võitluses ". Klassiteooria loodi ühiskonnas eneses. Seega teadvustati klassiprobleem ja otsiti sellele ka jõudumööda lahendust. NB läbimurre sotsiaalses mõttes, kuivõrd senine ajalugu on valdavalt võimul olevate Suurte Inimeste (sinivereliste) tegevuse tulemus. KLASSIDE uurimine ja arvestamine sotsiaalses tegelikkus es kujunes 19. saj. Euroopa sotsiaalse mõtte domineerivaks probleemiks. Marx (Engels) lõid klassikontseptsiooni kui kõige terviklikuma suhetel baseeruva stratifikatsiooni teooria. 3. KLASSID JA EBAVÕRDSUSE TEKKIMINE K. MARX'I (1818 1883) KÄSITLUSES Nii Marxi kui Weberi vaated sügavalt mõjutatud nende isikliku elusaatusega. Marx on vaieldamatult üks väljapaistvamaid teadlasi. Nõukogude ühiskonna jaoks oli ta põhiteoreetik. Nooruses vaimustus Hegeli filosoofiast., tema dialektikast, hiljem Feuerbachi materi alismist. Marx pidanuks olema tippeliit kuid eluajal oli ta tuntud väga kitsale ring ile, vast enam Saksamaal
kultuurinormide (super ego) omaksvõtu. Charles Cooley Seletas indiviidi sotsialiseerumist peegelmina teooriaga (kuidas teised minust mõtlevad). Georg Mead Sümbolilise interaktsionismi teooria looja. Inimeste suhtumine üksteisesse ja ümritsevasse maailma määratakse nende endi poolt antavate tähendustega. Erik Erikson Käsitles sotsialiseerumist kui läbi kogu elu kestvat protsessi (identiteedi areng toimub surmast sünnini). 2) Sotsiaalse stratifikatsiooni mõiste. e. sotsiaalne kihistus (2) teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastiku jaotus, kus sarnaste sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele (kõrgemad straatumid omavad rohkem või enam väärtustatud ressursse) 3) Sotsiaalse stratifikatsiooni põhjustavad tegurid.
2) Mõisted Agraarühiskond ehk põllumajandusühiskond oli valdav ühiskonnatüüp enne 19. sajandit. Inimesed olid valdavalt hankivas sektoris põllumajanduses. Suurettevõtteid ei olnud, sest toodeti pigem endale. Oli väga suured pered, sest taludes oli palju töökäsi vaja. Elati maal. Koos elas mitu põlvkonda, nii ei olnud riigil vaja pakkuda sotsiaalseid tagatisi, seda teeb pere ise. Sotsiaalse stratifikatsiooni vorm on seisused. Tööstusühiskond ehk industriaalühiskond oli 19. sajand kuni 20. sajandi teine pool. See jaotatakse kolme etappi. 19. sajandi algus kuni sajandvahetus tehnika kasutuselevõtu aeg. 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi esimesed kümnendid uued leiutised ja avastused. Pärast II maailmasõda 1945 mikroelektroonika. Inimsed tegelevad töölevas sektoris. Tekkisid suurettevõtted, sest tekkis liinitöö.
II jätkuv bürokratiseerumine Ritzer (1996): "mcdonaldiseerumine" -efektiivsus -kalkuleerimine -ühetaolisus (standard, garantii) -kontrolli tagamine automatiseerituse kaudu "Mcdonaldiseerumine" muudab sotsiaalse elu ühetaoliseks, jäigemaks ja isikukaugemaks Ritzer ja Weber: ratsionaliseeritus käitumises ohustab isiksust ja vähendab loomingulisust Loengumärkmed 11 Sotsiaalne kihistumine, ebavõrdsus, hüved Katrin Paadam Sotsiaalse kihistumise e sotsiaalse stratifikatsiooni mõistega tähistatakse sotsiaalsete rühmade erinevaid võimalusi sotsiaalseks käitumiseks. Sotsiaalse kihistumise aluseks on sotsiaalne ebavõrdsus. Selle tagajärjel erinevad inimeste - elustiilid, - võimalused eneseteostuseks, - sotsiaalseks liikumiseks e sots. mobiilsuseks. Sotsiaalne ebavõrdsus on klasside formeerumise aluseks. Sotsiaalne ebavõrdsus - sotsiaalsete hüvede ebavõrdne jaotumine ühiskonnas.
Mis on selle uurimuse sõltumatu(d) muutuja(d)? Haridus/sots päritolu Sotsioloogid uurisid perekondi, kus kasvasid väikesed lapsed, et näha kuidas vanemad lapsi kasvatavad. 10 a. hiljem uurisid nad neid lapsi, et näha milline on nende edasijõudmine koolis. Milliseid andmeid sellisest uurimusest saadakse? Longitudinaalseid. Milline uurimistulemus on paremini kooskõlas konfliktiteoreertilise stratifikatsiooni teooriaga? Intelligentsuse korrelatsioon inim. sissetulekuga on 0,45 isa sissetuleku korrelatsioon inim. enda sissetulekuga 0,30. Inimene ei taha valetada, kuna see on tema jaoks ebameeldiv. Milline neist väidetest ei sobi kokku ratsionaalse valiku teooriaga? Kui me vaatame abielupaare, siis peaks ilmnema positiivne korrelatsioon abikaasade ilu vahel. Mees ei suuda enam üksindust taluda ja teeb enesetapu. Millise enesetapu vormiga on tegu Durkheimi teooria järgi? Egoistlik.
Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 9 Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 5., 20, lk 458-460 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon 2 Stratifikatsiooni mõiste Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) Meritokraatia ja selle kriitika J. Goldthorp’i klassimudel J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?)
tarbeks napib kvalifitseeritud tööjõudu, ning osad funktsionaalselt olulisemad, siis on vaja rakendada meelitamis-mehhanisme ja jaotada neid positsiooniti erinevalt. See tingibki sissetulekutest sõltuva sotsiaalse staatuse ja teatud positsioonide prestiiži leviku ühiskonnas. (Davis & Moore 1945). Sellele väitele pareerib Tumin, kes väidab, et positsiooni funktsionaalset tähtsus on keeruline hinnata ning talentide arvu piirab sotsiaalse stratifikatsiooni süsteem ise, mitte ei ole see loomulikult piiratud. Lisaks välistele motivaatoritele peaks oluline olema ka positsioonitäitja sisemine motivatsioon, mis peaks toituma rahulolust tööülesannete täitmisel ning mida 1 ühiskond omapoolselt enam kompenseerima ei peakski. Tööjõu oskuste piiramine pärsib
maakasutuse muutused ja metsade raiumised muudavad aurumist, atmosfääri saastamisega lisandub kondensatsioonituumasid, mis soodustavad sademete teket. Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani atmosfääri sattumine. Nii tugevdab inimtegevus Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. · Millisega viiest kihistuse e stratifikatsiooni tüübist on fotol tegu? o Inversioon saasteallikast kõrgemal · Milline iseloomustus vastab mis kihile? o Pinnalähedane kiht, mida mõjutab oluliselt aluspinnal tekkiv turbulents planetaarne (piirikiht) o Kiht, milles õhk liigub suhteliselt lihtsate hüdrodünaamika seaduste järgi aluspinna vahetu mõjuta vaba atmosfäär o Kõige alumine kiht, kus tuulehõõre põhjustab tuule kiiruse järsu kasvu kõrgusega - pinnakiht
*Kolonialism, *rikkuse ümberjaotamine, *osad riigid muutusid vaeseks, teised rikkaks. Vaesuse põhjus: riigid/ettevõtted käituvad emariikidena, kunagised kolooniad sõltuvad rikastest riikidest. Rikkad riigid on probleemi osalised muutes vaesed riigid neist sõltuvaks. 40. Defineeri sotsiaalne stratifikatsioon. Sotsiaalne stratifikatsioon- süsteem, mille järgi ühiskond paigutab inimkategooriad hierarhiasse. 41. Millised on sotsiaalse stratifikatsiooni alused? 1.Sotsiaalne kihistumine on ühiskonna tunnusmärk, mitte ainult peegeldus individuaalsetest erinevustest- rikaste perre sündinud laps on tõenäoliselt parema tervise, paremate tulemustega ning elab pikemat elu kui vaeste perre sündinud laps. 2. Sotsiaalne kihistumine kandub üle ühest põlvkonnast teise. 3. See on ülemaailmne nähtus, kuid selle intensiivsus vareerub riigist riiki 4. Sotsiaalne kihistumine ei hõlma ainult ebavõrdsust, vaid ka tõekspidamisi. 42
2. Alastiilide järgijad (muusika alastiilid) 3. Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukohad) Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? a. Tehnoloogiline moderniseerumine (puhastusfiltrid) b. Ökomaksud c. Seadused d. Kodanikuühiskonna arendamine 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni mõiste o Sotsiaalsete gruppide erinevad võimalused osaleda sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes. o Sotsiaalsete gruppide erinev ligipääs materiaalsele ja sümbolilistele hüvedele. o Inimeste jaotumine kihtidesse sotsiaalses hierarhias. Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus o Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste(rass,sugu) või sotsiaalse positsiooni
Vaesus - Absoluutne vaesus elatakse allpool teatavat vajaduste rahuldatuse piiri - Suhteline vaesus inimene elab viletsamalt kui tema referentgrupp nt alla keskmise sissetuleku Millest sõltub ebavõrdsuse tase riigis Kuznetsi kõver seos riigi majandusliku arengu e SKP ja riigis valitseva ebavõrdsuse seos. Ebavõrdsus on suurem keskmise arengutasemega riikides. Kui riigi majandus hakkab arenema siis hakkab ebavõrdsus kasvama Funktsionalistlik stratifikatsiooni teooria - Ühiskond on süsteem mille eesmärk on enesesäilitamine - Ü koosneb sots positsioonidest - Sots positsioonid on ü säilimise jaoks erineval määral vajalikd - Ü koosneb erinevate võimetega inimestest - Ü säilimiseks on vaja positsioone - Kõige tähtsamatel positsioonidel kõige andekamad - Erinevad positsioonid pakuvad erineval määral hüvesid - Olulisemad positsioonid pakuvad paremad hüvesid, mis tekitab konkurentsi
ning kindlasti ajas! Sotsiaalne ruum- sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale. Sümboliline kapital ja sümboliline võim: Kapitalide püsivus, realiseeritavus, maksimeerimine Kapitalide mahu, struktuuri ja olemuse muutus ajas, individuaalses ja ühiskonna (sh ka globaalses) struktuurses praktikas. Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni mõiste, seos ebavõrdsusega- hierarhiline kihistumine ja struktuurne ebavõrdsus (ebavõrdsed võimalused ühiskonnas erinevate rühmade vahel) Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus- ühiskonna suletus vs avatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine seos suutlikkusega (habitus)- indiviidid positsioonid - hüved => ebavõrdsus Meritokraatia- Meritokraatia (merit väärima, teene) hüved jaotunudvastavalt
Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine? Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni mõiste Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) Meritokraatia ja selle kriitika J. Goldthorp’i klassimudel J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?)
paiknemises elamiskohas (n linnas) vastavalt sotsiaal- majanduslikule staatusele. • Sümboliline kapital ja sümboliline võim – tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: lk 458-459, 817-825, 846-848 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: lk 241-245 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon • Stratifikatsiooni mõiste, seos ebavõrdsusega Hierarhiline kihistumine ja struktuurne ebavõrdsus (ebavõrdsed võimalused ühiskonnas erinevate rühmade vahel) Stratifikatsioonisüsteemid: orjanduslik ühiskond; kastiühiskond; seisuslik ühiskond; klassiühiskond • Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Omistatud – sugu, rahvus jms Omandatud - saavutatud, teenete ja valikute tulem
(perekondlik kuuluvus); enam omane suletud ühiskondadele (nt orjanduslik-, kastiühiskond, apartheid) Omandatud staatus – tugineb individuaalsel panusel; omane avatud, klassiühiskondadele Meritokraatia / meritokraatlik ühiskond - Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine: sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) Klassisüsteem kui kaasaegne stratifikatsioonisüsteem - Domineeriv sotsiaalse stratifikatsiooni vorm kaasajal – SOTSIAALNE KLASS / KIHT - Suuremastaabilised inimeste grupid, keda iseloomustavad sarnased majanduslikud ressursid ja ametipositsioonid, mis mõjutavad vastavalt ka nende elustiili; - Klassisüsteem on pidevas muutumises, ei ole piiratud (nt õiguslikul või religioossel pinnal) -> klasside-vaheliste piiride suhteline hägusus; - Impersonaalsem kui varasemad stratifikatsioonisüsteemid (nt seisuslik ühiskond: personaalsed suhted, kohustused, privileegid)
kokkulangevuse võimalus: näit. sotsio-ruumilises segregatsioonis, st inimeste erinevas paiknemises elamiskohas (n linnas) vastavalt sotsiaal-majanduslikule staatusele. Sümboliline kapital ja sümboliline võim Sümboliline kapital - formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil Sümboliline võim - tunnustamine, mittetunnustamine; huvide realiseerimine Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni kihistumine – indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline kihistumine ühiskonnas; erinevad võimalused osalemiseks sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses. Sotsiaalse kihistumise aluseks on sotsiaalne ebavõrdsus. Selle tagajärjel erinevad inimeste elustiilid, võimalused eneseteostuseks- ja sotsiaalseks liikumiseks e sotsiaalseks mobiilsuseks. Sotsiaalne ebavõrdsus on klasside formeerumise aluseks. omistatud staatus – muutumatu tunnus, nt sugu, rass jne.
nime XVI sajandi mõtleja Thomas More ulmeloost Utoopia saare kohta. sotsiaalsed lõhed politoloogias kasutatav termin sotsiaalsete erisuste tähistamiseks inimgruppide vahel sotsiaalsed straatumid e. sarnaste ressursside ja sotsiaalsete parameetritega inimeste kategooria (näit. intelligents, sotsiaalsed kihid aristokraatia, äärerühmad, eliit) staatuslik hierarhia sotsiaalse stratifikatsiooni süsteemi omadus, mille järgi erineva staatusega inimesed asetuvad erinevale tunnustatuse astmele ühiskonnas, kõrge staatusega inimesed on staatusliku hierarhia tipus. survegrupp legaalselt tegutsev organisatsioon, mille eesmärgiks on oma huvide surumine poliitikasse avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel
Peter M Blau järgi on sotsiaalsel struktuuril kaks dimensiooni: 1. Sotsiaalne diferentseerumine e. eristumine (horisontaalne dimensioon) – inimeste vahelised erinevused, mis ei sea osasid inimesi teistega võrreldes paremasse olukorda. 2. Sotsiaalne stratifikatsioon e. ebavõrdsus e. kihistumine (vertikaalne dimensioon) – inimeste vahelised erinevused hüvedes (raha, staatus), mis seavad osad inimesed paremasse olukorda kui teised. Stratifikatsiooni ja ebavõrdsuse mõisteid kasutatakse tihti sünonüümidena, kuigi mõnedes käsitlustes on stratifikatsiooni (kihistumise) mõiste siiski kitsam kui ebavõrdsuse mõiste – stratifikatsioon on suhteliselt püsiv, väljakujunenud ja ühiskonnas üldiselt omaks võetud ebavõrdsus. 31
sotsiaalne tõrjutus (2,4) - seisund, mille puhul inimesed ei osale ühiskonna ressursijaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. sotsiaalne utoopia (2) - sotsiaalsed ideed, mis lõid ebareaalseid käsitlusi ideaalsest ühiskonnakorraldusest, zhanr sai nime XVI sajandi mõtleja Thomas More ulmeloost Utoopia saare kohta. sotsioloogia (1) - teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi staatuslik hierarhia (2) - sotsiaalse stratifikatsiooni süsteemi omadus, mille järgi erineva staatusega inimesed asetuvad erinevale tunnustatuse astmele ühiskonnas, kõrge staatusega inimesed on staatusliku hierarhia tipus. struktuursed fondid (5) - Euroopa Liidu eelarve sihtotstarbelised fondid, mille kaudu eraldatakse ressursse vähem arenenud liikmesmaadele majanduse infrastruktuuri kaasajastamiseks ning uute töökohtade loomiseks subsiidium(4) - rahaline toetus, mida riik annab kas teatud majandusharule või teatud
mõeldud ajalehte Peterburi Teataja (1908-1914) ja peeti eesti asunduste esindajate kongresse (1910 ja 1913). Kodumaa eeskujul kujunesid asundustes välja oma kogudused, koolid, seltsid ja nende üritused (laulupeod ja põllumajandusnäitused), Eestist telliti ajalehti, kirjandust ja köster-koolmeistreid. Selleks ajaks oli suur osa asunikest saanud ka maaomanikeks. Koos asunduste üldise majandusliku jaluletõusuga leidis aset aga ka asunike sotsiaalse stratifikatsiooni süvenemine – nende hulgas eristusid selgemalt vana- asunikud ja uusasunikud, peremehed, sulased, päevilised ja töölised. 7 Oluliseks nähtuseks oli nn. asundustegelaste esilekerkimine ja väljarändamise ning eesti asunduste ajaloo uurimise algus (köster-koolmeister Jüri Meomuttel, kooli- ja kirikuõpetaja August Nigul, jurist ja ajakirjanik Samuel Sommer, maamõõtja Jakob Lukats jt).
hierarhiale; habitus saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis; (abstraktse) sotsiaalse ja füüsilise ruumi kokkulangevuse võimalus: näit. sotsio-ruumilises segregatsioonis, st inimeste erinevas paiknemises elamiskohas (n linnas) vastavalt sotsiaal- majanduslikule staatusele. 11) Sümboliline kapital ja sümboliline võim 5. loeng Sotsiaalne stratifikatsioon 1) Stratifikatsiooni mõiste, seos ebavõrdsusega stratifikatsioon e kihistumine indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline kihistumine ühiskonnas; erinevad võimalused osalemiseks sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses. Sotsiaalse kihistumise aluseks on sotsiaalne ebavõrdsus. Selle tagajärjel erinevad inimeste elustiilid, võimalused eneseteostuseks- ja sotsiaalseks liikumiseks e sotsiaalseks mobiilsuseks. Sotsiaalne ebavõrdsus on klasside formeerumise aluseks.
62. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Inimeste teatud kategooriatesse paigutamine, asuvad kõrgest madalani nt liigitame ühed inimesed teistest väärtuslikumaks. On ühiskonna sotsiaalse struktuuri võtmeteguriks. Mõjutab inimeste valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 7 Sotsioloogia alused Liina Käär 63. Mis on stratifikatsiooni neli peamist tunnusjoont? (see on ühiskonna tunnusjoon, mitte individuaalne eripära; ebavõrdsus on päritav; see on seotud uskumustega ehk kuidas religioon õigustab olemasolevat stratifikatsiooni; stratifikatsioon on olemas igal pool, kuid varieerub) - püsib põlvkonnast põlvkonda, pärandatakse põlvkonnast põlvkonda. Jäin sellisesse positsiooni, kus oli võimatu tõusta, kui vanemad olid keskklassist.
kannatas. Rõhutab seda, et tuleb austada oma ametikutset. Oluline on see, et luther suhtub taunivalt tasusse, mis ei ole tööga teenitud. Sellest tulenevalt luterlikus ruumis on suhteliselt tagasihoidlik korruptsioonitase. Max Weber rääkis mõistvast sotsioloogiast. Leidis, et saada parem ettekujutus uuritavast, peab ta ennast uuritava olukorda panema, siis ta mõitab paremini seda olukorda. Aastaringselt elama seal keskkonnas. T a uuris ka kihistumist ehk stratifikatsiooni. Kolm tasandit kihistumisel: (joonis)I majanduslik tasand ehk majanduslik kihistumine. Kihistumise aluseks omand ja kaupade tootmine. Esinavad omanikud ja ettevõtjad. II tasand on sotsiaalne tasand. Kus siis näitab kihistumist elustiil ja tarbimine. Ameerika majandusteadlane Torstein Veblen 1920 ndatel juba röökis sellisest tarbimisest nagu tähelepanu tõmbav tarbimine. Inimesed tarbivad selliselt, et teistele muljet avaldada. Rõhutas, et eriti hukatuslik on
kannatas. Rõhutab seda, et tuleb austada oma ametikutset. Oluline on see, et luther suhtub taunivalt tasusse, mis ei ole tööga teenitud. Sellest tulenevalt luterlikus ruumis on suhteliselt tagasihoidlik korruptsioonitase. Max Weber rääkis mõistvast sotsioloogiast. Leidis, et saada parem ettekujutus uuritavast, peab ta ennast uuritava olukorda panema, siis ta mõitab paremini seda olukorda. Aastaringselt elama seal keskkonnas. T a uuris ka kihistumist ehk stratifikatsiooni. Kolm tasandit kihistumisel: (joonis)I majanduslik tasand ehk majanduslik kihistumine. Kihistumise aluseks omand ja kaupade tootmine. Esinavad omanikud ja ettevõtjad. II tasand on sotsiaalne tasand. Kus siis näitab kihistumist elustiil ja tarbimine. Ameerika majandusteadlane Torstein Veblen 1920 ndatel juba –röökis sellisest tarbimisest nagu tähelepanu tõmbav tarbimine. Inimesed tarbivad selliselt, et teistele muljet avaldada. Rõhutas, et eriti hukatuslik on keskkihtidele
organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale. Habitus saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis. Nt sotsio-ruumilises segregatsioonis, st inimeste erinevas paiknemises elamiskohas (n linnas) vastavalt sotsiaal-majanduslikule staatusele. *Sümboliline kapital ja sümboliline võim tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks 6. Loeng Sotsiaalne stratifikatsioon *Stratifikatsiooni mõiste- Hierarhiline kihistumine ja struktuurne ebavõrdsus (ebavõrdsed võimalused ühiskonnas erinevate rühmade vahel) Stratifikatsioonisüsteemid: orjanduslik ühiskond; kastiühiskond; seisuslik ühiskond; klassiühiskond *Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Omistatud sugu, rahvus jms Omandatud - saavutatud, teenete ja valikute tulem *Meritokraatia ja selle kriitika Meritokraatia - riigikord, kus hüved jaotunud vastavalt ,,teenitusele"
fütoplanktoni õitseng. Apwelling soodustab hapniku liikumist veekihtide vahel. Enamasti on põhjustatud kestvatest samasuunalistest tuultest. 85) Miks muudab liigne mitmekesisus ökosüsteemi stabiilsemaks? 86) Millised on kaks olulist klimaatilist tegurit, millest oleneb organismide levik? 87) Mille poolest erineb liigiline mitmekesisus ökoloogilisest mitmekesisusest? 88) Mille järgi jaotatakse eluvööndeid ookeanis? 89) Kuidas seletada taimekoosluse vertikaalset stratifikatsiooni(rindelisust)? Vertikaalne struktuur ehk rindelisus on määratud taimde eri kõrgusel. Üks rinne moodustab taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusl. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu- ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järel
mikroelemente väiksetes kogustes. 86)Nimeta kolm olulist taimetoitainet? Valgud, süsivesikud, vitamiinid. 87)Millised on biootilised tegurid? Biootilised tegurid on: konkurents, mutualism, kommensalism, amensalism, parasitism ja kisklus. 88)Mille poolest erineb liigiline mitmekesisus ökoloogilisest mitmekesisust? 89)Mille järgi jaotakse eluvööndeid ookeanis? 90)Kuidas seletada taimekoosluse vertikaalset stratifikatsiooni (rindelisust)? Vertikaalne struktuur ehk rindelisus on määratud taimede eri kõrgusega koosluses. Üks rinne moodustab taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu-, ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järele. See põhjustab
Funktsionalistid usuvad, et stratifikatsiooniprotsessid toodavad talentide hieraria ehk nende inimeste valitsemise, kellel on kõige paremad võimed või kes on seda kõige rohkem väärt. 8.3. Mis on kihistumine konfliktiteoreetilise perspektiivi seisukohast? Kontrastina funktsionalistlikule käsitlusele seletab konfliktiteooria sotsiaalse struktuuri tekkimist ühiskonnas eksisteerivate gruppide võistlusega väheste ressursside pärast. Konfliktiteooriast lähtuvalt saab vaadelda stratifikatsiooni funktsionalistlikku seletust kultuurilise hegemoonia näitena. 8.4. Mis on kihistumine sümbool-interaktsionistliku perspektiivi seisukohast? Ühtlustatud vaade: Ebatavaliste võimetega või lihtsalt õnnelikud inimesed võivad mingil ajahetkel saada enda kätte suure hulga vara ja võimu. Olles ennast struktuuri paigutanud, on sellistel inimestel kombeks vara ja võim lastele pärandada, sõltumata järglaste vaimsetest või
Sarnase taustaga, isegi samast perekonnast mehed võivad siiski elutee lõpetada väga erineva prestiiziga töökohtadel (õnne moment- olla õigel ajal õiges kohas, saada sõbralt vihje, järgida õigel hetkel oma südant). 9. Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine (sh difusioon ja kultuuriline lõtk) (220223). Sotsiaalne muutus on protsess mille kaudu aja jooksulmuutuvad väärtused, normid,institusioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsiooni süsteemid. Sotsiaalsete muutuste tavalised kanalid hõlmavad: 1) keskkonna sündmused- keskkonnast tulenevad muutused on esiteks: loodussündmused(maavärinad,kliimanihked) teiseks: inimese loodud situatsioonid (reostus,loodusressursside üle või liigkasutamine) 2) sissetung- teiste suguharude koloniaalvõimude võimajandusliku võimu sissetung grupi territooriumile sarnaselt sõjale on ük sotsiaalsete muutuste esile kutsujaid. 3) kultuurilised kontaktid koos teistesse ühiskondadesse
Kriitika: üledetermineeritus. ,,Suurema osa inimtegude printsiibiks on sootuks midagi muud kui kavatsus ja nimelt omandatud dispositsioonid, mille tõttu tegu võib ja tuleb tõlgendada ühele või teisele eesmärgile suunatuna, ilma et saaks seejuures väita, et tema printsiibiks oli selle eesmärgi teadlik püstitamine" (samas, lk 109-210) Mõlemad (konflikt ja funktsionalism) seletavad klasse: konflikt kontrollimehhanisme, funktsionalism põhjusi. Stratifikatsiooni empiiriliste uuringutega seotud küsimusi on näiteks. # millised ressurssid on kõige tähtsamad, n-ö viivad teiste saavutamisele? Muundatavad ressursid: majanduslikud, kooliharidus ja poliitiline võim. # tulude jaotus: ebavõrdsem vähem arenenud ühiskondades. Räägitakse ,,püramiid"- ja ,,sibulamudelist" (ja ,,liivakellamudel"). Väljendatakse nt. nn. Gini indeksiga. sotsiaalne mobiilsus: millisel määral inimese ühiskondlik positsioon on tema päritolu poolt määratud
Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, s. a-le orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. · Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil · Ökotarbimine · Ökoloogiline moderniseerumine SOTSIAALNE STRATIFIKATSIOON Stratifikatsiooni mõiste - e kihistumine indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline kihistumine ühiskonnas; erinevad võimalused osalemiseks sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses. Omistatud status omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste (rass, sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel (perekondlik kuuluvus) (enam omane suletud ühiskondadele nt orjanduslik-, kastiühiskond) Omandatud status tugineb individuaalsel panusel, tugineb ise arenedes
Giddens, A. (1997/1984) The Constitution of Society. Outline of the Theory of Structuration, Polity Press, Cambridge. Beck, U. And Beck-Gernsheim, E. (2009/2001) Individualization, Sage, London. 2. Sotsiaalsed muutused. Globaliseerumine. Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsiaalsed muutused sotsiaalse struktuuri ja kultuuri modifitseerimine ja/või transformatsioon. Muutused sotsiaalsetes institutsioonides (majandus, töö, haridus, perekond, riik), sotsiaalse stratifikatsiooni süsteemis (töökohtade polariseerumine), rollides (mehe/naise rollid). Põhjuseks on modifitseerimise vajadus, keskkondlikud tegurid vajadus jätkusuutliku ökoloogilise kultuuri järele, teaduse ja tehnika areng ning ühiskondlikud ideed. · Moderniseerimine selle tulemusel kahanevad traditsioonilised kogukondlikud suhted, kasvab individuaalsete valikute võimalus, kerkivad uued käitumismustrid.
Saadud tulemus võimaldab hinnata kuhu on suunatud väikesele õhumassile (Parcelile ) mõjuv jõud , kas üles või alla, pärast Parceli vertikaalset nihet . Kuus võimalikku on olemas koos nihke suunaga. Tegijapoiss 2010 Tegijapoiss 2010 Neutraalne stratifikatsioon tekib tavaliselt täispilves tuulise ilma korral , millal pilved takistavad maapinna jahtumist kui kuumenimist , tuul aga soodustab temperatuuri anomaaliate segunemist. Stabiilse stratifikatsiooni korral suruti oma kohalt liikunud õhumass tagasi algnivoole. Inertsi tõttu ei peatu väike õhukogus aga algnivool, vaid liigub läbi algnivoo, seega sarnaneb tema liikumine vedrupendli võnkumisele. Pendli võnkumise rinsageduse ruut oomega(ruut) avaldub jäikusteguri ja pendli massi jagatise kaudu. Tasakaalust välja viidud parcel hakkab stabiilse stratifikatsiooni korral võnkuma algnivoosuhtes same õhukoguse võnkesageduse valemi ehk Väisälä-Brunti valemi
a-le orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. 7 o Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil o Ökotarbimine o Ökoloogiline moderniseerumine 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon 1) Stratifikatsiooni mõiste: o Sotsiaalsete gruppide erinevad võimalused osaleda sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes; 8 o Sotsiaalsete gruppide erinev ligipääs materiaalsele ja sümbolilistele hüvedele (jõukus, võim, tunnustus) o Inimeste jaotumine kihtidesse ‘sotsiaalses hierarhias’ – positsioneerumine sotsiaalses ruumis 2) Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus
(2009) Sociology: lk 458-459, 817-825, 846-848 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: lk 241-245 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: lk 241-245 5. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon 5. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon 1. Stratifikatsiooni mõiste, seos ebavõrdsusega 12. Stratifikatsiooni mõiste, seos ebavõrdsusega Sotsiaalne stratifikatsioon: Sotsiaalne stratifikatsioon:
SIIRDEARV = inimeste osakaal (%) sotsiaalses grupis, kes teatud aja jooksul siirduvad teistesse (kõrgema või madalama positsiooniga) gruppidesse. LÄHTEARV = inimeste osakaal (%) sotsiaalses grupis, kes on teatud aja jooksul sinna tulnud teistest (erineva positsiooniga) gruppidest. Sugupõlvede vahelise mobiilsuse mõõtmisel leitakse siirdearvud ISA - POEG suunas ja lähtearvud POEG - ISA suunas. Põlvkondade vaheline sots mobiilsus kui perekonnapea hõivab sots stratifikatsiooni astmel kõrgema või madalama positsiooni, kui ta isal. Põlvkondade sisene süsteem, mis tuleb läbida sel kes soovib jõuda ük alumistest kihtidest kõige kõrgematesse. Vertikaalset sotsiaalset mobiilsust mõjutavad tegurid: 1. Sotsiaalsete grupide (kihtide, klasside) suurus ning mobiilsuse potentsiaal. Siirde- ja lähtearvud esitatakse sageli ka osakaaluna sellest grupi liikmeskonna osast, kelle mobiilsus on võimalik (n. noored). 2. "Karjääriredelite" arv ja pikkus. 3
Maksimaalne tõusu- mõõna vahe võib olla 15-17m (Kanada idarannik), harilikult 1-2 meetrini või sentimeetrini. Sublitoraalne piirkond mõõnapiirist kuni 200-400m sügavuseni (mandrilava piir). Kõige tihedamini taimede ja loomade poolt asustatud tsoon ning tähtsaim kalapüügiala. Batüaal kuni 4000m. Mandrinõlv ehk geomorfoloogiline provints. Abüssaal üle 4000m. Ookeani nõgu. Hõivab ~4/5 kogu ookeani põhjast. 89) Kuidas seletada taimekoosluse vertikaalset stratifikatsiooni (rindelisust)? 19 Vertikaalne struktuur e. rindelisus on määratud taimede eri kõrgustega koosluses. Üks rinne moodustub taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu- ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani.
Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste (rass, sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel (perekondlik kuuluvus); enam omane suletud ühiskondadele (orjanduslik-, kastiühiskond, apartheid) Omandatud staatus – tugineb individuaalsel panusel; omane avatud, klassiühiskondadele Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine: sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) Domineeriv sotsiaalse stratifikatsiooni vorm kaasajal – SOTSIAALNE KLASS / KIHT Suuremastaabilised inimeste grupid, keda iseloomustavad sarnased majanduslikud ressursid ja ametipositsioonid, mis mõjutavad vastavalt ka nende elustiili; Klassisüsteem on pidevas muutumises, ei ole piiratud (nt õiguslikul või religioossel pinnal) -> klasside vaheliste piiride suhteline hägusus; Impersonaalsem kui varasemad stratifikatsioonisüsteemid (nt seisuslik ühiskond:
Sotsiaalseks stratifikatsiooniks nimetatakse sotsiaalset kihistumist. Filmis ei olud küll tegu otsese stratifikatsiooniga nagu näiteks on kastisüsteem või orjandus. Kuid filmis oli tekkinud kihistumine võimu järgi. Seal olid külaelanikud ja sõdalased. Külaelanikel oli tunduvalt vähem võimu kui sõdijatel. Seda oli näha juba filmi alguses, kus abhaaslased tulid Ivo majja ja nõudsid süüa ning Ivo lihtsalt alistus ning täitis nende soovi. Otseselt filmis ei esinenud stratifikatsiooni ehk kihistumist. Kuid kui liigitada ühed inimesed teistest väärtuslikumaks, siis on juba kaudselt loodud stratifikatsioonisüsteem. Kuna kõige rohkem oli filmis võimu, prestiiži ja omandit Ivol kui teistel, siis oli Ivo nagu kõrgem klass ja teised madalam. Sotsiaalseks mobiilsuseks nimetatakse ühiskonnaliikmete võimalust liikuda ühest klassist teise. Filmi põhjal võivad analüüsi autorid väita, et sotsiaalset mobiilsust filmis ei esinenud
teatud kategooriatesse. ..........................................................................................142 19.1.2. Kihistumise olemus................................................................................... 142 19.1.3. Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi:..................143 19.1.4. Klass erineb teistest kihistumissüsteemidest mitme teguri poolest:..........143 19.1.5. Stratifikatsiooni teoreetilised seisukohad.................................................. 144 19.1.6. Karl Marxi teooria..................................................................................... 144 19.1.7. Max Weberi teooria...................................................................................146 19.1.8. Kihistumise funktsionalistlik käsitlus........................................................148 19.1.9. Melvin Tumini kriitika:.........................
Silmas peab pidama, et kogu valgala tuleb jaotada alaosadeks sõltuvalt sissevooludest ja teha mõõtmised-arvutused eraldi. Ainete sisalduse hindamine järves. Massi bilansi hindamiseks vajatakse andmeid ainete sisalduse ja nende ajalise dünaamika kohta. Selleks tuleks teha kontsentratsiooni mõõtmisi erinevates veekihtides erineval ajal. Proovide kogumine peab olema planeeritud arvestades vee segunemisrezhiimi. Üldreeglid on sellised: a) Stratifikatsiooni ajal võetakse proove kahest kihist ülevalpool hüppekihti, üks või kaks hüppekihist ja üks või rohkem altpoolt hüppekihti põhjalähedasest veest. Vaatluste miinimumarv aastas peab olema neli ranges ajalises korras. Suuremad veekogud nõuavad ka horisontaalsete erinevuste määramist, samuti keerulise kaldajoonega veekogud. Igal juhul on oluline valida üks proovipunkt vahetult peale väljavoolu. Ainete sisalduse arvutused peavad silmas pidama veemahtu
sotsialiseeruvad deviantseteks. 77. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Stratifikatsioonisüsteemid moodustatakse siis, kui inimesed paigutatakse teatud kategooriatesse. Kategooriad asuvad kõrgest madalani ning kõigis keerulisemates ühiskondades on kihistumine ehk stratifikatsioon ühiskonna sotsiaalse struktuuri võtmeteguriks. Kihistumine mõjutab inimese valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul. 78. Nimetage viis peamist stratifikatsiooni tunnust. Ebavõrdsus on ühiskonna, mitte indiviidi tunnus Ebavõrdsus püsib põlves-põlve ning on sageli pärandatav Sotsiaalne ebavõrdsus on universaalne, aga varieerub Sotsiaalne stratifikatsioon ei sisalda ainult ebavõrdsust, aga ka uskumusi Sotsiaalne stratifikatsioon tekitab jagatud identiteeti 79. Kuidas omandatud ja omistatud tunnused mõjutavad inimeste asukohta sotsiaalses hierarhias?
et luuakse iseennast. põhijooned: Selle kõige aluseks on refleksiivsus – teadlikkus – sotsiaalse elu kulgemise jälgitav omadus. “Olla inimene tähendab olla eesmärgistatud agent, kellel on oma tegevuse jaoks põhjused ja kes on suuteline, kui temalt küsitakse, diskursiivselt arutlema nende põhjuste üle (ja ka valetama nende kohta).” Tegevus – mitte tegevuste summa, vaid tähelepanu suunamine mingitele hetkedele meie tegevuse kontiiniumist. Stratifikatsiooni mudel: refleksiivne monitoorimine, ratsionaliseerimine ja motivatsioon on omavahel lahutamatult seotud (embedded). Tegevuse ratsionaliseerimine – millele viidatakse kui protsessi intentsionaalsusele – on pidev. Näiteks suhtlussituatsioonis hinnatakse suhtluse konteksti. Tegevuse ratsionaliseerimine on peamine kompetents, mille järgi inimesi hinnatakse. Põhjused ei ole siiski “normatiivne pühendumus” – me võime tegutseda ja ütelda, et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel.
et luuakse iseennast. põhijooned: Selle kõige aluseks on refleksiivsus teadlikkus sotsiaalse elu kulgemise jälgitav omadus. "Olla inimene tähendab olla eesmärgistatud agent, kellel on oma tegevuse jaoks põhjused ja kes on suuteline, kui temalt küsitakse, diskursiivselt arutlema nende põhjuste üle (ja ka valetama nende kohta)." Tegevus mitte tegevuste summa, vaid tähelepanu suunamine mingitele hetkedele meie tegevuse kontiiniumist. Stratifikatsiooni mudel: refleksiivne monitoorimine, ratsionaliseerimine ja motivatsioon on omavahel lahutamatult seotud (embedded). Tegevuse ratsionaliseerimine millele viidatakse kui protsessi intentsionaalsusele on pidev. Näiteks suhtlussituatsioonis hinnatakse suhtluse konteksti. Tegevuse ratsionaliseerimine on peamine kompetents, mille järgi inimesi hinnatakse. Põhjused ei ole siiski "normatiivne pühendumus" me võime tegutseda ja ütelda, et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel.
et luuakse iseennast. põhijooned: Selle kõige aluseks on refleksiivsus – teadlikkus – sotsiaalse elu kulgemise jälgitav omadus. “Olla inimene tähendab olla eesmärgistatud agent, kellel on oma tegevuse jaoks põhjused ja kes on suuteline, kui temalt küsitakse, diskursiivselt arutlema nende põhjuste üle (ja ka valetama nende kohta).” Tegevus – mitte tegevuste summa, vaid tähelepanu suunamine mingitele hetkedele meie tegevuse kontiiniumist. Stratifikatsiooni mudel: refleksiivne monitoorimine, ratsionaliseerimine ja motivatsioon on omavahel lahutamatult seotud (embedded). Tegevuse ratsionaliseerimine – millele viidatakse kui protsessi intentsionaalsusele – on pidev. Näiteks suhtlussituatsioonis hinnatakse suhtluse konteksti. Tegevuse ratsionaliseerimine on peamine kompetents, mille järgi inimesi hinnatakse. Põhjused ei ole siiski “normatiivne pühendumus” – me võime tegutseda ja ütelda, et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel.
· Hüpoteesi kontrollimise kaudu teadvustatakse ühiskonnas seaduste loomise seaduspärasusi ja ühiskonnas valitsevaid õiguslikke seaduspärasusi. Kui ilmneb, et loodud õigusnorm ei olnud efektiivne, tuleb luua uus norm, mis tuleb samuti eksperimendi korras läbi kontrollida kõiki viit astet läbides. Normide järgimine ühiskonnas; on jõutud teatud seaduspärasusteni: · Mõjuvõimsamad isikud alluvad seadustele vähem kui stratifikatsiooni alamatel astmetel asuvad isikud ja mõjuvõimsaid isikuid ka karistatakse vähem kui mitte nii mõjuvõimsaid isikuid. Ühiskonnas on teatud jõude, mis takistavad väiksema mõjuvõimuga isikutel rakendada sanktsioone kõrgemal stratifikatsiooni astmetel asuvatele isikutele. Seda eriti mitteformaalse sotsiaalse kontrolli puhul, kuid ka formaalse kontrolli puhul.
Leht on tumeroheline ning pealt läikiv, alt viljas ning rohekashall (Loodusajakirja koduleht). Puu õitseb juuni alguses, peale pihlakat. 1cm kuni 1,2 cm suurused valged õied on lamedates õisikutes ja lõhnavad meeldivalt . Viljad valmivad septembris-oktoobris, on sama suured kui õied, ning värvilt oranžikaspunased (Nurga puukool). 12.2. Hooldus Parim aeg seemneid külvata on kohe peale valmimist. Kogutud ja hoiule pandud seemned peavad läbima stratifikatsiooni 2 nädalat soojas ja 14-16 nädalat külmas, ning külvatud seejärel nii vara kevadel kui võimalik. Kui seemned on idanenud ja kasvanud piisavalt suureks, et ümber istutada, tuleks iga taim eraldi potti panna. Esimesel kahel aastal kasvavad uued taimed väga aeglaselt, sest nad kasvatavad korralikku juurestikku. Ka potis kasvades on kasulik neid hoida jahedas esimesel talvel, ning maha istutada hiliskevadel (Plants For A Future). 13. Buxus sempervirens - harilik pukspuu 13.1
Põõsaste dekoratiivsuse säilitamiseks tuleb regulaarselt sanitaarlõikust teha, mille käigus eemaldatakse kahjustunud võrsed. Lõikekohti tuleb määrida aiavahaga. Noorenduslõikust tehakse kevadel enne pungade puhkemist (tavaliselt 15-18 aastaseid taimi). Tuhkpuid on võimalik paljundada nii seemnete, pistikute kui ka võrsikutega. Seemnetega paljundamiseks valitakse välja hea kvaliteediga küpsed seemned. Idanemise kiirendamiseks ja parandamiseks kasutatakse stratifikatsiooni, mille käigus segatakse seemned puhta liiva ja turbaga, niisutatakse ja paigutatakse istutuspotti või –kasti 40 cm paksuse kihina, kus neid hoitakse 0˚ C juures kuni kevadeni. Tõusmeid tuleb kaitsta otsese päikesekiirguse ja jaheda õhu eest. Kui seemikute lehed on välja arenenud, pikeeritakse need avamaale. Pistikpaljunduse puhul kasutatakse suuri hästi arenenud võrseid. Võrse ei tohi olla liiga pehme või liiga puitunud. Rohelised pistikud valmistatakse ette suvel
a) Longitudinaalsed b) Iga inimene on unikaalne; erinevate inimeste b) läbilõikelised käitumist ei saa seletada samade printsiipide 3. Milline uurimustulemus on paremini kooskõlas alusel konfliktiteoreetilise stratifikatsiooni c) Kui me vaatleme abielupaare, siis peaks (kõrgematel positsioonidel on rikaste vanemate ilmnema positiivne korrelatsioon abikaasade lapsed, kihistumine) teooriaga? ilu vahel a) Intelligentsuse korrelatsioon inimese
ERINEVUSI ERI SOTSIAALSE STAATUSEGA INIMESTE HÄLBIVA KÄITUMISE LIIGI JA MAHU OSAS. PROTSESSITEOORIATE ALLA KUULUVAD TEOREETILISED LÄHENEMISED, MIS UURIVAD SEDA, MIKS INIMESED SOTSIALISEERUVAD DEVIANTSETEKS 79. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? KIHISTUMINE EHK STRATIFIKATSIOON TÄHENDAB SOTSIAALSET HIERARHIAT, MIS ON KÕRGEMAST MADALAMANI JÄRJESTATUD SOTSIAALSETE STAATUSTE KOGUM. 80. Nimetage viis peamist stratifikatsiooni tunnust. Ebavõrdsus on ühiskonna, mitte indiviidi tunnus Ebavõrdsus püsib põlves-põlve ning on sageli pärandatav Sotsiaalne ebavõrdsus on universaalne, aga varieerub Sotsiaalne stratifikatsioon ei sisalda ainult ebavõrdsust, aga ka uskumusi Sotsiaalne stratifikatsioon tekitab jagatud identiteeti 81. Kuidas omandatud ja omistatud tunnused mõjutavad inimeste asukohta sotsiaalses hierarhias? OMANDATUD TUNNUSED NAGU OSKUSED JA SISSETULEK NING
annaabi.ee 
