Profesionaalne sotsioloogia üritab olla õiglane ja erapooletu, lähtuda tõendusmaterjalidest, huvitatus üldistest ja tüüpilsitest nähtudest, mitte üksiindiviidist. Ettekavatsemata tagajärjed. Üks sotsioloogide poolt avastutud nähtusi on ootamatute tulemuste printsiip. Me kavatseme teha ühte asja. Kuna me aga pole teadlikud sotsiaalsetest jõududest, mis meid vormivad, ega oska ennustada, kuidas teised meie tegudesse suhtuvad, saavutame tulemuseks hoopis midagi muud. Michels - igasugune grupitegevus eeldab organiseeritust. Kui keegi haarab grupis initsatiivi, siis ta hakkab tegutsema oma võimu kindlustamise nimel ning oma positsiooni säilitamine muutub eesmärgist tähtsamaks. Samas muutub juhtkohal inimene mõõdukamaks, kuna vastupidine olukord tekitaks mõttetuid pingeid. Ühesõnaga - bromiidid "käituvad" alati ühtviisi. Inimestel on reflektsioonivõime ja nad suudavad oma tegude üle järele mõelda ning suudavad õppida enda ja teiste vigadest.
Ta väidab, et vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias, kuna vähemusel on võime organiseerida ja massid jäävad mitteorganiseerituks. Neli kriteeriumit eliiti kuulumisel jõukus, sünnipära, sõjaline vaprus ja "teadmine". Nende domineerimisele annab „õigustuse“ poliitiline vormel antud ühiskonnakorra oludes laialdaselt aktsepteeritud tõekspidamiste ja printsiipide kogum. R. Michels lähtub oma teoorias poliitiliste parteide ja ametiühingute võimu uurimisest. Ta leidis, et organisatsioonid jagunevad ikkagi liidrite vähemuseks ja juhitavaks enamuseks. Algselt on liidrid organisatsiooni täidesaatvaks organiks, kuid hiljem hakatakse tarvitama peaaegu piiramatut võimu organisatsiooni lihtliikmete üle. "Raudse oligarhia seadus" kes ütleb organisatsioon, ütleb oligarhia, ja mida arenenum on
tasu koostöö eest saab, mis juhtub, kui eesmärki ei saavutata) --> Kontroll (kas ikka saavutame need eesmärgid?) --> tagasi Eesmärkide juures (kas meil on ikka head eesmärgid? Etzioni sundlus (coercion) või tasustamine (remuneration) (ka sümboolne kapital nt aukiri), tavaliselt organisatsioonides ja institutsioonides (nt riik) mõlemad. Mida tugevam on sundlus, seda kergemini tekkivad vastunormid. Robert Michels oligarhia raudne seadus. Uuris Saksamaa sotsialistlikke parteisid (20. saj alguses), võiksime olla enam-vähem võrdsed, töölised on olulised. Uuris, mis toimub aja jooksul. Pani tähele, et sotsialistlik alge hääbus, sest eliit eraldus üldsusest ja jäigastus tahtsid oma head positsiooni säilitada. Kui organisatsioon tegutseb piisavalt kaua, siis tema eliit jäigastub. Nietzsche kes võitleb piisavalt kaua draakonitega, muutub ise selliseks.
siis vaimudele, jumalatele. vaimulikud. d) Teadmised 3. Juhtimisoskus 4. Juhtimiskogemused: a) !Kasvatus kuidas istuda ja astuda. Võim <- teed? 1) Pärimine -> aristokraatlik suund (piiratud juurdepääs) 2) Koopteerimine (sisse arvamine) -> aristokraatlik suund (piiratud juurdepääs) 3) Valimine (valimiste kaudu) -> demokraatlik suund Toimub võitlus aristokraatliku suuna ja demokraatliku suuna vahel. (2009-04-03) OLIGARHIA SEADUS <- ROBERT MICHELS Kõikides inimkollektiivides läheb varem või hiljem võim enamuse käest vähemuse kätte. Enamus -> VÕIM -> vähemus. Põhjused, miks võim läheb enamuse käest vähemuse kätte: 1) Inimloomuse eripära: a) suurem osa inimestest on passiivsed (eelistavad täitsa käske); b) suurem osa inimestest ei tunne huvi igapäeva probleemide vastu; c) mida rohkem juhid lahendavad probleeme, seda suuremaks kasvab nende eneseusaldus (usk enda asendamatusesse);
ning teenete alusel, palk ametikohast sõltuv Varjuküljed : • Uurimus maksuametis • Mitteformaalse suhtluse olulisus • Reeglite eelistamine probleemide lahendamisele • Spetsialiseerumise tagajärjel vastutusala kitsus • Kollegiaalsus ja organisatsiooni huvide eelistamine • Otsuste impersonaalsus või informeeritus Organisatsioonid aegamööda tihti jäigastuvad ja muutuvad hierarhilisemateks. Mis on „oligarhia raudneseadus“? Robert Michels (1911) „Oligarhia raudne seadus” (Tsitaat: ”Kes ütleb organisatsioon, ütleb oligarhia”). Uuris Saksamaa ametühinguliikumist, nägi et ametiühingud pidid selleks et olla võimelised läbirääkimisi pidama riigi ja tööandjatega, endale saama juhtkonna, kes oli piisavalt haritud ja piisavalt tugevate volitustega et olla n-ö. võrdseks läbirääkimispartneriks. Nende jaoks muutub privileegide hoidmine olulisemaks, mis eemaldas neid realiikmetest. Väike eliidigrupp konsolideerub
ning teenete alusel, palk ametikohast sõltuv Varjuküljed : · Uurimus maksuametis · Mitteformaalse suhtluse olulisus · Reeglite eelistamine probleemide lahendamisele · Spetsialiseerumise tagajärjel vastutusala kitsus · Kollegiaalsus ja organisatsiooni huvide eelistamine · Otsuste impersonaalsus või informeeritus Organisatsioonid aegamööda tihti jäigastuvad ja muutuvad hierarhilisemateks. Robert Michels (1911) ,,Oligarhia raudne seadus" (Tsitaat: "Kes ütleb organisatsioon, ütleb oligarhia"). Uuris Saksamaa ametühinguliikumist, nägi et ametiühingud pidid selleks et olla võimelised läbirääkimisi pidama riigi ja tööandjatega, endale saama juhtkonna, kes oli piisavalt haritud ja piisavalt tugevate volitustega et olla n-ö. võrdseks läbirääkimispartneriks. Nende jaoks muutub privileegide hoidmine olulisemaks, mis eemaldas neid realiikmetest. Väike eliidigrupp konsolideerub
ning teenete alusel, palk ametikohast sõltuv Varjuküljed : • Uurimus maksuametis • Mitteformaalse suhtluse olulisus • Reeglite eelistamine probleemide lahendamisele • Spetsialiseerumise tagajärjel vastutusala kitsus • Kollegiaalsus ja organisatsiooni huvide eelistamine • Otsuste impersonaalsus või informeeritus Organisatsioonid aegamööda tihti jäigastuvad ja muutuvad hierarhilisemateks. Robert Michels (1911) „Oligarhia raudne seadus” (Tsitaat: ”Kes ütleb organisatsioon, ütleb oligarhia”). Uuris Saksamaa ametühinguliikumist, nägi et ametiühingud pidid selleks et olla võimelised läbirääkimisi pidama riigi ja tööandjatega, endale saama juhtkonna, kes oli piisavalt haritud ja piisavalt tugevate volitustega et olla n-ö. võrdseks läbirääkimispartneriks. Nende jaoks muutub privileegide hoidmine olulisemaks, mis eemaldas neid realiikmetest. Väike eliidigrupp konsolideerub
peavad ettevõtlikkust ja edukust normiks) # Komparatiivne funktsioon: inimene võrdleb ennast gruppiga. Relatiivse deprivatsiooni (millestki ilmajäämine) võimalus: kui inimene võrdleb ennast sellise grupiga, mille liikmetel on rohkem edu (Nt. edukas tudeng, kes jääb stipendiumist ilma võib võrrelda ennast kas kõikide tudengitega või ainult teiste edukate tudengitega) 19. In-grupp ja out-grupp: 20. “Oligarhia raudne seadus” Robert Michels oligarhia raudne seadus: valitseva vähemuse vältimatu võim organisatsioonis. Mida suurem ja bürokraatlikum organisatsioon, seda kõrgem on võimu kontsentratsiooni aste, mis kuulub väikesele arvule inimestele organisatsioonilise hierarhia tipus. Eliidi teke. 21. Legitiimsus: Legitiimsus tähendab juriidiliselt seda, kui võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Max Weber võttis sõna "legitiimsus" kasutusele, et iseloomustada
otsimine n Näiteid paradigmadest: liberaaldemokraatia, konfliktiteooria, majandusautism Poliitikateaduse areng Kuni 19. sajand poliitikafilosoofia (Platon, Aquino Thomas, Hobbes, Locke) ja praktiline valitsemiskunst (Macchiavelli, Montesquieu) n 19. saj lõpul moodsa poliitikateaduse sünd: n Prantsuse ja Saksa ideoloogiate uurimine ja võimusotsioloogia (de Tracy, Comte, Michels, Pareto, Weber; 1871 Ecole Libre des Sciences Politiques Pariisis) n Ameerika poliitikateadus (Lippmann, Laski; Chicago koolkond; 1880 School of Social Sciences Colombia ülikoolis New Yorgis) n Pärast Teist maailmasõda plahvatuslik areng n Struktuurfunktsionalism (Parsons, Merton) ja varane süsteemiteooria (Lasswell) 1920-65 n Biheivioristlik pööre 1945-70 (Easton, Downs, Almond ja Verba jt)
Robert Dahl uuris poliitiliste otsuste kujunemist New Havenis (USA-s). Leidis et erinevad otsused olid algatatud erinevate huvigruppide poolt ja võim tervikuna polnud koondunud ühegi grupi kätte. See kehtib USA kohta tervikuna ja ka teiste lääneriikide kohta. Eliiditeooria igas eluvaldkonnas kujuneb välja eliit, ühiskonda juhib eelkõige poliitiline ja majanduslik eliit Itaalia eliiditeooria 20. sajandi algul Vilfredo Pareto, Robert Michels, Gaetano Mosca USA eliiditeooria George Wright Mills, Floyd Hunter, William Domhoff George Wright Mills USA ühiskonna võib jagada kolme eseloni I eselon ülirikkad, täidesaatva võimu esindajad, sõjaväelised juhid II eselon seadusandlik võim, avaliku arvamuse kujundajad III eselon tavakodanik, kes ei oma mingit võimu William Domhoff USA eliidi uuringud USA-s on eriline, muust ühiskonnast eraldunud, eliit - moodustab u. 0.5% USA rahvastikust
· kirjalikult vormistatud reeglid iga taseme ametnikele · täiskohaga töötamine · palgad täpselt diferentseeritud · karjääritegemise võimalus organisatsiooni piires · organisatsioonis töötamine lahutatud eraelust · organisatsiooni liikmed ei oma materiaalseid ressursse · suhete iseloom formaalne 16 *** R. Michels: oligarhia raudne seadus: valitseva vähemuse vältimatu võim organisatsioonis. Mida suurem ja bürokraatlikum organisatsioon, seda kõrgem on võimu kontsentratsiooni aste, mis kuulub väikesele arvule inimestele organisatsioonilise hierarhia tipus. Bürokraatia funktsionaalsus (M. Weber): · välditakse üksikisikute ainumõju organisatsiooni tegevusele · tagatakse pädevus · vähendatakse korruptsiooni · välistatakse informaalsus suhetes Bürokraatia düsfunktsionaalsus:
Mõistet eliit kasutatakse kahes tähenduses: · kõik need funktsionaalsed või professionaalsed grupid, kellel mitmesugustel põhjustel on ühiskonnas kõrge staatus · üksnes liidrite sünonüümina Allikad ja areng elitism põhineb veendumusel, et väikese grupi valitsemine on soovitav ning sellel taotlusel on poliitilises filosoofias väga vanad traditsioonid (vaata joonis 6). Klassikaline eliiditeooria rajajad olid Gaetano Mosca, Vilfredo Pareto ja Robert Michels, kes püüdsid luua teooriat, mis seletaks, miks väikesearvulise eliidi valitsemine ülejäänute üle on möödapääsmatu. Eesmärkidesk: väljakutse marksismile ja vastandumine liberalismile. Demokraatlik eliiditeooria kasvas välja Mosca hilisematest seisukohtadest. Max Weber ja Joseph Schumpeter ühendasid eliiditeooria ja pluralismi põhiideed, püüdes anda realistliku pildi esindusdemokraatia toimimisest.
organisatsiooni sees. Sümboliline kaasamine parandab töötajate seotust org eesmärkidega, sobib seal kus on kõigilt vaja iseseisvat otsustamist }=> Väike rühma puhul on rohkem tegemist primaarsete suhetega, tervikliku interaktsiooniga. Eesmärk on tahaplaanil. Organisatsioon kui mõiste on kõigepealt seotud sekundaarsete gruppidega. Nt. töökollektiiv, ühingud. - Organisatsioonid aegamööda tihti jäigastuvad ja muutuvad hierarhilisemateks. Robert Michels (1876-1936) 1911: ,,oligarhia raudne seadus". "Kes ütleb organisatsioon, ütleb oligarhia". Uuris Saksamaa ametühinguliikumist, nägi et ametiühingud pidid selleks et olla võimelised läbirääkimisi pidama riigi ja tööandjatega, endale saama juhtkonna kes oli piisavalt haritud ja piisavalt tugevate volitustega et olla n-ö. Võrdseks läbirääkimispartneriks. See aga eemaldas neid realiikmetest.
2. Mass - kiht, mis teeb vähem ja saab vähem nimetatakse massiks/ inimhulgaks. Seda süsteemi iseloomustab nn püramiidistruktuur: Valitsev eliit Allasutused (valitsus, kes viib täide eliidi direktiive) R a h v a s e h k m a s s Suured teoreetikud Eliidi lähenemisviisi on kajastatud paljude 19. sajandi Euroopa poliitikateoreetikute kirjutistes. Roberto Michels, Wilfredo Pareto ja Gaetano Mosca. "The Ruling Class" "Politika teenib eelkõige eliidi huve." C. Wright Mills "The Power Elite" Ameerika võimueliidis prevelveerivad: 1. "sõjamehed" 2. "korporatsioonide isandad" 3. "poliitiline võimkond" Väärtuse eraldamise protsess. Eliidi siseselt otsustatakse, mis eliidile kasulik on ja viiakse allasutuste kaudu ellu. Eliiti ei huvita poliitiliselt apaatse massi arvamus. Allasutused järgivad eliidi korraldusi, sest nende
Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon Prantsusmaa Rassemblement national Nuno MELO Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Portugal Partido do Centro Democrático Social-Partido Popular Roberta METSOLA Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Malta Partit Nazzjonalista Tilly METZ Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Luksemburg Déi Gréng - Les Verts Jörg MEUTHEN Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon Saksamaa Alternative für Deutschland Martina MICHELS Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsioon Saksamaa DIE LINKE. Iskra MIHAYLOVA Uueneva Euroopa fraktsioon Bulgaaria Movement for Rights and Freedoms Sven MIKSER Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond Giuseppe MILAZZO Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Itaalia Forza Italia Francisco José MILLÁN MON Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Hispaania
informatsiooni elanikkonnale edastada ning millist mitte Poliitiliste süsteemide vahendid · Poliitilise opositsiooni lämmatamiseks kasutatavad vahendid: Varjatud jälgmine Telefonide pealtkuulamine Posti avamine jm · Sund, repressioon (arest, vangistus, hukkamine jm), genotsiid (kogu opositsioonis oleva elanikkonna tapmine) sotsiaalse kontrolli viimane aste sõnakuulelikkuse saavutamiseks 20.1.11. Oligarhia raudne seadus · Robert Michels · Oligarhia väheste valitsemine 162 · Oligarhia raudne seadus: võimulolijad on eluliselt huvitatud sellest, et neil oleks õigus ning hakkavad toetuse saamiseks informatsiooni ja inimestega manipuleerima. Pühendutakse ainult juhtimisele, massid ehk ülejäänud inimesed meenuvad harva. Tsensuur ja propaganda. Hoolitsetakse, et valitsejateni ei jõuaks halb info. Kui võim haaratakse, siis uued muutuvad samasugusteks
annaabi.ee 
