TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond MA10 G.W.F. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2011 Sisukord 6 Sissejuhatus Hegel on pöördelise tähtsusega figuur lääne filosoofia ajaloos ning tema loominguline pärand on äärmiselt laiaulatuslik. Sellest oli ja on tugevalt mõjutatud suur hulk ainevaldkondi: filosoofia põhiosad, poliitika ja sotsiaalteooria, esteetika, ajaloofilosoofia ning teoloogia ja
Filosoofia kodutöö nr.1 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00 K E S M Õ T L E B A B S T R A K T S E LT? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Teksti põhiidee: Abstraktselt mõtlevad avalikult vaid harimatud inimesed. Haritud inimeste jaoks on see liiga tühi ja kerge, nad tahavad leida loogilisi lahendusi ning süveneda asjade tagamaadesse. Kuid tegelikult mõtleb igaüks aeg-ajalt abstraktselt, lihtsalt paljud ei näita seda välja ning enamus ei teagi, et ta abstraktselt mõtleb, sest tihti me ei mõtle, kuidas me mõtleme. Sisukokkuvõte: Kui juttu tuleb millestki, mida ei saa faktidega kinnitada või seletada (metafüüsika, abstraktne, mõtlemine) põgeneb enamik inimesi, sest inimestele ei meeldi mõelda või rääkida teemadel, mida ei tunta. Haritud inimese jaoks on kõige talumatum seletamine, sest vajaduse korral taibatakse kõike ise. Abstraktne ja mõtlemine ei...
Mina vs See Kanti ja Hegeli filosoofiast lähtudes Ikka ja jälle jõutakse elus Jumala olemasolu või mitteolemasolu tõestamiseni, kuid kas see on vajalik. Võtame ühe näite: ,,Kui palvetad, et saada rikkaks. Kas Jumal teeb nii, et sa saad rikkaks või annab sulle võimaluse saada rikkaks? Kui palvetad, et olla õnnelik. Kas Jumal teeb sind õnnelikuks või annab sulle võimaluse olla õnnelik?" Selliseid küsimusi võib igaüks endale esitama jääda, kuid tulemuseni peab jõudma isik ise. Immanuel Kant on öelnud:
,,Mõni raamat on huvitav" , ise endas mõiste ,,Raamat" ei sisalda tunnust nagu huvitav või midagi teine, seega see mõiste avardav meie teadmisi raamatu kohta. Tunnetusi Kant jagas ka aposterioorseteks ja aprioorseteks. Aprioorse tunnetuse puhul meie teadmised ja otsustused tulevad puhtast mõistusest ja puhtast arust, need ei sõltu meie kogemustest. Aposterioorsed tunnetused aga tuginevad kogemusele ja nad on empiirilist päritolu ehk pärinevad kogemustest. 2. Hegeli järgi on olemas kaks abstraktse mõtlemise määratlust. Esimese määratluse järgi, abstraktselt mõtleb harimatu inimene, kes analüüsib asju ainult ühest küljest ning sedasi otsustab, mis on talle kasulikum. Siin inimene ei suuda isegi ise probleemi ära lahendada ja jääb teiste inimeste mõju alla. Teisest poolest probleem seisneb selles, et haritud inimesed ka mõtlevad abstraktselt. Nad oskavad analüüsida asju mitme külje alt ning teevad ise otsuse,
Hegel Differenzschrift On filosoofia süsteem ja filosoofia olemus (Wesen) Was für Erkenntnisse über die Welt kann die Philosophie liefern? Eesmärk on defineerida filosoofia kui Wissenschaft . Wissenschafti termin Kanti-põhine . Eigentümliche Empiiriline maailm Erkenntnis on begrenzt ja see on juba Wissenschaft Kant distantseerib ennast metafüüsikast Me tohime Hegeli järgi wissenschafti kaudu ka metafüüsikast rääkida Totalität (was mit zur Gesamtheit zu tun) ja das Absolute (losgelöst. Unbedingte) Need on tsentraalsed Hegeli filosoofia terminid ja nad on väga sarnased, põhimõttelised sünonüümid, aga mingite teatavate erinevustega Totalität der Beschränkungen on segane termin ja erinev absoluudi terminist Totalität ja Totalität der Beschränkungen on erinevad asjad
G. W. F. Hegel Perekond Elas aastatel 1770-1831 Tema isa oli Württembergi hertsogi sekretär ja ema Württembergi õukonna ülemkohtu kohtuniku tütar Tal oli ka noorem õde ja vend 1811 abiellus Marie Helena Susanna von Tucher'ga, kes sünnitas talle 2 poega Haridus Stuttgarti gümnaasium Tübingneni Stift Elas koos luuletaja Hölderlini ja filosoofi Schellingiga Legend vabaduse puu istutamisest Õpetamine Peale Stifti asus Sveitsi koduõpetajaks Õppejõud Jena ülikoolis Nürnbergi Grammatikakooli direktor, sel ajal kirjutas raamatu "Loogikateadus" 1817 kirjutas ta "Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, peale mida kutsuti ta tööle Berliini ülikooli Eeldas oma lugejatelt, et nad teavad hästi teiste filosoofide töid Absoluutsus Absoluutsus on vaimne Tees, antitees ja süntees Hirm killustumise ees Eraldatus inimese ja Jumala, inimese ja ühiskonna, inimese ja looduse vahel Kreeka linnriik ideaalne elustiil Religioon oli üks osa ühiskonna...
Sest Hegelt probleemid on osutunud meie endi omadeks. Ühiskonnas eksleva üksikisiku isolatsioon, lõhestunud mina igatsus integreerinud terviklikkuse järele need on mured, mida Hegeli järeltulijad temaga jagavad. Isiklike ja üldiste huvide konkurents, olevikulise hetke ja avarama ajaloolise narratiivi vahekord need probleemid on jäänud aktuaalseks kahesaja aasta jooksul läbi muutuvate aegade. Ent samas, kui Hegeli ,,filosoofia" tundub jätkuvalt kaasaegsena, on tema ,,religioosseid" seisukohti peetud kohatuks anakronismiks. Siiski on selline eristus ekslik. Oma uues valgustuslikus sissejuhatuses väidab Raymond Plant, et Hegeli teoloogilised uuringud tegelevad meid kõiki huvitavate teemadega. HEGELI TÄHTSUS Hegel on pöördelise tähtsusega figuur lääne filosoofia ajaloos ning tema loominguline pärand on äärmiselt laiaulatuslik. Sellest oli ja on tugevalt mõjutatud suur hulk
"Absoluutne idee"- absoluut, vaimne ja mõistuslik alge: 1) idee arenemine tema enese rüpes, "puhta mõtlemise siihias" 2) idee arenemine "teisitiolemise" vormis, s.t. looduse vormis 3) idee arenemine mõtlemises ja ajaloos ("vaimus") Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale on nii natsismi kui ka kommunismi vaimne isa tänapäevase eksistentsialismi alusepanija, taani filosoof Kierkegaard, lõi oma filosoofia teatavas mõttes vastukaaluks Hegeli omale marksismi filosoofilise külje alusepanija B. Russell ja G.E. Moore astusid heegelluse vastu välja; analüütiline traditsioon, mis valitses ingliskeelses filosoofias enamuse 20. sajandist mõjutanud teatavat parempoolset poliitilist mõtteviisi, mis kujunes fasismi sugulaseks Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale... heegellus, marksism, eksistentsialism, analüütiline filosoofia- hõlmavad suurt osa Hegeli- järgsest filosoofiast
Georg Wilhelm Friedrich Hegel on saksa idealist, kes on üks kõige vaieldavamatest meestest mõtlemise ajaloos. Hegel sündis 1770. aastal Stuttgardi linnas. Hegeli filosoofia mõjutas tohutult hilisemat filosoofiat. Kuna paljud filosoofid lähtusid Hegelist, loetakse teda marksismi, fenomenoloogia ja eksistentsialismi aluse valajajaks. Elustiililt sarnanes Hegel Kantiga ning kaks filosoofi ei olnud teineteisele lähedal mitte ainult ajaliselt. Nagu Kantil, oli ka Hegelil määratud saavutada juba eluajal tohutu maine. Hegel kirjutas samuti raskepärast akadeemilist saksa keelt. Mõlemad olid professorid nii elus kui ka filosoofias
G. W. F. Hegel ei olnud nooruses imelaps. 4 Pärast Tübingeni teoloogilise seminari lõpetamist olid tema filosoofilised teadmised lõputunnistuse järgi kasinad. G. W. F. Hegel 5 Oli abielus endast poole noorema naisega. Hegel on töötanud koduõpetajana, abiprofessorina, G. W. F. Hegeli büst ajalehetoimetajana, lütseumi rektorina, Heidelbergi Ülikooli filosoofiaprofessorina, Berliini Ülikooli rektorina. 6 Tema üheks kuulsaimaks teoseks on Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes. G. W. F. Hegel 7 Ta oli üks Saksa juhtivaid vaimuelu suunajaid, kelle loengutele oli tohutu tung hoolimata
Filosoofia 3 lähtealust: mõtlemise ja olemise identsus vastuoluline isearenemine arenemise kolmejärgulisus (tees, antitees, süntees) Hegel pidas mõistet kõigi asjade ja protsesside olemuseks. Kuna mõtlemise ja olemuse identsus avaldub mõistes, siis on ühtlasi loogikaks filosoofia, mille aineks on loogika. Samal ajal on ta ka dialektika, sest mõiste on loomult dialektiline. Absoluutne idee (avaldub kolmes vormis, mis vastavad Hegeli filosoofiasüsteemi kolmele osale): loogika – „idee iseendas ja enda jaoks“, puhta mõtlemise valdkond, milles loogika kategooriad saavad sisu ning muutuvad üksteiseks loodusfilosoofia – „idee teisitiolemine“ selle võõrandumine materiaalses maailmas vaimufilosoofia – „idee tagasitulek teisitiolemisest iseendasse“. Viimase sisuks on inimteadvus ja inimtegevuse vormid Vaimufilosoofia jag. omakorda:
Hegel on veendunud, et soliidne seltskond ei tunne küll abstraktse mõtlemise vältimisest süümepiinu, kuid sisimas peavad abstraktset mõtlemist millekski eriliseks, millest nad sellegipoolest mööda vaatavad kuna sellega enese sidumine eristaks neid ülejäänud seltskonnast. Need inimesed on seltskonda sulandunud ja kaotanud sellega oma individuaalsuse. Seltskonda kuuluvad inimesed kardavad näida keskpärastena ja end seeläbi seltskonnast eraldada ning naeruvääristada. Hegeli sõnul pole abstraktne mõtlemine mitte liiga madal või labane, vaid keskpärase inimese jaoks, olgu ta heas seltskonnas, midagi erilist, millega ei ole kombeks välja paista ja mis tõmbaks temale liialt soovimatut tähelepanu. Näiteks on Hegel toonud uued rõivad, mille kandmisega inimene ülejäänud seltskonnast eraldub. Abstraktselt mõtleb harimatu, mitte haritud inimene. Hegel peab harimatu inimese all silmas
eeldust? V: tahte vabadus, hinge surematus ja Jumal 20. Mis räägib Jumala olemise kahjuks puhtas mõistuses ja mis Jumala olemise kasuks praktilises mõistuses Kanti arvates? V: meeleorganid Jumalat ei taju, aga kõlbluseadus viitab kõige headuse allikale - Jumalale Georg Hegel (1770-1831) 1. Kus ja mis sajandil Hegel sündis? V: Edela-Saksamaa linnas Stuttgardis 18. sajandil 2. Mis amet oli Hegeli isal? V: ametnik 3. Kus õppis Hegel teoloogiat ja filosoofiat? V: Edela-Saksamaa linnas Tübingenis 4. Kus töötas Hegel koduõpetajana? V: Sveitsi linnas Bernis ja Saksamaa linnas Frankfurt Maini-ääres 5. Mis ülikoolides oli Hegel filosoofiaprofessoriks? V: Kesk-Saksamaa linnas Jenas ja Ida-Saksamaa linnas Berliinis 6. Miks lõppes Hegeli karjäär Jena ülikoolis? V: Prantsuse keiser Napoleon I vallutas Saksamaa ja sulges Jena ülikooli 7
Karl Marx Isa oli rahvuselt juut ja ametilt advokaat, isa jälgedes õppis ka Marx kõigepealt õigusteadust. Isa pahameeleks jättis Marx peagi õigusteaduse sinna paika ja siirdus Berliini kus valitses Hegeli filosoofia. Marx sattus siia viis aastat pärast Hegeli surma. Ta omandas noorhegeliaanliku mõtlemise põhjalikult. Sellest moodustus tema mõtlemise alus, lähtepunkt ja nähtamatu taustraam. Marx võttis Platoni järgi kõige silmatorkavama idealisti Hegeli ja tõlkis ta materialismi keelde. Mõlemad usuvad inimkonna ajaloo suurde plaani ja seaduspärasusse. Mõlemad on süstemaatikud. Mõlema meetodiks on dialektika. Otsustava tõuke annab Marxile Ludwig Feuerbach (1804.1872), saksa materialismi esimene suur esindaja, häbenematu religioonikriitik. 1844 tutvub Marx Pariisis saksa suurtöösturi poja Friedrich Engelsiga ( 1820-1895). Mõlemaid ühendas soov muuta ühiskonda. 1848 ilmub Kommunistliku partei manifest. Marx on siis 30-ne, Engels 28-ne
15. Karl Marxi (18181883) elu ja isik Juudi päritolu filosoof. Kõigepealt õppis õigusteadust ning siis filosoofiat Berliinis. 1 Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne. Filosoofiliseks suunaks on materialism, mis oli suunatud Hegeli vastu. 2 Töötas ajakirjanikuna, poliitilise agitaatorina ning kirjanikuna. Peateoseks on Kapital. 3 15.1. Materialism Marxi materialistliku filosoofia põhiküsimuseks on: milline on vaimse vahekord materiaalsega? Filosoofi arvates on seotud elu materiaalsed tingimused inimese teadvusega. 4 Ta väidab, et: · materiaalne maailm kujundab inimese teadvust;
Selle eest, et üldine tahe ja riik ei laguneks kannab hoolt "tsiviilreligioon", kuhu kuulub ka patriotismi-kultus. teosed: "Arutlus teadusest ja kunstidest", "Arutlus inimsetevahelises ebavõrdsuse allikaist ja alustest", "Julie ehk Uus Helose", "Ühiskondlikust lepingust" ja "Emile ehk kasvatusest" ning "Pihtimused" 5. Georg Wilhelm HEGEL - sakslane - suur süsteemilooja Hegeli ajaloofilosoofiat läbib mõte ajaloo mõistuspärasusest. Ajaloofilosoofia pole Hegeli arvates võimalikki ilma veendumuseta, et ajalugu on mõistuspärane:"Kes mõistlikult vaatab maailma, sellele vaatab ka maailm mõistlikult vastu" Ajalugu on Hegeli arvates maailmavaimu areng. Vaimu olemuseks on vabadus ning maailmavaimu areng seisneb üha täielikumas enesetunnetamises, oma olemuse vabaduse mõistmises. Maailmavaimu areng väljendub inimeste arusaamades sellest, mis on vabadus. Kunagi arvati, et vabadus on omavoli
sotsialismi nagu kõiki teisigi instrumentaliseeritud mõistuse rakendusi. Sarnaselt Paul Virilioga arvab Adorno, et igas heas idees on varjul pahupool (lennuki leiutamises allakukkumine, majanduses varimajandus jne.) ja instrumentaliseeritud mõistust kasutatakse paratamatult valedes tingimustes ja seatakse ohtu subjektiivsus e. indiviidi vabadus. Olles ülikriitiline Hegeli absoluutse mõistuse idee suhtes (samuti valgustuse, platonismi jt. mõistuse ülistuste osas), absolutiseeris Adorno Hegeli sobimatuse (non-identy) subjekti ja maailma vahel. Nii on Adorno igasuguse reduktsionismi (ideele taandamise) kriitiline ning teleoloogia ja progressi vastu umbusklik. Humanismil ei saa olla objektiivset sihti -- see oleks repressioon ja autonoomia kaotamine. Vabadus on subjektiivsuse lõpmatult muutuvates vormides.
Koos Charles Darwini ja Sigmund Freudiga on Marx suurimaid maailmapildi muutjaid 20. sajandil. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Marxi filosoofia võlgneb palju Hegelile, kellelt on pärit mõiste ,,dialektiline". Erinevalt Hegelist hülgas Marx aga idealismi, suunates enda tõe läbinisti ateistliku ,,dialektilise materialismi" poole. Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meid kapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Ta väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes.
Oma teoses ,,Teadusliku uurimistöö loogika" tegeleb ta Viini ringi huvitavate teemadega (induktsioon, demarkatsiooniprobleem, tõenäosus, kinnitus, kvantmehhaanika kontseptuaalsed probleemid jne), kuid läheneb nendele hoopis teisiti. Popper kritiseeris Viini ringi kõige põhilisemaid filosoofilisi vaateid ning esitas omaenda sügavalt erinevad filosoofilised seisukohad. Teostes ,,Mis on dialektika" ja ,,Historitsismi viletsus" kritiseerib Popper Marxi ja Hegeli dialektikat. Avalikkuses tuntuimas Popperi teoses ,,Avatud ühiskond ja selle vaenlased" õiendab ta üksikasjalikult arved Platoni ja Hegeli mõttemallidega, mis on tema meelest totalitaristlikud. Ta kritiseerib selles raamatus leebemalt ka Marxi.
Tema süsteemile on kõige loomulikul läheneda tema ajaloofilosoofia kaudu. Ajalugu käsitledes suudab ta oma fantaasiat ohjeldada. Ta suhtub ajaloosse tõsisemalt kui teised filosoofid. Hegel on ratsionalist, kellele reaalsus on olemuselt mõistusepärane, ajaluhu on selle mõistuse väljendus- mõistus väljendab ennast maailmaajaloos. Tema kavatsuseks on näidata, kuidas inimkond edeneb ja areneb ja mis on maailmaajaloo kõige põhilisemad arengujooned. Hegeli dialektika põhiseadused. Hegeli dialektikat iseloomustatakse sageli järgmise skeemi abil (Hegel ise seda ei kasutanud): teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist. Näiteks esitab Hegel "Loogikateaduses" olemasolu dialektikat nõnda: esiteks, olemasolu tuleb postuleerida puhta olemisena (tees); teiseks, puhas olemine osutub lähemal uurimisel eristamatuks eimiskist (antitees); ometi ühinevad olemine ja eimiski saamiseks (süntees),
lahti rääkima') on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse dialoogiga või vasturääkivusega või teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmisega (Vikipeedia, 2013) Karl Marx on revolutsioonifilosoof, keda lõppkokkuvõttes huvitavad vaid muutused, tegutsemine ja materjaalsed tootmissuhted. Kuid ta on ka teoreetik, kes põhjalikult tunneb on selle lausa endasse sisestanud Hegeli vaimufilosoofiat. Järelikult peab ta rääkima mõistusest (Saarinen, 1996, lk 301-303). Marxi praktikakeskne, rõhutatult ajalooline stiil teeb mõisteanalüüsi alal tõhusat tööd. See juhib tähelepanu mõisteajaloole ja mõistete taustal olevale ajaloole. Mõised ei ole igavesed ja muutumatud; nad on inimeste loodud samavõrd kui ühiskondlikud institutsioonid, tööstustooted ja kaubad (Saarinen, 1996, lk 301-303). Mitte miski ei või muutuda, kuid Marx tahab kõike muuta; ta purustab
Teemad, mida iga autori kohta lugedes silmas pidada. Marx: 1. Hegel ja Marx Marx on üle võtnud Hegeli sulase-isanda käsitluse. Asendanud indiviidid kollektiividega ja nii saanud kodanlus-proletariaat käsitluse. Peab Hegelit dialektika loojaks. Hegeli käsitluses Die Dingheit (asi) on Marxil kapital. Ka sulane muutub isanda silmis asjaks. Kaob interaktsioonivõimalus. Isanda teadvuse areng peatub, sulasel aga areneb pidevalt – siit võimalik SR. Igasugune DOMINEERIMINE saab tugineda ainult teatud nõusolekule alluva poolt. 2. Ühiskonna materialistlik käsitlus. Tootlikud jõud ja tootmissuhted. Kogu ühiskonna aluseks on MAJANDUS. Tootlikud jõud
kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis vaevas teda alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta oma isa õuduseks hülgas õigusteaduse ja siirdus filosoofiat õppima. Osales noorhegeliaanide ringi tegevuses ja pooldas Hegeli filosoofia põhiprintsiipe, kuid noorhegeliaanide pahempoolse suuna pooldajana tegi neist ateistlikke ja revolutsioonilisi järeldusi. Doktorikraadi filosoofia alal sai aga Marx hoopis Jena ülikoolist. Peale seda töötas Marx ajakirjanikuna ,,Rheinische Zeitung" juures, kust ta aga pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Seejärel kolis Marx Pariisi, kuna ta saadeti Belgiast välja ja tema sooviks oli pääseda revolutsioonilise võitluse keskusesse. Marx saadeti Pariisist 1844
seejärel tekib kange tahtmine kritiseerijale etteheiteid tema enda kohta teha. Kui juba Hegel tõi jutuks haritud ning harimatud inimesed, siis leian, et üldistamise puhul on matslikkust (harimatu) ning kultuurne (haritud) käitumine eriti olulised. Ma võin ju võtta oma auto solvamist isiklikult, kuid minu arvates on oluline, et inimene kontrollib oma käitumist ning kultuurselt käitudes ei tohiks ta hakata vastu sõimama, nagu seda tegi Hegeli näites turueit (turueit käitus minu arvates harimatult).
otsustus eeldab aga millegi lisamist. Näiteks ,,keha on raske". Kanti järgi ei saa me sõnast keha välja lugeda, kas ta on raske või mitte ehk me peame talle midagi lisama, teda täiustama. Sünteetiline otsustus on a prosteriori ning tema mõistmiseks on meil vaja eelnevaid kogemusi. Kuid sünteetilisel otsustusega kaasneb ka erand(arvude liitmisel). Arvude x ja y liitmisel saame me kokku nende summa (x+y). Kuid selle vastuse saamiseks peame me kasutusee võtma abivahendid. Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) Hegeli järgi tegelevad abstraktse mõtlemisega vaid harimatud. Harimatu on see, keda valdab mõttelaiskus ja kes läheb alati abstraktse mõtlemise teed. Hegeli näide mõrtsukast iseloomustas sellist tendentsi väga ilmekalt. Nimelt kui keegi on nimetatud mõrtsukaks, siis harimatu inimese jaoks on sellega kõik öeldud, ta ei vaevugi selles isikus mitte midagi muud nägema
3.Milliste probleemidega tegelevad sots.filosoofia ja rakenduseetika sotsiaalne e.ühiskonnafilosoofia uurib inimühiskonda, loomust, mis puudutab inimeste suhtlemist, see ulatub riigi teooriad, avalik võimuõigus, naisteõigused, vabadus-võrdsus, seksuaaleetika..abordi ja eutanaasia põhjendamine. Rakenduseetika puhul on probleemid, millest algab elu. Vägivallaeetika, karistuseetika. Arsti ja patsiendi suhted, loomade õigused. 4.Milles esineb Hegeli maailma vaimu kavalus suurkuju roll Hegeli järgi? Hegeli maailma vaimu kavalus seisneb läbi ajaloo iroonia saab areneda läbi konkreetsete inimeste tegevuste läbi, kuid see ei tähenda, et ajalugu on inimeste teha. Nimelt maailma vaim on kaval. Inimesed juhinduvad oma tegudest ja plaanidest, kuid nende tegude tulemused on sageli vastupidised.Inimesed on n.ö töövahendi ehk instrumendi rollis. 5. Suurkujudeks Hegeli järgi o Napoleun, Zeusar, A.Suur. Nende
· Jumal armastab igaühte meist, nagu oleks neis ainult üks meist. · Miski iganes seotud jumalakartuse ja reaalne pühadus on võimalik saavutada ilma armust. · Ilma sõbrad keegi ei valiks elada, kuigi ta oli kõikide teiste kaupade puhul. · Ma tahan, et mu sõber minust puudust nii kaua kui ma igatsen teda. GEORG WILLHELM FRIEDRICH HEGEL (27. august 1770 - 14. november 1831) ELULUGU Georg Willhelm Friedrich Hegel oli saksa filosoof. Hegeli sündis Stuttgart 1770.aastal. Ta õppis Kuninglikus Keskkooli Stuttgardis 1777-88 ja leotatud nii klassikat kui ka kirjanduse Euroopa valgustusajastu. Aastal 1790 Hegeli sai magistrikraadi. Ta kirjutas avaldamata esseed religioon, mis kuvab teatud radikaalsete tendents mõtte tema kriitika õigeusk. 14. november 1831 Hegeli suri koolera Berliinis neli kuud pärast seda, kaunistatud Friedrich Wilhelm III Preisimaa. TSITAATE · Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost.
see meie mõistuse iseärasus, et me maailma sellisena tajume. Aeg ja ruum on tunnetuse vormid maailm (asi iseeneses) ei eksisteeri ei ajas ega ruumis. Seda, millest Kant kõneles, nimetatakse filosoofia skandaaliks: keegi ei ole suutnud näidata, kuidas teadmine välismaailma asjade kohta tuleneb meelte poolt saadud andmetest. Keegi pole suutnud seda probleemi lahendada. Kant suhtus valgustusse kriitiliselt. Mõistuse vormid on kategooriad ja neile vastavad otsustusvormid. 8. Hegeli vaimufilosoofia ja dialektika Teda mõjutas tugevalt svaabi pietism, millel oli tugev gnostiline suunitlus. Siit ka dialektika ja trias. Teine tugev mõjutegur oli Rousseau. Tänu Rousseale on Hegel hiljem oma süsteemi huvitatud ka praktiliselt rakendama. Teoseid: ,,Teaduse loogika", ,,filosoofiliste teaduste entsüklopeedia", ,,Õigusfilosoofia põhijooned". Hegeli dialektika eelkäija antiigist on Herakelitos. Oma ajastust oli ta mõjutatud Fichtest ja Schellingist.
Christchurchis Uus-Meremaa ülikooli Canterbury University College'i filosoofialektoriks. USA-sse ega Suurbritanniasse ei õnnestunud tal pääseda. Haige ema ja teised sugulased jäid Viini. Natsistid tapsid 16 Popperi lähedast sugulast. Uus-Meremaal tundis Popper end üksildasena ja maailmast äralõigatuna. Sellegipoolest jätkas ta oma uurimistulemuste avaldamist. Üks tema tolleaegne teos on "What is Dialectic" (Mis on dialektika), milles ta kritiseerib Marxi ja Hegeli dialektikat. Teos "Historitsismi viletsus" (The Poverty of Historicism), mis ilmus raamatuna alles 1957, ründab jälle eelkõige Marxi ja Hegeli meetodit. Avalikkuses tuntuim Popperi teos on paljutõlgitud "Avatud ühiskond ja selle vaenlased" (1945). Selles õiendab ta üksikasjalikult arved Platoni ja Hegeli mõttemallidega, mis on tema meelest totalitaristlikud. Ta kritiseerib selles raamatus leebemalt ka Marxi. Enamiku asjatundjate arvates teeb Popper Platonit 20
Kõigi ajalooliste sündmuste ja protsesside substant (alus) on maailmavaim. See maailmavaim ei ole konkreetne isik, ka mitte Jumal lihtrahvalikus tähenduses; pigem on see inimene üleüldse, abstraktne inimene või inimteadvus üleüldse, mis mõtteliselt vastandatakse konkreetsetele inimestele. Selline vastandamine saab olla vaid mõtteline, sest tegelikult "vaim ei hõlju ajaloo kohal nagu vete kohal, vaid tegutseb ajaloos ja on ajaloo liikumapanija". Kogu Hegeli ajaloofilosoofiat läbib mõte ajaloo mõistuspärasusest. Ajaloofilosoofia pole Hegeli arvates võimalikki ilma veendumuseta, et ajalugu on mõistuspärane: "Kes mõistlikult vaatab maailma, sellele vaatab ka maailm mõistlikult vastu". Mõistus, avaldudes maailmaajaloos, on maailmamõistus. Mõisted maailmavaim ja maailmamõistus ei ole Hegeli jaoks identsed. Maailmavaim on ajaloo substants ehk alus, maailmamõistus kujutab endast ajaloolist seaduspärasust (ajalugu tema loogika aspektist).
munad on mädad.Turunaine hakkab siis ostjat sõimama,sest ta julges tema munade kohta nii väita. Ta ei leia teises mitte kübetki head. Ta mõtleb abstraktselt,hakkab ostjat sõimama ja ühendab selles kõik,alustades ostja välimusest ning lõpetades kogu ülejäänud suguvõsaga.kõik teises inimeses on tema jaoks üksnes mädamunade värvi.Minu arust on Hegel oma põhiidee väga hästi ära kaitsnud ja need näited põhiidee kaitseks on arusaadavalt ja põhjalikult ära seletatud. Olen Hegeli seisukohaga täielikult nõus.Olen ka ise arvamusel, et kõik inimesed mõtlevad mingil määral abstraktselt, kuigi seda ise tunnistada ei taha. Ka endal on olnud olukordi kus olen abstraktselt mõelnud ja ei ole julgenud seda teistele välja öelda. Abstraktsest mõtlemisest arvan nii et inimesed ei tohiks teisi üldistada,sest see ei ole hea ja nagu turunaise olukorras sai loetud ,ka solvab teisi. Kõigepealt tuleks
Savigny sakslasena oli kahtlemata kantud tolleagsest idealsimi vaimust. Seda tõestab ka tema seisukoht, et Saksamaa ei ole veel valmis ühist tsiviilseadust looma ideaali taotlus. Peamiselt tuleb Savigny idealism välja aga tema keelekasutusest ja ideedest, mis on äärmiselt sarnased selle ajastu suurkujule Hegelile. Juba tõsiasi, et Savigny soovis ajaloost otsida õiguse seemist vajadust, mis tuleneb rahvavaimust Hegeli üks tuntumaid mõisteid - , näitab, et tegemist on kahtlemata hegliaaniga. Hegeli lõpuni arendatud skpekulatiivsed idealismitaotlused panid ühtlasi aluse ka tugevale vastureaktsioonile, mis viis idealsimi hääbumisele ja lõid aluse postmodernistlikele filosoofilistele kontseptsioonidele. Sellega koos lahutati õigus ka rahvavaimust ning asemele kerkisid uued metadoloogilised lähenemised õigusele, alustades käsuteooriast lõpedades loomuõiguse uue tulekuga.
Kierkegaard tajus seda väljakutsena, mis ajendas teda teravalt kritiseerima kopenhaagenlasi ja kodalikku ühiskonda, eriti aga Taani riigikirikut. Oma seni ilmunud kirjutistega oli ta rahul ja kavatses jätkata oma teekonda preestriks saamiseks. 1.4. Teine kirjanikupõlv (1846-1853) Sellest hoolimata hakkas Kierkegaard taas kirjutama. Et tema esimese kirjanikupõlve teosed keskendusid Georg Wilhelm Friedrich Hegeli filosoofiale, siis selle perioodi teosed kõnelesid kiriku silmakirjalikkusest. 1847. aastal abiellus Regine tema noorpõlvesõbra Fritz Schlegeliga. Sellest teadasaamine mõjutas Kierkegaardi suurel määral, olgugi, et ta aastaid tagasi oli loobunud Reginest et ta võiks abielluda teise mehega. Sellel perioodil kirjutas ta ka oma viimased teosed mis kandsid nime ,,Haigus surmaks" ja ,,Sissejuhatus kristlusse". 1.5. Kiriku ründamine (1854-1855)
. . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Epistemüloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.5 Uurimine ja protsess . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Mis on ajalooline? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.7 Hegeli ajaloofilosoofia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.1 Hegeli allikakriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.2 “Ajaloofilosoofia” . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.8 A. J. Toynbee . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 1.8.1 Kriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
tagab riigi seaduste täitmine; Ei poolda üldist valimisõigust; Ajaloo iroonia Karl Marx 1818-1883; Mida teha et ületada Võitlus on hea Ainuke vastumürk pooldas hegeli konflikt? ;Edasiviivaks jõuks on vaimsetele kannatustele ajalookäsitlust; konflikt on füüsiline valu. ; Sotsiaalset progressi saab kooskõlastas ühiskonnaklasside mõõta läbi naissugu
eriti pakuvad neid Tatra mäed. · Tatra mäe kõrgus maapinnast on 2655 m ja merepinnast 2499 m. · Tatra mäed on ühtlasi kõrgeim tipp Poolas · Tatrad koosnevad kolmest osast: * Liptovi ehk Lääne-Tatra * Kõrg-Tatra * Belanske Tatra Varssavi "Väike merineitsi". · Varssavi sümboliks on ühel vanalinna väljakul seisev "Väike merineitsi". · Kuju valmistati aastal 1855 kunstniku ja skulptori Konstanty Hegeli poolt. · Kaunis poolnaine-poolkala on juba alates keskajast olnud Poola pealinna sümbol. · Aastal 1792 otsustati merineitsit kujutada ka Varssavi ametlikul linnavapil. Malborki ordulinnus. · Malborki ordulinnus oli Saksa ordu kõrgmeistrite residents. · Linnus ehitati mitmes järgus 13.- 15. sajandi jooksul. · Linnus koosneb kolmest tellisehitisest. · Ehitis on üks täiuslikumalt säilinud
John Stuart Mill Reformib Benthami utilitarismi. Loobub matemaatilisest väljaarvutamisest. Peamine teadus on psühholoogia. Leiab, et olulisem naudingu kvantiteedist on selle kvaliteet. Tuleb leida tasakaal indiviidi ja ühiskonna vahel. 28.11.11. Materialism Arusaam filosoofias, et reaalsus lõpp-kokkuvõtteks koosnebki mateeriast. Ludwig Feuerbach (1804-1872). Saksa materialist, ateist. Hakkas õppima teoloogiat, hiljem filosoofiat Berliini ülikoolis. Hegeli õpilane. Temast sai hiljem Hegeli suur kriitik. Tema mõtlemise lähtepunktiks on Goethe lause: ,,Kellel on teadus, see ei vaja religiooni." Ta leiab, et Jumal ei loonud inimest enda näo järgi, vaid inimesed lõid Jumala enda näo järgi. Usk on inimkonna lapseuni, see tuleb asendada inimlikkuse, teaduse ja tsivilisatsiooniga. Universumi kõrgeimaks olendiks on inimene ise. Ta leiab, et inimene on oma võimekuse ja eriti mõtlemisvõime poolest kõikvõimas
Vastutustundetu-ta hülgas kõik oma lapsed. HOBBES peateos ''Leviathan'' Maailmapildis avaneb inimene olemuslikult hirmu kaudu Inimlik põhiolukord- kõikide sõda kõikide vastu Rahu saavutatakse, kui isekad inimesed alustavad rahulikku kooseksisteerimist ja alluvad keskvõimule. Inimene on kui automaat. Võrdelb vibu, kella ja mehhanismidega. MARX 1818-1883 Isa arvates kõrgeks riigiametnikuks Teos ''Kapital'' Hegeli filosoofia jättis hea mulje Elas koos Friedrich Engelsiga 1848 ilmus ''Kommunistliku partei manifest'' Filosoofide töö seisneb muutuste loomises Uurimisobjektisk tootev, tööd tegev inimene Religioon on inimese loodud. See on aseaineks, kui inimene jääb võimetuks. Religioon ei aita kaasa inimese vabanemisele, vaid hoopis takistab seda. Erapooletust pole olemas, kuna ühiskonda valitsev materjaalne jõud on
See mõjus Schopenhauerile raskelt ja ta mattis ennast tööga.(hilisem tsitaat:" Mida üldse oodata maailmalt, kus peaaegu kõik elavad vaid seetõttu, et pole veel enesetapuks meelekindlust kogunud.") Magnus Kolk 2012 2 Saksamaal Göttingeni ülikoolis õppis ta metafüüsikat ja psühholoogiat. Schopenhauer planeeris oma loengud ühtima Georg Wilhelm Friedrich Hegeli omadega, kuna leidis, et nende vaated vastanduvad ja nimetas viimast kohmakaks sarlataniks. Ta ei abiellunud kunagi("Abielluda tähendab poole võrra vähendada oma õigusi ja kahekordistada oma kohustusi"). Ta suri 21. septembril 1860. Magnus Kolk 2012 3 Vaated: Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Pessimist("Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida").
,,loomuliku" mõistusega, kristlusest tuli kõrvaldada kõik see, mis on ebamõistlik ja õpetussõnad, mis olid Jeesuse lihtsale õpetusele aegade jooksul külge poogitud) ja inimõigused (võideldi nende eest igapäevaelus: trükivabaduse õigus, isikupuutumatuse põhimõte, naisõigused). Saks valgustuses oli esiplaanil idealism ning rahvusliku ühinemise idee. Teistes riikides kanda kinnitanud sotsiaalsed ideed siin kasvupinda ei leidnud. Saksa mõtlejate Kanti, Fichte, Schellingi ja Hegeli - vaim tõusis kõrgemale maisest reaalsusest, et ülistada Inimest, tema mõtteid ja ideid. See idealism oli tervenisti inimese teenistuses, tõstatades ja analüüsides küsimusi mõtlemise ja looduse saladustest. Oluline osa oli Saksa valgustuses ka Goethe ,,Faustil."
Hegelt üritab teada saada kes on need inimesed kes mõtlevad abstraktselt. Ta teab, et osad tema lugejaskonnast teavad täpselt mis on abstraktne mõtlemine ja et osad seda varjata püüavad, et mõtlevad abstraktselt. Kuidas läheneda oma lugejaskonnale? Tihtipeale eristub kultuurne inimene ülejäänud seltskonnast tehes end nauruväärseks. Nagu hegel oli toonud võrdluse inimesega, kes kannab seltskonnas liialt kalleid või liialt näruseid riideid. Hegeli mõrtsuka näites oskas kultuurne inimene leida mõrtsuka minevikust rasket lapsepõlve ning näha mõrtsukat hoopis ohvri rollis. Siin tulebki ette olukord, kus haritud inimene võib mõjuda naeruväärsena inimestele, kes mõtlevad abstraktselt. Harimatud näevad mõrtsukas vaid kuritegu ning ei midagi muud. Abstraktselt mõtleb harimatu inimene, kes ei suuda oma peas leida piisavalt seoseid ning näha kaugemale enda ees olevast
mis sõltuvad olendist, kes neid tunnetab. 42. Selgitage, mille poolest erineb Locke'i arvates tunnetusvõime otsustusvõimest (ingl judgement). Locke'i arvates erineb tunnetusvõime otsustusvõimes seepärast, et tunnetusvõime annab vaid tõestatud ja õigeid ideid, kuid otsustusvõime puhul ei tea, kas sealt tulevad ideed on õiged või väärad. Otsustusvõime võib otsustada asju tegelikkusest erinevalt, samas tunnetusvõime toimib ainult tõestatud ideedel. 43. Selgitage Hegeli väidet: Orjal ei saa olla kohustusi; neid saab olla vaid vabal inimesel. Hegeli väide seisnes selles, et ainult vabal inimesel saavad olla kohustused (näiteks tööl käimine, koolis käimine jne.), orja elu aga seisnebki igasuguste ülesannete tegemises. Orja jaoks pole need ülesanded kohustused, orja jaoks on need paratamatus. 44. Selgitage, milles seisneb Hegeli arvates maailmamõistuse kavalus.
42. Selgitage, mille poolest erineb Locke’i arvates tunnetusvõime otsustusvõimest (ingl judgement). Locke’i arvates erineb tunnetusvõime otsustusvõimes seepärast, et tunnetusvõime annab vaid tõestatud ja õigeid ideid, kuid otsustusvõime puhul ei tea, kas sealt tulevad ideed on õiged või väärad. Otsustusvõime võib otsustada asju tegelikkusest erinevalt, samas tunnetusvõime toimib ainult tõestatud ideedel. 43. Selgitage Hegeli väidet: Orjal ei saa olla kohustusi; neid saab olla vaid vabal inimesel. Hegeli väide seisnes selles, et ainult vabal inimesel saavad olla kohustused (näiteks tööl käimine, koolis käimine jne.), orja elu aga seisnebki igasuguste ülesannete tegemises. Orja jaoks pole need ülesanded kohustused, orja jaoks on need paratamatus. 44. Selgitage, milles seisneb Hegeli arvates maailmamõistuse kavalus.
Karl Heinrich Marx Karl Heinrich Marx oli saksa filosoof, majandusteadlane ja poliitik, üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta sündis 5. mail 1818 Trieris, Saksamaal advokaadi perekonda, oli juudi päritolu. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx oli suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil. Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, Berliini ülikoolis filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku ja doktorikraadi filosoofia alal sai ta lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. 1843. aastal suleti ajaleht revolutsioonilise ja demokraatliku suuna pärast. Seejärel kolis Marx Pariisi, kus tutvus Friedrich Engelsiga. 1844. aastal andis koos A. Rugega v...
mõistetega, et inimene ise enda peas taipaks et asjade olemus on talle juba tuttav. · Mõrvarit näeb lihtrahvas alati mõrvarina. Ei süvene asja sügavusse, mis viis mõrvari nii kaugele ning mis põhjustas mõrvaril sellise käitumise. Inimesevaatleja käsitleb aga antud aspekte, võiks isegi õelda et inimesevaatleja jaoks ei ole mõrvar süüdi kuriteos. Kuid inimesevaatleja vaatab asju ainult oma vaatenurgast · Hegeli ,,mäda muna" näite põhjal võib järeldada, et inimene üritab ühendada kõike seonduvat. Turueit ei leia enda munade solvajas mitte midagi head, tema jaoks on õige ainult tema arvamus. Teised näevad munade solvajat hoopis teises valguses, kuna neil pole munadega mingit pistmist. · Igaüks mõtleb abstraktselt. Sest isegi kui inimene püüab abstraktsusest eemale hoiduda ja omab mingeid eelarvamusi abstraktsest mõtlemisest on isegi see abstraktne
teemadega (induktsioon, demarkatsiooniprobleem, tõenäosus, kinnitus, kvantmehhaanika kontseptuaalsed probleemid jne), kuid läheneb nendele hoopis teisiti. Popper kritiseeris Viini ringi kõige põhilisemaid filosoofilisi vaateid ning esitas omaenda sügavalt erinevad filosoofilised seisukohad. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Popper] Oma uurimistulemuste avaldamist jätkas ta ka Uus-Meremaal. Üks tema teoseid, kus ta kritiseerib Marxi ja Hegeli dialektikat on "Mis on dialektika?" Samuti ka 1957. aastal ilmunud teos "Historitsismi viletsus" ründab eelkõige Marxi ja Hegeli meetodit. Popperi üks tuntumaid teoseid ilmus aastal 1945 ja seda on tõlgitud paljudesse erinevatesse keeltesse "Avatud ühiskond ja selle vaenlased." Selles teoses kritiseerib ta Platoni, Hegeli ja Marxi mõttemaailma, mida ta peab totalitaristlikuks. Marxi peab Popper väljapaistvaks majandusteadlaseks ja sotsioloogiks. Teose
Kõik teises inimeses on tema jaoks üksnes mädamunade värvi, samal ajal kui nood ohvitserid, kellest turunaine rääkis, kui neil muidugi selle asjaga midagi pistmist oleks, mis on väga kahtlane tolle naise juures hoopis muid asju oleksid märganud. Autori arvates võib ka liigne mõtlemine negatiivselt mõjuda. Abstraktselt mõtlejad näevad ainult kujutatut, kuigi võivad ise samasugused olla. Selle üle ei mõelda, et neil võib olla seos selle isikuga( antud kontekstis mõrvariga). Hegeli peamiseks ideeks, et abstraktselt mõtlejad peaksid peeglisse vaatama ja mõtisklema, kas nad pole ka sellised nagu teised ning et abstraktse mõtteviisi eiramine, näitab üles inimese ühekülgsust, oma mugavustsoonist ei taheta välja tulla.
K armastus oli nii suur, et ta lõpetas kihluse. K kirjutas, et talle tundus, et ta on 1000 aastat liiga vana Regina jaoks. K seadis jumaliku kutsumuse ülespoole. K looming on kirglik. Tema kirjutistest paistavad välja purustatud süsteemid. Püüab rõhutada üksikisiku unikaalsust. Esimene töö ,,Emb-kumb" (taani keeles ,,Eller-enten"). Kirjutab veel mitmeid teoseid. Suri 1855. aastal üksikuna ja olles 42-aastane. Eksistentsialism kujunes vastureaktsioonina Hegeli idealismile. H arvas, et üksikindiviidil pole mingit tähtsust, oluline on süsteem. K leiab, et Hegeli järgi pole inimese vabal tahtel mingit rolli. K leiab, et vaba tahe on üks inimese olulisemaid omadusi üldse. K ütleb, et iga inimese ülesandeks on saada subjektiivseks. K eelistab üksikisikut grupile, sest grupp nõrgestab alati üksikisiku vastutust. K ütleb, et grupp takistab üksikindiviidil jõuda autentse (ehtsa) tõeni. ,,Mitte kunagi mitte keegi ei mõista nii nagu mina
Niisiis aitab indiviidide vaheline olelusvõitlus populatsioonil ja kogu liigil muutuva keskkonnaga kohaneda. M.O.T.T. 6 19. sajandi I poole filosoofia 19. sajandi I poole filosoofias domineeris kahe saksa mõtleja, Georg Wilhelm Friedrich Hegeli (1770 1831) ja Arthur Schopenhaueri (1788 1860) vaheline antagonism, millest nende elu ajal väljus võitjana Hegeli mastaapne progressiivne maailmakäsitlus. 1820. aastal valiti Schopenhauer Berliini Ülikooli professoriks, kus pidas loenguid ka Hegel, kes tol ajal nautis edu oma kuulsuse tipul. Schopenhauer ajastas oma kursuse provokatiivselt täissaale nautinud Hegeliga samale ajale ning jäi ihuüksinda tühja auditooriumi seinade vahele. Hegeli kandev käsitlus, mille juured viivad tegelikult tagasi Fichteni, puudutab lahenduse ehk
Kodutöö Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt" Oma artiklis käsitleb Hegel abstraktselt mõtlemist tolle aja ühiskonnas. Oma arvates teavad kõik, mis on abstraktne mõtlemine, kuid Hegeli arvates see päris nii ei ole. Paljude arvates, on abstraktne mõtlemine sobilik vaid neile, kes ei suuda oma mõtteid selgelt väljendada. Leidub aga ka neid, kes siiski suudavad mõelda abstraktselt, neid küll aga on vähe. Teoses on ta abstraktselt mõtlemist näidetega esile toonud. Esimeses näites võib lugeda, kui erinevalt on võimalik pealtnäha tavalist mõrvarit käsitleda. Enamuste jaoks on ta lihtlabane mõrvar, kes ongi oma tegudega oma karistuse välja teeninud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
