· Muutused tööhõive, majanduse põhivaldkondades üha rohkem inimesi töötlevas sektoris · Linna- ja maarahvastiku suhtarv suurenes linnaelanike arv · Leibkonnamudel väiksed pered · Tööaeg domineerib puhkeaja üle · Tekib palgatööliste klass · Tähtsaks muutub haridus · Inimesed asuvad elama linnadesse · Perekonnad muutuvad väiksemateks 3. Võrdle industriaalset ja postindustriaalset ühiskonda! Industriaalne Postindustriaalne Riik ei sekku toimub isevalik, piiranguteta Riik sekkub majandsse, reguleerib Firmad Ülikool Tootmiseks masinad Tootmiseks teadmised Otsused: firmajuhid eksperdid
Nüüdisühiskond(19.sajandist): *tekivad ühiskonnasektorid*toimub tööstuslik kaubatootmine *rahvas osaleb ühiskonna korraldamises*levib vabameelsus *on inimõigused Industriaalne ühiskond:(18.saj lõpp Inglism.) *tööstuslik tootmine *töötegemine muutub ratsionaalseks *bürokraatia tugevnemine *tööaega rohkem kui puhkeaega *palgatöö *hakatakse otsima meelelahutust (nt kasiinod) *muutub ühiskonna sotsiaalne jaotus- linnarahva ja tööliste osakaal suurenes*linn kujuneb progressi sümboliks *leibkonnamudel muutub- väikepere Postindustriaalne ühiskond (19.saj lõpp) *kasvab teenindussektori osatähtsus *tähtsustama hakatakse teaduse ja tehnoloogia osatähtsust
Muutused kultuuris Kultuur on pidevas muutumises olnud kogu aeg. See on enamasti tingitud mingist muutusest ühiskonnas. Kuidas on muutunud kultuur läbi ajastute ja mis on selle tinginud? Agraarühiskonnas elasid inimesed maal. Kuna elati maal, siis olid ka pered suured, sest nii oli lihtsam majapidamistöid omavahel ära jagada. Mida rohkem töökäsi, seda paremini kulgeb töö. Inimesed sõltusid palju teineteistest. Kui suhted olid head, siis ka abistati ja aidati teineteist. Puudus igasugune anonüümsus. Kuna tollal peeti kirikuskäimist väga oluliseks ja kui keegi oli mingil põhjusel minemata jätnud, siis sahistas terve külarahvas sellest pikalt. Nii oli ka lastesaamisega. Ei kiidetud vallalisi naisi heaks, kes olid lapseootel. Tehti luulet, laulu ja tantsu ning koguneti suvisel pööripäeval lõkke umber, aeti aidas puskarit. Seejärel toimusid mitmed muutused. Areneti teaduses, tehnika...
Nüüdisühiskonna kujunemine:1) primitiivühiskond, 2) agraarühiskond, 3) industriaalühiskond Muutused: 1) Tööhõive 2) Linnade kasv 3) Muutused kihistumises 4) Demokraatia juurdumine 5) Leibkonnamudeli muutus 6) Riigi ülesanded Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast: Põhiressurss industriaalis masinad, postindust. teadmised. Põhiinstitutsioon tööstuses firma, postis ülikool. Põhiotsustajad firmaomanikud, eksperdid. Tähtsaim kapital varaline rikkus, oskusteave Industriaalses taheti konveieritöölisi, postindustriaalses rohkem haritud spetsialiste kes on saanud hea koolituse. Tööstusjärgses mängis suurt rolli massimeedia. Teadmusühiskond ühiskond, kus kasutatakse pidevalt oskuslikult infot poliitikas ja majanduses. Oluline on loovus, meeskonnatöö ja teadmiste rakendamine. Heaoluriik- riik kus kõigile ühiskonnaliikmetele on püütud luua võrdsed tingimused heaoluks. Tunnused: Ressursside ülekandmine,...
Kui eelnenud agraarühiskonnas sõltus töötegemine ilmastikust, tähtpäevadest ja usupühadest, siis tööstusajal see nii enam polnud - "aeg on raha" tööstusühiskonna tunnus - ratsionaalsus. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Sotsiaalsed muutused Tööstuslik pööre ja üleminek kapitalismile muutisoluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust: 1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades. 2. Linna ja maarahvastiku suhtarv Post - industriaalne ehk reenindusühiskond U. 1979 kujunes uus ühiskonnavorm- postindustriaalne, mille eritunnusteks: 1. Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine 2. mitmekesine klassistruktuur ja väärtushinnangud Infoühiskond või teadmusühiskond Postindustriaalne ühiskonna arendedes, kus üha määravamaks sai informatsiooni levik kõigis elusfäärides hakati nimetama infoühiskonnaks (www- ülemaailmne võrgend) Asjaolu et info levik oli kättesaadavam kõige madalamalgi tasemel (üle 80%) hakati antud
6,3Ühisturg- lisaks vabale kauplemisele ja ühtsele reeglitele ???? 6,4 majandusliit- EL 7. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid (IMF, WTO, EL, NAFTA, ALADI, APEC, OPEC, ASEAN, OECD) – eestikeelne täielik nimetus, org.-i tegevussuunad lühidalt, liikmed. 8. Kuidas tunned ära agraar-, industriaal- ja infoühiskonda kuuluva riigi. 8,1 Agaar-kasvatatakse köögivilju, põhiliselt eksporditakse kaupe, 8,2 Industriaalne – Palju tööstust enamust rahvast töötab sekundaarses sektoris 8,3 Infoühiskond- Riik on kõrgelt arenenud, enamus infot on talletatud arvutites, 9. Transpordi liigid, nende eelised ja puudused ning peamised kasutusvaldkonnad. 9,1 Jõetransport- transporditakse enamasti väikestes kogustes inimesi ja kaupu. 9,2 Meretransport- Transporditakse hästi suurtes kogustes kaupu on hetkel kõige odavam viis kuidas midagi transportida, kuid see on aeglane.
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks maailmamajanduse kujunemine. 1. Tootmisviisi mõiste, jaotus. Iseloomulikud jooned traditsioonilistel, industriaalsetel ja postindustriaalsel tootmisviisil. Millal maailmas mindi ühele või teisele tootmisviisile üle, kus tänapäeval maailmas esineb? 2. Riigi majandusliku arengu põhinäitajad. Tead, millised näitajad on iseloomulikud majanduslikult kõrgelt arenenud ja millised mahajäänud maadele. 3. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid, oskad järjestada konkreetse ettevõtte korral (näit. teaduspark) paigutust mõjutavad tegurid. 4. Globaliseerumise mõiste, selle tekkimise põhjused, positiivsed ja negatiivsed küljed. 5. Rahvusvahelised ettevõtted (RVE), RVE -te erinevad põlvkonnad. Oskad nimetada RVE-id erinevatest eluvaldkondadest. 6. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid (IMF, WTO, EL, NAFTA, ALADI, APEC, OPEC, ASEAN, OECD) ...
3 Riigi tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel eksisteerib tugev vastastikune sõltuvus, nende konflikt võib viia võimukriisini. Ministrid jäävad täieõiguslikeks parlamendiliikmeteks. Parlamentarism on Euroopas ülekaalus, nt. Skandinaavia riigid, Itaalia, Saksamaa jt. Indikaator Eelindustriaalne Industriaalne Postindustriaalne ehk traditsiooniline ühiskond ühiskond ühiskond Arengu juhtprintsiip Traditsionalism Majanduskasv Teadmis- ja infokesksus Rikkuse allikas Tooraine, saadused Kaubad Teadmised, informatsioon,
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. 1. Seleta tootmisviisi ja selle jaotust. Tootmisviiside esinemine, algusaasta + iseloomulikud omadused. Tootmisviisi moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad, neile vastavad inimestevahelised suhted ja töökorraldus. Tootmisviisid jagunevad: traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne tootmisviisideks. Traditsiooniline tootmisviis: levis väikestes hulkades, ei osalenud maailmamajanduses, elatusmajanduslikud, toodeti ainult enda jaoks. Traditsiooniline oli kuni 15-16. sajandini. Esineb endiselt Aafrika vaestemates riikides, näiteks Niger/Lõuna-Aafrika Vabariik Industriaalne tootmisviis: levis suuremates hulkades, tekkis maailmamajandus, toodeti ka müügiks, esineb tööjaotus, tekivad riigid Industriaalne tootmisviis algas 15-16. sajandil.
riigid. Riikide vahel tekkisid tihedad Ei suheldud omavahel. Sidemed vaid emamaa ja sidemed, kujunes tööjaotus ja koloonia vahel. 1 kapitalivood Kiiresti arenesid pealinnad ja Rohkem arenenud olid need kes tegelesid loodusvarade poolest rikkad maaravade hankimisega ning istanduspiirkonnad regioonid Valistses industriaalne tootmisviis Valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis valitses nendes majandusharudes millest oli huvitatud emamaa. Industriaalne tootmisviis Arengus jõudmine tööstusühiskonda. Tööstuslik tootmine. Muutused: Inimesed jäid paikseks Teamisi hakati juurde omandama Tootlike jõudude arenemine Varaindustriaalne tootmisviis 1617 sajand Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa, Madalmaad,
Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahemere maades, Euroopas Kõige arenenud Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud, kogemused ning palju hea töökultuuriga rahvast Kõige kaubalisem Vahemere maades, sest omapärast loodusolude tõttu pidi paljusid kaupu tooma mujalt maadest, Vahemeri oli hea kaubatee Industriaalne tootmisviis sai alguse Euroopast, tänu heale taime- ja loomakasvatuse tasakaalule ning Vahemere piirkonna heale mõjule Uuendused, mis olid industriaalse tootmisviisi kujunemisele eeldusteks: Väljevaheldussüsteem Tõu- ja sordiaretus Laevaehituse areng Uued metallisulatusviisid Energiaallikatena tuul ja vesi Levik sai alguse Itaaliast, levis Inglismaale TV 1. Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel?
uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. MAJANDUS hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem MAAILMAMAJANDUS kogu maailma hõlmav majandus TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e. naturaalmajandus Käsitöölised Seisuslikud ühiskonnad, kogukonnad Kaubeldi luksuskaupadega Industriaalühiskonna kujunemise ja arengu eeldused Mitmeväljasüsteem Tõu- ja sordiaretus Levisid vesiveskid ja tuulikud Metallisulatuses uued meetodid Uued navigatsiooniseadmed Aurumasin
-) APEC Aasia ja Vaikseookeani majandus foorum -) Euroopa liit -) IMF Rahvusvaheline raha fond -) WTO Maailma kaubandus organisatsioon. -) IGRD Maailmapank Globaliseerumine * Globaliseerumise indeksi määravad: -) poliitiline tegevus. -) tehnoloogia. -) välissaatkondade arv riigis. -) Personaalsed kontaktid. * Maailma majanduse kujunemine = majandus kasutatavad tehnoloogiad + inimsuhted. * Tootmine on kas agroorne, industriaalne või post-industriaalne. -) Agraarne ehk käsitöö. -) Industriaalne ehk töö masinatega. -) Post-Industriaalne ehk kõrgtehnoloogia. Rahvastik * Maailma rahvaarv ~ 6,9 miljardit. * 3 suurimat riiki: Hiina (1,3 miljardit), India (1,2 miljardit), USA (0,31 miljardit) * Rahvaarvu mõjutab: iive (arenendud 1-2%; arengumaades 20-30%), migratsioon, haigused, sõjad, looduskatastroofid. * Rahvastiku iseloomustavad näited: rahvaarv, sooline, keskmine tihedus, kirjaoskus,
omavahel erinevaid seaduspärasusi (poliitikateadused) Ühiskonna tunnused Ei ole suurema süteemi osis Abielud sõlmitakse enamasti selle koosluse esindajate vahel Täieneb ühiskonnaliikmete laste arvel Kindel territoorium, mida peetakse omaks Oma nimetus ja ajalugu Iseseisev juhtimissüsteem Kooslus kestab kauem kui liikmete eluiga Ühine väärtussüsteem, mida nimetatakse kultuuriks Ühiskonnatüüpide võrdlus Indikaator Traditsioon. Industriaalne Postindustr. Aregngu printsiip Traditsionalism Majanduskasv Teadmis- ja infokesksus Rikkuse allikas Tooraine, saadused Kaubad Teadmised, info, teenind. Tehniline baas Agraarne Industriaalne Informatiivne Põhiklass Talupoeg Tööline Teenistuja, juht Tootmisüksus Talu Tehas, vabrik Instituut, firma
http://www.abiks.pri.ee Looduslik, kultuurilsed regioonid riikide rühm, mis sarnaneb asendilt, loodusoludel, kultuuri ja ühiskonna korralduse poolest ning millel on sarnane rool maailmamajanduses. Euroopa parasvööde, kristlik kultuur, loodusvarad on ammendumas, alustas esimesena iseseisvat industry, maailma maj väga oluline, sisemiselt väga ebaühtlane PõhjaAmeerika Kanada, USA, asutasid Euroopast väljarändajad, kristlik kultuur, looduslikult mitmekesisem kui Euroopa, maailmamaj väga tähtis KaugLõuna Austraalia, UusMeremaa, LAV, LAm l osa, asutatud PõhjaAmeerikast hiljem, loodusolud erinevad, maavarasid rikkalikult, maailma maj osalemist takistab kaugus Hommikumaad Aafrika põhjapoolne osa, Araabia ps, troopilised, lähistroopilised kõrbed, islami kultuur, põhiline osa rahvastikust ja ma tegevusest koondunud oaasidesse, maavarasid vähe, hil...
Ühiskond inimeste kooselu korrastatud vorm. Nüüdisühiskond, nüüdisühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned nüüdisühisond on välja arenenud viimase 200 aasta jooksul ehk tänapäeva arenenud ühiskond. Seda iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodaniku ühiskonna erinevused, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimõiguste tunnustamine. Proletariaat ehk palgatöölised kapitalistliku ühiskonna üks põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu kodanlusest majanduslikult sõltuv. Müüb oma tööjõudu raha eest. Tekib küsimus, et kes määratleb palgatööliste õige hinna. Fordism USA töösturi Henry Fordi tehastes kasutusele võetud tootmiskorraldus ehk konveireri meetod. See jagas ogu tootmise konveieril järjestikku sooritatavateks lihtsateks operatsioonideks. Sotsiaalne mobiilsus inimeste ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vert...
Algselt oli HIP-HOP protestiv. Techno- väga avar mõiste. Hõlmab mitmesugust elektrooniliselt tehtud muusikat. Alguse sai Detroidis 80ndate alguses. Süntesaatoripop- eelduseks odavate süntesaatorite ilmumine laiatarbesse Futu- nn futuristlik popmuusika New romantics- rõhk välisel, imidzikeskne suund Electro- rütmipõhine, segunenud funk-rütmidega Eksperimentaalsed suunad- industriaalne sound Kittarirock- (roots rock, indie rock) Brit-soul- kümnendi alguses brit-funk siiski pigem inglismaale omane kui globaalne nähtus Brit-dance- popturu toode Mainstream rock- algupärane rock. Sting, pink floyd... House- disco järglane. Esimene tantsumuusika mida oli võimalik teha ka kodus, koduarvutil Heavy metal- Tõsine, mittemeelelahutuslik. Mõjutajateks punk ja Briti rock Teen-pop- praeguste poisetebandide otsene eelane.
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Peking Peking on Hiina pealinn. Peking on 1. järgu haldusüksuse (shi) Beijing Shi halduskeskus Pekingi alaliste elanike arv on 7 072 000 (2007). Peking on üks Hiina arenenumaid linnu, kus kolmanda astme tööstus moodustab 73,2% selle SKP-st. Peking oli esimene post-industriaalne Hiina linn. Linna keskel asuvad Tian'anmeni väljak ja Keelatud linn. Linnast 10 km loodes asub Suvepalee. Pekingis toimusid 2008. aasta suveolümpiamängud. Kliima lähisarktiline. Pekingi tööstuslinnaosa Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Brüssel
Agraarühiskond. · korilus etapp inimeste elus, korjati marju ja seeni. Umbes 10 000 aastat tagasi hakati kodustama loomi, umbes 6000-7000 aastat tagasi hakati põldu harima ja inimesed jäid paikseks. · alepõld 2-3 aastat kasutusel olev maa(põletatakse , tuhk on väetiseks). · põlispõld loomaväetisega väetatav. · agraarne põllumajanduslik. Töökorraldus käsitöö Industriaalühiskond. · industriaalne tööstuslik. Industriaalühiskond Euroopas : 18 sajandi teine poole 1972 Tööstuslik areng saab alguse Euroopast : 1) Haridustase kõrge 2) Vaba poliitiline olukord. Industriaalsed murrangud mis kiirendasid tööstuse arengut: 1) Levis vaheldussüsteem, hakati looma uusi tõugusid ja sorte, levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati uued metallisulatus viisid, kellad,
piirkondades arenes majandus seetõttu kõige kiiremini ? Maavarade paiknemiste juurde arenesid erinevad ettevõtted. Arenesid ka piirkondadesse, kus oli olemas ka transport. Iseseisev industrialiseerumine iga riik toodab oma toodangut ise ja tarbib selle ise ära. Sõltuv industrialiseerumine tööstuslik areng suunatakse teise riigi poolt peale ja on selle huvides. Võrdle 20. Saj alguse P ja L riike. Põhi: 1. Moodustasid iseseisvad riigid- impeeriumid 2. Põhiliselt industriaalne tootmisviis (kolooniates agraarne) 3. Riikide vahel tekkisid tihedad sidemed, tekkis tööjaotus 4. Rohkem arenenumad olid: pealinnad ja loodusvaraderikkad piirkonnad Lõuna: 1. Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne levis vaid emamaale vajalikes harudes 2. Kolooniatevaheline kaubavahetus, tihedamad suhted puudusid, tööjaotus oli nõrk 3. Rohkem arenenumad olid loodusvaraderikkad piirkonnad Miks hakkasid kolooniad 20. saj. iseseisvuma?
Korilus rändava eluviisiga, ei tekiinud ülejääke. Traditsiooniline tootmisviis- tavade ja traditsioonidele üles ehitatud majandus. Olulised huved toodetakse üksnes oma kogukonna tarbeks-elatusmajandus. Tööjaotust ei esine. Varaagraalne töötmisviis- põlluharimine karja kasvatamine, paikne eluviis, tsivilisatsioonide teke, rändkarjandus, alepõllundus. Hilisagraalne tootmisviis kujuneb taime ja loomakasvatuse ühinemisel. Industriaalne tootmisviis- suurte inimhulkade koostöö, kõrge haridustase, uued tehnoloogiad Varaindrustriaalne tootmisviis- tehnoloogia suht kiire areng ja turumajanduslike suhete levik kõidis majandusharudes. Iseseisevindrustrialiseerumine on riigi indrustrialiseerumine omal algatusel ja omade jõududega. Sõltuvindrustrialiseerumine on teistest riikidest sõltuv indrustrialiseerumine, sest sellest on huvitatud teised riigid ning seda teostatakse ka nende jõududega.
Etruskid kõrge majandus- ning kultuuri tasemega Kesk-Itaaliasse sisserännanud teadmata päritoluga rahavas. Foorum linna peaväljak, äri- ja poliitiline keskus ning rahva kogunemiskoht Antiik-Rooma linnades. Funktsionalism suund arhidektuuris, mis seab eheitise vormi vastavusse tema otstarbega. Hellenism Kreeka ja Idamaade majanduslik-ühiskondliku korra ja kultuuri vastastikune mõju ja põimumine. Humanism filosoofiline maailmavaade, mis peab kõrgeimaks väärtuseksisiksust Industriaalne tööstuslik Kampaniil hoonest eraldiseisev kellatorn Kapiteel samba kunstiliselt kujundatud ülemine osa, mis kannab talastikku, ühtlasi orderi iseloomulikumaid osi. Katedraal peakirik, piiskopikirik mille juures asus toomkapiteel (vaimulike nõukogu) Kromlehh koosneb paljudest püstikividest ringidest Mastaba muistne haudehitis, tõenäoliselt püramiidi eelkäija. Menhir hauasammas (kuni 20m) Nekropol vana-aja kollektiivne matmispaik, Kr
Ehitusnäited: Madeleine kirik Pariis; Tähe triumfkaar; Vana Muuseum Berliinis; Brandenburgi väravad. XIX saj. arhitektuur. Raua ja terase sajand. Ehitusnäited: Coalbrookdale sild(1781); Home Insurance Building(1885); Kristallpalee(1851); Eiffeli torn(1889). Iseloomul.tunnused: 1)raudbetoon;2) historitsism (ajalooliste stiilide matkimine XIX saj.2.pole arhris) 3)eklektika(erinevate ajalooliste stiilide mehaaniline ja põhimõttetu liitmine). Sõnad: industriaalne tööstuslik; pseudovale. Juugendstiil LääneEuroopas. Tekkis Saksamaal XIX saj. lõpul. Iseloomulikud tunnused: 1)tunduvalt vabam kompositsioon 2)kasutatakse valdavalt looduslikke ehitusmaterjale 3)rõhutatakse uudseid dekoratiivseid motiive ja ornamente. 4)tähelepanu ruumide omavahelisele seosele, nende mugavusele, valgustatusele. Ehitusnäited:Sagrada Familia kirik, Maja Mila, Helsingi raudteejaam, kirik Le Raincy, Sajandi Hall Breslaus. Arhitektid Soomes: Eliel Saarinen;
Väga sõltuv kaubandusest Kuna põhiliseks ekspordiartikliks on põllumajandustoodang, on riigi majandus väga sõltuv maailma turu hinnast Põhilised ekspordiartiklid on põllumajandus, aiandus-, kalandus-, metsandussaadused ja infotehnoloogia. Inimarenguindeks Riikide võrdlemine Uus Meremaa on arenenud heaolumaa ja kuulub I maailma riikide hulka Eesti on keskmise elatustasemega tööstusriik. Kuulub II maailma riikide hulka Jaapan on kõrgelt arenenud I maailma riik Kolumbia on industriaalne II maailma riik Kongo DV on vaene, mahajäänud III maailma riik Võrdlev analüüs SKT 1.el. $ Rahvastiku kasv Uus - Meremaal Statistika Etniline jaotus Usundid Eurooplased Anglikaani 14.9% 69.8% Rooma katoliku Maoorid 7.9% 12.4% Asiaadid 5.7% Presbüteri 10.9% Ametlikeks Metodistliku 2.9% keelteks on inglise ja maoori keeled Usundid, rassid, keeled Rahvastiku tihedus ja paiknemine Rahvastiku tihedus
Fifth level VIVIENNE Click to edit Master text styles WESTWOOD Second level Third level Fourth level Fifth level Ebatavaline Tuleviku segunemine minevikuga Naturaalsus "Save the planet" Provotseeriv ja industriaalne Rocki hõnguline retro Metalsetes toonides Inspiratsioon lick to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Stella McCartney Selged ja mahedad toonid
aasia; austraalia. 3. Maailmamajanduse, rahvamajanduse mõiste. Maailmamajandus = ühe riigi piiresse jääv majandus. Rahvamajandus = ? 4. Iseloomusta erinevaid tootmisviise (ühiskonna arengu peamised jooned) agraar-, industriaal-, ja infoühiskond. Traditsiooniline tootmisviis = asju tehakse nii nagu on tehtud sajandeid. Varaagraarne tootmisviis = põlluharimine, loomade kodustamine. Hilisagraarne = taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Industriaalne = kiire tootmine, palju, uued tehnoloogiad ja hea haridus. 5. Majanduslikud näitajad. Sotsiaal-demograafilised näitajad. Sisemajanduse kogutoodang ja rahvatulu ühe inimese kohta. Sots näitaja = arstiabi, haridus. 6. Inimarengu indeks . (Millistest näitajatest koosneb, kuhu kuulub Eesti?) ÜRO poolt arvutatav heaolutaseme näitaja, mis arvestab haridustaset, keskmist eluiga ja SKT-d 1 inimese kohta. Eesti on 41. 7. Kuidas jaotatakse majandussüsteeme? Iseloomusta neid.
1) tootmisviis - selle moodustavad majanduses kasutavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelised suhted ning töökorraldus *jaotus: tehnoloogiad ja töökorraldus *traditsiooniline tootmisviis e. eelindustriaalne (15.saj Indias ja Hiinas) - levinud väikestes inimgruppides; olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks ning tarbitakse eneste poolt; elatusmajanduslikud ja maailmamajanduses ei osale; jaguneb koriluseks, varaagraarseks(Aasias ja Aafrikas) ja hilisagraarseks. *industriaalne tootmisviis - levinud suuremates inimhulkades; vajalik ühiskonna riiklik korraldus; olulisi hüvesid toodetakse müügiks; tootmine pole enda tarbeks; saadud raha eest endale midagi kasulikku; tehnoloogia pidev areng; aktiivne osalemine maailmamajanduses; sai alguse Euroopas 15.saj. Arenes kahel viisil: iseseisev, sõltuv. Jaguneb varaindustriaalne ja hilisindustriaalne. *postindustriaalne - väga hästi arenenud geograafiline tööjaotus ja kitsas spetsialiseerumine;
Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahemere maades, Euroopas Kõige arenenud Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud, kogemused ning palju hea töökultuuriga rahvast Kõige kaubalisem Vahemere maades, sest omapärast loodusolude tõttu pidi paljusid kaupu tooma mujalt maadest, Vahemeri oli hea kaubatee Industriaalne tootmisviis sai alguse Euroopast , tänu heale taime- ja loomakasvatuse tasakaalule ning Vahemere piirkonna heale mõjule Uuendused, mis olid industriaalse tootmisviisi kujunemisele eeldusteks: Väljevaheldussüsteem Tõu- ja sordiaretus Laevaehituse areng Uued metallisulatusviisid Energiaallikatena tuul ja vesi Levik sai alguse Itaaliast, levis Inglismaale TV 1. Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel?
eksootiline loodus, aktiivne tarbimine. 13. Millised neis RVE-dest (2) tegutsevad Eestis: Nestle, Hansapank, Johnson&Johnson, McDonald, Ford Maailmamajanduse globaliseerumine B 1. Maailma tuntuim toorainekartell on: OPEC, ASEAN; NAFTA, EFTA, IMF, EU, MERCOSUR 2. Loetletud ettevõtetest kuuluvad maailma suurimate hulka (2): Monton, Exxon Mobil, Nycomed, Ford , Volvo, Acer, Statoil. 3. Globaliseeumine mõjutab Lõuna riike järgmiselt: a) peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levis vaid tooraineterikastes maades. b) arenenumateks pealinnade ümbrused ja toorainerikkamad piirkonnad. c) sõltumine teistest riikidest 4. Milline neist pole OPECi liige: Venezuela, Alzeeria, Liibüa, Kuveit, Iraak,Iisrael, Nigeeria, Saudi Araabia 5. Teiste riikide maavarasid ja tööjõudu hakkasid kasutama kolmanda põlvkonna ette-võtted. Euroopa turgudele algas USA firmade sissetung. 6
turumajandusega tööstusriikide hulka. Logistika- õpetus turustusega seotud füüsiliste toimingute otstarbekast korraldamisest, mis hõlmab toodete ja nende kohta olemasoleva teabe kulgemise detailset käsitlust. Monopol- ainuõigus toota mingit kaupa, osutada teenust ja määrata hindu. Elatusmajandus- olukord, kus kõiki olulisi majanduslikke hüvesid toodetakse oma tarbeks, jaotatakse tootjate vahel ja tarbitakse ise. traditsiooniline tootmisviis- vara-ja hilisagraarne tootmisviis , industriaalne tootmisviis-tootmisviis, mis baseerub tehnika progressil ning kus tehnoloogia nõuab suurte inimhulkade hästikorraldatud koostööd. postindustriaalne tootmisviis- tänapäeva moodsaim tootmisviis, mille peamiseks tunnuseks on vaimse töö ja teenuste ostamise muutumine kogu majanduse aluseks.
kombaine, et põllutöid kiirendada. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgtasemeline agrotehnika võimaldavad tegeleda põllumajandusega kiiremini ja lihtsamalt. 19.sajandi lõpus moodustas primaarsektor 50% tööjõu hõivest, kuid peale Teist Maailmasõda hakkas see langema ja tänaseks on see langetatud riigi poolt 4,9%-ni. Põllumajandusvormidest on enim levinud hilisagraarne tootmine riisi-, hirsi-, maisitalud, põhitootjaks talud. Teiseks industriaalne piimakarjatalud, rantsod, istandused, teraviljatalud, loomakarjad ja kolmandaks postindustriaalne mahepõllundus. Põllumajandusministeerium kombineeritud piiril on kasutanud riigieelarvelist väljamaksete määrust ja haldusprotsesse, et toetada kodumaist toodangut. Valitsus kasutab hinnavahetoetusi, riisi diversiooni programmi riski kindlustus toetusi ja varude hoidmis poliitikat.Hinnavahetoetust, hinnasihti ja tegelikku turuhinda aitavad tasakaalus hoida juurde maksmine riigi poolt
HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt Maa kuulub riigile või mõisatele Põhitootjaks talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) Agraarreformidega maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks Põllumajandusliku tootmise vormid III Mehhaniseerimine; turumajandus INDUSTRIAALNE Segataludes tootmise spetsialiseerumine Agraartööstuskompleksi moodustumine => äriteenuste kaasamine Spetsialiseeritud suurtalude teke talude liitumise tulemusena (=> linnastumine) Piimakarjatalud jahedas parasv. P-Am-s; Euroopas,Uus-Meremaal, ka Jaapanis Ekstensiivsed tereviljatalud; rantsod, istandused Harrastustalud ( väiketalu linna ligidal; kaunis kohas) Põllumajandusliku tootmise vormid IV POSTINDUSTRIAALNE
Sororaat - leskmees abielub enda surnud naise õega (naised ei saa enda bioloogilistest sidemetest vabaks) Seeriaabielu - võib abielluda mitme järjestikuse partneriga Patrilokaalne - äsja abiellunud paar peab minema mehe isa lähedusse elama Matrilokaalne - naise isa lähedusse peab minema paar elama. Avunkulokaalne - elama minnakse mehe ema lähedusse Bilokaalne - paar saab ise valida kelle lähedusse jäävad elama Neolokaalne - abiellunud võivad teha mis ise tahavad; industriaalne ühiskond Mingisugune majanduslik taust miks on kasulikum teineteise läheduses elada. Tavad kuvaad - mees teeskleb rasedust. Kogukonna liikmed pärast sünnitust külastavad ka meest. Naise puhul ei esine erilist rituaalsust. Miks? taolistes ühiskondades on ilmselt palju maagilisi uskumisi; kartus, et naine on haavatav sünnituse ajal - ründavad halvad vaimud. Või nendes ühiskondades pole teadus nii hästi arenenud
küttimine moodustasid Eestis ainsa majandamisviis i vähemalt 4. kuni 3. aastatuhandeni e. Kr., ilmselt oli ta valitsev Eestis arenes agraarne Kuna Eesti kuulub Eu osaliselt ka 2. ühiskond sobivate põllu Eestis algas Liitu, siis areneb ta jõu aastatuhandel ja karjamaade lähedusse. Industriaalne koos teiste Euroopa r e. Kr. Hiljem Nendeks olid Põhja- ajajärk 19. saj. kuigi areng võib olla s vahetas selle Eesti. Lääne-Eesti ja Kreenholmi Nõukogude Liidus old välja osaliselt ka Lõuna-Eesti manufaktuuri aegadega veidi maha Areng Eestis põlluharimine tekkimisega suurematest Euroopa
MAJANDUSSE 2) HARIDUSTASEME TÕUS KOHALIKU TÖÖJÕU KOOLITAMISE VAJADUS 3) RAHVUSLIKU ENESETEADVUSE TEKE JA TÕUS, TEKKIS KOHALIK HARITLASKOND (selgita, miks see oli oluline) 4) INFRASTRUKTUURI ARENG (selgita) 5) OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES JA -KAUBANDUSES 20.SAJANDI ALGUSEKS JAGUNES MAAILM PÕHJA- JA LÕUNA-RIIKIDEKS PÕHJA-RIIGID LÕUNA-RIIGID ·ISESEISVAD RIIGID, ·KOLOONIAD, SÕLTUSID IMPEERIUMID EMAMAAST ·INDUSTRIAALNE TOOT- ·AGRAARNE TOOTMISVIIS, MISVIIS, KONTROLLISID TÖÖSTUS VAID EMAMAAD MAAILMA MAJANDUST HUVITAVAS VALLAS ·OMAVAHEL TIHEDAD ·OMAVAHELINE SUHTLUS SIDEMED, TÖÖJAOTUS PUUDUS, KAUBAVAHETUS ·TÖÖTLEV TÖÖSTUS, EMAMAAGA OMAVAHELISED KAPITALI- ·HANKIV TÖÖSTUS JA VOOD ISTANDUSED KOLOONIATE ISESEISVUMINE · PÕHJA-RIIKIDEL VÄHENES TEHNOLOOGIA ARENGU TÕTTU VAJADUS TOORAINE JÄRELE · KOLOONIATE HALDAMINE KUJUNES TÜLIKAKS JA
Ladina-Ameerika maisitalud) ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt Maa kuulub riigile või mõisatele Põhitootjaks talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) Agraarreformidega maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks Põllumajandusliku tootmise vormid III Mehhaniseerimine; turumajandus INDUSTRIAALNE Segataludes tootmise spetsialiseerumine Agraartööstuskompleksi moodustumine => äriteenuste kaasamine Spetsialiseeritud suurtalude teke talude liitumise tulemusena (=> linnastumine) Piimakarjatalud jahedas parasv. P-Am-s; Euroopas,Uus- Meremaal, ka Jaapanis Ekstensiivsed tereviljatalud; rantsod, istandused Harrastustalud ( väiketalu linna ligidal; kaunis kohas)
Vastavalt majanduslikule ja sotsiaalsele tasemele jaotatakse riigid: · Kõrgelt arenenud maad põhja riigid · Arengumaad lõuna riigid Kõrgelt arenenud maad jaotatakse vastavalt rahatulule veel kaheks: · Esimene maailm rahvatulu ühe elaniku kohta on üle 10 000 USA dollari aastas. Valitseb postiindustriaalne tootmisviis · Teine maailm rahvatulu ühe elaniku kohta 5 000 USA dollarit aastas. Valitseb industriaalne tootmisviis ning käske ja korraldusi jagab riigi organ. · Arengumaad moodustavad kolmanda maailma rahvatulu ühe elaniku kohta jääb alla 2 000 USA dollari aastas Arengumaad vaesed ja alluvad põhi riikidele. Peamiselt levib traditsiooniline tootmisviis. SKT aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus riigis ehk mida rohkem kaupu ja tooteid toodetakse, seda rikkam on riik. Infoühiskonna kujunemisega suutsid täiel rinnal
19. saj teisel poolele sai väga populaarseks evolutsiooni idee. Spencer oli 19. saj üks tuntumaid evolutsiooniteoreetikuid. Evolutsioon on kogu maailmas toimuv universaalne protsess. Evolutsioon toimub kolmel peamisel tasandil: - anorgaaniline evolutsioon - orgaaniline evolutsioon - sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni peamised seaduspärad on: - kasv (laienemine, paljunemine) - diferentseerumine (terviku osadeks jaotumine ja keerulisemaks muutumine) Militaarne ja industriaalne ühiskond Inimühiskonna arengus võib täheldada trendi, milles militaarne ühiskonnatüüp asendub industriaalsega. - Militaarne ühiskond on sõjakas, riik on tsentraliseeritud ja ei võimalda inimestele palju vabadusi, inimese juures väärtustatakse patriotismi, kuulekust. - Industriaalne ühiskond on rahumeelne, detsentraliseeritud, inimeste tegutsemisvabadus on suur, inimese juures hinnatakse iseseisvust, ettevõtlikkust. Sotsiaaldarvimism
saj. alguses: selle moodustasid iseseisvad riigid,millest suuremad olid Saksamaa,USA ja Suurbritannia.riikide vahel tekkisid tihedad sidemed,kujunes tööjaotus ja kapitalivood,olid loodusvarade poolest rikkad ning spetsialiseerusid tööstusele.Ehitati üles riiklik haridus-,tervishoiu-,sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Lõuna riigid 20.saj.alguses: selle moodustasid majanduslikult sõltuvad riigid ehk kolooniad,peamiselt valitses agraarne tootmisviis,industriaalne tootmisviis levis vaid emamaale vajalikes majandusharudes. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kogu maailma haarav majandus-ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side-ja transporttehnoloogiate arengu tulemusena. Toote valmistamise etapid ning tööjaotus 1.Uurimis-ja arendustegevus (tegelevad hästi arenenud riigid) 2.Detailide valmistamine(kasut. odavat tööjõudu)
Arengumaa- madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. Arenenud riik- kõrge elujärje, moodsa ühiskonnakorralduse, tootmisviisi ja majanduse struktuuriga riik, peamiselt maakera põhjapiirkondades. Elatusmajandus- rahatu majandus, kus kõik eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu. Traditsiooniline tootmisviis- olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks ja tarbitakse enesepoolt, elatusmajanduslik ja maailmamajanduses ei osale. Industriaalne tootmisviis- suurte inimhulkade koostöö, eeldab kõrget haridus taset ning uusi tehnoloogiaid. Postindustriaalne tootmisviis- tänapäeva moodsaim tootmisviis, mis alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb ning mille peamised tunnused on vaimse töö ja teenuste osutamise muutumine kogu majanduse aluseks. Postindustriaalset tootmisviisi iseloomustavad aatomienergia, kõrgtehnoloogia jms kasutuselevõtmine ning füüsilise töö üha laialdasem asendumine vaimse tööga.
Tavalised näitajad arengumaale on madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid ning inimeste madal eluiga. arenenud riik - riik, mis kuulub kõrgema arengutaseme ja arenenud turumajandusega tööstusriikide hulka. elatusmajandus - majandussüsteem, kus inimesed toodavad suurema osa vajalikest toodetest ja teenustest ise. traditsiooniline tootmisviis - tavade ja traditsioonidele üles ehitatud majandus. industriaalne tootmisviis - eeldab suurte inimhulkade koostööd. Selleks on vaja kõrget haridustaset ja ühiskonna sellist riiklikku korraldust, mis võimaldab kiiresti välja töötada uusi tehnoloogiaid ning ümber korraldada tootmist. postindustriaalne tootmisviis - tänapäeva moodsaim tootmisviis, mis alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb ning mille peamised tunnused on vaimse töö ja teenuste osutamise muutumine kogu majanduse aluseks.
b) alepõllundus, rändkarjakasvatus c) elatusmajandus d) ei osale maailmamajanduses Hilisagraarne tootmisviis: taime-ja loomakasvatuse ühendamisel tekivad segatalud. Arengumajandus. Mõis maa kuulub mõisa omanikule, kuid omanik ise tootmisprotsiist osa ei võta. Tootlikus väike. Talu omanik võtab tootmisprotsessist osa. Segatalu suurem osa toodangust enda tarbeks. Osa juba ka müügiks. N.riisitalu enda tarbeks, teepõõsas tee müügiks Industriaalne kõrgeltarenenud riigid. Põhivorm spetsialise eritud Suurtalu. Segatalude edasist arengut iseloomustavad 3 nähtust: 1)agrotööstuskompleksi moodustamine 2) tootsmise spetsialiseerumine 3) talude liitumine ja suuratlude teke agrotööstus kompleks on majanduskompleks, mis ühendab põllumajanduse , toiduinetetööstuse ning neid abistavad tootmis-ja teenindus harud. N.kuivatid, külmhooned, põllumaj. masinad, väetisetööstus,
raadioside, lennumasinad) Tootmisviisid 1) Traditsiooniline kõige pikem ajalooline periood. Elatakse väikeste inimrühmadena. Tehnoloogiliselt valmistatakse eluks vajalik lihtsate vahenditega. Sellist tootmisviisi nimetatakse elatusmajanduslikuks e. naturaalmajanduslikuks. Inimsuhted kujunevad omavahelistes kokkulepetes (agraarühiskond). Tänapäeval elab selliseid inimesi palavvõõtmes Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Vaikse Ookeani saartel. 2) Industriaalne e. tööstuslik. Tehnoloogiad põhinevad masinatööle ja toodetakse müügiks. Endale vajaminev ostetakse. Kujuneb välja kaubandus. Suhted põhinevad seadustel, kokkulepetel. Kujunevad välja erinevad ühiskonnaklassid. Riigi oluline roll. Industriaalühiskond on valdavalt tänapäevamaailmas levinud. Aafrika, Ladina-Ameerika, Aasia. 3) Infoühiskond oluline on igasugune informatsiooni levik ja kättesaadavus ning
Nikola Tesla propageeris oma juhtmeteta elektrienergia ülekande ideid kuni surmani, kuid rahalistel põhjustel jäidki need teostamata ning ka küllaldaselt läbi uurimata. Tesla järgi on ka nimetatud SI-süsteemi magnetilise induktsiooni mõõtühik tesla, mille tähis on T. (Vikipeedia) Nikola vormis kaasaja elektrimootori, vahelduvvoolu elektri ja mitmefaasilise elektri jagamissüsteemi, millede abil toimus teine industriaalne revolutsioon. Tesla demonstreeris juhtmeta kommunikatsiooni juba 1893. Veidi hiljem aga raadio teel juhitavat miniallveelaeva maketti. Paraku olles oma "õigest" ajast pool sajandit ees, ei mõistetud tihti ta leiutisi kohe rakendada. Elektromagnetismi ja inseneriteaduse tööde kõrval on ta kaasa aidanud robotroonikas, ballistikas, arvutiteaduses, tuuma- ja teoreetilises füüsikas.
Aeglasemalt toimus industrialiseerumine Lõuna-ja Ida-Euroopas ning eurooplastega asustatud lõunapoolkera maades, samuti Jaapanis. Maailm oli jagunenud iseseisvateks tööstus-riikideks ja neist majanduslikult sõltuvateks riikideks või kolooniateks. Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes, jäädes siiski emamaa omast algelisemaks. Kolooniate ülejäänud osades säilis agraarne majandus. Seega emamaad ühtaegu nii arendasid kui ka pidurdasid asumaade majanduslikku arengut. Tööstusriikides kujunesid kõige jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele: Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA
Päikeseenergia ja inimkonna poolt toodetud energia võrdlus Maale langev 1,8•10(17) W päikeseenergia Maapinnale saabuv 1,3•10(17) W päikeseenergia Energia tootmine (1994.a) 1,2•10(13) W Energia tootmine (2,5–3,0)•10(13) W (prognoos 2050.a) TRADITSIOONILISED ENERGIAALLIKAD Eelindustriaalne ühiskond: põhiline energiaallikas – biomass (puit) 6СО2 + 6Н2О <=> С6Н12О6 + 6О2 Industriaalne ühiskond: põhiline energiaallikas – fossiilsed kütused С + О2 => СО2 + 394 кДж/моль ENERGIA TARBIMINE N E, TW 3,0 tonni tingkütust/aastas inim. – norm Mlrd inim 20 1,1 tonni tingkütust/aastas inim. – keskmine 10 energiatarbimine arengumaades 8,0 tonni tingkütust/aastas inim
väikefirmade väljasuremine. Rahvuslik turg tõrjub välja kohaliku turu, aga rahvusvaheline rahvusliku turu. See suurendab veelgi ebavõrdsust. · Süvenev kriis ja depressioon o Marx järeldas, et kui firmaomanikud otsustavad tootmist suurendada, siis neid kaupu ei jõua enam keegi osta ja sellele järgnevad pankrotid, tekib paanika, investeerimine lõpetatakse. · Industriaalne reservarmee o Asendamiste ja depressiooni tõttu visatakse järjest enam töölisi tänavale. Ühel hetkel ei suuda võim jääda kapitalistide kätte. Marxi teosed ja kirjutised Marxi teoses ,,Teesides Feuerbachi kohta" ning tema ja Engelsi ühises töös ,,Saksa ideoloogia", kus tõlgendas väljatöötatud materialistlikku ajalookäsitlust. 1845-1846 aastatel kirjutatud ,,Saksa ideoloogiaga" (1832) sisuliselt seotud ,,Teesides Feuerbachi
ettevõtete tegevuse ja majanduspoliitika koosmõju tagajärg. Uus majandus Rääkides uuest majandusest, räägime maailmast: · Milles inimesed töötavad peaga · Milles kommunikatsioonitehnoloogia loob globaalse konkurentsi · Milles innovatsioon on tähtsam kui masstoodang · Milles investeeritakse uutesse konseptsioonidesse või nende loomismeetoditesse · Milles kiired muutused on konstantsed · Maailmast, mis on sellele eelnenust sama erinev nagu industriaalne periood erines agraarsest · Mis on nii erinev, et selle muutumist saab nimetada revolutsiooniks Tehnoloogilised revolutsioonid läbi ajaloo 1. Inglise agraarevolutsioon 17.saj lõpul 2. Esimene (Inglise) indrustriaalrevolutsioon (1750 1840ndad) 3. Teine industriaalrevolutsioon (alates 1870ndatest) 4. Masstootmise ajastu (1940 1980ndad) 5. Infotehnoloogia revolutsioon (alates 1990ndad 6. On ilminguid juba ka järgmisest
stseene, mütoloogilisi teemasid, armastatud teemad on sünd, surm, üksindus, armastus, vägivald, erootika, müstika. Ristivastupidi sellele, mida tegid realistid ja impressionismid. Symbolistiid ytlesid, et realistid on mõttetud. Realism ja impressionism on mõttetud sümbolistide arvates, sest need ei luba kujutada midagi, mida ei saa näha seega jäävad kõik põnevad teemad kõrvale. nad põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist. Väga paljusid inimesi kohutas tohutu industriaalne ja materialistlik maailm. Sümbolism oli tee, kuidas sellest põgeneda. Tekitas tülgastust suurlinn oma tehastega ja uute masinatega. Gustav Moreau (1826-1898) Prantsuse sümbolist, kes maalis piibli ainetel teemasid v maale ja ka müütilistel teemadel. ("Kaastunne" piibliainetikul). Tal on hästi sageli mõjub looduslik koht valitud, kuhu ta asetab mingi mütoloogilise sündmuse. Ta maalis alguses ühe kihi , sisi suure teise kihi
o Suurem mõjuvõim naistel kui Kreekas o Tunti ka aborte · Tsölibaat- Elatakse ilma vastassugupooleta o See oli levinud keskajal Mungad ja nunnad Seksi hakati vaatama kui lastesaamise vahendit · Askteelik eluviis o Maistest naudingutest loobumine Elustiilid · Patriarhaalne elustiil o Traditsiooniline o Mees ja naine töötavad kodus ja keegi väljaspool tööl ei käi o Talupoeglik · Industriaalne elustiil o Mehed olid tööl ja naised kodus o 19. sajand o Tööstuse arenguga seoses · Väljapoole suunatud elustiil ehk kaasaegne o Kõik on kodust ära o Mehed ja naised on tööl ja lapsed on koolis · Feminism o 19. sajandi lõpus o Mehed ja naised tööl o Lapsed kodus Eesti perekonna ajalugu · Kaua aega oli Eesti pere suurpere, kuhu kuulus o Peremees o Perenaine o Täiskasvanud lapsed ja lapselapsed
annaabi.ee 
