Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"foucault" - 176 õppematerjali

foucault on öelnud, et kõnelemine ei ole uuenduslik (innovaatiline) tegevus, vaid valikute tegemine kindlate praktikate (=tavade) raames, mida juhivad antud keele reeglid (need kirjutavad ette, mis on lubatud ja mis mitte) (Palmaru K. I). See tähendab, et tegelikult on ka keelel kui suhtlusvahendil meie üle teatud võim, mis omakorda tähendab, et kommunikatsioon omab võimu mitte ainult meedia kaudu vaid ka palju üldisemalt.
Foucault

Kasutaja: Foucault

Faile: 0
thumbnail
6
doc

Diskursuse kord. Michel Foucault

Tähendused tekivad diskursuse sees, diskursus kui semiosfäär. Diskursuse lubavad käima panna tihtipeale juhuslikud olukorrad, mis tänu kontekstile saavad juhitud diskursuse poolt. 1. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Kuidas see väljendub ja miks arvab Foucault , et just seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes? Mõelge ka teistele keeludele-tabudele ühiskonnas, mis seotud nt toitumisega. Mis funktsiooni kannavad need? Keeld väljendub tabu määramises, situatsiooni rituaalis või kõneleva subjekti positsioonis. Need keelutüübid moodustavad omavahel võrgu, kus ristumiskohad ja avavused pidevalt muutuvad. Avaldub teatud grammatiliste reeglite kaudu ja aegruumilises kontekstis....

Diskursuse teooriad ja...
130 allalaadimist
thumbnail
8
doc

MICHEL FOUCAULT VÕIMUST

Tallinna Ülikool MICHEL FOUCAULT VÕIMUST Referaat Tallinn 2011 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 3 Michel Foucault 1926-1984..................................................................................................... 4 Seksuaalsuse ajalugu.......................................................................................................... 4 Võimu olemus ja mehhanismid................................................................................................ 5 Võimu võrgust valla...

Kommunikatsiooniteooriad
75 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kokkuvõte Michel Foucault teosest „Seksuaalsuse ajalugu I“ – Scientia sexualis

Kokkuvõte Michel Foucault teosest ,,Seksuaalsuse ajalugu I" ­ Scientia sexualis Loetud teksti ülevaateks võib öelda, et Foucaulti eesmärgiks oli antud raamatu kirjutamisel näidata, et viimast kolm sajandit Lääne tsivilisatsioonis ei saa kuidagi võtta kui seksuaalsuse repressioonina, pigem aga vastupidi- valitsev võim kasutab seksuaalsust oma eesmärkides ning oma mahhinatsioonides kavalalt ära. Ta on ära toonud kaht põhilist seksitõe produtseerimise moodust- lääne maailmale/ kultuurile oli seks kui teadus seksuaalsusest (scienta sexualis), ning muu maailm (Hiina, Jaapan, India, Rooma, araabia-moslemi ühiskond) vaatlesid seksi kui kunsti (ars erootika). Samas minu loetud materjali lõpupool tuleb Faucalt välja väitega, et scienta sexualis polegi muud kui lihtsalt ars erotika eriti subtiilne (habras) vorm. Foucaulti väitel elame me ühiskonnas, kus seksuaalsus ei vastandu võimule (tahtes teda ohjata), vaid seks ja ka keha on muutunud võimu...

Sotsioloogia
74 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

"Hullus ja Arutus" Michel Foucault

Peatükki. (lk 519-571). SUUR HIRM Lugesin isoleeritusest, iseendast võõrandunud arutuse nähtavale tulekust. Mis oli uutmoodi ohtlik ja kahtluse alla seatud. Rameau vannapoja tegelaskuju näitel kirjeldati palju. Tekst rääkis nagu temast. Lugedes lk 533 . viimast kaheksat lõiku tekkis mulje nagu oleks tahetud öelda seda ,et arutus iseendaga ongi üks suur hullus. Kuna iseendaga rääkides oli saanud nn hull esimest korda pärast Suurt Sulgemist taas ühiskondlikuks tegelaseks, esimest korda üle pika aja asuti temaga vestlusesse ning talle esitati küsimusi. Arutus tuli uuesti nähtavale kui tüüp. Rääkis palju isoleerimise kardetusest minevikus ja ka sel hetkel. Isoleerimise maa oli saanud nn haiguse koldeks. Seda põlati ning kardeti. Usuti ,et need kolded levitavad tõbesid. Kardeti mingit müstilist haigust ,mis pidavat saama alguse iso...

Filosoofia
17 allalaadimist
thumbnail
3
docx

M. Foucault "Seksuaalsuse ajalugu I " kokkuvõte sotsioloogias

Erinevalt laialt levinud arvamusest pole seksi viimastel sajanditel mitte varjatud ega välditud, vaid me näeme terve rea teaduslike, majanduslike, meditsiiniliste, pedagoogiliste ja õiguslike mehhanismide teket, mille eesmärk oli inimesi oma seksuaalsusest rääkima panna. Foucault toob nende hulgas esile religioossed südametunnistuse vaatluse protseduurid ja mitmesugused teaduslikud tehnoloogiad. Ta näitab, et patukahetsuse sakrament huvitus alates 16. sajandi keskpaigast üha enam indiviidi seksuaalsusest, mis tuli puhastumise eesmärgil viimase detailini üles tunnistada. Kui algul olid patukahetsuse huvipunktis lubatud ja keelatud armuvahekorrad, siis hiljem asendus see "liha" problemaatikaga ­ keha, aistingute,...

Sotsioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Mis on autor? - Michel Foucault

Mis on autor? Michel Foucault Kuna ma hetkel veel ei valda prantsuse keelt sellisel tasemel, et lugeda Foucault esseed originaalis, pean usaldama tõlget. „Sõnad on tähistajate ja tähistatavate kokkuleppeline süsteem, mille ühiskond on kehtestanud.“ Sellest tulenevalt ka mõisted on kokkuleppelised. Võttes ette sama teose kaks tõlkija nägemused sellest, ongi märgata üsna erinevaid lähenemisi ja vabalt ümberkäimist sõnadega, mis üld kokkuvõttes siiski mahub kokkuleppelisuse raamidesse. Kirjutamine on märkida vaheline mäng. Kirjutamise mõte pole mitte kirjanduse,...

Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Seminaritekstid

3. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: tõetahe. Tõetahe on välistussüsteem, kus lahutatakse tõene diskursus väärast, tõesele diskursusele anti uus tähendus ­ tõene diskursus pole valitsev, see mida tuleb austada ja karta, vaid tõene diskursus pole võimuga seotud. Tõde peitub hoopis diskursuse tähenduses ja vormis, seda tugevdavad paljud praktikad ja teadmise väärtustamine, omistamine ja jagamine ühiskonnas. Foucault arvab, et tõetahe ja tõde on vastanduvad nähtused, sest tõene diskursus ise vormipoolest neutraalne ­ see ei sisalda püüet võimu omamise poole, et iseend kui tõde kuulutada, see ei tunnista tahet ja varjab enda taotlused oma olemusega. Tõetahe aga ei ole neutraalne, see sisaldab ikkagi püüet midagi öelda, saades seeläbi võimu ja paratamatult välistades midagi. Tänapäeval on tõene diskursus see, mida saab praktikas edukalt rakendada...

Diskursuse teooriad ja...
85 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektromagneetiline induktsioon

Elektromagnetiline induktsioon (EMI) EMI nähtus ­ seisneb elektromotoorjõu tekkimises (indutseerimises) suvalises suletud kontuuris ja seetõttu induktsioonivoolu tekkimises juhtivas suletud kontuuris, kui muutub magnetvoog läbi kontuuriga ümbritsetud pinna; Faraday´ EMI seadus ­ indutseeritud elektromotoorjõud (emj) on võrdne miinusmärgilise magnetvoo muutumise kiirusega Ei = - ; t Lenzi reegel ­ induktsioonivool omab sellist suunda, et selle voolu poolt tekitatud magnetvälja voog püüab takistada (kompenseerida) induktsioonivoolu põhjustanud magnetvoo muutust; EMI elektriväli ­ erinevalt paigalseisvaid laetud kehi ümbritsevast väljast on see väli pööriseline (kinniste jõujoontega, mittepotentsiaalne); Foucault´ voolud ­ mikroskoopilised pöörisvoolud, mis tekivad m...

Füüsika
99 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Filosoofia 12.klass konspekt

peamiseks võib pidada olemisküsimust, mille üha taas küsimine tema mõtlemise põhiosa moodustab oli üks eksistentsialismi rajajatest eksistentsialistliku filosoofia põhieesmärk on indiviidi eksistentsi teadvustamine see toimub vaid kogemustest lähtuvalt tema juures on tegemist on väga laia hermeneutika teemamääratlusega suhtumine relogiooni pole ühene, eristatakse religioosset ja ateistlikku suunda "Olemine ja aeg" ­ eesmärk oli avada taas küsimus mis on olemine, Michel Foucault 1926-1984 Sündis 15.oktoobril. Õppis filosoofiat ning psühholoogiat pariisis, filosoofia doktorikraadi omandas ta 1961 a 1950-1953a oli ta kommunistliku partei liige 1952-1960 a õpetas ta Lille'I, Uppsala, Varssavi ja Hamburgi ülikoolides, 70ndatel õpetas Usas tegeles psühhiaatria, meditsiini, vanglasüsteemi ning inimese seksuaalsuse uurimisega. Hilisemas elus oli ka poliitaktivist. 1984 suri AIDS'I tõttu Looming: Teosed sarnanevad ajalooraamatutele Tugib arhiivi uuringutele...

Filosoofia
159 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Hälbiva käitumise sotsioloogia (TLÜ) konspekt 2012

Organisatsioonilis-funktsionaalne mudel Algselt vangla kui täiusliku ühiskonnakorralduse mudel, kus kurjategijaid saab parandada allutades nad distsipliinile, korrale ja eeskirjadele. Silmnähtav ebaõnnestumine, kuid asutused siiski säilisid. ,,Mugavus"-süsteemi elluviijad kasutasid vanglat isiklikel eesmärkidel. 3. Varjatud funktsiooni mudel Kapitalismi teke Distsiplineeritud ja sõnakuuleliku tööjõu kasvatamine Vangla funktsioonid: Michel Foucault - Vangla ülesanne ei ole karistada vähem, vaid karistada paremini. - Vangla kolm keskset funktsiooni: · Järelevalve · Klassifitseerimine · Kuritegevuse vaoshoidmine - Teadmiste areng seotud võimu arenguga. - Vangla tuleb oma ülesandega toime ­ ta loob kurjategija. Vangla sisemine vastuolu - Donald Clemmer · Vangide sisemine seadusandlus (kuritegeliku subkultuuri teooria)...

Hälbiva käitumise...
97 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Induktsioon ja magnetvoog

Pööriselektriväli, selle kujutamine välja jõujoonte abil, selle erinevus elektrostaatilisest väljast. Muutuva magnetvälja tekitatud elektrivälja nim põõriselektriväljaks. Temajõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned, ehk pöörised 11. Focault' voolud, nende kasutamine kehade soojendamisel. Miks tuleb efektiivseks soojendamiseks kasutada võimalikult lühilainelist (mikrolainelist) elektromagnetvälja? Foucault voolud on põõrisevoolud, mis on põhjustatud induksiooniseadusest, mille kohaselt hakkavad vabad laengukandijad aines ringjooneliselt liikuma. Nad on induktsiooni voolud,mis tekivad massiivsetes juhtides. Elektriahi,metallida karastamiseks . kehas olevad elektrilised osakesed(dipoolid) hakkavad võnkuma....

Füüsika
311 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Sissejuhatus semiootikasse

(laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault , Derrida, Lévi-Strauss, Barthes. Põhiteemaks inimmärgid ja diskursus. Peale Saussure surma (1920ndatel) tekkisid kolm strukturalistlikku koolkonda - Genfi koolkond (olulised Ch. Bally teosed), Pariisi koolkond (põhiline A. Meillet, populariseeris Saussure'I) (viimased on vähemtähtsad), aga olulised on: - Praha lingvistiline ring (mõjukaim, olulisemad ideed sealt) - Ameerika strukturalism (iseloomulik metodoloogiline rangus) - Glossemaatika e. Kopenhaageni strukturalism (glossa - keel, kr...

Filosoofia
107 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Sotsioloogia üldkursus

Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld ­ kaaslane; societas, ld ­ühiskond; socium, ld ­ kollektiiv; logos, kr ­ sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime ­ mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi:...

Sotsioloogia
539 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tühjust kõnetav inimene

Kas tõdeda igasuguste inimpüüdluste käesirutust Tõe suunas asjatuks vaevaks ja keskenduda lohutule eneseteostusele asises maailmas? Võime mõtestada maailma mõistusest lähtuvalt, eritleda seda semiootilise analüüsiga, konstrueerida ja dekonstrueerida tekkivaid ja taas ümberlükatavaid mõistestikke, kuid usun, et selline uurimine kogub vaid metaandmeid erinevate inimkultuuri avalduste kohta, eemaldudes ühtlasi inimeseksolemise imelisest müstikast. Nagu Michel Foucault sõnastas, on nüüdisaegse kultuuri osaks mitte enam avastamine, vaid keeldumine sellest, mis ollakse. Mõistus räägib iseendaga ja vaimustub oma säravast retoorikast, unustades inimvaimu sõnatu kõnetamisvõime. Mõistus vajab tõendamist ja seetõttu ei lepi ta just kergesti sellega, et Jumal võib olemas olla ka mõistuse kinnitava templita. Või ehk siis nõnda, et küll me ta kunagi füüsikas Suure Ühendteooria abil kuskilt mateeria...

Kirjandus
67 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Nimetu

Mahlakuu 10217 Kronoloogiline syndmuste kokkuvõte: Tegevus algas Napoleoni-sõdade päevil. Väikesse Eestimaa mõisa sõitis perepoeg (ohvitser) koos oma sõbra Timotheus von Bock`iga (samuti ohvitser). Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi - k...

Kirjandus
2950 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Miks kunst ja kultuur armastab hulle

Meie võime vastu laupa lüüa ja tabada, et maailm on läinud vahetusse: hullumajas on need õiged ja väljaspool müüre valed. Küsimusele: kus siis tegelikult on hullud, müüridest väljaspool või sees, võib vastuse leida ka faktist, et Eesti ajaloos on 1917 algusest kuni tänapäevani vaimuhaiglad olnud pigem poliitilised vanglad kui raviasutused. Kus on peidus hullumeelsuse juured Michel Foucault räägib oma raamatus ,,Hullus ja arutus", et enne XIX sajandit polnud olemas sellist mõistet nagu hullumeelsus. Kui pidalitõbi oli kadunud ja mälestused pidalitõbistest peaaegu kustunud, jäid vastavad struktuurid siiski püsima. Vaesed, hulgused, korrarikkujad ja "peast segased" võtsid üle varem pidalitõbistele kuulunud rolli. Keskaeg paigutas hulluse pahede hulka. Alates XV sajandist oli see sotsiaalne parameeter: kui inimene oli ohtlik teistele või endale, oli ta vaja isoleerida...

Kunstiajalugu
144 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Postmodernism

POSTMODERNISM Postmodernismi iseloomustus: Piiri tõmbamine modernismi ja postmodernismi vahele pole kerge ülesanne, sisaldab ju postmodernismi mõistegi eelnenud kultuurietapi nimetust. Tegu on modernismi edasiarendusega. Osa kirjandusteadlasi peab esimeseks postmodernistlikuks romaaniks juba James Joyce'i teost ,,Finnegans Wake" (1939). 20.sajandi viimastel aastakümnetel sugenenud postmodernismi põhitunnuseid on erinevuste esiletõstmine. Lähtutakse seisukohast, et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist. Maailm on muutunud ja me peame sellega leppima, mõistmaks, mis meie ümber toimub. Filosoof Jean-Francois Lyotard on öelnud: ,,Postmodernne kunstnik ja kirjanik on filosoofi olukorras: tekst, mida ta kirjutab, ja teos, mida ta loob, ei järgi kehtestatud reegleid põhimõtteliselt ja nende kohta ei saa langetada hinnangut määrava otsustuse alusel, rakendades tuntud kategooriaid. See, mida teos või te...

Kirjandus
301 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Induktsioon

1 Elektromagnetilise induktsiooni mõiste Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Tüüpilisemad on kolm võimalust: 1) juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2) magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3) juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas 4.2 Juhtmes indutseeritav elektromotoorjõud Igas juhtmes, mis magnetväljas liikudes lõikab jõujooni, tekib elektromotoorjõud (emj.); kui aga juhtmeotsad on omavahel ühendatud, s.t. vooluring on suletud, tekib selles vool. Indutseeritava elektromotoorjõu suund määratakse parema käe reegliga: Kui jõujooned suunduvad peopessa ja pöial näitab juhtme liikumise suunda, siis väljasirutatud sõrmed näitavad indutseeritud elektromotoorjõ...

Elektrotehnika
98 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt

SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur ­ osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest...

Etnoloogia ja...
233 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kirjandusteaduse eksamikonspekt

Poststrukturalism (dekonstruktsioon) ­ Termin ,, dekonstruktsioon" tähistab lugemise viisi, mida praktiseerivad prantsuse filosoofi Jaques Derrida töödest inspiratsiooni saanud kriitikud. Dekonstruktsioon võimaldab erinevaid lugemisvõimalusi ja just sellepärast tihtipeale dekonstruktiivset meetodit ümbritseb keerulisuse ja arusaamatuse aura. Tekib 1970. astatel Prantsusmaal (J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Foucault , P. de Man jt). Põhineb binaarsete opositsioonide kriitikal: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Feministlik kriitika - Uurib ühiskonnas ja kultuuris (võimusuhetes) peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust. Feministlik teooria sai 20.sajandi teisel poolel üheks olulisemaks kultuurikriitika suundumuseks (lad. k femina, femineus ­ naine, naiselik). Naisekeskse...

Kirjandus
177 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun