prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituvad fenomenoloogia, eksistentsialism, hermeneutika ja postmodernism. Metafüüsiline. Näiteks Martin Heidegger ja Michel Foucault. Analüütiline filosoofia ehk anglo-ameerikalik traditsioon ei paku ise uusi seletusi maailma kohta vaid korrastab loogiliselt olemasolevaid, selgitab mõisteid ja näitab, kuidas paljud nö filosoofilised probleemid kaovad sootuks, kui rakendada loogikat. Siia alla kuuluvad analüütiline keelefilosoofia, vaimufilosoofia, loogika ja biheiviorism. Vaimuseisundite füüsiline kaardistamine. Tegeletakse kategooriavigade, loogiliste eksimuste ära määramisega. Alguse sai
Sündmus on miski, mille toimumist muidu ei olekski olemas, kui oleks diskursust, mis selle tähele panemise ja interpreteerimise meile võimalikuks teeb. Tähendused tekivad diskursuse sees, diskursus kui semiosfäär. Diskursuse lubavad käima panna tihtipeale juhuslikud olukorrad, mis tänu kontekstile saavad juhitud diskursuse poolt. 1. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Kuidas see väljendub ja miks arvab Foucault, et just seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes? Mõelge ka teistele keeludele-tabudele ühiskonnas, mis seotud nt toitumisega. Mis funktsiooni kannavad need? Keeld väljendub tabu määramises, situatsiooni rituaalis või kõneleva subjekti positsioonis. Need keelutüübid moodustavad omavahel võrgu, kus ristumiskohad ja avavused pidevalt muutuvad. Avaldub teatud grammatiliste reeglite kaudu ja aegruumilises kontekstis.
Tallinna Ülikool MICHEL FOUCAULT VÕIMUST Referaat Tallinn 2011 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 3 Michel Foucault 1926-1984..................................................................................................... 4 Seksuaalsuse ajalugu.......................................................................................................... 4 Võimu olemus ja mehhanismid................................................................................................ 5 Võimu võrgust valla.......................................................................................................
Mis on autor? Michel Foucault Kuna ma hetkel veel ei valda prantsuse keelt sellisel tasemel, et lugeda Foucault esseed originaalis, pean usaldama tõlget. „Sõnad on tähistajate ja tähistatavate kokkuleppeline süsteem, mille ühiskond on kehtestanud.“ Sellest tulenevalt ka mõisted on kokkuleppelised. Võttes ette sama teose kaks tõlkija nägemused sellest, ongi märgata üsna erinevaid lähenemisi ja vabalt ümberkäimist sõnadega, mis üld kokkuvõttes siiski mahub kokkuleppelisuse raamidesse. Kirjutamine on märkida vaheline mäng. Kirjutamise mõte pole mitte kirjanduse,
Lugesin Michel Foucault ,,Hullus ja Arutus" (Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul) Lugesin III osa 1. Peatükki. (lk 519-571). SUUR HIRM Lugesin isoleeritusest, iseendast võõrandunud arutuse nähtavale tulekust. Mis oli uutmoodi ohtlik ja kahtluse alla seatud. Rameau vannapoja tegelaskuju näitel kirjeldati palju. Tekst rääkis nagu temast. Lugedes lk 533 . viimast kaheksat lõiku tekkis mulje nagu oleks tahetud öelda seda ,et arutus iseendaga ongi üks suur hullus. Kuna iseendaga rääkides oli saanud nn hull esimest korda pärast Suurt Sulgemist taas ühiskondlikuks tegelaseks, esimest korda üle pika aja asuti temaga vestlusesse ning talle esitati küsimusi. Arutus tuli uuesti nähtavale kui tüüp. Rääkis palju isoleerimise kardetusest minevikus ja ka sel hetkel. Isoleerimise maa oli saanud nn haiguse koldeks. Seda põlati ning kardeti. Usuti ,et need kolded levitavad tõbesid. Kardeti mingit müstilist haigust ,mis pidavat saama alguse iso...
tähenduslik. 19. Sajandi teadus seisneski vältimises- kuna seksist endast ei suudetud või ei soovitud rääkida, siis tegeldi eelkõige seksi moonutatud ja väärastunud vormide, selle erandlike veidruste, patoloogilise puudulikkuse ja haiglaste liialdustega. Väites, et räägib tõtt, külvas teadus kõigis hirmu. See väitis, et häbelike salaharjumused ja üksildaste väikesed maaniad on ohtlikud tervele ühiskonnale. Foucault näitab ajaloolasena, kuidas seksuaalsus muutus kõigepealt mitmesuguste teaduslike, meditsiiniliste, religioossete ja eetiliste diskursuste üheks kõige olulisemaks teemaks. Foucault' väitel elame me "seksuaalses ühiskonnas", kus seksuaalsus mitte ei vastandu võimule, mis tahaks seksuaalsust ohjata, vaid vastupidi: keha ja seks on muutunud võimu instrumentideks, mille abil ta domineerib ja valitseb. Erinevalt laialt levinud arvamusest pole seksi viimastel sajanditel mitte varjatud ega
diskursuste vahel kaoks. 3. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: tõetahe. Tõetahe on välistussüsteem, kus lahutatakse tõene diskursus väärast, tõesele diskursusele anti uus tähendus tõene diskursus pole valitsev, see mida tuleb austada ja karta, vaid tõene diskursus pole võimuga seotud. Tõde peitub hoopis diskursuse tähenduses ja vormis, seda tugevdavad paljud praktikad ja teadmise väärtustamine, omistamine ja jagamine ühiskonnas. Foucault arvab, et tõetahe ja tõde on vastanduvad nähtused, sest tõene diskursus ise vormipoolest neutraalne see ei sisalda püüet võimu omamise poole, et iseend kui tõde kuulutada, see ei tunnista tahet ja varjab enda taotlused oma olemusega. Tõetahe aga ei ole neutraalne, see sisaldab ikkagi püüet midagi öelda, saades seeläbi võimu ja paratamatult välistades midagi. Tänapäeval on tõene diskursus see, mida saab praktikas edukalt rakendada
erinevaid katseid ja uuringuid, nt. Bourneville, Iconographie de la Salpetriere, lk 110 jj. Charot` loengud. Samuti tuuakse välja, et seksuaalsuse teema on olnud läbi ajaloo kõrgkeskpunktis- ta oli teaduslike, meditsiiniliste, religioossete ja eetiliste diskursuste üheks kõige olulisemaks teemaks. Samuti ei seondunud seks mitte pelgalt tunde ja naudinguga, seaduse ja keelamisega vaid tõe ja valega. Seksist sai teadmiste objekt. Foucault toob välja ka viis tunnustatud diskursuse teaduslikku meetodi, millega mõjutatakse inimkonda ja pannakse siis sellest (seksist/ seksuaalsusest) rääkima, tehes nende kaudu ka analüüse/ katseid/ kogutakse andmeid: 1. ,,Rääkimapanemise" kliinilise kodifitseerimine 2. Üldine ja kõikjaleulatuv kausaalne postulaad 3. Seksuaalsusele loomuomane latentsuse printsiip 4. Tõlgendamismeetod 5. Ülestunnistuse avaldusest meditsiiniline nähtus
peamiseks võib pidada olemisküsimust, mille üha taas küsimine tema mõtlemise põhiosa moodustab oli üks eksistentsialismi rajajatest eksistentsialistliku filosoofia põhieesmärk on indiviidi eksistentsi teadvustamine see toimub vaid kogemustest lähtuvalt tema juures on tegemist on väga laia hermeneutika teemamääratlusega suhtumine relogiooni pole ühene, eristatakse religioosset ja ateistlikku suunda "Olemine ja aeg" eesmärk oli avada taas küsimus mis on olemine, Michel Foucault 1926-1984 Sündis 15.oktoobril. Õppis filosoofiat ning psühholoogiat pariisis, filosoofia doktorikraadi omandas ta 1961 a 1950-1953a oli ta kommunistliku partei liige 1952-1960 a õpetas ta Lille'I, Uppsala, Varssavi ja Hamburgi ülikoolides, 70ndatel õpetas Usas tegeles psühhiaatria, meditsiini, vanglasüsteemi ning inimese seksuaalsuse uurimisega. Hilisemas elus oli ka poliitaktivist. 1984 suri AIDS'I tõttu Looming: Teosed sarnanevad ajalooraamatutele Tugib arhiivi uuringutele
Organisatsioonilis-funktsionaalne mudel Algselt vangla kui täiusliku ühiskonnakorralduse mudel, kus kurjategijaid saab parandada allutades nad distsipliinile, korrale ja eeskirjadele. Silmnähtav ebaõnnestumine, kuid asutused siiski säilisid. ,,Mugavus"-süsteemi elluviijad kasutasid vanglat isiklikel eesmärkidel. 3. Varjatud funktsiooni mudel Kapitalismi teke Distsiplineeritud ja sõnakuuleliku tööjõu kasvatamine Vangla funktsioonid: Michel Foucault - Vangla ülesanne ei ole karistada vähem, vaid karistada paremini. - Vangla kolm keskset funktsiooni: · Järelevalve · Klassifitseerimine · Kuritegevuse vaoshoidmine - Teadmiste areng seotud võimu arenguga. - Vangla tuleb oma ülesandega toime ta loob kurjategija. Vangla sisemine vastuolu - Donald Clemmer · Vangide sisemine seadusandlus (kuritegeliku subkultuuri teooria)
Foucault: TÕDE, TEADMINE, DISKURSUS TÕDE TRADITSIOONILINE FOUCAULT LUNASTUS TERVIS KONSTRUEERUB AVASTATAKSE MOODUSTUB VASTAB MILLELEGI ON SATTUMUSLIK TULEB LEIDA TULEB LEIDA TAGAMAAD DISKURSUS = ANONÜÜMNE, mittesubjektiivne reeglite süsteem, mis moodustab
.................................................................................5 Võnkumise sumbumise katse........................................................5 Võnkesüsteem......................................................................................6 Matemaatiline pendel.............................................................................6 Impulsimomendi jäävuse seadus...........................................................................7 Foucault pendel.....................................................................................................8 Pendlite süsteem(Bioloogiline kell)........................................................................9 Kokkuvõte............................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................................................11
sellele tuginedes põhjendada iga riigiinstitutsiooni ning kummutada pea kõik anarhistlik-kriitilised väited. Kui see eeldus on tõsi, on riik vajalik. "[I]deoloogia- mõiste taga [on] nostalgia justnagu-läbipaistva teadmisvormi järele, mis oleks vaba kõikidest vigadest ja illusioonidest, ning repressiooni-mõiste taga igatsus võimuvormi järele, mis jääks puhtaks igasugusest sundusest, järelevalvest ja normide kehtestamisest," märgib Michel Foucault (Krull 1996: 161). Pjotr Kropotkin oma raamatus "Vastastikune abi" käsitleb seda temaatikat. Ta üritab tõestada, et Hobbesi seisukoht kõikide sõjast kõigi vastu ja ka näiteks postdarvinistide ettekujutused liikidevahelisest ja -sisesest olelusvõitlusest pole sugugi nii enesestmõistetavad ja tõestatud. Kropotkin märgib, et oma pitkadel retkedel Kaug-Itta ja põhja on ta pigem kohanud risti vastupidist fenomeni: olukorras, kus tingimused on
Maa liikumine Martin Jaan Leesment XII klass Kiirus on u. 20,1 km/s Tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese Moodustab oma Kuuga graviteeriva osasüsteemi Pöörleb ome keset läbiva mõttelise telje ümber Pöörleb suunaga läänest itta Tiirlemine ümber päikese perioodiga u. 1 aastat Pöörlemine ümber telje perioodiga u. 1 ööpäeva Telje pretsessioon perioodiga u. 25725 aastat Maa keerlemise tõestused Coriolisi efekt Foucault pendel
Võim vahend, soovitud tulemus (soovid ei täitu alati). Ta otsis eeliseid (nt sõjalisi), mis eristaksid "valitsejat" ja teisi. Michel Foucaulti järgi on tegelikkus meile antud ainult diskursuste kaudu. Võim on diskursuse efekt. Foucaulti käsituses ei ole võim repressiivne ega negatiivne. Selline diskursuse kaudu rakenduv (distsiplinaarne) võim on nähtamatu. (Diskursus saab siin sotsiaalse kontrolli funktsiooni.) Võim on kõige efektiivsem siis, kui ta on produktiivne. Foucault ei pea diskursust mingite gruppide tahtliku tegevuse tulemuseks. Grupid ei mõtle diskursusi välja. Sotsiaalsed, ajaloolised ja kultuuritingimused soosivad mõnda neist. Ent kui diskursus on kultuuriliselt kättesaadav, saab seda oma huvides kasutada. (Konstruktsionism I Palmaru) Võimu ja kommunikatsiooni toimimiseks on vaja kommunikatsiooni võrgustikke. Kommunikatsiooonivõrgustikud on kontaktimustrtid, mis sünnivad sõnumite vooluga kommunikaatorite vahel ajas ja ruumis
millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred Sapir, Edward Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max
1. Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud. 2. Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. 3. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:"Struktuur on süsteem, mida juhib seaduspärane seos." LS ei loe Barthesi, Lacani ja Foucault autentse S. esindajateks, kuna tema arvates oli selle S. eesmärk struktuurlingvistika konkreetse meetodi üle kandmine kulturoloogia väljale, eesmärgiga saavutada seal objektiivsus ja täpsus, mis on omane loodusteadustele. S. kui rea 20. saj filosoofiliste strateegiate superpositsioon 1. traditsioonilise metafüüsika desubstantsionaliseerimine, mida alustas juba Kant ja jätkas Nietzshe
ehk mähis. I ei - endainduktsioon [V], L-induktiivsus [H], I-voolutugevuse muut ei = - L ---- t - ajavahemik t 7. Mida nim. induktiivsuseks, tähis, ühik ja ühiku definitsioon? Induktiivsus on füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne voolukontuuris tekkiva endainduktsiooni emj-ga, voolutugevuse muutumisel 1 A võrra 1 sekundi jooksul. Tähis: L , ühik: Henry [H] 8. Induktsiooni nähtuste rakendused: Foucault voolud ja nende kasutamine voolumõõtjas ja pendlites, magnetkaardid, turvaväravad? Foucault voolud- tekivad metallkehades, mille läheduses magnetväli muutub. Kasulikud ja kahjulikud. · Pidurdus kehade liikumine(pendel, magneti liigutamine piki alumiiniumplaati). Muutuv magnetväli tekitab pendlis pöörisvoolu.Voolu magnetväli ja väline magnetväli takistavad vastastikku. · Kehad hakkavad liikuma(voolumõõtja ketas,spidomeeter)
elektromotoorjõud. Paigalseisvas juhis paneb elektronid liikuma elektriväli, mille tekitab muutuv magnetväli. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse olemus seisneb vabadele laengutele mõjuva elektrivälja tekkimises. pööriselektriväljad elektrivälja jõujoontel pole algust ega lõppu, vaid need on kinnised kõverad nagu magnetvälja jõujoonedki. Pööriselektrivälja jõujoonte suund ühtib induktsiooni voolusuunaga. Foucault´ vooluseadus ehk pöörisvoolud Väga tugevad induktsioonivoolud võivad tekkida massiivsetes juhtides. Pöörisvoole võib kasutada juhtide soojendamiseks. Paljudel juhtudel on pöörisvoolud kahjulikud, põhjustades energiakadusid. Eneseinduktsioonnähtus, kus tekib induktsiooni elektromotoorjõud vahelduvvoolu võrku ühendatud juhis endas. Induktiivsus on füüsikaline suurus, mis võrdube arvuliselt voolukontuuris tekkiva eneseinduktsiooni
Inimesed otsustavad kõigepealt, mida nad tahavad saavutada või mille poole pürgida, ning sobitavad seejärel faktid ja olud oma vajaduste ja eesmärkide järgi. Kõik teadmised on võimutahte väljendus. Lühidalt kuulutas Nietzsche seda, et Lääne kultuur oli end lahutanud transtsendentsest. Tema võimutahte kontseptsiooni taga peitub väide, et kõigis elusolendites on peamine instinkt rakendada oma võimu. (Kraavi 2005: 120; Grenz 2003: 97) Prantsuse filosoof Michel Foucault käsitleb võimu kui erinevate ühiskonnagruppide ja valdkondade vahelist keerulist suhetevõrgustikku, mis muutub vastavalt olukordadele ja ajastutele. Foucault' arvates eksisteerib võim erinevates lihtsates situatsioonides, argipäeva kogemustes, institutsionaalsetes süsteemides jne. Kõigis situatsioonides toimuvad omamoodi võimusuhted. Võim eksisteerib ühiskondlikesse suhetesse laialipihustunud võimusuhetena, lokaalsete võimu täideviimise praktikatena. (Kraavi 2005: 121)
magnetvoo muutumise kiirusega Ei = - ; t Lenzi reegel induktsioonivool omab sellist suunda, et selle voolu poolt tekitatud magnetvälja voog püüab takistada (kompenseerida) induktsioonivoolu põhjustanud magnetvoo muutust; EMI elektriväli erinevalt paigalseisvaid laetud kehi ümbritsevast väljast on see väli pööriseline (kinniste jõujoontega, mittepotentsiaalne); Foucault´ voolud mikroskoopilised pöörisvoolud, mis tekivad massiivsetes juhtides, mille tõttu juhid soojenevad (kasutatakse induktsiooniahjudes juhtivast ainest kehade kontaktivabaks kuumutamiseks, nt mikrolaineahi); Eneseinduktsiooni nähtus seisneb induktsiooni elektromotoorjõu tekkimises suletud juhtivas kontuuris tänu voolutugevuse muutumisele selles kontuuris, mis põhjustab magnetvoo muutumise läbi kontuuri poolt ümbritsetud pinna;
Normaalsus ja ebanormaalsus, reaalsus ja ettekujutus, vajalikkus ja mttetus vi hoopis vim. Asjade vim inimeste le? Vimu avaldumine kohtades kus poleks selle pealegi tulnud? Kik lasteraamatus viitab sellele, et Kivirhki looming on astunud vastu hiskonnas kehtivate tavade vastu, ritades lhkuda siin kehtivaid nhtamatuid ja otseselt mitte kuskil kirjas olevaid norme lasteraamatu sisu ja tegelaste kohta. Lasteraamatut Kaka ja kevad ritan vaadelda tervikuna Foucault vimu, normide ning normaalsuse ja ebanormaalsuse kaudu. Vaatlen, kuidas avaldub hiskonna vimule vastuhakk ning nitan, et see ei ole kohe kindlasti ainult negatiivsete tagajrgedega ritus. Raamatu nimilugu Kaka ja kevad ei ole oma snumilt just kuigi mrkimisvrsem. Jah, kakale on antud elu ning jah, turtsuvad tdikesed on pandud torisema. Kakat iseenesest on kujutaud reaalses maailmas, kus teda mbritsevad tavalised inimeste maailma mured ja rmud ksindus, igavus ja armastus
Näiteks kukk-kukeleegu, mitte pärismärgid vaid sümbolilised. Semioos on märgiprotsess, v märgiloomeprotsess SEMINAR! ( SILVI SALUPERE) Semiootika teadusena: Vana –Kreekas meditsiin, filosoofia -Augustinus-keskaja lõpu periood -John Locke 17.sajand-UUSAEG- Moodne teadus-Revolutsioon UURIMINE-teaduste institutsionaliseerimine. 60ndad-80ndad -Peirce -Saussure -Cassirer -Lotman -Eco -Sebeok( lingvist, tegeles loomade kommunikatsiooniga.)(Zoo-semiootika rajaja.) -Foucault -Kristeva -Greimas -Deleuze -Barthes 80ndad-90ndad -Deeley -M.Lotman TEADUS: -19-künenda sajandini oli teadus seotud naturaalse, füüsilise maailma uurimisega. Kõik mis väljapoole jäi oli liigitatud fülosoofi a valdkonda. -19 ndendal sajandil tekib nähtus nimega Humanitaar teadus.( Sünnib saksakeelses keskkonnas.Hakatakse teaduseks nimetama. Ingliskeelne keskkond seda aga teaduseks ei tunnista. Humanitaarteadus on spekulatiivne. ( KAS SEMIOOTIKA ON TEADUS?) Mis on teadus
traditsioonid)? Pierre Bourdieu ,,Meeste domineerimine" http://en.wikipedia.org/wiki/Pierre_Bourdieu 1935 Jean Giraudoux ,,---" http://en.wikipedia.org/wiki/The_Trojan_war_will_not_take_place Simone Weil (1909-1943) ,,L'Iliade ou le poeme de Force" (1940). Tegelikult on Iliases väga palju sõjavastaseid ideid. Nemesis saatus. Thersites 7. okt. 09. a. Georges Duby ja ,,Guillaume de Maréchal" *kirjutamise aeg *lugemise aeg *teose (toimumise) aeg Michel Foucault Diskursus William Marshal ehk maailma parim rüütel ( meest mõõdetakse tegude järgi, vt ,,Ilias"!) - http://en.wikipedia.org/wiki/Guillaume_le_Maréchal - 1185 palverännak Kuidas Guillaume le Maréchali mäletati? - Kuninga järelehüüd Philippe Auguste'ilt Gatinais'is - Hauamonument - Verbaalne monument (mõeldud kuulamiseks, elukutselise ettelugeja poolt, avalikul sündmusel) - Geneetiline järjepidevus: mis sai Guillaume'i lastest?
Sellest rääkimine, selle tihedus, arusaamad ja teadlikkus on aastatega muutnud. Eri ühiskondades ja religioonides suhtutakse sellesse erinevalt. Tänapäevane selgitus seksuaalajaloost päritolust aitab selgitada evolutsiooni bioloogia, täpsemalt inimeste käitumisökoloogia. Paljud inimesed on tuntuks saanud uurides seksuaalsuse ajalugu, nätieks jurist Johann Bachofen. Tihedamalt uuris seda Prantsuse filosoof, sotsiaalteoreetik, kirjandus kriitik Michel Foucault. Ta avaldas kolm raamatut enne oma surma. Esimeses, kuulsaimas raamatus, lükkas ta ümber hüpoteesi, et 17.-18.-ja 19.- lõpus oli seksuaalsus maha surutud ja tabu, samas kui selle kohta tehti uuringuid. Ta hoopiski väidab, et 17. sajandi kuni 1970. toimus plahvatuslik muutus, millal hakati sellest rohkem rääkima. Seda mõjutas Rooma katolik kirik, kus kästi inimise pihtida ihaldustest ja tegudest. Teises ja kolmandas raamatus räägib ta Vanast-Kreekast ja Roomast.
John Searl Thomas Kuhn Paul Feyerabend Analytic Philosophers Hillary Putnam Richard Rorty Noam Chomsky Saul Kripke Continental Philosophy Critical Theory of Science Hermeneutic Philosophy Post-modernism Critical Theory of Science Martin Horkheimer Theodor Adorno Herbert Marcuse Jürgen Habermas Hermeneutic Philosophy Hans Georg Gadamer Post-modernism Jean-François Lyotard Michel Foucault Jacques Derrida Gianni Vattimo Philosophy of Transcendence Spiritualism Henri Bergson Maurice Blondel Neo-Tomism Jacques Maritain Etienne Gilson Philosophy of Transcendence Personalism Gabriel Marcel Karol Wojtila Martin Buber Emmanuel Levinas Important Living Philosophers Alain Badiou Slavoj Zizek Jürgen Habermas Charles Taylor
jõudude mõjul mehaaniliseks energiaks ja soojusenergiaks. Magnetväljas liikuvat juhet, mida toidetakse kõrvalisest toiteallikast, võib vaadelda kui lihtsaimat elektrimootorit. 4.7 Pöörisvoolud Elektrotehnikas on palju erinevaid aparaate ja masinaid, millel on terassüdamikuga mähised. Nagu juhtmekeerus, indutseeritakse vahelduvas magnetväljas igas juhtivas materjalis, siis ka terassüdamikus voolud. Neid nimetatakse pöörisvooludeks (ka Foucault' [fukoo] voolud nende esimese uurija, prantsuse füüsiku Léon Foucault' (18191866) nime järgi). Pöörisvoolud kuumendavad metalli, milles nad kulgevad, ning tekitavad magnetvood, mis Lenzi seaduse kohaselt toimivad vastu neid põhjustavale magnetvoole. Osa energiat muutub soojusenergiaks. Pöörisvoolude tekitatud energiakadu nimetatakse pöörisvoolukaoks. Pöörisvoolud on elektrimasinates ja aparaatides tavaliselt ebasoovitavad, kuna pöörisvoolukadu
jõudude mõjul mehaaniliseks energiaks ja soojusenergiaks. Magnetväljas liikuvat juhet, mida toidetakse kõrvalisest toiteallikast, võib vaadelda kui lihtsaimat elektrimootorit. 4.7 Pöörisvoolud Elektrotehnikas on palju erinevaid aparaate ja masinaid, millel on terassüdamikuga mähised. Nagu juhtmekeerus, indutseeritakse vahelduvas magnetväljas igas juhtivas materjalis, siis ka terassüdamikus voolud. Neid nimetatakse pöörisvooludeks (ka Foucault' [fukoo] voolud nende esimese uurija, prantsuse füüsiku Léon Foucault' (18191866) nime järgi). Pöörisvoolud kuumendavad metalli, milles nad kulgevad, ning tekitavad magnetvood, mis Lenzi seaduse kohaselt toimivad vastu neid põhjustavale magnetvoole. Osa energiat muutub soojusenergiaks. Pöörisvoolude tekitatud energiakadu nimetatakse pöörisvoolukaoks. Pöörisvoolud on elektrimasinates ja aparaatides tavaliselt ebasoovitavad, kuna pöörisvoolukadu
4.1. Sissejuhatuseks Relativism millegi suhtelisust rõhutav õpetus või seisukoht. Relativism väidab, et: a) inimeste käitumisviiside väärtus ei ole absoluutne, vaid on hinnatav konkreetsest kontekstist lähtuvalt; b) üks seisukoht ei saa olla teistega võrreldes priviligeeritud. 2 Mõned esindajad: Paul Karl Feyerabend Ludwig Wittgenstein Peter Winch Thomas Kuhn Richard Rorty Michel Foucault Jacques Derrida http://assets.cambridge.org/052135/8779/cover/0521358779.gif 3 4.2. Üldiseloomustus 4.2.1. Relativismi tekkeloost Esimesena sõnastas relativismi sofist Protagoras (u 480410 eKr), kes arvas, et inimene on kõikide asjade mõõt. Seda võib mõista nõnda, et millisena asjad kellelegi näivad, sellised on need tema jaoks.
· Pluralistlik võimukäsitlus: pole üht kindlat eeskuju, teoreetikut. Võim on mingil määral kõigi inimeste käes. Võim ei tähenda alati sundlust, võib sünonüümina kasutada sõna 'võime'. Võim on isiku võime oma ühiskondlikke eesmärke teostada (Parsons). Võimu alus on mõju. Robert Dahl (s 1915): ,,Who governs?" (1974) Mõju on isiku võime muuta teise isiku käitumist. Polüarhia: mitmete valitsemine (koosmõju). Michel Foucault (1926-1984) töödel põhinev teooria. (vt Youtube) Foucault oli Collège de France'i professor, samas vastuolus valitsevate arusaamadega. ,,Iga vangi esimene kohus on püüda põgeneda" (TV-saates). Filosoof, sotsioloog, ajaloolane, psühholoog jne (kaitses Uppsala ülikoolis doktoriväitekirjana uurimust hullumeelsuse ajaloo kohta). Uuris teemasid nagu hullumeelsus, seksuaalsus, kurjategijad, üldse deviantsus.
10. Pööriselektriväli, selle kujutamine välja jõujoonte abil, selle erinevus elektrostaatilisest väljast. Muutuva magnetvälja tekitatud elektrivälja nim põõriselektriväljaks. Temajõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned, ehk pöörised 11. Focault' voolud, nende kasutamine kehade soojendamisel. Miks tuleb efektiivseks soojendamiseks kasutada võimalikult lühilainelist (mikrolainelist) elektromagnetvälja? Foucault voolud on põõrisevoolud, mis on põhjustatud induksiooniseadusest, mille kohaselt hakkavad vabad laengukandijad aines ringjooneliselt liikuma. Nad on induktsiooni voolud,mis tekivad massiivsetes juhtides. Elektriahi,metallida karastamiseks . kehas olevad elektrilised osakesed(dipoolid) hakkavad võnkuma.
Voolumõõtja ketas tegi 2 minutiga 40 pööret. Arvuta pöörelemisperiood ja sagedus! 2. Arvuta kella tunni-, minuti- ja sekundiosuti liikumise perioodid, sagedused ja nurkkiirused. 3. Käru rataste diameeter on 0,7 m ja nad teevad 30 sekundiga 25 pööret. Arvuta periood, ratta ühele pöördele vastav nihe ja käru liikumise kiirus. Ülesanded: 1. Koormus massiga 100 g võngub vedru elastsusjõu mõjul sagedusega 2 Hz. Leida vedru jäikus. 2. Peterburis Iisaku katedraalis asuva Foucault' pendli pikkus on 98 m. Kui pikk on pendli võnkeperiood. 3. Üks pendel tegi 10 võnget, teine pendel tegi sama aja jooksul 6 võnget. Pendlite pikkuste vahe on 16 cm. Leida pendlite pikkused. 4. Kuidas muutub Maalt Kuule viidud pendli võnkeperiood. Kuu mass Maa massist 81 korda väiksem, Maa raadius aga Kuu raadiusest 3,7 korda suurem. 5. Vedru külge viidud kuulike viidi 1 cm võrra tasakaaluasendist välja ja lasti lahti
(esindajaks Andy Warhol). Posmodernism, kui sotsiaalne teooria Postmodernismi kui sotsiaalset teooriat on mõjutanud Prantsuse koolkond. Prantsusmaa, nagu mitmed teisedki tööstusmaad, oli läbinud kiire industrialiseerumise, tarbimine kasvas jõudsasti. Marksistlikud teooriad hakkasid populaarsust kaotama. Sotsiaalne teooria kohati maskeerib mitmed erinevad tõed. Üheks Prantsuse kooli esindajaks on Michel Foucault. Foucaulti töö on rohkem seotud sellega, et paljastada, kuidas sotsiaalsed normid ja koodid struktureerivad inimeste elusid. Et seda mõista, tuleb aru saada võimu rollist ühiskonnas. Prantsuse koolkonna esindajad Lyotard ja Foucault on oma ülesandeks võtnud ,,erinevuse" paljastamise ja tutvustamise. Inimesed saavad võidelda ühetaolisuse vastu. Viimane postmodernistlik sotsiaalne teoreetik on Jean Baudrillard. Kui Lyotard ja Foucault eitasid
II maailmasõja järel toimunud sotsiaalsete muutuste tagajärjel toimus nihe inimeste mõttemaailmas tänu raadio ja televisiooni levikule tekkis suurem teadmine elust mujal ja kui ühelt poolt tõi see kaasa massikultuuri, tekitas see ,,uus ühiskond" paljudes vastumeelsust tajuti ebavõrdsust, levisid eksistensiaalsed meeleolud (Satre), Euroopas suurenes poolehoid kommunismile, hiljem tekkis uusvasakpoolsus (Foucault). Kui enne II maailmasõda oli esmatähtis kogukond, siis pärast sõda levivate meeleolude ja linnastumise tõttu suurenes individualism, n.ö võõrandumine naabritest, üksikisiku ja tema soovide olulisuse suurenemine. Arvan, et just tänu individualism ja üksikisiku väärtusena tajumise suurenemine võimaldas inimõigusliikumisi ning seksuaalrevolutsiooni, mille mõju tänapäeva inimesele on hindamatu.
Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20
taasiseseisvumisjärgne aeg. 5 Postmodernismi jaoks pole olemas igavest kontekstivaba tõde või universaalseid väärtusi. Võrdsus on konstruktsioon, täielikku vabadust pole olemas, vastutus on moodsa tehnokraatia, funktsionaalse juhtimise distsiplinaartehnoloogia, tolerantsus on samuti sotsiaalne konstruktsioon (Foucault, 1980). Postmodernistid pigem lammutavad kui loovad. Kui modernism tegi oluliseks need asjad, mida saab üldistada tõde, ilu, headus jne, siis postmodernism on üldise, universaalse kriitika. Tõde on olemas ainult praeguseks. Vahetult taasiseseisvumisjärgsel ajal kadus kõik püsiv. Kui enne kogeti maailma üle põlvkondade kestvates esemetes, siis selle asemele tulid ühekordsed tooted. Kui enne
Kas tõdeda igasuguste inimpüüdluste käesirutust Tõe suunas asjatuks vaevaks ja keskenduda lohutule eneseteostusele asises maailmas? Võime mõtestada maailma mõistusest lähtuvalt, eritleda seda semiootilise analüüsiga, konstrueerida ja dekonstrueerida tekkivaid ja taas ümberlükatavaid mõistestikke, kuid usun, et selline uurimine kogub vaid metaandmeid erinevate inimkultuuri avalduste kohta, eemaldudes ühtlasi inimeseksolemise imelisest müstikast. Nagu Michel Foucault sõnastas, on nüüdisaegse kultuuri osaks mitte enam avastamine, vaid keeldumine sellest, mis ollakse. Mõistus räägib iseendaga ja vaimustub oma säravast retoorikast, unustades inimvaimu sõnatu kõnetamisvõime. Mõistus vajab tõendamist ja seetõttu ei lepi ta just kergesti sellega, et Jumal võib olemas olla ka mõistuse kinnitava templita. Või ehk siis nõnda, et küll me ta kunagi füüsikas Suure Ühendteooria abil kuskilt mateeria
Võimu alus Sundus või (Majanduslik) Mõju autoriteet sundus Võimu kasutaja Isik Struktuur Isik Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi käes Kõigi ühiskonna- käes liikmete käes 21. Millised on Michel Foucault võimuteooria Võimuteooria Foucault põhijooned? Kuidas on selline võim kujunenud? Võimu alus Diskursus Foucault panus võimu teooriasse: 1) võim on Võimu kasutaja Inimene ise anonüümne, pole subjekti, 2) inimene ise kontrollib ennast , 3) võimu aluseks on diskursuse Võim on... Inimesest sõltumatu poolt distsiplineeritud teadvus (üks viis struktuuri ja
Eliade, Mircea - Rumeenia päritolu tuntud usundiajaloolane, Leidis, et religioon on kultuuri tekkimise eelduseks. religioon hõlmab kultuuri kõikides ilmingutes ja avaldumisvormides silmnähtavalt olulise osa. Mõista kultuurile omaseid usulisi vaateid ei tähenda teada ainuüksi seda, kuidas inimesed tulevad toime oma elu korraldamisega ühiskonnas, vaid ka seda, kuidas nad mõistavad oma kohta universumis ja suhteid teiste inimestega, maagilise realismi arendaja Foucault, Michel mõjukas prantsuse filosoof, tuntud oma sotsiaalsete institutsioonide kriitika poolest, eriti psühhiaatria, meditsiini ja vangla kriitika poolest; samuti omaseksuaalsuse ajaloo käsitluse poolest. Tema teooriad võimu ja teadmiste suhte ning diskursuse kohta on leidnud laia arutus- ning rakenduspinna. Essee "Mis on autor?"Foucault näitab, et meie poolt tavaliselt iseenesestmõistetavaks peetud autori kui millegi
ning teine osutus. Tõde kui tähendus ja tõde kui osutus. Jutumärkides olevad märgid, millel puudub signifikaator (tähendus), - need on puhas osutus. Näitena võib tuua sõnad see, too, mina, sina, siin, seal, nüüd, siis. Nendele sõnadele tekib tähendus alles siis, kui hakkame neid tõlgendama. Keel neelab alla puhta osutuse, kuna loob talle vastanduse (sekundaarse signifikaatori), mille abil me saame seda tõlgendada. MICHELLE FOUCAULT "SÕNAD JA ASJAD" Kõigis tõeotsingutes on oluline signifikatiivne mehhanism, mille abil võime eristada näilisust ja olemasolevat. Skolastikud arvasid, et tõde peitub asjade olemuses, mitte selles, kuidas nad hetkel juhuslikult paistavad/esinevad. Tõde on indviduaalne, minu tõde. "Hier stehe ich." Öeldes, et tema variant on õige (minu variant), lõi ta pretsedendi, kus tegelikult igaüks võib olla oma kirik.
vormis. (Aristoteles, Hegel, Cassirer, romantikud) Kunstiteos on ühtlasi asi, millele on see staatus antud. 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Vahendaja Platon, Ionos (kunsti väljendus on jumala and) Tehnik/ meister Aristoteles Lugeja/ vaataja poolt moodustatud konstruktsioon Barthes: ,,Autori surm": Teos ei kanna Autor-Jumala sõnumit, vaid on tsitaatide kude. Autorifunktsioon Foucault: lugejad projitseerivad teatavale teksti hulgale autori positsiooni. Autor on vaid neid tekste ühendav ja lahtiseletav printsiip. 5. Millisena on nähtud keele rolli? Ühest küjest asi, mis segab kuna struktureerib meie mõtteid võib olla nii nagu me ei taha. Teisalt tohutu eneseväljendamise võimalus. Kommunikatsiooni ja mäletamise vahend. Tänu keelele suudame püstitada küsimuse näiteks, mis on minu olemus? Mis on nina? Ühtlasi see tekitab meile hulga pseudoprobleeme. 6
Heidegger arvab, et kunst on üks ilmsikstoomise viise. Kunst toob asja varjamatusse, seab tõe teosesse. Kunstiteos avab ühe maailma, seab maailma esile. Tõde ei ole siin aga uusaegselt mõistetud kooskõla asjaga. Heideggeri järgi tõde armastab end varjata ja loodub riiuna. Riiuna avatuse, varjamatuse ja nähtavuse pärast. Riius esildub maailm, saavad asjad oma aegluse ja kiiruse, kauguse ja läheduse, avaruse ja ahistuse. 5.Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault «episteme» mõiste. Teadus on tõestatud teadmine. Teaduslikud teooriad tuletatakse rangelt kogemusfaktidest, mida saadakse teada vaatluse või eksperimendi käigus.Isiklikul arvamusel, eelistusel ega spekulatiivsetel kujutlustel pole teaduses kohta.Teadus on objektiivne. See arusaam hakkas levima pärast teaduslikku revolutsiooni, mis leidis aset peamiselt 17. Saj jooksul ja mille põhjustasid eelkõige suured teadlsed Galilei ja Newton
of torture and the saving of innocent lives, this would mean that the wrong understanding that torture rescues lives leads to the event of torture, because of which lives were saved and thus the original erroneous understanding becomes true. This so to say then proves that torture indeed does save lives. This leads to a self-fulfilling prophecy, prone to become institutionalized on its own (Driver, 2014). Torture almost always goes paired with the idea that it serves a higher purpose. Foucault elaborates on this, describing the confirmation of absolute sovereign power obtained by torturing criminals in France in the late 18th century. People in power meant to scare the population by showing their ruthlessness, thinking that if the population is afraid, they will be obedient too. By witnessing torture of criminals, also to a certain level agreement was supposed. The fact that such methods are no more, is mostly due to the lack of public discontent
Ja meie peame vastutama nende eest. Meie võime vastu laupa lüüa ja tabada, et maailm on läinud vahetusse: hullumajas on need õiged ja väljaspool müüre valed. Küsimusele: kus siis tegelikult on hullud, müüridest väljaspool või sees, võib vastuse leida ka faktist, et Eesti ajaloos on 1917 algusest kuni tänapäevani vaimuhaiglad olnud pigem poliitilised vanglad kui raviasutused. Kus on peidus hullumeelsuse juured Michel Foucault räägib oma raamatus ,,Hullus ja arutus", et enne XIX sajandit polnud olemas sellist mõistet nagu hullumeelsus. Kui pidalitõbi oli kadunud ja mälestused pidalitõbistest peaaegu kustunud, jäid vastavad struktuurid siiski püsima. Vaesed, hulgused, korrarikkujad ja "peast segased" võtsid üle varem pidalitõbistele kuulunud rolli. Keskaeg paigutas hulluse pahede hulka. Alates XV sajandist oli see sotsiaalne parameeter: kui inimene oli ohtlik teistele või endale, oli ta vaja isoleerida
Heleen Kallaste SA1 ,,Seksuaalsuse ajalugu" Michel Foucault Ollakse nõus möönma, et seksi käsitlevat diskursust on viimase kolme sajandi jooksul toodetud pigem rohkem kui vähem, ning et kui see ongi kaasa toonud tabusid ja keeldusid, on selle olulisemaks mõjuks terve seksuaalsusemosaiigi tugevdamine ja juurutamine. Kui seksist nii palju räägitakse, kui seda paljundatakse, piiritletakse ja määratletakse just neis paigus, kuhu see on ise sisse seatud, siis pole ju sügavamaks eesmärgiks
Kontekst määrab ära, milline juhtimisviis on parim. Sotsiaalse konsttuktsiooni teooria. Berger ja Luckmann. Nende mote reaalsus on sotsiaalselt konstrueeritud. Organisatsioon eksisteerib vaid nende inimeste peas, kes seda organisatsiooni kogevad. Inimene ei saagi muudmoodi järeldusi teha, ui tema varasem kogemus on. Klassikaline näide tuletõrjujate kohta. Raam, millele luuakse tähendusi. Näide sellest, kui panna esimene auto pilt , me ütelme, et see on told. Postmodernism. Foucault. Võim/teadmine. Võim klassiruumis. Institutsioonide kriitika. Põhliine idée kriitiline pool. Kriitika.elimineerib kõik, kes ei kohane organisatsiooniga. Hierarhilises organisatsioonis tõrjutakse need, kes mõtlevad teisiti välja. See on mure, sest ilmselt annaks ressursse paremini kasutada. Neid, kes ei kohandu tuleb ka svälistada, distsioplineerida või institutsionaliseerida. Kõik on muutumises. Ära küsi, kes ma olen. Kodulugemine: sissejuhatus organisatsiooniteooriasse jne.
Durkheim, Emile prantsuse sotsioloog. Tema tööd aluseks kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Ühiskond objektiveeritud ideede süsteem. Ühiskonnad arenevad lihtsamast keerulisemaks. +Eco, Umberto itaalia semiootik, filosoof, kriitik jne. Kirjutanud arvukalt teoseid semiootikast. Kaasaegse esteetika spetsialist. Eliade, Mircea Rumeenia päritolu usundiajaloolane ja romaanikirjanik. Tuntud usundiloo uurijana. Leidis, et religioon on kultuuri tekkimise eelduseks. Foucault, Michel prantsuse filosoof; palju mõjukaid töid. Prantsuse stukturalismi peaarendaja. Frazer, James inglise etnoloog. Mütoloogia uurija, peetud ka üheks moodsa antropoloogia isaks. Tema teos ,,Kuldne oks", mis sisaldab mütoloogilist ja etnograafilist materjali on edasi arendanud teadust ja kirjandust. Tuntud peamiselt algse ühiskonna, usundiloo ja kombe uurijana. Frege, Gottlob saksa matemaatik, loogik, filosoof; peetakse matemaatilise loogika ja
Sellist välja nimetatakse pööriselektriväljaks. Pööriselektrivälja jõujoonte suund ühtib induktsiooni voolusuunaga. Jõud, millega see väli mõjutab laengut q avaldub endiselt valemiga F-> = qE->. Pööriselektrivälja töö positiivse ühiklaengu ümberpaiknemisel suletud liikumatu juhi ühekordsel läbimisel võrdub induktsiooni elektromotoorjõuga selles Väga tugevad induktsioonivoolud võivad tekkida massiivsetes juhtides. Selliseid voole nimetatakse Foucault´ vooluseaduseks ehk pöörisvooludes. Pöörisvoole võib kasutada juhtide soojendamiseks. Paljudel juhtudel on pöörisvoolud kahjulikud, põhjustades energiakadusid. Sellepärast ei tehta transformaatoritele, elektrimootoritele ja generaatoritele massiivseid raudsüdamikke, vaid need koostatakse üksteisest isoleeritud metallilehtedest. 20. Induktsiooni elektromotoorjõud liikuvates juhtides Kui juht liigub magnetväljas, siis koos juhiga liiguvad ka tema vabad laengud. Seetõttu
keskendub füüsilistele sümptomitele, siis fenomenoloogia vaatleb haiguse subjektiivseid aspekte. 6. Mida tähendab väide, et vaimuhaigus (nt skisofreenia) on sotsiaalselt konstrueeritud? Psüühikahäired on sotsiaalselt paika pandud (konstrueeritud) avalikkuse ja psühhiaatrite poolt. Seega pole need objektiivselt määratletavad. Konkreetne ühiskond paneb paika selle, mida nähakse psüühikahäirena ja kuidas sellele reageeritakse. Eksisteerib teatud vaimuhaigusdiskursus1 (M. Foucault): eksisteerivad psühhiaatrilised, õiguslikud ja sotsiaalsed mehhanismid, mis tegelevad nendega, keda peetakse psüühikahäirete all kannatajateks. 7. Mis iseloomustab eksistentsialismi? (lisaks üldisele võivad siin olla abiks ka Heideggeri ja Merleau-Ponty mõtted) Oma olemuselt on eksistentsialism vastuhakufilosoofia, mis keskendub üksikindiviidile ning mõneti vaadeldav mässuna valgustusajastu ideaalide vastu, kus rõhk asetati süsteemidele ja ratsionaalsusele
Kultuuriajaloo lätted Kultuuriajalool puudub olemus, kuid seda saab määratleda ainult tema ajaloo kaudu. Samas on raske kirjutada millestki niisugusest, millel puudub püsiv identiteet. M. Foucault rõhutas tunnetuslikke ,,katkestusi" ja ütles, et me seisame silmitsi ,,olevikukesksuse" ohuga ja riskime võimetusega üldse midagi kirjutada. Just see ongi kõikide ajaloolaste probleemiks. Praegused olevikukesksed küsimused oleksid: kui vana on kultuuriajalugu ja kuidas on kultuuriajaloo kontseptsioonid aja jooksul muutunud? Vältides sama olevikukeskset vastamist on nendele küsimustele väga raske vastata. Võibolla oleks lihtsam vastata, kui me lähme tänasest ajast tahapoole
annaabi.ee 
