Lydia Koidula Sven Seinpere Kevin Oper Ralf Pagil Kris Kuusmaa Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändras. Koidula isa oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. J.V. Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepräast oli Lydia Koidula koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis ta ladusalt õppima...
Eluslooduse süsteem ja evolutsioon Ettevalmistus kontrolltööks 1. Mis on liik ? - Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala ning kes omavahel ristudes annavad suguvõimelisi järglasi. 2. Millega tegeleb süstemaatika ? - Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega. 3. Nimeta eluslooduse süsteemi põhiüksused. - Liik, perekond, sugukond, selts, klass , hõimkond. (Kasvav järjekord) 4. Missugustesse riikidesse jaotatakse elusloodus ? - Bakterid, protistid, taimed, seened, loomad 5. Mis on bioloogiline evolutsioon ? - Maa elusa looduse arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. 6. Nimeta 4 taimeriigi hõimkonda. 1. õistaimed, 2. paljasseemnetaimed 3. sõnajalgtaimed 4. sammaltaimed 7. Mis on looduslik vali...
HIINA Sisukord AsendKaart Kliima Loodusvööndid Kliimavöötmed Mullad Taimestik Loomastik Inimtegevus Huvitavad faktid Põhjus puhkamiseks Kasutatud kirjandus Asend kaart Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja IdaHiina meri ning Kollane meri. Mõned faktid riigi kohta Hiina rahvaarv küündib1,3 miljardi elanikuni Pealinnaks on Peking, kus elutseb 12 miljardit elanikku. Hiina keeles on Hiina Zhonghua - "keskmine impeerium". Nimi annab tunnistust maailmavaatest, mille kohaselt Hiina keisrid, Taeva pojad pidasid end maailma nabaks. Hiina pindalaks on 9 596 960 km² Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. Hiina riigikorraks on kommunistlik partei. Presidendiks HU Jintao (alates 15.03.2003). Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regio...
Kreeta Asukoht Kirjeldus · Kreeta pakub igaühele midagi: päikseline kliima, liivarannad, põnevad antiikmälestised, vaheldusrikas loodus palmisaludest orgude ja turismist puutumatute mägiküladeni, kus on säilinud kohalikud traditsioonid. Looduselamused · Kreetal ootavad teid unustamatud looduselamused ja kordumatud retked: näiteks 16 km pikkune jalgsimatk läbi saare lääneosas asuva Euroopa pikima ja väidetavalt ka kauneima Samaria kanjoni või Vai ranna kaunid palmisalud saare idatipus. Kreeka köök · Kreeka köögi hõrgutised, veinid ja kaasakiskuv muusika loovad eelduse õnnestunud puhkuseks. Kreeta on tuntud kohalike elanike sõbralikkuse poolest. Snorgeldamine · Kreeta lääneosa põhjarannikut iseloomustavad pikad liivarannad, mida kohati palistavad merre ulatuvad kivinukid. Liiv on tume, kohati kiviklibune (soov...
Toitained ja ensüümid * ainevahetuseks nim. kõiki organismis toimuvaid keemilise muutus, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga * toiteainetest saadakse keha ülesehitamiseks vajalikud ained ja energiad. · toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning, mille lõplikul lahustamisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Makroaine e. vesi, valk, süsivesikud ja toidurasvad · Mikrotoitained e. vitamiinid ja mineraalid *toidu energeeriline väärtus e. kalorlus ongi energia hlk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. Ensüümidest · ensüüme on vaja paljude keemiliste reaktsioonide toimumiseks · ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumist, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Inimorganismis on ligikaudu 2100 erinevat ensüümi V...
Ringi pindala ja ringi ümbermõõt, pii Ringi pindala ja ümbermõõdu arvutamiseks tuleb esmalt kindlasti teada piid, mille ligikaudne väärtus on 3,14159265358979323846264338327950288419716939937510... Pii kestab lõpmatuseni... Meil on vaja teada vaid arvu 3,14 ehk ligikaudset väärtust ja pii märki Valem pii arvutamiseks on lihtne, tuleb võtta teda kui lõputute nurkadega hulknurka, valem on: ((tan(360/n))*n)/2, ehk sõnaliselt 360 korda nurkade arv tangensis jagatud nurkade arvuga jagatud kahega, mida suurem võtta n seda täpsema pii saame. Ringi ümbermõõdu valem on P=(r*2) ehk P=*d, kus r on raadius (pool ringi läbimõõdust ehk diameetrist(d). Tihti on olümpiaadidel ja ka kooliülesannetes öeldud et arvuta täpne ümbermõõt, sellisel juhul tuleb kindlasti sisse jätta pii, näiteks juhul kui r=3cm, siis on täpne vastus (6)cm. Ringi pindala valem on S=r2, kus r on raadius. Tihti on olümpiaadidel ja ka kooliülesannetes öeldud et arvuta tä...
Vooremaa Vooremaa (ka Saadjärve voorestik) on Eesti maastikurajoon. Selle pindala on 977 km2. Vooremaast on viiendik (20,3 %) soostunud. Vooremaa piirneb põhjast Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani (pikkus 55 km), lääne-ida suunas on selle pikkus 24 km. Vooremaad, nagu nimigi ütleb, ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus on 13 km ja laius 3,5 km. Suurt osa (47 %) Vooremaa pinnast (eriti voorte nõgusid) kasutatakse põllumajandusmaana. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Vooremaa Voored on mandrijää voolimisvormid, piklikud ja laugenõlvalised ning kumeralaelised künnised. Voorte pikkus ulatub mõnesajast meetrist 13 kilomeetrini (Koimula voor) ja laius 0,23,5 kilomeetrini. Suuremate voorte kõrgus varieerub 20 40 m vahemikus, ulatudes Laiuse mäel erandlikult 60 meetrini. Nende leivapäts...
Brasiilia analüüs geograafiliste kaartide põhjal Riigi pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 202,656,788 (2014) Pealinn: Brasília Riigikord: presidentaalne vabariik Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia asub Ameerika maailmajaos Lõuna-Ameerika mandril. Riigi äärmuspunktideks on põhjas- 6°, lõunas- 34°, idas- 35° ja läänes- 74°. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna- Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Seega naaberriikideks on Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, Colombia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Argentiina ja Uruguay. Brasiiliat ümbritseb Atlandi ookean, merepiir tekib Aafrika edelapoolsete riikidega. Brasiilia on üldjoontes mägine maa, põhjaosa on suhteliselt tasane (osaliselt hõlmab riik põhjas Gujaana mägismaad), lõunapoole liikudes muutub maa mägisemaks. Riigi põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed asuvad lõunaosas, need on Brasiil...
Johann Wolfgang Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" 1. Millisena näeb Werther Lottet? Kirjelda! Wertheri jaoks oli Lotte kõik, mida ta enda elult soovis. Lotte oli talle justkui püha ning iga kord kui Werther Lotte läheduses viibis, taltusid kõik tema ihad. Hommikuti üles ärgates oli Werther alati väga elevil, sest ta sai minna Lottet külastama. Kui seltskonnas Lottest kõneldi ning Werther juhtus samal hetkel kohal viibima, muutus ta alati nii rõõmsaks. Kui Wertheri sõrm kogemata Lotte oma puudutas või nende jalad üksteist riivasid, hakkas Wertheril veri soontes tuikama. Werther armastas teda hingepõhjast ning ta soovis, et Lotte oleks tema oma, kuid ta ei saanud Jumalalt paluda, et Jumal Lotte Wertherile jätaks, sest ta kuulus juba Albertile. Kui Werther lõpuks otsustas, et ta läheb surma, kirjutas ta Lottele l...
ebakorrapärase liikluse ning koduste põhjustega. Vahemikus 12. - 21. november puudusin koolist, sest olin haigestunud grippi ja kooli tulles unustasin arsti tõendi koju, õppematerjalide vahele, mille ainetunde 22. novembril ei toimunud, see ajendas klassijuhatajat pöörduma direktori poole. Minu puudumised on pahandanud klassijuhatajat eelnevaltki kuna pole ette teatanud, sest meie pere majanduslik seis on raske ning telefoni ja muudki arved on maksmata ning minul pole olnud julgust varasemalt klassijuhatajaga sellest rääkida. Mina, Jana Kask, püüan ennast parandada, rääkida rohkem oma probleemidest klassijuhatajaga ning tuua tõend homseks 23. novembriks klassijuhataja kätte Jana Kask (allkiri)
20 Ma lasin vahetada eurod sekkideks, võtsin kaasa tuuleka(vihma korraks) 30 Ma alustasin reisi ahja bussijaamast kus ma läksin bussi peale 40 Ma sõitsin ahjalt-tartusse, tartust tallinnasse, sealt sadamasse, laevaga rootsi, rongiga kesklinna, sealt tagasi sadamasse, laevaga tallinnasse, sealt taksoga bussijaama, sealt tartu ja tartust ahjale. 50 Bussis ma lihtsalt igavlesin. Laevas ma mängisin videomänge ja mänguautomaatides, käisin poodides, vaatasin showsid ja palju muudki. 60 Ma sain teada et rootsi võitsis hoki MM-i. Ma õppisin rootsi keeles number 8. 70 Ma nägin rootsi hoki MM-i võidu tähistamist, vaatasin vahtkonna vahetust ja nägin palju negriide. 80 Ma jäin reisiga hästi rahule. 90 Me oleks võinud käia lõbustuspargi juures ja hinnad oleksid pidanud olema samad mis paberi peal olid kirjas. 100 Võtke palju raha kaasa ja ärge annetage kerjajatele raha.
Lugupeetud Werther /kuupäev/ Kuigi arvatavasti on Teispoolsuses muudki teha, kui kirju lugeda, pühendan Teile siiski need read, mis mu mõtteis juba ammu keerlevad. Kummitama jäi Teie kohutav surm, mis meelehärmi tegi. Mulle meeldivad õnnelikud lõpud Teie valik aga oli lausa tülgastav ja väga ebameeldiv lugeda. Detailne kirjeldus vaid suurendas õudu, mida üldine meeleheitlik keskkond soodustas. Otsides Teie elust positiivsust, julgen vihjata Lottele, kelle armastamine oli ainus mõistlik tegu, mille korda saatsite
Talupojad ja linnaelanikud olid vabad ning teenisid sõjaväes Orjad võisid võtta osa koosolekutest, arvuliselt oli neid vähe Pärsia impeerium jagati satraapideks Suur kuningatee- Susa linnast Lõuna- Iraani Avesta- sisaldas Zarathustra õpetust, mis on kirja pandud Iraani pühade tekstide kogumikku. See koondas endast hümne jumalatele, palveid, ettekirjutusi jumalateenistuseks, legende, õpetusi ja muudki Pärsia kuningad: Kyros II, Dareios Foiniika ja Iisrael Asuvad Vahemere idarannikul Heebrealaste ajalooetapid: *~2000 eKr rändas esiisa Aabraham Kaananimaale(Foiniika ja Iisrael) * 17.-16. saj eKr Palestiina langes Egiptuse võimu alla, algas nn Egiptuse vangipõlv *~1250 eKr Mooses viis oma rahva Egiptusest välja. Moosese käsuõpetus(toora)- 10 käsku *12.-11. saj eKr Kohtumõistjate aeg, elati hõimudena, eesotsas sõjapealik, kes oli rahu ajal kohtumõistja
lükata. Ristsõnalahendamise populaarsuse kohta arvas Jaan Kross järgmist: "Nähtavasti on aja jooksul kinnistunud kujutlus, et sellest on mingit kasu. Tundub olevat vaimsepoolne harrastus. Paljud eeldavad mälu värskendavat funktsiooni. Tont teab, aga ega ta halba kindlasti ei tee." Lahendamisel on sõnameister kasutanud teatmeteoseid läbi terve elu. Kross aga näiteks ei uskunud, et targad inimesed teevad ristsõnu, kuna neil on muudki teha. Sulemeister lahendas ristsõnu peamiselt päevalehtedest Postimehest ja Eesti Päevalehest, kuid on ka lahti harutanud Maalehe ja Luubi mõistatusi. Proovimata pole jäänud ka soomekeelsed. Ka telemängud ei jätnud kirjanikku päris külmaks, eelistas Kuldvillakut. Ise loomulikult ta kaasa ei mänginud, kuid kuulama on küll jäänud. Tuju oli alati tõstnud küsimus, millele ta ise teadis vastust.
Agu Sihvka annab aru Jaan Rannap Põhitegelased: Agu Sihvka kiilike Topp Obukakk Kokkuvõtte: Palju erinevaid lugusid, mis lõppevad kõik seletuskirjadega õpetajale ja direktorile. Tavaliselt saavad Kiilike ja Agu Sihvka millegagi hakkama, vahest kaasavad ka nad oma tegemistesse teised õpilased. Nad on korraldanud öiseid häireid, dresseerinud mesilasi ja nurja ajanud aastapäeva kontserdi. Ja veel palju muudki. Alguses on neil muidugi alati head plaanid, aga lõpuks kujunesid need kõik alati halvad välja. Mõni asi lõpeb neil ka väga hästi, näiteks mesilaste dresseerimine. Sellega olid rahul ka mesilaste omanikud kuna nad said rohkem mett kokku , kui enne. Kahjuks öise häire korraldamine nii hästi ei lõppenud. Kuna meil oli igav siis nad ärandasid võimlemisõpetaja Pauksaare ratta ära ja panid selle metsa puu otsa. Nad arvasid, et sealt ei leia seda keegi ja panid
lausekujundid: - kordus (sõna, lause või värsi täpne kordamine) - inversioon (sõnade ebatavaline järjekord) - gradatsioon (pinge järk-järguline tõus või langus) - antitees (vastuväide kõrvutatakse eitavaid mõisteid või omadusi) - retooriline küsimus RIIMILINE RAHVALAUL · parallelismirühmade asemel stroofid e salmid · algriimi asemel lõppriim (paaris-, süli-, ristriim) · värsimõõduks peale trohheuse muudki (nt. jamb, daktül) · arhailine keel asendunud uuemaga · kujunditevaesem · meloodilisem · esitavad ka mehed · temaatika: mõis, külaühiskond, linnaolud Analüüsimise töö järjekord: · parallelismirühmad · algriim · värsimõõt ja värsijalad · inversioon · sise- ja lõpukaota sõnad · kõne- ja lausekujundi
Millest saab alguse koolikiusamine? Öeldakse , et koolikiusamine saab alguse kodust, kuna vanemad ei pööra tähelepanu või alandavad oma lapsi. Aga kas see on põhjuseks? Samas kiusatakse tavaliselt neid kellest halvem ollakse , et end paremini tunda. Tüdrukud kiusavad tavaliselt sõnadega. Igal pool võib kohata tüdrukute hulgas riietuse mahategemist , kuigi võivad olla üliilusad rõivad. Tüsedamaid narritakse keha pärast ja palju muudki. Minu arvates on see väga totter ning solvav. Poisid eelistavad sõnade asemel vägivalda , nad üldjuhul ei kasuta sõnu , kuigi sõnad võivad vahel valusamad olla. Nad elavad oma halba tuju nõrgemate peal välja. Neile tundub naljakas , kui kellelegi ette pandud jala pärast teine valust nutma hakkab. Juhtub ka seda , et poised üritavad tüdrukutele näidata , kui kõvad mehed nad on. Kiusama hakatakse ka selliseid , kes ei sobi kampa. Kui kiusatav aru ei saa, et teda ei taheta
Teletornist oli hämmastav vaade tervele Stockholmi linnale, see nägi väga kaunis välja. Muuseumidest oli kõige põnevam tehnikamuuseum, kus oli ,,NASA The Human Adventure" näitus. Seal oli väljas kõik seonduv kosmose tehnikaga, kuidas inimene saatis kosmosesse esimese sateliidi, kuidas ta jõudis kuule, milline võistlus oli Venemaa ja USA vahel esimese inimese kosmosesse saatmisega, mida kosmonaudid söövad, NASA õnnetustest ja õnnestumisdest ja palju muudki. Külastasime ka politsei muuseumit ja spordimuuseumit, mis olid ka põnevad. Laevale tagasi minnes oligi kõige oodatavam hetk õhtune etendus, et näha jälle tantsijaid ja Kairet esinemas. Kuna esimene etendus oli juba väga põnev siis ootused teise etenduse jaoks ei olnud sugugi väiksemad ja show oligi ootustele vastav, Kaire Vilgats oli järjekordselt tasemel. Minu meeldivaim muusikaelamus oli Kaire Vilgatse ja show-grupi esinemine Victoria
Suvel, kui vaba aega rohkem, meeldib mulle õues võrkkiiges lugeda. See on väga mõnus ajaveetmisviis. Praegu on mul pooleli Usain Bolti autobiograafia. Raamat on väga huvitav ning põnev. Minu õele meeldivad raamatud väga. Oma lemmikraamatuid on ta isegi vahel kaks või kolm korda läbi lugenud. Kuna õde on alles väikene, loeb ta lasteraamatuid. Talle meeldib neid lugeda enne magamaminekut, voodis. Ema ja isa loevad raamatuid vähem, kuna neil on palju muudki teha, nagu minulgi. Näiteks koduseid toimetusi. Viimane raamat mida nad mõlemad lugesid oli Mihkel Raua ,,Musta pori näkku" ning neile väga meeldis see. Mina arvan, et lugemisharjumused erinevad meil kõigil olenevalt vabast ajast. Minu õel on seda kõige rohkem, kuna tal on lühemad koolipäevad ja vähem kordi nädalas trenn. Muidugi peab ise olema ka huvitatud raamatute lugemisest, vägisi ei saa ju sundida. Õnneks meile kõigile meeldib seda teha.
Ühel hommikul ärkasin hämaras toas ning ei saanud hetkeks aru, mis oli kell ning nädalapäev. Hetk hiljem jõudis mulle kohale, et suve lõpuni oli jäänud vaid kaks nädalat. Ma ei suutnud seda esialgu uskuda, seejärel mõtlesin endamisi, et mida erilist ma teinud olen? See küsimus jäigi mu mõtteisse. Tänane suvi oli muidu nagu suvi ikka. Sellega seoses tulevad meelde ikka ainult head ja rõõmsad asjad. Pruunid inimesed, värvilistest lilledest pakatav aed ja palju muudki. See suvi on kahjuks olnud üpris vihmane, kuid seda parem on meenutada ilusaid päikeselisi päevi. Tavaliselt ikka käiakse rannas, mindakse ujuma, puhatakse, korjatakse marju, ollakse sõpradega. Vastavalt enda soovidele ja tahtmistele. Suveteedele jäi mõndagi meeliköitvat. Näiteks käisime lastekooriga XXV laulupeol, mis toimus 2.-5.juulil 2009. Muidugi reisisin Eestis kui ka välismaal, olin koos sõprade ja
Aitame levitada eestipäraseid filme ja rajame olulisi kultuuriehitisi. Tutvustame Eesti kultuuri ka maailmale ja püüame tõsta turistide huvi meie riigi vastu. Toetame noori sportlasi ja Eestis korraldatavaid rahvusvahelisi spordivõistlusi. Samuti hoiame oma põllumehi ja lubame, et alates 2014. aastast on Eesti põllumeeste konkurentsitingimused võrdsed Euroopa Liidu tootjate omadega. Loome ühe maaeluministeeriumi maaelu- ja regionaalpoliitika paremaks juhtimiseks. Me teeme veel palju muudki, selles kindel olemiseks vali Reformierakond. Meie teeme Eesti nähtavaks maailmas ja tõstame oma riigi taset. Majandus on taastunud, nüüd on vaja ainult seda tõsta. Seda teeme me teie abiga, teie hääl on meie abi. Võid kindel olla.
teiste inimeste mured, mis on meie rahvuse juures suur-suur viga. Kui lähtuda ainult iseenda mina-maailmast ei saa miski muutuda ja õhkkond Eestis jääbki pigem negatiivseks. Kuid rääkides negatiivsusest, siis meie rahvusest inimeste klaas on pigem pool-tühi, kui pool- täis. Teisisõnu on eestlased üpris negatiivne rahvas. Suur osa elanikkonnast ei ole rahul oma kodumaaga. Küll on põhjusteks väiksed palgad, kõrged maksud, halb valitsus ja palju muudki. Kuid vaadates laialdamaselt, siis on palju riike, mis on veel kehvemas seisus, kui meie näiteks naaberriik Läti. Tegelikult on ka meie rahvusest inimesel ka palju positiivseid külgi. See on ammu teada tõde, et eestlane on üpris töökas ja tubli rahvas, kes proovib alati kõrgemale ja kõrgemale. Lisaks töökusele on ka meie riigi infotehnoloogia arenenud rohkem, kui mõnes teises riigis. Kokku
mõne teise valgeläikelise metalliga. Plaatina ei tekita ka niipalju allergilisi reaktsioone kui teised ehtemetallid. Pallaadiumi kasutatakse veel ka elektroonikas keraamiliste kondensaatorite elektroodide valmistamisel ja erinevate joodiste koostises. Pallaadium imab ka vesinikku enda sisse hästi mis teeb ta ideaalseks filtrimaterjaliks ning tulevikus isegi vesinikusalvestusmeediumina kasutust leida. Muu Nagu muudki väärismetallid, on ka pallaadiumikange võimalik müüa ja osta börsil. Nõukogude vene ajal oli välja antud ka 25 rublane pallaadiumist meenemünt.
inimene iseenesest silmapiirile ilmub? "Tõe ja õiguse" esimeses osas on Andres selleks inimeseks, kelle arvates tööd tehes ja vaeva nähes armastus tuleb. See tekitab vastakaid tundeid, sest on kaheldav, kas ta ise ka seda uskus. Andres rabas põllul nagu loom, kuid tõelist armastust ei kogenud ta oma esimese ega ka teise naisega. Samuti ei saanud ta hästi läbi oma lastega ja suurel rügamisel künnimaal ei olnud ka mingeid vilju. Seega on Andres üheks näiteks, et elus on muudki, kui leiva teenimine. Pidevalt tööd tehes ei saada aru, mis on elu tegelik mõte. Inimene peab küll andma oma osa ühiskonnale, kuid siiski ei tohiks unustada enda vajadusi. End oma ametile liiga palju pühendades jäädakse ilma kõige tähtsamatest sündmustest ja elul kaob eesmärk. Tihtipeale võib kuulda, kuidas mingist inimesest räägitakse tunnustavalt, sest ta on terve elu pühendanud üksnes oma ametile. Kuid tavaliselt selle inimese lähedased
Siis on ka nemad eeskujuks, aga nemad on juba sulle vähem eeskujuks, sest oled ise üpriski vana ja nad ei mõjuta enam väga palju. Kui saadakse vanemaks ja endal on lapsed, lapselapsed, ka siis ollakse neile eeskujuks ja õpetatakse neile neid samu tõeks pidamisi mida mullegi on õpetatud. Minu eeskujuks on kõige rohkem inimesed, kes olid minuga koos noores eas. Nemad õpetasid tänama, tere ja head aega ütlema, tuba koristama ja korrashoidma ja palju muudki. Neid tegevusi enam vanemas eas ei õpita, need on selged juba noorelt.
mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kaks kõige kuulsamat maali läbi aegade. Lisaks on ka Leonardo joonistus Vitruviuse mehest, kultuuris laialdaselt tuntud, olles jäljendatud kõigel alates raamatutest ja lõpetades T-särkidega. Leonardo da Vinci geeniuslikkus avaldub mitmeti. Lisaks sellele, et ta oli maalikunstnik, oli ta veel ka teadlane, matemaatik, insener, leiutaja ja palju muudki. Renessansiaja humanism ei näinud kunstide ja teaduse vahel erilist vahet ning Leonardo tööd teaduse ning tehnika vallas olid sama muljetavaldavad kui tema kunst. Kuna tal jäi puudu korralikust haridusest matemaatikas ja ladina keeles, siis tema kaasaegsed teadlased ei tunnistanud Leonardot kui teadlast. Ta eksperimendid järgisid kindlat teaduslikku meetodit ning hüpoteesid olid sageli seotud kunsti, eriti maalimisega. Tema terviklik lähenemisviis teeb temast tänapäevase
Mul kujunesid väja teatud lemmikud. Näiteks: Louis-Alexandre Dubourg - Rannakarpide korjajad Honfluri plaazil (1876.a ) Frank-Myers Boggs Dieppe, hommikune udu (1881.a) Charles Dabigny Les Graves de Villerville, päikesepaiste (1873.a) Kokkuvõte Ma pole vist kunagi käinud iseseisvalt vaatamas ühtegi kunstinäitust. See oli uus kogemus. Ma ei arvanudki, et see võib olla nii huvitav. Näitus jäi mulle meelde ja kindalasti lähen Kumusse midagi muudki vaatama. Näitus ,,Normandia maalijad" jättis mulle väga hea mulje ja mulle meeldis see väga. 22.oktoober 2009 Kertu Kruus 10.a
Millises Eestis ma tahan elada? Olen märganud, et praegune Eesti erineb palju sellest Eestist, kus ma sündisin. Ma unistan tihti teistsugusest, mulle sobivamast, Eestist. Hetkel on Eesti linnades liiga palju rahvast kõnniteed on inimestest pungil täis, sõiduteedel on ummikud, sissehingates tunnen, kuidas kopsudesse tungivad heitgaasid ja palju muudki. Maakohtades on aga vähe inimesi. Seetõttu lähevad ka sealsed farmid pankrotti, kuna saaduste kokkuostuhinnad on väga madalal, postkontorid suletakse, koolid kaovad ning palju muud. Ka inimestel pole tööd. Töö saamiseks kolivad nad edasi linna ning maakohad surevad välja. Ma külastan tihti oma maakodu ning seetõttu olen ma sellise asjaga tuttav. Ma olen väga uhke, sest Eesti loodus on väga puhas ning ainulaadne. Kusagil mujal maailmas ei ole loodus nii puhas kui Eestis
Raha eest õnne ei saa Elas kord kuningapoeg , kes oli väga rikas. Ta arvas, et tal on kõik olemas, et olla õnnelik. Ühel päeval kohtus ta vaesest perest päris tütarlapse Miiaga. Kuningapoeg armus koheselt. Mõned päevad hiljem tegi ta Miiale abieluettepaneku. Miia ütles printsile, et abiellub temaga vaid siis, kui prints võimaldab talle õnnelikku elu. Kuningapoeg vastas kohe, et tal on uhke loss, mitu teenijaid, raha ja veel palju muudki. Prints lubas Miiale osta kõik, mida neiu soovib. Miia vastas kuningapojale, et sellised asjad pole veel kedagi õnnelikuks teinud. Miia andis printsile aega täpselt aasta, et prints saaks õppida õnne väärtust ja seda, milles see tegelikult peitub. Prints otsustas minna mööda maad rändama lootes, et sellest on abi. Kõigepealt kohtus ta metsas suure tammega. Prints küsis tammelt: ,,Kas sa oled õnnelik?" ,,Olen küll," vastas tamm. ,,Mis sind õnnelikuks teeb
Äkki hakkas mu süda kui pöörane pekslema. Minu ees avardus kummaline pilt. Suure ruumi keskel seisab pikk puitlaud, mis on kaetud tumepunase linaga. Laua peal oli näha kõige tavalisemat uusaasta menüüd: erinevad salatid, praekartul, šampus ja muudki. Aga laua taga istuvad olendid. Need poolläbipaistvad inimkujud, väga pikka kehaga ja peenikeste jäsemetega. Alguses plaanisin jooksu panna, olin väga hirmunud kuna ei mõistnud millega tegemist on. Olin valmis juba järsku ümber pöörama ja ära põgenema nii kiiresti, kui jalad ainult suudavad, aga siis üks nendest olenditest kutsus enda juurde käe lehvitusega. Seisin natuke aega ja mõtisklesin, kas ikka maksab nende juurde minna. Tekkis uudishimu ja hirmu
Tänapäeva inimesed peaksid lugema rohkem raamatuid Tänapäeval on raamatud jäänud tahaplaanile. Meie vanemate ajal ei olnud üldse nii palju erinevaid segajaid kui on praegu. Polnud arvuteid, metsikuid pidusid, igal ei olnud ka televiisorit ning palju muudki. Inimestel oli aega igapäeva tegevuste kõrvalt haarata raamat ning seda lugeda. Küsides mõnelt noorelt, tema õhtu kohta, on seal alati hetked, mis on veedetud arvuti taga. Võimalusi on väga palju. Oleneb küll vanusest, kuid kõige tavalisem ajaviitmise meetod on mängude mängimine internetis. Kes aga ei mängi suhtleb sõprade ja tuttavatega või uudistab niisama ringi. Ka televiisori vaatamisele kulub noortel palju aega, siis ei ole
Lihtainena on heelium füüsikaliste omaduste poolest kõige lähedasem molekulaarsele vesinikule (võrdne arv elektrone). Heeliumi keemispunkt (-2690C) ja sulamispunkt (-2720C 25 atm juures) on palju madalamad kui teistel ainetel. Vedel heelium on värvuseta, väga kerge (~8 korda veest kergem) vedelik. Heeliumi puhul puudub kolmikpunkt (tahke ja gaasiline heelium ei saa koos eksisteerida) nagu veel. Vedela heeliumi jahutamisel temperatuurini -271 0C muutuvad vedeliku tihedus ja muudki omadused hüppeliselt. Sellisel temperatuuril juhib heelium ~200 korda paremini soojust kui vask, tal puudub täielikult viskoossus ja ta voolab hõõrdevabalt. See omapärane vedelik tungib läbi kitsaste pilude ja kapillaaride, moodustab edasiroomavaid kilesid. Kui täita lahtine nõu sellise vedelikuga, siis roomab ta läbi nõu seinu välja kuni anum on tühi (Nobeli preemia laureaat Lev Landau seletas heeliumi taolist käitumist kvantvedeliku aatomite laineomadustega). Tahke
käitumisviiside valikul. Usun et igas ametis peab olema eetikakoodeks, mis loob terve ja tugeva töökeskkonna, kus kõigil on meeldiv ning töötajad teavad oma tööalaseid eetikanorme. Ehk siis kaovad ka firmades tööajal teiste tagarääkimised ning eraasjadega tegelemised. Eetikanormide kehtestamisel võidavad kõik muutub meie hoiak, professionaalsus asjades ja tegudes, käitumiskultuur, kõhklused ja palju muudki. Sekretär peab olema professionaalne töötaja, selleks ta kasutab õpitut ehk olemasolevaid teadmisi, hangib lisa ja täiendab ennast pidevalt uute teadmistega. Sekretär on oma organisatsiooni lojaalne esindaja nii heas kui halvas. Nemadki eksivad vahel, kuid ka sekretär on inimene.
leiame neid tema isiklike võimaluste ringist. Kogu võimaluste struktuur on kokku varisenud Ka meil on neid probleme palju , kuna meie riigil on raske majanduslik seis , siis sealt hakkavad juba tekkima igasugused probleme , ei ole tööd , vanuritele ei maksta nende jaoks piisavalt pensioni ja tekib igal ühel meist raske seis rahaga ümber käia . Üldiselt kui kellegil ei ole raha siis ei saa maksta arveid ja osta ka toitu ja palju muudki. Kasutatud kirjandus : http://www.annaabi.com/Sotsiaalprobleemid http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Sotsiaalprobleemid http://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaalsed_probleemid
Kodanik loob ja hoiab kultuuripärandit Kultuuripärandil on nii vaimne kui aineline pool. Nii kaitse all olevad kultuurmaastikud kui ka igapäevane keskkond traditsioonidega, mis ei ole küll riiklikult kaitse all, mängivad olulist rolli tuleviku kujunemises. Toidukultuur on üks pisem, kuid tähtis osa kogu laiast kultuuripärandist ning on samuti aegade jooksul tänu inimesele põlvest põlve edasi kandunud nagu muudki väärt kultuurivaldkonnad. Toidupärandi edasikandumine saab alguse perest. Põlvest põlve antakse edasi vanu retsepte ning salajasi kartulisalati maitsestamise ning leiva küpsetamise nippe. Traditsioonilistel pidupäevadel katame uhkelt laua vanaemalt pärandiks saadud serviisiga, sööme kindlaks kujunenud rahvustoite ning vestame mälestusi. Mõnikord toob ema lauale rahvustoidu, mida ta on täiendanud oma äranägemise järgi
Milleks peaksin oma tulevikku planeerima? Tuleviku planeerimine on meil igaühel pidevalt peas ning mõtleme põhimõtteliselt igapäevaselt oma tulevikule. Mis tööd me kunagi teeme, kus me õpime, milline pere meil on ja palju muudki. Plaanid muutuvad ajas ning elusündmuste põhjal. Kuid planeerimine on siiski endiselt tähtis ning ka plaanide tulek on tuleviku planeerimine. Tuleviku planeerimine on tähtis, kuna see näitab inimese mõtlemist nii talle endale kui ka teistele. Lisaks paneb ta planeerimisega omale juba mingid eesmärgid tulevikuks paika, et kuhu ta jõuda tahaks ning mida ta teha tahaks oma elus nii tööga kui ka õppimisega. Kui plaanid muutuvad, siis tulevad uued eesmärgid, kuid see on
otsus teise järel. Niisiis: Stalini ja Molotovi ultimatiivse nõude sõlmida baasideleping oleks Eesti pidanud tagasi lükkama, üldmobilisatsiooni välja kuulutama, ja kui mõni nädal hiljem oleks Punaarmee Irboska või Komarovka lähedal suurtükkidest oma vägesid tulistanud, paugutamise Eesti-poolseks kallaletungiks kuulutanud ja seejärel tankidega üle piiritõkete sõitnud, tulnuks meil agressioonile vastu hakata. Nagu teame, toimis Eesti vastupidi. Tänapäeval teame palju muudki. Seitse kuud pärast piiriväravate avamist Punaarmeele ehk 17. juunil 1940 okupeeris seesama Punaarmee kogu riigi ja järgmisel viiel aastal kaotasime ligi viiendiku elanikkonnast. Sestap on praegustel vastuhakuapologeetidel lihtne väita, et ränki kaotusi poleks Eesti vältida suutnud nii või teisiti ja hääletust alistumisest olnuks võitlemine ilusam. Hinge raviv ajalugu Mida aeg edasi, seda populaarsemaks säärane rehkendus muutub. Põhjust ei ole raske mõista. Eestlase hing on haige
täis. Surnukuuridesse ei mahtunud inimesi ära ja viidi laipu ajutiselt külmhoonetesse hoiule. Pärast katastroofi noomiti riigi poolt kõige pealt rahvast, et nad olid olnud nii hoolimatud ja oma vanemad hooletusse jätnud. Enamus prantslasi arvab et see oli siiski riigi osavõtmatus. Hakati paigaldama kaasaegseid ventilatsiooni süsteeme vanadekodudesse, haiglatesse. Tehti ruumid kuhu saab minna, et ennast maha jahutada. Ja palju muudki, millest ennem puudust tuli. 29. augusti katastroof oli kõigile suureks löögiks. Valitsus tegi palju uuendusi tervisekaitses, et järgmisele võimalikule katastroofile paremini vastu tulla. Ja kõigile jäi sellest kindlasti palju mõtlemisainet.
Minu arvates oli see väga ärritav ja närvesööv film, mis näitas tegelikku inimestevahelist vägivalda. Tegelikkuse näitamiseks oli esile kergitatud kaks peategelast, kellest üks oli rikka isa jalutu poeg, kes kasutas teist poissi hobusena. Nende omavaheline läbisaamine on väga konfliktirikas, sest jalutu poiss ei mõtelnud üldse sellele, et ka vaene kodanik on inimene ning sundis teda teiste päris hobuste ja eeslitega võidu jooksma. Jalutu käskis "hobusel" heina süüa ja muudki ebainimlikku teha ning ei pööranud tähelepanu tema kurnatusele. Väike poeg oli aga terve filmi jooksul arvamusel, et nii kaua, kuni tal on raha, peab ta kõik enda tahtmise saavutama. Film kujunes rahulikumalt hetkeni, kus inimene murdus ja muutus ka hingeliselt loomaks. "Hobune" loobus vastu põiklemisest ning leppis sellega, et peab olema kõigeks valmis, kui enda päevaraha teenida soovib. Filmi ideeks oli just see, kuidas inimesed ise
Üleliiduline tunnustus tuli ansamblitega `Laine', `Music-seif' ja `Ultima Thule'. Laiemale auditooriumile sa Tõnis Mägi tuttavaks 1971. aastal Eesti Televisioni saate `Tere tulemast' kaudu. Oma vabariigi heliloojatest on talle loomelaadilt omasemad olnud Andres Valkonen, Gennadi Taniel, Rein Rannap. Ta lauludemaailm, mis sai kunagi alguse lihtsatesttantsulauludest, sisaldab nüüd lüürilisi ballaade, tõsisemat rokkmuusikat ja rock'n'rolli, bluusi, soul'i, dzässrokki ja muudki. Tõnis Mäe lauludemaailm on mitmekihiline ja vastavalt oma väärtushinnangute, muusika ja esinemissituatsiooni muutumisele alati erinev. Laule on Tõnis Mäel sündinud neljakümmne ringis, nende hulgas kargeid ballaade, valusaid bluuse, käredaid rokilugusid. Neis väljendub soov, et armastaksime ja hoiaksime tõelisis väärtusi- oma maad, kodu, sõpru. Ka laulutekste on ta ise kirjutanud, kuid on kasutanud ka tänapäeva poeetide luuletusi.
herilane”,”Kala kõnnib jala” jne.) • Rahvaloomingu töötlus (“Kaval Ants ja Vanapagan”, ”Suur Tõll” jne.) • Kogumikud (“Kirju- Mirju”,”Kirju-Mirju 2. osa”) Naksitrallid(Esimene raamat,1 osa) Ükskord said jäätiseputka juures täiesti juhuslikult kokku kolm imelikku mehikest - Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Nad kõik olid väga lühikest kasvu, nii et jäätisemüüja pidas neid alguses isegi päkapikkudeks, ja peale selle torkas nende juures veel muudki iseäralikku silma. "Vabandage," ütles lõpuks Muhv. "Ma võin muidugi eksida, kuid mulle tundub, et meil oleks nagu midagi ühist." "Eks me ju olegi kõik ühed kenad naksitrallid,"noogutas Kingpool. Sammalhabe noppis habemest mõned pohlad ja pakkus oma uutele tuttavatele. "Jäätise kõrvale head hapukad võtta," ütles ta. "Kui mu ettepanek ehk liiga pealetükkiv ei ole, siis võiksime veel teine kordki kokku saada," rääkis Muhv
tarbijate kasvavaid nõudmisi nii tarbitavate toiduainete kvaliteedi kui ka sortimendi suhtes. Tarbimist mõjutab tugevalt tarbijate ostueelistuste muutumine endiselt müüb peamiselt hind, ostetud kogused on vähenenud. Toiduainetööstus maailmas Kogu maailma ekspordist moodustas Euroopa Liidu põllumajandustoodete eksport 2006. aastal ligikaudu 46 protsenti. Aafrika vastav number oli 3,4 protsenti. Põllumajandustoodete kaubandust, nagu muudki maailma kaubandust, reguleerib Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO. WTO pooldab võimalikult vaba kaubandust, mida ei tohiks piirata tollimaksude või tootmis- ja eksporditoetustega. Toll on maks, mida makstakse toodete maaletoomisel. Tootmistoetuste maksmise kaudu saavad põllumehed tehtud tööde eest kompensatsiooni ja imporditoetustega toetatakse toodete müüki välismaa turgudele. Maailmakaubanduse ebaõiglastele reeglitele pakub alternatiivi õiglase
Harilik tamm (Quercus robur) hiiepuu, talitamm, suvitamm, lesetamm Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised, peeti nii sõjaplaane kui pidusid. Tammed pakkusid kaitset ja andsid muudki kasulikku. Miks peeti harilikku tamme nii tähtsaks ja austusvääriliseks? Ilmselt seepärast, et tundus, nagu seisaks ta muutumatuna põlvest põlve. Arvati, et tammed on surematud, kes on näinud väga kaugeid aegu ja jäävad tunnistama ka praegu elavate inimeste tegusid. Osalt oli neil õigus, sest need puud elavad tõesti väga vanaks. Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani
Kuid tuleme tagasi nüüdisaega. Tänapäeval on noorte seas kõige levinumaks saanud MSN ehk täisnimega Windows Live Messenger. Seda programmi kasutavad noored suhtlemiseks. Sa ei pea sõpradega suhtlemiseks minema kodust välja. Suhtlemine on muudetud nii mugavaks. Internetist võid lugeda ajalehti, ajakirju ja otsida informatsiooni kiiretele küsimustele. Samuti saame teada maailmas toimuvast. Internetis võib vaadata filme, kuulata muusikat mängida mänge ning palju muudki. Samas võib pidada Internetti mõnuaineks, millest võib sõltuvusse jääda. Üsna mitmel korral olen kuulnud kõnelemas lapsevanemaid, kes on hädas oma lastega, kuna nende laps on sõltuvuses internetist. Internet ei ole nähtus, aeguv allikas või aurustuv vesi. Ta on meie elus teine süda, mis töötab koguaeg. Tänu temale on meil palju kergem elada ning saada aru asjadest, millele vahel tundub, et ei olegi seletust.
II variant Olgu meil laused: A Sajab vihma E On suvi B Sajab lund F On talv C Sajab rahet G On külm D Sajab H On soe Kirjutada valemite abil: c) Kui on soe ja sajab, siis on suvi Õige vastus: H&DE [4 punkti] Tüüpilisemad vead: H&DE Lause väidab lisaks nõutavale veel muudki, näiteks väidab, et suviti peab alati olema soe ja sadama. [2 p] implikatsioon tagurpidi E(H&D) "Kui on suvi, siis on soe ja sajab" [0 p] 0 p - 5% 1 p - 10% 2 p - 5% 3 p - 19% 4 p - 62% d) Kui suvel sajab, siis ainult vihma Õige vastus: E&DA [4 punkti] Tüüpilisemad vead: (ED)A "Kui suvel kogu aeg sajab, siis sajab vihma" Lugesin vastuse osaliselt õigeks, kuna mõningane sisuline sarnasus on olemas. [2 p]
3.Loomulik jälgimine. Lingvist märkab igapäevaelus hivipakkuvaid linvistilisi nähtusi, mida ta kuulma või lugema satub, ja märgib neid üles. 4.Introspektsiooni ehk sisevaatlus. Moodustab lingvist ise vajalikke näiteid, see on võimalik, kui ta oskab uuritavat keelt. 5.Test. Uurija küsib vastuseid küsimustele. Nostraatiline hüpotees Mille järgi on algselt sugulased olnud altai, indoeuroopa, semi-hami, uurali keelkond, draviidi keeled, eskimo- aleuudi keeled ja ehk mõned muudki keelerühmad. Monogeneesiteoria Oletatakse, et keeled on arenenud ühiselt alg- e aluskeelest. Suuremat osa Euroopa keeltest arvatakse pärinevat indoeuroopa algkeelest. Polügeneesiteooria, mille järgi keeled on tekkinud paljudest kohtsdest eraldi, üksteisest sõltumatult.
teose sündmustik ning tegelased mulle unenäo või teispoolsusena. Vana-aasta ööl tundub minategelasele tema igapäevane maailma üksluine ja kohati mõttetu. Surnud Mehe majas aga paelub ja huvitab teda ümbritsev salapärane keskkond. Jutustaja ja ka minu jaoks kõik sündmused algasid, arenesid ja lõppesid nii rahuliku tempoga, tekkis tunne nagu aeg ei omaks selles kummalises majas tähtsust. Umbes tunni aja jooksul toimuvad selles hoones nii pulmad kui ka matused ning palju muudki. Kohati kummaline aja kulgemine tekitab taas mõtterännaku või unelemise tundmuse. Romaani lõpuks saab aga minategelane aru, et ka tema igapäevane maailm on huvitav , täis põnevaid ja maagilisi juhtumeid nagu salapärases majaski. Võib arvata, et kummalisest hoonest väljudes on peategelane tavapärasele maailmale rohkem avatum ja vabam ning ta naaseb oma harjumuspärase elu juurde. Iga päev juhtub inimeste elus midagi müstilist või kummalist, mida ei pruugigi tähele panna
omadustest ja pindu kokkusuruva jõu suurusest. Antud jõud on meile tegelikult väga suureks abiks näiteks talvel autoga sõites. Autodele on pandud alla naelrehvid, mis suurendavad kahe pinna vahelist hõõrdumist. Pidurdades on kergem haakuda maapinnast kinni ning meil on suurem tõenäosus kiiremini seisma saada ja mõnes olukorras ehk ka oma elu päästa. Kui ei eksisteeriks liugehõõrjõudu, ei oleks naelrehvidel mingit kasu, samuti ei saaks me ka suusatada, kelgutada ja palju muudki teha. Seega on hõõrdejõud meie eludes äärmiselt tähtsal kohal ning ilma hõõrdejõuta ei oleks miski selline, nagu praegu. Meie elu muutuks täielikult ja kes teab, kas me üldse oleksime võimelised ilma hõõrdejõuta elama.
Vastupidi see teebki just eesti kultuuri huvitavaks ja mitmekülgsemaks. Näiteks on meie ehitised, eelkõige just kirikud nende riikide omadega väga sarnased ning ka näiteks mõnede luuletajate loomingutes kajastub venepärasust. Ka paljud pühad on nendest maadest meile tulnud nagu näiteks jõulud, mis on pärit sakslastelt. Aga see ei tähenda, et kogu meie kultuuris kajastub vene- või saksamaad. Vastupidi meil on ka palju eestlaslikku: näiteks rahvariided, -laulud ja palju muudki. Ühesõnaga me oleme küll maailmas väga väike rahvus, kuid meie kultuur ja keel on väga ainulaadsed ja huvitavad ning me võime olla uhked, et oleme eestlased.
Arvanm et kunsti nägemine sõltub inimesest ja tema intelligentsusest, ning ka tema kunstimaitsest. Võib ju olla, et kui inimesele mingi kunsti liik ei meeldi, siis ta ei näegi selles kunsti. Esmalt seostub mulle kunsti mõistega kujutav kunst. Selle mõistega tuleb mulle kõigepealt silme ette mõni maal, joonistus või midagi sarnast. Kui aga hakkan selle üle pikemalt mõtlema, seostuvad ka muusika, disain, arhitektuur, kirjandus ja ilmselt muudki. Arvan, et sellel mõistel on väga palju erinevaid alaliike. Arvan, et kunstil on ka palju kasulikke omadusi. Sellest võib palju kasu olla ajalooliselt, näiteks vanade koopamaalingute abil saadi uurida kiviaja inimeste elu. Samas võib kunst olla mõnele inimesele ka rahustav, kui ta saab seda ise luua. Mõnele on kunsti loomine elastusala, mõnele aga hobi. Kunst on ka loov ja võib inimest palju arendada, ta võib anda inimesele oskuse näha asju
annaabi.ee 
