – pole olemas Absoluutne – objektil puudub suhe Suhteline – suhe mingi muu objektiga Konkreetne – olemasolev tunnus Abstraktne – objekti omadus lahutatuna objektist Positiivne – omaduse esinemine tark, ilus Negatiivne – omaduse puudumine surematu, mõttetu, mittetark Koondav – sarnaste objektide rühm kui tervik, kuid ei rakendu üksikutele objektidele selles rühmas 2.1. Väite analüüsimine A Üldjaatav S+ P-
hormonaalne regulatsioon. D. Buss- agressiivsuse evolutsiooniline kontekst. Buss kirjeldab, mida agressiivne käitumine inimese jaoks annab, näidata, et on parem. Miller-Frustratsioon agressiivsuse hüpotees (1939, Yale) · Idee: eesmärgile suunatud tegevuse blokeerimine toodab agressiivsust · Frustratsioon olukord, kus eesmärgi saavutamine väliste tegurite poolt takistatud · F loob pingeseisundi, mis vajab lahendust. Agressiivsuse ülekandmine - teisele objektile, teistsugune reaktsioon. · F agressiivsust toetav, mitte tootev seisund Naiteks: vett ei ole, aga habemevaht näos Hüpotees: frustratseerunud inimene on aldis vägivaldseks käitumiseks. Frustratsiooniga hakkama saamine on enesekontrolli puhul oluline. Tähtis on tunda ära frustratsioon! Tuleks vältida igasuguseid negatiivseid emotsioone, endas positiivsust suurendada Nii inimesets kui ka olukorrast sõltuv, oluline, kuidas olukord näha. Testosteroon ja agressiivsus B
meditatsioon. Kaastunde, südameheaduse ja bodhitsitta üle mediteerimine ei tähenda seda, et armastust ja kaastunnet tuleks võtta objektidena, millele keskendumine ongi meditatsioon see ei ole nii. Kui räägime südameheaduse ja kaastunde meditatsioonist, siis see tähendab, et mittekaastundlik meel on vaja muundada kaastundlikuks. Vihkav meel on vaja muuta südameheaduseks. See on protsess, mis muudab meelt. See on üks meditatsiooniliik (3.). Teine meditatsiooniliik on keskendumine objektile või teemale. Näiteks siis püsimatuse või tsüklilise olemasolu viletsuse üle mediteerimine. See tähendab, et mõtiskletakse asjade püsimatuse üle või haiguste, vananemise, surma, maailma viletsuse üle. Või mõtiskletakse budaloomuse heade omaduste üle. Või tehakse samtha meditatsiooni, mis tähendab, et keskendutakse valgusele või kujukesele vms. Luuakse pilt ja keskendutakse sellele. Selline on meditatsioon objektiga (3.). Kolmas liik on kujustamine
tellingute püstitamine ja lahtivõtmine, töö tõsteseadmete, sh kraana tööpiirkonnas. [7] 13 8. EHITUSPLATSIPLAAN 8.1. Ehitusplatsi ettevalmistustööd Ehitusplatsi ettevalmistus hakkab olemasolevate puude eemaldamisega ja kasvupinnase koorimisega. Samuti paigaldatakse krundile objekti piirdeaiad. Objektile tuuakse kontorsoojak ja esialgu paigaldatakse objektile üks soojak tööriistade ja muu sellise ladustamiseks. Samuti paigaldatakse objektile valve. Tehakse vee- ja kanalisatsiooniühendus. Objektile tuuakse ka prügikonteiner, kuid seda hiljem, kui ajutiste teede ja platside alused on tehtud. 8.2. Objekti planeerimisloogika 8.2.1. Olmesoojakud Objekti soojakute asukoha valiku loogika seisneb selles, et hiljem ei peaks neid ümber paigutama mingisugusel põhjusel
katagooria iseloomulikke jooni (blondid on rumalad, noorukid on mässajad) Samastamine e identifitseerimine- teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada võttes omaks tema seisukohad ja mõtted) Kaasaelamine e empaatia- teist inimest püütakse mõista tema tundemailma sisseelamise teel 6. Tähelepanu mõiste (psüühiline protsess või seisund. See, mis n-ö filtreerib kogu laekuva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele, on tähelepanu. Protsessiga on tegemist taju valiku e info valikulise teadvustamise puhul. Tahelepanu kui seisund iseloomustab psüühika või närvisüsteemi teatud aktivatsiooni 7. Tähelepanu omadused Tähelepanu maht- objektide hulk, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul. Pole piiramatu mahuga, sekundi murdosa vältel võib ta hõlmata vaid 5-9 objekti
Tähelepanu Tähelepanu psüühilise aktiivuse seisund. Väljendub teadvuse keskendumises mingile objektile. Tähelepanu jaotab meie tajuvälja kaheks osaks: OBJEKT peegeldub selgelt, täpselt FOON peegeldub üsna ebatäpselt. Tähelepanu ei ole psüühiline protsess. Tähelepanu on SEISUND, ta on mingi psüühilise protsessi lahutamatu saatja. Hajameelsus tähelepanu nõrkus. Seda on kahte liiki! Tähelepanu liigid: tahtmatu tähelepanu ja tahtlik tähelepanu. Üks liik võib minna üle teiseks! Tähelepanu omadused: Maht Intensiivsus Koondamine ja jaotamine Püsivus Ümberlülitamine.
Epiteet lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile astori seisukohalt olulist jooni. Nt. Lõputu juuli, torimline päev Isikustamine inimlike omaduste andmine eluta asjadele ja elus loodusele Nt. Ulguv tuul, tähed tantsisklevad kuu ümber, rahulik puu Võrdlus objektide kõrvutamine ühise tunnuse alusel. Nt. Särab kui päike, kahvatu kui kuu Metafoor on kõnekujund, ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste või tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel. Sõna asemel tekkib uus samatähenduslik sõna. Nt. Noorus elukevad, päike taeva silm
Valgusmikroskoop Valgusmikroskoop kujutab endast kahte suurendusläätse, mis üksteist sobivale kaugusele paigutatuna suurendavad kujutist kahel korral – esiteks suurendab objektiiv – s.t. Objektile lähemal olev lääts – kujutist 4-100x ja seejärel suurendab okulaar (ehk silma juures olev lääts) objektiivi poolt tekitatud tõelist kujutist veel kõige tüüpilisemalt 10x. See tähendab omakorda, et mikroskoopi vaadates ei näe kasutaja mitte oma objekti, vaid suurendatud kujutist objektist. Ja kujutise suurendusaste arvutamiseks tuleb korrutada läbi objektiivi suurendus ja okulaarisuurendus, et saada mikroskoobi kogusuurendus.
6. Taju omadused -> · taju terviklikkus - püüdlus tervikliku struktuuri poole · taju konstantsus - taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest · taju mõtestatus - maailma tajumine tähendustes · taju valiv iseloom - sõltuvus inimese vajadustest ja seisundist · taju apertseptsioon - sõltuvus varasemast kogemusest · taju aktiivsus - organsüsteemide aktiivne olek tajus 7. Tahteline ja tahtmatu tähelepanu -> Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tahtmatu tähelepanu -> tekib sel juhul, kui inimene ei ole püstitanud eesmärki olla tähelepanelik Põhjused: 1. välisärritaja iseloom (tugevus, intensiivsus) 2. välisärritaja kontrastsus (erinevus foonist) 3. välisärritaja vastavus inimese seisundile, ootusele, vajadusele 4. tunded igasugune välisärritaja, mis kutsub esile mingi tunde, äratab
Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire või väga aeglane. Võimalik on tajuda näivat liikumist ja esilekutsutud liikumist. 4.) Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta. Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust; Ajataju on isikuti erinev ega pruugi olla kooskõlas tegeliku aja kulgemisega; Ajataju mõjutavad nt: vanus 6.Tähelepanu Tähelepanu filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja objektiks - see mida tajutakse väga täpselt ja fooniks - see, mida tajutakse üsna ähmaselt. 7.Tähelepanu omadused 1) maht objektide hulk, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul. Tähelepanu pole piiramatu mahuga, sekundi murdosa vältel võib ta hõlmata vaid 5-9 objekti. 2) jaotuvus tähelepanu saab samaaegselt jaotada
•Raske 100 000 – 1 miljon •Väga raske 1 miljon–5 miljonit •Katastroofiline üle 5 miljoni EEK Tõenäosus (T) R = (E + V + K) x T •Ebatõenäoline – vähem kui kord 25 aasta jooksul •Tõenäoline - vähemalt kord 25 aasta jooksul •Täiesti tõenäoline - vähemalt kord 5 aasta jooksul •Küllalt tõenäoline - vähemalt kord aastas • Sage – vähemalt kord kuus Operatiivjõud (OJ) RT =R/ OJ x KT 1) Objektile jõudmiseks kulub üle 30 minuti 2) Objektile jõudmiseks kulub alla 30 minuti 3) Objektile jõudmiseks kulub alla 15 minuti 4) Objektile jõudmiseks kulub alla 10 minuti 5) Objektile jõudmiseks kulub alla 6 minuti Objekti kaitsetuse tase (KT) RT =R/OJ x KT 1) mitterahuldav 1 punkt 2) rahuldav 2 punkt 3) hea 3 punkt 4) kõrge 4 punkt 5) väga kõrge 5 punkt Inimfaktor / Human Factor/ Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80% õnnetuste põhjuseks on Inimfaktor
masinad visuaalselt või piiretega. Igapäevasel Objektijuht, 100-500 10.12.2016 tööohutuskoosolekul objekti logistiline töölised graafik töölistele esitada(kui suures mahus toimub materjalide saabumine objektile antud päeval). Piirata masinaosade tööraadiused piirdega, Liikuvad veenduda tööala ohutuses, lisada hoiatavad Koheselt 0 Töölised masinaosad sildid, hoiatada masina läheduses liikuvaid teostada
if (c.hasFunds()) { if (c.notBlocked()) { if (c.onlinePaymentsAllowed()){ c.makePayment(amount);}}} Teab teise klassi detaile – kas on ikka vaja? Lahendus: intiimsuse vähendamine Card c = new DebitCard(); if (!c.makePayment(amount)) { // do something if payment fails } Kontrolli õnnestumist... try { c.makePayment(amount) } catch (PaymentException e) { // do something if payment fails } .. või kasuta erindeid Detailid jäävad DebitCard klassi Öelge objektile, mida te teha soovite, laske objektil otsustada. 8. Kuidas määratakse lambda tüüp? Lambda – anonüümne funktsioon, mis realiseerib teatud tüüpi liidest. Eeldus: c on kollektsioon, nt List. See on source. long cnt = c.stream()/** loome kollektsioonist voo*/ .filter(s -> s.studies("IAPB"))./**filtreerime, intermediate operation*/filter(s -> s.hasGrade(3)) .count()/**tulemus,terminal operation*/;
inglise keelt kõnelejad (kellel on 1 sõna) ei erista. See võiks olla näide Sapir-Worfi hüpoteesi nõrga versiooni toimimisest. 8. Mõiste hõlmab mingisuguste objektide kategooriat või klassi, mida tähistatakse enamasti sõnaga, seetõttu võib mõistet pidada sümboliliseks mentaalseks representatsiooniks. 9. Foneemitaju kujuneb keelespetsiifiliseks teiseks eluaastaks. 10. Kujund on kvaasi-tajuline kogemus ja reaalsele objektile või nähtusele sarnanev esitus meie psüühikas, seetõttu võib seda pidada analoogseks mentaalseks representatsiooniks.
Kui soovime a-d uuesti Apple-na kasutada, peame tegema allateisenduse: Apple d = (Apple) a; 5. Olgu antud suvaline objekt. Millist tüüpi see teoreetiliselt võib olla? Liides, Klass, Alamklass, Object(iga klassi ülemklass) 6. Milline on konstruktorite käivitusahel? Nt võib töösse tulla koodinäide ja teie ülesandeks on selgitada konstruktorite käivitamise järjekorda. Meetod, mis käivitatakse automaatselt uue objekti loomisel. Tagastab viite loodud objektile. Kasutatakse objekti algväärtustamiseks. Kõik objektid pärivad vaikimisi Object klassilt. Kui teie klassis puudub konstruktor, luuakse vaikimisi argumendita konstruktor. Uut objekti luues kutsutatakse alati välja ülemklassi argumendita konstruktor enne kui täidetakse käsud selle klassi konstruktoris. Kui kirjutate ainult argumendiga konstruktor, siis kompilaator argumendita verisooni automaatselt ei lisa.
KONTROLLTÖÖ psühholoogias 25.11.2014 Teemad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine 1. Väliskeskkonna aistingud, liigid, kus tekkivad 19 punkti Väliskeskkonna aistingud tekivad väliskeskkonnast pärinevate ärritajate mõjul. * Nägemisaisting tekib silmades. See jaguneb omakord akromaatiliseks ehk mittevärvilised värvused ja kromaatiliseks ehk värvilisteks värvusteks. * Kuulmisaisting tekib kõrvas. Kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Sisekõrvas asub teo kujuline osa kus paikneb Corti elund, mis on kuulmisretseptor. * Nahaaisting tekib naha pinnal epiteelkoes, kui seda mehaaniliselt, keemiliselt, elektriliselt või termiliselt ärritada Temperatuuriaisting sõltub naha enda temperatuurist (ntks. Jahedad objektid tunduvad külmana) Puuteaisting tekib enamasti näpuotstes ja huultel * Maitsm...
reklaamimine väga kulukas. Kuidas siis ikkagi kõigest sellest reklaamimürast inimestele erilisena ,meeldejäävana ning müüvana paista, sealjuures suuri turustuskulutusi tegemata? Üks efektiivsemaid reklaaminippe on kõmu tekitamine oma toote ümber. On ju palju näiteid sellest, kus kogemata või meelega saab miskit salajast avalikkusele teada ning tänu sellele hakkavad kõik sellest rääkima ning teevad sellega efektiivset reklaami kõmu all olevale objektile. Kui teema on inimestele põnevust tekitav, kirjutavad sellest lehed, räägivad raadiod jne ja kõik see on kõmuall olevale objektile tasuta. Lisaks sellele on meedia inimestele palju usaldusväärsem ja suurema täehelepanu all kui lihtsalt tavaline reklaam. Ning kui toode on saanud meedias kõmu, tahavad inimesed lähemalt uurida ja teada saada, millest jutt käib, milles on asi. Sellise reklaamimisvõimaluse ärakasutamise head näited on
Ladina keeles meditatio Vaimne praktika Sisekaemus Mediteeritakse istudes Erinevates koolkondades erinevad tehnikad Jälgitakse traditsioone ja õpetaja juhiseid Ühismeditatsioonid ja ka üksinda Budistlik meditatsioon tee meelerahu ja ületava mõistmiseni Arendatakse meelerahu, lõdvestumist, ühte suunatud keskendumist, südamlikku sõbralikust, kaastunnet, heaolutunnet Et saada valgustatuks, vabastada lõplikult meeled ja jõuda nirvaanasse Suunatakse tähelepanu mõnele objektile Budistliku meditatsiooni abivahenid Mantra Mandla Hingamistehnikad (nt pranayama) Kehaasendid (nt asana) 8-osaline tee Saavutatakse mediteerimise teel ja lõpptulemuseks on jõudmine nirvaanasse. 8-osalise tee astmed: 1. täiuslik nägemus 2. täiuslik tunne 3. täiuslik kõne 4. täiuslik tegu 5. täiuslik eluviis 6. täiuslik püüdlus 7. täiuslik teadvustamine 8. täiuslik keskendumine Kuidas alustada mediteerimisega? 1
tumesinine) eristavad hele- ja tumesinist kui erinevat kategooriat, samas kui inglise keelt kõnelejad (kellel on 1 sõna) ei erista. See võiks olla näide Sapir-Wolfi hüpoteesi nõrga versiooni toimimisest. 4) Kuidas toetab nägemine kuulmist? Nägemine aitab aru saada häälikutest. 5) Keel on vajalik sotsialisatsiooniks, sest keele vahendusel saab seletada kultuuritavasid ja tuvastada teadmisi. 6) Kujund on kvaasi-tajuline kogemus ha reaalsele objektile või nähtusele sarnanev esitus meie psüühikas, seetõttu võib seda pidada analoogseks mentaalseks representatsiooniks. 7) Foneemitaju kujuneb keelespetsiifiliseks teiseks eluaastaks. 8) Väide, mille tõestust saab kontrollida on propositsioon. 9) Kui me küsime võõra inimese käest kella ja vastuseks näitab ta meile oma perepilti, siis rikub ta Griece'i relevantsuse maksiimi. 10) Milline väide on õige? Loomad kasutavad suhtlemiseks märke.
SIHILISED JA SIHITUD TEGUSÕNAD Sihilised verbid esinevad koos sihitisega ja väljendavad tegevust, mis on suunatud mingile objektile; sihitud verbid esinevad ilma sihitiseta ja väljendavad tegevust, mis ei ole millelegi suunatud. SIHILISED SIHITUD Alustama (mida?) Kirjanik alustab uut raamatut Algama Algas uus aasta Arendama (mida?) Plaanis on arendada majandust Arenema Sõprus arenes armastuseks Eemaldama (O) Näitleja eemaldab grimmi Eemalduma Laev eemaldus rannast Ehmatama (keda?) Koer ehmatas last Ehmuma Ma ehmusin mürast Eristama (keda? mida?) Kaksikuid on võimatu eristada Erinema Tüdruk erines sõpradest Esindama (keda? mida?) Sportlased esindasid Eestit Esinema Laulja esines teatrilaval Huvitama (keda?) Sport huvitab paljusid Huvituma Mart huvitub spordist Jagama (O) Isa j...
parandavaid lisandeid, tuleb asfaltsegu segamis- ja paigaldamistemperatuuride korrigeerimisel lähtuda lisandi tootja kasutusjuhendist. Parafiinsetel vahadel põhinevaid töödeldavust parandavaid lisandeid kasutada ei tohi. Asfalditehase automaatjuhtimissüsteem peab võimaldama tooteraporti väljastamist paberkandjal või digitaalselt ning peab sisaldama andmeid kõikide kasutatud täitematerjalide, sideaine ja lisandite koguste, temperatuurireziimide ja segamisaegade kohta. Objektile tarnitava asfaltsegu tootmisraportid tuleb esitada asfalditehase tootmisjuhi poolt allkirjastatuna insenerile kaetud tööde akti lisana. Täitematerjal tuleb valida selliselt, et peale sideainekile mahakulumist on tagatud objekti ulatuses katte ühtlane värvitoon, kui Tellija ei ole määranud teisiti. Asfaltsegudes kasutatav jämetäitematerjal tarnitakse, ladustatakse ja doseeritakse valmistusprotsessis fraktsioonide kaupa. Asfaltsegudesse või
) Võrdlus kellegi või millegi kõrvutamine ühistunnuste alusel. Kasutatakse sõnu: nagu ja kui. Nt: Kiire, kui tuul. See tuli käsi üle kui äike. Koit aknasse lõi nagu eluloa. (Jälgi tegusõnu.) Personifikatsioon ehk isikustamine eluta objektidele, loodusesemetele ja mõttelistele nähtustele inimlike omaduste ja võimete ülekandmine. Nt: Tuul nutab akna taga. Päike paitab. (Päike ei saa paitada - järelikult on isikustamine.) Metafoor peidetud võrdlus: ühele objektile kuuluvate omaduste ülekandmine teisele sarnasuse alusel. Nt: Sinitaeva silm (päike). Kivikasukas (sammal). Puujalad (juured).
5 438 10,95 400 4380 1,3 5 1049 26,23 400 10490 1,3 6 6614 137,79 400 55116,67 2,5 73 KOKKU 676,67 € KÕIK KOKKU 1 057 609,27 € Kogu maksumus; Töövõtja poolt tuuakse objektile vajaminevad detailid. Pakkumine on jõus alates esitamise kuupäevast (20.02.2017) ja pakkumine kehtib 20 päeva. Töövõtja nõustub Tellija poolt esitatud lepingu tingimustega. Lugupidamisega, Silver Building AS, 59047921
Harjutus Jalgpall. Ülesande püstitus Kasutajaliides VBA projekt. Moodulid Objektid ja klassid. Klassimudelid Omadused ja meetodid Graafikaobjektid. Klass Shape Lahtriplokk. Klass Range Valikud. If-lause Kordused. Do ... Loop-lause Muutujad ja Omistamine Makrode käivitamine ja täitmine Parameetrid For-lause Funktsioonid Sissejuhatus VBAsse J Makrod ja Sub-protseduurid Laused VBA-projekt. Moodulid Objektid ja klassid Omadused ja meetodid Klasside Shape ja Range objektid Juhtimislaused: If-lause ja Do ... Loop Muutujad bjektid Do ... Loop-lause Harjutus Jalka. Ülesande püstitus Koostada programm, mis imiteerib jalgpallimängu mõningaid elemente Juku teeb etteantud arvu lööke. Programm loeb kokku mööda ja sisse löödud löökide arvu ja tabamusprotsendi. loe n Kasutajaliides. Teha l...
See 1 Almann, Sirje. Tea ja toimeta. Kirjastus Ilo, 2003, lk 5. 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon 4 toimub sõltuvalt hinnangust ja kujunenud tundmuslikust toonist, kus emotsioonid loovad motivatsiooni ning ajendavad tegevusele või pidurdavad tegevust ja võimaldavad hakkama saada ootamatutes olukordades. 3) Suunavad tähelepanu emotsionaalselt olulisele või tähtsale objektile 4) Stimuleerivad mälu 5) Suhtumise ja eelistuste väljendamine3 Inimese jaoks on emotsioonid kasulikud kahest küljest: 1) Sisetunded ja sellest tulenevad kehalised reaktsioonid on märguandeks mingi tegevuse lõpetamisel või sellest hoidumisel. Siit ka Darvini emotsiooniteooria- emotsioonid tõendavad inimese pärinemist loomast. 2) Emotsiooniväljendused annavad teistele inimestele informatsiooni, mis võimaldavad meie kogemustest õppida. 1
8. Meeleplekid- on kannatusi põhjustavad emotsioonid, millest olulisemad on: nõmedus(teadmatus), iha, viha, kadedus, ülbus. 9. 8 osaline tee- tee aluseks on psühholoogiline analüüs ja enesearendamine selle kaudu. 10. 1.õige vaade 2. õige kavatsus 3. õige kõne 4. õiged teod 5. õige eluviis 6. õige püüdlemine 7. õige järelemõtlemine 8. õige keskendumine 11. Meeleharjutused- alusharjutuseks on meelerahu, mille käigus teadmus keskendatakse ühele objektile. 12. Analüüsiv vaatlus- objekti mõistuslik analüüs 13. Kujustamine- kujundlikul mõtlemisel põhinevat objekti visualiseerimist. 14. Keskendumine- ehk täielik kujustamine s.t, et objekt ja kujustaja samastuvad. 15. Mõtlus- abstraktse mõtlemise teel keskendumine abstraktsele objektile selle mõistmiseks. 16. Järele vaatamine- enesevaatlus, mille ülesandeks on oma väärarvamustest ja harjumustest vabanemine. 17
Objekti kirjeldus Objekti tekstiline kirjeldus Objekti tüüp Võimalike objektitüüpide loetelu Tüübi_id Objekti tüübi unikaalne järjekorranumber Nimetus Objekti tüübi nimetus Objekt vajaduses Vajadusega seotud objekt Objekt_vajaduses_id (PK) Vajaduse objekti unikaalne järjekorranumber Vajaduse_id (FK) Viit vajadusele, millega on objekt seotud Objekti_id (FK) Viit objektile, mis on vajadusega seotud Kirjeldus Konkreetse objektiga seotud vajaduste tekstiline kirjeldus Töö liik Võimalike tehtavate tööde nimekiri Töö_liigi_id (PK) Töö liigi unikaalne järjekorranumber Töö liigi nimetus Töö liigi nimetus Vajatav töö Vajaduse objektiga seotud konkreetset liiki töö Objekt_vajaduses_id (FK) Viit vajadusega seotud objektile
Alkaanid. 1. Mõisted: Orgaanilised ühendid on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust nung süsiniku atomite vahel on üksikside. Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile. Nomenklatuur tähendab nimekirja või klassifikatsiooni. Tüviühend on orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa Asendusrühm on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Struktuur on üldmõiste, mis on määratletud kui süsteemi elementide seostus ehk organiseerimisviis. Isomeerid ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid eriva struktuuriga ained. Hüdrofoobsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega.
Kaili Olgo Mis on emotsioon ? Protsess, mis seisneb inimese isiklikus suhtumises ja väljendusviisis. Reageeringut sündmustele mõjutavad kogemused ja hetke tunded. Eristatakse kahte liiki: laiaulatuslikud ja üksikud kategooriad. Emotsiooni ülesanne Hindav funktsioon isikute, olude, seisundite, nähtuste hindamine. Motiveeriv ehk ajendav funktsioon ergutavad või pidurdavad aktiivsust. Suunavad tähelepanu olulisele objektile. Aitavad väljendada suhtumist ja eelistusi. Baasemotsioonid 4 põhiemotsiooni: hirm, viha, kurbus ja rõõm 7 baasemotsiooni: hirm, kurbus, viha, rõõm, vastikus, üllatus, põlgus pole õpitud vaid sünnipärased. Ligikaudu 12 emotsiooni, mis õpitakse vanematelt. Hirm Inimene on närvis ja ärritunud. Keha on krampis ja kangestunud. Veri voolab rohkem jalgadesse, et põgeneda ja
energia on vähim Stimuleeritud kiirgus- välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus NT: Laser 1. Kirjeldada järgmiste seadmete ehitust, tööpõhimõtet ja kasutamist: Tunnelmikroskoop- Selles skaneerib objekti pinda üliteravaks (üksikaatomini tipus) söövitatud metallteravik. Seadme põhimõte meenutab mõnevõrra merepõhja reljeefi kaardistamist nöörloodi abil. Teravikule antakse objekti suhtes mõnevoldine negatiivne potentsiaal. Kui teravik viia objektile väga lähedale (0,1 - 1 nm), hakkab ta kiirgama elektrone, tekib külmemissioon e. autoemissioon Diood- on kahe elektroodiga (katood, anood) elektronseadis, millel on ühesuunaline elektrijuhtivus. Eristatakse elektrovaakumdioode ja pooljuhtdioode. Dioodide põhiline kasutusala on vahelduvvoolu alaldamine, kuid kasutusel on ka mitut liiki eriotstarbelisi pooljuhtdioode. Transistor- on kolme väljaviiguga pooljuhtseadis elektriahelate lülitamiseks ja elektrisignaalide võimendamiseks
Fotoaparaat Fotoaparaat ehk fotokaamera on seade pildistamiseks, see tähendab eseme kujutise jäädvustamiseks valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil. Fotoaparaadi ehk kaamera põhiosad on objektiiv, mis suunatakse pildistatavale objektile ja aparaadi tagaosas olev ekraan, millele tekib kujutis. Fotoaparaadi eelkäijaks oli camera obscura. Pildistatavast objektist kujutise saamiseks on aparaadi esiotsas läätsedest koosnev objektiiv. Lääts tekitab kujutise aparaadi tagaosas olevale ekraanile. Lääts on tavaliselt kumer, klaasist või plastmassist tehtud. Aga kuidas saab üks klaasitükk midagi sellist teha? Kui valgus jõuab ühest keskkonnast teise, siis selle levimiskiirus muutub. Valgus levib õhus kiiremini kui
luuletused arenevad seal kahekõnes Jumala e. absoluudiga. Luuletaja tunneb siin end maailmana ja maailma loovuse printsiibina, jõudes koguni tõdemuseni, et Jumal ise on maailma looming, ilma maailma ja luuletajata kaotaks Jumal mõtte. Taoline mõtterõhuline luule oli omas ajastus erandlik. Filosoofiline kallak jätkus ja süvenes veelgi läbi Rilke järgnevate kogude: ,,Pildiraamat" (1902, 1906) ja ,,Uued luuletused" (1907, 1908). Neis koondas Rilke oma tähelepanu tihti mingile kindlale objektile, mille kui mikrokosmosega liikuvaid seoseid makrokosmosega (elukõiksusega) ta püüdis tabada. ,,Uutes luuletustes" Jumala kujund taandus; seda asendasid inglid täiuse sümbolitena. Vähehaaval laienes Rilke luules vabavärsi osa, tema luule haripunktiks said aga kaks hilist luuletsüklit: ,,Sonetid Orpheusele" (55 luuletust, 1922) ja ,,Duino eleegiad" (1923, kümme vabavärsilist eleegiat, mis valmisid Duino lossis Aadria mere ääres). ,,Sonetid Orpheusele" sisaldavad Rilke
1) sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed 2) looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, inimese mõju loodusele; 3) tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, turvavarustus, virtuaalkeskkond. (2) Valdkonna Matemaatika sisu: 1) hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine; 2) suurused ja mõõtmine; 3) geomeetrilised kujundid. Valdkonna Kunst sisu: 1) kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul; 2) kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine; 3) tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine; 4) kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist. Valdkonna Muusika sisu: 1) laulmine; 2) muusika kuulamine; 3) muusikalis-rütmiline liikumine; 4) pillimäng. Integratsioon pedagoogikas on erinevates õppeainetes omandatud teadmiste ühendamine ja seoste leidmine (eesmärgid: mõista, suhestada õpitut, saada teisi võimalusi mõtete struktureerimiseks).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
